Kiri

Riigikantselei 3.12.2025 nr 8-1/25/5338 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu hariduse-, koolituse-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+ perioodiks 2028-2034“ ning tunnistatakse kehtetuks EL määrused 2021/817 ja 2021/888“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kaasatud asutuste nimekiri 4. Kooskõlastustabel Ülle Kurvits 735 2150 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 03.12.2025 VABARIIGI VALITSUS Eesti seisukohad Erasmus+ 2028-2034 programmi kohta 1. Kiita heaks järgmised haridus- ja teadusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse programm „Erasmus+“ aastateks 2028–2034 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/817 ja (EL) 2021/888, eelnõu kohta. 1.1. Eesti on seisukohal, et Erasmus+ programmi põhifookus peab jääma inimeste haridusliku, professionaalse ja isikliku arengu edendamisele elukestva õppe kaudu. On oluline, et programm toetaks nii laiapõhjaliste pädevuste kui ka tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste kujunemist. 1.2. Peame oluliseks, et programm toetab hariduse, noorte ja spordi valdkondi, võttes arvesse nende valdkondade eriomaseid sihtgruppe ja vajadusi. Eelistame, et määruses sätestatakse selgelt valdkondlikud eesmärgid, tegevused ja eelarvejaotused. 1.3. Leiame, et määruses tuleb sätestada liikmesriikide otsustav roll programmi juhtimisel, tagades, et tööprogrammide kujundamiseks ja vastuvõtmiseks programmikomitees kasutatakse rakendusaktide kontrollimenetlust. 1.4. Peame oluliseks, et Erasmus+ programmist riiklike agentuuride kaudu rahastatud tegevused moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, sest see tagaks Eesti taotlejatele paremad võimalused programmi meetmetest osa saada. Toetame riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamist liikmesriikide poolt, kuid ei pea õigeks kehtestada määruses rahastamise määra. Riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamine liikmesriikide poolt peab jääma paindlikuks, arvestades iga riigi võimalusi. 1.5. Toetame ettepanekut suunata Erasmus+ stipendiume strateegilistesse valdkondadesse (näiteks tehisaru, küberturvalisus, inseneeria), kuid eelistame neid käsitleda tööprogrammi, mitte määruse tasandil. Peame oluliseks paindlikkust ja otsuste läbipaistvust nende valdkondade määratlemisel, ning rakendamisel stipendiumite saajate geograafilise tasakaaluga arvestamist. 1.6. Eesti toetab Erasmus+ õpirände ja koostöövõimaluste suurendamist üldhariduses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikekoolide osalemisvõimalustele ning matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide (MATIK) ainete õpetuse tugevdamisele. 1.7. Leiame, et määruses tuleb rohkem esile tõsta EL noortepoliitika eesmärke ja noorsootöö rolli. Peame oluliseks, et Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi integreerimisel Erasmus+ programmi säiliks Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused, sealhulgas kohalikud ja üleriigilised solidaarsusprojektid. 1.8. Eesti ei pea otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana, sest sporditöötajate õpirände nõudlus ületab juba täna mitmekordselt rahastusvõimalusi. Peame vajalikuks, et lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse oleks Eesti spordiorganisatsioonidel  EELNÕU 03.12.2025 lubatud ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid Eestisse, et toetada teadmiste ja kogemuste vahetust mõlemas suunas. EL toetused mittetulunduslikele Euroopa spordiüritustele tuleks suunata peamiselt tugeva Euroopa mõõtme ja mõjuga suurtele üle- euroopalistele üritustele. 1.9. Eesti toetab kolmandate riikide strateegilist ja väärtuspõhist kaasamist Erasmus+ programmi tegevustesse, kuid rõhutab, et koostöö peab arvestama julgeoleku aspektidega nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul. 1.10. Toetame sünergiaid teiste EL fondidega nagu Globaalne Euroopa, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõimefond, kuid peame vajalikuks luua selgemad juhised, kuidas sünergiad praktikas rakendatakse. 1. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel ülaltoodud seisukohti. 2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Haridus- ja Teadusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Erasmus+ 2028-2034 programmi kohta“ juurde Lühikokkuvõte Euroopa Komisjon avaldas Erasmus+ programmimääruse eelnõu 16. juulil 2025, mis kavandab programmi eesmärgid ja tegevused perioodiks 2028-2034. Uus programm toetab õpirännet ja koostööd haridus-, noorte- ja spordivaldkonnas ning noorte osalust, kuid seob need tihedamalt ELi laiemate poliitiliste prioriteetidega, nagu konkurentsivõime ja tööturu vajadused, ELi vastupanuvõime kriisidele, Euroopa ühised väärtused ja demokraatlik kodakondsus. Eelnõu toob kaasa muudatusi programmi struktuuris, eesmärkides, tegevustes ja juhtimises. Uue programmiga soovitakse vähendada bürokraatiat, EL fondide ja programmide kattuvusi ning muuta rahastamine paindlikumaks. Sel eesmärgil on Komisjon teinud ettepaneku ühendada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) programm. Programmi kogueelarveks on kavandatud 40,8 miljardit eurot. Lisarahastus on võimalik sünergias teiste ELi rahastusinstrumentidega (nt Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa). Erasmus+ programmi rahastuse toel suurenevad investeeringud haridusse, noortevaldkonda ja sporti. Programmis osalemine aitab õppijatel, õpetajatel, noorsootöötajatel, koolitajatel ja sporditöötajatel arendada mitmekesiseid pädevusi alates keele- ja kultuuripädevustest kuni digioskuste, rohepöörde ning koostöö- ja kodanikupädevusteni. Erasmus+ tegevused toetavad kestliku arengu põhimõtete rakendamist hariduses, noortevaldkonnas ja spordis. Suurem rõhk Euroopa väärtuste ja demokraatia edendamisel aitab kujundada teadlikke ja vastutustundlikke kodanikke. Programmi tegevused soodustavad eri kultuuride tundmaõppimist ja vastastikust mõistmist ning aitavad kaasa stabiilsema ja turvalisema ühiskonna kujunemisele. Programmi raames Eestisse saabuvad välismaalased panustavad märkimisväärselt riigi majandusse elamiskulude, õppemaksude, maksude ja tarbimise kaudu. Eesti leiab, et Erasmus+ programmi keskne eesmärk peab jääma elukestva õppe kaudu inimeste haridusliku, kutsealase ja isikliku arengu toetamisele, pöörates tähelepanu nii laiapõhjalistele üldpädevustele kui ka tööturul konkurentsivõimet suurendavatele oskustele. Leiame, et programmi struktuur peab võimaldama hariduse, noorte ja spordi valdkondade eripära ja tegevuste selgemat kajastamist, sest sihtrühmade vajadused on erinevad. Oluline on tagada eelarvekindlus ja –selgus kõigile valdkondadele. Eesti on seisukohal, et programmi juhtimise osas peab liikmesriikidel säilima otsustav roll tööprogrammide kujundamisel ja vastuvõtmisel läbi programmikomitee, et tagada otsuste läbipaistvus ja väiksemate riikide eripäradega arvestamine. Peame oluliseks, et riiklike agentuuride kaudu rahastatavate tegevuste osakaal moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, et tagada Eesti taotlejatele paremad osalusvõimalused programmis. Eesti toetab riiklike agentuuride kaasfinantseerimist riigi poolt, aga mitte Euroopa Komisjoni panusega võrdsel määral. Fikseeritud osakaal vähendaks riigi paindlikkust kohandada rahastust vastavalt majandusolukorrale, prioriteetidele ja agentuuri tegelikele vajadustele. Võrdne rahastuskoormus kasvataks oluliselt ka riigieelarve kulusid. Nõustume ettepanekuga suunata kõrghariduse tasandil Erasmus+ stipendiume strateegilistesse valdkondadesse, kuid eelistame neid käsitleda tööprogrammi, mitte määruse tasandil. Siinkohal peame oluliseks säilitada paindlikkus ja läbipaistvus nende valdkondade määratlemisel, ning rakendamisel stipendiumite saajate geograafilise tasakaaluga arvestamist. Üldhariduses toetame õpetajate ja õpilaste 1 rahvusvahelise õpirände ja koostöövõimaluste suurendamist ning leiame, et eritähelepanu tuleks pöörata MATIK-ainete1 õpetuse tugevdamisele. Leiame, et määruses tuleb rohkem esile tõsta EL noortepoliitika eesmärke ja noorsootöö rolli. Peame oluliseks, et Erasmus+ programmis säiliks Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused ning ei kaoks noortele hästi ligipääsetav võimalus ise algatada ja ellu viia kogukonnapõhiseid tegevusi kohalike probleemide lahendamiseks. Eesti ei pea otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana, sest eelarve on piiratud ning sporditöötajate õpirände nõudlus ületab juba täna mitmekordselt rahastusvõimalusi. Peame vajalikuks, et lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse oleks Eesti spordiorganisatsioonidel lubatud ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid Eestisse . EL toetused mittetulunduslikele Euroopa spordiüritustele tuleks suunata eelkõige tugeva Euroopa mõõtme ja mõjuga suurtele üle-euroopalistele üritustele. Eesti toetab kolmandate riikide strateegilist ja väärtuspõhist kaasamist Erasmus+ programmi raames, kuid rõhutab, et koostöö peab arvestama ka julgeoleku aspekte nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul. Lisaks on kõigis valdkondades oluline, et programm looks selged ja toimivad mehhanismid sünergia saavutamiseks teiste EL fondidega, vältides dubleerimist ja tagades ressursi tõhusa kasutuse. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 16. juulil 2025. a Erasmus+ programmi (edaspidi programm) määruse eelnõu, mis sätestab ELi hariduse, koolituse, noorte ja spordi programmi aastateks 2028-2034. Eramus+ programm integreerib seni eraldiseisvalt toiminud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi, sealhulgas Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpuse tegevused, luues ühtse ja tervikliku raamprogrammi. Programmi eesmärk on toetada kvaliteetset elukestvat õpet, oskuste ja pädevuste arendamist ning edendada ühiskondlikku aktiivsust, kodanikuharidust, solidaarsust ja sotsiaalset kaasatust läbi riikidevaheliste ja rahvusvaheliste õpirände- ja koostööprojektide ning toetades Euroopa mõõtmega poliitikate arendamist. Komisjoni hinnangul on haridus, koolitus, noortevaldkond ja sport ELi investeering inimkapitali, mis toetab oskuste arendamist, sotsiaalset sidusust ja Euroopa identiteedi kujunemist. Programm on strateegiliselt joondatud ELi prioriteetidega, nagu rohepööre, digipööre, oskuste arendamine, demokraatia ja väärtuste kaitse ning turvalisus. Ühtlasi näeb Komisjon uut programmi kui peamist vahendit Oskuste liidu, Euroopa haridusruumi, EL noortestrateegia ja EL sporditööplaani ellu rakendamisel. Komisjoni pakutud seitsme aasta eelarve mahuks on 40,83 miljardit eurot. Lisaks nähakse ette lisarahastuse võimalused ja sünergiad teiste EL fondidega. Komisjoni ettepanekut menetletakse EL nõukogu hariduskomitees. Eesmärgiks on osaline üldine lähenemine2 võtta vastu 2026. a kevadel haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Euroopa Parlamendiga algavad läbirääkimised eeldatavasti 2026. a teises pooles. Lõplikult saab määrus vastu võetud pärast mitmeaastases finantsraamistikus (MFF) kokkuleppimist, eesmärgiga lõpetada protsess 2027. aasta lõpuks, et tagada programmi õigeaegne käivitamine. Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna eelnõuga kaasnevad mõjud riigieelarvele ning hariduse, noorte- ja spordivaldkondadele. Seisukohtade koostamisel 1 Matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ning kunstid. 2 Eelarvega seotud punkte käsitletakse siis, kui järgmise perioodi mitmeaastases finantsraamistikus on kokku lepitud. 2 tuginetakse hetkel kehtivatele programmimäärustele: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa Solidaarsuskorpuse programm (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 13.09.2018 ja Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil 28.09.2018). Lisaks tugineme Eesti haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 10.06.2021); Noortevaldkonna arengukavale 2021-2035 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 12.08.2021); Eesti spordipoliitika põhialustele aastani 2030 (vastu võetud Riigikogu otsusega 18.02.2015); strateegiale „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu otsusega 12.05.2021); Eesti seisukohtadele Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa oskuste tegevuskava“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 8.10.2020 ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil 30.10.2020); Eesti EL poliitika 2025-2027 raamdokumendile (kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 19.06.2025); Eesti seisukohtadele ELi ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 16.10.2024 ja Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil 04.11.2024); Eesti seisukohtadele Euroopa kõrghariduspaketi nõukogu soovituse eelnõude kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 22.11.2024, Riigikogu kultuurikomisjoni istungil 04.12.2025 ja Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil 06.12.2024). Seletuskirja ja seisukohad on koostanud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna eurokoordinatsiooni juht Ülle Kurvits (735 2150, [email protected]). Valdkonna eest vastutavad teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ([email protected], 735 0292) ning üldharidus- ja noortepoliitika asekantsleri ülesannetes keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja ([email protected], 735 2101). Seisukohtade kujundamisse olid kaasatud eksperdid erinevatest Haridus- ja Teadusministeeriumi osakondadest, Kultuuriministeeriumi spordiosakond ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuurist ning sidusrühmad. 2. EL asja sisu Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada hariduse, koolituse, noorte ja spordi kaudu Euroopa inimkapitali arengut ning sotsiaalset sidusust. Samuti peab Erasmus+ tugevdama oma rolli demokraatliku osaluse ja Euroopa identiteedi kujundajana, pakkudes võimalusi kodanikuhariduseks, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamiseks ning noorte hääle jõulisemaks kaasamiseks poliitikakujundamisse. Olulise prioriteedina on esile toodud oskuste arendamist strateegilistes valdkondades, nagu rohetehnoloogiad, digioskused, tehisintellekt, transport ja energeetika, et toetada Euroopa konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat. Komisjon on teinud ettepaneku liita Erasmus+ programmiga Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis praegu hõlmab ka Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpust, mis võimaldab pakkuda ühtset ligipääsupunkti kõigile õppimis-, vabatahtlikkuse- ja solidaarsusvõimalustele. Komisjoni hinnangul aitaks selline muudatus vähendada programmide killustatust ning parandada nende nähtavust ja kasutusmugavust võrreldes 2018–2027 perioodiga, mil Euroopa Solidaarsuskorpus toimib eraldi programmina. Programmi uuendused keskenduvad ka kaasatuse tugevdamisele, lihtsustamisele (nt ühtlustatud rahastamismudelid ja akrediteerimissüsteemid) ning rahvusvahelise mõõtme suurendamisele, 3 sh koostööle kandidaatriikidega, mis aitab suurendada ELi atraktiivsust talentidele ülemaailmselt. Programm jääb ELi peamiseks vahendiks õppimisvõimaluste ja õpirände edendamisel kõigil haridustasemetel, noorte- ja spordivaldkonnas, sealhulgas varasemal eluperioodil, kui kujunevad väärtused ja hoiakud. Eesmärk on jõuda rohkemate noorteni, sealhulgas vähemate võimalustega noorteni, pakkudes nii formaalseid kui mitteformaalseid õpikogemusi, vabatahtlikku tegevust ja noorte osalusprojekte. Teisalt pakutakse organisatsioonidele ja riikidele võimalusi süvendada koostööd ning arendada uuenduslikke lähenemisi hariduses, noorsootöös ja spordis. Komisjon on teinud ettepaneku jagada programmi meetmed ja tegevused kahe samba alla: I Õppimisvõimalused kõigile: toetatakse õpirännet hariduse, noorte-, ja spordi valdkonna, noorte vabatahtlikku tegevust ja talendiarenduse võimalusi. Soovitakse laiendada õpirännet, pakkudes seda senisest nooremas vanuses, mil kujunevad välja väärtushinnangud. Samuti soovitakse toetada õpinguid kindlates strateegilistes valdkondades (Erasmus+ stipendium) ning selle samba alla koondatakse ka Erasmus Mundus stipendiumid ja Jean Monnet kõrgharidusalased, sh haridusasutuste tegevused. II Toetus suutlikkuse suurendamiseks: sisaldab organisatsioonide ja institutsioonide vaheliste koostööprojektide toetamist ja poliitikakujundamise tuge. Uus lähenemine struktuurile tuleneb komisjoni soovist lihtsustada programmi struktuuri, suurendada selle kaasavust ja paindlikkust ning vähendada killustatust. Komisjoni pakutud eelarve kogu perioodiks on jooksevhindades 40,83 mld eurot. Komisjon rõhutab vajadust tagada piisav rahastus, et vastata suurenenud nõudlusele ja laiendada osalejate ringi, sh pakkuda rohkem võimalusi vähemate võimalustega noortele, väiksematele ja vähem kogenud organisatsioonidele. Lisaks pannakse rõhku sünergiate loomisele teiste ELi rahastusallikatega, näiteks Euroopa Konkurentsivõimefond, Euroopa horisont ja Globaalne Euroopa, et maksimeerida programmide mõju ning vältida dubleerimist. Nii soovitakse tagada, et Erasmus+ ei oleks pelgalt haridusprogramm, vaid osa laiemast ELi strateegilisest investeeringust inimkapitali arendamisse ja konkurentsivõime tugevdamisse. Rakendamise osas jääb programm nii kaudse kui otsese juhtimise alla. Riigid peavad määrama riikliku agentuuri, kelle kaudu rakendatakse suurem osa programmi eelarvest.3 Ettepaneku sätete selgitused I peatükk (art.1-2) – üldsätetes määratletakse programmi eesmärk, mõisted ning programmi üld- ja erieesmärgid. Programm on üles ehitatud kahele sambale: õppimisvõimalused kõigile ning toetus suutlikkuse suurendamiseks, mis hõlmab organisatsioonide ja asutuste vahelist koostööd ja poliitikakujunduse toetamist kõigis hariduse, koolituse, noorsootöö ja spordi valdkondades. II peatükk (art 4-7) – kirjeldatakse tegevusi eesmärkide saavutamiseks kahe samba raames. Programm toetab esimese samba all õpirännet kõikides valdkondades ning osalust ja 3 Riiklikud agentuurid haldavad u ¾ programmi eelarvest, nende kaudu rahastatavad tegevused on kaudsed ehk detsentraliseeritud tegevused. Ülejäänud osa eelarvest jagatakse tsentraalselt ehk EACEA (Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet) kaudu (keskne juhtimine). 4 vabatahtlikku tegevust noorte seas, samuti talentide ja tipptaseme arendamise võimalusi. Muu hulgas sisalduvad siin Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikud tegevused ning Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpus. Lisanduvad uued stipendiumivõimalused strateegilistes haridusvaldkondades, sealhulgas ühisprogrammides. Erasmus Munduse stipendiumid ja Jean Monnet tegevused on ühtsuse huvides koondatud samuti selle samba alla. Teise samba all toetatakse koostööpartnerlusi, sh väiksemahulisi partnerlusi, ning tipptaseme- ja innovatsioonialgatusi. Siia sektsiooni kuulub ka toetus poliitika arengutele. III peatükk (art 8) – rõhutatakse vajadust suurendada programmi kaasavust ja jõuda rohkemate osalejateni, kellel on vähem võimalusi. IV peatükk (art 9-12) – puudutab finantssätteid, kus määratakse kindlaks eelarveraamistik ja ELi rahastamise vormid, samuti täiendavate vahendite eraldamine teistest instrumentidest ja sünergiad teiste fondidega. Täpsustatakse ka otsese ja kaudse juhtimise reegleid. V peatükk (art 13-14) – määratakse kindlaks tingimused, millistel kolmandatel riikidel on võimalik programmis osaleda, kas täielikult või osaliselt, ning millised üksused võivad rahastust taotleda. VI peatükk (art 15) – programm viiakse ellu tööprogrammide kaudu vastavalt Euroatom määrusele 2024/2509 artiklis 110. VII peatükk (art 16) – nõuded info levitamiseks, nähtavuse tagamiseks ja tegevuste järeltegevuseks. VIII peatükk (art 17-22) – keskendub juhtimis- ja auditisüsteemile, kus sätestatakse rakendusasutuste ülesehitus ja toimimine. Programm viiakse ellu kombineeritult kaudse ja otsese juhtimise kaudu; suuremat osa fondidest haldavad riiklikud agentuurid. Samuti sätestatakse finantshuvide kaitse tagamise mehhanismid. IX peatükk (art 23-25) – ülemineku- ja lõppsätetes nähakse ette sujuv üleminek programmide vahel ning sätestatakse määruse jõustumiskuupäev. 