Väljaminev kiriAvalik
Väljaminev vastuskiri
Kaitseministeerium · 4. veebruar 2026
- Viit
- 2-2/26/7-2
- Registreeritud
- 4. veebruar 2026
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- A. G.
- Saabumis/saatmisviis
- E-post
- Funktsioon
- - -
- Sari
- - -
- Toimik
- - -
Sisu (failidest)
Teie: 25.01.2026
Aleksandr Gamazin
Meie: 04.02.2026 nr 2-2/26/7-2
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud härra Gamazin
Täname teid sisulise ja põhjaliku pöördumise ning huvi eest Eesti riigikaitse küsimuste vastu.
Eesi riigikaitse planeerimine lähtub kollektiivkaitse loogikast, NATO kaitseplaanidest ning Balti regiooni
ühisest julgeolekuarhitektuurist. Balti kaitsevööndi loogika seisneb kaitse sügavuses, ruumi ja tempo
kontrollis ning vastase otsustus- ja manöövrivõime piiramisel. Kaitserajatised täidavad selles raamistikus
toetavat rolli, suurendades üksuste ellujäämisvõimet ja kaitsetegevuse jätkusuutlikkust.
Rajatised ja kaitseehitised, mida meedias on käsitletud, ei ole mõeldud massiliste statsionaarsete üksuste
paikseks majutamiseks. Tegemist on toetavate elementidega laiemas kaitsesüsteemis, mille keskmes on
hajutatud, mobiilne ja manöövripõhine kaitsetegevus. Kaasaegne riigikaitse ei tugine positsioonisõjale ega
püsivatele kindlustustele, vaid paindlikule kaitsemudelile, kus üksused vahetavad positsioone, tegutsevad
hajutatult, kuid on toetatud erinevate omavahel integreeritud tule- ja seireseiresüsteemide poolt.
Teie poolt mainitud relvasüsteemide areng (suure täpsusega relvad, sügavale tungivad laengud, suure
võimsusega lõhkepead) on Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele hästi teada ning nende faktoritega on
arvestatud kaitseplaneerimises. Seetõttu ei rajata Eesti kaitsevõimet eeldusel, et ükski rajatis suudaks
iseseisvalt taluda kõiki võimalike lööke. Kaitsevõime ei põhine üksikute objektide vastupidavusel, vaid
terviklikul süsteemil, mis muudab vastase tegevuse keerukaks, kulukaks ja aeglaseks.
Ressursikasutuse vaates läbivad kõik riigikaitsealased investeeringuid nii sõjalise otstarbekuse,
majandusliku mõistlikkuse kui ka strateegilise mõju hindamise. Eesmärk on terviklik kaitsevõime, mille
keskmes on inimeste kaitsetahe, meie enda kaitsevõime ja tugev koostöö liitlastega.
Täname teid kodanikuna aktiivse ja läbimõeldud kaasamõtlemise eest riigikaitse teemadel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gert Kaju
osakonnajuhataja
Rasmus Kork
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502