Kiri

Riigikantselei [email protected] 27.11.2025 nr 9-1/1249-1 Eesti seisukohad AgoraEU programmi kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025 istungile Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028-2034 kohta” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. seletuskiri 30 lehel 2. otsuse eelnõu 3 lehel 3. märkuste tabel 24 lehel Kadri Jauram 5565 2788 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  SELETUSKIRI Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028-2034 kohta” juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 17. juulil 2025. a AgoraEU programmi (edaspidi programm) määruse eelnõu, mis sätestab kultuuri- ja loomesektori, audiovisuaaltööstuse, uudismeedia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi aastateks 2028-2034. AgoraEU programm integreerib seni eraldiseisvalt toiminud Loov Euroopa ja CERV programmid. Mõnes valdkonnas, nagu uudismeedia ja võitlemisel desinformatsiooni vastu oli liidu toetus eri programmide vahel killustatud. Programmi „Loov Euroopa“ sektoriülene tegevussuund sisaldas konkreetseid meetmeid meedia mitmekesisuse, - pädevuse ja -koostöö valdkonnas. Desinformatsiooni vastu võitlemist on seni rahastatud programmi Digitaalne Euroopa kaudu. Uue programmi ettepanekuga on loodud ühtne ja terviklik raamprogramm. Programmi ettepaneku eesmärk on edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja pärandit, suurendada kultuuri- ja loomesektori, eelkõige meedia- ja audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet, kaitsta loome- ja meediavabadust ning kaitsta ja edendada võrdõiguslikkust, kodanikuaktiivsust, õigusi ja väärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes ja hartas, suurendades sellega liidus demokraatlikku osalust ja ühiskonna vastupanuvõimet. Selleks et programm oleks tulemuslik, tuleb selles arvesse võtta erinevate poliitikavaldkondade eripärasid, nende sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi. Programm on strateegiliselt joondatud kesksete ELi poliitikaprioriteetidega, nagu rohepööre, digipööre, oskuste arendamine, demokraatia ja väärtuste kaitse ning turvalisus. Komisjon näeb uut programmi kui peamist vahendit poliitikaprioriteetide elluviimiseks näiteks tulevase Euroopa kultuurikompassi alt. AgoraEU programmi eelarve maht on ettepaneku kohaselt 8,582 miljardit eurot. Lisaks nähakse ette lisarahastuse võimalusi ja sünergiat teiste ELi fondidega, näiteks Erasmus+, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond ja InvestEU. Komisjoni ettepanekut menetletakse ELi nõukogu kultuurikomitees. Määrus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud hääleenamus. Eesti seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente: Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu 12. mai 2021. a istungil); Vabariigi Valitsuse 12.12.2024 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17.01.2025 istungil heaks kiidetud seisukohad Euroopa Liidu Loov Euroopa programmi 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta; Eesti ELi poliitika prioriteedid aastateks 2025-2027; Vabariigi Valitsuse 6.02.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14.02.2025 istungil heaks kiidetud seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta; Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14.02.2025 istungil kinnitatud Eesti seisukohad digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa Liidus; Vabariigi Valitsuse 18.08.2016 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 29.08.2016 seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Seletuskirja ja seisukohad koostasid Kultuuriministeeriumi ELi asjade nõunik Kadri Jauram (55652 788, [email protected]), Eesti alalise esinduse ELi juures kultuurinõunik Heili Jõe (00322 49993 5604, [email protected]). Seisukohtade kujundamisse olid kaasatud eksperdid erinevatest Kultuuriministeeriumi osakondadest, “Loov Euroopa” ja CERV infopunktidest ning sidusrühmad valdkonnast. Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Valdkonna eest vastutavad Kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost (6282212, [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu (628 2210, [email protected]), Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg (628 2204, [email protected]). 2. ELi asja sisu Programm jaguneb kolmeks tegevussuunaks. Esimene on programmi Loov Euroopa kultuuri tegevussuund, mille eesmärk on toetada piiriülest kultuuriloomet ja -koostööd, kultuurielus osalemist, kultuuri kättesaadavust ning kultuuriteoste piiriülest levitamist, tugevdades samal ajal kultuuri- ja loomesektori sotsiaalset, majanduslikku ja rahvusvahelist mõõdet. Teine on MEDIA+ tegevussuund, mille eesmärk on toetada Euroopa audiovisuaal- ja videomängutööstuse mitmekesisust ja konkurentsivõimet, soodustades Euroopa päritolu sisu loomist, levitamist ja kättesaadavust ning samal ajal edendada mitmekesist ja sõltumatut meediaruumi, toetades vaba ajakirjandust, parandades ligipääsu usaldusväärsele teabele ja võideldes desinformatsiooniga. Kolmas on demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV+) tegevussuund, mille eesmärk on kaitsta ja edendada põhiõigusi, võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli ja kodanike õigusi, sealhulgas vaba liikumist. Samuti toetatakse võitlust soolise vägivalla ning laste ja teiste haavatavate rühmade vastu suunatud vägivalla vastu ning edendatakse demokraatlikku osalust ja õigusriigi põhimõtte järgimist. Selleks, et saavutada tegevuste suurem mõju ja tõhus koostöö, toetab programm samuti algatusi, mis ühendavad kultuuri-, meedia- ja kodanikuühiskonna alasuundi ja valdkondi ning soodustavad koostööd ja innovatsiooni. Ettepaneku sätete selgitused I peatükk (artiklid 1-3) - üldsätetes määratletakse programmi nimi, mõisted, üldeesmärgid. Programm on ülesehitatud kolmele tegevussuunale: kultuuri; MEDIA+; demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste tegevussuund (CERV+), mille iga puhul on artiklis 3 toodud üldeesmärgid. II peatükk (artikkel 4) - kirjeldatakse Loov Euroopa kultuuri tegevussuuna detailsemaid ülesandeid, milleks on edendada eri vormides piiriülest kultuuriloomet ja koostööd, soodustades loovisikute ja loometöötajate liikuvust, residentuure ning partnerlusi eri suurusega organisatsioonide vahel. Samuti taotletakse, et kõigil, eriti noortel, oleks parem juurdepääs kultuurile ja kultuuripärandile ning võimalus aktiivselt osaleda kultuurielus, tugevdades nii ühiskonna ühtekuuluvust, põlvkondadevahelist õiglust ja mitmekesisust. Programm toetab Euroopa kultuurisisu laiemat levitamist ja nähtavust nii liidu sees kui ka laiemalt, aitab arendada kultuuri- ja loomesektori oskusi ja suutlikkust innovatsiooni, rohepöörde ja digiarengu suunal, soodustab koostööd ning teadmiste ja andmete vahetust kultuuripoliitika arendamisel. Lisaks toetatakse Euroopa Liidu rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Kultuuri tegevussuund arvestab täielikult loome- ja kultuurilise väljendusvabaduse põhimõtet ning aitab kaasa kultuuri- ning loomeinimeste töötingimuste parandamisele. III peatükk (artikkel 5) - kirjeldatakse MEDIA+ tegevussuuna ülesandeid, mis omakorda jagunevad kaheks: audiovisuaalvaldkonna ja uudismeedia tegevusteks. Audiovisuaalvaldkonna tegevuste raames on ülesandeks toetada mitmekesiste Euroopa audiovisuaalteoste loomist, levitamist ja nähtavust ning laiendada nende publikut nii Euroopas kui ka rahvusvaheliselt. Programm soodustab videomängude ja immersiivse sisu arendamist, talentide ja ettevõtete koostööd, uuenduslike ärimudelite kasutamist ning audiovisuaalvaldkonna poliitilist koostööd ja andmevahetust, aidates ühtlasi rakendada asjakohaseid ELi direktiive. Uudismeedia valdkonna tegevuste ülesandeks on kaitsta ajakirjanikke ja meediavabadust, edendada kvaliteetset ja mitmekesist ajakirjandust ning toetada meediaorganisatsioonide digiüleminekut ja uuenduslikke tööviise. Samuti soodustatakse koostööd desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni vastu võitlemisel, suurendatakse kodanike, eriti noorte, meediapädevust ning tugevdatakse poliitilist dialoogi ja andmeanalüüsi, austades täielikult toimetuste sõltumatust ja ajakirjandusstandardeid. IV peatükk (artiklid 6-9) - kirjeldatakse demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV+) tegevussuuna täpsemaid ülesandeid. Selle tegevussuuna eesmärgid jagunevad kolme alasuunda. Esimeses, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodanike valdkonnas, keskendutakse diskrimineerimise ennetamisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning naiste, laste ja puuetega inimeste õiguste kaitsele, samuti sõnavabaduse ja andmete privaatsuse tagamisele ning kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsel. Teises, Daphne valdkonnas, keskendutakse soolise vägivalla, perevägivalla ja riskirühmade vastu suunatud vägivalla ennetamisele, ohvrite kaitsele ning Euroopa Nõukogu konventsiooni eesmärkide toetamisele. Kolmandas, demokraatliku osaluse ja õigusriigi valdkonnas, toetatakse kodanike aktiivset osalust liidu demokraatlikus elus, vabu ja kaasavaid valimisprotsesse ning kodanikuteadlikkuse suurendamist liidu ajaloost, mitmekesisusest ja väärtustest, et edendada vastastikust mõistmist ja sallivust. V peatükk (artikkel 10) - kirjeldatakse valdkonnaüleseid ja horisontaalseid prioriteete ja tegevusi, millega täiendatakse artiklis 3 toodud eesmärke. Antud valdkonnaülesed ja horisontaalsed prioriteedid keskenduvad koostöö ja innovatsiooni edendamisele kultuuri-, meedia- ja kodanikuühiskonnas, avaliku arutelu usaldusväärsuse kaitsele ning demokraatia ja kodanikuaktiivsuse tugevdamisele. Samuti toetatakse uuenduslike tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist, ja oskuste arendamist, ELi õigusaktide rakendamist ning programmi tutvustamist ja tulemuste nähtavuse suurendamist, mida tehakse infopunktide kaudu. VI peatükk (artikkel 11-17) - puudutab finantssätteid ja programmi juhtimist, kus artikkel 11 määrab kindlaks programmi eelarve ja rahastamise vormid, artikkel 12 täiendavate vahendite kaasamise liikmesriikide, ELi institutsioonide, organite, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutuste vahel. Artikkel 13 võimaldab kombineeritud rahastamist teiste ELi programmidega ning võimalust korraldada väljavalimismenetlusi ühiselt partneritega. Artiklis 14 määratakse kindlaks tingimused, millistel kolmandatel riikidel on võimalik programmis osaleda, kas täielikult või osaliselt, ning millised üksused võivad rahastust taotleda. Artikkel 15 toob ära ELi rahastuse vormid ja rakendamise sätted. ELi rahastus hõlmab nii toetusi, auhindu, hankeid kui ka mitterahalisi annetusi, eelarvelisi tagatisi ning rahastamisvahendeid (sh InvestEU), kulude sidumatust kui ka lihtsustatud kulumeetodeid. Samuti käsitleb antud artikkel taotlejate suutlikkuse hindamist. Artikkel 16 sätestab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Artikkel 17 käsitleb programmi rakendamist tööprogrammide kaudu vastavalt Euroatom määrusele 2024/2509 artikkel 110. VII peatükk (artikkel 18-20) - ülemineku- ja lõppsätetes nähakse ette sujuv üleminek programmide vahel ning sätestatakse määruse jõustumiskuupäev. 3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 9 lõige 2, artikkel 21 lõige 2, artikkel 24, artikkel 167 lõige 5, artikkel 168 lõige 5 ja artikkel 173 lõige 3. ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikega 2 nähakse ette võimalus luua stimuleerivaid meetmeid, et toetada liikmesriike võitluses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikega 2 nähakse ette liidu meetmed, millega hõlbustatakse kodanike vaba liikumise ja liikmesriikide territooriumil elamise õiguse kasutamist. See artikkel võib hõlmata ka meetmeid kodanike ja ametiasutuste teavitamiseks õigusest hääletada teises liikmesriigis elades, sest need meetmed hõlbustavad praktikas ka kodanike vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist. ELi toimimise lepingu artikliga 24 kohustatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrama kindlaks ELi lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 vastuvõtmisega. Programmist tuleks toetada kõnealuse määruse rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, mis võimaldab kodanikel kasutada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi. Koos muude ELi toimimise lepingu artiklis 24 sätestatud õigustega tagab see õigus kodanike otsese osalemise liidu demokraatlikus elus. ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 5 antakse liidule ülesanne võtta vastu stimuleerivaid meetmeid, et aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning tuues esile ühist kultuuripärandit. Liidu meetmed peavad ergutama liikmesriikide vahelist koostööd ning täiendama nende meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu Euroopa elanike kultuuri- ja ajalooalaste teadmiste parandamine ja levitamine ning üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitse. ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 5 on sätestatud õiguslik alus inimeste tervise kaitset ja parandamist stimuleerivate meetmete vastuvõtmiseks. Vägivald, sealhulgas laste- ja naistevastane vägivald kahjustab füüsilist ja vaimset tervist. Lapsed on haavatavad kodanikud ja vajavad suuremat kaitset nimetatud ohtude eest, mis hõlmavad sageli piiriüleseid juhtumeid. Naistevastane vägivald kahjustab samuti tõsiselt ohvrite füüsilist ja vaimset tervist ning nad vajavad väga suurt kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikes 3 on sätestatud, et liit võib otsustada vastu võtta erimeetmeid, millega toetatakse liikmesriikides liidu tööstuse konkurentsivõime tagamiseks vajalike tingimuste loomiseks tehtavaid meetmeid, sealhulgas algatuse ja ettevõtete arengu jaoks soodsa keskkonna edendamiseks. ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 3 kohaselt võib liit otsustada võtta vastu erimeetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust. Meetmed võivad hõlmata samme liidu tööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning ettevõtluse arendamiseks, samuti ettevõtete arenguks soodsa keskkonna loomiseks. Sellised meetmed ei kohusta liikmesriike oma õigus- ega haldusnorme ühtlustama. Subsidiaarsuse põhimõtte järgi tegutseb Euroopa Liit kultuuri, meedia ja liidu väärtuste edendamisel vaid siis, kui eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil. Nendes valdkondades on sageli tegemist riigipiire ületavate ja keerukate probleemidega, mis nõuavad koordineeritud lähenemist ja ühist tegutsemist. ELi tasandil korraldatud koostöö võimaldab sidusamat ja tõhusamat reageerimist ühistele väljakutsetele, tugevdades samal ajal Euroopa kodanikuidentiteeti, solidaarsust ning osalust kultuuris ja meedias. Samuti toetavad ELi meetmed ühtse turu toimimist, parandades kultuuri- ja loomesisule juurdepääsu, soodustades meedia mitmekesisust ning suurendades Euroopa loome- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Kooskõlastatud poliitikad ja ühised projektid aitavad vähendada killustatust ning võimaldavad ressursside tõhusamat kasutamist. Liidu eelarve täidab seejuures keskset rolli, võimaldades ellu viia algatusi, mis toovad kasu kõigile liikmesriikidele ja nende kodanikele. Proportsionaalsuse põhimõte tagab, et ELi tegevus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub piiriülesele koostööle. Samuti toetab AgoraEU kvaliteedi tõusu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, jäädes kooskõlla ELi üldiste poliitikate ja prioriteetidega. Seega võib öelda, et ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja programmi eesmärkide saavutamiseks ELi tasandil. 4. ELi asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusprogrammide ajalugu ulatub EL-is 1990. aastatesse, kus alguses hallati kultuuri-, kultuuripärandi- ning audiovisuaalvaldkonna koostöö toetusprogramme eraldi. Alates 2000. aastast koondati kultuuri-, loome- ja kultuuripärandikoostöö programmi „Kultuur 2000“ ning audiovisuaalvaldkonda toetati programmist MEDIA. Nõnda haldas Euroopa Komisjon kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkondade toetusi kahe eraldi programmi kaudu kuni 2014. aastani, mil need kaks programmi ühendati „Loov Euroopa“ programmiks. Programm on aidanud edendada kultuurilist ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust piiriüleselt, aidanud oluliselt kaasa rahvusvahelisele koostööle, pakkudes Eesti loomeinimestele ja -organisatsioonidele olulisi võimalusi professionaalseks koostööks ja koosloomeks, teoste nähtavuse, kättesaadavuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks on programm aidanud kaasa professionaalsele võrgustumisele ning tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. “Loov Euroopa” programmi näol on tegemist ainukese spetsiifiliselt kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud ELi rahastamisallikaga ja sel on nendes sektorites ainulaadne koht. CERVi (Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) ajalugu ulatub aastatesse 2014-2020, mil antud valdkondade teemad jagati kahe programmi vahel: „Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm“1 (Rights, Equality, Citizenship Programme, lühend REC)“ ning „Kodanike Euroopa programm“2 (Europe for Citizens, lühend EFC). 2021. aastal ühendati kaks programmi ja uue programmi nimeks sai „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja vääruste programm“3 (Citizens, Equality, Rights and Values, lühend CERV), mille kontaktpunkt on Kodanikuühiskonna Sihtkapital4. CERV on Euroopa Liidu rahastusprogramm, mis aitab säilitada avatud, demokraatlikku, kaasavat ja loovat ühiskonda ning toetab tegevusi, mis võitlevad diskrimineerimise, rassismi ja soolise vägivalla vastu, edendavad laste ja naiste õigusi, ajaloolise mälu väärtustamist ning tugevdavad kodanike osalust ja kaasamist poliitikakujundamisse. CERV programmi mõju Eestile on olnud märkimisväärne, toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ja avaliku sektori asutusi projektidega, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkusega ja haavatavate sihtrühmade vägivalla ennetamise, samuti põhiõiguste ja demokraatia edendamisega. CERV programmi toetustega on arendatud naiste juhtimisvõimekust, suurendatud teadlikkust LGBTQI+ inimeste ja erivajadustega inimeste õigustest, parendatud politsei ja ametkondade töövõimekust perevägivalla juhtumite käsitlemisel ning toetatud noorte ja laste õigusalast haridust. Samuti on panustatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisse tehnoloogiasektoris ja ajaloolise mälu hoidmise projektidesse. CERVi tegevused on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendanud organisatsioonide rahvusvahelist koostööd ning toetanud Euroopa Liidu alusväärtuste – võrdsuse, inimõiguste ja demokraatia – nähtavust ja rakendamist kohalikul tasandil. Mõlema programmi 2021-2027 vahehindamiste tulemused näitavad, et suures osas on saavutatud oma poliitilised eesmärgid ja loodud Euroopa Liidu tasandil lisandväärtust. Näiteks kinnitas CERVi vahehindamine, et programm täidab väärtuste ja põhiõiguste edendamise rahastamise valdkonnas seni suuresti tühja niši. See on ainus ELi vahend, mis on spetsiaalselt loodud toetama organisatsioone, mis tegelevad põhiõiguste, võrdsuse ja 1 EU Funding & Tenders Portal 2 EU Funding & Tenders Portal 3 Citizens, Equality, Rights and Values Programme (CERV) | EU Funding & Tenders Portal 4 Programmi „Kodanike Euroopa“ kontaktpunktid - Euroopa Komisjon (europa.eu) mittediskrimineerimise, demokraatia ning õigusriigi kaitse ja edendamisega Euroopas. Nendel organisatsioonidel puuduvad sageli muud rahastamisallikad. “Loov Euroopa” programm on aidanud kaasa üldisele eesmärgile toetada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, suurendades kultuuri kättesaadavust, samuti konkurentsivõime eesmärgile, aidates audiovisuaal-, loome- ja kultuurivaldkonna tegijatel kasvada Euroopa tasandil. Programmil on ainulaadne roll, olles ainus rahastamisallikas, mis toetab nende sektorite vahelist koostööd, sisu levikut ja loojate liikuvust üle riigipiiride. Samas tõi mõjuhinnang esile ka programmide ülesehituse ja rakenduse täiustamise vajadusi. Nendeks on programmide haarde laiendamine, juurdepääsu ja juhtimise lihtsustamine, seire tõhustamine, sünergiate tugevdamine ja kattuvuste vältimine teiste programmidega ning paindlikkuse suurendamine uute väljakutsete lahendamiseks. Mõlemaid programme on hinnatud kui kulutõhusaid, paindlikke ja strateegiliselt olulisi. Programmid aitavad kaasa nii ELi kui ka Eesti valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele, sealhulgas rohepöördele, digipöördele ja sotsiaalsele kaasatusele. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa väärtusi, kultuuridevahelist mõistmist ja sotsiaalset sidusust. Uus programm “AgoraEU” tugineb programmile „Loov Euroopa“ (2021–2027), samuti Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile CERV (2021–2027) ning olemasolevatele institutsioonilistest õigustest tulenevatele eelarveridadele. Sellesse koondatakse ELi rahaline toetus kultuuri, meedia ja liidu väärtuste säilitamiseks. Uues rahastamisvahendis võetakse arvesse eri valdkondade eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, tagades samal ajal koostoime ja meetmete vastastikuse täiendavuse. Sotsiaalsed mõjud Senine „Loov Euroopa“ programm on Eestis märkimisväärselt mõjutanud loome-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonda, edendades kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd. “Loov Euroopa” programm on võimaldanud Eesti loovisikutel ja organisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, tuues kaasa rohkem koostööprojekte Euroopa tasandil. See on avardanud Eesti kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelisi sidemeid, toetades uute võrgustike loomist ning oskusteabe jagamist. Eelmainitud koostöö on aidanud tuua uuenduslikke ideid ja metoodikaid ka kohalikku konteksti. „Loov Euroopa“ on võimaldanud tekkida platvormil, kus Eesti loojad saavad vahetada ideid, teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste Euroopa riikide loomeinimestega ning koos luua. „Loov Euroopa“ on toetanud Eesti filmide, teatri-, muusika- jt projektide levitamist Euroopas, andes Eesti loomeinimestele võimaluse jõuda laiema publikuni. Audiovisuaalvaldkonnas, filmide ja seriaalide arendamisel ning professionaalide koolitamisel on see suurendanud rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist ja toonud Euroopa teoseid ka Eesti publikuni, pakkudes samal ajal rohkem ressursse ja platvorme Eesti teoste levitamiseks. Näiteks 2021. aastal Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammis esilinastunud Soome-Eesti koostööfilm “Kupee nr 6” sai arendustuge „Loov Euroopa“ programmist, samuti ka Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilm „Sannapäiv”. Anna Hintsi dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” sai pärast auhinnasadu festivalidel „Loov Euroopa“ tuge kinolevi korraldamiseks Euroopas. Selline võimalus avaneb väga vähestele. Oluliseks näiteks programmi tähtsusest on ka MEDIA programmi pikaajaline toetus Euroopa festivalidele, sh Pimedate Ööde Filmifestivalile, ning edukad filmiarendusprojektid, mille teostus sõltub otseselt programmist. Loov Euroopa toel on Eestis ellu viidud koostööprojekte, mis on toonud kokku erinevatest kultuuridest pärit inimesi, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade lõimimist. Üheks suurimaks algatuseks, mida programm toetab, on Euroopa kultuuripealinn ja 2024. a oli au seda tiitlit kanda Tartul koos Lõuna-Eestiga ning sellel projektil on lai sotsiaalne-, majanduslik-, eelarveline- ja keskkonnamõju5. Samuti on suurenenud kogukonnapõhiste kultuurialgatuste arv, mis on toonud kultuuri ka nendeni, kes sellega muidu kokku ei puutuks. Heade näidetena programmi sotsiaalsest mõjust võiks välja tuua VAT Teatri projekti „Play On!“, mis tunnistab digitaliseerimisest tingitud suuri muutusi ühiskonnas ja teatris ning püüab projektis osalevatel teatritel aidata mõista, tundma õppida ja rakendada kaasavat tehnoloogiat, et katsetada klassikalise kõrval ka interaktiivsete jutustamisvormidega. Teatrielamust uuendab ka „Prothemus“, mis loob rahvusvahelisi kogukonnateatrit, eesmärgiga kaasata sellesse osalema marginaliseeritud ühiskonnagruppe. Muusika valdkonnas on Music Estonia vedanud edukat projekti HEMI (Hub for the Exchange of Music Innovation), mille eesmärk on toetada Kesk- ja Kagu-Euroopa artiste ja muusikaprofessionaale. CERV programmi sotsiaalne mõju Eestile on samuti mitmekesine ja märkimisväärne. Programm aitab suurendada kodanike kaasatust ühiskondlikku ellu ning tugevdada võrdõiguslikkust ja sallivust Eesti ühiskonnas. 2023. a voorust sai ühena 21 organisatsioonist toetust Eesti organisatsioon People to People suurprojektis “Voices of Change”. Projekti 5 https://tartu2024.ee/wp-content/uploads/2025/10/Tartu2024_Ellujaamise_lugu.pdf eesmärk on edendada nende tüdrukute arusaamu poliitika kujundamise protsessist, kes on Euroopasse tulnud pagulase või sisserändajana. CERV rahastab projekte, mis võitlevad diskrimineerimise, rassismi ja soolise vägivalla vastu, toetavad laste ja naiste õigusi ning ennetavad vägivalda. Näiteks MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus osaleb koos Itaalia, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa ülikoolide, MTÜde ja uurimiskeskustega projektis, mille eesmärk on uue innovaatilise mehhanismi väljatöötamine, mis ühendab ja sünkroniseerib parimad olemasolevad tööriistad ja meetodid digitaalse lahendusega. Taoline mehhanism pakub tuge haridusasutustele, ülikoolidele ja nende töötajatele (nii õppejõud kui ka haldustöötajad) stereotüüpide ja soolise vägivalla, eriti seksismi, seksuaalse ahistamise ja homofoobse vägivalla tuvastamisel ja ennetamisel nende igapäevatöös. Heaks näiteks on MTÜ Rääma Noorte Ühing, kes osaleb rahvusvahelises projekt „Combating Hate Speech and Hate Crimes Against Individuals with Mental Disabilities (COMBATHATE)“. COMBATHATE toob kokku Eesti ja mitme Euroopa riigi vabaühendused ning tugiteenuste osutajad, et vähendada vaenukõnet ja vaenukuritegusid vaimse puudega inimeste suhtes. Samuti toetab CERV programm Euroopa ajaloolise mälu projekte kodanike osaluse ja kaasatuse suurendamiseks, näiteks 2024. a. sai 120 000 euro suuruse toetuse Eesti Mälu Instituudi, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse koostööprojekt Lätiga „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944“, mis käsitleb Baltikumi suurpõgenemist 1944. a naiste ja laste vaatenurgast. Projekti eesmärgiks on tutvustada ja tõsta teadlikkust pagulasteemadest, demokraatia vajalikkusest, totalitaarse režiimi ohtudest, naiste võimalustest ja ohtudest paguluses, samuti identiteedi säilitamisest. Arvestades 2022. a sündmusi Ukrainas ja põgenikekriisi, tõlgitakse väljavõtted raamatust vene keelde, et jagada 1944. a naiste kogemusi uue põlvkonna põgenikele Ukrainast, Valgevenest või Venemaalt. CERV programm loob tingimused avatud, kaasava ja demokraatliku ühiskonna arenguks, edendades inimõiguste austamist ja võrdseid võimalusi kõigile. Eesti kodanikuühendused ja kohalikud omavalitsused saavad programmi kaudu tuge oma võimekuse kasvatamiseks, koolitusteks ja teadlikkuse tõstmiseks, mis omakorda tugevdab sotsiaalset sidusust ja usaldust ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koordineeritav projekt akronüümiga „EquiTech“ (hõlmates veel Leedu ja Eesti asjakohaseid riigiasutusi) keskendub ebaõigluse ja kallutatuse vältimisele automaatsetes otsustusprotsessides. Nimelt kasutavad asutused üha enam tehisintellekti ja arvutialgoritme andmetöötluseks ning teenuste pakkumiseks. Samal ajal on oluline olla teadlik ja tagada, et selles protsessis ei diskrimineeritaks inimesi. „EquiTech“ projekt analüüsib Eesti ja Leedu riigiasutuste automaatseid otsustusprotsesse ja nende algoritme. Analüüsi tulemusena valmivad juhendid ja koolitusmaterjalid nii tarkvara arendajatele kui ka riigiametnikele eesmärgiga tagada algoritmides inimeste võrdne kohtlemine. Mõju majandusele Uue ühendatud programmi rakendamine võib Eestile avaldada olulist majanduslikku mõju. Näiteks praeguse “Loov Euroopa” programmi mõju Eestile ja selle kultuuri-, loome- ning audiovisuaalvaldkonnale on olnud märkimisväärne nii otsetoetusena kui ka kaudselt partnerite ja teenuste panuse kaudu. Toetused on aidanud ellu viia rahvusvaheliselt tuntud algatusi nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, mis toovad tulu kohalikule majandusele ja tõstavad Eesti nähtavust. Programmi projektid on suurendanud loovisikute ja organisatsioonide professionaalsust, konkurentsivõimet ning loonud töökohti loome- ja kultuurisektoris, toonud Eestisse välisrahastust. Toetatud tegevused on otseselt hoogustanud kohalikke teenindusettevõtteid ja elavdanud majandust. Lisaks on programm aidanud kaasa kultuuriturismi kasvule ja loomesektori jätkusuutlikule arengule Eestis. Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegijate aktiivsus ja edukus Loov Euroopast toetuste taotlemisel on aastatega järjest suurenenud. MEDIA alaprogramm on aastatel 2001-2025 toonud Eesti audiovisuaalvaldkonda (arendus, levi ja koolitus, festival ja filmiturg) 13 295 646 eurot, mis aastate lõikes on jõudsasti kasvanud. Kultuuri alaprogrammi raames on aastatel 2015-2023 ELi partnerlustes osaletud Eestist 46 projektiga, kus juhtivpartnerite osa on ajas kasvanud. Eelmisel programmiperioodil, aastatel 2014-2020 on „Loov Euroopa“ programm valdkonda toonud 2 815 125 eurot. CERV programmil nii otsest mõju Eesti majandusele traditsioonilises mõttes pole olnud, kuna selle eesmärgiks on Euroopa Liidu põhiväärtuste, võrdõiguslikkuse, kodanike õiguste ja demokraatia edendamine ning kodanike kaasamine ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis. Programm on toetanud eelkõige kodanikuühendusi ja mittetulundusprojekte, mis mõjuvad ühiskonna sidususele, vägivalla ennetusele ja kodanike teadlikkusele, kuid majanduslikku kasvu ja tööturgu see otseselt ei stimuleeri. Seega on CERVi mõju Eesti majandusele kaudne, peegeldudes pigem sotsiaalse kapitali ja kaasatuse ning demokraatliku osaluse tugevnemises, mis võib pikemas perspektiivis toetada stabiilset ja kaasavat majanduskeskkonda. Eesti organisatsioonid on saanud aastatel 2021 ja 2024 CERV programmi kaudu toetust 55 projektile kokku summas 3 819 292 eurot. Käimasoleval programmperioodil on Eesti osalenud või osaleb 63 projektis. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Loov Euroopa mõju Eesti elu- ja looduskeskkonnale on arvestatav. Programm on toetanud projekte, mis keskenduvad Eesti kultuuripärandi, sh traditsioonilise kunsti ja käsitöö säilitamisele. See on aidanud suurendada teadlikkust kohaliku kultuuri väärtusest ja selle seostest looduskeskkonnaga. Rohelisem lähenemine on Loov Euroopa programmis üks kultuuri- ja loomesektori valdkonnaülestest prioriteetidest. Komisjon tellis 2021. aastal uuringu „Loov Euroopa programmi rohepööre“, et muuta programm keskkonnasõbralikumaks. Keskselt tellitud uuringu tulemusena valmis kolm dokumenti: keskkonnatavade juhend, Loov Euroopa programmi rohepöörde strateegia ja Loov Euroopa programmi rohepöörde jälgimise juhend. Nende järgimine on projektidele (keskkonnajuhtimisel, reisimisel, transpordi ja energia kasutamisel, jäätmekäitlusel ja hangete korraldamisel) kohustuslik ning seal sätestatut arvestatakse projektide hindamisel. Loodud on roheline lisatoetus Culture Moves Europe meetmes ning rohelise ringreisi vautšer Music Moves Europe auhinna raames. Eestist on oluline näitena välja tuua, et PÖFFi raames tegutsev Põhja- ja Baltimaade suurim filmiturg Industry@Tallinn & Baltic Event, mis on alates 2024. aastast ametlikult Greentime’i sertifitseeritud jätkusuutlik üritus, olles nii üks väheseid filmiturge Euroopas ja kindlasti ainus Põhja-Euroopas, mis sellise sertifikaadi kriteeriumitele vastab. Teise näitena saab tuua Euroopa kultuuripealinnana Loov Euroopa programmist toetust saanud Tartu, kes koostas keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi, mille rakendamine oli kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele. Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. CERVi programmist saab hea näitena tuua SA Keskkonnaõiguse Keskuse partnerlusel toimunud projekti, mis tõi kokku kliimateadlased, ametnikud, kohalikud omavalitused ja keskkonna-aktivistid, et arutada kuidas kliimamuutustega kohaneda. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele Nii Loov Euroopa kui ka CERV programm on mitmekesistanud Eesti kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna, kodanikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi edendamise rahastamisallikaid. Programme rakendatakse riiklike infopunktide ja kas ühe- või mitmeaastaste töökavade (programmide) kaudu. Infopunktide (Loov Euroopas desks) või kontaktpunktide (CERVis) ülesanne on nõustada taotlejaid ning levitada infot programmi ja taotlusvoorude kohta, programmi puudutavate ürituste korraldamine (sh infopäevad) ning anda arvamusi Euroopa Komisjonile taotlusvoorude edenemisest liikmesriigis. Lisaks panustavad Loov Euroopa ja CERVi programmikomitee ettevalmistustes. Loov Euroopa programmi deske on riik seni rahastanud 50% ulatuses (Kultuuriministeeriumi eelarvest) ja EL 50% ulatuses. CERV programmi kontaktpunkte on Siseministeerium omalt poolt rahastanud 20%ga, EL 50 %ga ja 30 % on mitterahalise panusena katnud Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Eestis on Loov Euroopa infopunktideks Eesti Filmi Instituut (MEDIA desk), kes nõustab ja levitab infot MEDIA alaprogrammi kohta ning Loov Eesti MTÜ (kultuuri desk), kes nõustab ja levitab infot kultuuri alaprogrammi kohta ning SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes nõustab ja levitab infot CERV programmi kohta. Loov Euroopa programmi kolmanda, horisontaalse samba ehk sektoriteülese alaprogrammi kontaktpunktiks (sh uudismeedia ja innovatsioon) on hetkel Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik, kes vastutab Loov Euroopa infopunktide tegevuskava ja aastaprogrammi koostamise ja edastamise ning infopunktide rahataotluse koostamise ja Brüsselisse edastamise eest. Taotlemine mõlema programmi erinevatest voorudest, projektide hindamine ja grandilepingud käivad keskse ELi toetuste süsteemi Funding and Tenders Portal kaudu. Liikmesriigid saavad kujundada Loov Euroopa programmi sisu ELi kultuurivaldkonna töökava kokkuleppimisel ja programmikomitees. CERVi kaheaastase tööprogrammi ettepaneku esitab Euroopa Komisjon liikmesriikide esindajatest koosnevale kommiteele, kes kiidab programmi heaks. Kultuuriministeerium viib läbi Loov Euroopa kultuuri alaprogrammis edukaks osutunud Eesti projektitegijatele suunatud kaasrahastusvooru. Kaasrahastusvoorust on aastatel 2015 – 2023 kokku toetatud 43 projekti ning selle kaudu 29 erinevat loomevaldkonna organisatsiooni, asutust või arenduskeskust. Enamasti on tegemist mitmeaastaste projektidega, mille puhul küsitakse igal aastal kaasrahastust jooksva aasta kulude katteks, seda keskmiselt 15 projektile aastas. Viimastel aastatel on projektide arv kasvanud paarikümneni, sest organisatsioonid viivad ellu nii käimasolevaid projekte kui ka taotlevad uutes voorudes. Rahvusvahelistes võrgustikes hästi toimivatel organisatsioonidel on korraga käsil 2–3 projekti. Võimekamateks on Sõltumatu Tantsu Ühendus, VAT Teater, Music Estonia, Shiftworks, lastekirjanduse kirjastaja Päike ja Pilv. Aastatel 2015–2023 on riik eelmainitud voorust kultuuriprojekte kaasrahastanud kokku 521 722 euroga. Ajavahemikul 2015–2020 oli Kultuuriministeeriumi fondi maht aastas 46 400 eurot ning projektide omafinantseeringu määr oli väga kõrge (40-60%). See lõi olukorra, kus organisatsioonide võimekuse kasvades sai riik kaasrahatusse panustada keskmiselt vaid 36% küsitavast summast, mis oli organisatsioonide jaoks suureks probleemiks, sest raske oli tagada nii suurt omafinantseeringut. Uuel programmiperioodil 2021-2027 on riigipoolset panust järk- järgult suurendatud, jõudes 2024. aastaks kuni 150 000 euroni. Samal ajal on omafinantseeringu määr vähenenud väiksemate projektide puhul 20-30%ni, mis on taotlejate kindlust ja võimekust toetanud ning esile on kerkinud mitmeid juhtivpartnereid. Samas sai 2023. aastal Eesti riik kaasrahastada siiski 58% küsitavast summast, mis näitab, et vooru mahu kasv oli ainuõige toetamaks juba tiheda konkurentsi läbinud rahvusvahelisi projekte. Edasivaates võib eeldada, et Loov Euroopa ja CERV programmide kontaktpunktide tegevus jätkub, mis omakorda eeldab nende rollide stabiilset ja selget rahastamist. See on vajalik nii taotlejate kvaliteetse nõustamise kui ka programmi tegevussuundade tõhusaks elluviimiseks Eestis. Samuti on tõenäoline, et kaasrahastusvoor jätkub, arvestades selle olulist mõju Eesti organisatsioonide rahvusvahelise haarde, võimekuse ja projektide edukuse toetamisel. 5. Ettepanekud Eesti seisukohtadeks koos selgitustega 5.1 Eesti toetab eraldiseisva AgoraEU programmi loomist kultuuri, audiovisuaal-, uudismeedia ning kodanikuühiskonna tegevusvaldkondade toetamiseks. Eesti toetab programmi üldisi eesmärke ning võimalust luua sünergiaid programmi eri osade vahel. Eesti eelistab programmi tegevussuundade selgemat defineerimist, alaeesmärkide ja toetatavate tegevuste täpsemat lahtikirjutamist määruses. Selgitus: Programmi läbivateks üldeesmärkideks (artikkel 3) on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning kultuuripärandi edendamine, loomesektori konkurentsivõime suurendamine, eriti meedia- ja audiovisuaalvaldkonnas, loome- ja meediavabaduse kaitsmine, põhiõiguste, võrdse kohtlemise, aktiivse kodanikkonna ja väärtuste edendamine ja kaitsmine ning selle kaudu demokraatias osalemise ja sotsiaalse vastupanuvõime edendamine. Arvestades muutuvaid aegu, on loetletud eesmärgid prioriteetsed kõikide kultuurivaldkonna taotlejate jaoks, kuna rahvusvaheliste koostööprojektide ettevalmistusaeg on pikk ning toimivate võrgustike loomine nõuab erinevaid kohtumisi, arutelusid ning eelarvete planeerimist. Lisaks on artiklis 3 toodud üldeesmärgid iga tegevussuuna raames eraldi. Kultuuri tegevussuund panustab sarnaselt senise “Loov Euroopa” programmiga piiriülesesse koosloomesse, koostöösse, osalemisse ja teoste kättesaadavusse ning levitamisse, tugevdades samal ajal kultuuri- ja loomesektori sotsiaalset, majanduslikku ja rahvusvahelist mõõdet. MEDIA+ tegevussuund jaguneb sisuliselt kaheks osaks, millest esimene panustab sarnaselt senise MEDIA programmiga audiovisuaalvaldkonna mitmekesisusse ja konkurentsivõimesse, eelkõige edendades Euroopa teoste loomist ja piiriülest levitamist ning juurdepääsu Euroopa töödele. Uue mõõtmena on hõlmatud videomängutööstus. MEDIA+ teine alavaldkond puudutab uudismeediat, eesmärgiga toetada vaba, jätkusuutlikku ning mitmekesist inforuumi, eelkõige sõltumatut ajakirjandust, usaldusväärse teabe kättesaadavust ja võitlust väärinfo vastu. CERV+ alasuuna põhieesmärgiks on aidata kaasa põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning kodanike õiguste, sealhulgas kodanike vaba liikumise kaitsmisele ja edendamisele ning kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamisele. Samuti on eesmärgiks aidata kaasa soolise vägivalla, lastevastase vägivalla ja teiste haavatavas positsioonis olevate inimeste vastu suunatud vägivalla vähendamisele ja ennetamisele; ning seista demokraatliku osaluse suurendamise ja õigusriigi põhimõtte järgimise eest. Lisaks käsitleb artikkel 3 sünergiaid alasuundade vahel, nähes ette ka horisontaalsed valdkondade vahelised tegevused, mis panustavad üldeesmärkidesse ja edendavad innovatsiooni. Kolme tegevussuuna valdkondlikud eesmärgid on liiga üldsõnalised. Näiteks ei täpsusta artikkel 3, milliseid sektoreid, tegevusi ning kuidas programmi raames täpselt toetatakse, kes on peamised ja eelistatud kasusaajad. Selgitav roll on põhjenduspunktidel, kuid need pole tekstis kergesti leitavad kasusaaja vaatest ega ka õiguslikult samaväärselt siduvad kui artiklid. Programmi regulatsiooni üldsõnalisus aitab ühelt poolt kaasa paindlikkusele erinevate meetmete väljatöötamisel muutuvas ajas, kuid vähendab õigusselgust rakendamisel, läbipaistvust ja prognoositavust kasusaajate jaoks. 5.1.1 Programmi kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegevussuundade peamiseks fookuseks peab jääma rahvusvaheline professionaalne koostöö, loovisikute mobiilsus, partnerlused ja võrgustikud ning toetatavate tegevuste (kunstiliselt) kõrge kvaliteet. Eesti peab oluliseks kultuuri alasuunas sektoripõhise lähenemise võimalust, tagamaks programmi võimalikult mõjus rakendamine. Selgitus: kultuuri tegevussuuna (artikkel 4) spetsiifilised eesmärgid kajastavad laias plaanis kõiki seniseid “Loov Euroopa” programmi tegevussuundi kultuuris, mis on väga tervitatav. Samas ei ole loomesektoreid nimetatud. Puudub selgus, mis valdkonnad on täpselt hõlmatud ning mida programmi raames toetatakse. Samuti ei ole piisavalt selgelt välja toodud võimalikud toetatavad tegevused. Näiteks on mainitud partnerlusi, kuid mitte rahvusvahelisi kultuuriprofessionaalidele suunatud võrgustikke. Viidatakse alustavate loovisikute platvormidele, auhindadele, koolitustele, talentide promole, tuuridele ning festivalide ja tõlgete toetamisele, kogemuste jagamisele valdkonnas ning poliitikakujundamises. Toetame võrgustike ja platvormide koostööd, mis on üldjoontes solidaarsed foorumid, kus väiksemate ELi riikide hääl ja ideed on kuuldavamad, samuti on nende kaudu lihtsam leida partnereid. Toetatavate tegevuste puhul on oluline, et kultuuri tegevussuunas on võimalikud sektoripõhised lähenemised. Samade poliitikameetmetega ei saa tulemuslikult arendada niivõrd erinevaid sektoreid nagu muusika ja arhitektuur, kirjandus ja disain. Sektoritel on spetsiifilised väljakutsed, mistõttu on vaja erilahendusi nende väljakutsetega toimetulekuks. Sektoripõhine lähenemine võimaldab edasi liikuda ka seniste edukate algatustega. Sektoripõhise lähenemise kindlus peab olema tagatud. Kultuuri tegevussuunas on üldiselt tervitatav rõhk kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel, mida soovime esile tuua. Samuti loome- ja väljendusvabaduse olulise põhimõttena eraldi välja toomine ja kultuuri sisemise väärtuse (intrinsic value) rõhutamine. 5.1.2 Eesti toetab programmis MEDIA+ tegevussuunda ning selle audiovisuaalvaldkonna alasuunda. Oluline on, et alasuuna ülesehitus ja struktuur arvestab valdkonna ökosüsteemi jätkusuutlikkust Euroopas nii mitmekesise sisu pakkumisel kui ka sektori konkurentsivõime edendamisel. Eraldi tähelepanu tuleb taotlusvoorude tingimustes pöörata väikese tootmisvõimekusega riikide ligipääsu tagamisele. Eesti toetab videomängutööstuse hõlmamist programmi. Selgitus: MEDIA+ audiovisuaalvaldkonna (artikkel 5) tegevused tuginevad senisele MEDIA programmile, keskendutakse audiovisuaalteoste tootmise väärtusahelale tervikuna, idee arendusest kaastootmiseni, levi ning teoste kättesaadavuseni ja leitavuseni (discoverability) nii Euroopas kui ka globaalselt. Audiovisuaalvaldkonnas on teoste tootmisel võtmeroll nii sõltumatutel tootjatel eriti väikese tootmisvõimekusega riikides ja väikestel turgudel, mida soovime programmis veelgi paremini esile tuua. Väikeriigid vajavad lihtsustatud tingimusi ja positiivset diskrimineerimist, seda ilma kunstilises kvaliteedis järele andmata. Olulisel kohal on publiku arendamine, eelkõige kogudes, töödeldes ja kasutades andmeid. Lisaks on oluline MEDIA+ alasuuna raames jätkata ja laiahaardeliselt edasi arendada Euroopa audiovisuaalteoste ning kinolevi. Levitoetus peab hõlmama nii võimalusi globaalse levi promotsiooniks ja rahvusvaheliseks leviks vajalikku struktuurset toetust. Näiteks on üheks takistuseks levikindlustus, mida väikese tootmisvõimekusega riigid katta ei suuda. Jätkata tuleb filmifestivalide ning filmiturgude toetamisega. Programmi toetatavate tegevuste hulka on lisatud videomängutööstus, mis on kiiresti kasvav loomemajanduse valdkond. Selle hõlmamist programmi skoopi tuleb pidada positiivseks, kuigi jääb ebaselgeks, mis tegevusi hakatakse programmi alt toetama ja milliseid eesmärke täitma. Videomängutööstus toimib audiovisuaalvaldkonna ökosüsteemist erinevalt ja eeldab seega selgemat sõnastust. Eesti eelistab üksikloojate ja mikroettevõtete võimestamist, kuna ka videomängutööstuse kvaliteetsest sisuloomest tuleneb Euroopa tugevus. Arendada tuleks meetmeid noorte loovaks kaasamiseks mänguarendusse.. 5.1.3 Toetame MEDIA+ tegevussuuna all uudismeedia alasuunda, kuid oluline on tagada, et toetustegevused arvestaks uudismeedia valdkonna spetsiifiliste vajadustega. Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku sõltumatu meedia jätkusuutlikkusele ja elujõulisusele, sealhulgas piiriüleses koostöös. Toetame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse põhimõtete eraldi esiletoomist programmis. Täiendavalt rõhutame meediapädevuse ja strateegilise kommunikatsiooni algatusi, eriti noortele ja lastele, sealhulgas laste õiguste kajastamist ja teadlikkuse suurendamist avalikus ruumis. Selgitus: Uudismeedia valdkonnal on audiovisuaalvaldkonnaga kohati samad väljakutsed seoses digiplatvormidega, mistõttu uudismeedia valdkond on toodud MEDIA+ tegevussuuna alla. Näiteks on uue mõõtmena programmis välja toodud Euroopa päritolu sisu esindatus ja leitavus, mis puudutab eelkõige globaalseid turge ja platvorme ning on sarnane meediasektori väljakutsetega. Selle teemaga tegelemist toetame mõlemas alavaldkonnas. Samas on audiovisuaaltootmise ja meediasektori puhul tegemist olemuslikult erinevate sihtrühmadega, kus meediamajad võivad panustada audiovisuaalvaldkonda, kuid nende põhitegevus ja tegutsemispõhimõtted on siiski erinevad. Oluline on MEDIA+ kahte alasuunda piisavalt selgelt eristada ning eesmärkide ja tegevuste puhul valdkonna spetsiifilisi vajadusi arvestada. Erinevused on ka suurtel ja väikestel meediamajadel, programm peab edendama kohalikul tasandil usaldusväärse meedia kättesaadavust. Samal ajal on piiriülene koostöö meediamajade vahel vajalik näiteks parimate praktikate jagamiseks, koostöö- või ärimudelite arendamiseks seoses platvormimajandusega, või meediapädevuse algatusteks, samuti ajakirjanike ja inforuumi kaitseks. Toetame koostööd professionaalide vahel näiteks väliskorrespondentide võrgustiku arendamise kaudu. Tervitame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse standardite eraldi põhimõttena välja toomist programmis, mis on toetatud tegevuste aluseks. Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on keskne roll nende mitmekesisuse ja kvaliteedi tagamisel ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõu tugevdamisel. Toetustegevustes tuleb arvestada digitaalse ülemineku, valeinfo leviku ning geopoliitilise olukorraga, mis on toonud esile meedia ja julgeoleku tiheda seose, eriti piiririikides. Sõltumatu ja professionaalse uudismeedia toetamine on ELis ülioluline, arvestades muutusi meedia ärimudelites, uudiste tarbimises ja konkurentsis globaalsete digitaalsete platvormidega. Agressorriikide infosõda ja valeinfo levik õõnestavad meedia usaldusväärsust ning suurendavad vajadust tugevdada kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu, sealhulgas ka vene keeles, et vastu seista Venemaa propagandale. Eesti kui piiririigi kontekstis on oluline panustada meedia kriisivalmidusse, tehnoloogilisse arengusse ja meediavabaduse kaitsmisse. Nende aspektide valguses peaks Euroopa Liit pöörama erilist tähelepanu väiksemate turgude ja piirialade ajakirjanduse sihipärasele toetamisele. Eraldi mõõtmena tuleb meediaruumis tähelepanu pöörata noortele ja lastele. Mõjutustegevuse ja noorte radikaliseerumise ennetamiseks on ELi tasandil oluline tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja meediakirjaoskust, et suurendada noorte vastupanuvõimet valeinfole ja propagandale. Samuti on vaja tihendada koostööd tehnoloogiaettevõtetega, et piirata äärmusliku sisu levikut veebikeskkondades ning arendada ühiseid varajase hoiatamise süsteeme trendide kiireks tuvastamiseks. Nagu senini, näeme MEDIA+ raames vajadust lapse õiguste temaatika kajastamiseks avalikus ruumis, et tõsta teadlikkust laste ja noorte endi seas nende õigustest, kohustustest ja kaasatusest ühiskondlike otsuste tegemisel. Ühe võimalusena näeme PÖFF Laste Õiguste programmi edasist toetamist. 5.1.4 Eesti toetab programmi CERV+ tegevussuunda. Uues programmis tuleb tagada, et ka järgmisel EL eelarveperioodil jätkub toetus tegevustele, mis edendavad demokraatiat, võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, kogukondade kaasamist, vähemate võimalustega ja haavatavate sihtrühmade kaitset, Euroopa koostöövõrgustike toimimist ning Euroopa Liidu kodanike ja väärtuste hoidmist ja tugevdamist. Selgitus: demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste CERV+ tegevussuuna alaeesmärgid jagunevad kolme alasuuna vahel. Keskendutakse diskrimineerimise ennetamisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning õiguste kaitsele, sõnavabaduse ja andmete privaatsuse tagamisele ning kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsel, sh rahvusvähemuste ja uussisserändajate kohanemisel. Daphne valdkonnas keskendutakse soolise vägivalla, perevägivalla ja riskirühmade vastu suunatud vägivalla ennetamisele, ohvrite kaitsele. Kolmandaks toetatakse kodanike aktiivset osalust liidu demokraatlikus elus, vabu ja kaasavaid valimisprotsesse ning kodanike teadlikkuse suurendamist liidu ajaloost, mälust, mitmekesisusest ja väärtustest. Eesti jaoks on oluline vägivalla ennetus ja alaealiste kaitse, eriti digikeskkonnas, sh kübervägivald. Programmis võiks eraldi välja tuua, et vägivallavastase võitluses on hõlmatud ka vägivalla ennetamisele suunatud tegevused. Samuti toetame Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku (EUCPN) jätkusuutlikku tegutsemist. Samuti tuleb jätkuvalt tegeleda tuleb naiste ja laste õiguste teemade ja riskikäitumise ennetamisega ning kodanikuharidusega. Lapsi puudutavad rahastust taotlevad projektid peaksid kaasama lapsi ja noori otsustusprotsessi. Kogemuste vahetus rahvusvahelises koostöösvõrgustike kaudu on oluline. Eestile on oluline tsiviilühiskonna teadlikkuse suurendamine ühisest ajaloost ja mälust edendamaks vastastikust mõistmist ja austust. 5.2 Eesti toetab programmis ette nähtud võimalust valdkondadevaheliseks koostööks horisontaalsetes teemades, näiteks innovatsioonis, digitehnoloogias ja tehisintellekti valdkonnas. Toetame teadmus- ja tõenduspõhisust programmi eesmärkide ning toetusmeetmete kujundamisel. Selgitus: programm annab võimaluse tegevussuundade vahelisteks ühisalgatusteks näiteks ühtsete väljakutsete puhul, millega tegelemine koosmõjus toob suuremat kasu kõikidele osalevatele partneritele. Taolised koostöömehhanismid ja innovaatilised algatused kultuuri-, audiovisuaalvaldkonna, uudismeedia ja kodanikuühiskonna tegevusuundade vahel (artikkel 10) üksnes täiendavad programmi põhilisi tegevusuundasid, lähtudes programmi üldistest eesmärkidest ja horisontaalsetest teemadest (toodud artiklis 3). Seetõttu ei ole sellele programmiosale ette nähtud eraldi eelarvet ning ressursid võetakse alasuundadest, sõltuvalt teemast. Lisaks artiklis 3 toodule, on horisontaalse teemana välja toodud uuenduslikkus ning tehisintellekti vastutustundlik kasutamine ja digitaalsete oskuste arendamine. Eesti toetab seda, kuna tehisintellekti võimalused ja väljakutsed puudutavad kõiki valdkondi, kuid tehisintellekti puudutav võib olla ka valdkonnaspetsiifiline. Sellega on seotud ka eetiline mõõde ning autoriõiguste kaitsmine kultuuris ja meedias, mida määruse tekst võiks samuti eraldi välja tuua. Autoriõiguste kaitse digiajastul puudutab otseselt loovisikute sissetulekut ning on seega kõikidele loovisikutele oluline küsimus. Komisjoni selgituste kohaselt peetakse innovatsiooni all silmas tulevikku vaatavat lähenemist loomesektoris, kuid seda ei täpsustata ega avata täpsemalt tekstis. Innovaatiliste meetmete arendamisel, tuleb arvestada, et väikeriikidel võib turutõrke tõttu olla keeruline praktikas katsetada või võtta kasutusele ka innovaatilisi lahendusi ning see ei tohiks saada takistuseks programmi meetmete puhul. Väikesed turud ise ei suuda innovatsiooni võimendada, kuid võivad siiski pakkuda olulisi lahendusi läbi näiteks mõne innovaatilise teenuse käivitamise. Lähenemine võib olla ka sektorispetsiifiline. Näiteks saaks Euroopas arendatud innovatsiooni kasutusele võtmist soodustada spetsiifilistes taotlusvoorudes. Võimalikult laiapõhjaline innovatsioon omakorda panustab ühiskonda tervikuna nii uue sisu loomisel kui kohaliku ökosüsteemi arendamisel. Eesti näeb olulisena tegelemist elanikkonna üldise vastupanuvõimega, kuhu kultuur, kultuuripärand, meedia ja kodanikuühiskond ühiselt oluliselt panustavad. Euroopa kultuuripärandi säilitamine on hädavajalik, et tagada ajalooline järjepidevus mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Eesti jaoks on prioriteediks digitaalse kultuuripärandi ühtse riigipiiriülese säilitamise lahenduse väljatöötamine ELi tasandil ja ELi finantsraamistikus. Meie hinnangul tuleb seda küsimust käsitleda nii ühiskonna julgeoleku, vastupidavuse ja vastupanuvõime kui ka kriisijuhtimise osana ning liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös. Veel on oluline rõhutada piirialade ja väiksemate piirkondade ja kogukondade, ühiskonnagruppide kaasatust programmi tegevustesse, seda näiteks kultuuris osalemise, kvaliteetse meedia kättesaadavuse, kvaliteetse elukeskkonna ja kvaliteetse ruumiloome kaudu tervikuna. Eesti jaoks on läbivalt oluline horisontaalne teemaks ajaloolise mälu, riikide lähimineviku lugude ja kogemuste jagamine, mida samuti saavad edendada kõik programmi valdkonnad koostöös. Ajaloo ja mälu edendamist toetavaid tegevusi tuleb seetõttu tugevamalt rõhutada artiklites 3 (1) ja 3 (2)c. Liikmesriigid peavad saama programmi vältel kaasa rääkida ka horisontaalsetes küsimustes. Valdkonnavahelised tegevused hõlmavad ka meetmeid poliitikakujundamiseks ja välja töötamiseks ning jälgimiseks, samuti koostööd sidusrühmadega. Siin all on silmas peetud struktuurset dialoogi huvirühmadega ja erinevaid poliitikakonverentse. Kvaliteetne poliitikate ja programmi kujundamine eeldab piisavat teadmist valdkonnast läbi kvaliteetse andmekogumise ja võrreldava statistika. Määruse tekst siiski võimalikke horisontaalseid tegevusi ja nende rahastusallikaid lahti ei selgita. Arvestades senist kogemust Loov Euroopa programmiga, siis horisontaalseid tegevusi on lisatud ja need on lahti kirjutatud programmi iga-aastastes töökavades ning selline lahendus on seni toiminud. 