3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artiklid 165 ja 166, mis annavad liidule pädevuse toetada liikmesriike kvaliteetse hariduse edendamisel, kutsehariduse ja noorte valdkonna poliitikate elluviimisel ning Euroopa spordi edendamisel. See tähendab, et EL ei sekku liikmesriikide haridus- ja spordisüsteemide sisulisse korraldusse, vaid tegutseb seal, kus eesmärke ei saa piisavalt saavutada riiklikul tasandil. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt rakendatakse Erasmus+ koostöös liikmesriikide ja nende asutustega, mis tagab paindlikkuse ja kohandatavuse kohalikele oludele. Proportsionaalsuse põhimõte tagab, et ELi tegevus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub piiriülesele koostööle ja liikuvusele, mis loovad lisandväärtust ELi tasandil. Samuti toetab Erasmus+ kvaliteedi tõusu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, jäädes kooskõlla ELi üldiste poliitikate ja prioriteetidega. Seega võib öelda, et ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja programmi eesmärkide saavutamiseks. 4. EL asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte Ligi 40 aastat tagasi käivitatud EL haridus- ja noorteprogrammid on arenenud tänaseks 5 Erasmus+ programmiks, mille raames toetatakse hariduse ja koolituse, noorte ning spordivaldkondi. Programmi rahvusvaheline mõõde võimaldab ka kolmandate riikide osalejatel tulla ELi õppima ja õpetama. Erasmus+ p rogrammi on tunnustatud kui üht ELi edukamat programmi, mille positiivne mõju ulatub kõikide programmi valdkondadeni. Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis loodi 2018. aastal, tugineb oma eelkäijale Euroopa Vabatahtlikule Teenistusele, mis kujunes juba 1990. aastatel Euroopa noorteprogrammide osana noorte rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse nurgakiviks ning oli aastatel 2014-2017 Erasmuse programmi osaks. Tänaseks on Solidaarsuskorpus kujunenud ainulaadseks vabatahtliku tegevuse raamistikuks, mis tugevdab noorte kodanikualgatust, sotsiaalset sidusust ja Euroopa solidaarsust. Programm võimaldab noortel panustada muu hulgas kogukondlikesse projektidesse ELi liikmesriikides ja seotud riikides. Nii Erasmus+ kui Euroopa Solidaarsuskorpuse programmile ei ole Eestis rahvusvahelistumise kontekstis alternatiivi ei hariduse, noorte ega spordivaldkonnas. Koos moodustavad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse vahendid olulise osa Eesti hariduse, noorte- ja spordivaldkonna rahvusvahelise koostöö ja arenguvõimaluste rahastamisest. Mõlemad programmid avavad ja avardavad rahvusvahelise koostöö võimalusi ja on seeläbi parandanud valdkondlike tegevuste kvaliteeti. Erasmus+ programmi toetuseta oleks Eesti haridus-, noorte- ja spordivaldkonna asutustel ja organisatsioonidel märkimisväärselt vähem võimalusi oma tegevuste arendamiseks, innovatsiooniks ning rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. Õpiränne on väärtuslik, kuna see toetab isiklikku- ja professionaalset arengut (nii õppuritel kui haridus, noorsoo- ja sporditöötajatel). Õpiränne mõjutab positiivselt õppetöö kvaliteeti (sõltumata haridustasemest). Õppetöö kvaliteet tõuseb ka koostööprojektides osalemise kaudu saadud kogemustele toetudes. Partnerlustes arenevad õpetamismeetodid, näiteks luuakse uusi õppevahendeid. Lisaks pakuvad programmid märkimisväärset tuge kogukonnapõhistele algatustele, 13-30-aastaste noorte ja noorsootöötajate pädevuste arendamisele läbi mitteformaalse ja informaalse õppimise. Samuti toetavad programmid noorte aktiivset osalust ühiskonnas, tugevdades solidaarsust, kaasatust ja Euroopa väärtusi. Erasmus+ programmil on tugev ja püsiv mõju osalejate oskuste arengule ning akadeemilisele edule. Erasmus+ programmis osalenud on ka poliitiliselt aktiivsemad ning tugevdavad osalejate Euroopa identiteedi tunnetust. 2023. aastal läbi viidud Erasmus Student Network (ESN) uuring näitas, et 76% programmis osalenud tudengitest kavatsesid hääletada 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, mis on oluliselt kõrgem kui üldise noorte elanikkonna huvi valimistel osalemise vastu4 . Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi kaudu on tugevnenud kodanikualgatuse oskused ja solidaarsustunne läbi vabatahtlike tegevuste ja solidaarsusprojektide. Alates 2018. aastast on noored osalenud projektides, mis käsitlevad kriise, nagu pandeemia ja Ukraina sõda. Samuti on noortel suur huvi programmi humanitaarabi korpuse tegevussuuna vastu, kus huvi on ületanud pakkumisi mitmekordselt. Mõlemaid programme on hinnatud kui kulutõhusad, paindlikud ja strateegiliselt olulised ELi noorte-, haridus- ja spordipoliitika elluviimisel.5 Programmid aitavad kaasa nii ELi kui ka Eesti valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele, sealhulgas rohepöördele, digipöördele ja 4 Impact of Erasmus+ on European identity and voting intentions among students - ACA 5 Erasmus+ programmi perioodi 2014-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamise aruanne (2024) ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018 -2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamise aruanne (2024) 6 sotsiaalsele kaasatusele. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa väärtusi, kultuuridevahelist mõistmist ja sotsiaalset sidusust ning suurendavad ELi atraktiivsust globaalsele talendile. Programmid on näidanud kõrget osalejate rahulolu ulatudes haridusvaldkonna õpirändes 97%ni. 6 Erasmus+ programmi laiendamine ja eelarve kasv on üheks eeltingimuseks õpirände eesmärkide saavutamiseks nii siseriiklikul kui EL tasandil aastaks 2030. Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on välja toodud, et haridussüsteem peab võimaldama rahvusvahelistumist ja õpirännet. Lisaks nähakse vajadust soodustada välisriikidest pärit õppurite kaasamist Eesti ühiskonda ning toetada nende siirdumist Eesti tööturule. See hõlmab ka toetusmeetmeid, nagu eesti keele õpe, et tipposkustega välisõppurid ja vilistlased jääksid püsivalt Eestisse. Konkreetseks mõõdikuks on Eestist väljaminev lühiajaline õpiränne kutse- ja kõrghariduses. Kõrghariduses on seatud eesmärgiks, et aastaks 2035 osaleks lühiajalises õpirändes igal aastal 15% bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanutest. 2024. aastal oli vastav näitaja 9,7%. Kutsehariduses alustati õpirände mõõtmist 2022. aastal ning seatud eesmärk aastaks 2035 on ka 15%. 2024. aastal oli kutsehariduses vastav näitaja 8%. EL tasandil määratleb õpirände eesmärgid 2024. aastal heaks kiidetud soovitus “Liikuvus Euroopas - õpirände võimalused kõigile”.7 Soovitusega seatakse 2030. aasta EL-i üleseks sihttasemeks, et vähemalt 23% kõrghariduse lõpetajatest peab olema saanud õpirände kogemuse.8 Olemasolevate andmete kohaselt on EL keskmine 14% ja Eesti tase 13% - mõlemale lisandub lühiajaline kuni 3 kuud kestev õpiränne, mille raames on omandatud vähemalt 3 EAP-d. 2030. aastaks seatud kutsehariduse EL-i sihttaseme kohaselt peab osalema õpirändes 12% kutseõppuritest. Olemasolevate andmete kohaselt on EL-i keskmine 4,07% ja Eesti tase 22,53%9 . Täiendavalt on ELi eesmärk 2026. aastaks välja töötada indikaator, millega hakata mõõtma vähemate võimalustega inimeste õpirännet. Seni kui vastavat indikaatorit ei ole, püüdlevad riigid selle poole, et vähemalt 20% õpirändes käinud õppijatest oleksid vähemate võimalustega ning selle püüdluse saavutamist hinnatakse EL haridus- ja noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus andmete pealt. Eestis on aastatel 2021-2025 osalus Erasmus+ õpirändes ja koostööprojektides kasvanud ning taotluste arv nii hariduses, noorte- kui spordivaldkonnas ületab rahastatud võimaluste arvu (vt Tabel 2, 3 ja 4). Õppijate õpirännete osakaal 2024/2025. õppeaasta õpilastest on haridusvaldkonnas märkimisväärselt kõrgem kõrg- ja kutsehariduses (vt Tabel 1). Tabel 1: Õppijate õpirännete arv ja osakaal haridusvaldkonnas perioodil 2021-202510 6 HARNO andmetel on haridusvaldkonna õpirändes osalenute hinnang üldisele rahuloluküsimusele: How satisfied are you with your Erasmus+ mobility experience in general? - osakaal kajastab "rahul" ja "väga rahul" valinuid. 7 Nõukogu soovitus 13. mai 2024, „Liikuvus Euroopas“ – õpirände võimalused kõigile. 8 Sealjuures hõlmatakse indikaatorisse võrreldes 2020. aasta eesmärgiga täiendavalt veel kraadiõppega seotud õpiränne ja õpiränne, mille kestus on olnud kuni kolm kuud ja mille raames on omandatud vähemalt 3 EAP -d. 9 Eesti ja EL kasutavad kutseõppe õpirände mõõtmiseks erinevat metoodikat. Eestis lähevad arvesse kutseõppe lõpetajad, kes on oma õpingute ajal osalenud vähemalt kahe nädala pikkuses välisõpirändes. EL tasandil mõõdetakse ühe konkreetse kalendriaasta jooksul õpirändes osalenud õppijate osakaalu sama aasta kutseõppe lõpetanute hulgas. Näitaja põhineb Erasmus+ programmi andmetel ning kutseõppe lõpetanute andmetel, mis kogutakse UNESCO/OECD/Eurostati ühisstatistikast. 10 Tabel 1 kajastab tasemeõppes õppijate õpirändeid. Kuna täiskasvanuhariduses on programmi mõttes võimalik laiemal osal õppijatel osaleda, siis täiskasvanuhariduse andmeid pole siin kajastatud. 7  Õppijate õpirännete Õpirännete osakaal arv perioodil 2021- 2024/25 õ-a õppijate õppetasemel õppijate Haridustase 2025 arv arvust* Kutseharidus 5 352 27 604 19% Üldharidus 3 137 162 982 2% Kõrgharidus 10 257 45 450 23% Kokku 18 746 236 036 8% *Andmed seisuga 27.08.2025 Aastatel 2021–2025 eraldatud haridusvaldkonna toetustest suunati ligikaudu 80 % üld -, kutse- ja täiskasvanuhariduse akrediteeritud asutustele ning Erasmus+ kõrgharidushartaga kõrgkoolidele Euroopa-sisese õpirände elluviimiseks. Nendele asutustele on igal aastal õpirändeprojekti esitamisel rahastus garanteeritud, kuid mitte tingimata taotletud mahus. Pärast koroonapandeemiat on konkurents rahastusele taas kasvanud ning eraldatud eelarvest ei piisa kõigi taotletud õpirännete toetamiseks. Samal perioodil esitatud üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse lühiajalistest õpirändeprojektidest – mille rahastus sõltub projektide kvaliteedist ja eelarvevahendite mahust – ületas kvaliteedilävendi 78%. Kvaliteedilävendi ületanud taotlustest rahastati enamik, kokku 89%. Järgnevalt on esitatud haridustasemete kaupa ülevaade taotletud ja rahastatud õpirännetest, hõlmates nii akrediteeringu või harta alusel taotletud kui ka lühiajaliste õpirändeprojektide raames taotletud ja rahastatud õpirändeid (vt tabel 2). Samuti on esitatud ülevaade noorte- ja spordivaldkonnas taotletud ja rahastatud õpirändeprojektide kohta (vt tabel 3). Mõlemad tabelid kajastavad kokkuvõtlikult, milline on taotluste edukuse määr valdkonniti. Tabel 2: Taotletud ja rahastatud õpiränded haridusvaldkonnas perioodil 2021-2025 Taotletud õpirännete Rahastatud Edukuse % Haridustase arv õpirännete arv õpirännete arvust Kutseharidus 10465 7593 73% Üldharidus 15197 9548 63% Kõrgharidus 22468 18960 84% Täiskasvanuharidus 2938 2346 80% Kokku 51068 38447 75% Tabel 3: Taotletud ja rahastatud õpirändeprojektid Erasmus+ noorte- ja spordivaldkonnas ja Euroopa Solidaarsuskorpuses perioodil 2021-2025 Taotletud projektide Rahastatud projektide Edukuse % esitatud Valdkond arv arv projektide arvust E+ Noortevaldkonna projektid 649 403 62% E+ Spordivaldkonna projektid (2023-2025) 73 19 26% 8  Euroopa Solidaarsuskorpus (Vabatahtlik teenistus) 46 44 96% Järgnevad tabelid näitavad koostööprojektide edukuse määra hariduse- ja noortevaldkonnas. Kui tabel 4 on edukuse määra arvutamisel aluseks võtnud kõik esitatud taotlused, siis tabel 5 vaatab edukuse määra nende koostööprojektide puhul, mis on ületanud kvaliteedilävendi. Tabel 4: Taotletud ja rahastatud koostööprojektide (KA211 ) arv haridus- ja noortevaldkonnas perioodil 2021-2025 Esitatud projektide Rahastatud Edukuse % esitatud Haridustase /valdkond arv projektide arv projektide arvust Kutseharidus 103 39 38% Üldharidus 306 61 20% Kõrgharidus 76 24 32% Täiskasvanuharidus 145 34 23% Noored 322 75 23% Kokku 952 233 24% Perioodil 2021-2025 esitati haridusvaldkonnas kokku 630 koostööprojektide taotlust, millest ületas kvaliteedilävendi haridussektorite üleselt 42% ehk 264 taotlust. Lävendit ületanud projektidest võimaldas eraldatud eelarve toetada ligi 60% ehk 158 projekti. Noortevaldkonnas võimaldas eelarve lävendist lähtudes toetada 45% ehk 75 projekti (vt Tabel 5). Tabel 5: Taotletud, kvaliteedilävendi ületanud ja rahastatud KA2 koostööprojektide arv ja edukus perioodil 2021-2025 Lävendi ületanud Edukuse % lävendi Esitatud projektitaotluse Rahastatud ületanud Haridustase / valdkond projektide arv arv projektide arv projektide arvust Kutseharidus 103 57 39 68% Üldharidus 306 105 61 58% Kõrgharidus 76 57 24 42% Täiskasvanuharidus 145 45 34 76% Noored 322 165 75 45% Kokku 952 429 233 54% Mõju majandusele Programmi rakendamine avaldab Eestile märkimisväärset majanduslikku mõju. Programmis osalemine parandab õppijate, õpetajate, noorsootöötajate, koolitajate ja sporditöötajate oskusi ning aitab tõsta tööjõu konkurentsivõimet. Ülikoolide, kutseõppeasutuste ja ettevõtete 11Käesolevas programmis hõlmab võtmetegevus 2 (key action 2, KA2) organisatsioonide ja institutsioonide koostööd, et edendada innovatsiooni, heade praktikate vahetust ja suutlikkuse suurendamist hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. 9 partnerlused soodustavad innovatsiooni ning ettevõtluse kasvu. Väikekoolide ja maapiirkondade organisatsioonide parem ligipääs programmile aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ja ergutada kohalikku majandust. Kaasatus ja parem ligipääs programmile aitavad vähendada tööpuudust riskirühmades. Investeering inimkapitali ja rahvusvahelisse koostöösse kasvatab Eesti majanduse tootlikkust, paindlikkust ja vastupanuvõimet tulevastele kriisidele. Erasmus+ programmi kaudu Eestisse õpirändesse saabuvad õppijad ning haridustöötajad panustasid 2023/24. õppeaastal kohaliku majanduse toetuseks hinnanguliselt 7,4 miljonit eurot. 12 Suurima panuse sealjuures andsid Eestisse saabunud kõrgkoolide haridustöötajad ja üliõpilased, kellele eraldati programmi vahenditest kokku 4,75 miljonit eurot elamiskuludeks ning individuaalseks toetuseks. Üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õppijad ning haridustöötajad panustasid Eesti majandusse siinviibimise ajal hinnanguliselt kokku ligi 2,65 miljonit eurot. Erasmus+ kaudu Eestisse õppima või töötama tulevad inimesed suurendavad ka majanduse avatust, tuues kaasa oskusi ja kontakte. Lisaks on uuringud näidanud, et vahetusõpingutesse tulekuga suureneb ka tõenäosus, et tudengid naasevad Eestisse tasemeõppesse, 13 ning sellega kaasneb juba oluline majanduslik mõju, kuna Eestisse õppima suunduvad välisüliõpilased toovad Eestisse selget rahalist panust lisaks elamiskuludele ka õppemaksude, maksude ja tarbimise näol. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis kokku 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Välisüliõpilaste majandusliku mõju 2024 analüüsi andmete kohaselt töötavad õpingute ajal u pooled (52%) Eestist õppivatest välisüliõpilastest.14 Eesti üks eesmärke on, et Eestis välja koolitatud ja motiveeritud vilistlased jääksid oma teadmisi Eesti tööturule jagama ka pärast õpingute lõppu. 2022/23. õppeaastal Eestis õpingud lõpetanud ning siia tööle jäänud välisvilistlased teenisid 2023/24. õppeaastal töist tulu 14,1 miljoni euro ulatuses. Tööjõumaksudena tasusid nad kokku 7,1 miljonit eurot. 15 2023/2024. õppeaastal oli töötavate välisüliõpilaste osakaal suurim tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas (70%). Järgnesid hariduse (69%) ning varem esikohal olnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond (65%). Samuti toovad välisüliõpilased, vabatahtlikud ning spordiprojektide osalejad lisatulu turismi- ja teenindussektorile. Noortevaldkonnas on programmidel otsene ja kaudne mõju majandusele, eelkõige noorte tööhõive, ettevõtlikkuse ja sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektid aitavad noortel arendada oskusi, mis on olulised tuleviku tööturul – sh koostöö-, juhtimis-, probleemilahendus- ja digioskusi –, suurendades nende töövalmidust ja konkurentsivõimet. RAY uuringud (Research-based Analysis of Erasmus+ Youth and European Solidarity Corps) on kinnitanud, et Erasmus+ noorteprojektides osalemine tugevdab noorte valmisolekut alustada ettevõtlusega ja suurendab nende usku oma suutlikkusse töö- või ettevõtlusse siseneda16 . 12 Erasmus+ programmiga Eestisse saabunud õpirändurid jätsid eelmisel õppeaastal siia 7,4 miljonit eurot | Haridus- ja Noorteamet 13 Kõrgkoolide hinnangul mõjutab välisüliõpilaste otsust Eestisse õppima tulla kõige rohkem nende varasem isiklik kokkupuude Eestiga, eriti vahetusõpingute kaudu. Selle teguri olulisust hinnati viiepalliskaalal keskmiselt 4,3 punktiga, mis näitab selle tugevat mõju. Lauri Linnamäe, Põim Kama (2024). „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015-2020“ täitmise raport, lk 27). 14 Välistudengite majandusliku mõju analüüs | Statistikaamet 15 Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud aastal Eestile ligi 23 miljonit eurot maksutulu | Haridus- ja Noorteamet 16 RAY_MON_21_22_Estonia_report_en_final.pdf 10 Lisaks toetavad programmid noorsoo- ja sporditöötajate pädevuste kasvu, mis aitab parandada noortele suunatud teenuste kvaliteeti ja vähendada sotsiaalset tõrjutust – ka see omakorda suurendab töövõimekust ja majanduslikku aktiivsust, eriti maapiirkondades ja väiksemates kogukondades. Noorte- ja spordivaldkonna kaudu kujuneb seega laiem inimkapitali areng, mis ühendab formaalse ja mitteformaalõppe tugevused ning aitab tagada, et Eesti majandus põhineks loovusel, koostööl ja kaasaval kasvul. Otsest majanduslikku mõju Eesti riigile omavad ka spordivaldkonna koostööprojektid, milles Eesti spordiorganisatsioonid osalevad. Lisaks spordiorganisatsioonide inimeste teadmiste ja oskuste kasvule toovad koostööprojektid Eestisse välisraha nii projekti tegevuste elluviimiseks kui ka projekti elluviimise raames Eestis toimuvate kohtumiste kaudu. Mõju riigieelarvele Riiki saabuvad välistudengid ja vilistlased panustavad riigi tulubaasi maksude kaudu (tulumaks, sotsiaalmaks). Näiteks 2023/24. õppeaastal laekus nende kaudu Eesti majandusse ligi 23 miljonit eurot maksutulu. Välistudengid tasusid tulumaksu 5,4 miljonit ja sotsiaalmaksu 10,3 miljonit eurot. Ehkki Vene agressioonisõda Ukraina vastu on välistudengite hulka kahandanud, pole samal suurel määral vähenenud nende panus.17 Erasmus+ programmi rahastuse toel suurenevad investeeringud haridusse, noortevaldkonda ja sporti. Oluline on mainida, et kui Eesti riik peaks tagama oma eelarvevahenditest kõigi nende õppurite õpirände riiklike stipendiumitega, siis ei oleks meil selleks piisavalt vahendeid. Ühegi rahastatud projekti puhul ei ole riigi kaasfinantseering kohustuslik. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid on perioodil 2021-2024 panustanud Eesti hariduse, noorte- ja spordivaldkonna arendamisse üle 174 miljoni euro. Aastal 2025 ulatub nende programmide rahaline panus üle 43 miljoni euro, 2026. aastal on toetuste maht u 44 miljonit eurot ning 2027. aastal prognooside kohaselt u 45 miljonit eurot. Perioodil 2021-2027 on prognoositav kogutoetus 263,3 miljonit eurot. Programmi eelarvevahendite jaotus iga-aastaselt on üles ehitatud kasvavas mahus. Kui vaadata käesoleva perioodi eelarvet, siis suurimad muutused on toimunud 2.