Kiri

-864235 -144145 Riigikantselei [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „ Euroopa horisont “ aastateks 2028-2034 määruse kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „ Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028-2034 määruse kohta “ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisa d : 1. E elnõu 2. Seletuskiri 3. Kaasatud asutuste nimekiri 4. Märkustega arvestamise tabel Piret Sütt 735 4046 [email protected] EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … jaanuar 202 6 . a nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm i „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 kohta Kiita heaks haridus- ja teadusministri esitatud seisukohad järgmiste eelnõude kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, aastateks 2028–2034, sätestatakse selle programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695, COM(2025) 543; Nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 rakendav eriprogramm, sätestatakse selles programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764, COM(2025) 544 Eesti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi jätkumist eraldiseisva programmina ka uuel eelarveperioodil. Nõustume raamprogrammi ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamis ega ühiste valdkondlike poliitikaakende kaudu, sest see võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Samas leiame, et raamprogrammi alusel saab rahastada vaid neid tegevusi, mis lähtuvad raamprogrammi eesmärkidest toetada alusteadus t , koostööpõhis t teadus- ja arendustegevus t ning turulähedas t innovatsiooni. Leiame, et liikmesriikidel peab ka edaspidi olema raamprogrammi, sh tööprogrammide, juhtimisel ja rakendamisel oluline roll . T ööprogrammide vastuvõtmisel tuleb kasutada rakendusaktide kontrollimenetlust, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv . Eesti peab oluliseks, et raamprogrammi teadus- ja innovatsiooniprojektide ning -algatuste rahastamisotsused põhine vad sõltumatul eksperthinnangul, mis tagab, et raamprogrammist toetatakse vaid tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusi. Eesti peab oluliseks, et raamprogrammis osaluse laiendamise ks pakutakse üleminekuriikidele sihitud meetmepaketti, mis tunnustab nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toetab selle edasist kasvu. Ühe meetmena tuleb anda üleminekuriikidele võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel. Samuti soovime meedet, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. Eesti pooldab kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist raamprogrammist. Tööprogrammide koostamisel ja teemade valikul peab arvestama julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi ning projektide valikul peab säilima teaduspõhisus. Selleks , et vältida liigset bürokraatiat ning võimaldada teadlastel ja ettevõtjatel keskenduda sisulisele tööle, peab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega kehtestama ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid teabe kaitsmiseks . Eesti peab oluliseks , et Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska -Curie meetmete puhul säilib teadusvabadus ning poliitiline ja temaatiline sõltumatus, mis on teadusliku tipptaseme eelduseks. Selleks, et Euroopa Teadusnõukogu juhtimine oleks stabiilne ja järjepidev , peab Euroopa T eadusnõukogu presidendi ametia eg olema pikem kui 2 aastat . Eesti toetab raamprogrammist rahastatavate Euroopa partnerluste arvu vähendamist . Peame oluliseks partnerluste ühekordset valimist liikmesriikide osalusel eelarveperioodi alguses, säilitades samas erandjuhtudel võimaluse lisada uusi partnerlusi perioodi jooksul . Partnerlustele koha l datavad tingimused peavad olema ühetaolised, tagama avatuse uutele osalejatele ning geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse . Eesti ei toeta suurte ühiskondlike väljakutse te lahendamiseks loodud missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Eesti leiab, et põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Samas peaks missioonidega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastuse maht raamprogrammis võrreldes praeguse perioodiga vähenema ning missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. Eesti pooldab nii teadustaristute kui tehnoloogiataristute toetamist raamprogrammist. Peame oluliseks, et neid käsitletaks selgelt eristuvate, kuid üksteist toetavate struktuuridena. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb võtta eeskujuks E uroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi (ESFRI) mudelil põhinev otsustusraamistik , mis tagab selge otsustusprotsessi, aitab vältida taristuinvesteeringute killustamist ning kindlustab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele. Leiame, et kapitalikulude katmisel peavad kaasrahastuse piirmäärad olema paindlikud, arvestades erinevat tüüpi taristute investeeringuvajadustega . Eesti toetab raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja kindlasummaliste maksete laialdast kasutuselevõttu tingimusel, et lihtsustamine ei vähenda projektides osalejate võimalusi. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel ülaltoodud seisukohti. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Haridus- ja Teadusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär Lisa 3. Kaasatud asutused Tartu Ülikool TalTech Tallinna Ülikool Eesti Maaülikool Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Sisekaitseakadeemia Eesti Kunstiakadeemia Estonian Business School Tallinna Tervishoiu Kõ rgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eesti Lennuakadeemi a Eesti Rahva Muuseum Tervisearengu Instituut Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Maaelu Teadmuskeskus Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Keele Instituut Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinna Tehnikakõrgkool Kaitseväe Akadeemia Eesti Linnade ja Valdade Liit Protobios OÜ Skeleton Technologies Milrem Robotics BioCC OÜ Stacc OÜ Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus TFTAK AS Eesti Teadusagentuur Lisa 4 . Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise selgitus 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tervitab raamprogrammi eelarve kasvu, eriti mis puudutab kolmandat sammast ning Euroopa Innovatsioonnõukogu (EIC) eelarvet. Tänane EIC Kiirendi edukuse protsent on langenud alla 5%, mis ei ole kindlasti aktsepteeritav, kui EIC ja selle Kiirendi meede peaks olema Euroopa Horisondi lipulaev ning tagama, et Euroopa konkurentsivõime kasvab läbi uute (süvatehnoloogia) ettevõtete kasvu. Meie ettepanek oleks kolmanda samba eelarvet veelgi suurendada vähemalt võrdseks esimese samba eelarvega. Mitte arvestatud Raamprogramm on suunatud eelkõige teadusuuringutele , ja võrreldes käesoleva perioodiga on ettepanekus EIC eelarve osakaal programmis oluliselt kasvanud . Innovatsiooni rahasta takse täiendavalt ka teiste st fondide st . 2. Samuti tervitame ettepanekuid kogu taotlemise ja rahastamise osas lihtsustuste sisse viimist sh kindlasummaliste maksete ( Lump Sum ) kasutamist. Oluline, et kindlasummaliste maksete rakendamine võimaldaks ka liikmesriikidel samadel tingimustel projekte kaasrahastada . Üldise grupierandi määrus võimaldab samadel alustel kaasrahastada partnerlusi, Teaminguid ja kvaliteedimärgise saanud projekte, samas liikmesriikide teadlikkus ja oskus neid erisusi rakendada on madal. Juhul, kui uues raamprogrammis plaanis täiendavaid tegevusi, mis nõuavavad/võimaldavad liikmesriikide kaasrahastust, tuleks vaadata ka üle vastavad riigiabireegli erandid, et rahastus saaks toimida raamprogrammis kokkulepitud reeglite alusel. Arvestatud osaliselt. Toetame lihtsustusi. Riigiabi ei ole raamprogrammi teema. 3. Lihtsustuste osas olulisel kohal ka taotluste ja aruannete mahu vähendamine. Seejuures on olulised kaks aspekti. Taotluste mahu vähendamise juures tuleb säilitada põhimõte, et taotluse hindamise jaoks oluline info peab jääma taotluse põhiossa, mitte mahu vähendamine ei saavutata olulise info liigutamisega lisadesse. Teiseks tuleb silmas pidada tehisaru arengut, mida juba täna paljud taotlejad oma taotluste ja aruannete koostamisel kasutavad ning teisalt kasutusel ka taotluste läbivaatamisel ja hindamisel. Seega ootame ettepanekuid Euroopa Komisjonilt, kuidas tehisaru areng kogu lihtsustamise ettepanekute väljatöötamisse arvesse võetakse ning kas taotluste koostamine, hindamine ja hilisem aruandlus vajaks üldse põhimõttelist muudatust. Teadmiseks võetud. 4. Tulenevalt julgeolekuolukorrast ja ka Eesti riigi prioriteetidest, toetame laialdasemalt kahese kasutusega ( dual use ) tehnoloogiate arendamist ja toetamist raamprogrammis. Kuna tegu on spetsiifilise sektori/valdkonnaga, siis on oluline, et raamprogrammi (ja konkurentsivõimefondi) üleselt luuakse selge arusaam, mis on valdkonna peamised väljakutsed ja vajadused ning nendele vastukaaluks kujundatakse selge väärtuspakkumine, tagamaks ressursside tõhusa kasutamise. Arvestatud 5. MKM vaatest järgmise raamprogrammi puuduseks on asjaolu, et enamjaolt sisaldab ettepanek Euroopa Horisondi instrumente ja sekkumisi, samas konkurentsiraportite järeldus on, et vaja on suuremaid muudatusi ja võtta rohkem riske. Uute elementidena on käsitletud vaid EIC ARPA/DARPA laadseid tegevusi, mille piloot on juba 2026. a EIC tööprogrammi. Raamprogramm peaks ühepoolt olema liikmesriikidele eeskujuks muutuste osas, teisalt võiks sisalda suuremat valmisolekut riskida ja eksperimenteerida uute sekkumiste näol, mida üksik liikmesriik ei oleks valmis tegema (kuna peavad tagama oma riigi teadlastele ja ettevõtjatele nö baasinstrumentide olemasolu). Eriti oleks vaja uuendusi I samba osas, et rohkem alusteadust jõuaks rakendusteni ja majandusliku kasuni. Mitte arvestatud. Raamprogrammi ettepanek sisaldab ka muid muudatusi lisaks EIC- le võrreldes käesoleva raamprogrammiga, nii horisontaalse iseloomuga (nt dual-use ), kui ka iga samba siseseid uuendusi. 6. Leiame, et teise samba tegevustel peaks olema selgemat fookused ning tegelema konkurentsivõime kitsaskohtadega. Seega, esiteks teise samba tegevused peaks alustama tehnoloogia valmiduse tasemelt 3/4 (mitte toetama alusuuringuid), tagamaks, et tegevustel ja projektidel oleks algusest peale selge rakenduslik väärtus ja rakendaja olemas. Teiseks, oluline on määrata ära, millise tööstuse/ettevõtluse konkurentsvõimet soovitakse tõsta. Suuremahuliste koostööprojektide puhul on enamasti juhtrollis suurettevõtted ja -tööstus, mistõttu palju Horisondi vahenditest liigub samadele toetuse saajatele raamprogrammist raamprogrammi. Kui EL poliitiline eesmärk on rohkem väike ja keskmise suurusega ettevõtete ( VKEde ) kasvu ja koostööd, peaks instrumendid olema ka vastavalt sihistatud või siis instrumentides eristatud suurte ja võimekate toetamine (mis koostööprojektide näol tekitab piisava kuhjumise ja spillover efekti) ning VKEdele , kus nad saavad olla juhtrollis ning läbi koostöö oma võimekust arendada. Mitte arvestatud. II sambas koonduvad mitmekesised tegevused ja üle samba TRL piirang ei ole põhjendatud. II sambas on ettenähtud tihe koostöö konkurentsivõime fondiga ning oodata on ettevõtluse osalust ootavate partnerluste algatused. Ettevõtete toetamise raskuskese on III sambas. 7. MKM uues raamprogrammis missioonide jätkamist ei toeta. Senine missioonide piloodi kohta pole selgelt toodud nende mõju ja tulemusi või põhjendatud, miks selline instrument on vajalik ja kuluefektiivne. Juhul, kui Euroopa Komisjon soovib missioonide ettepanekuga edasi liikuda, siis oleks vaja esmalt selline analüüs läbi viia (Euroopa Komisjon viis 2023. a läbi esmase hindamise, kuid see oli meie hinnangul liiga vara, et sisuliselt hinnata). Arvestatud 8. Lõpetuseks tehnilisem kommentaar aga hetkel raamprogrammi ettepaneku EIC osas (artikkel 16) toob välja konkreetsed instrumendid. Kuigi sõnastatud pehmelt („ EIC may in particular provide the following types of support “), siis tundub selline detailsuse aste võrreldes teiste ebaproportsionaalne (ERC puhul ei tooda erinevad granditüüpe välja) ning tõstatab küsimusi, kas täiendavate instrumentide lisamine (või mõne lõpetamine) nõuaks käesoleva määruse muutmist. Teadmiseks võetud Sõnastus on piisavalt paindlik. EIC tegevust on võimalik toetada ka teistest fondidest. 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tervitame Euroopa Komisjoni lähenemist, et järgmine raamprogramm saab olema lihtsam, kiiremini reageeriv ja paindlikum ning vähendab osalejate halduskoormust. Teadmiseks võetud Peame samuti väga oluliseks partnerluste arvu vähendamist ning partnerluste lihtsustamist nii tegevuste kui organisatsioonilise poole pealt. Leiame, et kõikide partnerluste heakskiitmine peaks aga toimuma üheaegselt raamprogrammi alguses. Partnerluste erinev algusaeg tekitaks liikmesriikidele liigset ja ebavajalikku halduskoormust ning ei võimaldaks nendes osalemist parimal viisil planeerida. Arvestatud Eelnõudest ei selgu, milliseks kujunevad uues raamprogrammis partnerluste tüübid. Vajab selgitamist, milline hakkab olema liikmesriikide roll uut tüüpi partnerlustes, millised saavad olema nende partnerluste tegevused ning kuidas hakkab toimuma partnerluste valik. Teadmiseks võetud Eelnõud on kirjas kolme tüüpi partnerlused: programmipõhised, T FEU art 1895 ja art 187 põhised. Otsustusprotsesside kohta on eraldi seisukoht liikmeriikide kaasamise kohta. Toetame avatud teemade põhist lähenemist, mis pakuvad taotlejatele rohkem vabadust lahenduste valikul oodatavate tulemuste saavutamiseks. Loobumine teadus- ja innovatsioonitegevuste (RIA) ja innovatsioonitegevuste (IA) eristamisest annab samuti enam paindlikkust. Arvestatud Meetmed, mis edendavad kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni ning ettevõtluse ( knowledge triangle ) sidustamist, on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise eesmärkidega väga heas kooskõlas. Teadmiseks võetud Näeme positiivsena, et eelnõu kohaselt on kavas toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni peaaegu kõikidel TRL tasemetel. Rõhutame, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline tegeleda tasakaalustatult nii alus- ja rakendusteadusega kui innovatsiooniga. Ettepaneku tekstist aga ei selgu, kas ja kuivõrd on plaanis seada meetmeid teadmussiirdeks, et ergutada teadusprojektide tulemuste laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Teadmiseks võetud Peame oluliseks, et uus raamprogramm pööraks enam tähelepanu oma karjääri alguses olevate teadlaste kaasamisele ja seeläbi teadlaste järelkasvule Euroopa Liidu konkurentsivõime kontekstis. Arvestatud Kajastub FP10 raamseisukohtades Tervitame ühekordse makse ( lump-sum ) kasutuselevõttu vaikimisi rahastusvormina. Juhime aga tähelepanu, et sellega kaasneb oluliselt suurem planeerimise vajadus ning kasvab eelarveprobleemidega seotud ebaõnnestumiste risk projektide jaoks, kus teaduslik ebakindlus on kõrge. Arvestatud Kasumit taotlevate ettevõtete maksimaalne toetuse määr (kuni 70%) võib vähendada potentsiaalsete Eesti tööstuspartnerite (nt puidutööstus, energeetika) motivatsiooni ja võimekust konsortsiumides osaleda. Seetõttu leiame, et kasutada võiks sektoripõhist paindlikkust, nt kõrgemad määrad pilootfaasis ja/või eritingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Teadmiseks võetud Regulatsioonis valdkonnapõhiste erisuste tegemine ei ole põhjendatud detailsus. Voorude tasemel tingimused l epitakse kokku tööprogrammide tasemel. Toetame, et osaluse laiendamise ( widening ) meetmete kavandamisel võetakse arvesse riikide edusamme, kuid see ei tohi neile riikidele tuua kaasa nende positsiooni halvenemist, mistõttu peavad ülemineku riikidele säilima Twinning ja Marie Skłodowska -Curie meetmed Arvestatud 3 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab Euroopa Horisondi 2028-2034 teadusprogrammis kavandatavaid muudatusi, mille eesmärgiks on EL ja liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse rahastamist paremini fokusseerida ning lihtsustada programmi rakendamist. Nõustume II samba „Konkurentsivõime ja ühiskond“ all toodud peamiste teemavaldkondade ja prioriteetidega. Seejuures peame oluliseks, et suureneb terviseuuringutele kavandatav rahastus, mis loob võimaluse kiirendada meditsiinilisi läbimurdeid ja arendada Euroopa terviseandmete ruumi. Suurem fookus konkurentsivõime tõstmisele ja sünergia loomine uue konkurentsivõime fondiga on positiivne. See loob eeldused parandamaks Euroopa strateegilist autonoomiat ravimite ja tervisetehnoloogiate tootmises, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest. EL investeeringud selles valdkonnas on vajalikud, et toetada EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse HERA tegevusi meditsiiniliste vastumeetmete arendamisel ja nende tootmisvõimekuse tõstmisel. Samuti on oluline silmas pidada esmatähtsate ravimite määruse eelnõuga seatavaid eesmärke tagada esmatähtsate ravimite varustuskindlus. Arvestatud osaliselt. Raamprogrammi eelarvet vaadatakse tervikuna läbirääkimiste käigus. Ühe valdkonna eraldi esile tõstmine VV seisukohtades oleks läbirääkimiste vaatest ennatlik. Tervise valdkonna eelarve ja osakaal II sambas on tõusnud võrreldes käesoleva perioodiga. Samas peame oluliseks, et senisest oluliselt suurema fookusega konkurentsivõime eesmärkide kõrval säiliks uues teadusprogrammis tugev fookus ka rahvatervise, ennetuse ja tervisesüsteemide arendamise uuringutel (rahvastiku vananemine ja sellega seotud vajadused, keskkonnamõjud tervisele, teenuste pikaajaline mõjusus ja kulutõhusus, andmepõhisus ja uued analüüsimeetodid, tervise- ja sotsiaalsüsteemide ümberkujundamine ning kriisikindlus). Oluline on, et uues raamprogrammis jätkuks teaduse ja innovatsiooni toetamine ka nendes valdkondades, mis toetavad poliitikakujundamist ja ühiskondlike muutustega toimetulekut. Arvestatud osaliselt. Prioriteetsed teemad on kajastatud FP10 raamsei s ukohtades , mis endiselt kehtivad ning on läbirääkimistel üheks aluseks. Peame oluliseks, et teadusprogrammis säiliks eraldi teemavaldkonnana üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed (ränne, desinfo, demokraatia, ühiskonna ja majanduse transformatsioonid, kaasav ja sidus ühiskond) ning läbiva põhimõttena sotsiaal- ja humanitaarteaduste sihipärane kaasamine ka muudes teemavaldkondades. Teadmiseks võetud. Mää ruses on II samba all „ühiskonna“ osa, mis peaks neid teemasid katma, eraldi olemas. Toetame teadusprogrammi eesmärki tugevdada valmisolekut tervisekriisideks . Tuginedes COVID-19 pandeemia kogemusele, tuleks tööprogrammide ja tegevussuundade kavandamisel rakendada „Üks tervis“ lähenemist, mis seob inimeste, loomade ja keskkonna tervise. Suurem rõhuasetus peaks olema valdkondadeülesel koostööl, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustega, et tegeleda väärinfo ja vaktsiinikõhklusega. Teadmiseks võetud Leiame, et oluline on järjepidevuse säilitamine eelmise teadusprogrammi raames algatatud teadusmissioonide (nt vähimissioon) elluviimisel ja tervitame võimalust missioonidega jätkata vähemalt kuni 2030.aastani. Teadmiseks võetud. Komisjoni ettepanekus on missioonid olemas , VV seisukoht kujundatud lähtudes EL missioonide rakendusfaasist viimasel kolmel aastal 2027-2030 . Toetame partnerluste arvu vähendamist ja nende rakendamise lihtsustamist. Partnerluste puhul peame prioriteetseks teemavaldkondi, mis toetavad poliitikakujundamist SOM valitsemisalas. SOM osaleb täna viies Euroopa Horisondi