5.3 Toetame programmi rakendamiseks riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist ning neile selge toimimisraamistiku ja kaasrahastuse määramist, Euroopa Komisjoni poolt. Kontaktpunktid on olulised programmi sihtrühmadeni jõudmisel, eriti väikeriikides. Selgitus: riiklikud kontaktpunktid (teabepunktid) on olulised programmi võimalustest teavitamisel ja programmi tulemuste levitamisel. Programmi eelnõu küll mainib ühel korral kontaktpunkte, kuid ei täpsustata nende konkreetset rolli ning liikmesriikide rolli kontaktpunktide loomisel. Samuti ei ole selge, kas iga tegevussuuna puhul nähakse ette eraldi kontaktpunkt ning kuidas kontaktpunkte rahastatakse, et ülesandeid oleks võimalik ellu viia. Toetuse taotlemine peab olema taotlejatele tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, eriti arvestades väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripärasid. Ligipääsetavuse ja kaasatuse tagamisel on praeguse „Loov Euroopa“ programmi puhul olulist rolli mänginud riiklike kontaktpunktide olemasolu. Kontaktpunktid tagavad, et programmi võimalused jõuavad kõigi sihtrühmadeni — eriti väikese kultuuri- ja keeleruumiga riikides, kus sektorid on killustunumad ja rahvusvahelise koostöö kogemus väiksem. Ilma kontaktpunktideta ei oleks paljudel organisatsioonidel, sh äärealadel tegutsevatel kultuuriorganisatsioonidel, realistlikku võimalust programmist teada saada ega toetust taotleda. 5.4 Peame oluliseks, et määruses oleks esitatud tegevussuundade põhine indikatiivne eelarvejaotus, et tagada kindlus ja tasakaalustatud tugi kõigile valdkondadele uue programmi rakendamisel. Oluline on täpsustada ka eelarveallikad valdkondadevahelisteks horisontaalseteks tegevusteks ning InvestEU finantsmeetmeks. Selgitus: kuigi programmile ette nähtud eelarve kasv on positiivne, ei pruugi see olla piisav, arvestades programmi laienemist, inflatsioonimõjusid ning vajadust pakkuda suuremat toetust vähemate võimalustega osalejatele. Uue programmi ambitsioonikad eesmärgid ja senine edukus viitavad sellele, et kavandatud eelarvetase tuleks ELi järgmise finantsraamistiku läbirääkimistel säilitada vähemalt miinimumina. Eelnõus ei ole ette nähtud valdkondlikku eelarvejaotust, mis seni on taganud etteennustavuse ja tasakaalu kõigi programmivaldkondade jaoks. Eesti peab oluliseks, et programmi struktuur oleks selgelt valdkondlikult üles ehitatud ja eesmärgistatud, et meetmed toetaksid valdkondade eripärasid ning looksid lisaväärtust nii riiklike kui ELi prioriteetide elluviimisel. Määruse eelnõus on loobutud kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna, väärtuste ja võrdõiguslikkuse valdkondade eelarvepiiridest. Seni rakendatud lähenemine – eelarve osakaalud koos paindlikkusega finantsaasta lõikes – on praktikas ennast õigustanud ja väärib jätkamist. Piiridest loobumine suurendab ebakindlust kasusaajate jaoks, eriti arvestades uusi kulumahukaid tegevusi (näiteks digitaliseerimine). Samuti on oluline, et kui MEDIA+ tegevussuund hakkab jagunema kolme selgelt erineva sihtrühma vahel (filmitööstus, meediamajad ja mängutööstus), on oluline aru saada, kuidas jaguneb eelarves valdkondade vahel raha. 5.5 Peame oluliseks parandada programmile ligipääsu eelkõige väikestele keele- ja kultuuriruumide organisatsioonidele, kes toimetavad turutõrke olukorras. Programmi meetmed peavad olema kujundatud viisil, mis on sobilikud ning võimalusel ka fokusseeritud ELi tõmbekeskustest kaugemal asuvate liikmesriikide organisatsioonidele, mille raames toetame oskuste arendamist neis organisatsioonides. Selgitus: tuleb arvestada väikestele keele- ja kultuuriruumide ja ääreala organisatsioonide vajaduste, võimaluste ja eripäradega kogu programmi ülesehituses – alates teavitustegevusest ja osalustingimustest kuni hindamiskriteeriumide, taotlusprotseduuride ning täiendava toe pakkumiseni (nõustamine, koolitused, kohalikud tegevused jne). See puudutab ka neid institutsioone, kes turutõrke olukorras püüavad näiteks juurutada innovaatilisi lahendusi kas sisuloomes või publikuni jõudmisel. Eriti oluline on luua erimeetmeid ja eelarvelisi mööndusi, mis aitavad projektides osaleda. Samuti tuleb arvestada, et võimekus taotleda ja projekte ellu viia on organisatsioonidel väga erinev. Seetõttu on otstarbekas rakendada n-ö positiivset diskrimineerimist, näiteks väikesema mahu ja lühemaajaliste projektide kaudu, sätestades väiksema omaosaluse, ettemaksed jms. Organisatsioonide pädevuste arendamine, mis puudutab nii sektorispetsiifilisi oskuste ja teadmiste, kui ka laiemalt ettevõtlusoskusi, sh finantskirjaoskust võiks olla programmi oluline osa. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata loomevaldkonna organisatsioonide juhtimise arendamisel, kus näiteks AI arengud eeldavad struktuursemaid muutusi.. Negatiivseks näiteks senisest kogemusest toetuste ebavõrdsel jaotusel tagatisrahastu (Guarantee Facility) ja innovatsioonivoorude Innovation Lab ja Innovative Tools and Business Models. Esimesest meetmest on peamised kasusaajad Hispaania, Itaalia ja Portugali kultuuri- ja loomesektor. Kolme riigi osakaal meetmes moodustab üle 84% ja 21 liikmesriigis, sh Eesti osakaal on alla 1%. Innovatsiooni voorudes aga ei ole olnud Balti riikidest ühtegi kasusaajat, ei koordinaatori ega partnerina. On oluline, et komisjon analüüsiks põhjalikult nende voorude tulemusi, hindaks, miks ei ole need teistele/väiksemale jõukohased, ning teeks vastavad vajalikud muudatused. Oluline on, et programmi loodavad meetmed arvestaksid praeguses geopoliitilises olukorras Eesti kui ELi piiriäärse riigi eripäradega. Samuti tuleks äärealasid arvestada rohe-eesmärkide saavutamisel, näiteks reisimis- ja transpordivõimaluste puhul. 5.6 Peame oluliseks vähendada programmi rakendamisel halduskoormust, näiteks projektitoetuse taotlemise ja aruandluse keerukust, ning toetame taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist ning täiendavat tuge, eriti väikse võimekusega organisatsioonidele. Selgitus: oleme nõus, et halduskoormust tuleb taotlejatele ja menetlejatele vähendada, sh edendada üleminekut lihtsamatele rahastamismudelitele (nt juurutada kindlasummaline toetus (lump sum), et vältida väikeste kulutuste keerukat tõendamist. Kuigi peame oluliseks halduskoormuse vähendamist ning toetame programmi taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist, soovime samas rõhutada, et kõik lihtsustamismeetmed ei pruugi olla osapoolte jaoks võrdselt tõhusad. Näiteks on cascading grant süsteem andnud positiivseid tulemusi CERV programmis ja kultuuri alaprogrammis. Samas filmilevi toetuste puhul on see toonud kaasa menetlusprotsesside märgatava pikenemise ja suurema kohmakuse. Films on the Move voorus on protsessi kestus taotluse esitamisest viimase makse laekumiseni ulatunud ligikaudu 2,5 aastani. Näitena võib tuua filmi “Pacifiction”, mille taotlusvooru tähtaeg oli juunis 2022 ning viimane osamakse tehti levitajale 13. märtsil 2025. Kogu protsessi kestus oli 32 kuud. Sellest järeldub, et lihtsustamismeetmeid tuleks kavandada valdkondlikku spetsiifikat ja tegelikke rakenduspraktikaid arvesse võttes, et vältida olukorda, kus halduskoormuse vähenemine institutsioonide tasandil toob kaasa ebamõistliku lisakoormuse või viivitused taotlejatele. Samuti on oluline tagada taotlus- ja aruandesüsteemide töökindlus ja tehniline tugi, sealhulgas regulaarsete uuenduste, turvaparanduste ja kasutajatoe kaudu. IT-süsteemide stabiilsus on eelduseks usaldusväärsele andmehaldusele, aruandlusele ja statistilisele analüüsile. Platvormide järjepidev kasutamine võimaldab koguda võrreldavat statistikat ning luua ajas püsivaid andmeid, mis on hädavajalikud programmi mõjukuse hindamiseks ja oluliseks sisendiks poliitikakujundamisel. Lisaks võiks täiendav tugi väiksema võimekusega organisatsioonidele seisneda selgete ja kasutajasõbralike juhendite ning praktiliste veebiseminaride pakkumises. Praegused juhendid on sageli liialt pikad, keerukad ja aegunud vormis, mistõttu on nende kasutamine ajamahukas ja raskesti jälgitav. Lihtsamad ja visuaalselt kaasaegsed juhendid aitaksid märkimisväärselt parandada taotlejate ligipääsu programmile ja vähendada eksimisriski. 5.7 Programmi rakendamisel peab säilima liikmesriikide otsustav roll toetusmeetmete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu, kasutades rakendusaktide vastuvõtmisel kontrollimenetlust. Selgitus: uue eelnõu kohaselt puudub senine liikmesriikide osalusega programmikomitee, mis kujundas iga-aastased töökavad. See vähendab liikmesriikide otsustusõigust tegevuste ja tingimuste kujundamisel. Samal ajal on eelnõu tekst väga üldsõnaline ja ambivalentne, andes küll suure paindlikkuse programmi tegevusi kujundada, kuid vähendades läbipaistvust ja ennustatavust taotleja jaoks. Samuti on ebaselge, millist ekspertiisi komisjon arvesse võtab. Kuigi komisjoni soov lihtsustada menetlust ja suurendada paindlikkust on mõistetav, ei tohi see tulla liikmesriikide sisulise kaasamise arvelt. Komitoloogia kaudu peab säilima liikmesriikide võimalus mõjutada programmi iga-aastasi detailseid rõhuasetusi töökavas, et tagada kooskõla riiklike vajadustega ja õiglane osalus kõigi liikmesriikide jaoks. Eesti toetab programmikomitee loomist kontrollimenetluse (examination procedure) alusel ning peab oluliseks, et selle roll ja menetlus oleksid selgelt määruses sätestatud. Leiame, et ei ole otstarbekas nõrgendada komitoloogia mehhanismi viisil, mis vähendaks liikmesriikide poliitilist mõju ja õõnestaks otsuste läbipaistvust. Kontrollimenetlus annab liikmesriikidele tugevama positsiooni ja reaalse võimaluse mõjutada tööprogrammide ja prioriteetide kujunemist. See on eriti oluline väikeriikide vaates, et tagada tasakaalustatud ja läbipaistev otsustusprotsess. Määrusepõhine sätestamine loob selguse ja stabiilsuse kogu programmiperioodiks ning aitab vältida olukorda, kus liikmesriikide roll piirdub üksnes vormilise konsulteerimisega. 5.8 Toetame sünergiaid teiste ELi algatuste ja fondidega nagu Erasmus+, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa, kuid peame vajalikuks luua selged juhised, kuidas sünergiaid praktikas rakendatakse. Selgitus: uus programm võimaldab kombineerida toetusvõimalusi ja koordineerida meetmeid. Toetame sünergia ja seoste loomist teiste ELi algatuste (Euroopa Sisejulgeoleku strateegia (ProtectEU)), programmide ning fondidega, sest see aitab AgoraEU ning seotud programmide mõju kasvatada ja seatud eesmärkide suunas tulemuslikumalt liikuda. Otsesem kokkupuude on Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle osana rakendatava InvestEU Instrumendi raames, kus AgoraEU saab panustada finantsmeetmetesse kaasamaks tegevustesse nt laenude-käenduste kaudu lisarahastust. Ebaselge on, milliste valdkondlike algatustega soovitakse InvestEU raames välja tulla, sest ka kultuurisektoris on valdkondlikes ökosüsteemides eri spetsiifika, millist finantstuge ja teenuseid organisatsioonid vajaksid. Teine oluline programmieelnõu, millel on tugev puutumus AgoraEUga, on Euroopa Horisondi programm ning täpsemalt sealne ühiskonna poliitika valdkonnaosa (nn aken). Samuti Uus Euroopa Bauhaus algatus, mis on seotud arhitektuuripoliitikatega, elukeskkonna ning heaoluga tervikuna. Samuti on koostöökohti Erasmus+ programmiga seoses koostööga kultuurivaldkonna kõrgharidusasutusega. Sünergiad on ette nähtud ka Globaalse Euroopa programmiga, et näiteks liitumissooviga riikides juurutada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid või arendada kultuurikoostööd. Kuigi määrus viitab, et tegevus, mis on saanud toetust teistest ELi programmidest, võib samaaegselt saada toetust ka mujalt, kui järgitakse vajalikke reegleid, ei ole selge, kuidas programmide vahelised sünergiad hakkavad praktikas toimima ning kuidas konkreetsemalt programmide vahel kattuvust välditakse. 5.9 Toetame programmi laiemale üldsusele suunatud tegevuste puhul eraldi fookust noortele ja eakatele. Selgitus: noored ja eakad on Euroopa tuleviku ja sotsiaalse sidususe seisukohalt võtmerühmad, kuid sageli alaesindatud nii kultuuri- kui ka osalusprojektides. “AgoraEU” raames võiks nende kaasamine toimuda sihipäraselt – noorte puhul keskendudes demokraatia- ja osalusoskuste tugevdamisele, kultuurilise ja meediakirjaoskuse arendamisele ning loovate eneseväljendusvõimaluste laiendamisele. Eakate puhul tuleks rõhutada põlvkondadevahelist dialoogi, elukestva õppimise ja aktiivse kodanikuks olemise toetamist. Selline eraldi fookus aitaks tagada, et programmi tegevused jõuavad laiema ja mitmekesisema publikuni, tugevdades samal ajal Euroopa sotsiaalset sidusust ja väärtusruumi jagamist põlvkondade vahel. 5.10 Toetame kolmandate riikide osalemist AgoraEU programmis. See peab lähtuma selgetest kriteeriumidest ning Euroopa Liidu alusväärtustest. Selgitus: seni on programmis saanud esmajärjekorras osaleda Euroopa Liidu kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid, assotsieerunud riigid ning Euroopa Majanduspiirkonna riigid. Kultuuri alaprogrammis on osalemise eelduseks olnud UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimine, samas kui MEDIA alaprogrammis on nõutud ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) nõuete rakendamist. Kolmandate riikide kaasamine peaks ka edaspidi olema tingimuslik, lähtudes selgetest põhimõtetest ning ELi alusväärtustest. 5.11 Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel. Selgitus: vastavalt Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust. Sellest tulenevalt seisab Eesti ka uue ELi finantsraamistiku kujundamisel selle eest, et võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtteid ja eesmärke peetaks silmas prioriteetide ja rahastamistingimuste seadmisel, samuti tulemuste seire kavandamisel. On oluline, et 2028-2034 perioodil jätkuks praegu nt CERV programmi kaudu toimuv diskrimineerimise ja sallimatuse ennetamise ja tõkestamise ning erinevatel tunnustel (sh sugu, rass, puue, seksuaalne sättumus) põhinevalt võrdsete võimaluste ja võrdsuse edendamiseks vajalike liikmesriikide tasandi osaliste (sh vastutavad ministeeriumid, võrdõigusasutused, vabaühendused) ning ELi tasandi osaliste (sh võrdõigusasutuste üle-Euroopaline võrgustik Equinet) tegevuste toetamine liikmesriikides. Samas peab uus raamistik arvestama ka laiemalt kõigi vahendite lõppkasusaajate seas erinevate elanikkonnarühmade (sh puudega inimesed, noored, vanemaealised, naised-mehed) olukorra, huvide ja vajaduste eripärasid ning tagama ka ebasoodsamas olukorras olevatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele võrdsed võimalused pidevalt muutuvas ühiskonnas hakkamasaamiseks. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine “AgoraEU” programmi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks järgmistele kultuuri- ja audiovisuaal- uudismeedia, kodanikuühiskonna, noorte ja huvihariduse valdkonna organisatsioonidele: Eesti Disainerite Liit, Sihtasutus Eesti Noorsooteater, Valgusfestival MTÜ, Osaühing ERP, Sihtasutus Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum, Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, Sihtasutus EEsti Filharmoonia Kammekoor, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Paberikoda OÜ, Shiftworks OÜ, Jazzkaare Sõprade Ühing, Eesti Kooriühing, Mittetulundusühing Teine Tants Sihtasutus Eesti Tantsuagentuur, Mittetulundusühind Ansambel U, Sihtasutus Eesti Kontsert, Muusikute Täiendaõppekeskus, Tartu Ülikool, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ VAT Teater, Sihtasutus Fine 5 Tantsuteater, Eesti Rahva Muuseum, Mittetulunduslikühing Music Estonia, Sõltumatu Tantsu Ühendus, ATuul OÜ, Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus, Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus, Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum, Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Kunstiasutuste Liit, SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Sihtasutus Kunstihoone, Kirjastus Päike ja Pilv, Mittetulundusühing Eesti Kirjanduse Keskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Sihtasutus Vaba Lava, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus MTÜ, Tallinna Linnamuuseum, Sihtasutus eesti Filmi Instituut, Mittetulundusühing Loov Eesti, Eesti näitlejate Liit, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Sihtasutus Eesti Meremuuseum, mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing, g, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Vabamu, Eesti Laulu- ja TanMsupeo Sihtasutus, Sihtasutus Virumaa Muuseumid, Sihtasutus Saaremaa Muuseum, Sihtasutus Narva Muuseum, Sihtasutus Viljandu muuseum, Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit MTÜ, Eesti Teatriagentuur, Tallinna Filharmoonia, Eesti Autorite Ühing, Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, MTÜ Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Animatsiooni Liit, Münhauseni Film, Tallifornia, 3Brothers, "Mittetulundusühing Eesti Filmitööstuse Klaster", A Film, Rebel Frame OÜ, Homeless Bob, OÜ Alexandra Film, Kopli Kinokompanii, Baltic Film Production, Mittetulundusühing Pimedate Ööde Filmifestival, Industry@Tallinn&BE, Osaühing Allfilm, Stellar Film, Amrion, Zolba Productions, Oreefilms, Osaühing Nukufilm, Nafta Films, Menufilmid, MaruVR Productions, Estinfilm, Filmstop, Bestfilm, Unlimited Meedia, AS Ekspress Meedia, AS Ekspress Grupp, Delfi, AS Postimees Grupp, Õhtuleht, AS Äripäev, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Mõttekoda Praxis, Eesti LGBT Ühing, Inimõiguste Instituut, Avatud Eesti Fond,Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Mälu Instituut; Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinik, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Erahuvikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Teadushuvihariduse Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, HUVE, Ajakirjanike Liit, Maru VR Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium. Arvamuse saatsid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Mittetulundusühing Music Estonia, Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Mänguarendajate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maru VR, Siseministeerium, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Tartu Loomemajanduskeskus, Ajakirjanike Liit, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium. Toimus neli kaasamiskohtumist: üks kultuurivaldkonnale 22.09, teine audiovisuaal- ja videomängude valdkonnale 17.09, kolmas uudismeedia valdkonnale 17.09 ning neljas CERVi tegevusuuna kohta 08.10. Kaasamiskohtumiselt saadud tagasisidet on võimalusel arvestatud seletuskirja ja seisukohta koostamisel. Kirjalikku tagasisidet andnud organisatsioonide arvamused on kajastatud lisas 1.  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 12.2025 Päevakorrapunkt nr… Eesti seisukohtadele AgoraEU programmi 2028-2034 kohta 1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028- 2034 kohta. 1.1 Eesti toetab eraldiseisva AgoraEU programmi loomist kultuuri, audiovisuaal-, uudismeedia ning kodanikuühiskonna tegevusvaldkondade toetamiseks. Eesti toetab programmi üldisi eesmärke ning võimalust luua sünergiaid programmi eri osade vahel. Eesti eelistab programmi tegevussuundade selgemat defineerimist, alaeesmärkide ja toetatavate tegevuste täpsemat lahtikirjutamist määruses. 1.1.1 Programmi kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegevussuundade peamiseks fookuseks peab jääma rahvusvaheline professionaalne koostöö, loovisikute mobiilsus, partnerlused ja võrgustikud ning toetatavate tegevuste (kunstiliselt) kõrge kvaliteet. Eesti peab oluliseks kultuuri alasuunas sektoripõhise lähenemise võimalust, tagamaks programmi võimalikult mõjus rakendamine. 1.1.2 Eesti toetab programmis MEDIA+ tegevussuunda ning selle audiovisuaalvaldkonna alasuunda. Oluline on, et alasuuna ülesehitus ja struktuur arvestab valdkonna ökosüsteemi jätkusuutlikkust Euroopas nii mitmekesise sisu pakkumisel kui ka sektori konkurentsivõime edendamisel. Eraldi tähelepanu tuleb taotlusvoorude tingimustes pöörata väikese tootmisvõimekusega riikide ligipääsu tagamisele. Eesti toetab videomängutööstuse hõlmamist programmi. 1.1.3 Toetame MEDIA+ tegevussuuna all uudismeedia alasuunda, kuid oluline on tagada, et toetustegevused arvestaks uudismeedia valdkonna spetsiifiliste vajadustega. Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku sõltumatu meedia jätkusuutlikkusele ja elujõulisusele, sealhulgas piiriüleses koostöös. Toetame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse põhimõtete eraldi esiletoomist programmis. Täiendavalt rõhutame meediapädevuse ja strateegilise kommunikatsiooni algatusi, eriti noortele ja lastele, sealhulgas laste õiguste kajastamist ja teadlikkuse suurendamist avalikus ruumis. 1.1.4 Eesti toetab programmi CERV+ tegevussuunda. Uues programmis tuleb tagada, et ka järgmisel EL eelarveperioodil jätkub toetus tegevustele, mis edendavad demokraatiat, võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, kogukondade kaasamist, vähemate võimalustega ja haavatavate sihtrühmade kaitset, Euroopa koostöövõrgustike toimimist ning Euroopa Liidu kodanike ja väärtuste hoidmist ja tugevdamist. 1.2 Eesti toetab programmis ette nähtud võimalust valdkondadevaheliseks koostööks horisontaalsetes teemades, näiteks innovatsioonis, digitehnoloogias ja tehisintellekti valdkonnas. Toetame teadmus- ja tõenduspõhisust programmi eesmärkide ning toetusmeetmete kujundamisel. 1.3 Toetame programmi rakendamiseks riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist ning neile selge toimimisraamistiku ja kaasrahastuse määramist Euroopa Komisjoni poolt. Kontaktpunktid on olulised programmi sihtrühmadeni jõudmisel, eriti väikeriikides. 1.4 Peame oluliseks, et määruses oleks esitatud tegevussuundade põhine indikatiivne eelarvejaotus, et tagada kindlus ja tasakaalustatud tugi kõigile valdkondadele uue programmi rakendamisel. Oluline on täpsustada ka eelarveallikad valdkondadevahelisteks horisontaalseteks tegevusteks ning InvestEU finantsmeetmeks. 1.5 Peame oluliseks parandada programmile ligipääsu eelkõige väikestele keele- ja kultuuriruumide organisatsioonidele, kes toimetavad turutõrke olukorras. Programmi meetmed peavad olema kujundatud viisil, mis on sobilikud ning võimalusel ka fokusseeritud ELi tõmbekeskustest kaugemal asuvate liikmesriikide organisatsioonidele, mille raames toetame oskuste arendamist neis organisatsioonides. 1.6 Peame oluliseks vähendada programmi rakendamisel halduskoormust, näiteks projekti taotlemise ja aruandluse keerukust, ning toetame taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist ning täiendavat tuge, eriti väikse võimekusega organisatsioonidele. 1.7 Programmi rakendamisel peab säilima liikmesriikide otsustav roll toetusmeetmete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu, kasutades rakendusaktide vastuvõtmisel kontrollimenetlust. 1.8 Toetame sünergiaid teiste ELi algatuste ja fondidega nagu Erasmus+, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa, kuid peame vajalikuks luua selged juhised, kuidas sünergiaid praktikas rakendatakse. 1.9 Toetame programmi laiemale üldsusele suunatud tegevuste puhul eraldi fookust noortele ja eakatele. 1.10 Toetame kolmandate riikide osalemist AgoraEU programmis. See peab lähtuma selgetest kriteeriumidest ning Euroopa Liidu alusväärtustest. 1.11 Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Kultuuriministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus Eesti Rahvakultuuri Kooskõlastas eelnõu märkusteta. Arvestatud Keskus Mittetulundusühing Ette nähtud 1,796 miljardi euro suurune Arvestatud MFF Eesti üldised seisukohad Music Estonia eelarve Creative Europe’i kultuuriharule on toetavad EL pakutud positiivne samm, kuid seda tuleks käsitleda eelarvetõusu AgoraEus. Mõte baastasemena, mitte lõpliku ülempiirina. on kajastatud seletuskirja p 5.4. Praeguses AgoraEU ettepanekus puudub Arvestatud Mõte sektoraalsest konkreetne viide muusikale ning ei ole jätku- lähenemisest ja selgemast või toetusmeetmeid programmile Music defineerimisest on kajastatud Moves Europe. Seda nähakse kaotatud seletuskirja p 5.1 ja 5.2. võimalusena, arvestades olemasolevat teadmusbaasi ja poliitilist toetust. Toetatakse partnerluste jätkamist. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja p 5.1.1. Digitaalsete ja tehisintellekti õiglaste ja Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja eetilised põhimõtetega tegelemist. p 5.2. Eesti Filmitööstuse Klaster Toetavad katusorganisatsiooni European Arvestatud Mõte on arvestatud Producers Club’i ettepanekuid: Taastada seletuskirja p 5.1.2. sõltumatu tootja kui toetuse eeltingimus.  