-5. aastal (kasv 10-12% aastas), viimastel aastatel on kasv väiksem (1,3-2,2% aastas). Seega uue perioodi esimese aasta vahendid peaks Eesti puhul olema minimaalselt 45 miljonit eurot, et säilitada senine tase. Eelnõu jõustumisega võivad siiski kaasneda märkimisväärsed kulud, kuna muudatusena oodatakse uue programmi puhul liikmesriikidelt, et nad täiendaksid Euroopa Komisjoni panust riiklike agentuuride tegevuskulude rahastamisel vähemalt samas mahus (art 18.6). Praegu kehtivas määruses on sarnane säte, aga see ei määratle kaasfinantseeringu suurust. Kavandatav muudatus tähendaks Eesti riigieelarvele märkimisväärset lisapanust. Tabelites 6 ja 7 on esitatud Erasmus+ programmi riigieelarvelise (RE) ja Euroopa Komisjoni (EK) toetuse osakaalud, ning tabelis 8 on toodud vastavad andmed Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESC) kohta. Näiteks 2026. aastal on ESC puhul riigieelarve panus isegi pisut suurem kui komisjoni oma (51%), samas kui Erasmus+ programmis moodustab riigieelarve panus vaid 26%. Tabel 9 toob välja juhtimise kulud mõlema programmi lõikes, kui EK ja RE panused oleksid võrdsed (50/50). Tabelist ilmneb, et 2026. aasta eelarve alusel peaks riigieelarve panus mõlema programmi tegevuskuludesse olema kokku 1 965 893 eurot, kuid praegu on eelarves 17 Välistudengite majandusliku mõju analüüs | Statistikaamet 11 ette nähtud vaid 778 152 eurot – seega puudujääk on 1 187 741 eurot.18 Tabel 6: Erasmus+ ja ESC juhtimise (management) eelarved 2021-2026 Tabel 7: Erasmus+ juhtimise kulud, liikmesriigi ja komisjoni panuste osakaal 2021-2026, % E+ 2021 2022 2023 2024 2025 2026 E+ management RE, % 23,7% 27,6% 29,5% 27,1% 26,7% 26,0% E+ management EK, % 76,3% 72,4% 70,5% 72,9% 73,3% 74,0% E+ management RE ja EK kokku, % 100% 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 8: ESC juhtimise kulud, liikmesriigi ja komisjoni panuste osakaal 2021-2026, % ESC 2021 2022 2023 2024 2025 2026 ESC management RE, % 52,0% 50,9% 52,7% 52,4% 51,8% 51,0% ESC management EK, % 48,0% 49,1% 47,3% 47,6% 48,2% 49,0% ESC management RE ja EK kokku, % 100% 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 9: E+ ja ESC juhtimise kulud RE/EK puuduolev osa 2021-2026, kui EK ja RE panus oleks 50%/50% 18 Siin on välja toodud ainult tegevuskulude eelarved ning välja on jäetud muud kaasfinantseeringud (võrgustikud, TCA ja toetused). 12 Mõju sotsiaalvaldkonnale Programmi rakendamisel võivad Eestile kaasneda mitmed olulised sotsiaalmajanduslikud mõjud. Programm aitab suurendada Eesti õppurite ja töötajate konkurentsivõimet, pakkudes neile võimalusi arendada teadmisi, oskusi ja rahvusvahelist koostöökogemust, mis omakorda toetab kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. Välistudengite ja praktikantide kaasamine elavdab kohalikku majandust – kasvab nõudlus üüriturul, teenustesektoris ja kultuurivaldkonnas, mis loob uusi töökohti ja maksutulu. Samuti aitavad programmi kaudu Eestisse saabuvad osalejad täiendada tööjõupotentsiaali sektorites, kus on tööjõupuudus, näiteks hariduses, teaduses, ehituses ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades. Noortevaldkonna projektid võimaldavad ennetada ja vähendada noorte tõrjutusriski sh kaasata noori kes ei õpi ega tööta (NEET-staatuses noored), mitmekesistades õppimiskogemust ja toetades seekaudu haridussüsteemis püsimist, poolelijäänud haridustee jätkamist või töö leidmist. Kõigis valdkondades on õpiränne oluline meede võõraviha vähendamiseks ja kultuurilise teineteisemõistmise suurendamiseks. Eestisse tulevad vahetusõpilased, üliõpilased, noored jt annavad võimaluse kogeda rahvusvahelist suhtlust ka nendel kohalikel, kellel endal ei ole kas sotsiaalmajanduslikel või muudel põhjuselt võimalik lühiajalisse õpirändesse või välismaale tasemeõppesse minna ehk saab toimuda nn rahvusvahelistumine kodus. Lisaks toetab vähemate võimalustega õppurite eelistamine haridusliku kihistumise vähenemist ja omab seega väga selget sotsiaalset mõju. Kokkuvõttes tugevdab Erasmus+ sotsiaalses plaanis ühiskonna avatust ja sallivust, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ning kohalike ja rahvusvaheliste kogukondade sidusust. Programmi kaudu suurenevad ka piirkondlikud arenguvõimalused, kuna õpirände ja koostööprojektide toel jõuab rohkem ressursse ja teadmisi maapiirkondadesse ja väiksematesse koolidesse. Mõju keskkonnale Programm toetab rohepöörde ja kestliku arengu põhimõtete rakendamist hariduses, noortevaldkonnas ja spordis. See julgustab õppeasutusi, noori, noorteorganisatsioone ja spordivaldkonna esindajaid pöörama suuremat tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele ning keskkonnateadlikkuse suurendamisele. 13 Programmidel on oluline roll keskkonnateadliku ja vastutustundliku põlvkonna kujundamisel. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprojektid pakuvad noortele võimalusi rohepöörde elluviimisel kaasa rääkida – olgu see läbi kogukonnaprojektide, kliimaalgatuste või teadlikkust tõstvate kampaaniate. RAY uuringud 19 on näidanud, et programmides osalenud noorte keskkonnateadlikkus, vastutustunne ja valmisolek keskkonna heaks tegutseda on märkimisväärselt suurenenud. Paljud projektid aitavad noortel arendada roheoskusi, sh teadmisi kestlikust eluviisist, ressursitõhususest ja rohetehnoloogiatest, mis on olulised tuleviku tööturul. Keskkonnateemad saavad olulise koha nii õppekavade arendamisel kui ka rahvusvahelistes koostööprojektides, mis aitavad levitada teadmisi taastuvenergia, ringmajanduse ja säästva tarbimise kohta. Programm toetab ka rohelisi õpirändelahendusi, näiteks keskkonnasõbraliku transpordi kasutamist õpirände ajal, mis aitab vähendada Erasmus+ programmi süsiniku jalajälge. Toetatud projektid on aidanud kujundada kogukondlikku rohepööret – näiteks loodud on ringmajanduse töökojad, kogukonnaaiad, kliimahariduse töötoad ja keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhendmaterjalid. Sellised tegevused seovad noorte aktiivse osaluse keskkonna- ja kliimameetmetega, muutes rohepöörde noorte jaoks käegakatsutavaks ja tähenduslikuks. Roheoskuste arendamine ja keskkonnahoidlike lahenduste sidumine õpetamise ja noorsootööga võivad edendada Eesti majanduse keskkonnasõbralikku ümberkujundamist. Erasmus+ kaudu loodud teadmussiirded ja partnerlussuhted toetavad kestlike tehnoloogiate ja praktikate laiemat kasutuselevõttu, mis omakorda aitab kaasa Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele ning roheliste töökohtade tekkele. Mõju julgeolekule Programmil on mõju julgeolekule. Erasmus+ toetab väärtuspõhist ja demokraatiat tugevdavat haridust, mis aitab kujundada teadlikke ja vastutustundlikke kodanikke. See omakorda suurendab ühiskonna sidusust ning vastupanuvõimet väärinfole ja radikaliseerumisele. Noorte, õpetajate, noorsootöötajate, sporditöötajate ja kogukondade rahvusvaheline koostöö ning eri kultuuride tundmaõppimine edendavad vastastikust mõistmist ja vähendavad polariseerumist, aidates kaasa stabiilsemale ja turvalisemale ühiskonnale. Erasmus+ kaudu arendatavad kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse oskused tugevdavad elanike suutlikkust teha teadlikke otsuseid ning hoida ära vaenulike mõjutustegevuste mõju. Lisaks toetab programm solidaarsust ja kogukondlikku sidusust, mis võivad kriisiolukordades parandada elanikkonna valmisolekut ja koostöövõimet. Rahvusvahelised partnerlused, sealhulgas strateegilistes sektorites, võivad tugevdada ka riigi strateegilist vastupanuvõimet ning suurendada usaldust Euroopa väärtuste ja institutsioonide vastu. Noortevaldkonnas on programmide mõju julgeolekule seotud eelkõige sotsiaalse sidususe, usalduse ja kuulumistunde suurendamisega. RAY uuringud on näidanud, et noored, kes on programmides osalenud, tunnevad end rohkem seotud Euroopa väärtustega, tajuvad end aktiivsemate ja pädevamatena ühiskonnas kaasa rääkima ning on tolerantsemad ja avatumad 19 RAY_MON_21_22_Estonia_report_en_final.pdf 14 mitmekesisusele20 . Sellised hoiakud vähendavad ühiskondlikku vastandumist ja loovad tugeva aluse demokraatia püsimisele. Samuti on RAY andmetel osalemine Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevustes suurendanud noorte valmisolekut võtta vastutust kriisiolukordades ning tugevdada kogukondade vastupanuvõimet – olgu see seotud humanitaarabi, kohaliku solidaarsuse või keskkonna- ja digiturvalisuse teemadega. Euroopa Solidaarsuskorpuse projektid on paljudes riikides pakkunud otsest tuge kriiside (nt pandeemia, sõjapõgenike vastuvõtt) ajal, näidates programmi rolli kogukondliku ja ühiskondliku julgeoleku tugevdamisel. 4.1 Olulisemad erinevused tänaste programmide ja uue ettepaneku vahel Erasmus+ vahehindamise21 ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi vahehindamise22 tulemused näitasid, et liikmesriigid jm huvigrupid on praeguste programmide eesmärkide, ülesehituse ja peamiste elementidega rahul ning ei pea suuri muudatusi vajalikuks. Komisjon ei ole vahehindamistes väljatooduga täiel määral arvestanud, sest uue Erasmus+ programmi ettepanek erineb oluliselt praegu kehtivast Erasmus+ (2021–2027) ja Euroopa Solidaarsuskorpuse (2021–2027) programmist. Erinevused puudutavad nii uue programmi struktuuri, prioriteete kui programmi juhtimist. Komisjoni ettepanek sisaldab muudatusi ka toetavate tegevuste osas. Lisaks on praegune programmimääruse ettepanek niivõrd üldsõnaline, et jääb ebaselgeks, kuidas jaguneb programmi eelarve erinevate programmi valdkondade – haridus, noored, sport – vahel, või kuidas täpsemalt hakatakse programmi rakendama. Leiame, et detailsem programm on oluline, et tagada taotlejatele vajalik selgus ja kindlus tegevuste aegsaks planeerimiseks ja toetatavate suundade prognoositavuseks. 4.1.1. Programmi eesmärgid Võrreldes kehtiva programmiga on uue programmi eesmärgid laienenud, hõlmates ELi uusi poliitilisi prioriteete nagu konkurentsivõime, vastupanuvõime ja liidu geopoliitilised huvid. Uues ettepanekus on tugevam rõhuasetus tööturu vaatel ja strateegilistel sektoritel (näiteks tehisaru, pooljuhid, kvantarvutus, energeetika, transport, autotööstus, tuuleenergiad jpm) ning demokraatia ja EL väärtuste edendamisel. Strateegiliste sektorite olulisus tuleneb vajadusest koolitada kiiresti kvalifitseeritud tööjõudu, kes suudab neid sektoreid arendada ja toetada rohe- ning digipööret, innovatsiooni ja ELi strateegilist sõltumatust. Eesmärkide puhul on fookus nihkunud inimeste haridusliku, kutsealase ja isikliku arengu toetamise asemel valmisolekule, vastupanuvõimele, konkurentsivõimele ja oskuste täiendamisele lähtudes ennekõike tööturu vajadustest. Kitsalt tööturu ja konkurentsivaadet kajastava Oskuste liidu eesmärke eelistatakse Euroopa haridusruumi visioonile. Eelnõus puuduvad ka konkreetsed viited hariduse ja koolituse 2030 strateegilisele koostööraamistikule ja EL noortestrateegiale, mis on olulised EL tasandi prioriteete määratlevad dokumendid. Erasmus+ eesmärgid viitavad, et uue programmi esmaseks sihiks on tööturu vajaduste täitmine. Selline lähenemine ei ole tasakaalukas ega kooskõlas Eesti varasemate positsioonidega, kus oleme seisnud selle eest, et haridusel säiliks laiem väärtuspõhine ja inimeste isiklikku arengut toetav roll. Hariduse, spordi- ja noortevaldkonna, sh noorsootöö laiem roll on kujundada 20 RAY_MON_21_22_Estonia_report_en_final.pdf 21 EUR-Lex - 52025DC0395 - EN - EUR-Lex 22 EUR-Lex - 52025DC0144 - EN - EUR-Lex 15 põlvkond, kes on paindlik, mitmekülgsete oskuste ringiga (sh pehmed oskused 23 ) ning suudab kohaneda nii tööturul kui ühiskonnas toimuvate muutustega laiemalt. Uue MFF 2028–2034 raames on võrdsuse ja mitte-diskrimineerimise põhimõtted ühtselt rakendatud kõigis programmides. Erasmus+ kuulub nende EL programmide hulka, kus soolise võrdõiguslikkuse edendamine on horisontaalselt kohustuslik, s.t et rakendatakse ühtset soolise võrdõiguslikkuse jälgimise metoodikat, mis aitab hinnata tegevuste panust võrdsuse eesmärkidesse. Kaasatuse poliitika raames on eesmärk jõuda senisest tulemuslikumalt vähemate võimalustega noorteni ning väiksemate ja vähem kogenud organisatsioonideni. See toetab mitmekesisemat osalust ning vastab hästi Eesti sihtrühmade vajadustele. Paremat kaasamist võimaldavad asjakohased meetmed toetavad muu hulgas väikekoole ja maapiirkondade õpetajaid, noorsootöötajaid ja NEET riskis või -staatuses noori. Eesmärk muuta õpiränne veel kättesaadavamaks just vähemate võimalustega noortele on tervitatav, sest programmi mõju neile on suurim, kuid nende kaasamine eeldab selgemat juhendmaterjali ja lihtsamat taotlusprotsessi.24 Eelnõus on välja pakutud lahendusi, nagu lihtsamad menetlused ja väiksemahulised projektivõimalused, mis peaks muutma osalemise programmis kättesaadavamaks ja sujuvamaks. Käesoleval Erasmus+ programmiperioodil on vähemate võimalustega osalejate kaasamine paremini toetatud kui eelmisel 2014-2020 perioodil, kuid täpsete osakaalude hindamine on keeruline, kuna statistikas kajastuvad vaid need osalejad, kelle kaasamiseks on kasutatud lisarahastust. Käesoleval programmiperioodil on haridusvaldkonnas toimunud kokku 5692 vähemate võimalustega osalejaid hõlmavat õpirännet, neist 5233 õppijate ning 459 haridustöötajate õpirännet. Spordivaldkonnas on selliseid õpirändeid toimunud 13 (vt. tabel 10). Tabel 10. Vähemate võimalustega osalejate (haridustöötajad ja õppijad) osakaal õpirännetest 2021-2025.aastal (haridus ja sport): 2021-25. a rahastatud Vähemate võimalustega projektides toimunud osalejate õpirännete Haridustase / valdkond õpirännete arv* arv* Osakaal õpirännetest* Kutseharidus 6529 1188 18% Üldharidus 7205 815 11% Kõrgharidus 16042 3293 21% Täiskasvanuharidus 1612 396 25% Sport 142 13 9% Kokku: 31530 5705 18% *Andmed seisuga 8.10.2025 Kui tabelis on toodud andmed nii haridustöötajate kui õppijate lõikes, siis neid kahte sihtgruppi võrreldes on näha, et vähemate võimalustega osalejate osakaal on märkimisväärselt kõrgem õppijate õpirändes, kus see ulatub juba üle 20% seni toimunud õpirännetes ja kõigil 23 Pehmed oskused on isikuomadustel ja suhtlemisvõimel põhinevad oskused, mis mõjutavad koostööd, suhtlemist ja tööalast käitumist, nagu näiteks suhtlemisoskus, meeskonnatöö, probleemilahendusoskus, kohanemisvõime. 24 Erasmus+ programmi perioodi 2014-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamine - Erasmus+ | Erasmus+ 16 haridustasemetel. See ületab soovituses “Liikuvus Euroopas - õpirände võimalused kõigile” seatud sihttaseme. Seisuga 8.10.2025 on vähemate võimalustega õppijate õpirännete osakaal kutsehariduses veidi üle 24%, üldhariduses 20%, kõrghariduses 33% ning täiskasvanuhariduses 90% ning spordis 9%. Noortevaldkonnas on käesoleval programmiperioodil Erasmus+ noorteprojektides osalenud kokku 27 619 noort, neist 13% olid vähemate võimalustega osalejad. Euroopa Solidaarsuskorpuse projektides on osalenud kokku 1487 osalejat, kellest 18% olid vähemate võimalustega osalejad. Tabel 11. Vähemate võimalustega osalejate osakaal õpirännetest 2021-2025.aastal (noored): 2021-25. a rahastatud Vähemate Valdkond projektide osalejate võimalustega Osakaal * arv * osalejate arv* Erasmus noortevaldkond Akrediteeritud organisatsioonid 5237 1869 36% Noortevahetused 4963 1146 23% Noorsootöötajate õpiränne 1859 268 14% Noorte osalusprojektid 15560 230 1% KOKKU 27 619 3513 13% Euroopa Solidaarsuskorpus Vabatahtlik teenistus 738 226 31% Solidaarsusprojektid 749 46 6% KOKKU 1487 272 18% *Andmed seisuga 15.10.2025 4.1.2. Programmide liitmine Komisjon on teinud ettepaneku ühendada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, kuhu praegu kuulub ka Euroopa Vabatahtlik Humanitaarabi Korpus. Komisjoni eesmärk programmide ühendamisel on vähendada halduskoormust ja programmide kattuvusi25 ning muuta programmi haldamine paindlikumaks. Samuti soovitakse luua noortele üks ühtne ligipääsupunkt, kust on lihtne leida õppimise ja vabatahtliku tegevuse võimalusi. Eesti raamseisukohad EL pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028-203426 sedastavad, et Eesti pooldab uuel eelarveperioodil fondide arvu vähendamist ning nende vahel rahastatavate valdkondade kattuvuse vältimist. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide ühendamine toob siiski kaasa teatud riske. Programmide liitmine koos Komisjoni poolt välja pakutud uue programmi struktuuriga võib nõrgendada Euroopa Solidaarsuskorpuse identiteeti ning suurendada konkurentsi eelarveliste vahendite pärast. Kuna ühendatud programmi 25 Komisjoni tellitud vahehindamine, mis hõlmas kõiki programmiriike, tuvastas kattuvusi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse vahel eelkõige noortevaldkonnas, kus mõlemad programmid toetavad sarnaseid tegevusi ja sihtrühmi. See võib komisjoni hinnangul põhjustada segadust taotlejate seas ning vähendada programmide nähtavust ja tõhusust. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide vahehindamise tulemused Eestis ei näidanud, et kahe programmi vahel oleks kattuvusi. Sealjuures tehti Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi vahehindamisega soovitus, et Euroopa Solidaarsuskorpus peaks jääma eraldiseisvaks programmiks, et see oleks võimalikult kasulik nii EL-i kui Eesti riikliku noortepoliitika kontekstis. 26 MFF 2028+ raamseisukohad.pdf 17 ettepanek ei hõlma enam eraldiseisva meetmena noorte solidaarsusprojekte, kuigi need on seni Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi raames pakkunud noortele madala lävendiga võimalust ise algatada ja ellu viia kogukonnapõhiseid tegevusi kohalike probleemide lahendamiseks, võib väheneda vähemate võimalustega noorte ligipääs solidaarsusprojektidele. Uues programmis on kavandatud uus noorte osalusmeede, mis ühendab varasemad osaluse ja solidaarsusprojektide meetmed. Siiski puudub hetkel selge arusaam selle toimimisloogikast ning vastavusest noortevaldkonna sisulistele vajadustele. Seetõttu ei ole praegu võimalik hinnata, kas ja millisel kujul säilib noorte solidaarsusprojektide senine väärtus ja mõju. 4.1.3. Programmi struktuur 4.1.3.1. Kahesambaline struktuur Uue programmi struktuuri ja terminoloogiat on olulisel määral muudetud. Struktuurile on antud kahesambaline vorm: „Õppimisvõimalused kõigile“ ja „Toetus suutlikkuse suurendamiseks“. Esimene sammas keskendub õpirände ja vabatahtliku tegevuse pakkumisele kõigi sihtrühmade ja valdkondade lõikes27 , kuid lisab ka mitmeid uuendusi. Üldhariduses on eesmärk laiendada õpirände võimalusi nooremale vanusegrupile ning haridustöötajate puhul hõlmatakse sihtgrupina ka alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajad. Senine Jean Monnet meede koolidele muutub detsentraliseeritud ja laiemaks meetmeks toetades ELi õpet, ELi väärtuste, kodanikuõpetuse ja EL integratsiooni õpetamist. See on Eesti vaatest hea samm, kuna koolide jaoks oli osalus selles meetmes liiga bürokraatlik ja keeruline. Talendiarenduse ja tipptaseme toetamise raames jätkatakse Erasmus Munduse stipendiumite ja Jean Monnet tegevustega kõrghariduses ning uue tegevusena lisandub Erasmus+ stipendiumite pakkumine strateegilistes sektorites. Need tegevused peaks aitama muuta ELi atraktiivsemaks ka globaalsele talendile. Noorte vabatahtlikke tegevusi koondavad senised Euroopa Solidaarsuskorpuse ja Euroopa Vabatahtliku Humanitaarabi Korpuse tegevused. Noorte osaluse toetamiseks liidetakse senised noorte osalustegevused ja solidaarsusprojektid uueks tegevusplokiks. Spordivaldkonnas lisandub uue tegevusena sportlaste ja rohujuuretasandi sporditegevuses osalejate õpiränne ning spordipersonali liikuvus. Teine sammas „Toetus suutlikkuse suurendamiseks“ keskendub organisatsioonide ja institutsioonide koostööle, innovatsioonile, kvaliteedi tõstmisele ning poliitikate arendamisele28 , kuid toob samuti sisse uusi struktuure ja fookusi. Koostööpartnerlused hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas jätkuvad, kuid eraldiseisvana lisandub väiksemahuliste partnerluste meede, mis peaks lihtsustama väiksemate organisatsioonide ligipääsu programmile. Tipptaseme ja innovatsioonipartnerluste puhul jätkuvad toetused Euroopa Ülikooli liitudele, kutsehariduse tippkeskustele, Euroopa Õpetajaakadeemiatele, Euroopa Noored Üheskoos tegevusele. Uute partnerlustena lisanduvad Euroopa Kooliliidud ja Spordi Koostööliidud ning tugevdatakse toetusi ühisprogrammide arendusele, mis vastaks Euroopa ühiskraadi märgise kriteeriumitele. Teise samba alla kuulub ka poliitika väljatöötamise toetamine, kuid selle sisu on kärbitud. Uues määruses puuduvad selged viited struktureeritud poliitikadialoogidele ja koostööle sidusrühmadega ning rahvusvahelise koostöö instrumentidele ja partneritele, mis soodustavad teadmistevahetust ja ühisalgatusi väljaspool liikmesriike. Uues määruses hõlmab poliitika 27 Sisuliselt koondab käesoleva programmiperioodi esimese võtmetegevuse meetmed (Key Action 1, KA1). 