partnerluses (tervise- ja hoolekandesüsteemide uuendamine, personaalmeditsiin, harvikhaigused, kemikaalide riskihindamine ja peatselt algavas pandeemiateks valmisoleku partnerluses). Samas märgime, et SOM osalust tuleviku partnerlustes piirab piisava omafinantseeringu puudumine. Arvestatud 4 Justiits- ja Digiministeerium Üldised põhimõtted ja eesmärgid Tunnustame Euroopa Komisjoni otsustavust ja visiooni esitada ambitsioonikam eelarve, mis ületab varasema Euroopa Horisondi 2021-2027 eelarveperioodi mahtu 79,5 miljardi euro võrra. See samm peegeldab Euroopa Liidu valmisolekut vastata uutele väljakutsetele- olgu need seotud julgeoleku, rohepöörde, digiarengu või sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega. Arvestatud Toetame Euroopa horisondi raamprogrammi ligipääsetavust Euroopa Liidu välistele assotsieerunud liikmetele uuel MFFi programmiperioodil. Uuel programmiperioodil peame oluliseks ja toetame aktiivselt Ukraina riigi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Euroopa Horisondi raames. Selline samm aitaks tugevdada teaduskoostööd, sealhulgas keelemudelite ja AI lahenduste arendamise vallas, edendada innovatsiooni ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi. Teadmiseks võetud. Assotsieerumine Euroopa horisondiga on iga riigi enda otsus , millele järgnevad assotsieerumis läbirääkimised . Peame oluliseks täiendavate meetmete rakendamist, mis võimaldaksid Ukraina riigi finantsilist toetamist Euroopa Horisondi raamprogrammis. See aitaks tugevdada Ukraina teadus- ja innovatsioonivõimekust ning toetaks riigi sügavamat integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi. Ukrainal on ülisuur potentsiaal pakkuda Euroopale kogemusi ja teadmisi kaitsevaldkonnas ( kübertehnoloogiad , droonide testimiskeskkond jne). Laiapõhisem toetamine võimaldab Ukrainal aktiivsemalt arendada enda majandust ja ettevõtluskeskkonda, mis tagab ka Ukraina majandusliku ja institutsionaalse valmisoleku Euroopa Liiduga liitumiseks. Teadmiseks võetu d See on sobilik tööprogrammide tasemel reguleerimiseks. Peame tähtsaks arvestada asjaoluga, et Eesti riik ei kuulu lähiaastatel laienemisriikide ( widening countries ) kategooriasse, vaid on määratletud kui üleminekuriik ( transition country ). Antud klassifikatsioonil on oluline mõju MFFi programmidest rahastuse taotlemisel ja saamisel. Üleminekurühma kuuluvad Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia. Kuue üleminekuriigi edasiminek innovatsiooninäitajates ( ingl. European Innovation Scoreboard ) näitab, et nende teadus- ja innovatsioonisüsteemid vajavad senisest vähem välist tuge — see on positiivne areng. Küllaga tähendab see meie jaoks osaluse laienemise meetme ( widening -meede ) lõppu, mis avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtetele ja juba niigi geopoliitilise asetuse tõttu on investeeringud Eestisse vähenenud. Arvestatud Näeme murekohana, et Euroopa Horisonti raames ei ole MFF 2028–2034 perioodil ette nähtud piisavaid täiendavaid toetusmeetmeid üleminekuriikidele, mis aitaksid neil tõsta oma digivaldkonna innovatsioonivõimekust võrreldavale tasemele ELi mittelaienemisriikidega ( arenenud riikidega ). Soovitame eraldi innovatsioonikiirendite loomist, mis soodustaks innovatsioonilõhe vähendamist mittelaienemisriikidega või et kehtiks eelmise perioodi laienemisriikide võimalused ka mittelaienemisriikidele . Üleminekuriikidelt ei saa oodata valmisolekut konkureerida sarnastel alusetel mittelaienemisriikidega . Arvestatud osaliselt. Seisukohtades on kajastatud üleminekuriikidele täiendavate toetusmeetmete loomist üldiselt, konkreetseid valdkondi mainimata. Ei toeta Horisondi projektirahastuse puhul toetuse üldmäära langetamist üleminekuriikidele, mille puhul senine 80%-i määr vähendatakse 60%-i peale. Antud muudatusega tõuseb mh. digivaldkonna ettevõtetele omaosaluse nõue. Selline muudatus ohustab üleminekuriikides võimekust osaleda teadus- ja arendustegevuses ning pärsib innovatsiooni ja konkurentsivõime kasvu üleminekuriikides, kes ei ole veel konkureerivad mittelaienemisriikidega . See vähendab niigi vähest osalemist rahastusprogrammides ning tõkestab kohalike ettevõtete kasvu. Muudatustel on oluline kaal üleminekuriikidele ning Eesti majandusele. Teadmiseks võetud. Regulatsiooni tasemel projektirahastuse vähenemist ei reguleerita. Üleminekuriikide sobivate tingimuste toetamise kohta kujundatud VV seisukoht. Leiame, et üleminekuriikide klassifitseerimise aluseks ei saa kasutada igal aastal muutuvat Euroopa innovatsiooni tulemustabelit( ingl. European Innovation Scoreboard ). Oluline on vaadata pikemat plaani, mis hõlmaks ühtseid standardiseeritud näitajaid, mida saaks võtta aluseks üleminekuriikide klassifitseerimisel. Seetõttu soovitame, et üleminekuriigi staatus ja sellega seotud toetuse määrad kujundataks mitmetasandilise analüüsi alusel, mis hõlmab: SKP-d nii elaniku kohta kui ka kogumahus; majanduslikku olukorda, majanduse struktuuri ja investeerimisvõimekust; rahastuse suhtelist mõju riigi teadus- ja arendustegevusele, eriti digitaalse innovatsiooni kontekstis. Teadmiseks võetud Regulatsioon fikseerib üleminekuriigid kogu perioodiks. Nendime, et uue Horisondi raamprogrammi ettepanek aastateks 2028–2034 ei kata terviklikku (rakenduslikku) vaatepilti ning ei taga arusaama, mis saab eelmise perioodi tegevustest. Peame vajalikuks, et Komisjon kirjeldaks detailsemalt ka rakenduslikku poolt ning avaldaks detailsema ülevaate, kus on kirjeldatud kõik sel perioodil toetatavad programmid. Mitte arvestatud. Seda teemat ei lahenda uue perioodi määruse tasandil, vaid on pigem tehnilise tasandi ja k äesoleva perioodi vahe- ja lõpuhindamiste küsimus . Teeme ettepaneku lisada Horizon Europe eesmärkidesse küberturvalisus kui eesmärk , mitte ainult jääda üldise “ security ” alla nagu seni. Tänapäeval on kõik juba digi, seega kõik alates põllumajandusest kuni loomemajanduseni, kaitsest kuni terviseni peab olema digitaalne ja seega kõige puhul peaks küberturvalisus olema võtmetähtsusega. Arvestatud osaliselt. Teadmiseks võetud . Küberturvalisuse teema olulisus on välja toodud FP10 raamseisukohtades. Horisondi II sammas "Konkurentsivõime ja ühiskond" Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi digitaalse juhtpositsiooni fookusvaldkondadena peame oluliseks tehisaru, andmepõhiste lahenduste ja küberjulgeoleku suurendamise süstemaatilist rahastamist. Sealhulgas järgmistes valdkondades: Tehisaru gigatehased ja kõrgjõudlusega andmetöötlus kui strateegiline taristu, et tagada Euroopa oma keele- ja multimodaalsete mudelite arendamise võimekus; Andmete kättesaadavus, arusaadavus ja kvaliteet – avaandmete, andmeruumide arendamine ja liidestumine , privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine, et tagada andmete kasutatavus innovatsiooniks ning teenuste osutamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris; Tehisaru põhiste lahenduste arendamine ja kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sh justiitssüsteemi tõhustamine ning selleks vajalike protsesside muutmine, oskuste ja teadmiste arendamine; organiseeritud kuritegude, küber - ja hübriidrünnete ning riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimisvõimekuse suurendamine, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh tehisintellekti analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs , süvavõltsingute leidmine jm) ja arendades uurs tõendamismeetodeid. Eraldi tähelepanu väärib hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing ja selle modelleerimine; AI-põhiste rünnete kaitsesüsteemid ( o ffensive / defensive AI ), kvantarvutite ja post-kvant krüptograafia, täisusaldamatuse turbeprintsiibi rakendamine ( zero -trust architecture ) , tarneahelate turvalisus, lõimturbe põhimõtete, mittefunktsionaalsete nõuete rakendamine teenuse arenduses ja IoT turvalisus, AI mudelite ja andmete ründevektorid ja kaitsemeetmed ( modal hacking , data poisoning ), digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne, et arvestada uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega küberjulgeoleku suurendamisel. Teadmiseks võetud . Nn poliitikaakende teemad määratletakse konkurentsivõime fondi määruses. Ettevõtjate ligipääs Euroopa Horisondi II sambale vajab parandamist. Euroopa Horisondi II samba projektide ülesehitus soosib suuri teaduskonsortsiume, kus väiksema kapitalimahutavusega ettevõtjatel on piiratud roll. Tootearenduseks vajalikke paindlikke võimalusi napib, kuna projektid on suunatud eelkõige teadusasutuste algatustele. Lisaks on halduskoormus ja partnerite rohkus väiksematele ettevõtetele takistuseks. Ettevõtluse kaasamine vajab sihipärast lihtsustamist: selgemat rolli turupõhistele innovatsioonidele, väiksemamahulisi koostöövorme ja haldusprotsesside lihtsustamist. Ilma selleta jääb II samba potentsiaal väikeettevõtete jaoks kasutamata. Keskeltläbi on konsortsiumipartnereid ligikaudu 10 või enam. Teadmiseks võetud. Ettevõtete toetamine on tugevalt III sambas, mille eelarve ja osakaal programmis on oluliselt kasvanud , lisaks toetab loodud konkurentsivõime fond. Raamprogrammis, sh II sambas, on ettenähtud VKEdele kõrgem rahastusmäär võrreldes suurettevõtetega . II sambast rahatavad partnerlused kaasavad kõik ettevõtteid ja ei ole sihitud ainult teadusasutustele. Lihtsustused on kaetud VV seisukohtades. Tunnustame Komisjoni ettepanekut võimaldada uues Horisondi raamprogrammis kaitseotstarbelise ja kahese kasutusega tehnoloogia rahastamist, mis puudutab II samba 4. teemavaldkonda („d igivaldkond, tööstus ja kosmos “), kuhu lisandub kaitsetööstus eraldi fookusena. Samuti toetame Euroopa Liidu soovi tugevdada oma strateegilist autonoomiat ja kaitsevõimekust ka teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu. Arvestatud Uues raampr ogrammis on II samba 4. teemavaldkon d julgeolek , kaitse tööstus ja kosmos Teeme ettepaneku lisada Horisondi “Konkurentsivõime ja ühiskond” teise osa “Ühiskond” programmidele kuritegude tõhustamaks uurimiseks ja lahendamiseks teadus- ja uurimistegevusi, mis on vajalikud poliitiliste otsuste tegemiseks. Pakutavad fookusvaldkonnad on näiteks digitaalne kriminalistika, tehisintellekt, andmeanalüütika , biomeetria , DNA-tehnoloogia, raskete kuritegude (nt inimkaubandus) ning ohvriabi valdkond. Need tehnoloogiad aitavad koguda ja analüüsida tõendeid kiiremini ning täpsemalt, tuvastada mustreid ja seeläbi kuritegevust ennetada. Teadmiseks võetud . Lahendatakse tööprogrammides. Peame vajalikuks vähendada Horisondi erinevate meetmete ja teemaplokkide vahelist dubleerimist, näiteks soodustada kahese kasutusega teadus-arendustegevust ning tehnoloogiasiiret tsiviil- ja kaitsesektorite vahel. Selle tagamiseks tuleb rakendada kahese kasutuse ja tehnoloogiasiiret toetava teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks vastavaid meetmeid ja hindamiskriteeriume. On vajalik luua regulatsioonid teadus- ja arendusprogrammide üleselt valdkondades, mis võivad puudutada kahest kasutust, nt tundliku ja salastatud teabe käitlemine, teadusjulgeolek, küberkaitse , standardiseerimine, avatud teadus jm. Arvestatud On oluline soodustada lõppkasutajate (eriti riigiasutused) süsteemset kaasamist Horisondi projektide elluviimisse, mis aitab tagada sidususe teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduspõhise poliitikakujundamise vahel ning suurendada projektide tulemite rakendamist ja mõju ühiskonnale. Teadmiseks võetud Riigiasutused saavad osaleda partnerlustes ja projektides partnerit e na III sammas "Innovatsioon" Soovime, et Eesti ettevõtted saaksid uuel MFFi rahastusperioodil olla kasusaajad rahastusmeetmes EIC Pre-Accelerator , mis on suunatud laienemisriikidele. Soovime, et taolised meetmed oleksid avatud ka üleminekuriikidele, kellele on ka tarvilik suunata toetavaid meetmeid, et jõuda samale arengutasemele nagu mitte-laienemis riigid ( non- widening countries ). Peame oluliseks, et oleks täiendavad meetmed, mis on suunatud ka jätkuvale arengu toetamisele üleminekuriikidele, kes veel ei ole täielikult võimelised konkureerima mitte-laienemis riikidega. Teadmiseks võetud R egulatsioon ei reguleeri ettepankus ühtegi osaluse laienemise meedet eraldi. Eraldi VV seisukohta üleminekuriikide toetuse kohta. Eesti soovitab Euroopa Innovatsiooninõukogul kaaluda alaliste temaatiliste voorude korraldamist, mille keskseteks fookusteks võiksid olla tehisaru, küberturvalisus ja kriitiline taristu, kvanttehnoloogia ja postkvant krüptograafia. Näeme, et tehisaru ja HPC strateegilised väljakutsed peaksid olema EICi eraldi prioriteet. Lisaks on olulisteks valdkondadeks ka kosmosetehnoloogia (alamteemadena: satelliidid ja andmeside; küberturvalisus) ja kaitsetehnoloogia (alamteemadena: digitaalsed juhtimissüsteemid). 2023. aastal viidi EIC Pathfinderi raames läbi kaitsetehnoloogia strateegiline voor ( EIC Strategic Challenge for Defence ), mis näitas selgelt huvi ja vajadust selliste sihitud algatuste järele. Selle kogemuse põhjal võiks kaaluda alaliste fookusvaldkondade loomist, mis toetaksid Euroopa strateegilisi huve ja tehnoloogilist sõltumatust. Kindlasti toetame EIC programmi jätkamist ning suurendatud eelarvet. Fond peab arvestama ka väiksemate riikide eripära, kus on küll maailmatasemel teaduskompetents, kuid piiratud kapitaliturg. Teadmiseks võetud. Teemad lepitakse kokku tööprogrammide raames. Horisondi määruses (MFF 2028–2034) puudub selgus EIT Digitali rahastuse jätkumise kohta, kuigi programm peaks finantsiliselt iseseisvuma aastaks 2025. EIT Digital keskendub digitehnoloogiate arendamisele, ettevõtluse edendamisele ja digioskuste kasvatamisele Euroopas. Tegemist on digiettevõtete jaoks olulise programmiga, kust on võimalik kaasata rahastust. Edaspidi tuleb keskenduda selgele väärtuspakkumisele ning mõtestada, kuidas pakkuda ettevõtjatele reaalset kasu — seda läbipaistvalt ja sisuliselt. EIT Digital on kinnitanud, et saavutab finantsilise iseseisvuse aastaks 2025. Seetõttu ei näe me vajadust jätkata selle EIT Digital KIC-i finantstoetamist uuel rahastusperioodil. Küll aga peame oluliseks tihendada koostööd innovatsiooni- ja teadusagentuuridega, et toetada digivaldkonna arengut ning tugevdada Euroopa innovatsioonivõimekust. Teadmiseks võetud Konkreetseid algatusi määruse tasandil kokku ei lepita. Toetame Eureka võrgustiku innovatsioonimeedet Eurostars ( Eurostars-3 Joint Programme ), mis pakub VKEdele , sealhulgas just digitehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele, võimalust osaleda rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses. Eurostars on Horisondi III samba meede, mis võimaldab koostööd ülemaailmsete partneritega — sh teadusasutuste, VKEde ja suurettevõtetega — ning on üks kättesaadavamaid ja paindlikumaid võimalusi digivaldkonna ettevõtetele siseneda teadmusmahukasse rahvusvahelisse koostöösse. Tegemist on alt-üles suunitlusega programmiga, kus puuduvad temaatilised kitsendused, erinevalt Euroopa Horisondi II sambast. Teadmiseks võetud IV sammas "Euroopa teadusruum" Toetame Euroopa Liidu strateegilisi investeeringuid tehisaru ja kõrgjõudlusega andmetöötluse ( HPC ) taristutesse, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist suveräänsust ning majanduse konkurentsivõimet. AI gigatehased loovad võimekuse arendada ja skaleerida tehisaru mudeleid Euroopas, samas kui EuroHPC ühine ettevõtmine pakub superarvutite platvorme, mis toetavad tipptasemel teadusuuringuid, tööstusinnovatsiooni ja andmemahukaid rakendusi. Need taristud on osa Euroopa Teadusruumi arendamisest ning aitavad kiirendada rohepööret, digipööret ja majanduslikku konkurentsivõimet. Eesmärk peab olema: luua suveräänset ja turvalist arvutusvõimekust, et toetada avaliku sektori, teaduse ja ettevõtluse vajadusi; arendada täpseid ja kultuuritundlikke eestikeelseid keelemudeleid ( nt Bürokrati arendamiseks ); vähendada sõltuvust kolmandate riikide ( nt USA, Hiina ) pilvetehnoloogiatest; viia ellu AI-hüpe hariduses, teaduses ja teenuste pakkumises; tugevdada Eesti tehnoloogilist ja majanduslikku positsiooni Euroopas. Arvestatud, toetame teadus- ja tehnoloogia taristute arendamist. Partnerluste valik ei toimud raamprogrammi regulatsiooni tasemel. EuroHPC on TFEU art 187 algatus, mis on ettepankus lubatud partnerluse vorm. Toetame Euroopa Liidu investeeringuid teadusarendusse uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega arvestamiseks küberjulgeoleku suurendamisel, sh teaduslike kompetentsikeskuste loomist uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks ( nt pilvetehnoloogiad, tehisaru ja krüptograafia ). Teadmiseks võetud. Teeme ettepaneku lisada "Euroopa teadusruum" samba alla teemana digiarengut ja küberturval isust tagamaks Eesti ja Euroopa vastavate ülikoolide-teadusasutuste globaalselt tipptasemel püsimiseks ning jõudmaks maailma parimate hulka ka kvant-, postkvant, AI jm temaatikates. K überturvalisuse tähtsus maailmas tõuseb ja selle tõttu tuleks selle tippteaduse jaoks teha täiesti eraldiseisvaid pingutusi. Teadmiseks võetud Regulatsiooni ei sätesta IV sambas teemavaldkondi. Avaldame muret seoses küberturvalisuse spetsialistide suure defitsiidiga Euroopas. ENISA andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökoha võrra, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega. Sama kinnitas ka ISC 2023.aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide tööjõupuudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada 29%. Üle kahe kolmandiku ELi vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus, kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha. Sellest tulenevalt toetame küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamist hariduse kõigil tasanditel, sh doktori- ja magistriõppes. Teadmiseks võetud. Raamprogramm ei tegele spetsialistide tasemeõppeteemadega , see on siseriiklik küsimus. Juhime tähelepanu sellele, et kõrge ambitsiooniga tehnoloogiaprojektide ( moonshot projects ) käsitluses esineb rakenduslikke ebamäärasusi, mis tekitavad küsimusi projektide elluviimise selguse ja tõhususe osas. Meie seisukoht on, et moonshot -initsiatiivide kavandamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: Halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine – projektide elluviimine peab olema sujuv, läbipaistev ja osalejatele võimalikult lihtsasti hallatav. Sidusus teadusuuringute, arendustegevuse, katsetamise ja turule toomise vahel, oluline on tagada, et teadustulemused ei jää pelgalt akadeemiliseks väljundiks, vaid jõuavad ka reaalse tooteni või teenuseni, mis loob ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust. Teadmiseks võetud . Nõus tume, et moonshots projektide ettepanek vajab enam selgitust. Toetame avaliku sektori tehisaru kiirendite loomist, mis aitavad liikmesriikidel skaleerida tehisintellekti kasutuselevõttu riigivalitsemises. Kiirendite eesmärk on pakkuda tuge kogu arendustsükli vältel – alates vajaduste kaardistamisest ja kasutusjuhtude analüüsist kuni lahenduste piloteerimise, testimise ja laialdase rakendamiseni. Tegemist oleks praktilise tugistruktuuriga, mis aitab asutustel liikuda katsetamiselt skaleeritavate ja kestlike tehisaru rakendusteni. Olulise osana tuleb pöörata tähelepanu ka keelemudelite kohandamisele ja rakendamisele, et tagada väikekeelte, sh eesti keele, jätkusuutlikkus. Teadmiseks võetud 5 Kliimaministeerium Kliimaministeerium toetab senise, Eesti teadlaste ja ülikoolide jaoks juba tuttava, struktuuri ning reeglistiku jätkamist. II samba ümberkorralduste mõju tööprogrammidele on napi info põhjal võimatu hinnata. Välja pakutud katusteemadest haakuvad Kliimaministeeriumi tegevusvaldkondadega: "Taastuvenergiale üleminek ja CO2 vähendamine", "Digitaalne juhtimine", „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos". Arvestatud Ettepanekud määruse täiendamiseks: 1. dokumendist ei ole võimalik välja lugeda seda, millised on katusteemade alateemad ja prioriteedid ning kuidas ja kas üldse panustaks need ka Eesti riigi vaates olulistesse TAIE arengukava fookusvaldkondadesse nagu „Kohalike ressursside väärindamine “ (panus ring- ja biomajandusse ). Sama kehtib ka CEFi puhul; Täpsemad alateemad ja prioriteedid lepitakse kokku tööprogrammides. Määruse tekstis need ei kajastu. 