Arvestatud Mõte on kajastatud Eraldada audiovisuaalsektori rahastus selgelt seletuskirja p 5.1.3 ja 5.4 . uudiste ja valeinfo vastu võitlemise rahastusest. Lisaks teeb Eesti Filmitööstuse Klaster Arvestatud Mõte on kajastatud ettepaneku tagada väikese kultuuriruumi/ riigi seletuskirjas p 5.1.2 ja 5.5. tegijatele ligipääsu programmi meetmetele. Väikesed riigid, nagu Eesti, peavad saama võrdsed võimalused sõltumatult filme teha. Taastada programmile lisad (annexid), mis Arvestatud Mõte on kajastatud määratlevad eraldi eesmärgid, tagades seletuskirjas p 5.1 ja 5.4. prognoositavuse ja stabiilsuse. Piirata rahastusele juurdepääs ettevõtetele, kes Arvestatud Mõte on kajastatud pärinevad väljaspoolt Euroopa Liitu ja sellega seletuskirjas p 5.10. mitteseotud riikidest. Tuleb arvestada, et Eesti, Läti, Leedu ja Arvestatud Mõte on kajastatud Soome on ELi piiririigid, kelle kaitsekulud on seletuskirjas p 5.5. kasvanud ja kelle kultuuri toetamiseks jääb vähem ressursse. Taotluste ja aruandluse ebaproportsionaalsus. Arvestatud Mõte on kajastatud Taotlused nõuavad liigselt mahukat ja sageli seletuskirjas p 5.6. Samuti ebaolulist infot, mis koormab eriti väikseid hõlmatud Eesti seisukohtades ettevõtteid. Hiljem keegi ei kontrolli taotluses Euroopa Liidu „Loov lubatud tegevuste elluviimist, mis seab Euroopa“ programmi 2024. küsimuse alla bürokraatliku info vajalikkuse. aasta vahehindamise avaliku Tuleks vähendada form over content konsultatsiooni kohta p 5.3. lähenemist ja keskenduda sisule. Eesti Mänguarendajate Vajadus väiksemate projektide sihipärase Arvestatud Mõte on kajastatud Liit toetuse järele. seletuskirjas p 5.1.2 ja 5.5. Oluline on leida viis, kuidas toetada . väiksemaid ja mitmekesiseid projekte, tiime ja  eelarveid, jaotades väiksemaid toetusi (kuni 20 000 eurot) suuremale hulgale loojatele – näiteks 100–200 stuudiole või arendajale aastas. Riskide ja tasuvuse argumen.t Kui jagada 200 toetust aastas summas 20 000 eurot (kokku 4 miljonit eurot), on sellel madalam riskiprofiil ja suurem tõenäosus kahekordseks või kolmekordseks tasuvuseks kolme aasta jooksul, võrreldes väiksema arvu suuremate toetustega. See vastab loogikale, kuidas toimivad väljaandjad, stuudioinvesteeringud ja riskikapital videomängude valdkonnas. Riikliku ökosüsteemi toetamise vajadus. Ei ole arvestatud ELil on kultuurivaldkonnas Lisaks otsesele projektitoele on vaja üksnes täiendav pädevus ning rahastusmeetmeid riikliku tasandi EL toetab seetõttu AgoraEU ökosüsteemide arendamiseks – see tugevdab programmi raames piiriülest kohalikku loomekeskkonda ja kasvatab selle koostööd ja koosloomet. kaudu globaalset turuvõimekust. Eesti Muusika- ja Programm peaks senisest selgemalt toetama Arvestatud Mõte on kajastatud Teatriakadeemia kõrgprofessionaalset loometasandit ja seletuskirjas p 5.1.1. rahvusvahelist kunstilist tipptaset, mitte ainult osalust ja kaasavust. Tuleb tugevdada Eesti ja Euroopa loovisikute rahvusvahelist koostööd ja nähtavust, tagades ülikoolide loomeüksustele vastava toe. Professionaalse kunsti eraldi toetuspõhi on vajalik, et säilitada loominguline tipptase ja vältida selle lahustumist üldistes osalusprojektides. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja nähtavus sõltuvad professionaalse loome elujõust, eriti väikeriikides, ning see on  kooskõlas Creative Europe – Culture strandi eesmärkidega. Programmis tuleks selgelt eristada professionaalse loometöö ja huvitegevuse rahastus, et tagada tippkultuuri kestlik areng ja kvaliteet. Praegune sotsiaalset osalust soosiv suundumus võib alarahastada professionaalset taset, mistõttu on vaja sihtgrupipõhist lähenemist, mis kindlustab rahvusvahelise mõjuga loovisikutele piisava toe ja nähtavuse. Eesti Etendusasutuste Liit Arvestatud Mõte on kajastatud Tervitatakse programmi fookust laste ja seletuskirjas p 5.1 ja 5.9. noorte, sõna- ja loomevabaduse ning Euroopa kultuurilise mitmekesisuse toetamisel. Positiivne on kultuurivaldkonna rahastuse Arvestatud Mõte on kajastatud kasv ja lubadus vähendada bürokraatiat seletuskirjas p 5.1, 5.,4 5.5, taotlemisel ja aruandluses. 5.6. Murekoht: kultuuri osa on endiselt väiksem Arvestatud Mõte on kajastatud kui teistes alaprogrammides – tuleks tagada, et seletuskirjas p 5.1, 5.,4 5.5, selle osakaal ei väheneks ja määrata 5.6. alamjaotuses selged proportsioonid (nt etenduskunstidele, kirjandusele jm). Osaliselt arvestatud Noorele põlvkonnale Soovitatakse kehtestada eraldi keskendumine on kajastatud (miinimum)protsent laste ja noortega seletuskirja seisukohas p 5.9, töötavatele kultuuriasutustele. Vajadus täpsema indikatiivse eelarve järgi on kajastatud p 5.4. Samas miinimum- protsendi kehtestamine puudutab programmi detailset rakendusfaasi ning ei ole  üldistustasandit arvestades kajastatud. Osaliselt arvestatud Vajadus täpsema indikatiivse Vajalik on selgus tõlkimise abikõlbulike eelarve järgi on kajastatud p kulude osas (nt tekstid, subtiitrid, 5.4. Abikõlbulike kulude ligipääsetavus jms). nimistu puudutab programmi detailset rakendusfaasi ning ei ole ning ei ole üldistustasandit arvestades kajastatud. Arvesstatud Mõte on kajastatud Tuleb arvestada äärealade (nagu Eesti) seletuskirjas p 5.5. kõrgemaid transpordikulusid – toetusmääradesse tuleks lisada piirkondlikud koefitsiendid. Keskkonnasõbralikkuse kõrval võiks kasutada ka smart travel põhimõtet – mitme etenduse või kollektiivi ühine reis ühes piirkonnas. Arvestatud Tuleks täpsustada avalike allikate mõistet Mõte väikeste ning lihtsustada tõendamist, eriti erateatrite organisatsioonide ligipääsust jaoks. Väiksemate toetuste puhul peaks on kajastatud seletuskirjas p kehtima miinimum-aruandluse põhimõte. 5.5 ja mõte väikesemast halduskoormuses on kajastatud seletuskirjas p 5.6. Oluline on säilitada kunstiline sõltumatus – Arvestatud Mõte on kajastatud kultuur ei tohiks muutuda poliitilise või seletuskirjas p 5.1. ideoloogilise eesmärgi tööriistaks. Eesti Kunstiakadeemia Arvestatud Mõte on kajastatud Muret tekitab, et programmiga on liialt palju seletuskirjas p 5.1 ja 5.4 ootusi ja eesmärke, mida ka suurenenud eelarve ei pruugi katta. Toetab programmide lihtsustamist – Arvestatud Mõte on kajastatud taotlemine ja aruandlus peaks olema selgem seletuskirjas p 5.6. ning kindlasummalised maksed aitaksid keskenduda sisulistele tulemustele. Arvestatud Mõte on kajastatud Tuleks rõhutada loovuurimuse rolli, et siduda seletuskirjas p 5.2 ja 5.8 tihedamalt looming ja teadus. Oluline on sünergiad teiste rahastusprogrammide (Erasmus+, Horizon programmidega. Europe jt) parem koostoime ja sünergia, vältides topeltrahastamist. Toetab Euroopa väärtuste globaalset Arvestatud Mõte on kajastatud edendamist ja soovitakse selgemaid võimalusi seletuskirjas p 5.10. koostööks kolmandate riikidega. Arvestatud Mõte on kajastatud New European Bauhausi algatust tuleks seletuskirjas 5.8. tugevdada, soodustades loome-, tehnika-, majandus- ja keskkonnasektorite koostööd. Arvestatud Mõte on hõlmatud Vajalik on suurendada tähelepanu visuaalse seletuskirjas p 5.1, 5.1.1, 5.2 ja kirjaoskuse arendamisele ühiskonnas. 5.8.  Osaliselt arvestatud AgoraEU programm toetab Tuleks parandada loomevaldkondade loovisikute piiriülest spetsialistide töötingimusi ja soodustada mobiilsust, koostööd ja peab nende vaba liikumist Euroopa tööturul. oluliseks loovisikute töötingimusi. Mõte on hõlmatud seletuskirja p 5.1 kus toetame üldeesmärke. Loovisikute töötingimuste edendamisega tegeleb samuti ELi Kultuurikompass. Arvestatud Mõte on hõlmatud Programmis tuleks enam arvestada digipöörde seletuskirjas p 5.2. ja tehisintellekti mõjusid, sealhulgas eetika ja intellektuaalomandi küsimusi. Väiksematele ja regionaalsetele Arvestatud Mõte on kajastatud organisatsioonidele peab tagama parema seletuskirjas p 5.5 ja 5.6. ligipääsu programmile – sh lihtsustatud skeemid ja mitmeaastased toetusvõimalused. Arvestatud Mõte on kajastatud EKA toetab programmi rõhuasetust seletuskirjas p 5.2 Samuti on kultuuripärandi säilitamisele ja kajastatud ELpolis 2025-2027 digitaliseerimisele, sh kriisivalmiduse aspekti. ja VV seisukohad piiriülese digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta. Eesti Rahvusringhääling Arvestatud Mõte on hõlmatud Programm võiks toetada ERRi kohalike seletuskirjas p 5.1.3. korrespondentide võrgustiku laiendamist ja tugevdamist, et parandada regionaalset meediakajastust ja ligipääsu kvaliteetsele teabele üle Eesti.  Programm võiks toetada Arvestatud Mõte on hõlmatud väliskorrespondentpunktide arendamist ja seletuskirjas p 5.1.3. tehnilist uuendamist, et tagada paremad töötingimused ja usaldusväärsem rahvusvaheline info. Arvestatud osaliselt Soovivad toetust uute saadete ja saatesarjade Mõte hõlmatud laiemalt arendamist koostööprojektidena, mis seletuskirjas p 5.1.3. toetaksid mitmekesist ja kvaliteetset meediasisu loomist. Soovivad toetust ajakirjanike ja loovtiimide Arvestatud Mõte hõlmatud laiemalt p koolitustele ning meistriklassidele, et tõsta 5.1.3 ja p 5.5. professionaalset taset ja tugevdada Euroopa meediaruumi kvaliteeti. Eesti Üliõpilaskondade Arvestatud osaliselt Mõte hõlmatud laiemalt Liit Toetab programmi eesmärke demokraatia, seletuskirja p 5.1. Kriisi- ja inimõiguste, vaba meedia ja kodanikuhariduse humanitaarabi toetamine ei edendamisel. Toetada vaba kodanikuruumi ja ole AgoraEU programmi tsiviilühiskonna tegevusi, sh kriisi- ja fookuses. humanitaarabi Arvestatud Mõte on hõlmatud Peab positiivseks väärtuspõhist suunda, seletuskirjas p 5.1, 5.5 ja 5.6. tsiviilühiskonna tugevdamist, võrdsuse ja meediavabaduse edendamist ning lihtsustatud rahastusvõimalusi väikestele taotlejatele. Arvestatud Mõte on hõlmatud Peamiste riskidena toob välja noorte ja seletuskirjas p 5.9. tudengiorganisatsioonide vähese nähtavuse ning noortele suunatud tegevuste ebapiisava  läbipaistvuse. Soovib nimetada noored ja üliõpilasorganisatsioonid selgelt sihtrühmana. Prioritiseerida noortepõhiseid projekte CERV+ ja teistes meetmetes. Arvestatud Mõte on hõlmatud Luua minigrantide ja lihtsustatud rahastamise seletuskirjas p 5.5 ja 5.6. süsteemid väikestele projektidele, tagades kiire rahastuse ja madala bürokraatia. Haridus- ja Programmis tuleks kajastada mitteformaalset Arvestatud Mõte on hõlmatud Teadusministeerium õpet noorte kodanikukompetentside, seletuskirjas p 5.2 ja 5.9. allikakriitilisuse ja meediapädevuste arendamiseks. Arvestatud Tuleks rõhutada noorte rolli demokraatia Mõte on hõlmatud hoidmisel ja edasikandmisel. seletuskirjas p 5.1.4 ja 5.9. Arvestatud Puudub põlvkondadevaheline dialoog, mida Mõte on hõlmatud võiks toetada üldiste prioriteetide all, et seletuskirjas p 5.9. tugevdada üksteisemõistmist ja solidaarsust eri vanuserühmade vahel. Justiits- ja Toetatakse laste ja riskirühmade Arvestatud Mõte on hõlmatud Digiministeerium vägivallavastase töö jätkumist, kuid seletuskirjas p 5.1 ja 5.1.4. rõhutatakse ennetussüsteemide tugevdamist EL ja siseriiklikul tasandil. ELi tasandil tuleks tugevdada strateegilist Arvestatud Mõte on hõlmatud partnerlust EUCPN-iga, sh sekretariaadi ja seletuskirjas p 5.1.4. parimate praktikate koordineeritud tegevusi, et tagada ennetustöö jätkusuutlikkus. Kriisiolukordades on oluline noorte Arvestatud Mõte on hõlmatud radikaliseerumise ennetamine, tugevdades seletuskirjas p 5.1, 5.1.4,5.2, strateegilist kommunikatsiooni, Laiem fookus noortel on meediakirjaoskust, koostööd kajastatud seletuskirjas p 5.9. tehnoloogiaettevõtetega ning varajase hoiatamise süsteeme. Noorte kaasamine hariduse, töö ja Arvestatud Mõte on hõlmatud kogukonnategevuste kaudu pakub alternatiive seletuskirjas p 5.1, 5.1.4,5.2, radikaliseerumisele. Laiem fookus noortel on kajastatud seletuskirjas p 5.9. Tuleks eraldi käsitleda kübervägivalla Arvestatud Mõte on hõlmatud ennetust laste ja noorte seas, sealhulgas seletuskirjas p 5.1, 5.1.3, teavitust ja kiiret reageerimist. 5.1.4,5.2, Laiem fookus noortel on kajastatud seletuskirjas p 5.9. Media+ raames peaks kajastama laste õiguste Arvestatud Mõte on hõlmatud teemat avalikus ruumis, sh teadlikkuse seletuskirjas p 5.1.3. tõstmist laste endi seas. Tulemusraamistiku andmete kogumisel tuleb Ei ole arvestatud Tulemusraamistiku küsimusi arvestada andmekaitse põhimõtteid, pakkudes käsitletakse eraldi kõikide EL vajadusel osalejatele võimalust teatud programmide üleselt. küsimustele mitte vastata. Toetab, et toetus jõuaks ka rohujuuretasandi Arvestatud Mõte on hõlmatud organisatsioonideni, arvestades liikmesriikide seletuskirjas p 5.5.  eripärasid ja keelelisi vajadusi, et tagada võrdne juurdepääs rahastusele. Majandus- ja Eesti toetab programmi vahenditest Arvestatud Kajastatud seletuskirjas eraldi Kommunikatsiooniminist spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja punktina 5.11. eerium tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi harude ja tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel. Selgitus: Vastavalt Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust. Sellest tulenevalt seisab Eesti ka uue EL finantsraamistiku kujundamisel selle eest, et võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtteid ja eesmärke peetaks silmas prioriteetide ja rahastamistingimuste seadmisel, samuti tulemuste seire kavandamisel. On oluline, et 2028-2034 perioodil jätkuks praegusel perioodil nt CERV programmi kaudu toimuv diskrimineerimise  ja sallimatuse ennetamise ja tõkestamise ning erinevatel tunnustel (sh sugu, rass, puue, seksuaalne sättumus) põhinevalt võrdsete võimaluste ja võrdsuse edendamiseks vajalike liikmesriikide tasandi osaliste (sh vastutavad ministeeriumid, võrdõigusasutused, vabaühendused) ning EL tasandi osaliste (sh võrdõigusasutuste üle-Euroopaline võrgustik Equinet) tegevuste toetamine liikmesriikides. Samas peab uus raamistik arvestama ka laiemalt kõigi vahendite lõppkasusaajate seas erinevate elanikkonnarühmade (sh puudega inimesed, noored, vanemaealised, naised- mehed) olukorra, huvide ja vajaduste eripärasid ning tagama ka ebasoodsamas olukorras olevatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele võrdsed võimalused pidevalt muutuvas ühiskonnas hakkamasaamiseks. Maru VR Eestis on mänguarendusele seotud EMTAK Arvestatud osaliselt Videomängude toetamise 58211 („Publishing of video games“). Praegu olulisus on hõlmatud ei lubata “publisheritel” taotleda Creative seletuskirjas p 5.1.2. Europe toetust, kuid enamik arendajaid on ise Toodud seisukohad on ka väljaandjad. Vajalik on, et AgoraEU õigusliku aluse arvestaks, et arendaja ja väljaandja rollid on läbirääkimisteks detailsed ja tänapäeval sageli ühes isikus ning kehtivad puudutavad programmi samad EMTAK koodid. rakendusfaasi. Osaliselt arvestatud Videomängude toetamise Mängutööstuse eripära: Phase 1: prototüüpide olulisus on hõlmatud arendamine ja testimine turul, tulemuseks seletuskirjas p 5.1.2. mängitav demo. Phase 2: täisprodukti arendus  (software, story, audio, art, testimine, lokaliseerimine). Marketing / community management: suur probleem on nähtavus, mitte levitamine – eelarve turundusele ja kogukonna juhtimisele peaks olema võrdne arenduse eelarvega. Maru VR Taotlejate nõuded ja taotlusstruktuur: Videomängude toetamise olulisus on hõlmatud - Co-productions ei sobi – toetused seletuskirjas p 5.1.2. peaksid keskenduma ühele Kaastootmine ja koostöö on taotlejale, alamlepingud on AgoraEU programmi kesksed lubatud. teemad. EL saab võtta vaid - Ei tohiks olla nõudeid taotleja LRide tegevust toestavaid suurusele; isegi üksikisikud võivad meetmeid. luua globaalse hiti. - Indie- ja väikestel stuudiodel võib Väikeste organisatsioonide ja olla suurem konkurentsieelis riikide ligipääsu olulisus on unikaalsete ja katsetavate kajastatud seletuskirjas p 5.5. mängudega. Suurused ja varasem edu ei tohiks olla hindamiskriteeriumid; fookus peaks olema idee ja kontseptsiooni unikaalsusel. Väikesed stuudiod suudavad luua globaalse edu, isegi piiratud eelarvega, ning peaksid saama strateegilist tuge. Riikliku tasandi ökosüsteemide toetus: vajalik Osaliselt arvestatud Videomängude toetamise on riiklikul tasandil loomeökosüsteemide olulisus on hõlmatud toetamine, sest tugev kohalik ökosüsteem seletuskirjas p 5.1.2. Kaastootmine ja koostöö on  loob aluse Euroopa ja globaalsele turule “AgoraEU” programmi jõudmiseks. kesksed teemad. EL saab võtta vaid LRide tegevust toestavaid meetmeid. Siseministeerium Kodanikuühiskonna ja kohaliku tasandi Arvestatud Kajastatud kõikides kaasatuse lünk: Piiratud kiirreageerimise seisukohtades üldiselt. rahastamine ja toetus rohujuuretasandi ja kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele (VKO). Väiksematel või alaesindatud osalejatel võib olla raskusi EL-i tasandi ressurssidele juurdepääsuga. Soovitus: Kehtestada mikrotoetused, hädaabifondid ja suutlikkuse suurendamise programmid. Toetada digitaalseid tööriistu ja koolitust, et kohalikud kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid oma mõju kiiresti ja tõhusalt suurendada. Demokraatliku vastupanuvõime ja usalduse Arvestatud Mõte on arvestatud suurendamise lünk: Ebapiisav keskendumine seletuskirjas läbivalt, näit p kodanike osalemisele, digitaalsele 5.1, 5.1.3, 5.1.4. kirjaoskusele ja väärinfo vastasele võitlusele. Tagasiside mehhanismid, mis seovad kodanike panuse poliitiliste tulemustega, on vähe arenenud. Soovitus: Rahastada kodanike aruteluplatvorme, meediapädevuse algatusi ja struktureeritud mehhanisme osaluspõhiseks poliitikakujundamiseks. Kehtestada mõõdetavad näitajad demokraatliku vastupanuvõime, avalikkuse usalduse ja kaasatuse jaoks. Usuliste ühenduste ja sotsiaalse Osaliselt arvestatud Eraldi kõiki sihtrühmi ühtekuuluvuse lünk: Usupõhised seletuskirja seisukohtade organisatsioonid ja uskudevaheline koostöö ei üldistustasandil ei ole ole selgesõnaliselt kaasatud. kajastatud. Erinevad CERV Soovitus: Tunnustada usulisi organisatsioone sihtrühmad on hõlmatud p abikõlblike partneritena, töötada välja 5.1.4. Euroopa Komisjon on kultuuride- ja uskudevahelisi programme ning oma selgitavates vastustes toetada sotsiaalset ühtekuuluvust edendavaid kinnitanud, et usulised algatusi. ühendused on hõlmatud. Avatud valitsemise ja läbipaistvuse lünk: Arvestatud Mõte on hõlmatud Piiratud kaasloome ja läbipaistvus seletuskirjas p 5.6. programmide kavandamisel ja rahastamise eraldamisel võib vähendada kodanike usaldust. Soovitus: Rakendada avatud valitsemise protsesse, reaalajas aruandlust ja pidevat sidusrühmade kaasamist, et tugevdada vastutust ja legitiimsust. Kontaktpunktide süsteemi ja Arvestatud Mõte on hõlmatud ministeeriumidevahelise koostöö lünk: Piisav seletuskirjas p 5.3. teave ei jõua alati õigete sihtrühmadeni (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid). Selguse puudumine selle osas, kas toetada ühte kontaktpunkti või mitut institutsiooni, võib põhjustada ebatõhusust. Soovitus: Säilitada või täiustada kontaktpunktide süsteemi, et tagada jätkusuutlikud võrgustikud ja teadmiste jagamine. Kaaluda, kas tsentraliseeritud või hajutatud mudel teenib kodanikuühiskonna organisatsioone ja sidusrühmi paremini. Samuti soovitame hoida programmide nimed sidusrühmadele selged ja arusaadavad. Lisaks on positiivne, et esitatud määruse Arvestatud Mõte on hõlmatud eelnõu raames kavatsetakse lihtsustada seletuskirjas p 5.6. taotlus- ja aruandlusvorme ning protsessi tervikuna. Rohujuuretasandi algatuste ning nende jaoks, kes esmakordselt toetust soovivad taotleda, jäävad EL-i rahastusmeetmed tihti kaugeks, sest võib puududa ressurss suure halduskoormuse täitmiseks. Kindlasti tuleb jätkata ka CERV+ teavitusega, Arvestatud Mõte on hõlmatud et info selle kohta, mis eesmärke sellega seletuskirjas p 5.3. soovitakse täita ning kuidas rahastust taotleda, jõuaks ka suurlinnadest kaugemale ja väiksemate kodanikuühiskonna tegijateni. Elanikkonnakaitse ja vabatahtlike valdkonna Arvestatud Mõte on hõlmatud vaates on Siseministeeriumi huvi, et seletuskirjas p 5.1 ja 5.1.4. vabatahtlike temaatika oleks jätkuvalt kaetud – hetkel esitatud määruse eelnõu raames see nii on, seega on oluline, et antud fookus säiliks ka läbirääkimiste ajal. AgoraEU rahastusprogramm toetab Arvestatud Mõte on hõlmatud tsiviilühiskonna edendamist ja mainitud on seletuskirjas p 5.8. mitmeid strateegiaid, millega programm on kooskõlas. Mainimata on siiski Euroopa Sisejulgeoleku strateegia (ingl. k. ProtectEU), mis puudutab ühiskonna turvalisust ja liidu julgeolekut. Programmid võiksid olla omavahel suuremal määral seostatud. Kuigi AgoraEU rahastusprogrammi määruse Arvestatud Mõte on hõlmatud eelnõus on maininud, et soovitakse vältida ja seletuskirjas p 5.6. tõkestada meetmete kuritarvitamist, ei ole täpsustatud, millistele strateegilistele suunitlustele / dokumentidele selline soov peab tuginema. Eesmärgiks võiks olla ka järelevalvemeetmete / süsteemide edendamine ja tugevdamine, et rikkumisi ennetada ja tuvastada võimalikult automatiseeritult, vältides liigset bürokraatiat ja halduskoormust. Samuti on oluline, et toetatakse mehhanisme, Arvestatud Mõte arvestatud seletuskirja p mis aitavad tuvastada organisatsioonid / 5.10. ühendused / allikad, kelle puhul on tuvastatud seoses vaenuliku mõjutustegevusega või muu ebaseadusliku tegevusega ning kes seetõttu ei saaks esineda EL-i meetmete ja ressursside taotlemisel usaldusväärsete parteritena. Vaja on toetada veebikeskkonna turvalisust, Arvestatud Mõte on hõlmatud sh kasutajate turvalisust edendavaid lahendusi seletuskirjas p 5.6. ja täpsustada vastavaid regulatsioone (sh mängukeskkonnad veebis ja veebimeedia), et ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku tegevust või vaenulikku mõjustegevust ning maandada koostöös õiguskaitseasutustega turvariske.  Oluline on koostöös veebiteenusepakkujatega (portaalid ja sotsiaalvõrgustikud, veebimeedia jne) suurendada suurte teenusepakkujate vastutust veebikeskkonna turvalisuse eest ning tagada meetmed, sh tagada tõhusad sanktsioonid kohustuste rikkumise korral. AgoraEU rahastusprogrammis võiks olla Osaliselt arvestatud Sihtrühm on hõlmatud mainitud meetmed, mis on suunatud seletuskirja p 5.1.4 rahvusvähemuste ja uussisserändajate haavatavate ja vähemate lõimumiseks, sh meetmed asukohariigi keele, võimalustega sihtrühmade all. kultuuri ja väärtusruumi omandamiseks, sh tehnoloogilised lahendused ja andmevahetus, mis on suunatud isikuandmete kättesaadavuse/tuvastamse suurendamiseks. Tähtis on suurendada koostööd haridusvaldkonnaga ja IT-sektoriga vajalike lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Samuti võiksid lisaks kiusamise vastastele Arvestatud Mõte on arvestatud meetmetele olla mainitud meetmed vaenulike seletuskirja p 5.1.3 mis vägivaldsete ideoloogiate ja õpetuste puudutab meediapädevust ja levitamise vastu. Selleks tugevdatakse muu valeinfovastast võitlust ning p hulgas laste ja noorte ohuteadlikkust, 5.1.4, mis puudutab vägivalla koostöös haridusasutustega. ennetust. Soolise võrdõiguslikkuse Tervitame, et programmiettepanekus on Arvestatud Teemad on juba AgoraEU ja võrdse kohtlemise olulistena välja toodud nii võrdõigusorganid porogrammi eelnõuga volinik (equality bodies) kui kogude üle-Euroopaline  võrgustik (Equinet). Samuti on antud hõlmatud. Kajastatud ülevaade võrdõiguslikkuse edendamise seletuskirja p 5.1.4. olulisusest erinevate tunnuste lõikes (vanus, sugu, puue jne). Kolmandas artiklis on Democracy, Citizens, Arvestud Teemad on juba AgoraEU Equality, Rights and Values (‘CERV+’) eraldi porogrammi eelnõuga suunana välja toodud, mis hoiab selle hõlmatud. Kajastatud nähtavust ning kinnitab, et ka ühinenud seletuskirja p 5.1.4. programmi puhul on võrdõiguslikkuse teemadele reserveeritud oma suund. Samuti on sümpaatne, et programmis Arvestatud Mõte on hõlmatud soositakse erinevate suundade vahelist seletuskirjas p 5.1.3 ja 5.2. koostööd (nt meedia ja võrdõiguslikkus). Tartu Kultuuri ja loomemajanduse laiem väärtus: Arvestatud Mõte on hõlmatud Loomemajanduskeskus Praegune dokument koondab kultuurilised seletuskirjas p 5.3. väärtused vaid mõne märksõna alla, kuid kultuur ja loomemajandus hõlmavad palju laiemat mõju. Arvesttud Mõte on hõlmatud Professionaalne areng: Puuduvad selged seletuskirjas p 5.3. eesmärgid kultuuriinimeste professionaalse arengu toetamiseks koolituste, praktikate või valdkonnaülese koostöö kaudu. Arvestatud Mõte on hõlmatud Ettevõtlikkuse arendamine: Kultuuriinimestel seletuskirjas p 5.2. tuleks arendada ettevõtlusalast kirjaoskust ja oskust luua lisasissetulekuid, et vähendada sõltuvust toetustest; see ei peaks kuuluma  haridus- või ettevõtlusmeetmete alla, vaid kultuuriprojektide kaudu. Arvestatud Mõte on hõlmatud Ruumi ja kogukonna mõju: Loomemajandus seletuskirjas p 5.2. ja kultuur võivad muuta mahajäetud piirkonnad ja linnakeskkonnad atraktiivsemaks, esteetilisemaks ja kogukondlikumaks. Arvestatud Mõte on hõlmatud Bauhausi põhimõtted: Mõned programmid seletuskirjas p 5.8. võiksid toetada keskkonna ja esteetika arendamist, väiksemas, inimkesksemas formaadis, kaasates kogukondi ja loomeinimesi. Arvestatud Mõte on hõlmatud Regionaalse tasakaalu edendamine: Toetusi seletuskirjas p 5.2, 5.5. võiks suunata ka väljaspool suuri keskusi ja pealinnu, andes lisapunkte projektidele äärealadel või vähematraktiivsetes piirkondades. Ajakirjanike Liit Eesti Ajakirjanike Liit näeb AgoraEU Arvestatud Mõte on hõlmatud programmi puhul peamise probleemina, et seletuskirjas p 5.5. puudub võimalus taotleda väiksemate projektide rahastamist. Isegi praeguste miinimumnõuete täitmine käib väikestel organisatsioonidel üle jõu, sest ühe kriteeriumina hinnatakse finantsvõimekust, mida ei ole kusagilt juurde võtta.  