28 See tugineb käesoleva programmiperioodi võtmetegevuste 2 ja 3 tegevustele (KA2, KA3). 18 väljatöötamise toetamine katseprojekte (näiteks kutsehariduse diplom, põhioskuste toetusskeem), poliitikavõrgustike toetamist, et kujundada ja rakendada ELi haridus-, noorte- ja spordipoliitikaid. Programmi rakendamise kvaliteedi toetamiseks luuakse ressursikeskused kõigis valdkondades, pakutakse koolitusi ning rakendatakse projektikiirendi mehhanismi, mis aitab edukatel algatustel kasvada ja püsida. Siia kuulub ka teavitustegevuste toetamine, mis hõlmavad suuri kampaaniaid ja üritusi, mis tutvustavad Erasmus+ võimalusi ning levitavad häid praktikaid ja edulugusid. Kõik need tegevused peaksid aitama tugevdada programmi mõju, nähtavust ja jätkusuutlikkust kogu Euroopas. 4.1.3.2. Valdkondlikud peatükid Uues Erasmus+ määruse eelnõus on ära kaotatud valdkondlikud peatükid, st hariduse ja koolituse peatükk, noorte peatükk ja spordi peatükk. Samuti ei sisalda eelnõu ettepanekut valdkondade vahelise eelarve jaotuse kohta. Praegu kehtivas määruses on iga valdkonna jaoks eraldi peatükk, mis kirjeldab vastava valdkonna põhimeetmeid ja tegevusi. Samuti on määruses sätestatud, kuidas jaguneb programmi eelarve kolme valdkonna vahel: hariduse ja koolituse osa moodustab 83% kogu programmi eelarvest, sh on määruses sätestatud osakaalud haridustasemete kaupa29 ; noortevaldkonna osa moodustab 10,3% kogu programmi eelarvest ning spordivaldkonna osa 1,9%. Riiklike agentuuride tegevuskulude katteks on ette nähtud 3,3% ning programmi rakendamist toetavatele meetmetele 1,5% kogu programmi eelarvest. Erinevate valdkondade programmi kahe samba alla kokku tõstmine suurendab ebaselgust. See muudab hariduse ja koolituse, noorte ja spordi valdkondade eesmärkide ja tegevuste eristamise keerulisemaks ega võimalda arvesse võtta iga valdkonna spetsiifilisi vajadusi, sh nii ELi kui ka riiklikke strateegilisi eesmärke. Lisaks suurendab selline muudatus riski, et valdkondade vaheline tasakaal ja järjepidevus võivad uuel perioodil kõikuda, sõltudes iga-aastastest poliitilistest või haldusotsustest. Sellega võib kaduda stabiilsus ja etteaimatavus nii programmihaldusele kui ka prioriteetide suunamisele, samuti eelarve kindlus kõigile programmivaldkondadele. Valdkondlike peatükkide ja selgelt määratletud eelarve jaotuse puudumine suurendab riski, et valdkonnad hakkavad konkureerima ühise eelarve piires ning ressursid koonduvad sinna, kus on suurem projektikogemus ja haldusvõimekus. Väljapakutud määruse eelnõus jääb ühtlasi selgusetuks, kuidas ressursside jaotamine hakkab toimuma ning see võib ohustada väiksemaid valdkondi nagu täiskasvanuharidus, samuti noorte- ja spordivaldkond. Näiteks ilma eraldiseisva noorte peatükita võib väheneda fookus kohaliku tasandi ja väiksemate organisatsioonide projektidele. Kui haridusvaldkonnas ei sätestata haridustasemete vahelist eelarvejaotust, siis koostööprojektide näitel (pingerea alusel) oleks tänaste andmete kohaselt kõrgharidusvaldkond eelisseisus, kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse jaoks läheks olukord halvemaks, sealjuures täiskasvanuhariduses ei saaks sel juhul ükski koostööprojekt rahastust (vt Tabel 12): Tabel 12. Suuremahuliste koostööprojektide jagunemine hariduses valdkonnaülese pingerea alusel (haridus): 29 Hariduse ja koolituse valdkonnale ette nähtud eelarvest on eraldatud 34,6% kõrgharidusele, 21,5% kutseharidusele ja -koolitusele, 15,2% kooliharidusele ning 5,8% täiskasvanuharidusele. Jean Monnet tegevuste toetuseks on ette nähtud 1,8% , samas kui otseselt juhitavate ja horisontaalsete tegevuste jaoks on kavandatud 17% eelarvest. Lisaks on loodud paindlikkuse reserv mahus 4,1% kogu programmi eelarvest, mida saab kasutada erinevate tegevuste täiendavaks toetamiseks vastavalt vajadusele. 19  Valdkondade ülese pingerea 2025. a voorus toetatud korral toetatud projektide Valdkond KA220 projektide arv 30 arv Kõrgharidus 2 4 Üldharidus 2 2 Kutseharidus 3 2 Täiskasvanuharidus 2 0 4.1.4. Eelarve Uue programmi kavandatav eelarve on esmapilgul ambitsioonikas: komisjoni ettepanek näeb ette umbes 40,83 miljardit eurot 2028–2034 perioodiks. Võrdluseks on praegu kehtivate programmide maht vastavalt Erasmus+ 28,4 miljardit EURi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programm 1,009 miljardit EURi. Kuigi kavandatav eelarve kasvab ligikaudu 39% võrreldes praeguse Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse ühendatud eelarvega (jooksevhindades), jääb see oluliselt alla Nõukogu seatud õpirände kasvatamise ambitsioonile31 . Arvestades ka inflatsiooni määra ja kaasamistoetuste planeeritavat kasvu suudetakse uue eelarvega õpirändemahtu vaevu senisega samal tasemel hoida. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse vahehindamine tõi esile, et rahalised piirangud on programmi elluviimisel suurimaks takistuseks – nõudlus ületab selgelt olemasolevaid vahendeid, piirates seeläbi just väiksema võimekusega organisatsioonide kaasumist. Eestis on kõigi valdkondade ja haridustasemete sidusrühmade poolt väljendatud ootust, et eelarve nende tegevuste elluviimiseks suureneks. Noortevaldkonnas on see ootus sõnastatud konkreetselt eelarveosakaaluna 15%. Eurobaromeetri 103 (kevad 2025) uuringus, mis keskendus laiemalt ELi usaldusväärsusele, väärtustele ja prioriteetidele, toodi välja, et 34% Euroopa kodanikest soovivad, et ELi eelarvet suunataks rohkem haridusele, koolitusele, noortele, kultuurile ja meediale.32 Need valdkonnad olid kolmandal kohal kodanike seas prioriteetsete eelarvevaldkondade seas, jäädes alla vaid julgeolekule ja sotsiaalvaldkonnale. See kinnitab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide tugevat positsiooni ELi poliitikate seas ning kodanike ootust, et haridus- ja noortealgatused saaksid jätkuvalt tugevat toetust. 4.1.5. Sünergiad teiste EL fondidega Uues ettepanekus rõhutatakse suuremat paindlikkust vahendite ümberjaotamisel ja koostöövõimaluste ehk sünergiate loomist teiste EL fondidega (nt Euroopa horisont, Globaalne Euroopa). Sünergiad on kavandatud näiteks läbi täiendava rahastuse eraldamise, ühiste hankevoorude ning võimaluse kaudu kombineerida toetusi, sealhulgas vältides dubleerimist. Praktikas sõltub nende mehhanismide toimimine siiski konkreetsete EL fondide ja programmide õigusaktidest ja tööprogrammidest, rahastusotsustest ning regioonide ja liikmesriikide võimekusest toetusi taotleda ja ellu viia. Näiteks strateegiliste oskuste arendamisega (nt rohetehnoloogiad, digioskused, tehisintellekt, pooljuhid, kvant, transport, 30 KA220 hõlmab suuremahulisi koostööpartnerlusi, mille eesmärk on arendada innovatiivseid praktikaid ja tugevdada organisatsioonide rahvusvahelist koostööd hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. 31 Nõukogu soovitus 13. mai 2024, „Liikuvus Euroopas“ – õpirände võimalused kõigile. Vt lähemalt EL sihttasemete kohta alapeatükk 4 EL asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte, lk.7. 32 IP_25_1318_EN.pdf 20 energeetika jne) tegeleb täiendavalt ka uus Euroopa konkurentsivõime fond. Kuigi nii Erasmus+ kui Euroopa konkurentsivõime fondi määruses on seatud eesmärgiks sünergia loomine, on see praegu sõnastatud pigem strateegilise sihina, ilma täpsete juhisteta, kuidas seda igapäevaselt rakendada. Ei ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi alusel ja millises ulatuses saaks liikmesriik määratleda üle kantavate vahendite kasutuse sihtotstarbe, oodatavad tulemused ja kasutusviisi (nt kas selliste vahendite kasutusse suunamine käiks mõne taotlusvooru eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil, kas liikmeriigi esindaja osaleks taotluste hindamisel jmt). Selline ebamäärasus võib suurendada halduskoormust ja dubleerimise riski, mille tulemusena võidakse sarnaseid tegevusi rahastada mõlemast programmist. Määruses küll rõhutatakse dubleerimise vältimise vajadust, kuid selle rakenduslikud detailid jäävad ebaselgeks. Lisaks on praegu keeruline hinnata, kuivõrd saab Eesti asutustel olema võimekust Konkurentsivõimefondist toetusi taotleda. Määrusega on tehtud ettepanek pakkuda Erasmus+ stipendiume strateegilistes sektorites, toetada ühisõppekavade arendamist (sh Euroopa Ülikoolide liitude kaudu, mida rahastatakse Konkurentsivõime fondist) ning laiendada õpirände- ja koolitusvõimalusi, et koolitada spetsialiste prioriteetsetele valdkondadele. Samal ajal keskendub Konkurentsivõime fond samade valdkondade teadus-, innovatsiooni- ja ettevõtlustoetustele. Erinev rõhuasetus peaks aitama dubleerimist vältida ning siduda haridus- ja oskustepoliitika EL-i majanduslike ja strateegiliste prioriteetidega. Erasmus+ peab lisaks toetama ka EL-i välispoliitilisi eesmärke ja geopoliitilist rolli, sealhulgas koostööd naabruspoliitika riikide ja kandidaatriikidega (nt Ukraina ja teised idapartnerlusriigid ning Lääne-Balkani riigid). Selliste tegevuste rahastamiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid Globaalse Euroopa fondist. Erasmuse rahvusvahelisel mõõtmel on oluline roll, see aitab kaasa nende riikide reformidele, haridus- ja noortevaldkonna asutuste ja organisatsioonide võimekuse tugevdamisele ning õpirände- ja koostöövõimaluste pakkumisele, suurendades samas piirkonna stabiilsust ja sidusust EL-iga. 4.1.6. Kolmandate riikide osalemine programmis Uus Erasmus+ programmi eelnõu näeb ette paindlikuma ja strateegilisema lähenemise kolmandate riikide kaasamiseks. Programmi geopoliitiline mõõde on selgelt tugevnenud – eelistatakse koostööd partneritega, kes jagavad ELi väärtusi ja panustavad kaksikpöördesse, demokraatia edendamisse ning ühiskondlikku sidususse. Eriti oluline on koostöö naabruspoliitika ja Vahemeremaa riikidega, kus EL soovib oma väärtusi ja huve aktiivsemalt edendada ning muu hulgas toetada EL laienemisprotsessi. Eesmärk on ka meelitada talente kolmandatest riikidest, mis toetaks ELi konkurentsivõimelisust. Ettepaneku kohaselt saavad kolmandad riigid programmis osaleda kas täielikult või osaliselt assotsieerununa või üksikutes tegevustes. Komisjon on Erasmus+ programmikomitee koosolekutel varasemalt viidanud, et kandidaatriikidele nähakse ette täielik assotsieerumine, samas kui teiste kolmandate riikide puhul on võimalik osaline assotsieerumine. Osalise assotsieerumise täpsed tingimused on veel väljatöötamisel. Mitteassotsieerunud riigid võivad osaleda valitud meetmetes, kui see aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele või teenib ELi strateegilisi huve, näiteks humanitaarabi või arengukoostöö kontekstis. Selline osalemine ei pruugi anda samaväärset otsustusõigust kui liikmesriikidel. 21 EL vaatest on kolmandate riikide kaasamine kantud ennekõike eesmärgist meelitada ELi rohkem talente. Oskuste liidu teatises on sõnastatud eesmärk tuua aastaks 2030 ELi vähemalt 350 000 kolmandate riikide õppijat aastas, kes omandavad kraadi ELi kõrgharidusasutustes. Rahvusvahelise mõõtme laiendamine vajab siiski edasist arutelu. Üldjoontes oleme seisukohal, et kolmandate riikide osalemine Erasmus+ programmis võimaldab Euroopa kõrgkoolidel laiendada rahvusvahelist koostööd, suurendada õpirännet ning toetada hariduse kvaliteeti ja partnerriikide kõrghariduse arengut. Samas peab koostöö põhinema vastutustundlikel põhimõtetel, arvestades nii hariduse ja teaduse julgeoleku aspekte kui eetilisi küsimusi. Eesti kõrgharidussektor toetab Erasmus+ programmi raames koostöö arendamist eelkõige ELi kandidaatriikidega, et tugevdada nende sidet Euroopa kõrgharidusruumiga ja toetada hariduse kvaliteedi ning demokraatlike väärtuste levikut. Samuti eeldab EL vaatest koostöö kolmandate riikidega vastavust ELi väärtustele. Näiteks 2022. aasta aprillis peatas Euroopa Komisjon koostöö Venemaa avalik-õiguslike asutustega hariduse ja teaduse valdkonnas, sealhulgas Erasmus+ programmis, vastusena agressioonile Ukrainas. Komisjoni hinnangul oli Venemaa tegevus otseses vastuolus Euroopa Liidu väärtuste ja rahvusvahelise õigusega. Otsus lähtus vajadusest kaitsta ELi strateegilisi huve ja väärtusi ning vältida ELi vahendite kasutamist Venemaa riiklike huvide toetamiseks. Erasmus+ peatamine oli osa laiemast ELi vastusest Venemaa tegevusele, sealhulgas sanktsioonidest ja diplomaatilistest meetmetest. Samas on jätkunud Venemaa kodanikest üksikisikute osalemine programmis, mis tänast geopoliitilist olukorda hinnates pole sugugi õigustatud. Arvestades poliitilisi ja julgeolekualaseid riske võiksid piirangud kehtida nii organisatsioonide kui üksikisikute tasandil nendele riikidele, kes ei jaga EL põhimõtteid või kelle suhtes kehtivad sanktsioonid. Kuigi koostöös tuleb esmajärjekorras lähtuda julgeoleku kaalutlustest, on tänases maailmas, kus demokraatia ja inimõigused seisavad üha suurema surve all, noorte roll euroopalike väärtuste hoidmisel ja edendamisel olulisem kui kunagi varem. Just seetõttu peab Erasmus+ programm säilitama avatuse koostööks kolmandate riikide organisatsioonidega. Näiteks noortevaldkonnas on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide raames välja kujunenud oluline koostöövõrgustik mitmete kolmandate riikide organisatsioonidega. Sellise koostöö jätkumine on oluline ning lisaks kandidaatriikidele tuleb juurdepääsu programmile võimaldada ka teistele kolmandatest riikidest pärit organisatsioonidele ja noortele. Taolise koostöö piiramine seaks ohtu juba toimivad võrgustikud ja vähendaks seeläbi programmi strateegilist mõju noortevaldkonnas. 4.1.7. Programmi rakendamine Rakendamise tasandil jätkab uus programm kombineeritud otsese ja kaudse juhtimise mudeliga ning riiklike agentuuride roll püsib võtmetähtsusega. Riiklik agentuur vastutab mitmete rakendustegevuste eest ning riiklik asutus ehk Eesti puhul Haridus- ja Teadusministeerium peab säilitama vastutuse Euroopa Komisjoni ees eelarve täitmise ja järelevalve osas. Siiski on Erasmus+ programmi juhtimises kavandatud muudatusi, mis muudavad senist lähenemist riiklikele agentuuridele sisuliselt ja põhimõtteliselt. Senine Erasmus+ programm on toiminud koostööpõhiselt, kus riiklikud agentuurid ja osalevad organisatsioonid on saanud suhteliselt iseseisvalt otsustada, kuidas programmi ellu viia, lähtudes kohalikest vajadustest ja kontekstist. See on võimaldanud paindlikkust ja kohandamist. Muudatuste tulemusel liiguks programm mudelile, kus keskne juhtimine (st Euroopa Komisjon) kontrollib rangemalt, kas kõik tegevused 22 vastavad reeglitele ja protseduuridele. See võib kaasa tuua vähem paindlikkust ja rohkem bürokraatiat, kus kohalikel rakendajatel võib ilmneda vähem otsustusõigust ning rohkem aruandluskohustusi. Teiseks, praeguses määruses on selgelt ette nähtud komitoloogia mehhanism ja programmikomitee roll. Programmikomitee koosneb liikmesriikide esindajatest ning töötab kontrolli funktsiooniga vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011 33 . See tähendab, et tööprogramm, selle prioriteedid, tegevused ja eelarve, arutatakse ja kiidetakse igal aastal heaks programmikomitees, kus liikmesriigid saavad oma seisukohti väljendada. Komitoloogia tagab, et Komisjoni rakendusaktid ei sünni ilma liikmesriikide osaluseta ning annab neile formaalse otsustusõiguse. Uues Erasmus+ eelnõus pole programmikomiteed välja toodud, kuid programmi rakendamine läbi tööprogrammide on säilinud (art 15). Seda reguleerib edaspidi Euratomi finantsmäärus 2024/2509 artikkel 110, mis sätestab komiteede kaasamise menetlused, ning mis ühtlasi seob programmi rakendamise õiguslikult üldise ELi finantsraamistikuga. Programmikomitee küll säilib, aga selle roll on vaid nõuandev ning Komisjonil on rohkem võimu ise otsustada, milliseid prioriteete tööprogrammidesse panna. Liikmesriigid on kaasatud, kuid nende formaalne kontrollivõimalus väheneb. Komisjon põhjendab seda vajadusega lihtsustada menetlusi ja tagada paindlikkus kiiresti muutuvate poliitiliste prioriteetide ja kriiside kontekstis ning tagada parem koordineeritus teiste EL instrumentidega. Kui praegu tagab komitoloogia süsteem liikmesriikidele poliitilise hääle tööprogrammide ja prioriteetide kinnitamisel, siis uues eelnõus muutub programmikomitee pigem mõtte- ja teabevahetuse platvormiks. Uues Erasmus+ programmi ettepanekus puuduvad viited eelarvejaotustele, sh pole määrusesse enam sisse kirjutatud konkreetset eelarveprotsenti, mis jagatakse välja riiklike agentuuride kaudu (kaudne juhtimine). See tähendab, et võrreldes praeguse programmiga on liikmesriikid e jaoks vähem kindlust, kui suur osa eelarvest täpselt nende agentuuride kaudu jagatakse, ning rohkem sõltub Komisjoni enda otsustest tööprogrammide raames. Kehtivas Erasmus+ määruses on otseste ja kaudsete tegevuste maht selgelt määratletud. Vastavalt määrusele tuleb vähemalt 75% eelarvest hallata kaudselt ja ülejäänu Komisjoni rakendusameti EACEA 34 poolt. Väikeriigi vaatest on kaudsel ehk detsentraliseeritud juhtimisel mitmeid eeliseid. See võimaldab paremini arvestada konkreetse riigi spetsiifiliste hariduse-, noorte ja spordi valdkonna sihtgruppide vajadustega. See võimaldab kiiremini reageerida muutustele ja suunata ressursse sinna, kus mõju on kõige suurem. Suurem osakaal detsentraliseeritud tegevustel tugevdab võimekust ja rahvusvahelist koostööd rohujuuretasandil. Detsentraliseeritud meetmed on enamasti lihtsamad ja vähem bürokraatlikud kui suured tsentraalsed projektid. See loob võimaluse uutele osalejatele programmi siseneda, kasvatada kogemust ning liikuda hiljem keerulisemate projektide poole. Selles kontekstis on positiivne komisjoni ettepanek detsentraliseerida Jean Monnet koolidele suunatud meede ning spordivaldkonnas väiksemamahulised partnerlused ning anda riiklikele agentuuridele nende meetmete elluviimisel võtmeroll. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mille kohaselt liikmesriigid kontrollivad komisjoni rakendamisvolituste kasutamist. 34 Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (European Education and Culture Executive Agency, EACEA). 