2. programmis on välja toodud, et ühe prioriteetse tegevusena peaks programmitegevustes kajastuma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemine ning ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Keskkonnateaduse integreerimine tegevustesse on aga vajalik majanduse konkurentsivõime säilitamiseks tasakaalustades seda keskkonnakahjude vältimise, puhta keskkonna säilitamise ning ökosüsteemide taastamisega. Kuid katusteemade hulgas ei ole teemat, mis antud valdkonda otseselt panustaks; Teadmiseks võetud 3. programm tunnistab kliimamuutusi kui üht suurimat ülemaailmset ja ühiskondlikku probleemi ning kliimameetmeid kui tööstusliku konkurentsivõime edasiviivat jõudu. Lisaks puhtale energiale üleminekule tuleks kliimamuutustega võidelda ka elurikkuse taastetöid tehes; Teadmiseks võetud 4. kliimaministeeriumi aga ka Eesti jaoks tervikuna on oluline Horizondi täpsemate tööprogrammide koostamise protsessis osaleda, et tagada Eestile strateegiliste TA teemade kaetus teadus- ja arendustegevusega. Riigi ülesanne peaks olema erinevate meetmete kaudu suunata teadlaseid ja ülikoole uurima riigile oluliste teemade lünkasid; Arvestatud 5. täiendada tuleks programmi eesmärkides veeteemade käsitlust (sõnastused pakutud allpool). Teadmiseks võetud . Moonshot ettepanekutes toodu vajab laiemat selgus; need ei kajasta kogu raamprogrammi valdkondlikke eesmärke. Detailsed valdkondlikud teemad laivad kajastamist tööprogrammides. Eesti liikumine „ widening “ riikide hulgast „ transition “ riikide hulka muudab mõneti ettevaatlikuks. Eesti riigil (teadlastel) läheb raamprogrammis piisavalt hästi, et meid on osaluse laienemise riikide hulgast välja arvatud. Praeguse seisuga ei ole ametlikult teada, millised osaluse laienemise meetmed järgmises raamprogrammis laienevad ka ülemineku ( transition ) riikidele. Määrus ütleb, et „ networking “ meetmed on mõeldud ka ülemineku riikidele, aga mitte „ capacity building “ meetmed. Ilmselt ei saa Eesti teadlased enam osaleda TEAMING-u voorudes, kuid saavad osaleda Twinningu voorudes. Teisalt on programmi üks eesmärke tugevdada koostöösidemeid liikmesriikide vahel suurendades teadus- ja innovatsioonivõimekust „ widening “ ja „ transition “ riikide vahel, mis viib sidusama ja integreerituma Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemini ning aitab kaasa eesmärgile investeerida teadus- ja arendustegevusse vähemalt 3% SKPst . Teadmiseks võetud Kuna Komisjoni ettepanek katab pea kõiki võimalikke valdkondi, oleks edukateks läbirääkimisteks vaja rõhutada Eesti teaduse ja teadlaste tugevusi kui ka riigile oluliste valdkondade, sh TAIEs kokku lepitut, mille osas ootame eelkõige HTMi nägemust 2028-2034 vaates. Leiame, et keskkonna- ja kliimavaldkonda peaks veelgi enam võimekust Eestis tekkima, sh kliima, ringmajandus, elurikkus, vee ja õhukvaliteet. Peame juba läbirääkimiste käigus need sobivad valdkonnad välja tooma, et oleks suurem tõenäosus saada rahastust tööprogrammides. Kliimavaldkond kuulub II samba nn poliitikaakende alla, mille konkreetsemad valdkonnad määratletakse konkurentsivõime fondi määruses. Artikli 3 lõike 2 lõppu lisada uus taand : „tõsta veeressursside kerksust ja veekindlust, toetades teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis viivad vee nullsaaste, veetõhususe ja säästva taaskasutuseni, sh digitaalsed kaksikud, andmeruumid ja standardid, mis kiirendavad lahenduste turu- ja ühiskonnamõju.“ Mitte arvestatud Määruses ei ole nii detailne . Konkreetsed teemad ja algatused määratletakse tööprogrammides. Artikli 4 lõike 3 punkt b alapunkt ii (EU Missioonid) järel lisada uus lause: „Komisjon kehtestab vähemalt ühe missiooni, mis on selgesõnaliselt suunatud Euroopa veekerksusele ja veekindlusele ning hõlmab nii pinna- ja põhjavee kui ka linnaliste ja tööstuslike veesüsteemide vastupanuvõimet; missiooni rakendamine toimub koostoimes ookeanide ja vete missiooniga, vältides dubleerimist.“ Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar Artikli 5 lõike lõppu lisada punkt: „(h) tulemuste rakendatavus veevaldkonnas: veega seotud tegevustes loodud andmed, mudeleid ja koode jagatakse eelisjärjekorras Euroopa vee andmeruumi kaudu ning need on masinloetavad ja FAIR-põhimõtetega kooskõlas, arvestades julgeoleku-ja ärihuve.“ Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar Artikli 11 lõppu lisada lõige 6: „(6) Komisjon nimetab tööprogrammides kandidaat-partnerlusena „Water4All 2.0 – Water Security for the Planet“, mis tugineb senisele Water4All platvormile ja laiendab selle haaret suurte TRL5–8 demonstratsioonideni (nt Water-Smart Regions ) koostöös liikmesriikidega; partnerlus panustab veepoliitika acquis ’ rakendamisse ja nullsaaste eesmärki.“ Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar Artikkel 4 lisada Innovatsiooni osasse (III) lause: “EIC tööprogrammides avatakse sihtaknas veekerksuse ja veetõhususe väljakutse, mis toetab kõrgema riski ja mõjuga lahendusi (sh PFAS-i eemaldus, membraan- ja oksüdatsioonitehnoloogiad, lekkekaod ≤15% lahendused, nutikad sensorvõrgud) ning võimaldab mastaapseid demonstratsioone koos veeteenuste osutajatega.“ Lisada indikatiivsetesse tulemustesse järgmised veemõõdikud, mis seotakse missiooni ja partnerluse tulemustega: a. X miljonit elanikku lisakaitse all üleujutuste ja vee-tarne katkestuste vastu; b. joogivee lekke vähendamine vähemalt Y protsendipunkti võrra; c. reovee taaskasutuse kasv Z% võrra prioriteetsetes piirkondades; d. mikroreostuse eemaldus ≥ W% uutes/laiendatud seadmetes; e. vähemalt N „ Water-Smart Region “ demonstratsiooni ELis. Põhjendus: Eelnõus on esitatud European Horizoni nelja sambaga arhitektuur missioonide jätkumise ja „ moonshotide “ näidetega, kus vesi on sõnaselgelt välja toodud („ Towards zero pollution of water in the EU … water-smart economy …“). Ettepanekukohased muudatused institutsionaliseerivad selle suuna missiooni, partnerluse, demonstratsioonide ja sünergia sätetena. ELi Water Resilience Strategy 2025 seadis põhimõtte „ Water-Efficiency-First “ ning raamib veekindluse tegevused (taaskasutus, andmed, looduspõhised lahendused). Muudatused joondavad programmi selle strateegiaga. Water4All on kehtiv partnerlus; muudatus ette näeb selle uuendamist ja laiendamist („2.0“) demonstratsioonide suunas, seega aitab süsteemselt kaasa. Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar 6 Siseministeerium Siseministeerium toetab algatuste paketis kajastatud põhimõtteid ning raamprogrammi eelarve ja selle kasutamise paindlikkuse suurenemist . Määruse eelnõu uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” 2028-2034 kohta ning fondi märgatav kasv näitavad suuremat EL-i fookust oskuste ja teaduse taseme tõstmisele, eesmärgiga hoida ja kasvatada EL-i konkurentsivõimet. Määruse eelnõu seab muuhulgas üheks programmi eesmärgiks EL-i positsiooni parandamist innovatsiooni valdkonnas, pöörates tähelepanu strateegilistele tehnoloogiatele ja murrangulisele innovatsioonile. Tehnoloogia kiire areng ja IKT valdkonna vajaduste kasv tähendab ka vajadusi leida rahastust oluliste projektide läbi viimiseks Eestis, sh võimalusel rahvusvahelises teaduskoostöös. Siseministeeriumi jaoks on tähtis olla informeeritud ja teadlik antud rahastamisvõimalustest ning valdkonna strateegilistest suundadest. Arvestatud Edaspidiselt on Siseministeeriumi vaatest oluline tagada tehnoloogiliste innovatsioonisaaduste kahetist kasutust (ingl. k. Dual-Use ). Lisaks on oluline, et II samba 4. teemavaldkonna „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“ puhul oleks tagatud tasakaal kaitse- ja julgeolekuteemade vahel. Mõlema fookusvaldkond peaks olema selgelt lahti kirjutatud, et vältida dubleerimist ning luua vastastikku võimestav sünergia. Tagamaks raamprogrammi praktilist rakendamist, on Siseministeeriumi seisukohast oluline lihtsustada ja ühtlustada protseduure ning reeglistikku. Arvestatud 7 Eesti Teadusagentuur 1. Toetame ettepanekut tõsta raamprogrammi eelarvet. On oluline, et eelarve tõus puudutaks ka nö traditsioonilisi taotlusvoorusid, mitte vaid uusi lisanduvaid tegevusi, ning et raamprogrammis (RP) tervikuna säiliks tasakaal altüles ja madalama tehnoloogia valmidusastmega ning kõrgema tehnoloogia valmidusastmega teadustöö rahastamise vahel. Väga suur hulk kõrgel tasemel teadusprojektide taotlusi on jäänud vahendite puudusel rahastuseta ning paljudel konkurssidel on praegu ebamõistlikult väike edukuse määr. Madal edukuse määr kahandab taotlejate motivatsiooni raamprogrammis osaleda, suurem eelarve aitaks olukorda leevendada – rahastada suuremal hulgal kõrgetasemelisi taotlusi ning raamprogrammi atraktiivsust tõsta Arvestatud 2. Toetame suuremat paindlikkust eelarve kavandamisel . Euroopa Komisjoni ettepanek rahastada osasid RP tegevusi ELi konkurentsivõime fondi kaudu aitab koondada ressursse ja keskenduda selgelt sõnastatud eesmärkide täitmisele, kuid sellel on ka oma selged ohud: ebamäärane rolli- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoni sees, läbipaistmatu(m) eelarve ja otsustusprotsessid, sh ebaselgus, kuidas teaduseksperdid ja riikide teaduspoliitikakujundajad saavad kaasa rääkida raamprogrammi nende osade eesmärgistuses, mida RP jagab konkurentsivõime fondiga. Hetkel ei ole lõpuni arusaadav, kuidas konkurentsivõime fondi raames hakkab välja nägema nn teadus- ja innovatsiooni komponendi kujundamine ja nn konkurentsivõime komponendi kujundamine (nii tehniliselt kui sisuliselt). Selleks, et ELi konkurentsivõime fondi ja RP sünergia toimiks, peaksid kõigile raamprogrammi tegevustele kehtima ühtsed reeglid ning tuleks tagada selge ja läbipaistev juhtimisstruktuur. Arvestatud 3. Toetame senise struktuuri jätkamist, protseduuride lihtsustamist ning tasakaalu teaduse ja innovatsiooni vahel . Erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja nende osalemise hõlbustamiseks on mõistlik jätkata tuttava ja toimiva struktuuriga . Tunnustame Euroopa Komisjoni jõupingutusi rahastusele juurdepääsu lihtsustamisel, halduskoormuse vähendamisel ning samas raamprogrammi põhistruktuuri ja väärtuste säilitamisel. 10. RP ettepanekus on struktuuri osas tehtud suhteliselt väikesed korrektuurid – nähtavaim muudatus on praeguse nn horisontaalse komponendi (WIDERA) liikumine IV sambaks ning II samba sisesed ümberkorraldused. II samba suurim osa, konkurentsivõime koostööprojektide plokk, on plaanis panna kuuluma korraga nii "Euroopa horisondi" kui ka ELi konkurentsivõime fondi alla, kusjuures sisu- ja eelarve-alased otsused on plaanis jätta konkurentsivõime fondile. Konkurentsivõime plokki (ning seega vähemalt osaliselt konkurentsivõime fondi hallata) läheb praeguse plaani järgi enamik praeguse II samba teemaklastrite fookusi. Erandiks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste fookusega temaatika (osa praeguse raamprogrammi teemaklastrist "Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond" – kõrvale on jäetud kultuuri ja loovuse, sh loomemajanduse fookus), missioonid ning uue Euroopa Bauhausi rahastu teaduse ja innovatsiooni osa, mis jäävad puhtalt raamprogrammi. Seda, millist mõju tööprogrammide koostamisele ja taotluste hindamisele omavad II samba ümberkorraldused, on hetkel keeruline hinnata, selleks on infot liiga vähe. Arvestades koostööprojektide tähtsust Eesti teadusele, teeb algsete dokumentide ebamäärasus ühest küljest ettevaatlikuks ja murelikuks, teisest küljest annab lootust, et toimiv koostöömudel leitakse ühiselt läbirääkimiste faasis. Oluline on, et olenemata erinevatest rahastusallikatest säiliks RP ühtne kuvand, sisuline terviklikkus, läbivalt samadel alustel reeglistik, samadel alustel kommunikatsioon, loogiline ja kaasav komiteemenetlus ning läbipaistev juhtimine. Tuleb arvestada, et struktuuri ümberkorraldused (erinevate teemaplokkide liitmised, ümbergrupeerimised jms) muudavad programmis osalemise taotlejatele keerulisemaks ning raskendavad raamprogrammide seiret ning statistiliste ja mõjuanalüüside läbiviimist. Kuna konkurentsivõime fondist rahastatavaid 10. RP teemasid arutatakse komiteemenetluse mõttes teisiti kui varem ( MFFi a d ho c -töörühma alatöögrupis, mitte teaduse töörühmas), võib kannatada RP terviklikkus, ühtne infoväli ja ühtsed eesmärgid. Kuidas tagatakse, et raamprogramm järgib konkurentsivõime kõrval samuti eesmärgiks seatud säilenõtkuse, kestlikkuse ( resilience , sustainablity ) jm eesmärke? RP10 määruses ja eriprogrammis ei ole praegu välja toodud, kus hakkab uues struktuuris paiknema uus instrument moonshot . Jääb selgusetuks, kas see asetub II samba alla koos teemaklastritega või paigutub see III sambasse innovatsiooni tegevuste alla. Toetame konsortsiumiprojektide taotlusvoorude (konkursiteemade) avatuse suurendamist, st avatumaid ning taotlejatele ligipääsetavamaid konkursiteemasid. Ebaselge on, mispärast (ja täpselt mis tähenduses) on bottom - up -lähenemist mainitud konsortsiumiprojektide puhul vaid seoses II samba plokiga „Global Societal Challenges “ (määruse saatekirja „ Explanatory memorandum“ II samba kirjelduse alguses lk 9: a policy window specific to the new Horizon Europe will address bottom-up research , in particular in the areas of globaal societal challenges ). Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt praegused teaduse ja innovatsiooni projektid (RIA) ja innovatsiooniprojektid (IA) ühendatakse ning neid ei eristata edaspidi. Ideena toetab see lihtsustamise põhimõtet. Toetada tuleks mitmekesiseid tegevusi, mis katavad kogu väärtusahela ja võimaldavad tehnoloogilistel lahendustel jõuda turule ja rakendamisele ühiskonnas. Lihtsustamise põhimõtet järgib ka kindlasummaliste maksete ( lump sum ) muutmine läbivaks praktikaks. Hetkel puudub selgus, kuivõrd see laieneb ka näiteks partnerluste projektidele ning kui laieneb, siis kuidas suhestuvad sellega tõukefondide reeglid. Pooldame lump - sum -meetodil rahastamise laialdast kasutuselevõttu, aga projektides, mis lump - sum -meetodit ei kasuta, peab jääma võimalus lähtuda osaleja tegelikest kuludest. Tänases vormis rakendatav Personnel Unit Cost (PUC) on selgelt suurele osale projektipartneritele rahaliselt kahjulik ja ei ole seega praegu viidatud tingimustel sobiv edasi kanda uude raamprogrammi. Dokumentidest ei selgu, kas Seal of Excellence asendub Competitiveness Sea l’iga (mis kohaldub ainult ECF-i kaudu välja antud grantidele). II samba all toodud konkurentsivõime plokist ( C ompetitiveness ) puuduvad viited märksõnadele kliima, keskkond, elurikkus ja ringmajandus , samuti ei ole neid mainitud II samba ühiskonna ( Society ) plokis. Oluline on, et uues raamprogrammis jätkuks teaduse ja innovatsiooni toetamine ka nimetatud valdkondades. 3 II sambas plaanitavate fookuste loendist on puudu ka kultuur, loovus ning loomemajandus (sh nende valdkondade uurimine teistesse majandus- ja ühiskonnavaldkondadesse, sh inimeste ja keskkonna tervisesse ja heaolusse panustajana ), mille tähtsust rõhutab Euroopa Komisjon praeguses 9. raamprogrammis. Vaid ühes kohas 10. RP määruse-ettepanekus (art 15 p 1, lk 30) mainitakse kultuuri ja loovust ühiskonna väljakutsete hulgas, millega koostööprojektid üldiselt peaksid muude üldisemate aspektide ( industrial competitiveness , space , security , clean transition , preparedness and resilience ) kõrval tegelema ( addressing societal challenges , including culture and creativity ). Ebaselge on aga, millises raamprogrammi osas peaks kultuuri ja loovuse käsitlemine toimuma – ning kui mõeldud on nende käsitlemist läbiva teemana, siis tekib sarnaselt sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) kui läbiva rõhuasetuse kaasamisele küsimus, kuidas kaasamine tagatakse nii konkursiteemade kui hindamise tasandil. Teiseks tekib küsimus, kas kultuur ja loovus on vaid probleemid ( challenges ) või ka võimalused, st probleemide lahendamisse panustajad . Ettepanek on tuua ka 10. RP-s kultuuri, loovuse ja loomemajanduse osa selgelt välja, kasutamaks täielikult ära nende valdkondade innovatsioonija kasvupotentsiaali. Toetame sotsiaal- ja humanitaarteaduste sihipärast kaasamist teiste valdkondade fookusega koostööprojektidesse, poliitikakujundamisse sisendi andmise ning avatud teaduse kui läbivate põhimõtete rakendamist 10. RP II sambas . II samba ploki „ Society “ osas ei ole toodud välja, kuidas jagatakse eelarve seal mainitud kolme komponendi (üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, missioonid, uus Euroopa Bauhaus ) vahel . Millal ja kuidas täpsustatakse teemasid, mida eriti üleilmsete väljakutsete all täpsemalt käsitlema hakatakse? Kas sinna võib lisaks kitsamas mõttes ühiskondlikele väljakutsetele lisanduda ka ühelt poolt kliima ja keskkonna, teiselt poolt kultuuri, loovuse ja loomemajanduse temaatikat? Arvestatud 4. Toetame III samba struktuuri ja selle lihtsustamist. III samba eesmärk on toetada innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamise edendamisele. III samba üheks osaks on EIC (Euroopa Innovatsiooninõukogu) ja teiseks osaks innovatsiooni ökosüsteemid. EIC : hetkel on kirjas, et EIC toetab uuenduslikke idufirmasid ja VKEsid , keskendudes murrangulise innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisele. Kuna aga varajase TRL-iga läbimurdelisi tehnoloogiaid arendatakse ka ülikoolides ja teadusasutustes, siis EIC kohta käivas tekstis peaks olema siin mainitud lisaks ettevõtetele ka ülikoolid ja teadusasutused. Innovatsiooni ökosüsteemid : Peame oluliseks teadmiste kolmnurga sünergiat toetavate tegevuste jätkuvat rahastamist. Siiski peaks see muutuma tänasega võrreldes oluliselt kaasavamaks, läbipaistvamaks ja ülejäänud RP reeglitega sarnasemaks. Teadmiseks võetud. Arvestatakse läbirääkimistel. 5 . Toetame tippteaduse toetamisele suunatud eelarve suurenemist järgmises raamprogrammis, ei toeta ERC presidendi mandaadi lühendamis t. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid peavad säilitama oma atraktiivsuse – selleks tuleb tõsta grantide mahtu, kuid see ei või tulla väiksema arvu projektide ja madalama edukuse määra hinnaga. Uute grandiskeemide lisandumine ei tohi haarata enda all valdavat osa lisarahastusest, prioriteetne peaks olema olemasolevate skeemide rahastuse kaasajastamine. On arusaamatu, mis eesmärki täidaks EK plaan vähendada ERC presidendi mandaati (2-aastane mandaat ühekordse võimalusega pikendada mandaati 2 a võrra). See ei aita kaasa organisatsiooni strateegilisele juhtimisele. Oleme seisukohal, et MSCA meetmed peavad jääma täielikult alt-üles-meetmeteks, ning ei toeta temaatiliste prioriteetide seadmist. Arvestatud 6. Toetame ettepanekut lubada kahetist kasutust ( dual-use ). Peame õigeks, et tsiviillahendustega piirdumise põhimõte kaob ning kaitsetööstus lisandub eraldi fookusena II samba 4. teemavaldkonda („Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“). Samuti on tervitatav, et III samba all on läbivalt kasutusel sõnastus defence and dual-use . Oluline on vältida Euroopa konkurentsivõime fondi ja RP dubleerimist ning konkurentsi piiratud ressurssidele. Mõlema fondi kaitse- ja julgeolekuteemade fookus peab olema selgelt lahti kirjutatud. Teise olulise aspektina on vajalik mõista II samba 4. teemavaldkonna („Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“) eelarvejaotust – eelarve jaotus eri valdkondade vahel peab olema kogu raamprogrammi kestel tasakaalustatud, et tagada pikaajaliste projektide sünergia ning edukate projektide tulemuste ärakasutamine ja tootmisesse viimine. Arvestatud 7. Toetame eesmärki vähendada partnerluste arvu ning erinevate partnerluste tüüpe. Toetame seisukohta, et partnerluste arv peaks olema märksa väiksem kui praegu ning partnerlused tuleks välja valida ühekordse otsustusprotsessi käigus raamprogrammi perioodi alguses. Iga üksiku partnerluse väljatöötamine, käivitamine, juhtimine ja rakendamine on seni toimunud teistest partnerlustest eraldi ning on seetõttu olnud ebaproportsionaalselt ressursimahukas. Olukord, kus paralleelselt praeguse „Euroopa horisondi“ partnerlustele jätkuvad ka mitmed Horisont 2020 ajal või veelgi varem alanud ERA- NETid , on rahastajatele koormav ja teadusrahastust killustav. Mahukates ja kõrgetasemelistes partnerlustes osalemist puudutavate otsustusprotsesside läbiviimine (Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tasemel) mitu korda ühe raamprogrammi perioodi jooksul raskendab prioriteetide seadmist ning eelarve planeerimist. Määruses on kirjas, et partnerlused jäävad peamisteks instrumentideks ja hakkavad toimima koos EL konkurentsivõime fondiga ning partnerlusi võib olla mitut liiki. Siiski on ebaselge, milliseid partnerlusetüüpe planeeritakse, sest erinevates dokumentides (raamprogrammi määruses ja konkurentsivõime fondi määruses) on info partnerlusetüüpide kohta erinev. Pole selge protsess, kuidas hakkab Euroopa Komisjon valima, mis teemadel saavad partnerlused tulla ja kui palju saavad liikmesriigid kaasa rääkida nende teemade/valdkondade valikul. Eeldus, et partnerluse taotlusvooru eelarve on samas suurusjärgus Euroopa horisondi vooru eelarvega eeldaks suuremat rahalist panust liikmesriikidelt, mis jätab väiksemad riigid keerulisse olukorda. Kui väiksematel liikmesriikidel pole võimalik suuremat rahalist panust lubada, siis võivad nad jääda partnerlusest ja/või taotlusvoorust välja või saavad osaleda vaid vähestes partnerlustes. Pole selge, kas ja millised muudatused senistes protseduurides ja koordinatsioonis toob kaasa partnerluste rahastamine EL konkurentsivõime fondist. Arvestatud 8.Toetame seda, et osaluse laiendamise meetmete kavandamisel võetakse arvesse riikide edusamme, kuid ei ole nõus olukorraga, kus üleminekuriikide ( transition countries ) hulka arvamine mõjub karistuse, mitte tunnustusena . Osaluse laiendamise meetmed peaksid olema kantud selgest eesmärgist, et projektide toel paraneks rahastatud asutuste ja rühmade kaasatus raamprogrammi teistes osades. Hetkel me vastavaid lahendusi RP ettepanekust ei leia. Koordineerimistegevuste (CSA-tüüpi projektide) kõrval tuleks senisest oluliselt enam toetada teadus- ja innovatsioonitegevusi (RIA- ja IA-tüüpi projekte), et aidata teadussüsteemi (administratiivse) võimekuse kasvatamise kõrval kaasa ka teaduspotentsiaali (teadlaskonna, sh juhtrolli võtmise) tugevdamisse. Peame oluliseks, et ülemineku riikide jaoks säiliks Twinning -instrument ning ERA Fellowship’i võimalused. Praeguses ettepanekus on riigid jagatud kolmeks rühmaks, kuid kvalitatiivset arengut, uusi meetmeid või põhimõtteid ei ole lisatud. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et toimuks sisuline samm edasi, mitte vaid gruppidesse jagunemine. Arvestatud 9.Sünergiad Võimalus kasutada tõukevahendeid, et toetada osalust raamprogrammis, on positiivne ning seda praktikat tuleks soodustada ja kasutusvõimalusi laiendada, näiteks transfer -of- funds meetme abil. Vältida tuleks topelt-aruandluse kohustust ning erinevate (raamprogrammi ja tõukevahendite programmide) reeglite ja tingimuste rakendamist olenevalt rahastusallikast. Toetame RP sünergiaid teiste programmidega, eriti haridusvaldkonnas ( Erasmus +), soodustamaks hea ettevalmistusega noorte teadlaste pidevat arengut. Teadusuuringuid, innovatsiooni ja haridust tuleb pidada omavahel seotud valdkondadeks. 10. Seosed Euroopa Teadusruumi poliitikatega 10. RP peab arvestama Euroopa teadusruumi (ERA) poliitikadokumentides sõnastatut ja vastupidi, RP peab tuginema ERA põhiväärtustele ja pikaajalistele struktuurilistele eesmärkidele ning ERA poliitikatele, nagu avatud teadus, teadustaristu, teadmiste väärtustamine ning atraktiivse ja jätkusuutliku teadlaskarjääri edendamine Teadmiseks võetud 8 Tartu Ülikool Järgmise EL eelarveperioodi teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammi (FP10) eelarve ettepanek vastab suuresti ülikoolide jt huvirühmade soovile raamprogrammi eelarvemahtu vähemalt kahekordistada (200 mld €). Suurem eelarve ja lihtsustatud osalustingimused võiks läbivalt tõsta raamprogrammi osaluse atraktiivsust ja kättesaadavust, ja üldist edukuse määra taotlejatele. Teaduslik tipptase ja tulemuste mõjukus on jätkuvalt FP kesksed hindamiskriteeriumid, mis peaks säilima kõigis raamprogrammi osades. Osalusreeglite lihtsustamine ja ühtlustamine peaks jätkuma, sh FP10 uute meetmete integreerimisel. Arvestatud Kajastatud osaliselt FP10 raamseisukohtades Samas kui FP10 jätkub vormiliselt eraldiseisva programmina, on ligi kolmandik selle eelarvest (68 mld) II sambas seotud EL Konkurentsivõime Fondi (KVF) prioriteetidega ning hetkel on ebaselge, kui palju saavad TA-asutused jm avaliku sektori huvirühmad kaasa rääkida nende fookusvaldkondade tööprogrammide prioriteetide kujundamisel. Teeme ettepaneku tagada selge Euroopa Komisjoni (EK) institutsioonide tööjaotus II samba tööprogrammide kujundamisel, ja kaasamismudel mis annab TA-asutustele võrdsed võimalused II samba prioriteetide kaaskujundamise protsessis osaleda. Arvestatud I samba, sh ERC ja MSCA eelarve osakaal (25%) raamprogrammist jääks samaks, mis oli samuti Tartu Ülikooli ning mitme Euroopa ülikoolide ühenduse keskne ettepanek. Üldiselt peaks ERC-MSCA kahekordne eelarve suurendama Eesti tippteadlaste rahastusvõimalusi, kuigi osa eelarvekasvust läheb välisteadlaste Euroopasse toomisele ja grandimahtude suurendamisele. Teeme ettepaneku säilitada ERC ja MSCA eelarve osakaalu FP10 läbirääkimistel, ning toetame grantide ja ühikuhindade suurendamist. Arvestatud Protsentuaalselt suureneb FP10 eelarve ettepanekus enim Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ning KVF- ga seotud prioriteetsete TA-valdkondade rahastus; kõige vähem suureneks KVF skoobist väljas olevate, nn ühiskondlike väljakutsete ja missioonide rahastus, praeguselt ca 6 mld eurolt 7,6 mld euroni. FP10 ettepanekus moodustab ühiskondlike väljakutsete ja missioonide osakaal FP10 II samba eelarvest alla 15%. Kuigi EK on lubanud järgida FP10-s tasakaalu madala ja kõrge tehnoloogilise valmiduse tasemega (TVT) taotlusvoorude vahel, võib eeldada et KVF-iga seotud prioriteetsete valdkondade rahastus keskendub suurema eelarvega, pikema kestusega ning (eesmärgina) kõrgema TVT- ga rakendusuuringutele, kus ülikoolidel on keerulisem juhtrolli või olulist eelarve osa saavutada. Samuti võib KVF prioriteetidest sõltuv tööprogrammide kujundamine tuua kaasa vähem nn avatud ehk alt-üles taotlusvoore, mis võib negatiivselt mõjutada teadusasutuste osalusvõimalusi, sh interdistsiplinaarsete ja sotsiaalteadusi, kunste ja humanitaarteadusi (SSAH) integreerivate teadusuuringute kaasamine. TA-asutuste osalusvõimaluste säilitamise seisukohalt on meie ettepanek suurendada II sambas ühiskondlike väljakutsete eelarveosa vähemalt 20 protsendini kogu II samba eelarvest, sealjuures rõhutada ja kaitsta madalama TVT uuringute ning avatud taotlusvoorude osakaalu kogu II sambas. Arvestatud osaliselt. Madalama TVTga projektide toetamise olulisust oleme rõhutanud oma varasemates seisukohtade ( Tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raamseisukohad). III sambas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) eelarve suurendamisel võiks olla eesmärgiks EIC Pathfinderi jm ülikoolide otsest osalust võimaldavate meetmete osakaalu säilitamist EIC kogueelarvest. Samuti toetame jätkuvalt Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi (EIT) kui haridusinnovatsiooni ja regionaalse ettevõtluskoostöö edendaja rolli ülikoolidele. Arvestatakse läbirääkimistel. Raams eisukohtades toetasime EIC ja EIT ülesannete ühendamist, et vältida dubleerimist. Osaluse laiendamise ehk Widening tööprogrammi eelarve suureneb samuti vähem kui FP maht keskmiselt – praeguse 3 mld € pealt 5,4 mld € peale. Kui EK ettepaneku kohaselt Eesti liikumine nn üleminekuriikide gruppi tähendaks, et ülikool ei saaks tõenäoliselt enam olla peamine kasusaaja suuremahulistes TA-võimekuse arendamise meetmetes, siis tuleks tagada et Eesti T&A-asutustel säilib üleminekuriigina ligipääs mitmekesisele ja piisava eelarvega Widening meetmete portfellile võrgustumise , teadmussiirde ning kõrgetasemelise tööjõu kättesaadavuse parandamiseks. Samuti, Eesti TA-asutused võiks saavutada õiguse osaleda osaluse laiendamise meetmetes edasijõudnud partnerite rollis, kuna see võimaldaks üleminekuriigina säilitada suurem jätkusuutlikus Widening eesmärkide ja järeltegevuste elluviimisel, samuti kasutada Widening sihtriigina saadud osaluskogemust. Arvestatud Laienemisgruppide täpsemad meetmed ja tingimused sätestatakse tööprogrammis. Oluline muudatus on ka see, et alates 2030. aastast on Widening tööprogrammi toetuse saamise eelduseks riigi TAI-investeeringute osakaalu (% SKP-st ) suurenemine. Määrus ei täpsusta, kui palju kasvu aastas või mis sihttasemeni peab riik oma TAI-investeeringuid suurendama, kuid selle nõude täitmine võib, koos eeldatavalt vähenenud tõukefondide kasutamise võimalustega, saada oluliseks takistuseks osaluse laiendamise tööprogrammis osalemisel. Eesti huvides võiks olla saavutada nn üleminekuriikide jaoks eraldiseisvad tingimused, nt madalam kasvutempo ootus kui osaluse laiendamise sihtriikidel. Tõenäoliselt suureneb ka riigi kaasrahastust eeldavate Widening meetmete osakaal, sellega peaks välisteaduskoostöö eelarve planeerimisel arvestama. TAI investeeringute osakaalu suurenemine puudutab ainult Wideningi põhigrupi riike, kes jäävad siis ilma võimekuse kasvatamise meetmetest, kui ise liiga vähe panustavad. Üleminekugrupi riike see ei puuduta. FP10 ettepaneku kohaselt oleksid kahesuguse kasutusega projektid läbivalt lubatud, sh eriti II samba kaitsetööstuse valdkonnas. Toetame kahetise kasutusega projektide elluviimist FP10-s, kuid rõhutades et I sambas peab teaduslik tipptase jääma esmaseks hindamiskriteeriumiks. Arvestatud Euroopa Teadusruumi tegevuste eelarve oluline kasv viitab EK plaanile suunata suuremad vahendid Euroopa ülikoolide alliansside koostööks, sh võrgustike poolt prioriseeritud TA-valdkondades. See võib küll suurendada teaduskoostöö võimalusi teatud valdkondades kuid samas ei tohiks selline suunatud teaduskoostöö mudel saada laialdaseks, kuna see võib piirata teadlaste individuaalseid koostöövõimalusi ning ei pruugi tagada parima kvaliteediga projektide või konsortsiumite loomist. Teadmiseks võetud . Määrusest ei ole võimalik välja lugeda, et suurenenud eelarve on mõeldud just ülikoolide võrgustike suuremaks rahastamiseks. 9 TalTech 1. Sissejuhatus, lk 10-11: On öeldud, et IV sammas ehk ERA hakkab sisaldab teadus- ja tehnoloogiataristuid. Täpsemalt: This component will support the development and operation of research and technology infrastructures , including for the first time support to capital expenditure . EL teadustaristu teekaart (ESFRI) on juba olemas, seega seda siin ei mõelda? Sest öeldakse ju ka, et „ for the first time support to capital expenditure .“ Milliseid kapitalikulusid siin täpsemalt mõeldakse, millele esmakordselt raha eraldatakse? Art 18 alusel saan aru, et räägitakse lihtsalt EL tähtsusega ja EL jaoks olulistest taristutest…midagi täiendavalt ESFRI- le ? Teadmiseks võetud 2. Lk 14, selgitav punkt 11: The Framework Programme should finance the research and innovation activities of the Missions , while the deployment and scaling up should be delivered through other EU programmes and national funding . Saan aru, et missioonide puhul tehakse nii, et HEU hakkab rahastama missioonide nn TA osakut, aga kõige muu jaoks tuleb leida raha muudest EL programmidest või riigieelarvest. Mida see tulevikus meie jaoks tähendab, st kui me soovime saada osa TA osakust, siis peame leidma vahendeid ka riigieelarvest muude kulutuste katmiseks? Lihtsalt üritan aru saada, kas missioonid on tulevikus üheks täiendavaks kohustuslikuks lisakuluks (tuleb teha kindel commitment riigieelarvelistest vahenditest või ühtekuuluvpoliitika vahenditest)? Arvestatakse läbirääkimistel. Ka praeguses programmis kehtib põhimõte, et missioonide puhul rahastatakse teadustegevusi ning muude tegevuste rahastamine toimub teistest EL vahenditest. 3. Artikkel 11, p 5 (d). On öeldud, et European Partnerships shall be selected in a competitive manner based … Küsimus oleks, kas on arutatud ka seda, kas tuleb üks või mitu nn partnerluste valikuvooru? Arusaadavam ja vähem koormav oleks, kui otsus tehakse võimalikult väheste valikvoorude kaudu, nt otsustataks korraga kõik perioodi partnerlused? Või jääb pigem see variant, et aastal X otsustatakse mõned partnerlused, aastal Y teised jne. Arvestatud Tehnilised küsimused lahendatakse tööprogrammides. 4. Artikkel 19 p 6. Wideningi punkt, kus öeldakse: The Programme shall assist widening and transition countries to increase their participation and to promote a broad geographical coverage in excellent collaborative projects . Those efforts shall be mirrored by proportional measures by Member States . See lause justkui vihjab sellele, et Widening meetmetega päriselt soovitakse tekitada olukord, kus riike rohkem kaasatakse. Aga see pole antud juhul vist see olukord, sest pigem saan aru, et Widening puhul jätkub sisuliselt status quo , selle erandiga, et transition riikidele piiratakse juurdepääs mingitele meetmetele. Kas kokkuvõttes saan aru, et Wideningi puhul mingit kvalitatiivset arengut, mis päriselt osaluse laiendamist edendaks, ei toimunudki (nõuded konsortsiumile, et oleks geograafilisem tasakaalukam vms)? Lihtsalt jagunemine Widening riigid ja transition riigid ja samad meetmed. Saan aru, et konkreetsetest meetmetest võib-olla vara rääkida, aga ka rakendusakti lugedes ei tundu, et tehakse mingi sisuline samm edasi, lihtsalt lahterdatakse 2 gruppi. Teadmiseks võetud 5. Artikkel 29 p 2. By way of derogation from Article 195(2) of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509, income generated by the valorisation of the results shall not be considered to be revenues of the action . Mulle tundub, et hetkel igasugune projektitulu ( revenue ) on tekitanud pigem kahju, st et kohe on hakatud rääkima riigiabist ja siis on juba kogu asi väga keeruliseks ja segaseks läinud, ühel või teisel põhjusel. Kas see punkt ütleb seda, et teadustulemuste rakendamise eest tekkinud tulu ei käsiteleta tuluna, mistõttu ei peaks igasugune tulu tähendama ka riigiabi reeglite kohest rakendamist. Kokkuvõttes, kas see punkt lihtsustab projektitulu saamist ja vähendab riigiabiga ähvardamist? Teadmiseks võetud 6. Kas Seal of Excellence asendub Competitiveness Seal´ga (mis kohaldub ainult ECF-i kaudu välja antud grantidele)? Ja ECF on sisuliselt II sammas. Teadmiseks võetud 7. Üldine: HEU ja ECF koosmõju. ECF regulatsiooniga luuakse erinevaid komiteesid (nt ECF art 83) ja muid nõuandvaid kogusid ning ka tööprogrammid on integreeritud. Hetkel ei ole lõpuni arusaadav, kuidas ECF raames hakkab välja nägema nn TA komponendi kujundamine ja nn konkurentsivõime komponendi kujundamine (nii tehniliselt kui sisuliselt). Võib-olla võiks selles osas natuke selgitada. Teadmiseks võetud Arvestatud läbirääkimistel 10 Tallinna Ülikool Oleme sarnastel seisukohtadel juba ETAG-i ja TÜ, aga ka teiste asutuste poolt esitatud seisukohtadega. Väldin siis samade mõtete uuesti korrektselt kirja panemist ning anna n märku, et esitatud ettepanekud sobivad ka Tallinna Ülikooli vaates. Teadmiseks võetud 11 EBS Eesti teadusasutustele ja teadlastele näib kõige ebasoodsam olema Widening programmi sees riikide jagamine kaheks grupiks (laienemise- ja siirde-grupiks), mis välistab meie teadusasutuste ja teadlaste osalemise võimekuse arendamises ning laienemise projektide juhtimises. Ma palun HTMil kasutada oma veenmisoskust ning otsida liitlasi selle klassifikatsiooni järgi sarnaselt Eestile siirde-gruppi liigitatud Küproselt, Kreekast, Maltalt, Portugalist ning Sloveeniast, et seda sisemist lõhe ja eraldatust Euroopa sees mitte tekitada. Selleks, et midagi tõlkes kaduma ei läheks, lisan siia väljavõtted kõnealustest / problemaatilistest osadest dokumendist pealkirjaga “ Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and Innovation , for the period 2028-2034 laying down its rules for participation and dissemination , and repealing Regulation (EU) 2021/695” Page 15 Point (20) of the proposal : The Programme should implement concrete measures in support of capacity building in widening countries and strengthening collaborative links across the Union enhancing the research and innovation capacity in widening and transition countries , leading to a more cohesive and integrated European R&I system and contributing to the target to invest at least 3% of GDP in research and development . The eligible Member States from the 2021-2027 period should be divided into two groups for the whole duration of the Programme , on the basis of the Innovation Scoreboard Index and the relative financial return per Gross National Income (GNI), based on the following criteria : i) ‘ Transition countries ’, with both an Innovation Scoreboard Index (2023-2025) above 75% of the Union average and positive relative financial return per GNI (2021-2025) under Horizon Europe; ii) ‘ Widening countries ’, all other Member States eligible under the 2021-2027 period . Page 33 adds : Article 19 Widening 1. ‘ Widening countries ’ are Bulgaria, Croatia , Czechia , Hungary , Latvia, Lithuania , Poland , Romania and Slovakia for the purposes of funding the actions under paragraph 5, points a) and b). 2. ‘ Transition countries ’ are Cyprus , Estonia, Greece , Malta, Portugal and Slovenia , for the purposes of funding the actions under paragraph 5, point b). 3. Only legal entities established in widening countries or transition countries shall be eligible as coordinators under the ‘ widening participation and spreading excellence ’ component of the ‘ Strengthening the ERA’ part of the Programme. 4. For associated countries , legal entities from the list of eligible countries as defined based on an indicator and published in the work programme shall be fully eligible as coordinators under this component . Legal entities from outermost regions as defined in Article 349 TFEU shall be also eligible as coordinators under this component and shall be subject to the same rules applying to widening countries under this Article , with the exception of paragraph 7. 