Hetkel on ka programmi eesmärgid ja Arvestatud Mõte on hõlmatud kirjeldused väga üldised, nii et keeruline on seletuskirjas p 5.1. aru saada, kuidas konkreetselt selle programmi puhul peaks projekti üles ehitama, mis teemadega võiks välja tulla ja mis kriteeriumitele peaks vastama. Väikestel organisatsioonidel on keeruline Arvestatud Mõte on hõlmatud silma torgata ka piiriülese projektiga. Lisaks seletuskirjas p 5.5. võivad piiiriülese koostöö puhul olla isegi naaberriikide lähenemised ja vajadused niivõrd erinevad, et pole lihtne neid ühte projekti suruda, mistõttu võiks programmides olla väiksemad taotlusversioonid väiksematele organisatsioonidele. Rahandusministeerium Art 11.4 Eelarve (rangelt võttes on tegu Arvestatud Mõte on hõlmatud artikliga, mis on nurksulgudes ja sellisena seletuskirjas p 5.4. MFF läbirääkimiste osa, aga sellegipoolest kommentaar): Kui soovida sätestada Agora eelarve mingi osa kasutamine EK poolt programmi rakendamise kulu katteks, siis tuleks selle osa maksimaalne suurus ja/või määr selguse ja läbipaistvuse huvides ning programmi eelarve Agora eesmärkide saavutamise toetamiseks kasutatava osa määratlemiseks sätestada määruses. Seejuures on vaja vältida kattuvust EL eelarve halduskulude rubriigi (rubriik 4) raames kaetavate (EK) kuludega ning eristada, milliseid Agora programmi rakendamisega seotud kulusid (sh millist osa neist) kaetakse EL eelarve halduskulu rubriigi vahenditest ning milliseid Agora programmi eelarve art 11.4 kohasest osast. Art 12.2 kohaselt võivad LR-d kanda nt Arvestatud Mõte on hõlmatud riigiplaanide (EL eelarve rubriigi 1) seletuskirjas p 5.4. vahendeid üle Agora programmi kaudu kasutuseks ning EK korraldaks selliste vahendite kasutust otsese või kaudse juhtimise kaudu, ka on kirjas et selliseid vahendeid kasutatakse „asjakohase LR kasuks“. Samas ei ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi kaudu/alusel ja millises ulatuses ning kui konkreetselt saaks LR sellisel juhul määratleda üle kantavate vahendite kasutuse sihtotstarbe, oodatavad tulemused ja kasutusviisi (nt kas selliste vahendite kasutusse suunamine käiks mõne taotlusvooru eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil; kas LR esindaja osaleks taotluste hindamisel). Kaudselt võib selle kohta käia art 13.2, aga eespool toodud küsimustele sellest vastuseid ei saa. Art 14 kohaselt võivad programmis osaleda 3. Arvestatud Mõte on hõlmatud riigid. Samas ei ole määratletud erisust seletuskirjas p 5.10. agressioonisõja algatanud riikide võimaliku osalemise kohta (seda ei kata art 14.2.e). Ettepanek kaaluda, kas üldse ja kui, siis millises ulatuses ning kellele sellistest riikidest võiks Agora programmis osalemine avatud olla. Sama kommentaar-küsimus ka art  16.2.d kohta. (Selles küsimuses oleks otstarbekas küsida ka Välisministeeriumi seisukohta.) Art 17: Arvestades Agora programmi Arvestatud Mõte on hõlmatud töökava/tööprogrammi olulist mõju seletuskirjas p 5.7. programmi eesmärkide saavutamisele, peaks nende heakskiitmisel sõnaõigus olema liikmesriikidel (nn komitoloogia määruse (EL)182/2011 art 5 kohase kontrollimenetluse (examination procedure) kaudu). Agora toetuse või finantsinstrumentide taotlemise prognoositavuse huvides oleks asjakohane sätestada määruses tööprogrammi minimaalne sisu (nt kavandatavate taotlusvoorude esialgne ajakava ja seos Agora eesmärkidega jmt). Sotsiaalministeerium Sõnastus on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi Arvestatud Kajastatud juba AgoraEU tegevustega, sh eelkõige lastekaitsepoliitikaga määruse tekstis. ja ohvriabipoliitikaga, millel on ministeeriumi tegevusvaldkondadest kõige suurem puutumus. Praegusest tugevamalt võiks olla sõnastatud Arvestatud Mõte on kajastatud nõue, et lapsi puudutavad rahastust taotlevad seletuskirja p 5.1.4. projektid kaasaksid lapsi ja noori otsustusprotsessi. See eeldab rakendusdokumentidesse laste osalemise taset ja kvaliteeti kirjeldavate näitajate lisamist. CERV+ eesmärgi b (lk 14) juures võiks eraldi Arvestatud Mõte on kajastatud välja tuua, et vägivallavastase võitluse alla seletuskirja p 5.1.4. käivad ka vägivalla ennetamisele suunatud tegevused. SELETUSKIRI Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad AgoraEU programm i 2028-2034 kohta ” juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon ) avaldas 17. juulil 2025. a AgoraEU programmi (edaspidi programm ) määruse eelnõu, mis sätestab kultuuri- ja loomesektori, audiovisuaaltööstuse , uudismeedia , kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi aastateks 2028-2034. AgoraEU programm integreerib seni eraldiseisvalt toiminud Loov Euroopa j a CERV programmi d . Mõnes valdkonnas, nagu uudis meedia ja võitlemisel desinformatsiooni vastu oli liidu toetus eri programmide vahel killustatud. Programmi „Loov Euroopa“ sektoriülene tegevussuund sisaldas konkreetseid meetmeid meedia mitmekesisuse, -pädevuse ja -koostöö valdkonnas. Desinformatsiooni vastu võitlemist on seni rahastatud programmi Digitaalne Euroopa kaudu. Uue programmi ettepanekuga on loodud üht n e ja terviklik raamprogramm. Programmi ettepaneku eesmärk on edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja pärandit, suurendada kultuuri- ja loomesektori, eelkõige meedia- ja audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet, kaitsta loome - ja meediavabadust ning kaitsta ja edendada võrdõiguslikkust, kodanikuaktiivsust, õigusi ja väärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes ja hartas, suurendades sellega liidus demokraatlikku osalust ja ühiskonna vastupanuvõimet. Selleks e t programm oleks tulemuslik, tule b selles arvesse võtta eri nevate poliitikavaldkondade eripärasid, nende sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi . Programm on strateegiliselt joondatud kesksete ELi poliitika prioriteetidega, nagu rohepööre, digipööre, oskuste arendamine, demokraatia ja väärtuste kaitse ning turvalisus. Komisjon näeb uut programmi kui peamist vahendit poliitikaprioriteetide elluviimiseks näiteks tulevase Euroopa kultuur ikompassi alt. AgoraEU programmi eelarve mah t on ettepaneku kohaselt 8, 582 miljardit eurot. Lisaks nähakse ette lisarahastuse võimalus i ja sünergi at teiste EL i fondidega, näiteks Erasmus +, Euroopa Horison t , Euroopa K onkurentsi võime F ond ja InvestEU . Komisjoni ettepanekut menetletakse EL i nõukogu kultuuri komitees. Määrus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud hääleenamus. Eesti seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente: Eesti pikaajali ne arengustrateegia „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu 12. mai 2021. a istungil) ; Vabariigi Valitsuse 12.12.2024 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17.01.2025 istungil heaks kiidetud seisukoh ad Euroopa Liidu Loov Euroopa programmi 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta ; Eesti EL i poliitika prioritee did aastateks 202 5 -202 7 ; Vabariigi Valitsuse 6.02.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14.02.2025 istungil heaks kiidetud seisukoh ad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta ; Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14.02.2025 istungil kinnitatud Eesti seisukohad digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa Liidus ; Vabariigi Valitsuse 18.08.2016 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 29.08.2016 seisukoh ad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi le , millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Seletuskirja ja seisukohad koostasid Kultuuriministeeriumi EL i asjade nõunik Kadri Jauram (55652 788, [email protected] ), Eesti alali s e esindus e ELi juures kultuurinõunik Heili Jõe (00322 49993 5604 , [email protected] ) . Seisukohtade kujundamisse olid kaasatud eksperdid erinevatest Kultuuriministeeriumi osakondades t, “ Loov Euroopa ” ja CERV infopunktidest ning sidusrühmad valdkonnast . Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi , Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumiga. Valdkonna eest vastutavad Kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost (6282212, xenia.joost @kul.ee ) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ( 628 2210, [email protected] ), Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg ( 628 2204, [email protected] ). 2. EL i asja sisu Programm jaguneb kolmeks tegevussuun aks . Esimene on programmi Loov Euroopa kultuuri tegevussuund , mille eesmär k on toetada piiriülest kultuuriloomet ja -koostööd, kultuurielus osalemist, kultuuri kättesaadavust ning kultuuriteoste piiriülest levitamist, tugevdades samal ajal kultuuri- ja loomesektori sotsiaalset, majanduslikku ja rahvusvahelist mõõdet. Teine on MEDIA+ tegevussuund , mille eesmärk on toetada Euroopa audiovisuaal- ja videomängutööstuse mitmekesisust ja konkurentsivõimet, soodustades Euroopa päritolu sisu loomist, levitamist ja kättesaadavust ning samal ajal edendada mitmekesist ja sõltumatut meediaruumi, toetades vaba ajakirjandust, parandades ligipääsu usaldusväärsele teabele ja võideldes desinformatsiooniga. Kolmas on demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV+) tegevussuund , mille eesmärk on kaitsta ja edendada põhiõigusi, võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli ja kodanike õigusi, sealhulgas vaba liikumist. Samuti toetatakse võitlust soolise vägivalla ning laste ja teiste haavatavate rühmade vastu suunatud vägivalla vastu ning edendatakse demokraatlikku osalust ja õigusriigi põhimõtte järgimist. Selleks, et saavutada tegevuste suurem mõju ja tõhus koostöö, toetab programm samuti algatusi, mis ühendavad kultuuri-, meedia- ja kodanikuühiskonna alasuundi ja valdkondi ning soodustavad koostööd ja innovatsiooni. Ettepaneku sätete selgitused I peatükk (artiklid 1-3) - üldsätetes määratletakse programmi nimi, mõi sted, üld eesmärgid . Programm on ülesehitatud kolmele tegevus suunale : kultuuri ; MEDIA+ ; d emokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste tegevussuund (CERV+) , mille iga puhul on artiklis 3 toodud üld eesmärgid . II peatükk (artik kel 4 ) - kirjeldatakse Loov Euroopa kultuuri tegevussuuna detailsemaid ülesandeid , milleks on edendada eri vormides piiriülest kultuuriloomet ja koostööd, soodustades loovisikute ja loometöötajate liikuvust, residentuure ning partnerlusi eri suurusega organisatsioonide vahel. Samuti taotletakse, et kõigil, eriti noortel, oleks parem juurdepääs kultuurile ja kultuuripärandile ning võimalus aktiivselt osaleda kultuurielus, tugevdades nii ühiskonna ühtekuuluvust, põlvkondadevahelist õiglust ja mitmekesisust. Programm toetab Euroopa kultuurisisu laiemat levitamist ja nähtavust nii liidu sees kui ka laiemalt , aitab arendada kultuuri- ja loomesektori oskusi ja suutlikkust innovatsiooni, rohepöörde ja digiarengu suunal , soodustab koostööd ning teadmiste ja andmete vahetust kultuuripoliitika arendamisel. Lisaks toetatakse Euroopa Liidu rahvusvahelisi kultuurisuhteid . Kultuuri tegevuss u u nd arv estab täielikult loome- ja kultuurilise väl jendusvabaduse põhimõtet ning aitab kaasa kultuuri- ning loomeinimeste töötingimuste parandamisele. III peatükk (artikkel 5) - kirjeldatakse MEDIA+ tegevu s suuna ülesandeid, mis omakorda jagunevad kaheks: audiovisuaalvaldkonna ja uudismeedia tegevusteks. Audiovisuaalvaldkonna tegevuste raames on ülesandeks toetada mitmekesiste Euroopa audiovisuaalteoste loomist, levitamist ja nähtavust ning laiendada nende publikut nii Euroopas kui ka rahvusvaheliselt. Programm soodustab videomängude ja immersiivse sisu arendamist, talentide ja ettevõtete koostööd, uuenduslike ärimudelite kasutamist ning audiovisuaalvaldkonna poliitilist koostööd ja andmevahetust, aidates ühtlasi rakendada asjakohaseid ELi direktiive. Uudismeedia valdkonna tegevuste ülesandeks on kaitsta ajakirjanikke ja meediavabadust, edendada kvaliteetset ja mitmekesist ajakirjandust ning toetada meedia organisatsioonide digiüleminekut ja uuenduslikke tööviise. Samuti soodustatakse koostööd desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni vastu võitlemisel, suurendatakse kodanike, eriti noorte, meediapädevust ning tugevdatakse poliitilist dialoogi ja andmeanalüüsi, austades täielikult toimetuste sõltumatust ja ajakirjandusstandardeid. IV peatükk (artiklid 6- 9 ) - kirjeldatakse demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV+) tegevussuuna täpsemaid ülesandeid. Selle tegevussuuna eesmärgid jagunevad kolme alasuun d a. Esimeses, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodanike valdkonnas, keskendutakse diskrimineerimise ennetamisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning naiste, laste ja puuetega inimeste õiguste kaitsele, samuti sõnavabaduse ja andmete privaatsuse tagamisele ning kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsel. Teises, Daphne valdkonnas, keskendutakse soolise vägivalla, pere vägivalla ja riskirühmade vastu suunatud vägivalla ennetamisele, ohvrite kaitsele ning Euroopa Nõukogu konventsiooni eesmärkide toetamisele. Kolmandas, demokraatliku osaluse ja õigusriigi valdkonnas, toetatakse kodanike aktiivset osalust liidu demokraatlikus elus, vabu ja kaasavaid valimisprotsesse ning kodanikuteadlikkuse suurendamist liidu ajaloost, mitmekesisusest ja väärtustest, et edendada vastastikust mõistmist ja sallivust. V peatükk (artikkel 1 0 ) - kirjeldatakse valdkonnaüleseid ja horisontaalseid prioriteete ja tegevusi , millega täiendatakse artiklis 3 toodud eesmärke. Antud valdkonnaülesed ja horisontaalsed prioriteedid keskenduvad koostöö ja innovatsiooni edendamisele kultuuri-, meedia- ja kodanikuühiskonnas, avaliku arutelu usaldusväärsuse kaitsele ning demokraatia ja kodanikuaktiivsuse tugevdamisele. Samuti toetatakse uuenduslike tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist, ja oskuste arendamist, ELi õigusaktide rakendamist ning programmi tutvustamist ja tulemuste nähtavuse suurendamist , mida tehakse infopunktide kaudu. VI peatükk (a r tikkel 11 -17 ) - puudutab finantssätteid ja programmi juhtimist , kus artikkel 11 määra b kindlaks programmi eelarve j a rahastamise vormid , artikkel 12 täiendavate vahendite kaasamise liikmesrii kide , ELi institutsioonid e , organi te , kolmand a te rii kide , rahvusvahelis te organisatsioonid e ja rahvusvahelis te finantsasutus te vahel . Artikkel 13 v õimaldab kombineeritud rahastamist teiste ELi programmidega ning võimalust korraldada väljavalimis menetlusi ühiselt partneritega . Artik lis 14 määratakse kindlaks tingimused, millistel kolmandatel riikidel on võimalik programmis osaleda, kas täielikult või osaliselt, ning millised üksused võivad rahastust taotleda. Artikkel 15 toob ära ELi rahastuse vormid ja rakendamise sätted. EL i rahastus hõlmab nii toetusi, auhindu, hankeid kui ka mitterahalisi annetusi, eelarvelisi tagatisi ning rahastamisvahendeid (sh InvestEU ), kulude sidumatust kui ka lihtsustatud kulumeetodeid . Samuti käsitleb antud artikkel taotlejate suutlikkuse hindamist. Artikkel 16 sätestab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid . Artikkel 17 käsitleb programmi rakendamist tööprogrammide kaudu vastavalt Euroatom määrusele 2024/2509 artik kel 110. VII peatükk (artikkel 18-20) - ülemineku- ja lõppsätetes nähakse ette sujuv üleminek programmide vahel ning sätestatakse määruse jõustumiskuupäev. 3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artik kel 9 lõige 2, artikkel 21 lõige 2, artikkel 24, artikkel 167 lõige 5, artikkel 168 lõige 5 ja artikkel 173 lõi ge 3. ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikega 2 nähakse ette võimalus luua stimuleerivaid meetmeid, et toetada liikmesriik e võitluses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikega 2 nähakse ette liidu meetmed, millega hõlbusta takse kodanike vaba liikumise ja liikmesriikide territooriumil elamise õiguse kasutamist. See artikkel võib hõlmata ka meetmeid kodanike ja ametiasutuste teavitamiseks õigusest hääletada teises liikmesriigis elades, sest need meetmed hõlbustavad praktikas ka kodanik e vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist. ELi toimimise lepingu artikliga 24 kohustatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrama kindlaks ELi lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 vastuvõtmisega. Programmist tuleks toetada kõnealuse määruse rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, mis võimaldab kodanikel kasutada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi. Koos muude ELi toimimise lepingu artiklis 24 sätestatud õigustega tagab see õigus kodanike otsese osalemise liidu demokraatlikus elus. ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 5 antakse liidule ülesanne võtta vastu stimuleerivaid meetmeid, et aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning tuues esile ühist kultuuripärandit. Liidu meetmed peavad ergutama liikmesriikide vahelist koostööd ning täiendama nende meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu Euroopa elanike kultuuri- ja ajalooalaste teadmiste parandamine ja levitamine ning üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitse. ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 5 on sätestatud õiguslik alus inimeste tervise kaitset ja parandamist stimuleerivate meetmete vastuvõtmiseks. Vägivald, sealhulgas laste- ja naistevastane vägivald kahjustab füüsilis t ja vaimse t tervis t . Lapsed on haavatavad kodanikud ja vajavad suuremat kaitset nimetatud ohtude eest, mis hõlmavad sageli piiriüleseid juhtumeid . Naistevastane vägivald kahjustab samuti tõsiselt ohvrite füüsilist ja vaimset tervist ning nad vajavad väga suurt kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikes 3 on sätestatud, et liit võib otsustada vastu võtta erimeetmeid, millega toetatakse liikmesriikides liidu tööstuse konkurentsivõime tagamiseks vajalike tingimuste loomiseks tehtavaid meetmeid, sealhulgas algatuse ja ettevõtete arengu jaoks soodsa keskkonna edendamiseks. ELi toimimise lepingu artikli 173 lõike 3 kohaselt võib liit otsustada võtta v a stu erimeetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust . Me etmed võivad hõlmata samme liidu tööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning ettevõtluse arendamiseks , samuti ettevõtete arenguks soodsa keskkon na loomiseks . Sellised meetmed ei kohusta liikmesriike oma õigus- ega haldusnorme ühtlustama. Subsidiaarsuse põhimõtte järgi tegutseb Euroopa Liit kultuuri, meedia ja liidu väärtuste edendamisel vaid siis, kui eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil. Nendes valdkondades on sageli tegemist riigipiire ületavate ja keerukate probleemidega, mis nõuavad koordineeritud lähenemist ja ühist tegutsemist. ELi tasandil korraldatud koostöö võimaldab sidusamat ja tõhusamat reageerimist ühistele väljakutsetele, tugevdades samal ajal Euroopa kodanikuidentiteeti, solidaarsust ning osalust kultuuris ja meedias. Samuti toetavad ELi meetmed ühtse turu toimimist, parandades kultuuri- ja loomesisule juurdepääsu, soodustades meedia mitmekesisust ning suurendades Euroopa loome- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Kooskõlastatud poliitikad ja ühised projektid aitavad vähendada killustatust ning võimaldavad ressursside tõhusamat kasutamist. Liidu eelarve täidab seejuures keskset rolli, võimaldades ellu viia algatusi, mis toovad kasu kõigile liikmesriikidele ja nende kodanikele. Proportsionaalsuse põhimõte tagab , et ELi tegevus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub piiriülesele koostööle . Samuti toetab AgoraEU kvaliteedi tõusu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, jäädes kooskõlla ELi üldiste poliitikate ja prioriteetidega. Seega võib öelda, et ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja programmi eesmärkide saavutamiseks ELi tasandil. 4. EL i asja esialgse mõjuanalüüsi kokkuvõte Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetusprogrammide ajalugu ulatub EL-is 1990. aastatesse, kus alguses hallati kultuuri-, kultuuripärandi- ning audiovisuaalvaldkonna koostöö toetusprogramme eraldi. Alates 2000. aastast koondati kultuuri-, loome- ja kultuuripärandikoostöö programmi „Kultuur 2000“ ning audiovisuaalvaldkonda toetati programmist MEDIA. Nõnda haldas Euroopa Komisjon kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkondade toetusi kahe eraldi programmi kaudu kuni 2014. aastani, mil need kaks programmi ühendati „Loov Euroopa“ programmiks. Programm on aidanud edendada kultuurilist ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust piiriüleselt , aidanud oluliselt kaasa r ahvusvahelis ele koostöö le , pakkudes Eesti loomeinimestele ja -organisatsioonidele olulisi võimalusi professionaalseks koostöö ks ja koosloome ks , t eost e nähtavuse , kättesaadavuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks on programm aidanud kaasa professionaals ele võrgustumisele ning tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. “ Loov Euroopa ” programmi näol on tegemist ainukese spetsiifiliselt kultuuri- ja loomesektorile, sealhulgas audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud EL i rahast amisallika g a ja sel on nendes sektorites ainulaadne koht . CERV i (Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) ajalugu ulatub aastatesse 2014-2020, mil antud valdkondade teemad jagati kahe programmi vahel: „Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm“ ( Rights , Equality , Citizenship Programme, lühend REC)“ ning „Kodanike Euroopa programm“ (Europe for Citizens , lühend EFC). 2021. aastal ühendati kaks programmi ja uue programmi nimeks sai „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja vääruste programm“ ( Citizens , Equality , Rights and Values , lühend CERV), mille kontaktpunkt on Kodanikuühiskonna Sihtkapital . CERV on Euroopa Liidu rahastusprogramm, mis aitab säilitada avatud, demokraatlikku, kaasavat ja loovat ühiskonda ning toetab tegevusi, mis võitlevad diskrimineerimise, rassismi ja soolise vägivalla vastu, edendavad laste ja naiste õigusi, ajaloolise mälu väärtustamist ning tugevdavad kodanike osalust ja kaasamist poliitikakujundamisse. CERV programmi mõju Eestile on olnud märkimisväärne, toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ja avaliku sektori asutusi projektidega, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkusega ja haavatavate sihtrühmade vägivalla ennetamise, samuti põhiõiguste ja demokraatia edendamisega . CERV programmi toetustega on arendatud naiste juhtimisvõimekust, suurendatud teadlikkust LGBTQI+ inimeste ja erivajadustega inimeste õigustest, parendatud politsei ja ametkondade töövõimekust perevägivalla juhtumite käsitlemisel ning toetatud noorte ja laste õigusalast haridust. Samuti on panustatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisse tehnoloogiasektoris ja ajaloolise mälu hoidmise projektidesse. CERVi tegevused on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendanud organisatsioonide rahvusvahelist koostööd ning toetanud Euroopa Liidu alusväärtuste – võrdsuse, inimõiguste ja demokraatia – nähtavust ja rakendamist kohalikul tasandil. Mõlema programmi 2021-2027 vahehindamiste tulemused näitavad, et suures osas on saavuta t ud oma poliitilised eesmärgid ja loo d ud Euroopa Liidu tasandil lisandväärtust . Näiteks kinnitas CERVi vahehindamine, et programm täidab väärtuste ja põhiõiguste edendamise rahastamise valdkonnas seni suuresti tühja niši. See on ainus ELi vahend, mis on spetsiaalselt loodud toetama organisatsioone, mis tegelevad põhiõiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimise, demokraatia ning õigusriigi kaitse ja edendamisega Euroopas . Nendel organisatsioonidel puuduvad sageli muud rahastamisallikad. “ Loo v Euroopa” programm on aidanud kaasa üldisele eesmärgile toetada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, suurendades kultuuri kättesaadavust , samuti konkurentsivõime eesmärgile, aidates audiovisuaal-, loome- ja kultuurivaldkonna tegijatel kasvada Euroopa tasandil. Programmil on ainulaadne roll, olles ainus rahastamisallikas, mis toetab nende sektorite vahelist koostööd, sisu levikut ja loojate liikuvust üle riigipiiride. S amas tõi mõjuhinnang esile ka programmide ülesehituse ja rakenduse täiustamise vajadusi. Nendeks on programmide haarde laiendamine, juurdepääsu ja juhtimise lihtsustamine, seire tõhustamine, sünergiate tugevdamine ja kattuvuste vältimine teiste programmidega ning paindlikkuse suurendamine uute väljakutsete lahendamiseks. Mõlemaid programme on hinnatud kui kulutõhusa i d, paindlik ke ja strateegiliselt olulis i . Programmid aitavad kaasa nii ELi kui ka Eesti valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele, sealhulgas rohepöördele, digipöördele ja sotsiaalsele kaasatusele. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa väärtusi, kultuuridevahelist mõistmist ja sotsiaalset sidusust . Uus programm “ AgoraEU ” tugineb programmile „Loov Euroopa“ (2021–2027), samuti K odanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile CERV (2021–2027) ning olemasolevatele institutsioonilistest õigustest tulenevatele eelarveridadele. Sellesse koondatakse ELi rahaline toetus kultuuri, meedia ja liidu väärtuste säilitamiseks. Uues rahastamisvahendis võetakse arvesse eri valdkondade eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, tagades samal ajal koostoime ja meetmete vastastikuse täiendavuse . Sotsiaalsed mõjud Senine „Loov Euroopa“ programm on Eestis märkimisväärselt mõjutanud loome-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonda, edendades kultuurilist mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd. “ Loov Euroopa ” programm on võimaldanud Eesti loovisikutel ja organisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, tuues kaasa rohkem koostööprojekte Euroopa tasandil. See on avardanud Eesti kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelisi sidemeid, toetades uute võrgustike loomist ning oskusteabe jagamist. Eelmainitud koostöö on aidanud tuua uuenduslikke ideid ja metoodikaid ka kohalikku konteksti. „Loov Euroopa“ on võimaldanud tekkida platvormil, kus Eesti loojad saavad v ahetada ideid, teadmisi, oskusi ja kogemusi teiste Euroopa riikide loomeinimestega ning koos luua. „Loov Euroopa“ on toetanud Eesti filmide, teatri-, muusika- jt projektide levitamist Euroopas, andes Eesti loomeinimestele võimaluse jõuda laiema publikuni. Audiovisuaalvaldkonnas, filmide ja seriaalide arendamisel ning professionaalide koolitamisel on see suurendanud rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist ja toonud Euroopa teoseid ka Eesti publikuni, pakkudes samal ajal rohkem ressursse ja platvorme Eesti teoste levitamiseks. Näiteks 2021. aastal Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammis esilinastunud Soome-Eesti koostööfilm “Kupee nr 6” sai arendustuge „Loov Euroopa“ programmist, samuti ka Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilm „ Sannapäiv ”. Anna Hintsi dokumentaalfilm “ Savvusanna sõsarad” sai pärast auhinnasadu festivalidel „Loov Euroopa“ tuge kinolevi korraldamiseks Euroopas. Selline võimalus avaneb väga vähestele. Oluliseks näiteks programmi tähtsusest on ka MEDIA programmi pikaajaline toetus Euroopa festivalidele, sh Pimedate Ööde Filmifestivalile, ning edukad filmiarendusprojektid, mille teostus sõltub otseselt programmist. Loov Euroopa toel on Eestis ellu viidud koostööprojekte, mis on toonud kokku erinevatest kultuuridest pärit inimesi, soodustades kultuuridevahelist dialoogi ja kogukondade lõimimist. Üheks suurimaks algatuseks, mida programm toetab , on Euroopa kultuuripealinn ja 2024. a oli au seda tiitlit kanda Tartul koos Lõuna-Eestiga ning sellel projektil on lai sotsiaalne - , majanduslik - , eelarveline - ja keskkonnamõju . Samuti on suurenenud kogukonnapõhiste kultuurialgatuste arv, mis on toonud kultuuri ka nendeni, kes sellega muidu kokku ei puutuks. Heade näidetena programmi sotsiaalsest mõjust võiks välja tuua VAT Teatri projekti „ Play On!“, mis tunnistab digitaliseerimisest tingitud suuri muutusi ühiskonnas ja teatris ning püüab projektis osalevatel teatritel aidata mõista, tundma õppida ja rakendada kaasavat tehnoloogiat, et katsetada klassikalise kõrval ka interaktiivsete jutustamisvormidega. Teatrielamust uuendab ka „ Prothemus “ , mis loob rahvusvahelisi kogukonnateatrit, eesmärgiga kaasata sellesse osalema marginaliseeritud ühiskonnagruppe. Muusika valdkonnas on Music Estonia vedanud edukat projekti HEMI ( Hub for the Exchange of Music Innovation ), mille eesmärk on toetada Kesk- ja Kagu-Euroopa artiste ja muusikaprofessionaale. CERV programmi sotsiaalne mõju Eestile on samuti mitmekesine ja märkimisväärne. Programm aitab suurendada kodanike kaasatust ühiskondlikku ellu ning tugevdada võrdõiguslikkus t ja sallivus t Eesti ühiskonnas. 