23 Kesksed ehk tsentraalsed tegevused (nt tipptaseme võrgustikud, innovatsioonialgatused) võivad pakkuda suuremat mõju ja nähtavust, kuid väiksemad riigid võivad jääda nendest kõrvale, kui osalemise kriteeriumid on keerulised või konkurents suur. Lisaks on Eesti kontekstis ilmnenud, et tsentraalsete meetmete taotlusvoorude tingimused — eelkõige 20% kaasrahastuse nõue — muudavad nendele ligipääsu meie õppeasutustele keeruliseks. Väikeriigi vaatest on eriti keerulised suured tsentraalsed tegevused (nt kutseharid use tippkeskused/Centres of Vocational Excellence, CoVE). Lisaks kaasrahastusele on vaja suurendada koolituse, teavituse ja nõustamise mahtu ning pakkuda lisatuge projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö arendamiseks, et projektid oleksid taotlusvoorudes edukad. Täiendav tsentraliseerimine ei ole Eesti taotlejatele kasulik ega vasta meie huvidele. 4.1.8. Lihtsustamine, halduskoormuse vähendamine ja andmekogumine Erasmus+ 2014–2020 lõpphindamise ja 2021–2027 vahehindamise Eesti raport on toonud välja, et programmi eeskirjad, taotlemine ja aruandlus on osalejate ja rakendusasutuste seisukohast endiselt liiga keerulised ning tekitavad taotlejatele suurt halduskoormust. Seda eriti vähemate võimalustega sihtrühmade ning väikeste (rohujuure tasandi) organisatsioonide jaoks. Samuti seab see takistusi uute tulijate osalemisele. Halduskoormus on viimase programmiperioodi jooksul sidusrühmade hinnangul kasvanud ning liiga keerukas süsteem võib vähendada motivatsiooni osaleda. Halduskoormuse vähendamine ja toetuste parema kättesaadavuse tagamine on oluline väljakutse, millele on programmimääruse ettepanekus asjakohaselt tähelepanu pööratud. Uus ettepanek toonitab ühtlustatud ja lihtsamaid rahastamismudeleid (nt kindlasummalised toetused (lump sum), ühikuhinnad (unit costs)), lihtsamaid menetlusi, akrediteerimissüsteeme ja standardiseeritud toetusvorme. Nende eesmärk on vähendada taotlemise ja aruandluse bürokraatiat nii taotleja kui riiklike agentuuride jaoks võrreldes käesoleva perioodiga. Finants- ja tegevusvõimekuse kontroll toimub praegu Erasmus+ programmijuhendi ja ELi finantsmääruse alusel, mis tähendab, et iga taotleja peab eraldi esitama tõendid. Uue ettepaneku kohaselt kui organisatsioon (nt kool, ülikool, omavalitsus, noortekeskus) on peamiselt avaliku sektori rahastatud 35 , siis ei pea ta Erasmus+ programmi taotlemisel eraldi tõendama oma finantsilist ja tegevuslikku suutlikkust. See lihtsustaks oluliselt taotlusprotsessi. Lisaks on määruses välja pakutud teise samba all uus meede väiksemate toetussummade eraldamiseks, et vähendada sisenemisbarjääre. Sellised uuendused võimaldavad ennekõike väiksematel ja vähem kogenud organisatsioonidel programmis paremini osaleda, kes täna tunnevad, et bürokraatlik koormus on liiga suur. Lihtsustamisele aitab kaasa ka protsesside digitaliseerimine. Praegu kasutatakse Euroopa- siseses tudengite õpirändes digitaalseid kinnitusi õppelepingute ja kõrgkoolide partnerluslepingute jaoks. Seda praktikat võiks laiendada ka teistele õpirände vormidele ja dokumentidele, näiteks üliõpilaste praktikalepingutele ning kõrgkoolide töötajate mobiilsuslepingutele. Erasmus+ programmi vahehindamise tulemused näitasid, et senised IT-platvormid on olnud kasutajatele keerulised ja kohati ebausaldusväärsed. Probleemidena on esile toodud ebaselge struktuur ja vähene loogilisus, andmesisestuse ajamahukus, süsteemide puudulik integreeritus ning tehnilised tõrked ja katkestused, mis on raskendanud taotluste ja aruannete tähtaegset 35 Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonna institutsioonid ja organisatsioonid, kes on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50% oma aastasest tulust avalikest allikatest. 24 esitamist. Samuti on platvormide täielik uuendamine toonud kaasa täiendavaid tõrkeid, ebastabiilsust ja halduskoormust nii taotlejate kui ka riiklike agentuuride jaoks, raskendades tõhusa andmehalduse, aruandluse ja statistilise analüüsi korraldamist. Keerukad ja ebausaldusväärsed IT-lahendused on seega olnud pikaajaline murekoht programmi rakendamisel. Ka kõrgkoolid on oma tagasisides rõhutanud, et kasutajakogemuse ja töökindluse parandamine peab olema prioriteet, sest tehnilised probleemid ja keerukad aruandlusnõuded vähendavad osalemishuvi ning suurendavad rakenduskulusid. Seetõttu on otstarbekam keskenduda olemasolevate süsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamisele ning nende sihipärasele arendamisele, mitte täielikule üleminekule uutele lahendustele, mis tooks kaasa märkimisväärse koormuse ja riski süsteemide töökindlusele. Õpirändes osalenud inimeste tagasiside on oluline vahend programmi tegevuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisel. Seni on aga osalejatele suunatud tagasisideküsimustikud olnud sageli ebaselged ega ole piisavalt arvestanud konkreetse sihtrühma eripäradega. Ühtsete ankeetide kasutamine on viinud olukorrani, kus kogutud andmed ei paku piisavalt sisulist infot ega ole praktikas rakendatavad, eriti programmi prioriteete käsitlevate küsimuste puhul. Programmi tegevuste mõju hindamist toetaks ka oluliselt see, kui riiklikel agentuuridel oleks tagatud juurdepääs kogutavatele alusandmetele. See võimaldaks programmi rakendamist riiklikul tasandil tõhustada ning samas vähendaks halduskoormust ja vajadust koguda paralleelselt riiklikke andmeid. 4.2. Hariduse ja koolituse, noorte – ja spordivaldkonna vajadused 4.2.1. Kõrgharidus Eesti kõrgharidussektor hindab uut Erasmus+ programmi ettepanekut positiivselt, eriti eelarvekasvu ja laienenud võimaluste tõttu nagu Erasmus+ strateegiliste stipendiumite lisandumine. Samas tekitab muret, et ettepanekus ei ole valdkondi esitatud eraldi eelarveridadena, mistõttu puudub selgus ka kõrghariduse vahendite osas. Nii ei ole selge, kas kõrghariduse valdkonna rahastus väheneb, jääb samaks või suureneb. Selge eelarvejaotus on ka kõrgkoolidele strateegiliselt oluline, võimaldades planeerida pikaajalisi tegevusi ja tagada nende järjepidevuse. Kui kõrghariduse rahastamine ei suurene, tuleb olemasolevate eelarvevahendite arvelt katta senisest rohkem tegevusi (näiteks stipendiume strateegilistes valdkondades). Samas ei pruugi ka eelarve suurenemine tingimata katta kõrgkoolide tegelikke mobiilsusvajadusi, kuna programmi on lisandunud uusi ja kulukaid tegevusi. Oluline on, et säiliks fookus tudengite pikaajalisele ja lühiajalisele õpirändele. Füüsiline õpiränne aitab tasakaalustada digilahenduste, sealhulgas tehisintellekti, rolli hariduses, toetades otsest inimsuhtlust, koostööoskuste arengut, sotsiaalset lävimist ning vaimse tervise hoidmist. Eesti kõrgharidussektor rõhutab, et rahastuse säilitamine vähemalt senisel tasemel on hädavajalik kvaliteetse, konkurentsivõimelise ja kestliku kõrghariduse tagamiseks nii Eestis kui rahvusvahelises kontekstis. Erasmus+ toetuseta ei ole võimalik ka saavutada strateegiates seatud õpirände eesmärke. Kõrgharidusasutused on positiivsed ettepaneku suhtes suunata toetusi strateegilistesse valdkondadesse nagu näiteks tehisintellekt ja digitehnoloogiad, transport, energia, tervishoid, kaitsetööstus. Samas ei ole hetkel selgust, milline on nende eelarveline maht ja rakendusmehhanismid. Leiame, et stipendiumite jagamisel tuleb tagada õiglane ja 25 tasakaalustatud lähenemine – toetused ei tohiks koonduda vaid suurtesse ülikoolidesse, vaid peavad olema kättesaadavad ka erinevates piirkondades ning ka piiratud võimalustega tudengitele. Liikmesriikidel peab jääma õigus kaasa rääkida strateegiliste valdkondade määramisel. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus stipendiumite rahastuse kasv toimuks õpirände arvelt, säilitades programmi põhieesmärgi – võrdsed võimalused ja laiapõhjaline ligipääs. Uus programm võiks toetada ka doktorantide osalemist rahvusvahelistel konverentsidel (vähemalt kaks päeva, sarnaselt töötajate õpirändele), mis aitaks tõsta Euroopa teaduse konkurentsivõimet ning tagada doktorantidele võrdsemad võimalused osaleda rahvusvahelises akadeemilises kogukonnas. Lisaks sellele võiks uus programm pakkuda toetusvahendeid projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö võimekuse arendamiseks, eriti väiksematele rakenduskõrgkoolidele, et tagada ka väikeriikide edukas osalemine suuremates tsentraalsetes meetmetes. Õpirändeprojektides määratakse kõigis valdkondades individuaalse toetuse summad sihtriigi järgi. Kõik programmiriigid on jagatud kolme rühma elukalliduse alusel. 36 Teistest valdkondadest erinevalt sõltub üliõpilaste pikaajalise õpirände puhul toetussumma nii saatva kui ka vastuvõtva riigi rühmast, ning toetusemäärad on kuu- mitte päevapõhised. Kõrgharidussektori sihtrühmad on toonitanud, et praegused toetusmäärad ei vasta sihtriikide elukallidusele ega erinevate õpirände tüüpide (lühiajaline vs pikaajaline) eripäradele. Nende hinnangul on toetused ebapiisavad, eriti pikaajalise õpirände puhul, mis suurendab ebavõrdsust ja muudab õppimise välismaal elitaarsemaks, mistõttu oleks vaja toetusmäärasid tõsta. Nimetatud toetusmäärad sätestab Euroopa Komisjon programmijuhendis, seda teemat ei reguleerita määruse tasandil. Oleme varasematel aastatel madalate toetusmäärade teemale komisjoni tähelepanu juhtinud, mille tulemusena on määrasid kohandatud võttes arvesse inflatsiooni ning lisaks paigutati 2024. a Eesti kõige madalamast grupist keskmise elukallidusega riikide gruppi. Siseriiklikus kontekstis suurendaks programmis osalemist ja motivatsiooni stipendiumite maksuvaba staatuse tagamine kõigile osalejatele. Praegune maksustamine vähendab toetuse tegelikku väärtust ja koormab nii osalejaid kui kõrgkoole, olles vastuolus Euroopa Komisjoni soovitustega vabastada Erasmus+ toetused maksudest. 4.2.2 Kutseharidus Erasmus+ on Eesti kutsehariduse kogukonnale peamine rahvusvahelist koostööd toetav programm, selle mõju on tõendatud läbi erinevate uuringute 37 . Seega on oluline tagada Eesti 36 Alates 2024. a on riikide rühmad järgnevad: 1. rühm: Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani 2. rühm: Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi 3. rühm: Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Türgi, Ungari 37 Erasmus+ programmi perioodi 2014-2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamise aruanne (2024) ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018 -2020 lõpphindamine ja perioodi 2021-2027 vahehindamise aruanne (2024). Kutseõppurite võtmepädevuste ja tööelu üldoskuste arendamine Erasmus+ rahvusvahelise õpirände kaudu (2024). (uuringuraport_kutseoppurite_votmepadevuste_arendamine.pdf) Erasmus+ haridustöötajate õpirände tulemuslikkuse ja tajutava mõju uuring kutsehariduses (2025) (ERASMUS+_A4_4.variant_Anneth-Adeliin Talbonen.indd) 26 koolidele ja organisatsioonidele stabiilsed arenguvõimalused programmi poolt pakutavate mitmekesiste toetustegevuste näol ka uuel perioodil. Erasmus+ peab jätkuvalt toetama kutsehariduse rahvusvahelistumist, oskuste arendamist ja koostööd tööandjatega, et vastata tööturu vajadustele ning rohe- ja digipöörde väljakutsetele. Uue meetme - väiksemahuliste projektide kaudu – saab luua parema ligipääsu ka väiksematele koolidele ja organisatsioonidele, mis suurendab ka kutseõppeasutuste võimalusi programmi koostööprojektides osaleda. Kutsehariduse tippkeskuste (Centres of Vocational Excellence, CoVE) võrgustike kaudu saab soodustada süvendatud koostööd, innovatsiooni ja rahvusvahelist partnerlust, mis aitab arendada tipptasemel õppe- ja koolituslahendusi, võimaldab jagada parimaid praktikaid, uuenduslikke metoodikaid ja tehnoloogiaid, mis tõstavad kutsehariduse kvaliteeti ja asjakohasust. Samas on kutsehariduse tippkeskuste projektides osalemine väikeriigi jaoks ressursimahukas ja vajab täiendavat tuge. Suurendada tuleks koolituste, teavituse ja nõustamise mahtu ning projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö võimekust. Samuti tuleb arvestada, et sellistes projektides osalemine eeldab kaasfinantseerimist. Juhime tähelepanu, et kutsehariduse tippkeskuste võrgustikele (community practice) pole Eramus+ eelarves eraldatud toetust nii nagu kõrghariduse võrgustikele (Euroopa Ülikoolide Liidud), kuigi kutsehariduses on sarnased vajadused. Riiklike kutsehariduse ekspertkogude (National VET Teams) võrgustikul on olnud positiivne roll Erasmus+ kutseharidusvaldkonna arengutes ja tegevuste elluviimisel. Võrgustiku võimalusi tuleb ka edaspidi kasutada strateegiliste eesmärkide elluviimiseks. Kutsehariduse õppijate õpiränne peaks jätkuma samades hästi toimivates formaatides - õppijate lühi- ja pikaajaline individuaalne õpiränne, õppijate rühmaviisiline õpiränne , kutsevõistlustel osalemine. Õpirände miinimum ja maksimumkestused on samuti optimaalsed ja muutmist ei vaja. Haridustöötajate õpirände puhul leiame, et sisulisest küljest on õigustatud rühmaviisilise õpirände (õppekäikude) formaadi loomine ning see võiks olla eelarveliselt odavam ja väiksema bürokraatiaga kui individuaalne õpiränne ja võimaldaks lihtsamalt osaleda olulistel rahvusvahelistel kutsehariduse suursündmustel nagu WorldSkills või EuroSkills. Kehtivate kutseharidusasutuste õpirände akrediteeringute üleviimine uude programmiperiood i ei tohi koolide jaoks kaasa tuua suurt halduskoormust akrediteeringute taastõendamisel. 4.2.3 Täiskasvanuharidus Täiskasvanuhariduse kaudu toetatakse elukestvat õpet ning vähemate oskustega inimeste suuremat kaasatust programmis. Erasmus+ kaudu pakutav õppimise ja rahvusvahelise kogemuse võimalus aitab täiskasvanutel arendada laia ringi oskusi, mis tõstavad enesekindlust, suurendavad konkurentsivõimet tööturul ning loovad võimalusi jätkata haridusteed ka tulevikus. Programm toetab põhioskute (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus, probleemilahendusoskus) arendamist ja rakendamist igapäevaelus. Lisaks tugevdab programm inimeste toimetulekuoskusi igapäevaelus, näiteks digiteenuste kasutamisel, mis on järjest olulisem nii töötamisel kui ka ühiskonnaelus osalemisel. 2021-2027 programmiperioodil algatatud täiskasvanud õppijate õpirände käivitumine on võtnud aega, kuid selle meetme jätkumine uuel programmiperioodil on kindlasti oluline. Uue perioodi prioriteedid peaksid enam keskenduma vähemate oskustega inimeste konkurentsivõime tõstmisele, pöörates erilist tähelepanu mitte ainult madalama haridustasemega inimestele, vaid ka neile, kelle oskused on aegunud või ei vasta enam tööturu 27 vajadustele. Eriti oluline on toetada igapäevaste põhi- ja digioskuste omandamist, mis on tänapäeva tööturul ja ühiskonnas osalemisel vältimatud. Just madalamate või aegunud oskustega täiskasvanud on kõige suuremas riskis jääda tööturult kõrvale ning kogeda sotsiaalset tõrjutust. Kindlasti peaksid piiranguteta jätkuvalt olema sihtrühmaks ka kõik täiskasvanuhariduse valdkonna koolitajad ja koolituste korraldajad. Viimastel aastatel on täiskasvanuhariduse valdkonna õpirände eelarve märkimisväärselt kasvanud ning seni on selle eelarve ulatuses ka piisavalt kvaliteetseid taotlusi esitatud ning eelarve on otstarbekalt rakendatud. 4.2.4 Üldharidus Erasmus+ programmi õpirände meede on Eesti üldhariduse jaoks strateegiliselt oluline, pakkudes nii õpetajatele kui ka õpilastele väärtuslikke võimalusi rahvusvaheliseks õppimiseks ja koostööks. Huvigruppide sõnul mängib Erasmus+ programm suurt rolli üldharidusasutuste arengueesmärkide saavutamise toetamisel. Rahvusvahelised õpiprojektid aitavad koolidel arendada õppimise kvaliteeti, tugevdada õpetajate oskusi ja pakkuda õpilastele kultuuriüleseid õpikogemusi. Hetkel kehtivas Erasmus+ programmis on üldhariduse valdkonna rahastus viimastel aastatel kasvanud 38, avades õpirändevõimalused senisest laiemale hulgale õppijatele ja õpetajatele. See on positiivne, kuna rahvusvaheline kogemus toetab nii pedagoogide professionaalset arengut kui ka õpilaste kultuuridevaheliste pädevuste kujunemist. Õpiränne on tihti just see kogemus, mis avardab maailmapilti ning toob kaasa uuenduslikke lähenemisi õpetamisse ja õppimisse. Uue Erasmus+ määruse eelnõu järgi soovitakse üldhariduses võimalusi veelgi laiendada, sealhulgas uue meetme – Euroopa Koolide Liitude – kaudu, mis toetab koolidevahelist koostööd ja uuenduslike õpetamismeetodite arendamist. Samuti aitab Jean Monnet koolidele suunatud meetme detsentraliseerimine kaasa sellele, et rohkematel koolidel avanevad võimalused rahvusvahelistes projektides osaleda. Huvigruppide sõnul tuleks üldhariduses tähelepanu viia just loodusainete ja MATIK (ing k STEAM) -õpetuse arendamiseks, kuna Eesti ja kogu Euroopa kontekstis on just nende valdkondade tugevdamine kriitilise tähtsusega. Samuti on oluline õpetajate professionaalse arengu ning koostöö olulisuse selge esiletoomine. Eestis on üldhariduse sektori vaatest murettekitav ennekõike koolide võimekus programmis osaleda ning halduskoormuse mõõde. Üldharidusvaldkonnas on koordinaatoriks sageli inimene, kelle põhitöö on õpetamine, mistõttu liigsed bürokraatlikud nõuded, sh mahukad ja keerulised lepingud, võivad olla üle jõu käivad. Huvigruppide hinnangul võib see eriti väiksemates maakoolides teha õpetajad ja koolijuhid ettevaatlikuks Erasmus+ võimaluste kasutamisel. Siseriiklikul tasandil on murekohaks ka välismaal omandatud õpikogemuse tunnustamine. Õppurid, kes osalevad pikaajalises õpirändes, peavad sageli pärast naasmist klassikursust kordama, sest nende välismaal õpitu ei vasta täpselt Eesti õppekavale või ei ole kool valmis seda ametlikult arvestama. Koolidel ja omavalitsustel on piiratud kogemus selliste juhtumite lahendamisel ning õpetajatel ja koolijuhtidel ebakindlus hindamise ja õpitulemuste võrreldavuse osas. Euroopa Komisjon on järjekindlalt rõhutanud, et õpirände väärtus sõltub selle ametlikust tunnustamisest. 2025. aastal jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 38 Struktuurne muudatus sel perioodil oli see, et õppijate õpiränne liikus KA2 projektidest KA1 õpirände alla. 28 muudatus, mis võimaldab õpilastel nii põhikoolis kui ka gümnaasiumiastmes õpirändes omandatud õpitulemusi Eesti riiklike õppekavade alusel õppides paremini üle kanda. Kui välisriigis omandatud õpitulemused kattuvad kooli või õpilase individuaalse õppekava õpitulemustega, saab neid õpingute läbimisel arvestada ning õpilasel ei ole tarvis tervet klassikursust korrata. Vajalik on aga edendada õpetajate teadlikkust ja jagada häid praktikaid (nt koostöös Harno ja koolivõrguga) ning teisalt tagada liikmesriikide ülene koostöö, et veelgi lihtsustada õpirännete (automaatset) arvestamist. 