5. ‘ Widening ’ includes the following : (a) capacity building measures ; (b) measures supporting networking , knowledge valorisation , countering brain drain and dedicated National Contact Points (NCP) support . Arvestatud osaliselt. Kahte gruppi jagamist me ei vaidlusta, kuid püüame saada üleminekugrupi riikidele täiendavaid toetusmeetmeid, mis võimaldaks panustada ka võimekuse kasvatamisse. 12 Eesti Linnade ja Valdade Liit Omavalituse vaates viskan õhku paar mõtet, mida Eesti kontekstis võibolla saab kaaluda: KOVide võimalused innovatsioonis. Omavalitsused saavad olla pilootprojektide ja testkeskkondade kaasatud partnerid (nt nutikad linnad, rohepööre, digiteenused). Hariduse ja sotsiaalvaldkonna innovatsioon. KOVd igapäevane tegevusala on hariduse, tervise ja sotsiaalteenuste osutamine ning sealt võiks otsida võimalusi. Kaasrahastuse paindlikkus. Väiksematel KOVidel on piiratud ressursid. Vajalik on, et kaasrahastuse nõuded ei välistaks nende osalemist. Igipõline temaatika - sidusus teiste fondidega. Kas ja kuivõrd saab Horisondi projekte kombineerida teiste fondide vahenditega kohalike arengustrateegiate elluviimisel? Teadmiseks võetud 13 Protobios Ma olen püüdnud seda erinevates foorumites arutada ja kohati toetavalt. Nimelt, et kuidas Widening (ka üleminekuajal) saaks paremini kasu. Ja see kasu oleks oluliselt tuntavam - ka siis kui meetmed ei muutuks - kui edas i jõudnud riigid tuleksid meile tööd tegema ja saadaksid siia oma parimad pead ja käed ja nii, et meist saaks nende tööstruktuuride osa (ka infra mõttes). Näiteks on teada sellised partnerlused - Oxford in Berlin, Cambridge in Munich, Stanford in Germany , Max Planck in Rome jne. Me võiksime saada Karolinska struktuurseks osaks nt. Ühesõnaga,vblla see oleks see mõte, mida komisjonile presenteerida kui oluliselt vajalikku, et Wideningi teadus taastuks arenenud riikide tasemele. See arvatavalt eeldaks boonusepakette mõlemile poolele - Widening peaks saama oluliselt suurema rahastuse, et säärast kallist profersionaalsust siin ülal pidada ja vastupidi - arenenud riik peaks saama siis korvatud tekkinud “augu” eest. Samuti võiks Widening programmist kaasrahastada kõiki ( Widening ) riiki toodud välistaotlusi - tagasipöördujad nt USAst vms. Teadmiseks võetud 14 Milrem Milrem tervitab läbivat sõnastust defence and dual-use ning raamprogrammi eelarve kasvuga strateegilise autonoomia tekitamiseks. Praeguses geopoliitilises olukorras on pigem vajadus mitmete võimete (kas konkreetsed kaitsevõimed või strategic autonomy ) tekitamiseks. Konkreetsed meetmed aga, mis peaks soodustama uute toodete tekkimist (ja kohe arendusahelat enne seda) ei ole veel kuju võtnud. Sh on tähtis toetus nii defence ja dual-use rakendusuurniguteks kui toodete arendamiseks, Euroopa siseste tareahelate tekitamiseks (viimane jagatud Euroopa Kaitsefondi rahastusega). Praktikaks (10. RP ajaraamis) on kujunemas pigem toodete kiire arendamine puhtalt kaitseotstarbeliseks ja sealt edasi hargnemine tsiviiltarbesse. Sellisel moel on aina rohkem tagatud esmase kliendi olemasolu, tehnoloogia/toote kiire valideerimine ja tagasiside võimevajaduste kohta, mis tavapäraselt võtaks kommertsturul aega aastaid. Näeme suurt väärtust pikemaajalises arenduses, mis ei tähenda ilmtingimata pikki üksikprojekte vaid tehnoloogia/võime arendamise järjepidevust ( vis - a-vis varasema „ Action List of Critical Space Technologies for EU Strategic Non- Dependence .“ stiilis algatusega) ning paindlikkust võimevajaduste defineerimisel – võimaldavate- ja kaitsetehnoloogiate arengutempo tingib pöördusajad kuudes mitteaastates (näiteks masinõppe meetodite areng – keerulisuse kasv, droonitehnoloogia arengu – lihtsate süsteemide kiire kasutuselevõtt). Teadmiseks võetud. SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „ Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm i „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 kohta“ juurde Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, teadus- ja tehnoloogiavõimekust ning tippteadus t ja innovatsiooni edendades tegeleda üleilmsete väljakutsetega . Uue raamprogrammi rakendamist nähakse tugevas puutumuses ja sünergias Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Samuti on senisest suurem fookus kaitsevaldkonnal ja kahese kasutusega tehnoloogiate toetamisel. Oluline on ka halduskoormuse vähendamine j a lihtsustamine programmi reeglites ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete läbiv järgimine. Raamprogramm on oluline vahend Eesti teaduse kvaliteedi ja innovatsioonivõime kasvatamisek s toetades rahvusvahelistumist ning pa kkudes teadlastele, teadusasutustele ja ettevõtetele võimalusi teha koostööd ja vahetada kogemusi Euroopa ja maailma tipp udega . Käesoleva perioodi raamprogramm on välja jaganud 51% avatud taotlusvoorude eelarvest, kokku 48,5 m iljardit eurot. Eestis on raamprogrammi vastu huvi suur, 2025. aasta septembri seisuga on Eesti osalusel esitatud 2974 hindamisele jõudnud taotlust, millest 598 on jõudnud allkirjastatud projektilepinguni. Projektides osalejate seas on kokku 219 erinevat asutust ja rahastatud projektid on toonud Eestisse 286 miljonit eurot . Sealhulgas 34% toetustest on läinud Eesti ettevõtetele. Raamprogrammist saadud rahastuse poolest on Eesti raamprogrammis osalevatest riikidest 3. suhtena SKPsse ja 7. suhtena rahvaarvu. Eesti põhiseisukohad järgmise EL raamprogrammi kohta on järgmised: Eesti toetab raamprogrammi jätk u mist ning selle koostoimet Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, et tagad a terviklik innovatsiooniahela toetamine. Peame vajalikuks, et liikmesriikidel oleks programmis sisuline roll ning et olulisi otsuseid ei tehtaks liikmesriikide ga läbi rääkimata . Leiame, et raamprogrammi projektide ja algatuste r ahastami sotsused pea vad põhinema sõltumatu l ekspert arvamusel. Peamiseks valikukriteeriumiks peab jääma teaduse tipptase. Osaluse laiendamise ü leminekuriikidele tuleb pakkuda meetmeid, mis tunnusta vad nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toeta vad selle edasist kasvu , nt võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel ning nn koordinaatoritoetus, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. Toetame kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse rahastamist raamprogrammist . S elliste projektide jaoks tuleb kehtestada ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid. Projektide valikul peab säilima teaduspõhisus, arvestades samal ajal ka julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi . Oluline on säilitada Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska -Curie meetmete alt-üles lähenemine ja sõltumatus . Toetame Euroopa partnerluste arvu vähendamist, nende ühekordset valikut ning selgemaid osalusreegleid , säilitades teatud paindlikkuse . E i toeta missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. P õhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. M issioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. Toetame nii teadus- kui tehnoloogiataristute rahastamist raamprogrammist. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb aluseks võtta ESFRi otsustusraamistik. Kapitalikulude katmise puhul tuleb arvestad a erineva t tüüpi taristute investeeringute vajadusi ja luua võimalus rakendada paindlikke rahastuspiirmäärasid. T oeta me raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja ühekordsete maksete kasutuselevõttu, tingimusel et see ei vähenda projektides osalejate võimalusi. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon ) avalikustas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (edaspidi raam programm ) eelnõude paketi 16 . juu l il 20 25 . a. Pakett koosneb k ahest algatusest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus , millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, aastateks 2028–2034, sätestatakse selle programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695, COM(2025) 543; N õukogu otsus , millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 rakendav eriprogramm, sätestatakse selles programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764, COM(2025) 544 Uus raamprogramm on Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika keskne rahastusinstrument järgmisel programmperioodil. Komisjoni ettepanek seob teadusuuringud ja innovatsiooni tugevalt Euroopa majanduse ja ühiskonna väljakutsetega suurendades paindlikkust ja lihtsustades programmi rakendamist. See võimaldab kasutada ressursse kiiresti ja mõjusalt liidu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Euroopa seisab mitmete muutuste ristteel: rohepööre, digiareng, geopoliitiline ebakindlus ja demograafilised nihked nõuavad tugevamat teadus- ja innovatsioonibaasi. Uus raamprogramm on Euroopa vastus neile väljakutsetele eesmärgiga tugevdada teaduse tipptaset, kiirendada teadmiste ja tehnoloogiate rakendamist majanduses ning toetada kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Eesmärk on ennekõike tugevdada Euroopa teadus- ja tehnoloogilist iseseisvust ning tagada, et Euroopa jääks ülemaailmselt innovatsiooni ja tippteaduse eestvedajaks. Lisaks rõhutab uus raamprogramm lihtsustamist ja kasutajasõbralikkust, soolise võrdõiguslikkuse ja avatud teaduse põhimõtete järgimist ning innovatsioonilõhe vähendamist Euroopas. Samuti nähakse ette senisest tihedamat koostööd teiste EL-i poliitikate ja rahastusinstrumentidega ning võrreldes varasemaga lisandub selge fookus kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusele ning kahese kasutusega tehnoloogiatele. Seisukohtade koostamisel lähtuti järgmistest dokumentidest: Eesti EL poliitika prioriteedid 2025–2027 (heaks kiidetud 19. juuni 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil), Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil), strateegia „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu 12. mai 2021. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis käsitleb uut Euroopa teadusruumi (ERA) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2020. a istungi ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 14. detsembri 2020. a istungil), Eesti raamseisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi (2028–2034) kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2024. a istungil ja kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 6. detsembri 2024. a istungil), Eesti seisukohad kahese kasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute toetamise võimaluste kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 2. mai 2024. a istungil, kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 17. mai 2024. a istungil), Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 09. mai 2024. a istungil). Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 04. detsembri 2025. a istungil). Seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika osakonna nõunik Ursula Tubli ( [email protected] ), sama osakonna juhataja Katrin Kiisler ( [email protected] ), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ( [email protected] , 735 4046) ning EV Alalise Esinduse ELi juures nõunik teadusküsimustes Heidi Paju ( [email protected] ). Valdkonna eest vastutab teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ( [email protected] , 735 0292). EL asja sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Õiguslik alus Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu ( ELTL ) artikkel 173 lõige 3, artikkel 182 lõige 1, artikkel 183, artikkel 188 teine alapunkt ning artikkel 322 lõige 1 punkt a, mis käsitlevad tööstuse ning teaduse ja tehnoloogia arengut ja kosmost. Otsuse e elnõu õiguslik alus on ELTL artikkel 182 lõige 4, mis seab kohustuse nõukogul vastu võtta spetsiifiline programm, mille kaudu rakendada raamprogrammi ning kus sätestatakse detailsemad rakendamise reeglid, kestvus ja vajalikud vahendid. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud meetmed aitavad tugevdada EL teaduse taset, luua võrgustikke ning seeläbi panustada üleilmsete probleemidega tegelemisse ning liidu konkurentsivõime suurendamisse, mida liikmesriikidel üksi oleks väga keeruline saavutada. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja EL eesmärkide saavutamiseks. 2. 3 Raam p rogrammi üldised eesmärgid, eelarve , struktuur Raamprogramm i eesmärk on tugevdada ELi konkurentsivõimet ja teadus‑ ning tehnoloogia potentsiaali ning aidata lahendada globaalseid väljakutseid, tuginedes tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusele. Samuti soodustada teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ning kasutuselevõttu ning maksimaalselt ära kasutada ELi rahastusinstrumente, et võimendada liikmesriik ide investeeringuid ning tugevdada liidu ülemaailmset konkurentsivõimet. Võrreldes kehtiva programmiga on uue raamprogrammi ülesehitus t lihtsustatud , ettepanek on varasemaga võrreldes vähemdetailne, ning tugevalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondi ga (edaspidi konkurentsivõime fond ) , et tagada selgus ja järjepidevus erinevate poliitikavaldkondade vahel. Määrus koosneb kahest osast: I osas sätestatakse raamprogrammi üldised eesmärgid, eelarve, struktuur ning kirjeldatakse tegevused; II osas sätestatakse osalemis- ja levitamisreeglid. I osa ( ptk I, art 1-11) Määruse eelnõu kohaselt (art 3) on raamprogrammi eesmärkideks : tõsta tead miste ja oskuste taset ning teadlaskarjääri atraktiivsust Euroopas ; suurendada EL ja rahvusvahelist teaduskoostööd ; ühtlustada EL-i, riiklikud ja regionaalsed prioriteedid , et luua EL-üle ne innovatsiooni ökosüsteem ; vähendada riikide ja regioonide innovatsioonivõimekuse lõhet ; parandada liidu kui terviku innovatsioonipositsiooni maailmas, eriti strateegiliste tehnoloogiate ja läbimurdelise innovatsiooni valdkondades ; Kaasata rohkem erasektori investeeringuid ning maandada investeerimisriske ; Panustada liikmesriikide avaliku ja erasektori teadusinvesteeringute kasvu, et saavutada EL ühine eesmärk jõuda era- ja avaliku sektori teaduse ja innovatsiooni rahastuse osakaaluga vähemalt 3% tasemele SKT-st. Uue raamprogrammi eelarve ettepanek on 175 miljardit eurot (jooksevhindades) olles 83% suurem võrreldes käesoleva perioodi raamprogrammiga . T egevused jagunevad nelja samba vahel: I sammas: tipptasemel teadus ( ptk II , art 12-14), mille eelarve on 44 miljardit eurot . See hõlmab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska -Curie meetme i d (MSCA) ning Euroopa Teadus uuringute Ühisk eskuse (JRC) tegevus i . Eesmärk on tugevdada ELi teadusbaasi, meelitada ligi tippteadlasi, edendada tippteadust Euroopas . II sammas: konkurentsivõime ja ühiskonna väljakutsed ( ptk III, art 15), mille eelarve on 75,9 miljardit. Samba konkurentsivõime osa ülesehitus järgib konkurentsivõime fondi nelja poliitikavaldkonna (nn poliitika-akna) struktuuri: puhtad tehnoloogiad; tervis, biotehnoloogia, põllumajandus; digi; kaitse ja kriisivalmidus. Kahe programm i osalise sidumise eesmärk on tagada koordineeritud toetus kogu investeeringute ahelas. Teiseks toetatakse selle samba alt ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmist, EL missioone ja algatuse Uus Euroopa Bauhaus tegevusi. III sammas: innovatsioon ( ptk IV, art 16-17), mille eelarve on 38,8 miljardit . Siin all käsitletakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotud tegevusi. Sambast toetakse innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EIC i tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa ( n n „ARPA” elemen did) . Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine). Koostöö II ja III samba vahel on olulise tähtsusega, et tugevdada idufirma sid, sidudes neid Euroopa suurte ettevõtetega ning edendades innovaatilisi riigihankeid nii ELi kui riik ide tasandil. IV sammas: Euroopa teadusruum (ERA) ( ptk V, art 18-19) , mille eelarve on 16,3 miljardit. See hõlmab Euroopa teadusruumi, taristu ja osaluse laiendamise ( widening) meetmeid. Eesti kuulub ettepaneku kohaselt järgmisel perioodil osaluse laiendamise riikide üleminekugruppi, mis jätab meile avatuks üksnes võrgustumismeetmed, kuid mitte enam võimekuse kasvatamise meetmeid. II osas reguleeritakse toetuste andmist, sätestades rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid j a piirangud, mis toetavad üldisi ja spetsiifilisi eesmärke. Muuhulgas sätestatakse, et: Toetust võivad üldjuhul saada juriidilised isikud, mis on asutatud liikmesriikides ja raamprogrammiga assotsieerunud kolmandates riikides. Kuid lähtuvalt eesmärgist on võimalik toetada ka mitteassotsieerunud kolmandate riikide asutusi tingimusel, et nende rahastamine on meetme rakendamiseks hädavajalik . Enamik toetusmeetmeid eeldab konsortsiumi moodustamist kolmest iseseisvast juriidilisest isikust, kes on asutatud erinevates riikides, kuigi osade meetmete (nt ERC, EIC, teadus- ja koolitusmeetmed, koordineerimis- ja tugimeetmed , individuaaltoetused ) puhul on lubatud ka ühe või enama juriidilise isiku osalemine. Julgeolekukaalutlustel kehtivad abikõlblikkuse piirangud kõrge riskitasemega tarnijatele. Rahastamiskõlbmatud on tegevused, mis on keelatud liidu, rahvusvahelise või kõikide liikmesriikide õigusega, samuti tegevused, mis on juba täielikult rahastatud teistest allikatest . Kõik tegevused peavad vastama asjakohastele õigusaktidele, eetilistele põhimõtetele ja kõrgeimatele teadustöö usaldusväärsuse standarditele, mis hõlmab eetika enesehindamist ja vajalike lubade hankimist. Tulemuste omandiõigus kuulub toetusesaajatele, ühiselt loodud tulemuste puhul kehtib ühisomandiõigus, ning omandiõiguse üleandmine võib olla tingimuslik. Toetusesaajad peavad tulemusi väärtustama ja levitama, sh kaitsma neid ärilise potentsiaali korral, tagama avatud juurdepääsu publikatsioonidele ja andmetele (FAIR põhimõtete alusel) ning andma tasuta juurdepääsu EL-i institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele. 2. 4 Uuendused Võrreldes käesoleva perioodiga toob uus raamprogramm mitmeid uuendusi. Euroopa partnerlused. Uues programmis kavandatakse partnerluste kasutamist juhtudel , kui muud EL meetmed ei võimalda saavutada soovitud tulemust ja liidu sekkumine on vajalik . Võrreldes praeguse perioodiga jääb alles kolme tüüpi partnerlus i: 1) programmipõhised partnerlused (sisaldavad elemente nii praegustest kaas rahastatavatest kui ka ühiselt kavandatavatest partnerlustes t ja mis on arvuliselt hetkel domineerivad ) , ja kahte tüüpi institutsionaalsed ehk E Li aluslepingul põhinevad partnerlused 2) TF E U art 185 põhine partnerlus nagu nt Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluses „ PRIMA “ või metroloogia partnerlus ) ja 3) art 187 alusel eraldi määrusega loodud Euroopa ühisettevõtted . Komisjoni ettepanekus on rõhutatud, et uue perioodi partnerlused peavad moodustama strateegilise ja sidus a piiratud arvuga partnerluste portfelli, see tähendab, et nähakse ette partnerluste arvu v ähenem ist . Käesoleval perioodil on kokku 6 0 Euroopa partnerlust . Määrusega muudetakse partnerlustesse panustami st ja võrreldes käesoleva perioodiga ei mainita enam määruse mitterahalise panustamise võimalusi, mis on olnud seni võimalik täiendavate tegevuste näol. Partnerluste puhul nähakse ette tihedat koostööd konkurentsivõime fondiga. “ Moonshots ”. Uue algatusena soovitakse toetada murrangulisi suuremahulisi ja suure mõjuga “ moonshot ” projekte era- ja avaliku sektori kaasrahastusel ja koordineeritult koostöös konkurentsivõime fondiga. Eesmärk on rahastada terviklikku innovatsiooniahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni. Neid planeeritakse üheteistkümnes valdkonnas nagu näiteks nutikas ja puhas lennundus, kvanttehnoloogia, tuumauuringud, kosmos. “ Moonshot ” algatused ei ole komisjoni ettepanekus hästi defineeritud, kuid ettepanekus on neil programmiülene iseloom, mis tähendab, et nende rahastus võib tulla raamprogrammi mistahes sambast vastavalt eesmärkidele ja oodatud mõjute. Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC). Muudetake EIC toimimist tõstes oluliselt selle eelarvet ja keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EICi tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa (nn „ARPA” elemendid). Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine) ning planeeritakse tihedat koostööd konkurentsivõime fondiga. Siiski jätkatakse ka tuttavate ettevõtlust toetavate rajaleidja ja kiirendi instrumenti de ga toetades varajase faasi teadusprojekte ja läbimurdeliste tehnoloogiate väljaarendamist ja turule sisenemist. Kahene kasutus ( dual-use ) . Kui varasemad raamprogrammid on olnud selge tsiviiliseloomuga, siis uue programmiga toetatakse esmakordselt kaheotstarbelist teadus- ja arendustegevust, millel on nii tsiviil- kui ka kaitsealased rakendused. Selle muudatuse eesmärk on tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, julgeolekut ja konkurentsivõimet. Eelkõige rõhutatakse komisjoni ettepanekus kahese kasutuse toetamisel EIC rolli, mille kaudu on kavas suurendada toetusi ja investeeringuid kaheotstarbelistele idu- ja kasvufirmade projektidele. Seega kujutab kahese kasutusega teaduse toetamine endast uut ja strateegilist suunda, mis laiendab oluliselt programmi fookus t . See aga omakorda eeldab tasakaalu siseturvalisuse- ja kaitsevaldkonna vahel ning nõuab mõistlikku reeglistikku tagamaks nii uuringute innovaatilisust, eetilisust kui ka turvalisust. Teadus- ja tehnoloogiataristud . Senised raamprogrammid on toetanud teadustaristute arendamist ja ülalpidamist, kuid uuel perioodil teeb komisjon ettepaneku tuua raamprogrammi sisse ka tehnoloogiataristute toetamise, tõstes nende nähtavust ja teenuste pakkumise võimekust. Tehnoloogiataristud on teadus- ja innovatsioonivõimekused, rajatised, seadmed ja ressursid, mida kasutatakse tehnoloogiate arendamiseks, piloteerimiseks, laiendamiseks ja valideerimiseks alates varajase faasi rakendusuuringutest kuni piloteerimise ja valideerimiseni. Tehnoloogiataristute toetamisega soovitakse suurendada ligipääsu vajalikele taristutele eelkõige just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ( VKEd ), idu- ja kasvuettevõtetele ning tugevdada Euroopa tehnoloogiataristute toimimise kujundamist. Osaluse laiendamine ( widening ). Uues raamprogrammis on võrreldes käesoleva perioodiga jagatud riigid kahte gruppi. Eesmärgiks on eristada edukamaid ja vähem edukamaid osaluse laiendamise riike ning astuda samme, et riigid väljuvad järgjärgult osaluse laiendamise grupist ning tuleviku raamprogrammides sellist meedet enam ei ole. Võrreldes praeguse, 2021-2027 perioodiga moodustatakse nn üleminekuriikide rühm, kuhu kuuluvad riigid, kes on varasema perioodiga võrreldes suutnud oma teadusvõimekust oluliselt kasvatada, sh ka Eesti. Selle rühma ligipääsu osaluse laiendamise meetmetele on komisjon planeerinud piiratumalt, üleminekuriikidele jäävad peamiselt võrgustumise ja koostöömeetmed; vähemedukatele riikidele, kelle osalus raamprogrammis on olnud tagasihoidlikum, säilivad ka võimekust kasvatavad meetmed. 2. 5 Lihtsustamine Programmis pannakse suurt rõhku lihtsustamisele , mille eesmärk on tuua programmi juurde uusi tulijaid ning väiksemaid asutusi. Selleks rakendatakse järgmisi meetmeid : Tööprogrammid muutuvad paindlikumaks : nende kestus lüheneb ja teemade koguarv väheneb, et võimaldada kiiremat reageerimist poliitilistele prioriteetidele. Ühtne rahastamismäär: teadus- ja innovatsioonimeetmete vaheline eristamine kaob; kehtib üks rahastusmäär kuni 100% (v.a ettevõtetele kehtib kuni 70% rahastusmäär, milles võib teha erandi VKEdele ). Kindlasummalised maksed (ingl lump sum ) saavad vaikimisi rahastusvormiks, vähendades finantsaruandluse koormust. Digitaalne taotlus- ja aruandlussüsteem muu detakse kasutajasõbralikumaks, see suurenda b läbipaistvust ja vähenda b haldusvigu. Vähem ettekirjutusi ja avatud teemad – osalejatele jäetakse rohkem vabadust uurimisteemade defineerimiseks, rõhk tulemuslikkusel, mitte protsessil. Meetmete eesmärk on jõuda programmi kiirem a rakendami s e ni , lühendades toetuse andmise maksimaalset aega seitsme kuuni . See o leks üks kiiremaid toetuse andmise aegu ELi programmide seas ja kaks kuud kiirem kui finantsmääruses sätestatud maksimaalne 9-kuuline toetuse andmise aeg. Lisaks kavandatakse lihtsustatud auditite süsteemi ja suuremat tugiteenuste ühtlustamist (nt osalemisportaal, partnerotsingu tööriistad), et parandada ligipääsu uute le osalejate le ja suurendada programmi mõjusust. Euroopa Komisjon avaldas koos raamprogrammi eelnõuga ka nõukogu otsuse eelnõu, millega sätestatakse Euroopa horisondi rakendamise eriprogramm ning detailsemad reeglid ja rakendussätted raamprogrammi ja konkurentsivõime fondi teadusuuringute ja innovatsiooni osade rakendamiseks. Raamprogrammi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu eraldi tööprogrammid Euroopa Teadusnõukogu ( ERC ) , Euroopa Innovatsiooninõukogu ( EIC ) , Marie Skłodowska -Curie ( MSCA ), Teadusuuringute Ühiskeskuse ( JRC ) ja II samba ühiskonna osa jaoks . Tööprogrammides pannakse paika täpsemad tegevused ja nendeks vajalikud vahendid, abikõlblikkuse tingimused, toetuste kriteeriumid, EL toetus määrad. II samba konkurentsivõime osa rakendatakse konkurentsivõime fondi määruse alusel vastu võetavate tööprogrammide kaudu . 2. 6 Eesti osal us uues raamprogrammis Uus raamprogramm toob Eesti osalejatele kaasa olulisi muutusi nii programmi ülesehituse kui osalemistingimuste osas. Üldjoontes on tegemist lihtsustatud ja senisest paremini fokus s eeritud raamistikuga, mis ühendab teaduse, innovatsiooni ja konkurentsivõime toetusmehhanismid . Samal ajal tähendab see, et konkurents rahastusele suureneb. Komisjon on oma ettepanekuga lubanud vähendada halduskoormust ja lühendada toetusotsuse menetlusaega seitsme kuuni. Ühtse rahastusmäära kehtestamine ning kindlasummaliste maksete ( lump sum ) kasutamine muudavad rahastustaotlused ja aruandlus e oluliselt selgemaks. See on Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele soodne, sest väiksemate tugistruktuuridega osalejatel on lihtsam liituda ning vältida varasemates programmides esinenud ressursimahukaid taotlusprotsesse . Samas tähendab see ka suuremat pinget projekti kavandamise etapis . Eesti teadusasutustele ja ülikoolidele jätkuvad tuttavad ja toimivad tipptaseme teaduse toetusmehhanismid: Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska-Curie meetmed (MSCA) ning Euroopa Komisjoni ühisuuringute keskus (JRC). Innovatsioonile suunatud kolmanda samba raames laienevad võimalused eelkõige süvatehnoloogia ja kõrge riskiga arendusprojektide toetamiseks. Eesti iduettevõtetele ja väikestele tehnoloogiafirmadele loob see uusi kasvuvõimalusi, sest EIC rahastusmudelid on paindlikumad ning ühendavad projektitoetuse ja investeeringu võimalusi. Ettevõtete ja erasektori jaoks toob uus raamprogramm kaasa senisest selgema seose teadusuuringute ja toodete-teenuste kasutusse võtmise vahel. k onkurentsivõime fondi nn poliitika-akende kaudu seotakse teadusprojektid tihedamalt tööstuslike arenduste ja turuvalmiduse tõstmisega. Kindlasti tuleb vältida võimalikke dubleerivaid tegevusi, mida mitme fondi koostoime endaga kaas a võib tuua. Vajalik on selge juhtimine ja tõhus koordineerimine nii riigi, asutuste kui ka komisjoni tasandil. Oluline muutus Eestile on seotud osaluse laiendamise meetmete ümberkujundamisega. Kui veel k ä esoleva ( 2021-2027 ) raamprogrammi raames sai Eesti täielikult osaleda kõigis võimekuse tõstmise meetmetes, siis uuel perioodil liigub Eesti oma senisest paremate näitajate tõttu Euroopa innovatsiooni edetabelis ja SKT s nn üleminekuriikide gruppi. See tähendab, et ettepaneku alusel jäävad Eestile avatuks ainult võrgustumise toetused, kuid eeldatavalt senisest väiksemas mahus ning ilma otsese institutsionaalse arenduse komponendita või täiendavate lisameemeteta, mis oleksid kujundatud just üleminekuriikide vajadusi arvestavalt. See omakorda mõjutab eeldatavast i Eesti üldist osalust raamprogrammis. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) projektide mõju avaldub pika aja kestel. Samuti tuleb rõhutada, et kasu raamprogrammist ei ole ainult rahaline. Raamprogramm on ülemaailmselt kõrgelt tunnustatud rahastamisskeem – selles osalemine suurendab asutuse teadus- ja innovatsioonivõimekust , nähtavust ja rahvusvahelist koostööd, mille käigus arenevad uued ideed ja toimub infovahetus erinevates uurimisvaldkondades. Mõju riigieelarvele Komisjoni ettepanek eeldab, et nagu ka käesoleval perioodil, nõuavad ka tulevikus mõned raamprogrammi meetmed riigi kaasrahastust. Eesti peab olema valmis panustama nii rahaliselt kui ka korralduslikult eelkõige läbi valdkondlike ministeeriumite, et tagada raamprogrammi tõhus rakendamine ning maksimaalne kasu teadlastele, teadussüsteemile ning ettevõtetele. Käimasolevas raamprogrammis on riiklikku kaasfinantseerimist eeldanud näiteks järgmised meetmed: Euroopa partnerlused, mõned osaluse laiendamise meetmed, teadustaristute arendamine ja innovaatilised riigihanked. Üheks ilmekamaks näiteks, kus riigipoolne kaasrahastus on vajalik, et meie asutused omaks paremat ligipääsu taotlusvoorudele, on Euroopa partnerlused. Partnerluste eripära võrreldes ülejäänud raamprogrammiga on see, et iga riik rahastab edukas koostööprojektis oma teadlaste ja asutuste osalust. Lisaks annab rahastajana osalemine võimaluse partnerina kaasa rääkida korraldatavate taotlusvoorude teemavalikus, et seda kujundada meile sobivamaks. Eesti riik osaleb enamikes Euroopa Liidu partnerlustest ning kaasrahastab partnerluste raames korraldatavaid taotlusvoorusid nii tõukefondide programmist Mobilitas 3.0 kui ka ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse eelarvest. Partnerlused annavad võimaluse erinevatele ministeeriumitele panustada oma valdkonna (näiteks põllumajanduse, tervishoiu, kliima, elurikkuse jm) probleemidele lahenduste otsimisse. Näiteks 2021-2025. aastal on Kliimaministeeriumi rahastusotsuste eelarve umbes 1,4 mln eurot, millele on lisandunud 146 000 eurot komisjoni kaasrahastust. Samas ajavahemikus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastusotsuste eelarve umbes 1,9 mln eurot, millele on lisandunud 135 000 komisjoni kaasrahastust; Sotsiaalministeeriumil 300 000 eurot, millele on lisandunud 139 000 eurot komisjoni kaasrahastust, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil 850 000 eurot. Teise näitena võib esile tõsta osaluse laiendamise meetmeid ja „ Teaming “ projekte, mille puhul on EL-i rahastus eeldanud tingimusena kaasrahastust liikmesriigilt. Ühe projekti toetus raamprogrammist on hinnanguliselt olnud 8-15 mln eurot, millele peab lisanduma vähemalt samas mahus täiendav rahastus teistest allikatest: riik, omavalitsus, erasektor jmt. Eesti on edukate „ Teaming “ projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks kasutanud eelkõige 2021-2027 perioodi struktuurivahendeid. Kuigi Eesti asutuste osalus on järjest kasvavamas kogu raamprogrammis, tuleb jätkuvalt ca21% liidu toetustest meile osaluse laiendamise meetmete kaudu, mõne ülikooli puhul isegi ca 40%. Seega on tähtis, et Eesti asutuste võimalused osaluse laiendamise meetmes vastaksid meie vajadustele ja huvidele. Sealsamas, arvestades Eesti taotlejate huvi raamprogrammi vastu laiemalt ning kasvavat võimekust võtta enda kanda kaalukamaid rolle taotlustes, on raske hinnata otsest rahalist mõju riigieelarvele. Kui näiteks uues programmis ei ole Eestil enam ligipääsu „ Teaming “ meetmele, siis selle äralangemisel võib see asenduda suurema huvi ja võimekusega osaleda teistes meetmetes. Eraldi mainimist väärivad Euroopa missioonid, mille teaduskomponenti rahastab EL, kuid mille tulemuste rakendamine ja tegevuste võimendamine riigisiseselt on eeldanud riiklike, aga ka teiste EL fondide tuge. Missioonid püüavad suunata riike kindlate valdkondadega süsteemsemalt tegelema ja neisse investeerima. Näiteks võib tuua Eesti vähikeskuse arendamise ja investeeringuid, mis panustavad vähimissiooni eesmärkidesse. See suurendab meie asutuste võimalusi edukalt raamprogrammi ja missiooni vastavates voorudes osaleda. Sealsamas on aga missioonid omanud hulgaliselt taotlusvoore, mis ei eelda riigipoolset rahastust, kuid sel juhul jäävad ka mõjud riigile endale väiksemaks. Missioonide taotlusvoorudest on praeguseks Eestisse toodud 45 projekti ja 21 mln eurot, kokku 32 erinevale asutusele. Komisjoni ettepaneku põhjal võib eeldada, et sarnane kaasfinantseerimise loogika jätkub ka järgmises raamprogrammis. Samas ei ole teada, millistes projektides või algatustes Eesti taotlejad edukaks osutuvad või millised on Eesti riigi prioriteedid ja valikud järgmise perioodi partnerlustes. Teada ei ole ka partnerlusteportfell , mille hulgast teha valikuid. Partnerluste nimekirja ei kinnitata määruse ega eriprogrammiga, vaid need valikud selguvad raamprogrammi rakendamise käigus. Uue perioodi kaasrahastuse puhul tuleks kaaluda toetusmeetmeid struktuurifondidest uue kavandatava riigiplaani kaudu. Lisaks koondatakse riiklik ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse lisarahastus ühtsesse strateegiliste uuringute programmi (SUP), mille eesmärk on tugevdada teaduse rolli suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel. Selles on eraldi tegevus ette nähtud rahvusvahelises koostöös osalemiseks, sh ka varasemalt võetud kohustuste täitmiseks (nt selle perioodi raamprogrammi partnerlused ja ka „ Teaming “ projektid kestavad üle perioodi ja võivad eeldada ka kohustuste täitmiste pärast 2027. aastat). Mõju majandusele Raamprogrammi üks eesmärke on edendada konkurentsivõimet. Programmi kaudu toetatakse tipptasemel teadusuuringuid, süvatehnoloogiate, kõrgtehnoloogiate ja rohetehnoloogiate arendamist, samuti uute digilahenduste ja ärimudelite väljatöötamist. Digitaliseerimisega kaasneb oluline tootlikkuse tõus, kuna see võimaldab protsesside automatiseerimist, andmepõhist juhtimist ning innovaatiliste ärimudelite rakendamist. Programmi kaudu rahastatavad arendusprojektid loovad eeldused selleks, et digitaliseerimine jõuaks ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni, parandades nende võimekust konkureerida rahvusvahelistel turgudel. Erilist tähelepanu pööratakse ka teadmusmahuka ettevõtluse arengule , sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele. Eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja ekspordivõimekuse tugevnemises. Euroopa Komisjon on hinnanud, et iga raamprogrammi kaudu investeeritud 1 euro võib aastaks 2045 tuua kuni 11 eurot täiendavat SKP kasvu . S eda just tänu uute tehnoloogiate levikule, ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse tõusule ning teadus- ja arendustegevuse seotusele majandusega. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada nutika t ja kestlik k u majandus t , suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust Euroopa väärtusahelates. Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate taotlemisaktiivsusest ja -edukusest (sh osalemisest rahvusvahelises koostöös ja konsortsiumides, ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostööst jm) – mida enam edukaid taotlusi esitatakse ja nende alusel toetatavaid projekte koostöös ellu viiakse, seda suurem on oodatav mõju nii Eestile kui meie konkurentsivõimele. Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga tõusnud: 7. raamprogrammis oli kõigi osalevate riikide konkurentsis Eestisse tulnud eelarve osakaal 0.2%, 8. raamprogrammis 0,4% ja käesolevas on see näitaja 0,6% (august 2025 seisuga). Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal. Praegusel EL eelarveperioodil 2021-2027 on jäänud ELi riikide taotlusvoorudes osalemise edukuse määr 23% ja 15% vahele. Eesti osalejate edukuse määr on 18,1%, mis on praegu veidi alla EL27 keskmise (19,1%), kuid parem kui EL13 riikide keskmine (17,0%). Kõige edukam asutus on olnud Tartu Ülikool ligi 90 mln euroga. Enam kui 10 mln euro mahus on toetusi saanud veel kolm Eesti asutust: Tallinna Tehnikaülikool (32,1 mln eurot), Fibenol Imavere OÜ (16,5 mln eurot) ja Tallinna Ülikool (15 mln eurot). Sealjuures tasub aga esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust, kokku on perioodil 2021-2025 (septembri seisuga) rahastuse pälvinud 219 Eesti asutust, leping on sõlmitud 598 projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 286 mln euro ulatuses, sh 34% toetusest on läinud ettevõtetele. Arvestades raamprogrammi ettepanekut ning Eesti asutuste ja ettevõtete senist kasvanud huvi ja motivatsiooni raamprogrammist toetust taotleda, võib eeldada, et osalemishuvi raamprogrammis jätkub ning taotlemiskogemuse suurenemine tõstab ka meie edukuse määra. Mõju keskkonnale Kuigi raamprogramm ei näe ette otseseid keskkonnainvesteeringuid, loob see eelduse keskkonnamõjuga teadmusmahukate projektide elluviimiseks ning toetab keskkonnateadlikkuse ja -kompetentsi kasvu ühiskonnas. Raamprogramm aitab kaasa roheüleminekule ja kliimamuutuste leevendamisele ning toetab lahenduste loomist, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, ressursside säästlikumale kasutamisele, elurikkuse säilitamisele ja keskkonnariskide vähendamisele. Võrreldes käesoleva perioodiga suureneb raamprogrammi kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse panustamise määr 35%- lt 40%- le . Üleminek puhtale tehnoloogiale, tööstuse süsinikuheitme vähendamine ning põllu- ja biomajandus on valdkonnad, millele uues raamprogrammis keskendutakse. Programmis on kavas rahastada mitmesuguseid uurimissuundi ja tehnoloogilisi arendusi taastuvenergia, energiatõhususe, ringmajanduse, kestliku põllumajanduse ja keskkonnaseire valdkondades. Samuti jätkavad ettepaneku kohaselt kliima- ja keskkonnateemalised missioonid, mille eesmärk on toetada konkreetsetes valdkondades teadust ja innovatsiooni, et täita 2030. aastaks seatud ambitsioonikad eesmärgid, mis on tihedalt seotud ELi kliimaeesmärkidega. ELi missioonid toetavad Euroopa muutumist rohelisemaks, tervemaks, kaasavamaks ja vastupidavamaks. Nad toetavad komisjoni prioriteete, nagu Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa ja Uus Euroopa Bauhaus . Senine raamprogramm on näidanud, et mitmekesine teemade valik on võimaldanud Eesti sihtrühmadel panustada üle-euroopalistesse kestlikkuse sihtidesse ning arendada välja kohalikku kompetentsi ja lahendusi, mis sobituvad Eesti keskkonnatingimuste ja -eesmärkidega. See võib avaldada positiivset mõju ka riigisisestele arengutele, võimaldades kasutusele võtta teaduspõhiseid keskkonnalahendusi või juurutada uusi tehnoloogiaid (nt süsiniku sidumine, ringlussevõtu innovatsioon, digitaalsed looduskaitse tööriistad). Mõju kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnale ning ühiskonnale Raamprogrammi fookus ühiskondlikele väljakutsetele säilib .uues raamprogrammis II sambas. Selle kaudu on rahastatud ning loodetavasti rahastatakse jätkuvalt projekte, mis käsitlevad näiteks tervishoidu, kliimamuutustega kohanemist ja õiglast üleminekut; kultuurilisi, ühiskondlikke ja demograafilisi muutusi; demokraatia, digivaldkonna, kultuuri ja majanduse arengut; haridust, tööturgu, kaasatust ja sotsiaalset innovatsiooni, kultuuripärandit ja selle säilimist