2023. a voorust sai ühena 21 organisatsioonist toetust Eesti organisatsioon People to Peo p le suurprojektis “ Voices of Change ” . Projekti eesmärk on edendada nende tüdrukute arusaamu poliitika kujundamise protsessist, kes on Euroopasse tulnud pagulase või sisserändajana. CERV rahastab projekte, mis võitlevad diskrimineerimise, rassismi ja soolise vägivalla vastu, toetavad laste ja naiste õigusi ning enneta vad vägivalda . Näiteks MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus osaleb koos I taalia, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa ülikoolide, MTÜde ja uurimiskeskustega projektis, mille eesmärk on uue innovaatilise mehhanismi väljatöötamine, mis ühendab ja sünkroniseerib parimad olemasolevad tööriistad ja meetodid digitaalse lahendusega. Taoline mehhanism pakub tuge haridusasutustele, ülikoolidele ja nende töötajatele (nii õppejõud kui ka haldustöötajad) stereotüüpide ja soolise vägivalla, eriti seksismi, seksuaalse ahistamise ja homofoobse vägivalla tuvastamisel ja ennetamisel nende igapäevatöös. Heaks näiteks on MTÜ Rääma Noorte Ühing , kes osal eb rahvusvahelises projekt „ Combating Hate Speech and Hate Crimes Against Individuals with Mental Disabilities ( COMBATHATE ) “ . COMBATHATE toob kokku Eesti ja mitme Euroopa riigi vabaühendused ning tugiteenuste osutajad, et vähendada vaenukõnet ja vaenukuritegusid vaimse puudega inimeste suhtes. Samuti toe t ab CERV programm Euroopa ajaloolis e mälu projekte kodanike osaluse ja kaasatuse suurendamiseks, näiteks 2024. a. sai 120 000 euro suuruse toetuse Eesti Mälu Instituudi, Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskus, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse koostööprojekt Lätiga „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944“, mis käsitleb Baltikumi suurpõgenemist 1944 . a naiste ja laste vaatenurga st . Projekti eesmärgiks on t utvustada ja tõsta teadlikkust pagulasteemadest, demokraatia vajalikkusest, totalitaarse režiimi ohtudest, naiste võimalustest ja ohtudest paguluses , samuti identiteedi säilitamisest. Arvestades 2022. a sündmusi Ukrainas ja põgenikekriisi , tõlgitakse väljavõtted raamatust vene keelde, et jagada 1944. a naiste kogemusi uue põlvkonna põgenikele Ukrainast, Valgevenest või Venemaalt . CERV programm loob tingimused avatud, kaasava ja demokraatliku ühiskonna arenguks, edendades inimõiguste austamist ja võrdseid võimalusi kõigile. Eesti kodanikuühendused ja kohalikud omavalitsused saavad programmi kaudu tuge oma võimekuse kasvatamiseks, koolitusteks ja teadlikkuse tõstmiseks, mis omakorda tugevdab sotsiaalset sidusust ja usaldust ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koordineeritav projekt akronüümiga „ EquiTech “ (hõlmates veel Leedu ja Eesti asjakohaseid riigiasutusi) keskendub ebaõigluse ja kallutatuse vältimisele automaatsetes otsustusprotsessides. Nimelt kasutavad asutused üha enam tehisintellekti ja arvutialgoritme andmetöötluseks ning teenuste pakkumiseks. Samal ajal on oluline olla teadlik ja tagada, et selles protsessis ei diskrimineeritaks inimesi. „ EquiTech “ projekt analüüsib Eesti ja Leedu riigiasutuste automaatseid otsustusprotsesse ja nende algoritme. Analüüsi tulemusena valmivad juhendid ja koolitusmaterjalid nii tarkvara arendajatele kui ka riigiametnikele eesmärgiga tagada algoritmides inimeste võrdne kohtlemine . Mõju majandusele Uue ühendatud programmi rakendamine võib Eestile avaldada olulist majanduslikku mõju. Näiteks p raeguse “ Loov Euroopa ” programmi mõju Eestile ja selle kultuuri-, loome- ning audiovisuaalvaldkonnale on olnud märkimisväär ne nii otsetoetusena kui ka kaudselt partnerite ja teenuste panuse kaudu. Toetused on aidanud ellu viia rahvusvaheliselt tuntud algatusi nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week , Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, mis toovad tulu kohalikule majandusele ja tõstavad Eesti nähtavust. Programm i projektid on suurendanud loovisikute ja organisatsioonide professionaalsust, konkurentsivõimet ning loonud töökohti loome- ja kultuurisektoris , toonud Eestisse välisrahastust . Toetatud tegevused on otseselt hoogustanud kohalikke teenindusettevõtteid ja elavdanud majandust. Lisaks on programm aidanud kaasa kultuuriturismi kasvule ja loomesektori jätkusuutlikule arengule Eestis. Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegijate aktiivsus ja edukus Loov Euroopast toetuste taotlemisel on aastatega järjest suurenenud. MEDIA alaprogramm on aasta tel 200 1 -202 5 toonud Eesti audiovisuaalvaldkonda (arendus, levi ja koolitus, festival ja filmiturg) 13 295 646 eurot, mis aastate lõikes on jõudsasti kasvanud. K ultuuri alaprogrammi raames on aastatel 2015-2023 EL i partnerlustes osaletud Eestist 46 projektiga, kus juhtivpartnerite osa on ajas kasvanud. Eelmisel programmiperioodil, aastatel 2014-2020 on „Loov Euroopa“ programm valdkonda toonud 2 815 125 eurot. CERV programmi l nii otsest mõju Eesti majandusele traditsioonilises mõttes p ole olnud , kuna selle eesmär giks on Euroopa Liidu põhiväärtuste, võrdõiguslikkuse, kodanike õiguste ja demokraatia edendami ne ning kodanike kaasami ne ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis. Programm on toetanud eelkõige kodanikuühendusi ja mittetulundusprojekte, mis mõjuvad ühiskonna sidususele , vägivalla ennetusele ja kodanike teadlikkusele, kuid majanduslikku kasvu ja tööturgu see otseselt ei stimuleeri. Seega on CERV i mõju Eesti majandusele kaudne, peegeldudes pigem sotsiaalse kapitali ja kaasatuse ning demokraatliku osaluse tugevnemises, mis või b pikemas perspektiivis toetada stabiilset ja kaasavat majanduskeskkonda. Eesti organisatsioonid on saanud aastatel 2021 ja 2024 CERV programmi kaudu toetust 55 projektile kokku summas 3 819 292 eurot . Käimasoleval programmperioodil on Eesti osalenud või osaleb 63 projektis. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Loov Euroopa mõju Eesti elu- ja looduskeskkonnale on arvestatav. Programm on toetanud projekte, mis keskenduvad Eesti kultuuripärandi, sh traditsioonilise kunsti ja käsitöö säilitamisele. See on aidanud suurendada teadlikkust kohaliku kultuuri väärtus es t ja selle seostest looduskeskkonnaga. Rohelisem lähenemine on Loov Euroopa programmis üks kultuuri- ja loomesektori valdkon na ülestest prioriteetidest. Komisjon tellis 2021. aastal uuringu „Loov Euroopa programmi rohepööre“, et muuta programm keskkonnasõbralikumaks. Keskselt tellitud uuringu tulemusena valmis kolm dokumenti: keskkonnatavade juhend, Loov Euroopa programmi rohepöörde strateegia ja Loov Euroopa programmi rohepöörde jälgimise juhend. Nende järgimine on projektidele (keskkonnajuhtimisel, reisimisel, transpordi ja energia kasutamisel, jäätmekäitlusel ja hangete korraldamisel) kohustuslik ning seal sätestatut arvestatakse projektide hindamisel . L oodud on roheline lisatoetus Culture Moves Europe meetmes ning rohelise ringreisi vautšer Music Moves Europe auhinna raames. Eestist on oluline näitena välja tuua , et PÖFFi raames tegutsev Põhja- ja Baltimaade suurim filmiturg Industry@Tallinn & Baltic Event , mis on alates 2024. aastast ametlikult Greentime ’i sertifitseeritud jätkusuutlik üritus, olles nii üks väheseid filmiturge Euroopas ja kindlasti ainus Põhja-Euroopas, mis sellise sertifikaadi kriteeriumitele vastab. Teise näitena saab tuua Euroopa kultuuripealinnana Loov Euroopa programmist toetust saanud Tartu, kes koostas keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi, mille rakendamine o li kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele. Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. CERV i programmist saa b hea näitena tuua SA Keskkonnaõiguse Keskus e partnerlusel toimunud projekti, mis tõi kokku kliimateadlased, ametnikud, kohalikud omavalitused ja keskkonna-aktivistid, et arutada kuidas kliimamuutustega kohaneda. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele Nii Loov Euroopa kui ka CERV programm on mitmekesistanud Eesti kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna, kodanikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi edendamise rahastamisallikaid. Programm e rakendatakse riiklike infopunktide ja kas ühe- või mitmeaastaste töökavade (programmide) kaudu. Infopunktide ( Loov Euroopas desks ) või kontaktpunktide ( CERVis ) ülesanne on nõustada taotlejaid ning levitada infot programmi ja taotlusvoorude kohta , programmi puudutavate ürituste korraldamine (sh infopäevad) ning anda arvamusi Euroopa Komisjonile taotlusvoorude edenemisest liikmesriigis. Lisaks panustavad Loov Euroopa ja CERVi programmikomitee ettevalmistustes. Loov Euroopa programmi d esk e on riik seni r ahastanud 50% ulatuses (K ultuuriministeeriumi eelarvest) ja EL 50% ulatuses. CERV programmi kontaktpunkte on Siseministeerium omalt poolt rahastanud 20%ga , EL 50 % ga ja 30 % on mitterahalise panusena katnud Kodanikuühiskonna Sihtkapital . Eestis on Loov Euroopa infopunktideks Eesti Filmi Instituut (MEDIA desk ), kes nõustab ja levitab infot MEDIA alaprogrammi kohta ning Loov Eesti MTÜ (kultuuri desk ) , kes nõustab ja levitab infot kultuuri alaprogrammi kohta ning SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes nõustab ja levitab infot CERV programmi kohta . Loov Euroopa p rogrammi kolmanda, horisontaalse samba ehk sektoriteülese alaprogrammi kontaktpunktiks (sh uudis meedia ja innovatsioon) on hetkel Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik, kes vastutab Loov Euroopa infopunktide tegevuskava ja aastaprogrammi koostamise ja edastamise ning infopunktide rahataotluse koostamise ja Brüsselisse edastamise eest. Taotlemine mõlema programmi erinevatest voorudest, projektide hindamine ja grandilepingud käivad keskse EL i toetuste süsteemi Funding and Tenders Portal kaudu. Liikmesriigid saavad kujundada Loov Euroopa programmi sisu EL i kultuurivaldkonna töökava kokkuleppimisel ja programmikomitees. CERVi kaheaastase tööprogrammi ettepaneku esitab Euroopa Komisjon liikmesriikide esindajatest koosnevale kommiteele, kes kiidab programmi heaks. Kultuuriministeerium viib läbi Loov Euroopa kultuuri ala programmis edukaks osutunud Eesti projektitegijatele suunatud kaasrahastusvooru. Kaasrahastusvoorust on aastatel 2015 – 2023 kokku toetatud 43 projekti ning selle kaudu 29 erinevat loomevaldkonna organisatsiooni, asutust või arenduskeskust. Enamasti on tegemist mitmeaastaste projektidega, mille puhul küsitakse igal aastal kaasrahastust jooksva aasta kulude katteks, seda keskmiselt 15 projektile aastas. Viimastel aastatel on projektide arv kasvanud paarikümneni, sest organisatsioonid viivad ellu nii käimasolevaid projekte kui ka taotlevad uutes voor u des. Rahvusvahelistes võrgustikes hästi toimivatel organisatsioonidel on korraga käsil 2–3 projekti. Võimekamateks on Sõltumatu Tantsu Ühendus, VAT Teater, Music Estonia, Shiftworks , lastekirjanduse kirjastaja Päike ja Pilv. Aastatel 2015–2023 on riik eelmainitud voorust kultuuriprojekte kaasrahastanud kokku 521 722 euroga. Ajavahemikul 2015–2020 oli Kultuuriministeeriumi fondi maht aastas 46 400 eurot ning projektide omafinantseeringu määr oli väga kõrge (40-60%). See lõi olukorra, kus organisatsioonide võimekuse kasvades sai riik kaasrahatusse panustada keskmiselt vaid 36% küsitavast summast , mis oli organisatsioonide jaoks suureks probleemiks, sest raske oli tagada nii suurt omafinantseeringut. Uuel programmiperioodil 2021-2027 on riigipoolset panust järk-järgult suurendatud, jõudes 2024. aastaks kuni 150 000 euroni. Samal ajal on omafinantseeringu määr vähenenud väiksemate projektide puhul 20-30 %ni , mis on taotlejate kindlust ja võimekust toetanud ning esile on kerkinud mitmeid juhtivpartnereid. Samas sai 2023. aastal Eesti riik kaasrahastada siiski 58% küsitavast summast, mis näitab, et vooru mahu kasv oli ainuõige toetamaks juba tiheda konkurentsi läbinud rahvusvahelisi projekte. Edasivaates võib eeldada, et Loov Euroopa ja CERV programmide kontaktpunktide tegevus jätkub, mis omakorda eeldab nende rollide stabiilset ja selget rahastamist. See on vajalik nii taotlejate kvaliteetse nõustamise kui ka programmi tegevussuundade tõhusaks elluviimiseks Eestis. Samuti on tõenäoline, et kaasrahastusvoor jätkub, arvestades selle olulist mõju Eesti organisatsioonide rahvusvahelise haarde, võimekuse ja projektide edukuse toetamisel. 5. Ettepanekud Eesti seisukohtadeks koos selgitustega 5. 1 Eesti toetab eraldiseisva AgoraEU programmi loomist kultuuri, audiovisuaal - , uudi s meedia ning kodanik u ühiskonna tegevusvaldkondade toetamis eks . Eesti toetab programmi üldisi eesmärke ning võimalust luua sünergiaid programmi eri osade vahel. Eesti eelistab programmi tegevussuundade selgemat defineerimist, alaeesmärkide ja toetatavate tegevuste täpsemat lahtikirjutamist määruses . Selgitus: Programmi läbivateks üldeesmärkideks (artikkel 3) on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning kultuuripärandi edendamine , loomesektori konkurentsivõime suurendamine, eriti meedia- ja audiovisuaalvaldkonnas , loome- ja meediavabaduse kaitsmine , põhiõiguste, võrdse kohtlemise, aktiivse kodanikkonna ja väärtuste edendamine ja kaitsmine ning selle kaudu demokraatias osalemise ja sotsiaalse vastupanuvõime edendamine. Arvestades muutuvaid aegu, on loetletud eesmärgid prioriteetsed kõikide kultuurivaldkonna taotlejate jaoks, kuna rahvusvaheliste koostööprojektide ettevalmistusaeg on pikk ning toimivate võrgustike loomine nõuab erinevaid kohtumisi, arutelusid ning eelarvete planeerimist. Lisaks on artiklis 3 toodud üldeesmärgid iga tegevussuun a raames eraldi . Kultuuri tegevussuund panustab sarnaselt senise “ Loov Euroopa ” programmiga piiriülesesse koos loomesse, koostöösse, osalemisse ja teoste kättesaadavusse ning levitamisse, tugevdades samal ajal kultuuri- ja loomesektori sotsiaalset, majanduslikku ja rahvusvahelist mõõdet. MEDIA+ tegevussuund jaguneb sisuliselt kaheks osaks, millest esimene panustab sarnaselt senise MEDIA programmiga audiovisuaal valdkonna mitmekesisusse ja konkurentsivõimesse, eelkõige edendades Euroopa teoste loomist ja piiriülest levitamist ning juurdepääsu Euroopa töödele . Uue mõõtmena on hõlmatud videomängutööstus. MEDIA+ t eine ala valdkon d puudutab uudismeediat , eesmärgiga toetada vaba, jätkusuutlikku ning mitmekesis t info ruumi , eelkõige sõltumatut ajakirjandus t , usaldusväärse teabe kättesaadavust ja või tlust väärinfo vastu . CERV+ alasuuna põhieesmärgiks on aidata kaasa põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning kodanike õiguste, sealhulgas kodanike vaba liikumise kaitsmisele ja edendamisele ning kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamisele . Samuti on eesmärgiks aidata kaasa soolise vägivalla, lastevastase vägivalla ja teiste haavatavas positsioonis olevate inimeste vastu suunatud vägivalla vähendamisele ja ennetamisele ; ning seista demokraatliku osaluse suurendamise ja õigusriigi põhimõtte järgimise eest. Lisaks käsitleb artikkel 3 sünergiaid alasuundade vahel , nähes ette ka horisontaalse d valdkondade vahelis ed tegevus ed, mis p anusta vad üldeesmärkidesse ja edenda vad innovatsiooni. Kolme tegevussuuna valdkondlikud eesmärgid on liiga üldsõnalised . Näiteks ei täpsusta artikkel 3 , mi lliseid sektoreid, tegevusi ning kuidas programmi raames täpselt toetatakse , kes on peamised ja eelistatud kasusaaj ad. Selg itav roll on põhjenduspunktid el , kuid need pole tekstis kergesti leitavad kasusaaja vaatest ega ka õiguslikult samaväärselt siduvad kui artiklid. Programmi r egulatsiooni ül d sõna lisus aitab ühelt poolt kaasa paindlikkusele erinevate meetmete väljatöötamisel muutuvas ajas, kuid vähendab õigus selgust rakendamisel , läbipaistvust ja prognoositavust kasusaajate jaoks . 5. 1 .1 Programmi kultuuri - ja audiovisuaalvaldkonna tegevussuundade peamiseks fookuseks pe ab jääma rahvusvaheline professionaalne koostöö, loovisikute mobiilsus , pa r tnerlused ja võrgustikud ning toetatavate tegevuste (kunstiliselt) kõrge kvaliteet. Eesti peab oluliseks kultuuri alasuunas sektoripõhise lähenemise võimalust, tagamaks programmi võimalikult mõjus rakendamine. Selgitus: k ultuuri tegevussuuna (artik k el 4) spetsiifilised eesmärgid kajastavad laias plaanis kõiki seni seid “ Loov Euroopa ” programmi tegevussuund i kultuuris , mis on väga tervitatav. Samas ei ole loome sektoreid nimetatud. P uudub selgus , mis valdkonnad on täpselt hõlmatud ning mida programmi raames toetatakse. Samuti ei ole piisavalt selgelt välja toodud võimalikud toetatavad tegevus ed . Näiteks on m aini tud partnerlusi, kuid mitte rahvu sv ahelisi kultuuriprofe s si o naalidele suunatud võrgustikke . V iidatakse alustavate loovisikute platvormidele, auhindadele, koolitustele, talentide promole, tuuridele ning festivalide ja t õlgete toetamisele , kogemuste jagamisele valdkonnas ning poliitikakujundamises . Toetame võrgustike ja platvormide koostööd, mis on üldjoontes solidaarsed foorumid, kus väiksemate EL i riikide hääl ja ideed on kuuldavamad, samuti on nende kaudu lihtsam leida partnereid. T oetatavate t e gevust e puhul on oluline, et kultuuri tegevussuunas on võimalikud sektoripõhised lähenemised . Samade poliitikameetmetega ei saa tulemuslikult arendada niivõrd erinevaid sektoreid nagu muusika ja ar h itektuur, kirj andus ja disain. S ektoritel on spetsiifilised väljakutsed , mistõttu on vaja eri lahendus i nende väljakutsetega toimetulekuks . Sektoripõhine lähenemine võimaldab edasi liikuda ka seniste edukate algatustega. Sektoripõhise lähenemise kindlus pea b olema tagatud. Kultuuri tegevussuunas on üldiselt tervitatav rõhk kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel, mida soovime esile tuua. Samuti loome- ja väljendusvabaduse olulise põhimõttena eraldi välja toomine ja kultuuri sisemise väärtuse ( intrinsic value ) rõhutamine. 5. 1 . 2 Eesti toetab programmi s MEDIA+ tegevussuunda ning selle audiovisuaalvaldkonna alasuun d a . Oluline on , et alasuuna ülesehitus ja struktuur arvestab valdkonna ökosüsteemi jätkusuutlikkust Euroopas nii mitmekesise sisu pakkumisel kui ka sektori konkurentsivõime edendamisel . E raldi tähelepanu tuleb taotlusvoorude tingimustes pöörata väikese tootmisvõimekusega riik ide ligipääsu tagamisele . Eesti toetab videomängutöö s tuse hõlmamist programmi. Selgitus: MEDIA+ audiovisuaalvaldkonna (artikkel 5) tegevused tuginevad senisele MEDIA programmile, keskendutakse audiovisuaalteoste tootmise väärtusahela le tervikuna , idee arendusest kaastootmise ni , levi ning teoste kättesaadavuseni ja leitavuseni ( discoverability ) n ii Euroopas kui ka globaalselt . Audiovisuaalvaldkonnas on teoste tootmisel võtmeroll nii sõltumatutel tootjatel eriti väikese tootmisvõimekusega riikides ja väikestel turgudel , mida s o ovime programmis veelgi paremini esile tuua . V äikeriigid vajavad lihtsustatud tingimusi ja positiivset diskrimineerimist , seda ilma kunstilises kvaliteedis jär ele andmata. O lulisel kohal on publiku arendamine , eelkõige kogudes, töödeldes ja kasutades andmeid . Lisaks on oluline MEDIA+ alasuuna raames jätkata ja laiahaardeliselt edasi arendada Euroopa audiovisuaalteoste ning kino levi . Levitoetus peab hõlmama nii võimalusi globaalse levi promotsiooniks ja rahvusvaheliseks leviks vajalikku struktuurset toetust. Näiteks on üheks takistuseks levikindlustus, mida väikese tootmisvõimekusega riigid katta ei suuda. J ätkata tuleb filmi festivalide ning filmi t urgude toetamise ga . Programmi toetatavate tegevuste hulka on l isatud videomängutööstus , mis on kiiresti kasvav loomemajanduse valdkond. Selle hõlmamist programmi skoopi tuleb pidada positiivseks, kui gi jääb ebaselgeks, mis tegevusi hakatakse programmi alt toetama ja mi lliseid eesmärke täitma. Videomängutööstus toimib audiovisuaalvaldkonna ökosüsteemist erinevalt ja eeldab seega selgemat sõnastust. Eesti eelistab üksikloojate ja mikroettevõtete võimestamist , kuna ka videomängutööstuse kvaliteetsest sisuloomest tuleneb Euroopa tugevus. Arendada tuleks meetmeid noorte loovaks kaasamiseks mänguarendusse . . 5. 1 . 3 Toetame MEDIA+ tegevussuuna all uudismeedia ala suunda , kuid oluline on tagada, et toetustegevused arvestaks uudismeedia valdkon na spetsiifiliste vajaduste ga . Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku sõltumatu meedia jätkusuutlikkusele ja elujõulisusele, sealhulgas piiriüleses koostöös. Toetame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse põhimõtete eraldi esiletoomist programmis. Täiendavalt rõhutame meediapädevuse ja strateegilise kommunikatsiooni algatusi , eriti noortele ja lastele, s eal h ulgas la ste õiguste ka jastamist ja teadlikkuse suurendamist avalikus ruumi s . Selgitus: U udismeedia valdkonnal on audiovisuaalvaldkonnaga kohati samad väljakutsed seoses digiplatvo r midega , mistõttu uudi s meedia valdkond on toodud MEDIA+ tegevussuuna alla. Näiteks on uue mõõtmena programmis välja toodud Euroopa päritolu sisu esindatus ja leitavus , mis puudutab eelkõige globaalse id turg e ja platvorme ning on sarnane meedia sektori väljakutsetega. Sel l e teemaga tegelemist toetame mõlemas alavaldkonnas. Samas on audiovisuaaltootmise ja meediasektori puhul tegemist olemu s likult erinevate sihtrühmadega, kus meediamajad võivad panusta da audiovisuaalvaldkonda, kuid nende põhitegevus ja tegutsemispõhimõtted on siiski erinevad . Oluline on MEDIA+ kahte alasuunda piisavalt selgelt eristada ning eesmärkide ja tegevuste puhul valdkonna spetsiifilisi vajadusi arvestada. Erinevused on ka suurte l ja väikeste l meediamajade l , programm peab edendama k ohaliku l tasandi l usaldusväärse meedia kättesaadavus t . Samal ajal on piiriüle n e koostöö meediamajade vahel vajalik näiteks parimate praktikate jagamise ks , koostöö - või ärimudelite arendamise ks seoses platvorm i majandusega , või meediapädevuse algatuste ks , samuti ajakirjanike ja inforuumi kaitseks . Toetame koostööd professionaal ide vahel näiteks väliskorrespondentide võrgustiku arendamise kaudu . Tervitame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse standardite eraldi põhimõttena välja toomist programmis , mis on toetatud tegevust e aluseks . Meedia ja ajakirjanduse toetamisel on keskne roll nende mitmekesisuse ja kvaliteedi tagamisel ning eriti väiksemate liikmesriikide ja piirkondade meedia elujõu tugevdamisel. Toetustegevustes tuleb arvestada digitaalse ülemineku, valeinfo leviku ning geopoliitilise olukorraga, mis on toonud esile meedia ja julgeoleku tiheda seose, eriti piiririikides. Sõltumatu ja professionaalse uudismeedia toetamine on ELis ülioluline, arvestades muutusi meedia ärimudelites, uudiste tarbimises ja konkurentsi s globaalsete digitaalsete platvormidega. Agressorriikide infosõda ja valeinfo levik õõnestavad meedia usaldusväärsust ning suurendavad vajadust tugevdada kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu, sealhulgas ka vene keeles, et vast u seista Venemaa propagandale. Eesti kui piiririigi kontekstis on oluline panustada meedia kriisivalmidusse, tehnoloogilisse arengusse ja meediavabaduse kaitsmisse. Nende aspektide valguses peaks Euroopa Liit pöörama erilist tähelepanu väiksemate turgude ja piirialade ajakirjanduse sihipärasele toetamisele. Eraldi mõõtmena tuleb m eediaruumis tähelepanu pöörata noortele ja lastel e . Mõjutustegevuse ja noorte radikaliseerumise ennetamiseks on EL i tasandil oluline tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja meediakirjaoskust, et suurendada noorte vastupanuvõimet valeinfole ja propagandale. Samuti on vaja tihendada koostööd tehnoloogiaettevõtetega, et piirata äärmusliku sisu levikut veebikeskkondades ning arendada ühiseid varajase hoiatamise süsteeme trendide kiireks tuvastamiseks. Nagu senini, näeme M EDIA + raames vajadust lapse õiguste temaatika kajastamis eks avalikus ruumis, et tõsta teadlikkust laste ja noorte endi seas nende õigustest, kohustustest ja kaasatusest ühiskondlike otsuste tegemisel. Ühe võimalusena näeme PÖFF Laste Õiguste programmi edasist toetamist . 5. 1 . 4 Ees t i toetab programmi CERV + tegevussuunda . Uues programmis tuleb tagada, et ka järgmisel EL eelarveperioodil jätkub toetus tegevustele, mis edendavad demokraatiat, võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, kogukondade kaasamist, vähemate võimalustega ja haavatavate sihtrühmade kaitset, Euroopa koostöövõrgustike toimimist ning Euroopa Liidu kodanike ja väärtuste hoidmist ja tugevdamist. Selgitus: d emokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste CERV+ tegev ussuuna alaeesmär gid jagunevad kolme alasuuna vahel. K eskendutakse diskrimineerimise ennetamisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning õiguste kaitsele, sõnavabaduse ja andmete privaatsuse tagamisele ning kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsel , sh rahvusvähemuste ja uussisserändajate kohanemisel . Daphne valdkonnas keskendutakse soolise vägivalla, perev ägivalla ja riskirühmade vastu suunatud vägivalla ennetamisele, ohvrite kaitsele . Kolmandaks toetatakse kodanike aktiivset osalust liidu demokraatlikus elus, vabu ja kaasavaid valimisprotsesse ning kodanik e teadlikkuse suurendamist liidu ajaloost, mälust, mitmekesisusest ja väärtustest. Eesti jaoks on oluline vägivalla ennetus ja alaealiste kaitse, eriti digikeskkonnas, sh kübervägivald . Programmis võiks eraldi välja tuua, et vägivallavastase võitluse s on hõlmatud ka vägivalla ennetamisele suunatud tegevused. Samuti toetame Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku (EUCPN) jätkusuutlikku tegutsemist . Samuti tuleb jätkuvalt tegeleda tuleb naiste ja laste õiguste teemade ja riskikäitumise ennetamisega ning kodanikuharidusega. Lapsi puudutavad rahastust taotlevad projektid peaksid kaasama lapsi ja noori otsustusprotsessi. Kogemuste vahetus rahvusvahelises koostöösvõrgustike kaudu on oluline. Eestile on oluline tsiviilühiskonna teadlikkuse suurendamine ühisest ajaloost ja mälust edendamaks vastastikust mõistmist ja austust. 5. 