4.2.5 Noored Uus programmiperioodi eelnõu (2028–2034) toob noortevaldkonnale kaasa mitmeid muudatusi, mis võivad oluliselt vähendada valdkonna võimekust ja programmi võimaluste kättesaadavust sihtgruppide jaoks. Osaliselt tulenevad riskid programmide liitmisest ning valdkondlike peatükkide kaotamisest (vt. 4.1.3.2. Valdkondlikud peatükid), teisalt mitteformaalõppe ja noorsootöö vähesest esindatusest programmis. Puudub viide EL noortestrateegiale, mis on poliitikatasandil keskne noortepoliitika suundi määratlev raamistik. Nii EL noortestrateegia kui noortevaldkonna arendamise vajaduse valguses on eesmärkide sõnastus (art 3) selgelt ebapiisav ega vasta valdkonna poliitilisele kaalule. Fookus on mitteformaalõppelt nihkunud peamiselt tööturule suunatud oskustele, mis on oluline, kuid ei ole noorsootöö kontekstis peamine. Programmi eesmärkides puuduvad konkreetsed viited noorsootöö arendamisele, mitteformaalõppe tunnustamisele, noorsootöötajate koolitamisele. Noorsootöö kui eraldiseisva valdkonna rolli, sh selle erinevaid võimalusi programmi eesmärkide saavutamiseks ei ole eelnõus peaaegu üldse käsitletud. Arvestades nii Euroopa kui ka Eesti noorsootöö maastikul käimasoleva programmiperioodi jooksul toimunud arenguid ning noorsootöö olulisuse kasvu mh erinevate kriiside ning globaalsete väljakutsetega toimetulemisel, on taoline lähenemine ebapiisav ja ei ole kooskõlas ka nt Euroopa noorsootöö tegevuskavas ja Eesti noortevaldkonna arengukavas tooduga. Ka noortevaldkonna huvigrupid tunnevad muret, et muutunud eesmärgid ja uue programmi struktuur võivad vähendada programmi mõju ja kättesaadavust noortevaldkonnale tervikuna tuues eraldi välja noortevaldkonna potentsiaali jõuda just vähemate võimalustega ja haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate noorteni. Samuti oodatakse et programm looks rohkem ruumi mitteformaalsetele ja kogukondlikult olulistele algatustele, ning et noortevaldkonnale suunatud eelarve osakaal oleks vähemalt 15% kogu programmi eelarvest. Eelnõus pole mainitud käesoleval perioodil programmi toetamiseks ja elluviimiseks loodud erinevaid tugistruktuure nagu näiteks Eurodesk ja SALTO ressursikeskused. Euroopa Komisjon on siiski läbirääkimiste käigus kinnitanud, et ressursikeskused jätkavad oma tööd kuuludes teise samba „toetus suutlikkuse suurendamiseks“ (art 7, poliitikakujundamise toetamine) alla. 4.2.6 Sport Nii nagu hariduse ja noortevaldkond vajab ka spordivaldkond uues Erasmus+ programmis täpsemat reguleerimist ja selgust, et tagada õiguskindlus taotlejatele ja prognoositavus tegevuste kavandamisel. Spordivaldkonnas lisandub uue tegevusena sportlaste ja rohujuuretasandi sporditegevuses osalejate õpiränne. Tulenevalt esitatud taotluste mahust ja arvestades, et Erasmus+ programmis on spordile eraldatud eelarve vahendid napid, siis eelistame sportlasi uue sihtrühmana programmi mitte lisada. Uue sihtrühma lisandumine suurendab veelgi konkurentsi taotlusvoorus ja vähendab toetatud projektide osakaalu esitatud 29 taotlustest. Soovime, et uue programmi fookus oleks jätkuvalt harrastusspordis igapäevaselt tegutsevatel sporditöötajate õpirändel, mis on osutunud väärtuslikuks mehhanismiks spordiorganisatsioonide toetamisel. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis taotletud neli korda rohkem toetust, kui rahastus võimaldab. See on kaks korda rohkem kui keskmine huvi ELi tasandil. Samal ajal tuleks luua võimalus sporditöötajate kahesuunaliseks mobiilsuseks, st et Eesti spordiorganisatsioonidel peaks edaspidi olema võimalik esitada projektitaotlusi välisekspertide Eestisse toomiseks, mitte ainult sporditöötajate saatmiseks välismaale. Praegune raamistik keskendub osalejate saatmisele, piirates ekspertide, treenerite ja muu personali vastuvõtmise võimalusi. Vastuvõtule tuleks anda võrdne prioriteet, et maksimeerida teadmiste ja kogemuste vahetust. Mõnel juhul on asjakohasem võõrustada paar eksperti kui saata välismaale 10 inimest. Väiksemamahuliste partnerluste detsentraliseerimine spordivaldkonnas aitab parandada väiksemate organisatsioonide ja uute tulijate juurdepääsu ja osalust programmis, sh rohujuuretasandi organisatsioonide seas. Praeguses programmis hallatakse väikesemahulisi partnerlusi riiklike agentuuride tasandil vaid hariduse ja noorte valdkonnas, parandades väiksemate organisatsioonide ja uustulnukate juurdepääsu. Riiklikud agentuurid on osutunud tugevateks ja tõhusateks partneriteks spordi õpirände meetme rakendamisel. Seega leiame, et neil on olemas võimekus ja kogemus ka juba praegu spordivaldkonna väikesemahuliste partnerluste haldamiseks. Abikõlblike mittetulunduslike Euroopa spordiürituste toetuste ulatus on praegu rakendatavas programmis läinud väga laiaks. Toetatakse nelja liiki mittetulunduslikke Euroopa spordiüritusi: a) Euroopa mõõtmega kohalik üritus (I tüüp – 200 000 eurot): vähemalt kolm organisatsiooni kolmest riigist ja maksimaalselt viis organisatsiooni viiest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist; b) Euroopa mõõtmega kohalik üritus (II tüüp – 300 000 eurot): vähemalt kuus organisatsiooni kuuest eri ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist; c) Üleeuroopaline üritus: (450 000 eurot): vähemalt kümme organisatsiooni (üks taotleja ja üheksa osalevat organisatsiooni liitunud partneritena) kümnest eri ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist; d) Euroopa mõõtmega suurüritus: vähemalt 15 organisatsiooni (üks taotleja ja 14 osalevat organisatsiooni liitunud partneritena) 15st eri ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist. Meie seisukoht on, et EL peaks peamiselt toetama laiaulatuslikke Euroopa üritusi: suuri mitme spordiala üritusi, millel on tugev Euroopa mõõde ja tegevused, mis tagavad nende ühiskondliku kasu. Euroopa kohalikud üritused ja väiksemad üleeuroopalised üritused peaksid olema rahastatud peamiselt korraldajate, osalejate ja riikide tihedas koostöös. Uues programmis jätkatakse vastastikuse õppimise toetamisega, mis on ennast hästi tõestanud meede. Vastastikku õppimine on liikmesriikidele kasulik ja väga vajalik tööriist. Eesti korraldas 2025.aasta mais vastastikuse õppimise seminari spordivaldkonna andmete kogumise ja andmebaaside teemal, kus osalesid 20 riigi esindajad. 30 5. Ettepanekud Eesti seisukohtadeks koos selgitustega 5.1. Eesti on seisukohal, et Erasmus+ programmi põhifookus peab jääma inimeste haridusliku, professionaalse ja isikliku arengu edendamisele elukestva õppe kaudu. On oluline, et programm toetaks nii laiapõhjaliste pädevuste kui ka tööalaste konkurentsivõimet suurendavate oskuste kujunemist. Selgitus: Eesmärkide puhul on programmi fookus nihkunud seniselt elukestvalt õppelt konkurentsivõimele ja kriisialasele valmisolekule. Tugevam fookus on EL väärtuste, demokraatliku osaluse ja vastupanuvõime edendamisel, kaksikpöördel ja strateegiliste oskuste sektoritel. Kitsalt tööturu ja konkurentsivaadet kajastava Oskuste liidu eesmärke eelistatakse Euroopa haridusruumi visioonile. Selline lähenemine ei ole tasakaalukas ega soovitatav. Eesti on senini seisnud selle eest, et haridusel säiliks laiem väärtuspõhine ja inimeste isiklikku arengut toetav roll. Kuigi tööturu vajadustele ja oskuste arendamisele keskendumine toetab EL eesmärki suurendada tööjõu liikuvust, võib see Eesti-sarnase väikeriigi kontekstis kaasa tuua ka ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Liigne rõhuasetus tööjõu ümberpaiknemisele võib hoogustada nii kvalifitseeritud spetsialistide kui ka oskustööliste lahkumist, süvendades Eestis juba olemasolevat tööjõupuudust ning suurendades regionaalset ebavõrdsust. Erasmus+ ei tohiks kujuneda programmiks, mille esmaseks sihiks on tööturu vajaduste täitmine. Hariduse, noorte- ja spordivaldkonna eesmärgid hõlmavad enamat kui majanduse teenistuses olevat oskuste tootmise mehhanismi – need valdkonnad toetavad ühiskonna kujundamist tervikuna. Kui programm keskendub liigselt konkurentsivõimele ja tööturule, jäävad tähelepanuta olulised mõõtmed nagu inimeste üldine heaolu, sotsiaalne sidusus, väärtuspõhise ühiskonna kujundamine. Elukestev õpe toetab inimesi kogu elu jooksul, andes neile eneseväljenduse, kriitilise mõtlemise, väärtuspõhise tegutsemise ja kogukonnaelus osalemise oskused, mis on ühtviisi olulised nii kodanikuna kui töötajana. Laiem, väärtuspõhine ja inimese terviklikku arengut toetav haridus pakub paindlikkust ja kohanemisvõimet, mis aitavad toime tulla ka ettenägematute muutustega. Selline lähenemine tugevdab mitte ainult majandust, vaid ka demokraatiat ja kogukondade sidusust. Hariduse, noorsootöö ja spordi laiem roll on kujundada demokraatlikke väärtusi kandev põlvkond, kes on paindlik, väärtustab koostööd ning suudab kohaneda nii tööturul kui ühiskonnas. Kui programm suunata kitsamalt strateegiliste oskuste kasvatamisse, kaotab EL võimaluse kasvatada terviklikult arenenud kodanikke. Tööandjad väärtustavad samuti üldpädevusi ja pehmeid oskusi väga kõrgelt. Seetõttu peaks Erasmus+ uuel perioodil säilitama tasakaalu – toetama küll tööturu vajadusi, kuid mitte selle arvelt, et kaoks programmi laiem ja tasakaalustatum roll inimeste isikliku arengu, väärtuspõhise tegutsemise ja demokraatliku kultuuri toetajana. Just see mitmekesisus on seni teinud Erasmus+ programmist Euroopa eduloo, mida tasub jätkata ja edasi arendada. 5.2. Peame oluliseks, et programm toetab hariduse, noorte ja spordi valdkondi, võttes arvesse nende valdkondade eriomaseid sihtgruppe ja vajadusi. Eelistame, et määruses sätestatakse selged valdkondlikud eesmärgid, tegevused ja eelarvejaotused. Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku muuta Erasmus+ programmi struktuuri asendades senise valdkondliku ja meetmepõhise ülesehituse üksnes meetmepõhise struktuuriga: õppimisvõimalused kõigile ja toetus suutlikkuse suurendamiseks. Kuigi tänased põhimeetmed (õpiränne, organisatsioonide ja asutuste vaheline koostöö ning toetused poliitika 31 väljatöötamiseks ja koostööks) ja paljud senised hästi toimivad tegevused on kavandatud jätkuma, on määruse eelnõu kahe samba kirjeldused liiga üldised ega võimalda piisavalt arvestada hariduse, noorte ja spordi valdkondade spetsiifilisi vajadusi. Valdkondlik lähenemine on oluline, et säilitada selgus ja sidusus programmieesmärkide, sihtrühmade ja rakendusmehhanismide osas. See loob kindlustunde nii taotlejate kui riiklike agentuuride jaoks, võimaldades pikaajalist planeerimist, kvaliteedistandardite hoidmist ja eesmärgipärast mõju saavutamist. Haridus, noored ja sport on sisult ja sihtgrupilt erinevad valdkonnad, millel on oma strateegilised prioriteedid nii riiklikul kui EL tasandil. Valdkondliku jaotuseta meetmepõhine struktuur võib neid erisusi tasandada ning raskendada valdkondadele kohandatud poliitikate ja tegevuste kujundamist. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et määruses säiliks valdkondlik ülesehitus, mis võimaldab selgelt määratleda iga valdkonna eesmärgid, prioriteedid ja rakendusviisid. See aitab tagada programmi sisulise kvaliteedi, sihipärasuse ja parema vastavuse liikmesriikide vajadustele. Eelnõus ei ole ette nähtud hariduse, noorte ja spordi valdkondade eelarvejaotust ja eelarvepiire, mis seni on taganud prognoositavuse kõigi programmivaldkondade jaoks. Seni rakendatud lähenemine – eelarve osakaalud koos paindlikkusega finantsaasta lõikes – on praktikas ennast õigustanud ja väärib jätkamist. Piiridest loobumine suurendab ebakindlust kasusaajate jaoks, eriti arvestades uusi kulumahukaid tegevusi (näiteks strateegilised stipendiumid kõrghariduses). Lisaks tuleb arvestada, et eri programmivaldkondade – haridus, noored, sport – taotlejate (sh õppeasutused, noorte- ja spordiorganisatsioonid) võimekus projekte taotleda ja ellu viia on erinev, kuid Erasmus+ eesmärkide saavutamiseks on oluline toetada arenguid kõigil haridustasanditel ning noorte- ja spordivaldkonnas. Seetõttu tuleks säilitada valdkonnapõhine eelarvejaotus koos paindlikkusega vahendite ümberpaigutamiseks valdkonna sees, et võimaldada vajaduspõhist reageerimist ja ressursside tõhusat kasutamist vastavalt taotluste mahule ja strateegilistele prioriteetidele. 5.3. Leiame, et määruses tuleb sätestada liikmesriikide otsustav roll programmi juhtimisel, tagades, et tööprogrammide kujundamiseks ja vastuvõtmiseks programmikomitees kasutatakse rakendusaktide kontrollimenetlust. Selgitus: Eelnõu kohaselt muutub programmikomitee roll nõuandvaks, mis vähendab liikmesriikide otsustusõigust. Kuigi komisjoni soov lihtsustada menetlusi ja suurendada paindlikkust on mõistetav, ei tohi see tulla liikmesriikide sisulise kaasatuse ja otsustusvõime arvelt. Komitoloogia mehhanism peab säilitama liikmesriikide võimaluse mõjutada programmi prioriteete ja tegevusi, et tagada programmide kooskõla riiklike vajadustega ja õiglane osalus kõigi liikmesriikide jaoks. Eesti toetab programmikomitee loomist kontrollimenetluse (examination procedure) alusel ning peab oluliseks, et selle komitee roll ja menetlus oleksid selgelt sätestatud määruses. Leiame, et ei ole otstarbekas nõrgendada komitoloogia mehhanismi viisil, mis vähendaks liikmesriikide poliitilist mõju ja otsustusvõimet. Kontrollimenetlus annab liikmesriikidele reaalse võimaluse mõjutada tööprogrammide ja selles sisalduvate prioriteetide ja tegevuste kujunemist ning eelarvestamist. Selliste otsuste tegemisel ei tohi Euroopa Komisjonil tekkida ainuotsustuspädevus. Liikmesriikide kaasamine komitoloogia kontrollimenetluse kaudu tagab, et eelarveotsused tehakse läbipaistvalt ja säilib institutsionaalne tasakaal. See on eriti oluline 32 väikeriikide vaates, et arvestataks nende vajaduste ja eripäradega (sh keelelise ja institutsionaalse mitmekesisusega) ning et aruteludesse oleks võrdväärselt kaasatud nii suured kui väiksemad riigid. Määruses kontrollimenetluse sätestamine loob selguse ja stabiilsuse kogu programmiperioodiks ning aitab vältida olukorda, kus liikmesriikide roll piirdub üksnes formaalse konsulteerimisega. 5.4. Peame oluliseks, et Erasmus+ programmist riiklike agentuuride kaudu rahastatavad tegevused moodustaks vähemalt 75% kogu programmi eelarvest, sest see tagaks Eesti taotlejatele paremad võimalused programmi meetmetest osa saada. Toetame riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamist liikmesriikide poolt, kuid ei pea õigeks kehtestada määruses rahastamise määra. Riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamine liikmesriikide poolt peab jääma paindlikuks, arvestades iga riigi võimalusi. Selgitus: Eesti leiab, et otseste ja kaudsete tegevuste vahekord , mis kehtivas Erasmus+ programmis on kaudsete tegevuste puhul minimaalselt 75% kogu programmi eelarvest, on optimaalne, võimaldades arvestada nii Euroopa Komisjoni strateegilisi sihte kui ka liikmesriikide eripära ja vajadusi. Detsentraliseeritud tegevuste valdav osakaal on väikese riigi vaatest oluline, sest võimaldab paindlikku ja tõhusat rakendamist riigi tasandil ning suurendab kaasatust ja ligipääsu programmile. Riikliku agentuuri tugi ja nõustamine ning jõukohasemad taotlemistingimused aitavad kaasa sellele, et ka väiksemad õppeasutused ja organisatsioonid, sh väikekoolid ja maapiirkondade osalejad, saavad edukamalt programmis osaleda. Seetõttu tervitame komisjoni ettepanekut detsentraliseerida nii Jean Monnet koolidele suunatud meede kui spordivaldkonnas väiksemamahulised partnerlused. Senine kogemus on näidanud, et tsentraalsed meetmed on osutunud Eesti õppeasutustele raskesti ligipääsetavaks. Osalemine nendes eeldab täiendavat tuge projektijuhtimise ja rahvusvahelise koostöö võimekuse suurendamiseks, et tagada projektide edukus taotlusvoorudes. Täiendav tsentraliseerimine ei vasta meie taotlejate huvidele ega toeta nende osalusvõimekust. Arvestades Euroopa Komisjoni huvi suurendada programmi juhtimise tsentraliseeritust, ei saa välistada, et tulevikus suunatakse suurem osa eelarvest tsentraalsetele tegevustele ja meetmetele, mis ei pruugi olla kooskõlas väikeriikide huvide ja rakendusvõimekusega. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et otseste ja kaudsete tegevuste vahekord oleks selgelt sätestatud ka uues Erasmus+ määruses. Eesti ei toeta ettepanekut kehtestada riiklike agentuuride tegevuskulude kaasrahastamise määraks 50%. Selline muudatus tähendaks Eesti riigieelarvele igal aastal ligikaudu 1,2 miljoni euro suurust lisakoormust. Ühtne määr ei arvesta riikide erinevaid struktuure ega agentuuride töökoormust. Väiksemates riikides, kus projektimaht on piiratum, võib 50% kaasrahastus olla proportsionaalselt liiga suur. Riikliku kaasrahastamise kohustus fikseeritud määraga piirab riigi võimalust kohandada rahastust vastavalt majandusolukorrale, prioriteetidele ja agentuuri tegelikele vajadustele. Praegu kehtivas määruses ei ole kaasfinantseeringu täpset määra sätestatud, mis võimaldab paindlikumat lähenemist vastavalt riigi võimalustele. 33 5.5. Toetame ettepanekut suunata Erasmus+ stipendiume strateegilistesse valdkondadesse (näiteks tehisaru, küberturvalisus, inseneeria), kuid eelistame neid käsitleda tööprogrammi, mitte määruse tasandil. Peame oluliseks paindlikkust ja otsuste läbipaistvust nende valdkondade määratlemisel, ning rakendamisel strateegiliste stipendiumite saajate geograafilist tasakaaluga arvestamist. Selgitus: Kuigi strateegiliste stipendiumite eesmärk on tugevdada ELi konkurentsivõimet ja prioriteetseid valdkondi, võib nende eraldamine konkureerivate kõrgharidusasutuste konsortsiumite kaudu ainult teatud erialade tudengitele tekitada ebavõrdseid võimalusi. Selle vältimiseks peab enne määrusesse lisamist olema selge stipendiumite ulatus, rahastusmehhanismid, strateegiliste valdkondade määratlemise põhimõtted ja sidusus teiste ELi programmidega. Seitsmeaastase programmiperioodi jooksul tuleks säilitada paindlikkus prioriteetide määratlemisel. Samuti peab olema selge, kes neid prioriteete EL tasandil määrab ja kuidas nende prioriteetide üle otsustatakse. Oluline on, et strateegiliste valdkondade stipendiumid oleksid geograafiliselt kättesaadavad ning avatud ka erineva tausta ja vähemate võimalustega õpilastele ning tudengitele. See aitab vältida stipendiumite koondumist teatud piirkonna suurtesse ülikoolidesse, Euroopa ülikoolide võrgustikesse või üksikutesse liikmesriikidesse. Strateegiliste stipendiumite rahastus ei tohi tulla õpirände arvelt, sest õpiränne on kõrghariduse tasemeõppe jaoks strateegiliselt oluline eesmärk ning toetab võrdseid rahvusvahelistumise võimalusi kõrghariduses. Eelistame, et uue strateegiliste stipendiumite tegevuse rahastamine tuleks tsentraliseeritud koostööprojektide arvelt. Eesti leiab, et strateegiliste stipendiumite rakendamine võiks esialgu toimuda tööprogrammide tasandil, et hinnata nende mõju ja tõhusust. 5.6. Eesti toetab Erasmus+ õpirände ja koostöövõimaluste suurendamist üldhariduse tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikekoolide osalemisvõimalustele ning matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide (MATIK) ainete õpetuse tugevdamisele. Selgitus: Erasmus+ õpirände meede on Eesti üldhariduse jaoks oluline vahend, mis toetab õpetajate professionaalset arengut, õpilaste kultuuridevaheliste pädevuste kujunemist ning koolide arengueesmärkide saavutamist. Rahvusvahelised projektid aitavad tõsta õpikvaliteeti ja tuua koolidesse uuenduslikke lähenemisi. Peame positiivseks, et uues määruses on eesmärk avada üldhariduses rohkem võimalusi, sh läbi uue meetme - Euroopa Koolide Liidud, mis mõeldud koolidevahelise koostöö ja uuenduslike õpetamismeetodite arendamiseks. Senine Jean Monnet meede, mis toetab ELi õpet, sh ELi väärtuste, kodanikuõpetuse ja EL integratsiooni õpetamist koolidele muutub detsentraliseeritud ja laiemaks meetmeks. See on Eesti vaatest hea samm, sest sel viisil muutub osalemine selles meetmes koolide jaoks kättesaadavamaks. Viimastel aastatel on üldhariduse õpirännete ja koostööprojektide rahastus Erasmus+ programmis kasvanud, mis on avanud võimalusi laiemale sihtrühmale. Leiame, et erilist tähelepanu tuleks pöörata MATIK-valdkonna õpetajatele ja õpilastele, kuna nende oskuste arendamine on kriitilise tähtsusega nii Eesti kui ka Euroopa tulevikku silmas pidades. 34 5.7. Leiame, et määruses tuleb rohkem esile tõsta EL noortepoliitika eesmärke ja noorsootöö rolli. Peame oluliseks, et Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi integreerimisel Erasmus+ programmi säiliks Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused, sealhulgas kohalikud ja üleriigilised solidaarsusprojektid. Selgitus: Eelnõu ei kajasta piisavalt noortepoliitika strateegilisi suundi ega noorsootöö eripära, jättes välja viited EL noortestrateegiale, mitteformaalõppe tunnustamisele ja noorsootöötajate arendamisele. Noorsootöö olulisus on kasvanud mh erinevate kriiside ning globaalsete väljakutsetega toimetulemisel. Programmi eesmärki jõuda vähemkindlustatud, vähem kaasatud ja haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate noorteni saab täita just noortevaldkonna (kitsamalt noorsootöö) kaudu. Leiame, et Euroopa noorsootöö tegevuskava ja Eesti noortepoliitika arengute valguses vajab programm selgemat suunda, et toetada sihipäraselt ka noorte osalust, kogukondlikke algatusi ja demokraatlike väärtuste edendamist. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide ühendamine ei tohi õõnestada Euroopa Solidaarsuskorpuse tõendatud lisandväärtust, mida viimane on loonud kaasatuse ja solidaarsuse valdkonnas ning mida on välja toodud ka programmi vahehindamise aruandes. See on noortevaldkonnas oluline vahend noorte kodanikupädevuste ja ühiskondliku osaluse arendamisel ning noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmisel. Euroopa Solidaarsuskorpus peab säilitama uues raamistikus oma nähtavuse ja identiteedi, võimalusel osana noortepeatükist. Kahe programmi liitmisel on oluline, et jäävad alles seni hästi toiminud ja ennast tõestanud meetmed nagu solidaarsusprojektid, mis loovad mõju kohalikes kogukondades ning tugevdavad noorte osalust regionaalsel tasandil. Samuti on oluline, et nii praeguste noorte osalusprojektide kui solidaarsusprojektide eesmärgid ja toetusvõimalused oleksid uue Erasmus+ programmi meetmetes selgelt integreeritud ning et mõlema formaadi kohalik/riiklik mõõde säiliks. 5.8. Eesti ei pea otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana, sest sporditöötajate õpirände nõudlus ületab juba täna mitmekordselt rahastusvõimalusi. Peame vajalikuks, et lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse oleks Eesti spordiorganisatsioonidel lubatud ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid Eestisse, et toetada teadmiste ja kogemuste vahetust mõlemas suunas. EL toetused mittetulunduslikele Euroopa spordiüritustele tuleks suunata peamiselt tugeva Euroopa mõõtme ja mõjuga suurtele üle-euroopalistele üritustele. Selgitus: Spordipersonali õpiränne on Eestis osutunud väga nõutuks ning väärtuslikuks mehhanismiks spordiorganisatsioonide toetamisel. Viimase kahe aasta jooksul on taotlusi olnud neli korda rohkem, kui rahastus võimaldab. See on kaks korda rohkem kui keskmine huvi ELi tasandil. Arvestades piiratud eelarvet ei pea me otstarbekaks lisada programmi sportlasi uue sihtrühmana. See suurendaks konkurentsi veelgi ja vähendaks toetuste kättesaadavust sporditöötajatele. Soovime, et uue programmi fookus oleks jätkuvalt harrastusspordis igapäevaselt tegutsevatel sporditöötajatel. Oluline on võimaldada sporditöötajate õpirännet kahes suunas. Lisaks Eesti sporditöötajate saatmisele välisriikidesse peaks Eesti spordiorganisatsioonidel olema võimalik ka kutsuda välisriikide eksperte ja treenereid enda projektide raames Eestisse. See võimaldab maksimeerida teadmiste ja kogemuste vahetust ning tõsta väiksema kuluga suurema arvu inimeste teadmisi ja oskusi. 35 Leiame, et on vaja ümber määratleda abikõlblike mittetulunduslike Euroopa spordiürituste toetamise põhimõtted, sest praeguses programmis on projektide haare muutunud väga laiaulatuslikuks. Järgmises Erasmus+ programmis peaks fookus olema peamiselt laiaulatuslikel üle-euroopaliste spordiürituste toetamisel, millel on tugev Euroopa mõõde ja tegevused, mis tagavad nende ühiskondliku kasu. Väiksemad rahvusvahelised üritused, mis omavad ka väiksemat mõju, peaksid olema rahastatud peamiselt korraldajate, osalejate ja riikide tihedas koostöös. 5.9. Eesti toetab kolmandate riikide strateegilist ja väärtuspõhist kaasamist Erasmus+ programmi tegevustesse, kuid rõhutab, et koostöö peab arvestama julgeoleku aspektidega nii organisatsiooni kui üksikisiku puhul. Selgitus: Eelnõu pakub paindlikke võimalusi kolmandate riikide osalemiseks, sealhulgas täielikku või osalist assotsieerumist ning osalemist üksikmeetmetes. Kolmandate riikide osalemine võimaldab Euroopa kõrgkoolidel laiendada rahvusvahelist koostööd, suurendada õpirännet ning toetada hariduse kvaliteeti ja partnerriikide kõrghariduse arengut. Toetame EL huvi arendada lähedasemat koostööd eelkõige naabruspoliitika ja Vahemeremaa riikidega, kus EL soovib oma väärtusi edendada ning toetada EL laienemisprotsessi. Samas peab koostöö põhinema vastutustundlikel põhimõtetel, arvestades nii hariduse ja teaduse julgeoleku aspekte kui eetilisi küsimusi. Koostöö saab toimuda partneritega, kes jagavad ELi väärtusi ning ei kujuta endast ohtu julgeolekupoliitilisest vaatest. Leiame, et riigid, kelle suhtes kehtivad ELi sanktsioonid või kes ei jaga ELi ega rahvusvahelise õiguse põhimõtteid – nagu Venemaa – ei peaks saama osaleda programmis isegi üksikisikute tasandil. Kehtivas programmis on keelustatud Venemaa osalemine vaid organisatsioonide tasemel. Noortevaldkonna vaatest on seniste hästitoimivate koostöövõrgustike säilitamine kolmandate riikide organisatsioonidega oluline. Võimalus kaasata koostööprojektidesse kolmandate riikide partnereid, kellega on väärtuspõhine koostöö, toetab kodanikuharidust ja osalusprojekte, mis aitavad levitada demokraatlikke põhimõtteid, inimõiguste austamist ja ühiskondlikku sidusust. Kõrghariduse valdkonnas toetab Eesti kolmandate riikide talentide kaasamist, sest see aitab tõsta ELi konkurentsivõimet. 5.10. Toetame sünergiaid teiste EL fondidega nagu Euroopa horisont, Globaalne Euroopa, Euroopa Konkurentsivõimefond, kuid peame vajalikuks luua selgemad juhised, kuidas sünergiad praktikas rakendatakse. Selgitus: Uus programm võimaldab kombineerida toetusvõimalusi ja koordineerida rahastust erinevate EL fondide vahel. Need programmid toetavad muu hulgas teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis täiendavad Erasmus+ haridus- ja õpirändealgatusi, eriti kõrghariduse ja teaduse ning ülikoolide rahvusvahelise koostöö puhul. Sünergia ja seoste loomine EL programmide ning fondidega (nt Euroopa horisont, Euroopa Konkurentsivõimefond, Globaalne Euroopa) aitab tagada, et erinevad rahastamisvahendid ja poliitikainstrumendid üksteist täiendavad, suurendades seeläbi ressursside kasutamise tõhusust, poliitikate mõju ja strateegiliste eesmärkide saavutamist. Kuigi määrus viitab, et tegevus, mis on saanud toetust teistest EL programmidest, võib samaaegselt saada toetust ka Erasmus+ alt, tingimusel, et ei dubleerita kulusid ja järgitakse vajalikke reegleid, ei ole selge, kuidas programmide vahelised sünergiad hakkavad praktikas 36 toimima. Erasmus+ programmi riikliku asutuse (ministeerium) kohustuseks on märgitud sünergiate edendamine teiste liidu, riiklike fondide või programmidega, kuid seda on ilma selgete Euroopa Komisjoni poolsete juhisteta keeruline teostada. Toetame, et programmist Globaalne Euroopa hakkab Erasmus+ programmi sünergia loomise korral rahastamine toimuma samade reeglite järgi, mis Erasmus+ määruses, et tagada kooskõla Erasmus+ eesmärkide, prioriteetide ja menetlustega ning programmide sidusus ja läbipaistvus. 5. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine. Seletuskiri on kooskõlastatud Riigikantselei, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga. Lisaks konsulteeriti järgmiste esindusühingute ja riigi tasandi asutustega, sealhulgas siseriikliku „Erasmus+“ Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi juhtkomisjoni raames: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Kaitseväe Akadeemia, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Maaülikool, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Haridus- ja Noorteamet, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, SA Estonian Business School, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Kirjalikult laekunud ettepanekud/seisukohad on kajastatud seletuskirjale lisatud tabelis. Kristina Kallas haridus- ja teadusminister 37  Lisa 3 Kaasatavate huvigruppide nimekiri Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus [email protected] Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor [email protected] Eesti Kaitseväe Akadeemia [email protected] Eesti Koolijuhtide Ühendus [email protected] Eesti Kunstiakadeemia [email protected] Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing [email protected] Eesti Lastevanemate Liit [email protected] Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia [email protected] Eesti Noorteühenduste Liit [email protected] Eesti Noorsootöötajate Kogu [email protected] Eesti Täiskasvanute Koolitajate [email protected] Assotsiatsioon Eesti Vabaharidusliit [email protected] Eesti Õpetajate Liit [email protected] Eesti Õpilasesinduste Liit [email protected] Eesti Üliõpilasliit [email protected] Haridus- ja Noorteamet [email protected] Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu [email protected] Rektorite Nõukogu [email protected] SA Estonian Business School [email protected] SA Kutsekoda [email protected] Tallinna Polütehnikum [email protected] Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected] Tartu Ülikool [email protected] Tartu Tervishoiu Kõrgkool [email protected] Õpetajate Ühenduste Koostöökoda [email protected]  Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise selgitus 1 Rahandusministeerium 1) Art 8.4 Eelarve (rangelt võttes on tegu artikliga, mis on nurksulgudes ja sellisena MFF Teadmiseks võetud. läbirääkimiste osa, aga sellegipoolest kommentaar): Kui soovida sätestada Erasmus+ eelarve mingi osa kasutamine EK poolt programmi rakendamise kulu katteks, siis tuleks selle osa maksimaalne suurus ja/või määr selguse ja läbipaistvuse huvides ning programmi eelarve Erasmus+ eesmärkide saavutamise toetamiseks kasutatava osa määratlemiseks sätestada määruses. Seejuures on vaja vältida kattuvust EL eelarve halduskulude rubriigi (rubriik 4) raames kaetavate (EK) kuludega ning eristada, milliseid Erasmus+ programmi rakendamisega seotud kulusid (sh millist osa neist) kaetakse EL eelarve halduskulu rubriigi vahenditest ning milliseid Erasmus+ programmi eelarve art 8.4 kohasest osast (ning kuidas välditakse kattuvust). 2) Art 10.2 kohaselt võivad LR-d kanda nt riigiplaanide (EL eelarve rubriigi 1) vahendeid Arvestatud. üle Erasmus+ programmi kaudu kasutuseks ning EK korraldaks selliste vahendite kasutust otsese või kaudse juhtimise kaudu, ka on kirjas et selliseid vahendeid kasutatakse „asjakohase LR kasuks“. Samas ei ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi kaudu/alusel ja millises ulatuses ning kui konkreetselt saaks LR sellisel juhul määratleda üle kantavate vahendite kasutuse sihtotstarbe, oodatavad tulemused ja kasutusviisi (nt kas selliste vahendite kasutusse suunamine käiks mõne taotlusvooru eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil; kas LR esindaja osaleks taotluste hindamisel). Kaudselt võib selle kohta käia art 11.2, aga eespool toodud küsimustele sellest vastuseid ei saa. 3) Art 12.5: eeldame, et HTM oskab hinnata, kas arvestades võimalikke Erasmus+ kaudu Teadmiseks võetud. toetatavaid tegevusi ja nende tulemuste saavutamise sõltumist (või mitte sõltumist) Praegune tekst kajastab projektide elluviijatest on asjakohane näha ette toetuse andmine kuludega mitte seotuna („as seda, mida riigid on financing not linked to costs”) või lihtsustatud kulu arvestuse alusel ning kas, millist tüüpi soovinud ja EK arendanud: tegevuste tarvis ning millistel kaalutlustel oleks vaja näha ette võimalus toetuse andmiseks kus vähegi võimalik kulu alusel (“actual eligible cost reimbursement”). Määruse eelnõu sõnastus näeb viimase kasutada ühikuhindu ja viisi kasutamise ette üksnes juhul kui toetatava tegevuse tulemusi muul viisil saavutada ei tegelikud kulud (peamiselt saa – kas selline määratlus on HTM hinnangul asjakohane ja piisav, arvestades seniseid võrgustikes teatud juhtudel) kogemusi Erasmus+ eelkäija toetuse kasutusega? tulevad kasutusele vaid seal, kus ühikuhinda kasutada ei ole võimalik. 1  4) Art 13 kohaselt võivad programmis osaleda 3. riigid. Samas ei ole määratletud erisust Arvestatud. agressioonisõja algatanud riikide võimaliku osalemise kohta (seda ei kata art 13.2.e). Ettepanek kaaluda, kas üldse ja kui, siis millises ulatuses ning kellele sellistest riikidest võiks Erasmus+ programmis osalemine avatud olla. Sama kommentaar-küsimus ka art 14.2.d kohta. (Selles küsimuses oleks otstarbekas küsida ka Välisministeeriumi seisukohta.) 5) Art 15: Arvestades Erasmus+ programmi töökava/tööprogrammi olulist mõju programmi Arvestatud. eesmärkide saavutamisele, peaks nende heakskiitmisel sõnaõigus olema liikmesriikidel (nn komitoloogia määruse (EL)182/2011 art 5 kohase kontrollimenetluse (examination procedure) kaudu). Erasmus+ toetuse taotlemise prognoositavuse huvides oleks asjakohane sätestada määruses tööprogrammi minimaalne sisu (nt kavandatavate taotlusvoorude esialgne ajakava ja seos Erasmus+ eesmärkidega jmt). 2 Siseministeerium Toetame punkti 5.9, mille kohaselt ei tohiks saada programmis osaleda riigid, kes ei jaga EL- Teadmiseks võetud. i väärtusi. See peab hõlmama osalemise piiranguid ka üksikisiku tasandil. Puudutab rakendustasandit. Juhime tähelepanu, et oluline on tagada programmis osalejatele ohuteadlikus turvaolukorrast sihtriikides ning vältida ohtlikesse riikidesse tudengite saatmist. Tuleb pöörata erilist tähelepanu vajadusele tutvustada programmis osalejatele potentsiaalsete sihtriikide kultuurilisi ja usulisi eripärasid, mis on vajalik osaleja ohuteadlikkuse ja turvalisuse tagamiseks. 3 Kultuuriministeerium 1) Praegune programmimääruse ettepanek on niivõrd üldsõnaline, et jääb ebaselgeks, Arvestatud. millele on võimalik toetust taotleda. Sellisel kujul tekitab see ebakindlust nii liikmesriikidele kui ka taotlejatele. Programmimäärusest ei selgu, millised toetussuunad jätkuvad ja millised mitte. Toetame, et toetussuunad oleksid täpsemalt lahti kirjutatud sarnaselt praegu kehtivale programmile (ei pea olema eraldi peatükk spordile). Detailsem programm on oluline õigluskindluse seisukohast taotlejatele tegevuste aegsaks planeerimiseks toetatavate suundade etteennustatavuseks. 2) Spordipersonali mobiilsus on osutunud väärtuslikuks mehhanismiks Arvestatud osaliselt. spordiorganisatsioonide toetamisel. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis taotletud neli korda Erasmus+ läbirääkimistes rohkem toetust, kui me pakkuda suudame. Ja see on kaks korda rohkem kui keskmine huvi eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL ELi tasandil. Seega näeme tugevat vajadust selle valdkonna eelarve suurendamiseks. 2  pikaajalise eelarve läbirääkimisi. 3) Samal ajal tuleks luua võimalus sporditöötajate kahesuunaliseks mobiilsuseks. Praegune Arvestatud. raamistik keskendub peamiselt osalejate saatmisele, piirates ekspertide, treenerite ja muu personali vastuvõtmise võimalusi. Vastuvõtule tuleks anda võrdne prioriteet, e t maksimeerida teadmiste ja kogemuste vahetust. Mõnel juhul on asjakohasem võõrustada paar eksperti kui saata välismaale 10 inimest. 4) Programmi ettepaneku leheküljel 33 punktis on lisatud võrreldes käesoleva programmiga Arvestatud läbirääkimistel. sihtrühma hulgas „learning mobility of athletes“. Jääb arusaamatuks, keda on mõeldud ja kuidas selline õppimisele suunatud tegevus saaks praktikas toimuda. Praktikas ei ole realistlik, et tippsportlane läheb pikemaks ajaks ainult õppima ilma treeningtegevuseta. Kui sportlane läheb lihtsalt õppima tudengina, siis see peaks olema hariduse valdkonna alt juba praegu toetatav. Sihtrühma laiendamine tähendaks ka märkimisväärselt uusi potentsiaalseid taotlejaid ja suurendaks veelgi survet eelarvele. Meie seisukoht on, et arvestades programmi fookust ja piiratud eelarvet, ei ole mõistlik toetada sportlaste treeninglaagreid ega tippsportlasi. 5) Praeguses programmis hallatakse hariduse ja noorte valdkonna väikesemahulisi Arvestatud. partnerlusi riiklike agentuuride tasandil, parandades väiksemate organisatsioonide ja uustulnukate juurdepääsu. Riiklikud agentuurid on juba osutunud tugevateks ja tõhusateks partneriteks spordi mobiilsuse meetme rakendamisel. Seega leiame, et neil on olemas võimekus ja kogemus ka juba praegu spordivaldkonna väikesemahuliste partnerluste haldamiseks. Seetõttu soovime, et väikesemahuliste partnerlusprojektide rakendamise detsentraliseerimist spordivaldkonnas kaalutakse tõsiselt. Detsentraliseerimine parandaks juurdepääsu, lihtsustaks protsesse ja suurendaks osalemist, eriti rohujuuretasandi organisatsioonide seas. 6) Leiame, et on vaja ümber määratleda ka abikõlblike mittetulunduslike Euroopa Arvestatud. spordiürituste ulatus. Meie seisukoht on, et EL peaks peamiselt toetama laiaulatuslikke Euroopa üritusi: suuri mitme spordiala üritusi, millel on tugev Euroopa mõõde ja tegevused, mis tagavad nende ühiskondliku kasu. Euroopa kohalikud üritused ja üleeuroopalised üritused peaksid olema rahastatud peamiselt korraldajate, osalejate ja riikide tihedas koostöös. Lühiajaliste ja väikese mõjuga tegevuste rahastamist peaks vähendama. 7) Toetame uues programmis ka vastastikuse õppimise meetme jätkamist. Usume, et see on Arvestatud. ennast hästi tõestanud meede ning vastastikku õppimine on liikmesriikidele kasulik ja väga vajalik tööriist. 3  8) Programmi ettepaneku lk 34 punktis b on sisse toodud väljend „Sport Collaborative Arvestatud läbirääkimistel. Alliances“. Palume selgitada, milliseid võrgustikke või organisatsioone on siin mõeldud. Konkreetselt selle nimega organisatsiooni spordivaldkonnas ei ole. On olemas erinevad katusorganisatsioonid erinevates valdkondades ja Euroopa Olümpiakomitee. 9) Teeme ettepaneku koostööpartnerluse taotlusvoorus piirata nii esitatavate kui partnerina Teadmiseks võetud. Teemat osalevate taotluste arvu organisatsiooni kohta. Uutel organisatsioonidel on raske siseneda, saab käsitleda sest pidevalt toetatakse regulaarseid projektide esitajaid. Taotluste arvu piiramisega tagatakse tööprogrammide tasandil. riikide ja organisatsioonide paljusus ja mitmekesisus, samuti laiem geograafilise tasakaal. Lisaks aitab taotluste arvu piiramine tõsta projektitaotluste ja projekti elluviimise kvaliteeti. 10) Oleme seisukohal, et tuleks jätkata programmikomiteega. See annab liikmesriikidele, Arvestatud. kes programmi rakendavad, võimaluse ka iga-aastase tööplaani koostamise protsessis osaleda ning tagab võimaluse liikmesriikide seisukohtadega arvestamiseks. 4 Eesti Maaülikool 1) Eelarve tõus on väga positiivne, aga sellest on vähe, kui soovitakse, et mobiilsuse Teadmiseks võetud. numbrid kasvaksid. Praegust eelarve kasvu ja inflatsiooni ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse kokku liitmist arvestades suudetakse selle eelarvega vaevu mobiilsusnumbreid senisega samal tasemel hoida. Et numbreid kasvatada, peaks sellest eelarvest umbes pool minema kõrghariduse mobiilsuse alla, aga tegelikult on uues programmis nii palju tegevusi, et kõrgharidusele sellest mobiilsuse kasvatamiseks ei jätku. Eesmärk muuta mobiilsus veel kättesaadavamaks ja varasemaks on väga tervitatav. Aga loodame, et programmi haaret suurendades ei kao fookus kõrghariduse mobiilsuselt, mis on kogu programmi alus ja kõige suurem edulugu. 2) Doktorantide konverentsidel osalemine – kuna meil Eestis on doktorantide mobiilsusteks Arvestatud. väga piiratud vahendid, oleks väga positiivne, kui konverentsidel osalemine oleks programmis lubatud ja saaksime seda sealt toetada ja kui minimaalne õpirände periood sel juhul oleks 2 päeva nagu töötajate õpirände puhul. 3) Üliõpilaste pikaajaline õpiränne – kuigi oleme lühiajalise õpirände võimalusega rahul, Teadmiseks võetud. siis mitte miski ei asenda pikaajalise õpirände mõju ja väärtust. Siinkohal rõhutaksime, et selleks, et rohkem üliõpilasi pikaajalises õpirändes osaleks, tuleb märgatava lt tõsta stipendiumimäärasid. Töötajate õpiränne – üldjuhul ongi Erasmus+ ainuke rahastusallikas oma lähetuste rahastamiseks ja teiste ülikoolidega õppe valdkonnas koostöö tegemiseks. 4  5 Rakenduskõrgkoolide 1) Väljakutseks on kindlasti halduskoormuse vähendamine ja toetuste parema Arvestatud. Rektorite Nõukogu kättesaadavuse tagamine, kuid positiivne on, et programmimääruse ettepanekus on sellele vajadusele tähelepanu pööratud. 