tulevastele põlvedele. Üheks ilmekamaks näiteks raamprogrammi mõjust on Eesti vähikeskuse arendamine. Raamprogrammist saadud toetus ja vähimissioonis osalemine aitavad kaasa rahvusvahelistes teadus- ja kliinilistes uuringutes osalemisele ning aitavad seeläbi ennetada, diagnoosida ja ravida vähki. II samba ühiskonna väljakutsete aknas on Eesti teadusasutustel ning humanitaar- ja sotsiaalteadlastel jätkuvalt võimalus panustada interdistsiplinaarsetes konsortsiumides, mis tegelevad rahvastiku tervise, töövõime ja regionaalse arengu küsimustega ja toetavad kõigi TAIE fookusvaldkondadega seotud teemade uurimist, sh Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi. Raamprogrammi tegevuste mõju avaldub ka teadlaskarjääri ja järelkasvu aspektis. Programmi rõhuasetus karjäärivõimaluste parandamisele, rahvusvahelisele liikuvusele, et s aada kogemusi eri riikides ja sektorites , ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimisele toetab Eesti teadlaskonna arengut ja mitmekesisust. Lisaks tasub esile tõsta raamprogrammi laialdast mõju Eesti ühiskonnale läbi mitmekesise osalejate ringi. Kuigi kõige aktiivsemad taotlejad on suuremad ülikoolid ja ettevõtted, siis nende kõrval on rahastuse pälvinud ka mitmed linnad, nt Tartu ja Tallinn jt omavalitsused ning muud avaliku sektori asutused, nt Harno , Politsei- ja Piirivalveamet, Tervise Arengu Instituut. Projekte viivad ellu ka mitmed rakenduskõrgkoolid, nt Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Toetust on saanud ka haiglad, nt Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla; erialaliidud, nt Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Hambaarstide Liit, jm ühendused, nt MTÜ Kodukant Läänemaa, Korteriühistute Liit. Kultuurivaldkonnast osalevad edukates projektides nt Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Meremuuseum. Kuna raamprogramm ei ole üksnes rahastusallikas, siis läbi rikkalike võimaluste osaleda rahvusvahelises koostöös, omab raamprogramm märkimisväärset mõju ühiskonna arengule, aidates kujundada teadmispõhist majandust, toetada uuenduslikke lahendusi ning tõsta inimeste heaolu. Mõju julgeolekule Uus raamprogrammi ettepanek toob kaasa olulisi sisulisi muutusi ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika seostatusele julgeolekuvaldkonnaga. Kui varasemad raamprogrammid (sh kehtiv Euroopa horisont) on olnud suunatud ainult tsiviilotstarbelistele tegevustele, siis uue ettepaneku kohaselt on määratud juhtudel lubatud rahastada ka kahese kasutusega tehnoloogiaid ning kaitseotstarbelist teadus- ja arendustegevust. See tähistab sisulist paradigmanihet, mille kaudu raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise tööriistaks. See on kooskõlas ka laiemate ELi poliitikasuundadega, mille eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdada kaitsetööstuse teadus- ja innovatsioonivõimekust, eriti arvestades viimaste aastate geopoliitilisi arenguid. Raamp rogrammis käsitletakse teadus- ja innovatsioonitegevus i jätkuvalt kui vahendit, mis aitab tugevdada Euroopa vastupanuvõimet, kriisideks valmisolekut ning sõltumatust võtmetehnoloogiates. Turvalise ühiskonna tugevdamise eesmärgiga toetatakse teadus- ja arendustegevust näiteks küberjulgeoleku, desinformatsiooni vastase võitluse, kriisivalmiduse, kriisiohje ja elutähtsate teenuste kaitse valdkondades. Samuti pööratakse tähelepanu tarneahelate turvalisusele, kriitilise taristu vastupidavusele ning tehnoloogilisele suveräänsusele . Mõju regionaalarengule Raamprogramm pakub võimalust kohalikele omavalitsustele ja väiksematele piirkondadele projektides osalemiseks ning seeläbi nende elukeskkonna parandamiseks. Eelkõige missioonipõhised lähenemised, territoriaalsed pilootprojektid ja innovatsioonivõrgustike arendamine võivad aidata kaasa kohalike elukeskkondade parendamisele , nt rohepöörde, kliimakohanemise, linnaruumi arendamise või kestlike transpordilahenduste kaudu. Raamprogramm võimaldab katsetada ja rakendada teaduspõhiseid lahendusi kohalikul tasandil, luues eeldusi teadmussiirdeks, piirkondlikuks innovatsiooniks ja kogukondade tugevnemiseks. 4. Vabariigi Valitsuse seisukohad koos selgitustega 4 .1 Eesti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi jätkumist eraldiseisva programmina ka uuel eelarveperioodil. Nõustume raamprogrammi ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisega ühiste valdkondlike poliitikaakende kaudu, sest see võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Samas leiame, et raamprogrammi alusel saab rahastada vaid neid tegevusi, mis lähtuvad raamprogrammi eesmärkidest toetada alusteadust, koostööpõhist teadus- ja arendustegevust ning turulähedast innovatsiooni. Eesti toetab komisjoni ettepanekut, et teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks jääb uues eelarveraamistikus alles eraldiseisev raamprogramm, mis koosneb eraldi määrusest ja eriprogrammi otsusest . Raamprogramm on läbi eelarveperioodide arenenud koos poliitiliste prioriteetidega, kujunedes seeläbi teadlaste ja innovaatorite jaoks tuntud rahastus- ja koostööplatvormiks. See on ka rahvusvaheliselt tugev „kaubamärk“, mis toetab koostööd kolmandate riikidega ja meelitab Euroopasse tipptegijaid. Komisjoni pakutav järjepidevus on oluline nii teadlastele, ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele. Samal ajal on uue raamprogrammi ettepanekus toodud tihe seos konkurentsivõime fondiga. See võimaldab terviklikku innovatsiooniahela rahastust, et tipptasemel teadus jõuaks rakendusteni ja panustaks ühiskonna ja majanduse heaolusse. Need on väljakutsed, mis on olulised nii Euroopa kui ka Eesti jaoks. Eelkõige nähakse kahe fondi koostoimimist raamprogrammi II samba konkurentsivõime ja ühiskonna väljakuts ete akende all valdkondlike eesmärkide elluviimise kaudu, kasutades nn poliitika-aknaid. Kuna muutusteks on vajalik seniste praktikate ümbervaatamine, siis nõustume, et selline lähenemine võib toetada teadus- ja innovatsioonimeetmete suuremat sidusust ning raamprogrammi seotust laiemate Euroopa konkurentsivõime eesmärkidega. Samal ajal eeldab see selgelt ja läbipaistvalt määratletud rollijaotust kahe fondi vahel. Komisjoni esitatud ettepanekus ei ole see aga selge. Nii raamprogrammi kui konkurentsivõime fondi eesmärke, nende saavutamist mõjutavaid ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud tuleb sätestada määrustes (või nende lisades). Eesti hinnangul peab raamprogramm säilitama oma teaduspõhise identiteedi ning eristatava rolli alusteaduse, koostööpõhise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel, keskendudes nö madalamatele tehnoloogilise valmiduse tasemega ( technology re a diness level , TRL ) astmetele. Toetame, et ka konkurentsivõime Fondist planeeritakse rahastada teadus- ja innovatsiooni investeeringuid, ning tagatud peab olema teadlaste ja teadusasutuste panus ja nende ligipääs konkurentsivõime fondile. Peame oluliseks, et kõrge tehnoloogilise valmiduse taseme projektid (9-10) jäävad üheselt konkurentsivõime fondi rahastada, et tagada toodete ja teenuste kasutusse jõudmine ning toetada terviklikku teadmiste- ja tehnoloogiasiiret. Seetõttu on oluline, et fondide vaheline seos oleks määruses üheselt kirjeldatud ning et konkurentsivõime fondi valdkondlike osade (nn poliitika-akende) kaudu elluviidavad tegevused toetaksid raamprogrammi strateegilisi eesmärke ja vastupidi, mitte ei asendaks ega lahustaks neid. 4 .2 Leiame, et liikmesriikidel peab ka edaspidi olema raamprogrammi, sh tööprogrammide, juhtimisel ja rakendamisel oluline roll. Tööprogrammide vastuvõtmisel tuleb kasutada rakendusaktide kontrollimenetlust, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. Raamprogrammi kujundamisel, juhtimisel ja rakendamisel peab säilima liikmesriikide sisuline osalus ja selge roll. Tagada tuleb liikmesriikide igus läbi kontrollmenetluse raamprogrammi puudutavate strateegiliste ning olulise mõjuga otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel kaasa rääkida, oluliste kriteeriumide määratlemisel ja uuendamisel, et see kajastaks riiklikke eripärasid. Liikmesriikide kaasamine on olnud raamprogrammis toimiv praktika, mis on taganud tööprogrammide sisu, eelarvejaotuse ja prioriteetide kujundamisel liikmesriikide tasakaalustatud rolli ja huvide esindatuse. Kontrollimenetluse kasutamine ei ole üksnes tehniline otsustusprotsessi küsimus, vaid raamprogrammi strateegilise terviklikkuse ja legitiimsuse eeltingimus. Komisjoni ettepaneku kohaselt on raamprogrammi planeeritud tööprogrammide heakskiitmiseks nõuandev menetlus ( advisory procedure ), mis piiraks liikmesriikide sõnaõigust programmide sisulisel kujundamisel ning vähendaks taotlemisvõimaluste prognoositavust. Tööprogrammid hõlmavad märkimisväärseid eelarvevahendeid ja määravad teadus- ja innovatsioonitegevuse suunised pikaks perioodiks. Raamprogrammi tihe seotus konkurentsivõime fondiga eeldab, et liikmesriikide kaasamine ja kontrollimenetlus kehtiksid mõlemas fondis ning toetaksid raamprogrammi rakendamist liikmesriikidele sobival viisil , mis panustaks ka EL konkurentsivõime kasvule . Menetlusliku järjepidevuse ja liikmesriikide määrava rolli säilitamine toetab stabiilsust ja väldib olukorda, kus osa tööprogramme kinnitatakse erineva menetlusprotsessi alusel. See tagab tasakaalu k omisjoni algatusõiguse ja liikmesriikide vastutuse vahel, vähendab riski, et teadus- ja innovatsiooniprioriteedid seatakse liikmes riikide sisulise osaluseta ning suurendab otsuste legitiimsust. Samuti toetab see väiksemate liikmesriikide võimalust mõjutada strateegilisi valikuid, mis puudutavad neile olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi. 4 .3 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammi teadus- ja innovatsiooniprojektide ning -algatuste rahastamisotsused põhinevad sõltumatul eksperthinnangul, mis tagab, et raamprogrammist toetatakse vaid tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusi. Eesti rõhutab, et strateegiliste prioriteetide kokkuleppimine ja konkreetsete projektide hindamine peavad olema range lt eraldatud tööjaotusega protsessid. Poliitili sed prioriteedid ja temaatilised eesmärgid lepitakse kokku strateegilise planeerimise tasandil. Eesti raamseisukohtades järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kohta (heaks kiidetud 24.11.2024 VV istungil) oleme Eesti jaoks prioriteetsete valdkondadena välja toonud kliima- ja keskkonnateemad, sh puhtad tehnoloogiad ja elurikkuse säilitamine, biomeditsiini, siirdemeditsiini, kliinilistesse, epidemioloogilistesse ja rahvatervise uuringu d, kahene kasutus, tehisintellekti arendamine ja küberkaitse . Prioriteetide kokkuleppimisele järgneb tööprogrammide elluviimine, mil tuleb teha projekti taotluste rahastusotsus ed sõltumatute hindajate erialase ekspert hinnangu alusel, kasutades läbipaistvaid, võrreldavaid ja teaduspõhiseid hindamiskriteeriume , sh teaduse tipptaseme kriteeriumit . Peame oluliseks, et projektide valikul oleks peamiseks valikukriteeriumiks tipptase. Kui hindamisel hakkaks rolli mängima ka poliitilised ambitsioonid, õõnestaks see raamprogrammi usaldusväärsust ja tooks kaasa EL eelarvest toetatavate projektide kvaliteedi languse. Sõltumatute ekspertide roll ei ole üksnes tehniline funktsioon, vaid raamprogrammi teadusliku legitiimsuse ja rahvusvahelise usaldusväärsuse alus. Lisaks rõhutab uue raamprogrammi ettepanek portfellipõhist lähenemist. Portfellipõhine lähenemine ei välista oma olemuselt sõltumatute ekspertide kaasamist rahastusotsustesse, kuid suurendab riske, et otsuste langetamisel jäävad sõltumatud eksperthinnangud teisejärguliseks. Planeeritud sünergiad konkurentsivõime fondiga võivad kätkeda oh t u, et tipptaseme prioriteetsus väheneb, arvestades, et kahe fondi juhtimismudel ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Kuigi pakutud sünergiad kahe fondi vahel parandavad eeldatavasti poliitikavaldkondade ühisosa ja eesmärkide ühildamist, tekitab see ühtlasi riski, et rahastusotsustes hakkavad rolli mängima üksnes poliitilised või halduslikud kaalutlused, mitte projektide teaduslik ja innovaatiline väärtus ning kõrge tase. Leiame, et ülevalt-alla otsused võivad küll suurendada teaduskoostöö võimalusi teatud valdkondades, kuid samas ei tohiks selline suunatud koostöömudel saada raamprogrammist rahastamisel laialdaseks, kuna see võib piirata teadlaste individuaalseid koostöövõimalusi ning ei pruugi tagada parima kvaliteediga projektide või konsortsiumide loomist. 4 .4 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammis osaluse laiendamiseks pakutakse üleminekuriikidele sihitud meetmepaketti, mis tunnustab nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toetab selle edasist kasvu. Ühe meetmena tuleb anda üleminekuriikidele võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel. Samuti soovime meedet, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. Eesti peab õigeks, et raamprogrammis arvestatakse liikmesriikide seniseid edusamme ning tunnustatakse neid riike, kes on suutnud teadus- ja innovatsioonivõimekust märkimisväärselt kasvatada. Osaluse laiendamise meetmete esialgsel loomisel olid need raamprogrammi planeeritud ajutiste meetmetena, et tõsta raamprogrammis vähemvõimekate riikide osalust. Innovatsioonilõhe ületamine on riikide jaoks aga oluliselt keerulisem kui arvatud ning mitmete liikmesriikide riiklikud investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on endiselt madalad. Seetõttu on osaluse laiendamise meetmetel raamprogrammis jätkuvalt oluline koht. Mõistame ka komisjoni ettepanekut jagada osaluse laiendamise riigid kahte gruppi ja luua edukamate riikide (sh Eesti) näitel nn üleminekuriikide grupp. Sellest hoolimata ei saa me toetada komisjoni ettepanekut, mis ei paku üleminekuriikidele osaluse laiendamise meetmetest enam võimalusi edasiseks arenguks ja üksnes piirab nende osalust meetmetes. Tuleb vältida olukorda, kus üleminekuriigid kaotavad igasuguse ligipääsu võimekuse arendamise meetmetele ning neile ei pakuta ka alternatiivseid, nende vajadusi arvestavaid toetuseid ning piirdutakse üksnes võrgustumist soodustavate meetmetega. Leiame, et üleminekurühmale kättesaadavad meetmed peavad ka sisuliselt peegeldama nende vajadusi ja motiveerima teisi riike järgima nende parimaid praktikaid. Üleminekukategooria kui selline tähendab olemuselt seda, et tuleb jätkuvalt tegeleda teadussuutlikkusega, et liikuda järgmisele tasandile, st kõrge teadusvõimekusega riikide sekka. Komisjoni ettepanek piirab seda ja ei ole kooskõlas ka komisjoni enda andmetega, milles öeldakse, et konvergents on toimunud peamiselt II samba projektides, mis tähendab, et jätkuvalt tuleb tegeleda sellega, et tõsta osaluse laiendamise (ja ülemineku-) riikide osalust ning nende taotluste kvaliteeti ülejäänud raamprogrammi osades. Praegune lahendus riskib saavutatud edusammude ja edasise progressi pidurdamisega üleminekugrupi riikides. Üleminekuriikide osalus ja võimekus ei ole võrreldavad Lääne- või Põhja-Euroopa riikidega. Eesti puhul tuleb arvestada ka seda, et Venemaa naabrina oleme olnud sunnitud juba aastaid suunama märkimisväärselt suuremaid investeeringuid kaitsevaldkonda kui paljud teised EL liikmesriigid. See on vähendanud meie võimalusi panustada samal määral teadusesse ja innovatsiooni kui riigid, kellel on olnud selleks rohkem ressursse. Eesti hinnangul peaks osaluse laiendamise riikide kahe rühma kohtlemine raamprogrammis olema diferentseeritud, mitte toetusi välistav. Selleks peame oluliseks, et raamprogrammi määrus ei piiraks üleminekuriikide meetmetepaketti ja fokusseeriks nende arengu toetamisele. Konkreetsed meetmed tuleb kinnitada selleks sobival regulatiivsel tasandil tihedas koostöös liikmesriikidega (eelkõige üleminekuriikidega) või tööprogrammis sobivas detailsusastmes. Lähtudes aruteludest huvigruppidega pakub Eesti välja järgmised üleminekuriikidele suunatud meetmed, mis oleks ühtlasi ka motiveerivad ülejäänud osaluse laiendamise riikidele kasvatada oma võimekust. Eestile peab üleminekuriigina säilima ligipääs mitmekesisele meetmeteportfellile . Samas jääme avatuks võimalikele teistele ettepanekutele, mis on kantud sarnastest eesmärkidest. Eesti ettepanekud üleminekuriikide toetamiseks raamprogrammis: Üleminekuriigi koordinaatoritoetus Teeme ettepaneku luua lisatoetus osaluse laiendamise eelarvest nende raamprogrammi koostööprojektide jaoks (väljaspool osaluse laiendamise meetmeid), mille koordinaatoriks on üleminekuriigi teadusasutus või ettevõte. Toetus makstakse välja edukalt rahastuse saanud projektidele osaluse laiendamise eelarvest . Lisarahastus motiveerib nii üleminekuriike võtma projektides juhtrolli kui ka teisi osalevaid liikmesriike seda rolli üleminekuriigile andma, kuna täiendavad vahendid suurendavad kogu projekti kasu. Meetme eesmärk on murda sissejuurdunud eelistusi suurte liikmesriikide ja tuntud teaduskeskuste kasuks, mis on seni piiranud osaluse laiendamise riikide asutuste võimalusi rahvusvaheliste projektide juhtimiseks. Ühtlasi tunnustaks see meede üleminekuriikide arengut ja valmisolekut võtta EL tasandi projektides juhtrolli, kuid arvestaks samas sellega, et nende riikide rahaline suutlikkus koordineerimist siseriiklikult täiendavalt raamprogrammile toetada ei pruugi veel olla võrreldav jõukamate liikmesriikidega. Toetus motiveerib võtma suuremat vastutust ja toetab sisulist lõimumist kogu raamprogrammi ulatuses. Osaluse laiendamise vahendite suunamine osaluse suurendamiseks programmi teistes osades Üle kogu raamprogrammi on edukusmäär madal ning rahastusvõimalused piiratud, mistõttu jäävad igas taotlusvoorus ka väga tugevad projektid rahastamata lihtsalt eelarve puudumise tõttu. Samuti ei ole alati lahenduseks Seal of Excellece mudeli kasutamine, kuna riiklikes fondides puuduvad vahendid raamprogrammi toetuse asendamiseks. Sellest tulenevalt t eeme ettepaneku kasutada osaluse laiendamise vahendeid üleminekuriikide kõrge hinnangu saanud, kuid raamprogrammi rahastuseta jäänud projektide toetamiseks. Selline lähenemine kasvataks ja motiveeriks üleminekuriike osalema raamprogrammi algatustes ja projektides ka väljaspool osaluse laiendamise meetmeid. Selle tulemusena saaks rohkem tipptasemel taotlusi rahastuse ning ettevalmistustöö projektide esitamiseks ei läheks kaotsi. Sarnane rakendusmudel toimib juba MSCA tegevustes, kus osaluse laiendamise riikide teadlased saavad jätkata oma uurimistööd ERA Fellowship’i kaudu. Teeme ettepaneku sellist lahendust kasutada vähemalt järgmistes meetmetes: ERC MSCA COFUND. Eritingimused ühtekuuluvusfondidest üleminekuriigi rahastamiseks Peame oluliseks, et raamprogrammi ja teiste EL fondide toetuseid planeeritakse üheskoos ja toetused arvestavad vastastik k u eri fondide tingimustega. Et toetada üleminekuriikide konkurentsivõimet raamprogrammis, võiks riigiplaanide koostamise õigusraamistikus võimaldada kavandada teaduse- ja innovatsioonimeetmeid riigiplaani ülesest vaatest paindlikumatel tingimustel. Kooskõlas Eesti seisukohtadega nn riigiplaani määruse eelnõu kohta (kiidetud heaks VV 04.12.25 istungil) soovime, et riigiplaani koostamise õigusraamistikus loodaks võimalus diferentseerida toetusmäära riigiplaani erinevate meetmete vahel - see looks eelduse kaaluda mh väiksemat riigipoolset kaasrahastusmäära teadusmeetmetele , mh meetmetele, mis toetavad osalemist raamprogrammis. Selline lähenemine aitaks tasakaalustada ka olukorda, kus kõrged kaitsekulud piiravad riigi võimalust panustada teadus- ja innovatsioonisüsteemi. Leevendavad tingimused on asjakoha sed ja rakendatavad üksnes juhul, kui riik ise otsustab oma riigiplaanis sellised koostoimivad meetmed luua. Üleminekuriikide kogemuste jagamine Peame oluliseks eraldi meetme loomist, mis tõstaksid esile üleminekuriikide senised saavutused ja väärtustaksid nende ainulaadset kogemust. See on kogemus, mis on väärtuslik kogu Euroopa Liidule – nii teistele osaluse laienemise riikidele kui kõrge teadusvõimekusega liikmesriikidele, kellel sarnast hiljutise arenguhüppe kogemust ei ole. Selle teadmise ja kogemuse kasutamata jätmine oleks strateegiline raiskamine nii raamprogrammi kui ka Euroopa konkurentsivõime seisukohalt. Seetõttu peame oluliseks luua eraldi meede või komponent olemasoleva meetme (nt Twinning ) raames , mis võimal daks üleminekuriikide kaasamist kogemust e jaga mise ja õpp e eesmärgil . 