Kiri

Lp Toomas Väljataga Juhatuse liige Sihtasutus Kultuurileht 06.11.2025 nr 1-6/794 Lp Asta Trummel Nõukogu esimees Sihtasutus Kultuurileht Asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht Austatud juhatuse liige ja nõukogu esimees Sihtasutuse Kultuurileht asutajaõiguste teostajana edastan dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht“ koos lisaga. Palume sihtasutuse arengu- ja tegevuskava koostamisel lähtuda selles esitatud eesmärkidest ja põhimõtetest. Asutaja ootused on riigi kui asutaja seatud strateegilised suunised, et tagada asutuse tulemuslik juhtimine ning tegevuse vastavus riigi valdkondlikele arengukavadele. Asutaja ootuste täitmise aruanne on osa majandusaasta aruande tegevusaruandest. See on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja. Täname hea koostöö ja aktiivse kaasamõtlemise eest ootuste ning tulemusnäitajate sõnastamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Asta Trummel 628 2223 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Kultuurileht (edaspidi ka sihtasutus) tulenevad strateegiast „Eesti 2035“ ja „Kultuuri arengukavast 2021-2030“. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Sihtasutus arendab Eesti kultuuriajakirjandust ja -kriitikat. Kultuuriministeerium eraldab allpool toodud eesmärkide täitmiseks igal aastal sihtasutusele tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Kultuuriministeeriumi asutatud ja finantseeritav Sihtasutus Kultuurileht annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Hea Laps, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Müürileht, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, võrukeelne Uma Leht, Vikerkaar, Õpetajate Leht ja Värske Rõhk. Lugejatele on kättesaadavad ja digiteeritud ajakirjad Looming, Akadeemia, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Kunst.ee ja Täheke kõik aastakäigud ning need on kolm kuud pärast ilmumist kättesaadavad Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Sihtasutuse väljaantud ajakirju saab tellida ja lugeda e-ajakirjadena ja ajalehed on veebis loetavad. Sihtasutus teeb koostööd ka teiste valdkondadega, nt haridusvaldkonnaga ning osaleb rahvusvahelistes erialavõrgustikes, nt Eurozine. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab Sihtasutusele Kultuurileht kolm peamist eesmärki:  kultuuri mitmekülgne kajastamine ja asjatundlik analüüs eri loomealade lõikes  kultuuriväljaannete jätkusuutlik kirjastamine ja tulemuslik majandamine  kvaliteetse eestikeelse kultuuriajakirjanduse arendamine ja lugejaskonna kasvatamine Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist, sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Riik asutas Sihtasutuse Kultuurileht, et tagada Eesti kultuurile oluliste perioodiliste väljaannete järjekindel ilmumine, mille tulemusena on Eesti kultuuriajakirjandus elujõuline, mitmekesine ja lugejat arvestav. Kultuurileht reageerib paindlikult muutustele kultuuris ja lugejahoiakutele, kuid säilitab järjepidevust ja kõrget professionaalsust. Kultuurilehe väljaannetes avaldatud artiklid on objektiivsed, tasakaalustatud ja kõrge erialase tasemega. Sihtasutus Kultuurileht on Eesti kultuuriajakirju haldav, kirjastav ja levitav sihtasutus, mille tegevus tugevdab eesti kultuuri järjepidevust ja arengut soodustades kultuurilist loovust, enesereflektsiooni, mõttevahetust, süvenemist, vahendamist ning arvamuste, stiilide ja loomelaadide paljusust. Sihtasutuse Kultuurileht kultuuriväljaanded on professionaalselt kõrgel tasemel kultuurinähtuste kirjeldajad, tõlgendajad, hindajad. Sihtasutus korraldab ja tagab kõigi toimetuste tööks vajalikud tingimused ja korraldab autorite tasustamise. Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded on oluliseks väljundiks erinevate valdkondade loovisikutele oma tekstide (arvustused, ülevaated, jms) avaldamiseks ja selle eest tasu saamiseks. Sihtasutuse töötajad ja autorid on õiglaselt tasustatud – tasu suurus arvestab kultuuritöötaja miinimumtasu kokkulepetega ning tasu vorm arvestab töö sisu ning seadustest tulenevate garantiidega. Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid: 1. Sihtasutuse Kultuurileht väljaantavate ajakirjade töötajate ja koostööpartnerite rahulolu 2. Lugejate rahulolu Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele Kultuurileht on järgmised: 1. Anda välja mitmekesist regulaarselt ilmuvat eestikeelset kultuuriajakirjandust Tulemusindikaatorid: 1.1. Aasta jooksul väljaantud kultuuriajakirjade- ja ajalehtede ilmumise regulaarsus (ilmunud numbrite arv); 1.2. Aasta jooksul väljaannetele kaastööd teinud autorite arv. 2. Tagada Kultuurilehe väljaannete kättesaadavus Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded on kättesaadavad. Kõik paberajakirjade tellijad saavad juurdepääsu ka ajakirja digivariandile. Tulemusindikaatorid: 2.1. Aasta jooksul ilmunud kultuuriajakirjade tellijate arv (iga väljaanne eraldi); 2.2. Aasta jooksul ilmunud kultuuriajakirjade unikaalsete lugejate arv veebis/digitaalselt. 3. Hoida Eesti kultuuriajakirjanduse arhiivi ja tagada selle kättesaadavus Tulemusindikaator: 3.1. Rahvusraamatukogu Digari keskkonnas olevate Sihtasutuse Kultuurileht väljaannete lugejate arv aastas. Seireindikaator: 3.2. Eesti kultuuriajakirjade veebiväljaanded on vastavuses avaliku teabe seaduse § 32 alusel kehtestatud ligipääsetavusnõuetega. 4. Vähendada asutuse keskkonnajalajälge Sihtasutus Kultuurileht kasutab elektri- ja soojusenergiat ressursisäästlikult, hoolib keskkonnast näiteks kogudes jäätmeid liigiti. Sihtasutuse Kultuurileht ajakirjad on trükitud FSC-märgisega paberile. FSC sertimine annab kindluse, et toode on pärit vastutustundlikult majandatud metsadest. See tähendab, et majandamisel on arvestatud kõigi osapoolte keskkondlikke, ühiskondlikke ja majanduslikke huvisid. Tulemusindikaatorid: 4.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas; 4.2. Jäätmete liigiti kogumine; 4.3. FSC-märgisega paberi kasutamine. Tagasiside metoodika ja baastase strateegiliste võtmeindikaatorite loomiseks töötatakse välja 2026. aasta jooksul. Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vajalik jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel talle eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt, samas mitte minnes vastuollu autorite õiglase tasustamise põhimõtetega ega kultuuri mitmekesise kajastamise eesmärgiga. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. Majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kokkuhoidlikult. Võtmeindikaatorid: 1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); 2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal; 3. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid: 1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) lugeja kohta aastas; 2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) lugeja kohta aastas; 3. sihtsautuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1 töötaja kohta); 4. põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates. Investeerimispoliitika: a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ning avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. üksikute investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras asutaja ootuste peamiste eesmärkide ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. See tähendab, et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). Selleks toimub muuhulgas: a. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; b. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liikme tagasiside nõukogu liikmete tööle. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Tulemusindikaator: 1. infoturbe koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). Kõigi indikaatorite baas- ja sihttasemed on toodud lisas A.