2) Digitaliseerimise osas on vajalik keskenduda olemasolevate süsteemide jätkusuutlikkuse Arvestatud. tagamisele, et need toimiksid programmiperioodide üleselt. Väga positiivne on olnud õppimise eesmärgil toimuva mobiilsuse dokumentide, eeskätt õppelepingute, digitaalne kinnitamine. Järgmisel programmiperioodil võiks see suundumus jätkuda ning laieneda ka teistele õpirände vormidele (nt üliõpilaste praktikalepingutele ja kõrgkoolide töötajate mobiilsuslepingutele). Samuti tasuks kaaluda mobiilsusdokumentide ja toetuslepingute vormide ühtlustamist kogu programmiperioodiks, et vältida liigset halduskoormust nii taotlejate kui ka riiklike agentuuride jaoks. 3) Toetusmäärade paindlikkus ja realistlikkus: praegune programm ei arvesta piisavalt Teadmiseks võetud. sihtriikide elukallidust ega õpirännete tüüpide eripära. Näiteks lühiajaliste õpirännete puhul Puudutab rakendustasandit. võivad kulud olla proportsionaalselt suuremad ja toetuste määrad ei kata tegelikke kulusid, mistõttu osalejad peavad ise olulise osa kuludest katma. KA171 õpirännete1 ebavõrdsus: KA171 tegevuse raames saavad partnerriikide töötajad programmiriikidesse õpetama või koolitusele tulles väiksemat toetust kui vastupidi. Lisaks puudub KA171 tudengitel võimalus osaleda BIP-idel2 ning nad ei lähe BIP-i osalejate arvestusse, mis piirab nende kaasatust ja võimalusi. Elukalliduse alusel jagatud riikide grupid: Euroopa riikide jaotamine kolme elukalliduse gruppi ei vasta tegelikkusele. See muudab toetused ebaadekvaatseks, eriti kõrghariduse üliõpilaste pikaajalise õpirände puhul, kus sihtriigi kulud ei ole toetustega ka etud. 4) Toetused peaksid olema paindlikult kohandatavad vastavalt sihtriigile ja õpirände tüübile. Arvestatud 5) Vähemate võimalustega osalejate toetamine peab olema lihtsam ja selgemini rakendatav. Arvestatud. Rahaline lisatoetus ja kaasamistoetus peaksid vähendama tõkkeid just väiksemate ja haavatavamate osalejagruppide jaoks. 1 KA171 (Key Action 171) õpiränne on Erasmus+ programmi meetme tüüp, mis toetab õpirännet väljaspool Euroopa Liitu ehk nn international credit mobility. 2 BIP tähendab Blended Intensive Programme ehk lühike intensiivne õppetegevus, mis ühendab füüsilise õpirände ja virtuaalse koostöö. 5  6) Programmi haldamisega kaasneb halduskoormuse kasv, mistõttu on oluline, et tagatakse Teadmiseks võetud. proportsionaalne tööjõu ja ressursside jaotus. Selge ja lihtne dokumentatsioon ning hästi koolitatud koordinaatorid aitavad tagada programmi sujuva rakendamise. Tugev koordinaatorite tugi vähendab vigade arvu ja suurendab rahastuse tõhusat kasutust. 7) Digitaliseerimise ja platvormide ühilduvus on programmi edukuse seisukohalt kriitilise Arvestatud. tähtsusega. Olemasolevate süsteemide jätkusuutlik toimimine peab olema tagatud. 6 Tallinna Tehnikaülikool 1) Peame vajalikuks vähendada halduskoormust ja muuta programmis osalemine Arvestatud osaliselt. paindlikumaks (koostöö kolmandate riikidega). Euroopa peab olema atraktiivne õppimiskoht Toetame kolmanda ka väljaspoolt ELi tulevatele talentidele; toetame täiendavaid mehhanisme, mis seda riikidega koostööd, aga oluline on arvestada võimaldavad. julgeoleku aspektidega. 2) Soovitame maksta kõrgemat mobiilsusstipendiumit riigile prioriteetsetes valdkondades Arvestatud osaliselt. õppivatele üliõpilastele (inseneriõpe, IT, õpetajakoolitus, meditsiin), et kõrgemad välisõppe Seisukoht, mis käsitleb EL stipendiumid võiksid kujuneda motiveerivaks asjaoluks välisõppesse siirdumise l. strateegiliste stipendiumite toetamist, võimaldab maksta kõrgemat mobiilsusstipendiumit osaliselt valdkondades, mis on ka riigi vaatest prioriteetset. 3) Eesti Erasmus+ eelarve jaotamisel ülikoolide vahel palume arvestada riiklikult Teadmiseks võetud. kokkulepitud prioriteete: inseneriõpe, IT, õpetajakoolitus, meditsiin. 4) Töötajatele ja doktorant-nooremteaduritele mõeldud stipendiumide maksuvabastus. See Mitte arvestatud. Siseriiklik suurendaks programmi atraktiivsust ja vähendaks halduskoormust. küsimus. 5) Konverentsitoetused doktorantidele. Uue programmi raames võiks kaaluda doktorantide Arvestatud. toetamist rahvusvahelistel konverentsidel osalemisel. 7 Tartu Ülikool 1) Poliitikate toetamise ja projektitegevuste ühendamisel ühtseks (võimekuse kasvatamise) Teadmiseks võetud. Teemat sambaks peame oluliseks tagada, et eelarve jaotus ei nihkuks ebaproportsionaalselt saab käsitleda poliitikategevuste kasuks võrgustumise ja koostööprojektide arvelt. tööprogrammide tasandil. 6 2) Kuna kavandatakse osalemise vanusepiiri alandamist ja seeläbi uute vanusegruppide Teadmiseks võetud. kaasamist, on oluline rõhutada ka kõrghariduse tegevuste eelarve suurendamise vajadust, et Erasmus+ läbirääkimistes tagada tasakaalustatud areng kõigis haridussektorites. eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi. Toetame sünergiate loomist teiste EL fondidega, mis võimaldaks muu hulgas ka kõrgharidussektori rahastamist. 3) Arvestades Eesti paiknemist Euroopa äärealal ning piiratud sotsiaalsete tagatiste Teadmiseks võetud. kättesaadavust, on eriti oluline rõhutada õpirände stipendiumi suurendamise vajadust kõigi Puudutab rakendustasandit. üliõpilaste jaoks. Vastasel juhul on seatud eesmärkide saavutamine kaheldav, seda enam, et elamis- ja reisikulud on kasvanud oluliselt kiiremini kui toetuste määrad. 4) Peame oluliseks, et juhul kui ühisõppekavade (nii Erasmus Munduse kui ka Euroopa Teadmiseks võetud. kraadimärgisega) üliõpilaste õpirände stipendiumid rahastatakse Erasmus+ õpirände Erasmus+ läbirääkimistes programmist (praegune KA131), suurendataks vastavalt ka kõrghariduse õpirände eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL stipendiumite eelarvet. Ühisõppekavade tegelik väärtus avaldub siis, kui neist saavad osa pikaajalise eelarve võimalikult paljud üliõpilased – seetõttu tuleks soodustada eri vormides ühiste õppekavade läbirääkimisi. loomist ning õppijate mobiilsust nende raames. 5) Tuleb arvestada, et Euroopa kraadimärgisega õppekavadega kaasnevad märkimisväärsed Teadmiseks võetud. T elamis- ja reisikulud ning kõrge halduskoormus ülikoolidele, mistõttu on need võimalused Erasmus+ läbirääkimistes kättesaadavad vaid vähestele. Peame oluliseks, et toetusmeetmed ei keskenduks üksnes väga eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL kallitele ja ressursimahukatele ühisõppekavadele ühelt poolt ning lühiajalisele põimitud pikaajalise eelarve õpirändele teiselt poolt, vaid panustaksid ka tavapäraste õppekavadega integreeritud õpirände läbirääkimisi. Ühtlasi on see arendamisse, mis võimaldab osalemist laiemal üliõpilaskonnal. tööprogrammi tasandi mitte määruse tasandi küsimus. 6) Arvestades, et Euroopa Komisjon rõhutab asutuste töötajate võrgustumise ja koostöö Teadmiseks võetud, tegu on tähtsust, teeme ettepaneku muuta kõrghariduse valdkonnas töötajate õpirände tegevused rakendustasandi paindlikumaks. Kehtiv eristus – õppetöö läbiviimine versus koolitusel osalemine – on liialt küsimusega. 7 piirav, kuna töötajate rahvusvahelised lähetused täidavad võrgustumise ja koostöö eesmärke väga mitmekesiste ja sageli kombineeritud tegevuste kaudu (nt konverentsid, koostöökoosolekud, seminarid). Soovitame anda kõrgkoolidele suurem otsustusvabadus tegevuste kavandamisel ja rakendamisel. 7) Samuti peame oluliseks arvestada nooremteaduritest doktorantide vajadusega omandada Arvestatud. rahvusvahelist kogemust – sealhulgas osalemine konverentsidel ja pikemaajalised uurimistööga seotud lähetused – ilma et neid surutaks tavapäraste üliõpilaste või töötajate õpirände tegevuste raamidesse. 8) Erasmus+ harta põhimõtete täitmise jälgimise peamine mehhanism ei peaks olema Arvestatud. mahukas aruandlus iga kahe aasta tagant. Programmi lihtsustamise nimel ootavad kõrgkoolid, et programmiperioodi vältel õpirände korraldamiseks eraldataks vahendeid paindlikumate ja väiksema halduskoormusega mehhanismide kaudu. Kuna programmi fookuses on esmakordsed ja väiksemad taotlejad, peame oluliseks rõhutada, et lihtsustamine peab toimuma ka kõrghariduse valdkonnas – nii organisatsioonide jaoks projektide haldamisel (nt Erasmus+ üleilmne KA171, mille puhul ülikoolid ja võrgustikud on korduvalt väljendanud vajadust lihtsustatud protseduuride järele) kui ka osalejate jaoks (nt lühiajalise põimitud õpirände puhul, kus halduskoormus on võrreldav pikaajalise õpirändega). Lisaks asutustele suunatud protsesside lihtsustamisele tuleb kriitiliselt hinnata ka osalejate asjaajamiskoormust. Lühiajalise põimitud õpirände puhul on üliõpilastele ja ülikoolidele lasuv halduskoormus samaväärne pikaajalise õpirände omaga. Samuti tuleks hinnata, kas kõik projektisüsteemi kaudu kogutavad andmed on vajalikud ja põhjendatud. Oluline on jätkata investeeringuid programmi digitaliseerimisse (ESCI, EWP), et tagada jätkusuutlik ja kasutajasõbralik lahendus. 9) Rõhutame vajadust tagada ressursi kasv nii programmi kogueelarves kui ka toetuste Teadmiseks võetud. määrade suurendamises, et tagada kõrghariduse õpirände ja projektitegevuste jätkusuutlik Erasmus+ läbirääkimistes areng. eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL pikaajalise eelarve läbirääkimisi. 8 10) Peame oluliseks, et jätkuvalt toetataks ka kõrgharidusvaldkonna töötajatele suunatud Teadmiseks võetud. koolitusi, õppereise ja parimate praktikate vahetust võimaldavaid tegevusi. 11) Digioskuste ja õpetamise innovatsiooni arendamine on ülioluline ka Eesti digiriigi Teadmiseks võetud. Tegu kuvandi säilitamiseks. Eriti tuleks pöörata tähelepanu tehisintellekti (AI) rakendustele on tööprogrammi tasandi hariduses. küsimusega, kus sätestatakse täpsemad sisulised prioriteedid. 12) Programmi ettepanekus rõhutatakse oskuste arendamist, mis on vajalikud rohepöörde, Arvestatud osaliselt. Eesti digipöörde ja tööjõupuudusega valdkondade (nt STEM, tehisintellekt, küberturvalisus) seisukohtades rõhutame arenguks, mis on ka Eestis prioriteetsed. Teeme ettepaneku lisada selgesõnaline viide tasakaalustatud ja terviklikku lähenemist humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning interdistsiplinaarsete käsitluste olulisusele, et tagada oskuste arendamisele. tasakaalustatud ja terviklik lähenemine oskuste arendamisele. 13) Eesti seisukoht võiks olla, et ühisõppekavad – sõltumata valdkonnast, alliansside raames Arvestatud. Eesti toetab või väljaspool neid – on väärtuslik vahend rahvusvahelise õpikogemuse pakkumiseks. Kuna ühisõppekavade loomist reaalselt toimivaid ühisõppekavasid on Eestis veel vähe, tuleks esmajärjekorras toetada ja vastavalt Vabariigi motiveerida uute ühisõppekavade loomist, mitte piirata nende arendamist. Valitsuse 22.11.2024 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadele Euroopa kõrghariduspaketi nõukogu soovituse eelnõude kohta. 14) Toetame noortele suunatud võimaluste koondamist ühe katuse alla (Erasmus+ ja Euroopa Arvestatud. Solidaarsuskorpus), kuna see lihtsustab ja ühtlustab osalemisvõimalusi ning suurendab programmi kättesaadavust. 15) Euroopa ülikoolide allianside rahastamine on kavandatud nii Erasmus+ programmi kui Arvestatud ka Konkurentsivõime Fondi alla. Peame oluliseks, et rahastuse proportsioonid ja eesmärgid sõnastatakse selgelt. Toetame näiteks innovatsioonitegevuste rahastuse viimist Konkurentsivõime Fondi eelarvesse, et tagada selgem rollijaotus ja vältida dubleerimist. 16) Digitaalse infrastruktuuri osas toetame Euroopa Komisjoni tähelepanu juhtimist Arvestatud vajadusele tagada toimivad projektiinfosüsteemid. Peame oluliseks rõhutada, et senine kogemus Beneficiary Module’i (BM) arendamise ja töökindlusega ei ole olnud rahuldav. Edaspidi tuleb tagada: 9  o tehniliste tõrgete miinimumini viimine, o projektide algust arvestav tähtaegne kasutuselevõtt, o kasutajate vajadusi arvestavad kaasaegsed ja funktsionaalsed lahendused Erasmuse programmi õpirändeprotsesside digitaliseerimist (ESCI, EWP) tuleb järjepidevalt jätkata, arvestades ka ülikoolide alliansside erivajadusi. 17) Rõhutame vajadust tagada riiklike programmibüroode piisav rahastus ning selgelt Arvestatud. määratletud roll ja vastutus. See on eeltingimuseks kvaliteetsete teenuste ja tugeva tugivõrgustiku pakkumisel asutustele ning võimaldab programmibüroodel võtta juhtroll tegevuste tõhusal rakendamisel. 18) Programmiväliste riikidega koostöö toetuse ulatus ei ole esitatud ettepanekus selgelt Arvestatud osaliselt, määratletud. toetame kolmanda riikidega Teeme ettepaneku võimaldada programmiväliste riikide kaasamist ka Euroopa ülikoolide koostööd, aga oluline on allianssidesse. arvestada julgeoleku Rõhutame ootust, et Erasmus+ üleilmset programmi lihtsustataks, tagades, et aspektidega. taotlusprotsess toimiks samadel põhimõtetel nagu Euroopa-sisese õpirände puhul. Taotlusprotsesside lihtsustamist toetame. 19) Toetame programmi laiendamist viisil, mis aitab kandidaatriikidel liikuda lähemale Arvestatud. Euroopa Liiduga ühinemisele. Eesti võiks selles protsessis olla ambitsioonikas ning tugevdada oma rolli idapartnerluses, nagu on seatud eesmärgiks ka Tartu Ülikooli arengukavas aastateks 2026–2035. 20) Teeme ettepaneku, et programm toetaks veebipõhise õppe arendamist Arvestatud läbirääkimiste arengukoostööriikidega, arvestades seejuures kõiki horisontaalseid prioriteete – kaasamist, käigus. Toetame keskkonnasäästlikkust, Euroopa väärtuste edendamist ja osalust demokraatlikes veebipõhise koostöö ja õppe protsessides ning digitaliseerimist. võimaldamist Erasmus+ programmi raames. 8 Eesti Kaitseväe 1) Suurim murekoht on toetusmäär, mis mõnikord ei arvesta sihtriigi elatustaset/elukalidust. Teadmiseks võetud. Teema Akadeemia pole määruse tasandi küsimus, aga arvestame edasistes rakendustasandi aruteludes. 9 Õpetajate Ühenduste 1) Halduskoormus ja ebausaldusväärsed IT-süsteemid tekitavad jätkuvalt koolidele ja Arvestatud. Koostöökoda õpetajatele raskusi. Nende lihtsustamist tuleb senisest enam tagada; 10  2) STEM- ja loodusainete õpetuse arendamine tuleks nimetada selgesõnaliselt eraldi Arvestatud osaliselt. prioriteedina. Seletuskirja seisukohtades kajastub, et tähelepanu tuleb pöörata MATIK ainete õpetuse tugevdamisele. 3) Õpetajate professionaalse arengu toetus (sh loodusainete õpetajate) tuleks lisada Teadmiseks võetud. Tegu programmiliste eesmärkide hulka, et rõhutada tähelepanu pööramist õpetajakutse on tööprogrammi tasandi küsimusega. atraktiivsuse ja kvaliteedi kasvule; Kutseõppe ja üldhariduse õpetajate rändevõimalused, eriti loodusainetes; 4) Regionaalne tasakaal – eraldi rõhutada, et maapiirkondade ja väikekoolide Arvestatud. osalemisvõimalused tuleb tagada. 10 Eesti Noorsootöötajate 1) Murelikuks teeb Programmi fookuse nihkumine pelgalt konkurentsivõimele ja Arvestatud. kogu majandusele. Nii kodanikuaktiivsuse, kui ka konkurentsivõime kujundamisel, mängib keskkonnana olulist rolli just mitteformaalne ja informaalne õpe (olulisel määral noorsootöö), kuid Programmi ettepanekus pole vastava õppimise väärtus piisavalt nähtav. Noorsootööd käsitletakse vaid vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks. See ei ole piisav, vaid peab olema programmiliselt eraldi eesmärk, mis on kooskõlas EL arengutega selles vallas (sh Euroopa Noorsootöö Agenda käivitamisega ning viimase Euroopa Noorsootöö Konvendi seisukohtadega noorsootöö dimensiooni suurendamise vajadusest EL tasandil). 2) Senised programmid on olnud ühed tugevamad EU Noortestrateegia rakendamise Arvestatud. instrumendid ning on murettekitav, et uues ettepanekus sellist seost esile toodud pole. Ka uus programm on üks vähestest otsese mõjuga instrumentidest, millega noortevaldkonda ning noorsootööd arendada ja EU Noortestrateegiat ning ka Euroopa Noorsootöö Agendat ellu viia. Seega peab ettepanek põhinema olulisel määral ka eelmainitud poliitikatel. 11  3) Me ei saa nõustuda, et puuduvad nii eraldiseisev noortepeatükk, kui ka selleks eraldatud Arvestatud. miinimumeelarve. Programmi eesmärki jõuda vähemkindlustatud, vähem kaasatud ja haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate noorteni saab täita just noortevaldkonna (kitsamalt, noorsootöö) kaudu. Seega, ilma noortevaldkonna eristuseta väheneb programmi mõju tervikuna. Nii eraldiseisva peatüki kui ka eelarve puudumine ei lihtsusta tegevusi, vaid suurendab ebaõiglast konkurentsi valdkondade vahel. Noorsootöö põhineb paljuski kodanikeühendustel ning struktuurselt ei ole võimalik konkureerida samaväärselt ülikoolide, kutsekoolide ning üldhariduskoolidega nende projektivõimekuses, kergemini kaasatava osalejate sihtgruppi osas ja rahastuses. Peatüki puudumine kahandab Programmi poolt noortevaldkonna nähtavust ja süsteemset tuge. Peame kriitiliselt oluliseks, et igal valdkonnal on eraldi spetsiifilised eesmärgid. 4) Leiame, et noorte peatükile reserveeritud eelarve maht peab suurenema vähemal 15 Teadmiseks võetud. protsendini. Praegune eelarve kasv ei ole piisav. Arvestades inflatsiooni ja ESC liitmist, on Erasmus+ läbirääkimistes see sisuliselt mõjutu. Toetame Euroopa Noortefoorumi seisukohta, et vaja on vähemalt eelarveküsimusi ei arutada, et mitte ennetada EL mitmekordset kasvu. pikaajalise eelarve läbirääkimisi. 5) Regionaalne ebavõrdsus ja ääremaastumine pole eraldi välja toodud. Kulude hüvitamise Teadmiseks võetud. loogika ei arvesta äärealade eripärasid (nt kallimad lennud, vähesed ühendused). Toetame Puudutab rakendustasandit. mõtet, et teatud kulutüüpidel peaks äärealadele olema suurem toetus ning otselende tuleks käsitleda rohesõiduna, kui muid mõistlikke ühendusi pole. 6) Roheülemineku käsitlus on liiga kitsas – pelgalt CO₂ ja transpordi mõõdikud, ilma toetava Teadmiseks võetud. Tegu kasvatustöö mõõtmeta. on tööprogrammi tasandi küsimusega, kus sätestatakse täpsemad sisulised prioriteedid. 7) 7) Leiame, et Programm võiks konkreetsemalt viidata (mitte ainult ristrahastamise Arvestatud osaliselt. kontekstis) EL poliitikatele, sh noorsootöö arendamise toetamise olulisusele fondides (nt Seisukohtades tuuakse välja ESF, Horizon). See peab olema nähtav ja toetatud, et tagada teadmuspõhisus ja strateegiline vajadus tugevdada koostööd ja sünergiat kogu Erasmus+ mõju ning suuremat rahastusmeetmete koosmõju. programmi üleselt teiste EL fondide ja programmidega. 12 8) Programmis võiks olla suurem paindlikkus vanusepiirides, et kaasata ka nooremaid noori. Teadmiseks võetud. Tegu on rakendustasandi küsimusega. 9) Riiklike agentuuride rolli säilitamine ja piisav rahastamine. Agentuuride roll on olulisel Arvestatud osaliselt. Seoses määral seotud ka toetatavate valdkondade võimekuse suurendamisega, eriti oluline on see TCA vahendite kasvuga, detsentraliseeritud valdkondadele (ehk noorte- ja spordivaldkonnad). Leiame, et agentuuride Erasmus+ läbirääkimistes eelarveküsimusi ei arutada, TCA vahendid võiksid kasvada, mille abil oleks võimalik tõhusamalt kiirendada ka vajalikke et mitte ennetada EL reforme, uute teemade ja prioriteetide rakendamist, taotlejate võimekuse suurendamist pikaajalise eelarve programmi kiiremaks ning stabiilseks käivitamiseks ja elluviimiseks. läbirääkimisi. 10) Programmi üldise elluviimise riskiks on ka Agentuuride igapäevase tegevuse hajusam Mitte arvestatud. reguleerimine. Toetame kindlamaid tingimusi riikidele Agentuuride tegevuse rahastamisel, Seisukohtades on märgitud, sh minimaalset kohustuslikku panust Agentuuride eelarvesse, mis võiks olla vähemalt et toetame paindlikumat lähenemist riikliku võrdne Komisjoni panusega. agentuuri tegevuskuludesse panustamisel, mis ei sätesta konkreetset osakaalu liikmesriikide poolsele kaasfinantseerimisele. 11) ESCi senist mõju ning “brändi” on vaja hoida ning arendada. Väga oluline on säilitada Arvestatud. kohaliku tasandi solidaarsusprojektide võimalust 13