4 .5 Eesti pooldab kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist raamprogrammist. Tööprogrammide koostamisel ja teemade valikul peab arvestama julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi ning projektide valikul peab säilima teaduspõhisus. Selleks, et vältida liigset bürokraatiat ning võimaldada teadlastel ja ettevõtjatel keskenduda sisulisele tööle, peab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega kehtestama ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid teabe kaitsmiseks. Eesti peab oluliseks, et Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika suudaks vastata kiiresti muutuvale julgeolekukeskkonnale ning toetaks Euroopa strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime suurendamist. Komisjoni ettepanek avada võimalus kahese kasutusega ja kaitseotstarbeliste teadus- ja arendustegevuste toetamisek s on samm, mis arvestab uue reaalsusega, kus teaduse ja tehnoloogia areng on otseselt seotud Euroopa turvalisuse ja majandusliku vastupidavusega. Kuigi kahetine kasutus ei ole ka praegu raamprogrammis keelatud, ei saa see olla toetatavas projektis eraldi eesmärgiks. Nii nagu varasemate, nii on ka praeguse raamprogrammi fookus tsiviilrakendustel, samal ajal kui kaitsevaldkonna arendust toetatakse Euroopa kaitsefondist. See tekitab killustatust ja aeglustab kahese kasutusega teadmiste kasutusse jõudmist. Oluline on neid kahte valdkonda koordineeritult siduda, luues järjepideva arendus- ja rahastusahela ning suurendades Euroopa tehnoloogilist autonoomiat ja valmisolekut kriisideks. Samas on u ue lähenemise eeldus rollide selge jaotus. Raamprogramm peaks jääma teadus - ja arendustegevuse keskseks, samal ajal kui konkurentsivõime fondi kaitsekomponent peaks võ imaldama toetuse või finantsinstrumentide taotlemist hilisema teks etap p i deks – skaleerimi n e , tootmisvõimekuse kasvatamine ja tarneahelad. Kaitsetööstus hõlmab kogu julgeolekutarneahelat (küberjulgeolek, logistika, meditsiin jne), mille st osa l on ka tugev tsiviilkasutuspotentsiaal. Kaitserakendusega projektide edu sõltub oluliselt lõppkasutaja varajasest kaasamisest. Olulis t e sihtrühmad e (kaitseministeeriumid, kaitsevägi, sisejulgeoleku asutused või kriitilise taristu haldajad) esindajad peavad olema kaasatud alates vajaduste sõnastamisest kuni tehnoloogia valideerimiseni välja. See tagab, et tulemused vastavad ootustele ja lahendavad tegelikke operatiivprobleeme. Siinjuures on oluline, et projektide valikul oleks esikohal kvaliteet, mõju ja teaduse tipptase. Lisaks on vajalik eraldi nõuete kehtestamine koostalitlusvõime ( interoperability ) standarditele lähtudes strateegilistest eesmärkidest. See võimaldab nii siseturvalisuse kui kaitsevaldkonna lõppkasutajate koostöö ja tagab ka kahese kasutuse projektide ja kaitsevaldkonna projektide koostöövõime. Kahene kasutus on üha enam vältimatu osa nüüdisaegsest teadusest ja tehnoloogiast. Piir tsiviil- ja kaitsekasutuse vahel on hajus. Lisaks on kahese kasutusega tehnoloogiad ja kaitsevaldkond muutumas liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikas järjest olulisemateks ning neid käsitletakse nüüd läbivalt mitmes rahastusmehhanismis, sh raamprogrammis ja konkurentsivõime fondis. See tähendab, et järjest rohkem algatusi hakkab hõlmama elemente, mille puhul tuleb arvestada julgeoleku- ja konfidentsiaalsusnõuetega. Sellised projektid toovad paratamatult kaasa rangemaid turvanõudeid, julgeolekukontrolli, info- ja varakaitse ning ekspordikontrolli küsimusi, mis on olemuselt keerukad ja mida on seni lahendatud üsna killustunult. Kui iga programmi või projekti raames hak at aks neid reegleid ise ja erinevalt kehtestama, muutuks osalemine teadusasutuste ja ettevõtete jaoks ülemäära keeruliseks ja ebaühtlaseks. Selle vältimiseks tuleks rakendada ühtset ja standardiseeritud lähenemist, nt eelnevat julgeolekukontrolli läbinud hindajate kasutamine, ühtsed intellektuaalomandi ja tulemuste levitamise reeglid ning ühine nõustamisteenus taotlejatele. See tagaks läbipaistvuse ja vähendaks halduskoormust, võimaldades projektide taotlejatel ja elluviijate l keskenduda sisulisele teadustööle. 4 . 6 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska -Curie meetmete puhul säilib teadusvabadus ning poliitiline ja temaatiline sõltumatus, mis on teadusliku tipptaseme eelduseks. Selleks, et Euroopa Teadusnõukogu juhtimine oleks stabiilne ja järjepidev, peab Euroopa Teadusnõukogu presidendi ametiaeg olema pikem kui 2 aastat. Komisjoni ettepaneku kohaselt on mõlemad instrumendid, Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Marie Skłodowska -Curie (MSCA), jätkuvalt raamprogrammi I (teaduse tipptaseme) sambas. Kuid käimasolevad arutelud rakendamisküsimuste üle tõstatavad omakorda küsimuse, kas tipptase saab olema tagatud viisil, nagu me teame seda praeguses raamprogrammis, ja rahastusotsused ei ole allutatud poliitilisele suunamisele. Eesti hinnangul on mõlema instrumendi edu võti nende alt-üles iseloom ja sõltumatus: ERC rahastab läbimurdelisi alusuuringuid, mille tulemuslikkust ei ole võimalik ette planeerida, ning MSCA kasvatab teadlaste oskusi, rahvusvahelist mobiilsust ja karjäärivõimalusi üle valdkondade ja riigipiiride. Temaatiline eelistamine või lähtumine üksnes poliitilistest prioriteetidest nõrgestaks oluliselt MSCA universaalsust, vähendaks taotlejateringi ning tooks kaasa kõrvalmõjusid väiksemate ja uute uurimissuundade suhtes. Nii ERC kui MSCA peavad jääma poliitikamuutustest sõltumatuteks ja kvaliteedipõhisteks, mis hoiavad Euroopa teaduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku vähendada (praegusega võrreldes) ERC teadusnõukogu presidendi ametiaega. Leiame, et lühike ametiaeg (kaks aastat kahe aastase pikendamise võimalusega) ei taga piisavat strateegilist järjepidevust arvestades ERC programmi mitmeaastast planeerimis- ja elluviimistsüklit. Liiga lühike ametiaeg suurendab riski, et strateegilised algatused jäävad pooleli või muutuvad vahelduva juhtimisdünaamika tõttu killustatuks. Samuti võib sattuda ametikoht poliitiliste tõmbetuulte ohvriks. See vähendab ametikoha atraktiivsust. Oluline on tagada, et ERC juht on teadlaste hulgas tunnustatud. Seega toetab Eesti lahendust, et ERC presidendi ametiaeg oleks pikem kui kaks aastat (+2-aastase pikenduvõimalusega ). See tagab juhtimise stabiilsuse.. 4. 7 Eesti toetab raamprogrammist rahastatavate Euroopa partnerluste arvu vähendamist. Peame oluliseks partnerluste ühekordset valimist liikmesriikide osalusel eelarveperioodi alguses, säilitades samas erandjuhtudel võimaluse lisada uusi partnerlusi perioodi jooksul. Partnerlustele kohaldatavad tingimused peavad olema ühetaolised, tagama avatuse uutele osalejatele ning geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. Eesti peab oluliseks, et järgmise raamprogrammi Euroopa partnerluste valik ja ülesehitus lähtuksid selgest strateegilistest eesmärkidest ning toetaksid Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevdamist tervikuna. Kui eelmisel perioodil ulatus partnerluste arv üle 120, siis käesoleva perioodiga suudeti esialgu partnerlusi vähendada 50ni. Lähtudes aga eelkõige huvigruppide survest on viimasel aastal partnerluste arv kasvanud 10 võrra. See on omakorda raskendanud liikmesriikide ja teadusasutuste ressursiplaneerimist ja vähendanud partnerlusteportfelli läbipaistvust, mõjutanud partnerluste mahtu ja hajutanud fookust. Et vältida eelpool kirjeldatud olukorda, peab partnerluste arvu ja temaatilise suuna valik uuel perioodil toimuma ühekordselt ja varases staadiumis, sidudes selle raamprogrammi strateegilise planeerimise protsessiga. Selline lähenemine toetab stabiilsust, võimaldab kavandada riigipoolset kaasrahastust terviklikult ning luua partnerlustele selge ja prognoositava raamistiku. Arvestades, et partnerluse loomine ja käivitumine võtab üldjuhul mitu aastat, siis ei ole partnerlused ka kiireloomuliste väljakutsete lahendamiseks asjakohane instrument. Uute ja kiireloomuliste väljakutsete jaoks tuleks kasutada ära muid raamprogrammi instrumente, näiteks II samba avatud taotlusvoore, koostööprojekte või EIC temaatilisi voore. Eesti toetab partnerluste arvu vähendamist eeldusel, et partnerlusteportfell kujundatakse sisuliselt põhjendatult: partnerlusi rakendatakse seal, kus need annavad lisandväärtust, mida ei ole võimalik saavutada raamprogrammi muude instrumentide kaudu. Partnerluste arvu vähendamine ei tohi olla pelgalt halduslik lihtsustamisviis. Näiteks on läbirääkimiste käigus selgunud, et kui sel perioodil arvestatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmiste kogukonnad ( KICid ) partnerluste hulka, siis uuel perioodil komisjoni ettepanek seda ette ei näe. Selline muudatus vajab selget arusaamist, miks selline samm komisjoni poolt partnerluste definitsioonis on tehtud, kuigi EIT KICe tuuakse teistele partnerlustele komisjoni poolt eeskujuks EIT (liidu) toetusest järkjärguli sel väljumi sel. Eesti peab oluliseks ka seda, et nii nagu teiste raamprogrammi strateegiliste otsuste puhul, peab ka partnerlusteportfelli valik ja kujundamine toimuma liikmesriikide selgel osalusel. Üheks kriteeriumiks partnerluse loomisel peab olema piisava arvu liikmesriikide huvi ja valmisolek selles osaleda. Komisjon ei tohi otsustada partnerlusteportfelli üle ühepoolselt, vaid partnerluste eesmärgid ja temaatilise suuna kujundamine peab toimuma koostöös liikmesriikidega, et tagada Euroopa teadusruumi tasakaalustatud areng ja prioriteetide vastavus tegelikele vajadustele. Partnerluste arvu vähendamine ei tohi vähendada väiksemate teadus- ja innovatsioonisüsteemidega liikmesriikide võimalusi partnerlustes sisuliselt osaleda. Partnerluste ülesehitus peab säilitama avatuse uutele osalejatele ning tagama geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. Seda soodustab ka l ihtsustatud ja võimalikult ühetaoline partnerluste juhtimine ja haldamine . Lisaks tuleb kujundada läbipaistev partnerluste lõpetamise raamistik, et partnerlused ei muutuks ilma vastava mõjuanalüüsita automaatselt jätkuvaks. 4.8 Eesti ei toeta suurte ühiskondlike väljakutse te lahendamiseks loodud missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Eesti leiab, et põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Samas peaks missioonidega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastuse maht raamprogrammis võrreldes praeguse perioodiga vähenema ning missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva raamprogrammi jooksul kasutusele võetud missioonipõhine lähenemine on aidanud tõsta teadus- ja arendustegevuse ühiskondlikku nähtavust ning tugevdada dialoogi teaduse ja poliitika vahel. Samas on praktika näidanud, et alustatud EL missioonide elluviimine on olnud keerukas ja nende mõju ebaühtlane. Käesolev raamprogramm seadis endale liigambitsioonikad missioonide eesmärgid ning käivitas samaaegselt liiga palju missioone – senised komisjoni analüüsid on näidanud, et puudu jääb nii liikmesriikide võimekuses t missioonidesse panustada kui ka komisjoni suutlikkuses t käivitada uusi väljakutseterohkeid instrumente. Peamine probleem seisneb selles, et missioonid on kujunenud laiapõhjalisteks poliitilisteks algatusteks, mille eesmärgid ja sekkumisloogika ulatuvad raamprogrammi teadus- ja innovatsioonifunktsioonist oluliselt kaugemale. Missioonide edukas elluviimine eeldab koordineeritud tegevusi mitmes poliitikavaldkonnas (nt kliima, tervishoid, linnaplaneerimine, põllumajandus), samuti liikmesriikide ja regionaalse tasandi tuge. Poliitikavaldkondade panus ja vastutusraamistik ei ole seni olnud piisavalt selgelt sõnastatud, mis on viinud juhtimise killustatuseni, ebamääraste rollijaotusteni ning keerukusteni sekkumiste mõjususe hindamisel. Seetõttu ei ole optimaalne hoida missioone ainult raamprogrammi sisese komponendina. Eesti ei sea kahtluse alla missioonide temaatilist olulisust ühiskondliku mõjuga probleemide lahendamisel, murekohaks on korrektse ja sobiva rakendus- ja juhtimismudeli valik. Tegemist on olnud Eesti teadlastele olulise võimalusega osaleda üle-euroopalistes konsortsiumites ja panustada läbi oma teadusküsimuste ja -tulemuste. Samas pole üheselt mõistetav, kuidas missioonide taotlusvoorud eristuvad teistest raamprogrammi tegevustest ja millised uudsed võimalused avanevad missioonide rakendamisega, mida tavapärasel moel ei ole võimalik saavutada. Näeme, et missioonid on oma tegevuses jõudnud nii kaugele, et need ei peaks enam olema eraldiseisvad struktuurielemendid, vaid saaks toetust taotleda nn tavavoorudest. Leiame, et raamprogramm ei ole sobiv raamistik ulatuslike poliitikainstrumentide haldamiseks, mis eeldavad mitme peadirektoraadi, liikmesriikide, regionaalsete tasandite ja sektorite koordineeritud tegevust. Seetõttu ei peaks uus raamprogramm sisaldama senis eid missioonide laadseid instrumente, mis asetaks raamprogrammi kanda ülesanded, mis ulatuvad kaugemale teadus- ja arendustegevuse toetamisest. Suhtume ettevaatlikult väljapakutud „ Moonshots “ ettepanekusse, kuna on oht jätkata senist missioonidepõhist lähenemist varjatud kujul või rahastada projekte, mis dubleerivad Euroopa partnerluste tegevust . 4 .9 Eesti pooldab nii teadustaristute kui tehnoloogiataristute toetamist raamprogrammist. Peame oluliseks, et neid käsitletaks selgelt eristuvate, kuid üksteist toetavate struktuuridena. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb võtta eeskujuks Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi (ESFRI) mudelil põhinev otsustusraamistik, mis tagab selge otsustusprotsessi, aitab vältida taristuinvesteeringute killustamist ning kindlustab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele. Leiame, et kapitalikulude katmisel peavad kaasrahastuse piirmäärad olema paindlikud, arvestades erinevat tüüpi taristute investeeringuvajadustega. Uue raamprogrammi ettepanekus on rõhutatud nii teadustaristute kui ka tehnoloogiataristute olulisust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisel. Eesti on nõus, et taristud loovad eeldused nii teadusliku tippkvaliteedi saavutamiseks kui ka uute tehnoloogiate arendamiseks ja laiemaks rakendamiseks ettevõtluses. Eesti toetab kapitalikulude katmise (CAPEX) võimaldamist raamprogrammis, kuna infrastruktuuride rajamine või uuendamine eeldab sageli olulisi investeeringuid, mida ei ole võimalik katta üksnes projektipõhise tegevustoetuse või omafinantseeringuga. Samas ei pruugi väljapakutud 20%- line kapitalikulude komisjonipoolne kaasrahastuse piirmäär olla piisav kõikides taristukategooriates, mistõttu on oluline jätta võimalus piirmäära paindlikumaks kohandamiseks. Eesti peab oluliseks, et raamprogramm käsitleks teadustaristuid ja tehnoloogiataristuid selgelt eristatavate, kuid omavahel koordineeritud poliitikasuundadena. Tehnoloogiataristute rahastamise toomine raamprogrammi on toetatav, kuid nende roll peab olema täpselt määratletud: tehnoloogiataristud peavad toetama uute tehnoloogiate arendust, katsetamist, demonstr eerimist ja skaleerimist ning pakkuma võrdset ligipääsu nii ettevõtjatele kui teadlastele. Oluline on võimaldada taristutele ligipääs ka VK E- dele ning idu- ja kasvu ettevõtetele. T ehnoloogiataristud ei tohi muutuda üksnes suur e tööstus e toetamise mehhanismiks, vaid peavad olema kättesaadavad Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikule. Juhtimise ja strateegilise planeerimise seisukohalt peab liikmesriikidel olema selge roll nii taristute vajaduste defineerimisel kui ka nende arendamise prioriteetide kujundamisel. Teadustaristute puhul on toimivaks mudeliks olnud Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi ( ESFRI ) raamistik, mis ühendab liikmesriikide strateegilised valikud ja üleeuroopalise teadusruumi arengu. Eesti leiab, et tehnoloogiataristute arendamisel tuleb rakendada sarnast läbipaistvat ja kollektiivset otsustusraamistikku, mis väldib taristuinvesteeringute killust a mist ning tagab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele, mitte kitsastele valdkondlikele huvidele. 4 .10 Eesti toetab raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja kindlasummaliste maksete laialdast kasutuselevõttu tingimusel, et lihtsustamine ei vähenda projektides osalejate võimalusi. Eesti peab oluliseks, et järgmise raamprogrammi rakendamine oleks senisest selgem, prognoositavam ja halduslikult lihtsam nii teadusasutustele, ettevõtetele kui riikide rakendusasutustele. Raamprogrammi senine kogemus on näidanud, et kuigi programm on sisuliselt edukas, on osalejate jaoks takistuseks jätkuvalt suur halduskoormus, mis tuleneb keerukatest rahastamisreeglitest, aruandlusnõuetest ja erinevatest kulude kvalifitseerimise põhimõtetest. Eesti toetab seetõttu k omisjoni eesmärki lihtsustada rahastamissüsteemi, s h laiendada kindlasummaliste maksete kasutust. See suurendaks prognoositavust ja vähendaks administratiivset koormust, mis on eriti oluline väiksemate teadusasutuste ja iduettevõtete puhul. Samal ajal rõhutame, et lihtsustamise eesmärk ei tohi viia teadus- ja innovatsioonitegevuse tegelike kulude alarahastamiseni. Seetõttu peab ühtne EL toetusmäär jääma optimaalsele tasemele, arvestades tööjõu-, energiakulude ja tehnoloogiainvesteeringute kasvu. Madalam toetusmäär vähendaks osalusvõimekust ja muudaks keerulisemaks rahvusvahelistes projektides osalemise, eelkõige väiksemate riikide teadusasutuste ja VKE-de jaoks. Projektides, mis kindlasummalise makse meetodit ei kasuta, peab jääma võimalus lähtuda osaleja tegelikest kuludest. Näiteks praeguses vormis rakendatav personali ühikuhinna arvestus ( Personnel Unit Cost, PUC) on selgelt suurele osale projektipartneritele rahaliselt kahjulik ja ei ole seega praegu viidatud tingimustel sobiv edasi kanda uude raamprogrammi. Tuleb arvesse võtta, et ambitsioonikates raamprogrammi projektides töötavad tihti just kõrgemate palgaastmestike töötajad ja praegune arvutuslik PUC jätab projektid ja asutused kahjumisse. Kuigi komisjoni hinnangul kaalub lihtsustamine ja väiksem halduskoormus üle saadava rahalise kahju, peame oluliseks, et leitakse alternatiivseid lahendusi, mis ei esita raamprogrammis osalejatele põhjendamatuid rahalisi väljakutseid. Peame oluliseks, et osalejatele säiliks võimalus valida PUCi ja tegelike kulude põhise lähenemise vahel, nii nagu see on ka praeguses raamprogrammis. 5. Arvamuse saamine ja kooskõlastused Eelnõudepakett esitati sisendi saamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile. Lisaks küsiti arvamust lisas 3 toodud huvigruppidelt. Saabunud sisend ja selle arvestamine on ära toodud lisas 4. Seisukohti tutvustati Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus (TAIP) ning arvestati selle raames toimun u d aruteluga.