2 Eesti toetab programmi s ette nähtud võimalust valdkondadevaheliseks koostö ö ks horisontaals e tes teemades , näiteks innovatsioonis, digitehnolo o gias ja tehisintel l ekti valdkonnas . Toetame teadmus- ja tõenduspõhisust programmi eesmärkide ning toetusmeetmete kujundamisel. Selgitus: p rogramm annab võimaluse tegevussuun d ade vahelis t eks ühisalgatusteks näiteks ühtsete väljakutsete puhul, millega tegelemine koosmõjus toob suuremat kasu kõikidele osalevatele partneritele . Taolised koostöömehhanismid ja innovaatilised algatused kultuuri-, audiovisuaalvaldkonna, uudismeedia ja kodanikuühiskonna tegevusuundade vahel (artikkel 1 0 ) üksnes täiendavad programmi põhilisi tegevusuundasid , lähtudes programmi üldistest eesmärkidest ja horisontaalsetest teemadest (toodud artiklis 3). Seetõttu ei ole sellele programmiosale ette nähtud eraldi eelarvet ning ressursid võetakse alasuundadest, sõltuvalt teemast. Lisaks artikli s 3 toodule, on horisontaalse teemana välja toodud uuenduslikkus ning tehisintellekti vastutustundlik kasutamine ja digitaalsete oskuste arendamine. Eesti toeta b seda, kuna tehisintellekti võimalused ja väljakutsed puuduta vad kõiki valdkondi, kuid tehisintellekti puudutav võib olla ka valdkonnaspetsiifil ine . Sellega on seotud ka eetiline mõõde ning autoriõiguste kaitsmine kultuuris ja meedias, mida määruse tekst võiks samuti eraldi välja tuua. Autoriõiguste kaitse digiajastul puudutab otseselt loovisikute sissetulekut ning on seega kõikidele loovisikutele oluline küsimus. Komisjoni selgituste kohaselt peetakse innovatsiooni all silmas tulevikku vaatavat lähenemist loomesektoris, kuid seda ei täpsustata ega avata täpsemalt tekstis. Innovaatiliste meetmete arendamisel, tuleb arvestada, et väikeriikidel võib turutõrke tõttu olla keeruline praktikas katsetada või võtta kasutusele ka innovaatilisi lahendusi ning see ei tohi ks saada takistuseks programmi meetmete puhul. V äikesed turud ise ei suuda innovatsiooni võimendada , kuid võivad siiski pakkuda olulisi lahendusi läbi näiteks mõne innovaatilise teenuse käivitamise. L ähenemine võib olla ka sektorispetsiifiline. Näiteks saaks Euroopa s arendatud innovatsiooni kasutusele võtmist soodustada spetsiifilistes taotlus voorudes . Võimalikult laiapõhjaline innovatsioon omakorda panustab ühiskonda tervikuna nii uue sisu loomisel kui kohaliku ökosüsteemi arendamisel. Eesti näeb olulisena tegelemist elanikkonna üldise vastupanuvõimega, kuhu kultuur, kultuuripärand , meedia ja kodanikuühiskond ühiselt oluliselt panusta vad . Euroopa kultuuripärandi säilitamine on hädavajalik, et tagada ajalooline järjepidevus mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Eesti jaoks on prioriteediks digitaalse kultuuripärandi ühtse riigipiiriülese säilitamise lahenduse väljatöötamine EL i tasandil ja EL i finantsraamistikus. Meie hinnangul tule b seda küsimust käsitleda nii ühiskon na julgeoleku, vastupidavuse ja vastupanuvõime kui ka kriisijuhtimise osana ning liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös. Veel on o luline rõhutada piirialade ja väiksemate piirkondade ja kogukondade, ühiskonnagruppide kaasatust programmi tegevustesse, seda näiteks kultuuris osalemise, kvaliteets e meedia kättesaadavuse , kvaliteetse elukeskkonna ja kvaliteetse ruumil o ome kaudu tervikuna. Eesti jaoks on läbivalt oluline horisontaal ne teemaks ajaloolise mälu, riikide lähimineviku lugude ja kogemuste ja gamine , mida samuti saavad edendada kõik programmi valdkonnad koostöös. Ajaloo ja mälu edendamist toetavaid tegevusi tuleb seetõttu tugevamalt rõhutada artiklites 3 (1) ja 3 (2) c. Liikmesriigid peavad saama programmi vältel kaasa rääkida ka horisontaalsetes küsimustes. Valdkon na vahelised tegevused hõlmavad ka meetmeid poliitikakujundamiseks ja välja töötamiseks ning jälgimiseks, samuti koostööd sidusrühmadega. Siin all on silmas peetud struktuurset dialoogi huvirühmadega ja erinevaid poliitikakonverentse. Kvaliteetne poliitikate ja programmi kujundamine eeldab piisavat teadmist valdkonnast läbi kvaliteet s e andmekogumise ja võrreldava statistika. Määruse tekst siiski võimalikke horisontaalseid t egevusi ja nende rahastus allikaid lahti ei selgita . A rvest ades senist kogemust Loov Eu r oopa programmiga, siis horisontaalseid tegevusi on lisatud ja need on lahti kirjutatud programmi iga-aastastes töökavades ning se lline lahendus on seni toiminud . 5.3 Toetame programmi rakendamiseks riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist ning neile selge toimimisraamistiku ja kaasrahastuse määramist , Euroopa Komisjoni poolt . Kontaktpunktid on olulised programmi sihtrühmadeni jõudmisel , eriti väikeriikides . Selgitus: riiklikud kontaktpunk t id (teabepunktid) on olulised programmi võimalustest teavitamisel ja programmi tulemuste levitamisel. Programmi eelnõu küll maini b ühel korral kontaktpunkte , kuid ei täpsusta t a nende konkreetset rolli ning liikmesriikide rolli kontaktpunktide loomisel. Samuti ei ole selge, kas iga tegevussuuna puhul nähakse ette eraldi kontaktpunkt ning kuidas kontaktpunkte rahastatakse , et ülesandeid oleks võimalik ellu viia. Toetuse taotlemine peab olema taotlejatele tulevikus ligipääsetav ja administratiivselt jõukohane, eriti arvestades väikese riigi kultuuri- ja loomevaldkondade eripärasid. Ligipääsetavuse ja kaasatuse tagamisel on praeguse „Loov Euroopa“ programmi puhul olulist rolli mänginud riiklike kontaktpunktide olemasolu. Kontaktpunktid tagavad, et programmi võimalused jõuavad kõigi sihtrühmadeni — eriti väikese kultuuri- ja keeleruumiga riikides, kus sektorid on killustunumad ja rahvusvahelise koostöö kogemus väiksem. Ilma kontaktpunktideta ei oleks paljudel organisatsioonidel, sh äärealadel tegutsevatel kultuuriorganisatsioonidel, realistlikku võimalust programmist teada saada ega toetust taotleda. 5. 4 P eame oluliseks, et määruses oleks esitatud tegevussuundade põhine indikatiivne eelarvejaotus, et tagada kindlus ja tasakaalustatud tugi kõigile valdkondadele uue programmi rakendamisel. Oluline on täpsustada ka eelarveallikad valdkondadevahelis t eks horisontaalseteks tegevusteks ning InvestEU finantsmeetmeks. Selgitus: k uigi programmile ette nähtud eelarve kasv on positiivne, ei pruugi see olla piisav, arvestades programmi laienemist, inflatsioonimõjusid ning vajadust pakkuda suuremat toetust vähemate võimalustega osalejatele. Uue programmi ambitsioonikad eesmärgid ja senine edukus viitavad sellele, et kavandatud eelarvetase tuleks EL i järgmise finantsraamistiku läbirääkimistel säilitada vähemalt miinimumina. Eelnõus ei ole ette nähtud valdkondlikku eelarvejaotust, mis seni on taganud etteennustavuse ja tasakaalu kõigi programmivaldkondade jaoks. Eesti peab oluliseks, et programmi struktuur oleks selgelt valdkondlikult üles ehitatud ja eesmärgistatud, et meetmed toetaksid valdkondade eripärasid ning looksid lisaväärtust nii riiklike kui EL i prioriteetide elluviimisel. Määruse eelnõus on loobutud kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna, väärtuste ja võrdõiguslikkuse valdkondade eelarvepiiridest. Seni rakendatud lähenemine – eelarve osakaalud koos paindlikkusega finantsaasta lõikes – on praktikas ennast õigustanud ja väärib jätkamist. Piiridest loobumine suurendab ebakindlust kasusaajate jaoks, eriti arvestades uusi kulumahukaid tegevusi (näiteks digitaliseerimine ). Samuti on oluline , et kui MEDIA+ tegevussuund hakkab jagunema kolme selgelt erineva sihtrühma vahel (filmitööstus, meediamajad ja mängutööstus), on oluline aru saada , kuidas jaguneb eelarves valdkondade vahel raha . 5. 5 Peame oluliseks parandada programmile ligipääsu eelkõige väikeste le keele - ja kultuuriruumide organisatsioonidele , kes toimetavad turutõrke olukorras . Programmi meetmed peavad olema kujundatud viisil, mis on sobilikud ning võimalusel ka fokusseeritud ELi tõmbekeskustest kaugemal asuvate liikme s riikide organisatsioonidele , mille raames t oetame osku s te arendamis t neis organisatsioonide s . Selgitus: tuleb arvestada väikestele keele- ja kultuuriruumide ja ääreala organisatsioonide v ajaduste , võimaluste ja eripäradega kogu programmi ülesehituses – alates teavitustegevusest ja osalustingimustest kuni hindamiskriteeriumide, taotlusprotseduuride ning täiendava toe pakkumiseni (nõustamine, koolitused, kohalikud tegevused jne). See puudutab ka neid institutsioone, kes turutõrke olukorras püüavad näiteks juurutada innovaatilisi lahendusi kas sisuloomes v õi publikuni jõudmisel. Eriti oluline on luua erimeetmeid ja eelarvelisi mööndusi, mis aitavad projektides osale da . Samuti tuleb arvestada, et võimekus taotleda ja projekte ellu viia on organisatsioonide l väga erinev. Seetõttu on otstarbekas rakendada n - ö positiivset diskrimineerimist , näiteks väikesema mahu ja lühemaajaliste projekti de kaudu , sätestades väiksema omaosaluse, ettemakse d jms. Organisatsioonide pädevuste arendamine , mis puud u tab ni i sektorispet s iifilis i oskuste ja teadmiste , kui ka laiemalt ettevõtlusoskus i, sh finants kirjaoskus t võiks olla programmi oluline osa. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata loomevaldkonna organisatsiooni de juhtimise arendamisel, kus näiteks AI arengud eeldavad s truktuursemaid muutusi . . Neg a tiivseks näiteks s eni sest kogemusest toetuste ebavõrdsel jaotusel tagatisrahastu ( Guarantee Facility ) ja innovatsioonivooru d e Innovation Lab ja Innovative Tools and Business Models . Esimesest meetmest on peamis ed kasusaaja d Hispaania, Itaalia ja Portugali kultuuri- ja loomesektor . K olme riigi osakaal meetmes moodustab üle 84 % ja 21 liikmesriigis, sh Eesti osakaal on alla 1%. Innovatsiooni voorudes aga ei ole olnud Balti riikidest ühtegi kasusaajat, ei koordinaatori ega partneri na . On oluline, et k omisjon analüüsiks põhjalikult nende voorude tulemusi, hindaks, miks ei ole need teistele/ väiksema le jõukohased, ning teeks vastavad vajalikud muudatused. Oluline on, et programmi loodavad meetmed arvestaksid praeguses geopoliitilises olukorras Eesti kui EL i piiriäärse riigi eripäradega . Samuti tuleks äärealasid arvestada rohe - e esmärkide sa avutamisel, näiteks reisimis- ja transpordivõimaluste puhul. 5. 6 Peame oluliseks vähendada programmi rakendamisel halduskoormust , näiteks projektitoetuse taotlemise ja aruandluse keerukust , ning toetame taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist ning täiendavat tuge , eriti väikse võimekusega organisatsioonidele. Selgitus: o leme nõus, et halduskoormust tuleb taotlejatele ja menetlejatele vähendada, sh edendada üleminekut lihtsamatele rahastamismudelitele (nt juurutada kindlasummaline toetus ( lump sum ), et vältida väikeste kulutuste keerukat tõendamist. Kuigi peame oluliseks halduskoormuse vähendamist ning toetame programmi taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist, soovime samas rõhutada, et kõik lihtsustamismeetmed ei pruugi olla osapoolte jaoks võrdselt tõhusad. Näiteks on cascading grant süsteem andnud positiivseid tulemusi CERV programmis ja kultuuri alaprogrammis . Samas filmilevi toetuste puhul on see toonud kaasa menetlusprotsesside märgatava pikenemise ja suurema kohmakuse. Films on the Move voorus on protsessi kestus taotluse esitamisest viimase makse laekumiseni ulatunud ligikaudu 2,5 aastani. Näitena võib tuua filmi “ Pacifiction ” , mille taotlusvooru tähtaeg oli juunis 2022 ning viima n e osamakse tehti levitajale 13. märtsil 2025 . K ogu protsessi kestus oli 32 kuud. Sellest järeldub, et lihtsustamismeetmeid tuleks kavandada valdkondlikku spetsiifikat ja tegelikke rakenduspraktikaid arvesse võttes, et vältida olukorda, kus halduskoormuse vähenemine institutsioonide tasandil toob kaasa ebamõistliku lisakoormuse või viivitused taotlejate le. Samuti on oluline tagada taotlus- ja aruande süsteemide töökindlus ja tehniline tugi, sealhulgas regulaarsete uuenduste, turvaparanduste ja kasutajatoe kaudu. IT-süsteemide stabiilsus on eelduseks usaldusväärsele andmehaldusele, aruandlusele ja statistilisele analüüsile. Platvormide järjepidev kasutamine võimaldab koguda võrreldavat statistikat ning luua ajas püsivaid andme id , mis on hädavajalikud programmi mõjukuse hindamiseks ja oluliseks sisendiks poliitikakujundamise l. Lisaks võiks t äiendav tugi väiksema võimekusega organisatsioonidele seisneda selgete ja kasutajasõbralike juhendite ning praktiliste veebiseminaride pakkumises. Praegused juhendid on sageli liialt pikad, keerukad ja aegunud vormis, mistõttu on nende kasutamine ajamahukas ja raskesti jälgitav. Lihtsamad ja visuaalselt kaasaegsed juhendid aitaksid märkimisväärselt parandada taotlejate ligipääsu programmile ja vähendada eksimisriski. 5. 7 Programmi rakendamisel peab säilima liikmesriikide otsustav roll toetusmeetmete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu , kasutades rakendusaktide vastuvõtmisel kontrollimenetlust . Selgitus: u ue eelnõu kohaselt puudub senine liikmesriikide osalusega programmikomitee, mis kujundas iga-aastased töö kavad . See vähendab liikmesriikide otsustusõigust tegevuste ja tingimuste kujundamisel. Samal ajal on eelnõu tekst väga üldsõnaline ja ambivalentne, andes küll suure paindlikkuse programmi tegevusi kujundada, kuid vähendades läbipaistvust ja ennustatavust taotleja jaoks. Samuti on ebaselge, millist ekspertiisi k omisjon arvesse võtab. Kuigi komisjoni soov lihtsustada menetlus t ja suurendada paindlikkust on mõistetav, ei tohi see tulla liikmesriikide sisulise kaasa mise arvelt. Komitoloogia kaudu peab säilima liikmesriikide võimalus mõjutada programmi iga-aastasi detailseid rõhuasetusi töökavas , et tagada kooskõla riiklike vajadustega ja õiglane osalus kõigi liikmesriikide jaoks. Eesti toetab programmikomitee loomist kontrollimenetluse ( e xamination procedure ) alusel ning peab oluliseks, et selle roll ja menetlus oleksid selgelt määruses sätestatud . Leiame, et ei ole otstarbekas nõrgendada komitoloogia mehhanismi viisil, mis vähendaks liikmesriikide poliitilist mõju ja õõnestaks otsuste läbipaistvust. Kontrollimenetlus annab liikmesriikidele tugevama positsiooni ja reaalse võimaluse mõjutada tööprogrammide ja prioriteetide kujunemist. See on eriti oluline väikeriikide vaates, et tagada tasakaalustatud ja läbipaistev otsustusprotsess. Määrusepõhine sätestamine loob selguse ja stabiilsuse kogu programmiperioodiks ning aitab vältida olukorda, kus liikmesriikide roll piirdub üksnes vormilise konsulteerimisega. 5. 8 Toetame sünergiaid teiste EL i algatuste ja fondidega nagu Erasmus +, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime F ond, Globaalne Euroopa, kuid peame vajalikuks luua selge d juhised , kuidas sünergia i d praktikas rakendatakse. Selgitus: uus programm võimaldab kombineerida toetusvõimalusi ja koordineerida meetmeid. Toetame sünergia ja seoste loomist teiste ELi algatuste (Euroopa Sisejulgeoleku strateegia ( ProtectEU )), programmide ning fondidega, sest see aitab AgoraEU ning seotud programmide mõju kasvatada ja seatud eesmärkide suunas tulemuslikumalt liikuda. Otsesem kokkupuude on Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle osana rakendatava InvestEU Instrumendi raames, kus AgoraEU saab panustada finantsmeetmetesse kaasamaks tegevustesse nt laenude-käenduste kaudu lisarahastust. Ebaselge on, milliste valdkondlike algatustega soovitakse InvestEU raames välja tulla, sest ka kultuurisektoris on valdkond likes ökosüsteemides eri spetsiifika, millist finantstuge ja teenuseid organisatsioonid vajaksid. Teine oluline programmieelnõu, millel on tugev puutumus AgoraEUga , on Euroopa Horisondi programm ning täpsemalt sealne ühiskonna poliitika valdkonnaosa (nn aken). Samuti Uus Euroopa Bauhaus algatus, mis on seotud arhitektuuripoliitikatega, elukeskkonna ning heaoluga tervikuna. Samuti on koostöökohti Erasmus + programmiga seoses koostööga kultuurivaldkonna kõrgharidusasutusega. Sünergiad on ette nähtud ka Globaalse Euroopa programmiga, et näiteks liitumissooviga riikides juurutada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid või arendada kultuurikoostööd. Kuigi määrus viitab, et tegevus, mis on saanud toetust teistest ELi programmidest, võib samaaegselt saada toetust ka mujalt, kui järgitakse vajalikke reegleid, ei ole selge, kuidas programmide vahelised sünergiad hakkavad praktikas toimima ning kuidas konkreetsemalt programmide vahel kattuvust välditakse. 5. 9 Toetame programmi laiema le üld s usele suunatud tegevuste puhul eraldi fookust noortele ja eakatele. Selgitus: n oored ja eakad on Euroopa tuleviku ja sotsiaalse sidususe seisukohalt võtmerühmad, kuid sageli alaesindatud nii kultuuri- kui ka osalusprojektides. “ AgoraEU ” raames võiks nende kaasamine toimuda sihipäraselt – noorte puhul keskendudes demokraatia- ja osalusoskuste tugevdamisele, kultuurilise ja meediakirjaoskuse arendamisele ning loovate eneseväljendusvõimaluste laiendamisele. Eakate puhul tuleks rõhutada põlvkondadevahelist dialoogi, elukestva õppimise ja aktiivse kodanikuks olemise toetamist. Selline eraldi fookus aitaks tagada, et programmi tegevused jõuavad laiema ja mitmekesisema publikuni, tugevdades samal ajal Euroopa sotsiaalset sidusust ja väärtusruumi jagamist põlvkondade vahel. 5. 10 Toetame kolmandate riikide osalemist AgoraEU programmi s . S ee peab lähtuma selgetest kriteeriumidest ning Euroopa Liidu alusväärtustest. Selgitus: s eni on programmis saanud esmajärjekorras osaleda Euroopa Liidu kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid, assots i eerunud riigid ning Euroopa Majanduspiirkonna riigid. Kultuuri alaprogrammis on osalemise eelduseks olnud UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimine, samas kui MEDIA alaprogrammis on nõutud ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) nõuete rakendamist. Kolmandate riikide kaasamine peaks ka edaspidi olema tingimuslik, l ähtudes selgetest põhimõtetest ning ELi alus väärtustest. 5.1 1 Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel. Selgitus: v astavalt Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust. Sellest tulenevalt seisab Eesti ka uue EL i finantsraamistiku kujundamisel selle eest, et võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtteid ja eesmärke peetaks silmas prioriteetide ja rahastamistingimuste seadmisel, samuti tulemuste seire kavandamisel. On oluline, et 2028-2034 perioodil jätkuks praegu nt CERV programmi kaudu toimuv diskrimineerimise ja sallimatuse ennetamise ja tõkestamise ning erinevatel tunnustel (sh sugu, rass, puue, seksuaalne sättumus ) põhinevalt võrdsete võimaluste ja võrdsuse edendamiseks vajalike liikmesriikide tasandi osaliste (sh vastutavad ministeeriumid, võrdõigusasutused , vabaühendused) ning EL i tasandi osaliste (sh võrdõigusasutuste üle-Euroopaline võrgustik Equinet ) tegevuste toetamine liikmesriikides. Samas peab uus raamistik arvestama ka laiemalt kõigi vahendite lõppkasusaajate seas erinevate elanikkonnarühmade (sh puudega inimesed, noored, vanemaealised, naised-mehed) olukorra, huvide ja vajaduste eripärasid ning tagama ka ebasoodsamas olukorras olevatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele võrdsed võimalused pidevalt muutuvas ühiskonnas hakkamasaamiseks. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine “ AgoraEU ” programmi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks järgmistele kultuuri- ja audiovisuaal- uudismeedia, kodanikuühiskonna, noorte ja huvihariduse valdkonna organisatsioonidele : Eesti Disainerite Liit, Sihtasutus Eesti Noorsooteater, Valgusfestival MTÜ, Osaühing ERP, Sihtasutus Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum, Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, Sihtasutus EEsti Filharmoonia Kammekoor , Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Paberikoda OÜ, Shiftworks OÜ, Jazzkaare Sõprade Ühing , Eesti Kooriühing, Mittetulundusühing Teine Tants Sihtasutus Eesti Tantsuagentuur, Mittetulundusühind Ansambel U, Sihtasutus Eesti Kontsert, Muusikute Täiendaõppekeskus , T artu Ülikool, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ VAT Teater, Sihtasutus Fine 5 Tantsuteater , Eesti Rahva Muuseum, Mittetulunduslikühing Music Estonia, Sõltumatu Tantsu Ühendus, ATuul OÜ, Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus, Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus, Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum , Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Kunstiasutuste Liit , SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Sihtasutus Kunstihoone, Kirjastus Päike ja Pilv , Mittetulundusühing Eesti Kirjanduse Keskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit , Sihtasutus Vaba Lava, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus MTÜ , Tallinna Linnamuuseum, Sihtasutus eesti Filmi Instituut, Mittetulundusühing Loov Eesti, Eesti näitlejate Liit, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia , Tallinna Ülikool, Sihtasutus Eesti Meremuuseum , mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing, g, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Vabamu , Eesti Laulu- ja Tan M supeo Sihtasutus, Sihtasutus Virumaa Muuseumid, Sihtasutus Saaremaa Muuseum, Sihtasutus Narva M uuseum, Sihtasutus Viljandu muuseum, Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit MTÜ, Eesti Teatriagentuur, Tallinna Filharmoonia , Eesti Autorite Ühing, Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, MTÜ Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Animatsiooni Liit, Münhauseni Film, Tallifornia , 3Brothers, "Mittetulundusühing Eesti Filmitööstuse Klaster", A Film, Rebel Frame OÜ, Homeless Bob, OÜ Alexandra Film, Kopli Kinokompanii, Baltic Film Production, Mittetulundusühing Pimedate Ööde Filmifestival, Industry@Tallinn&BE , Osaühing Allfilm, Stellar Film, Amrion , Zolba Productions, Oreefilms , Osaühing Nukufilm , Nafta Films , Menufilmid, MaruVR Productions, Estinfilm , Filmstop , Bestfilm, Unlimited Meedia, AS Ekspress Meedia, AS Ekspress Grupp, Delfi, AS Postimees Grupp, Õhtuleht, AS Äripäev, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit , Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Mõttekoda Praxis , Eesti LGBT Ühing, Inimõiguste Instituut, Avatud Eesti Fond,Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Mälu Instituut; Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinik, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Erahuvikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Teadushuvihariduse Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, HUVE , Ajakirjanike Liit, Maru VR Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium , Sotsiaalministeerium . Arvamuse saatsid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Mittetulundusühing Music Estonia , Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Mänguarendajate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Etendusasutuste Liit , Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maru VR, Siseministeerium, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Tartu Loomemajanduskeskus, Ajakirjanike Liit , Rahandusministeerium , Sotsiaalministeerium. Toimus neli kaasamiskohtumist: üks kultuuri valdkonnale 22.09 , teine audiovisuaal - ja videomängude valdkonnale 17.09 , kolmas uudismeedia valdkonnale 17.09 ning neljas CERVi tegevusuuna kohta 08.10 . Kaasamiskohtumiselt saadud taga s isidet on võimalusel arvestatud seletuskirja ja seisukohta koostamisel. Kirjalikku tagasisidet andnud organisatsioonide arvamused on kajastatud lisas 1 . Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus Eesti Rahvakultuuri Keskus Kooskõlastas eelnõu märkusteta . Arvestatud Mittetulundusühing Music Estonia Ette nähtud 1,796 miljardi euro suurune eelarve Creative Europe’i kultuuriharule on positiivne samm, kuid seda tuleks käsitleda baastasemena, mitte lõpliku ülempiirina. Arvestatud MFF Eesti üldised seisukohad toetavad EL pakutud eelarvetõusu AgoraEus. Mõte on kajastatud seletuskirja p 5.4. Praeguses AgoraEU ettepanekus puudub konkreetne viide muusikale ning ei ole jätku- või toetusmeetmeid programmile Music Moves Europe. Seda nähakse kaotatud võimalusena, arvestades olemasolevat teadmusbaasi ja poliitilist toetust. Arvestatud Mõte sektoraalsest lähenemisest ja selgemast defineerimisest on kajastatud seletuskirja p 5.1 ja 5.2. Toetatakse partnerluste jätkamist. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja p 5.1.1. Digitaalsete ja tehisintellekti õiglaste ja eetilised põhimõtetega tegelemist. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja p 5.2. Eesti Filmitööstuse Klaster Toetavad katusorganisatsiooni European Producers Club’i ettepanekuid: Taastada sõltumatu tootja kui toetuse eeltingimus. Arvestatud Mõte on arvestatud seletuskirja p 5 . 1. 2 . Eraldada audiovisuaalsektori rahastus selgelt uudiste ja valeinfo vastu võitlemise rahastusest. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirja p 5. 1. 3 ja 5.4 . Lisaks teeb Eesti Filmitööstuse Klaster ettepaneku tagada väikese kultuuriruumi/ riigi tegijatele ligipääsu programmi meetmetele. Väikesed riigid, nagu Eesti, peavad saama võrdsed võimalused sõltumatult filme teha. Arvestatud Mõte on kajastatud s eletuskirjas p 5.1.2 ja 5.5. Taastada programmile lisad (annexid), mis määratlevad eraldi eesmärgid, tagades prognoositavuse ja stabiilsuse. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5. 1 ja 5.4 . Piirata rahastusele juurdepääs ettevõtetele, kes pärinevad väljaspoolt Euroopa Liitu ja sellega mitteseotud riikidest. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1 0 . Tuleb arvestada, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome on ELi piiririigid, kelle kaitsekulud on kasvanud ja kelle kultuuri toetamiseks jääb vähem ressursse. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.5. Taotluste ja aruandluse ebaproportsionaalsus. Taotlused nõuavad liigselt mahukat ja sageli ebaolulist infot, mis koormab eriti väikseid ettevõtteid. Hiljem keegi ei kontrolli taotluses lubatud tegevuste elluviimist, mis seab küsimuse alla bürokraatliku info vajalikkuse. Tuleks vähendada form over content lähenemist ja keskenduda sisule. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.6. Samuti hõlmatud Eesti seisukohtades Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmi 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta p 5.3. Eesti Mänguarendajate Liit Vajadus väiksemate projektide sihipärase toetuse järele . Oluline on leida viis, kuidas toetada väiksemaid ja mitmekesiseid projekte, tiime ja eelarveid, jaotades väiksemaid toetusi (kuni 20 000 eurot) suuremale hulgale loojatele – näiteks 100–200 stuudiole või arendajale aastas. Riskide ja tasuvuse argumen.t Kui jagada 200 toetust aastas summas 20 000 eurot (kokku 4 miljonit eurot), on sellel madalam riskiprofiil ja suurem tõenäosus kahekordseks või kolmekordseks tasuvuseks kolme aasta jooksul, võrreldes väiksema arvu suuremate toetustega. See vastab loogikale, kuidas toimivad väljaandjad, stuudioinvesteeringud ja riskikapital videomängude valdkonnas. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5. 1. 2 ja 5. 5. . Riikliku ökosüsteemi toetamise vajadus. Lisaks otsesele projektitoele on vaja rahastusmeetmeid riikliku tasandi ökosüsteemide arendamiseks – see tugevdab kohalikku loomekeskkonda ja kasvatab selle kaudu globaalset turuvõimekust. Ei ole arvestatud ELil on kultuurivaldkonnas üksnes täiendav pädevus ning EL toetab seetõttu AgoraEU programmi raames piiriülest koostööd ja koosloomet. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Programm peaks senisest selgemalt toetama kõrgprofessionaalset loometasandit ja rahvusvahelist kunstilist tipptaset, mitte ainult osalust ja kaasavust. Tuleb tugevdada Eesti ja Euroopa loovisikute rahvusvahelist koostööd ja nähtavust, tagades ülikoolide loomeüksustele vastava toe. Professionaalse kunsti eraldi toetuspõhi on vajalik, et säilitada loominguline tipptase ja vältida selle lahustumist üldistes osalusprojektides. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja nähtavus sõltuvad professionaalse loome elujõust, eriti väikeriikides, ning see on kooskõlas Creative Europe – Culture strandi eesmärkidega. Programmis tuleks selgelt eristada professionaalse loometöö ja huvitegevuse rahastus, et tagada tippkultuuri kestlik areng ja kvaliteet. Praegune sotsiaalset osalust soosiv suundumus võib alarahastada professionaalset taset, mistõttu on vaja sihtgrupipõhist lähenemist, mis kindlustab rahvusvahelise mõjuga loovisikutele piisava toe ja nähtavuse. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1. 1. Eesti Etendusasutuste Liit Tervitatakse programmi fookust laste ja noorte, sõna- ja loomevabaduse ning Euroopa kultuurilise mitmekesisuse toetamisel. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1 ja 5.9. Positiivne on kultuurivaldkonna rahastuse kasv ja lubadus vähendada bürokraatiat taotlemisel ja aruandluses. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1, 5.,4 5.5, 5.6. Murekoht: kultuuri osa on endiselt väiksem kui teistes alaprogrammides – tuleks tagada, et selle osakaal ei väheneks ja määrata alamjaotuses selged proportsioonid (nt etenduskunstidele, kirjandusele jm). Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1, 5.,4 5.5, 5.6. Soovitatakse kehtestada eraldi (miinimum)protsent laste ja noortega töötavatele kultuuriasutustele. Osaliselt arvestatud Noorele põlvkonnale keskendumine on kajastatud seletuskirja seisukohas p 5.9, Vajadus täpsema indikatiivse eelarve järgi on kajastatud p 5.4. Samas miinimum - protsendi kehtestami ne puudutab programmi detailset rakendusfaasi ning ei ole üldistustasandit arvestades kajastatud. Vajalik on selgus tõlkimise abikõlbulike kulude osas (nt tekstid, subtiitrid, ligipääsetavus jms). Osaliselt arvestatud Vajadus täpsema indikatiivse eelarve järgi on kajastatud p 5.4. Abikõlbulike kul ude nimistu puudutab programmi detailset rakendusfaasi ning ei ole ning ei ole üldistustasandit arvestades kajastatud. Tuleb arvestada äärealade (nagu Eesti) kõrgemaid transpordikulusid – toetusmääradesse tuleks lisada piirkondlikud koefitsiendid. Keskkonnasõbralikkuse kõrval võiks kasutada ka smart travel põhimõtet – mitme etenduse või kollektiivi ühine reis ühes piirkonnas. Arvesstatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5. 5 . Tuleks täpsustada avalike allikate mõistet ning lihtsustada tõendamist, eriti erateatrite jaoks. Väiksemate toetuste puhul peaks kehtima miinimum-aruandluse põhimõte . Arvestatud Mõte väik e ste organisatsioonide ligipääsust on kajastatud seletuskirjas p 5.5 ja mõte väikesemast halduskoormuses on kajastatud seletuskirjas p 5.6 . Oluline on säilitada kunstiline sõltumatus – kultuur ei tohiks muutuda poliitilise või ideoloogilise eesmärgi tööriistaks. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1 . Eesti Kunstiakadeemia Muret tekitab, et programmiga on liialt palju ootusi ja eesmärke, mida ka suurenenud eelarve ei pruugi katta. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1 ja 5.4 Toetab programmide lihtsustamist – taotlemine ja aruandlus peaks olema selgem ning kindlasummalised maksed aitaksid keskenduda sisulistele tulemustele. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.6 . Tuleks rõhutada loovuurimuse rolli, et siduda tihedamalt looming ja teadus. Oluline on rahastusprogrammide (Erasmus+, Horizon Europe jt) parem koostoime ja sünergia, vältides topeltrahastamist. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5. 2 ja 5.8 sünergiad teiste programmidega. Toetab Euroopa väärtuste globaalset edendamist ja soovitakse selgemaid võimalusi koostööks kolmandate riikidega. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5.1 0 . New European Bauhausi algatust tuleks tugevdada, soodustades loome-, tehnika-, majandus- ja keskkonnasektorite koostööd. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas 5.8 . Vajalik on suurendada tähelepanu visuaalse kirjaoskuse arendamisele ühiskonnas. Arvestatud Mõte on hõlm a tud seletuskirja s p 5.1, 5.1.1, 5.2 ja 5.8. Tuleks parandada loomevaldkondade spetsialistide töötingimusi ja soodustada nende vaba liikumist Euroopa tööturul. Osaliselt arvestatud Agor a EU programm toetab loovisikute piiriülest mobiilsust , koostööd ja peab oluliseks loovisikute töötingimusi. Mõte on hõlmatud seletuskirja p 5.1 kus toetame üldeesmärke. Loovisikute töötingimu s te edendamisega tegeleb sam uti ELi Kultuurikompass. Programmis tuleks enam arvestada digipöörde ja tehisintellekti mõjusid, sealhulgas eetika ja intellektuaalomandi küsimusi. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 2 . Väiksematele ja regionaalsetele organisatsioonidele peab tagama parema ligipääsu programmile – sh lihtsustatud skeemid ja mitmeaastased toetusvõimalused. Arvestatud Mõte on kajastatud s eletuskirja s p 5.5 ja 5.6. EKA toetab programmi rõhuasetust kultuuripärandi säilitamisele ja digitaliseerimisele, sh kriisivalmiduse aspekti. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirjas p 5. 2 Samuti on kajastatud ELpolis 2025- 20 27 ja VV seisukohad piiriülese digitaalse kul t uuripä r andi säilitamise kohta. Eesti Rahvusringhääling Programm võiks toetada ERRi kohalike korrespondentide võrgustiku laiendamist ja tugevdamist, et parandada regionaalset meediakajastust ja ligipääsu kvaliteetsele teabele üle Eesti. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirja s p 5.1.3. Programm võiks toetada väliskorrespondentpunktide arendamist ja tehnilist uuendamist, et tagada paremad töötingimused ja usaldusväärsem rahvusvaheline info. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1.3. Soovivad toetust uute saadete ja saatesarjade arendamist koostööprojektidena, mis toetaksid mitmekesist ja kvaliteetset meediasisu loomist . Arvestatud osaliselt Mõte hõlmatud laiemalt seletuskirjas p 5.1.3. Soovivad toetust ajakirjanike ja loovtiimide koolitustele ning meistriklassidele, et tõsta professionaalset taset ja tugevdada Euroopa meediaruumi kvaliteeti. Arvestatud Mõte hõlmatud laiemalt p 5.1.3 ja p 5. 5 . Eesti Üliõpilaskondade Liit Toetab programmi eesmärke demokraatia, inimõiguste, vaba meedia ja kodanikuhariduse edendamisel. Toetada vaba kodanikuruumi ja tsiviilühiskonna tegevusi, sh kriisi- ja humanitaarabi Arvestatud osaliselt Mõte hõlmatud laiemalt seletuskirja p 5.1. Kriisi- ja humanitaarabi toetamine ei ole AgoraEU programmi fookuses. Peab positiivseks väärtuspõhist suunda, tsiviilühiskonna tugevdamist, võrdsuse ja meediavabaduse edendamist ning lihtsustatud rahastusvõimalusi väikestele taotlejatele. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1 , 5.5 ja 5.6. Peamiste riskidena toob välja noorte ja tudengiorganisatsioonide vähese nähtavuse ning noortele suunatud tegevuste ebapiisava läbipaistvuse. Soovib nimetada noored ja üliõpilasorganisatsioonid selgelt sihtrühmana. Prioritiseerida noortepõhiseid projekte CERV+ ja teistes meetmetes. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.9 . Luua minigrantide ja lihtsustatud rahastamise süsteemid väikestele projektidele, tagades kiire rahastuse ja madala bürokraatia. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 5 ja 5.6. Haridus- ja Teadusministeerium Programmis tuleks kajastada mitteformaalset õpet noorte kodanikukompetentside, allikakriitilisuse ja meediapädevuste arendamiseks. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.2 ja 5.9 . Tuleks rõhutada noorte rolli demokraatia hoidmisel ja edasikandmisel. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1.4 ja 5.9 . Puudub põlvkondadevaheline dialoog, mida võiks toetada üldiste prioriteetide all, et tugevdada üksteisemõistmist ja solidaarsust eri vanuserühmade vahel. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.9 . Justiits- ja Digiministeerium Toetatakse laste ja riskirühmade vägivallavastase töö jätkumist, kuid rõhutatakse ennetussüsteemide tugevdamist EL ja siseriiklikul tasandil. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1 ja 5.1 .4 . ELi tasandil tuleks tugevdada strateegilist partnerlust EUCPN-iga, sh sekretariaadi ja parimate praktikate koordineeritud tegevusi, et tagada ennetustöö jätkusuutlikkus. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1.4 . Kriisiolukordades on oluline noorte radikaliseerumise ennetamine, tugevdades strateegilist kommunikatsiooni, meediakirjaoskust, koostööd tehnoloogiaettevõtetega ning varajase hoiatamise süsteeme. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1, 5. 1.4,5. 2, Laiem fookus noortel on kajastatud seletuskirjas p 5.9 . Noorte kaasamine hariduse, töö ja kogukonnategevuste kaudu pakub alternatiive radikaliseerumisele. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1, 5.1.4,5.2, Laiem fookus noortel on kajastatud seletuskirjas p 5.9 . Tuleks eraldi käsitleda kübervägivalla ennetust laste ja noorte seas, sealhulgas teavitust ja kiiret reageerimist. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1, 5.1.3, 5.1.4,5.2, Laiem fookus noortel on kajastatud seletuskirjas p 5.9. Media+ raames peaks kajastama laste õiguste teemat avalikus ruumis, sh teadlikkuse tõstmist laste endi seas. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1 .3 . Tulemusraamistiku andmete kogumisel tuleb arvestada andmekaitse põhimõtteid, pakkudes vajadusel osalejatele võimalust teatud küsimustele mitte vastata. Ei ole arvestatud Tulemusraamistiku küsimus i käsitletakse e raldi kõikide EL programmide üleselt. Toetab, et toetus jõuaks ka rohujuuretasandi organisatsioonideni, arvestades liikmesriikide eripärasid ja keelelisi vajadusi, et tagada võrdne juurdepääs rahastusele. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi harude ja tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel. Selgitus: Vastavalt Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidele 2025-2027 tuleb kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust. Sellest tulenevalt seisab Eesti ka uue EL finantsraamistiku kujundamisel selle eest, et võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtteid ja eesmärke peetaks silmas prioriteetide ja rahastamistingimuste seadmisel, samuti tulemuste seire kavandamisel. On oluline, et 2028-2034 perioodil jätkuks praegusel perioodil nt CERV programmi kaudu toimuv diskrimineerimise ja sallimatuse ennetamise ja tõkestamise ning erinevatel tunnustel (sh sugu, rass, puue, seksuaalne sättumus) põhinevalt võrdsete võimaluste ja võrdsuse edendamiseks vajalike liikmesriikide tasandi osaliste (sh vastutavad ministeeriumid, võrdõigusasutused, vabaühendused) ning EL tasandi osaliste (sh võrdõigusasutuste üle-Euroopaline võrgustik Equinet) tegevuste toetamine liikmesriikides. Samas peab uus raamistik arvestama ka laiemalt kõigi vahendite lõppkasusaajate seas erinevate elanikkonnarühmade (sh puudega inimesed, noored, vanemaealised, naised-mehed) olukorra, huvide ja vajaduste eripärasid ning tagama ka ebasoodsamas olukorras olevatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele võrdsed võimalused pidevalt muutuvas ühiskonnas hakkamasaamiseks. Arvestatud Kajastatud seletuskirjas eraldi punktina 5.1 1 . Maru VR Eestis on mänguarendusele seotud EMTAK 58211 („Publishing of video games“). Praegu ei lubata “publisheritel” taotleda Creative Europe toetust, kuid enamik arendajaid on ise ka väljaandjad. Vajalik on, et AgoraEU arvestaks, et arendaja ja väljaandja rollid on tänapäeval sageli ühes isikus ning kehtivad samad EMTAK koodid. Arv e statud osaliselt Videomängude toetamise olulisus on hõlmatud seletuskirja s p 5 .1.2 . Toodud seisukohad on õigusliku aluse läbirääkimiste ks detailsed ja puudutavad programmi rakendusfaasi. Mängutööstuse eripära: Phase 1: prototüüpide arendamine ja testimine turul, tulemuseks mängitav demo. Phase 2: täisprodukti arendus (software, story, audio, art, testimine, lokaliseerimine). Marketing / community management: suur probleem on nähtavus, mitte levitamine – eelarve turundusele ja kogukonna juhtimisele peaks olema võrdne arenduse eelarvega. Osaliselt arvestatud Videomängude toetamise olulisus on hõlmatud seletuskirjas p 5.1.2. Maru VR Taotlejate nõuded ja taotlusstruktuur: Co-productions ei sobi – toetused peaksid keskenduma ühele taotlejale, alamlepingud on lubatud. Ei tohiks olla nõudeid taotleja suurusele; isegi üksikisikud võivad luua globaalse hiti. Indie- ja väikestel stuudiodel võib olla suurem konkurentsieelis unikaalsete ja katsetavate mängudega. Suurused ja varasem edu ei tohiks olla hindamiskriteeriumid; fookus peaks olema idee ja kontseptsiooni unikaalsusel . Väikesed stuudiod suudavad luua globaalse edu, isegi piiratud eelarvega, ning peaksid saama strateegilist tuge. Videomängude toetamise olulisus on hõlmatud seletuskirjas p 5.1.2. Kaastootmine ja koostöö on AgoraEU programmi kesksed teemad. EL saab võtta vaid LRide tegevust toestavaid meetmeid . Väikeste organisatsioonide ja riikide ligipääsu olulisus on kajastatud seletuskirja s p 5.5. Riikliku tasandi ökosüsteemide toetus: vajalik on riiklikul tasandil loomeökosüsteemide toetamine, sest tugev kohalik ökosüsteem loob aluse Euroopa ja globaalsele turule jõudmiseks. Osaliselt arvestatud Videomängude toetamise olulisus on hõlmatud seletuskirja s p 5 .1.2. Kaastootmine ja koostöö on “AgoraEU” programmi kesksed teemad. EL saab võtta vaid LRide tegevust toestavaid meetmeid. Siseministeerium Kodanikuühiskonna ja kohaliku tasandi kaasatuse lünk: Piiratud kiirreageerimise rahastamine ja toetus rohujuuretasandi ja kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele (VKO). Väiksematel või alaesindatud osalejatel võib olla raskusi EL-i tasandi ressurssidele juurdepääsuga. Soovitus: Kehtestada mikrotoetused, hädaabifondid ja suutlikkuse suurendamise programmid. Toetada digitaalseid tööriistu ja koolitust, et kohalikud kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid oma mõju kiiresti ja tõhusalt suurendada. Arvestatud Kajastatud kõikides seisukohtades üldiselt. Demokraatliku vastupanuvõime ja usalduse suurendamise lünk: Ebapiisav keskendumine kodanike osalemisele, digitaalsele kirjaoskusele ja väärinfo vastasele võitlusele. Tagasiside mehhanismid, mis seovad kodanike panuse poliitiliste tulemustega, on vähe arenenud. Soovitus: Rahastada kodanike aruteluplatvorme, meediapädevuse algatusi ja struktureeritud mehhanisme osaluspõhiseks poliitikakujundamiseks. Kehtestada mõõdetavad näitajad demokraatliku vastupanuvõime, avalikkuse usalduse ja kaasatuse jaoks. Arvestatud Mõte on arvestatud seletuskirjas läbivalt , näit p 5.1, 5.1.3, 5.1.4 . Usuliste ühenduste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse lünk: Usupõhised organisatsioonid ja uskudevaheline koostöö ei ole selgesõnaliselt kaasatud. Soovitus: Tunnustada usulisi organisatsioone abikõlblike partneritena, töötada välja kultuuride- ja uskudevahelisi programme ning toetada sotsiaalset ühtekuuluvust edendavaid algatusi. Osaliselt arvestatud Eraldi kõiki sihtrühmi seletuskirja seisukohtade üldistustasandil ei ole kajastatud. Erinevad CERV sihtrühmad on hõlmatud p 5.1.4. Euroopa Komisjon on oma selgitavates vastustes kinnitanud, et usulised ühe ndused on hõlmatud. Avatud valitsemise ja läbipaistvuse lünk: Piiratud kaasloome ja läbipaistvus programmide kavandamisel ja rahastamise eraldamisel võib vähendada kodanike usaldust. Soovitus: Rakendada avatud valitsemise protsesse, reaalajas aruandlust ja pidevat sidusrühmade kaasamist, et tugevdada vastutust ja legitiimsust. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.6 . Kontaktpunktide süsteemi ja ministeeriumidevahelise koostöö lünk: Piisav teave ei jõua alati õigete sihtrühmadeni (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid). Selguse puudumine selle osas, kas toetada ühte kontaktpunkti või mitut institutsiooni, võib põhjustada ebatõhusust. Soovitus: Säilitada või täiustada kontaktpunktide süsteemi, et tagada jätkusuutlikud võrgustikud ja teadmiste jagamine. Kaaluda, kas tsentraliseeritud või hajutatud mudel teenib kodanikuühiskonna organisatsioone ja sidusrühmi paremini. Samuti soovitame hoida programmide nimed sidusrühmadele selged ja arusaadavad. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.3 . Lisaks on positiivne, et esitatud määruse eelnõu raames kavatsetakse lihtsustada taotlus- ja aruandlusvorme ning protsessi tervikuna. Rohujuuretasandi algatuste ning nende jaoks, kes esmakordselt toetust soovivad taotleda, jäävad EL-i rahastusmeetmed tihti kaugeks, sest võib puududa ressurss suure halduskoormuse täitmiseks. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.6 . Kindlasti tuleb jätkata ka CERV+ teavitusega, et info selle kohta, mis eesmärke sellega soovitakse täita ning kuidas rahastust taotleda, jõuaks ka suurlinnadest kaugemale ja väiksemate kodanikuühiskonna tegijateni. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.3 . Elanikkonnakaitse ja vabatahtlike valdkonna vaates on Siseministeeriumi huvi, et vabatahtlike temaatika oleks jätkuvalt kaetud – hetkel esitatud määruse eelnõu raames see nii on, seega on oluline, et antud fookus säiliks ka läbirääkimiste ajal. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1 ja 5.1.4. AgoraEU rahastusprogramm toetab tsiviilühiskonna edendamist ja mainitud on mitmeid strateegiaid, millega programm on kooskõlas. Mainimata on siiski Euroopa Sisejulgeoleku strateegia (ingl. k. ProtectEU ), mis puudutab ühiskonna turvalisust ja liidu julgeolekut. Programmid võiksid olla omavahel suuremal määral seostatud. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 8. Kuigi AgoraEU rahastusprogrammi määruse eelnõus on maininud, et soovitakse vältida ja tõkestada meetmete kuritarvitamist, ei ole täpsustatud, millistele strateegilistele suunitlustele / dokumentidele selline soov peab tuginema. Eesmärgiks võiks olla ka järelevalvemeetmete / süsteemide edendamine ja tugevdamine, et rikkumisi ennetada ja tuvastada võimalikult automatiseeritult, vältides liigset bürokraatiat ja halduskoormust. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.6. Samuti on oluline, et toetatakse mehhanisme, mis aitavad tuvastada organisatsioonid / ühendused / allikad, kelle puhul on tuvastatud seoses vaenuliku mõjutustegevusega või muu ebaseadusliku tegevusega ning kes seetõttu ei saaks esineda EL-i meetmete ja ressursside taotlemisel usaldusväärsete parteritena. Arvestatud Mõte arvestatud seletuskirja p 5.10 . Vaja on toetada veebikeskkonna turvalisust, sh kasutajate turvalisust edendavaid lahendusi ja täpsustada vastavaid regulatsioone (sh mängukeskkonnad veebis ja veebimeedia), et ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku tegevust või vaenulikku mõjustegevust ning maandada koostöös õiguskaitseasutustega turvariske. Oluline on koostöös veebiteenusepakkujatega (portaalid ja sotsiaalvõrgustikud, veebimeedia jne) suurendada suurte teenusepakkujate vastutust veebikeskkonna turvalisuse eest ning tagada meetmed, sh tagada tõhusad sanktsioonid kohustuste rikkumise korral. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.6 . AgoraEU rahastusprogrammis võiks olla mainitud meetmed, mis on suunatud rahvusvähemuste ja uussisserändajate lõimumiseks , sh meetmed asukohariigi keele, kultuuri ja väärtusruumi omandamiseks, sh tehnoloogilised lahendused ja andmevahetus, mis on suunatud isikuandmete kättesaadavuse/ tuvastamse suurendamiseks. Tähtis on suurendada koostööd haridusvaldkonnaga ja IT-sektoriga vajalike lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Osaliselt a rvestatud Sihtrühm on hõlmatud seletuskirja p 5.1.4 haavatavate ja vähemate võimalustega sihtrühmade all . Samuti võiksid lisaks kiusamise vastastele meetmetele olla mainitud meetmed vaenulike vägivaldsete ideoloogiate ja õpetuste levitamise vastu. Selleks tugevdatakse muu hulgas laste ja noorte ohuteadlikkust, koostöös haridusasutustega. Arvestatud Mõte on arvestatud seletuskirja p 5.1.3 mis puudutab m eedia pädevust ja valeinfovastast võitlust ning p 5.1.4, mis puudutab vägivalla ennetust. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Tervitame, et programmiettepanekus on olulistena välja toodud nii võrdõigusorganid (equality bodies) kui kogude üle-Euroopaline võrgustik (Equinet). Samuti on antud ülevaade võrdõiguslikkuse edendamise olulisusest erinevate tunnuste lõikes (vanus, sugu, puue jne). Arvestatud Teemad on juba AgoraEU porogrammi eelnõuga hõlmatud. Kajastatud seletuskirja p 5.1 .4 . Kolmandas artiklis on Democracy, Citizens, Equality, Rights and Values (‘CERV+’) eraldi suunana välja toodud, mis hoiab selle nähtavust ning kinnitab, et ka ühinenud programmi puhul on võrdõiguslikkuse teemadele reserveeritud oma suund. Arvestud Teemad on juba AgoraEU porogrammi eelnõuga hõlmatud. Kajastatud seletuskirja p 5.1.4 . Samuti on sümpaatne, et programmis soositakse erinevate suundade vahelist koostööd (nt meedia ja võrdõiguslikkus). Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1. 3 ja 5.2. Tartu Loomemajanduskeskus Kultuuri ja loomemajanduse laiem väärtus: Praegune dokument koondab kultuurilised väärtused vaid mõne märksõna alla, kuid kultuur ja loomemajandus hõlmavad palju laiemat mõju. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.3 . Professionaalne areng: Puuduvad selged eesmärgid kultuuriinimeste professionaalse arengu toetamiseks koolituste, praktikate või valdkonnaülese koostöö kaudu. Arvesttud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.3 . Ettevõtlikkuse arendamine: Kultuuriinimestel tuleks arendada ettevõtlusalast kirjaoskust ja oskust luua lisasissetulekuid, et vähendada sõltuvust toetustest; see ei peaks kuuluma haridus- või ettevõtlusmeetmete alla, vaid kultuuriprojektide kaudu. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 2 . Ruumi ja kogukonna mõju: Loomemajandus ja kultuur võivad muuta mahajäetud piirkonnad ja linnakeskkonnad atraktiivsemaks, esteetilisemaks ja kogukondlikumaks. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 2 . Bauhausi põhimõtted: Mõned programmid võiksid toetada keskkonna ja esteetika arendamist, väiksemas, inimkesksemas formaadis, kaasates kogukondi ja loomeinimesi. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 8. Regionaalse tasakaalu edendamine: Toetusi võiks suunata ka väljaspool suuri keskusi ja pealinnu, andes lisapunkte projektidele äärealadel või vähematraktiivsetes piirkondades. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 2 , 5.5. Ajakirjanike Liit Eesti Ajakirjanike Liit näeb AgoraEU programmi puhul peamise probleemina, et puudub võimalus taotleda väiksemate projektide rahastamist. Isegi praeguste miinimumnõuete täitmine käib väikestel organisatsioonidel üle jõu, sest ühe kriteeriumina hinnatakse finantsvõimekust, mida ei ole kusagilt juurde võtta. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.5 . Hetkel on ka programmi eesmärgid ja kirjeldused väga üldised, nii et keeruline on aru saada, kuidas konkreetselt selle programmi puhul peaks projekti üles ehitama, mis teemadega võiks välja tulla ja mis kriteeriumitele peaks vastama. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1 . Väikestel organisatsioonidel on keeruline silma torgata ka piiriülese projektiga. Lisaks võivad piiiriülese koostöö puhul olla isegi naaberriikide lähenemised ja vajadused niivõrd erinevad, et pole lihtne neid ühte projekti suruda, mistõttu võiks programmides olla väiksemad taotlusversioonid väiksematele organisatsioonidele. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.5 . Rahandusministeerium Art 11.4 Eelarve (rangelt võttes on tegu artikliga, mis on nurksulgudes ja sellisena MFF läbirääkimiste osa, aga sellegipoolest kommentaar): Kui soovida sätestada Agora eelarve mingi osa kasutamine EK poolt programmi rakendamise kulu katteks, siis tuleks selle osa maksimaalne suurus ja/või määr selguse ja läbipaistvuse huvides ning programmi eelarve Agora eesmärkide saavutamise toetamiseks kasutatava osa määratlemiseks sätestada määruses. Seejuures on vaja vältida kattuvust EL eelarve halduskulude rubriigi (rubriik 4) raames kaetavate (EK) kuludega ning eristada, milliseid Agora programmi rakendamisega seotud kulusid (sh millist osa neist) kaetakse EL eelarve halduskulu rubriigi vahenditest ning milliseid Agora programmi eelarve art 11.4 kohasest osast. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5. 4. Art 12.2 kohaselt võivad LR-d kanda nt riigiplaanide (EL eelarve rubriigi 1) vahendeid üle Agora programmi kaudu kasutuseks ning EK korraldaks selliste vahendite kasutust otsese või kaudse juhtimise kaudu, ka on kirjas et selliseid vahendeid kasutatakse „asjakohase LR kasuks“. Samas ei ole määratletud, mil viisil, millise dokumendi kaudu/alusel ja millises ulatuses ning kui konkreetselt saaks LR sellisel juhul määratleda üle kantavate vahendite kasutuse sihtotstarbe, oodatavad tulemused ja kasutusviisi (nt kas selliste vahendite kasutusse suunamine käiks mõne taotlusvooru eraldi eelarveosa kaudu või muul viisil; kas LR esindaja osaleks taotluste hindamisel). Kaudselt võib selle kohta käia art 13.2, aga eespool toodud küsimustele sellest vastuseid ei saa. Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.4. Art 14 kohaselt võivad programmis osaleda 3. riigid. Samas ei ole määratletud erisust agressioonisõja algatanud riikide võimaliku osalemise kohta (seda ei kata art 14.2.e). Ettepanek kaaluda, kas üldse ja kui, siis millises ulatuses ning kellele sellistest riikidest võiks Agora programmis osalemine avatud olla. Sama kommentaar-küsimus ka art 16.2.d kohta. (Selles küsimuses oleks otstarbekas küsida ka Välisministeeriumi seisukohta.) Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.1 0 . Art 17: Arvestades Agora programmi töökava/tööprogrammi olulist mõju programmi eesmärkide saavutamisele, peaks nende heakskiitmisel sõnaõigus olema liikmesriikidel (nn komitoloogia määruse (EL)182/2011 art 5 kohase kontrollimenetluse (examination procedure) kaudu). Agora toetuse või finantsinstrumentide taotlemise prognoositavuse huvides oleks asjakohane sätestada määruses tööprogrammi minimaalne sisu (nt kavandatavate taotlusvoorude esialgne ajakava ja seos Agora eesmärkidega jmt). Arvestatud Mõte on hõlmatud seletuskirjas p 5.7. Sotsiaalministeerium Sõnastus on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi tegevustega, sh eelkõige lastekaitsepoliitikaga ja ohvriabipoliitikaga, millel on ministeeriumi tegevusvaldkondadest kõige suurem puutumus. Arvestatud Kajastatud juba AgoraEU määruse tekstis. Praegusest tugevamalt võiks olla sõnastatud nõue, et lapsi puudutavad rahastust taotlevad projektid kaasaksid lapsi ja noori otsustusprotsessi . See eeldab rakendusdokumentidesse laste osalemise taset ja kvaliteeti kirjeldavate näitajate lisamist. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirja p 5.1.4 . CERV+ eesmärgi b (lk 14) juures võiks eraldi välja tuua, et vägivallavastase võitluse alla käivad ka vägivalla ennetamisele suunatud tegevused. Arvestatud Mõte on kajastatud seletuskirja p 5.1.4. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 12.2025 Päevakorrapunkt nr… Eesti seisukohtadele AgoraEU programmi 2028-2034 kohta 1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud Eesti seisukohad AgoraEU programmi 2028-2034 kohta. Eesti toetab eraldiseisva AgoraEU programmi loomist kultuuri, audiovisuaal-, uudismeedia ning kodanikuühiskonna tegevusvaldkondade toetamiseks. Eesti toetab programmi üldisi eesmärke ning võimalust luua sünergiaid programmi eri osade vahel. Eesti eelistab programmi tegevussuundade selgemat defineerimist, alaeesmärkide ja toetatavate tegevuste täpsemat lahtikirjutamist määruses. Programmi kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna tegevussuundade peamiseks fookuseks peab jääma rahvusvaheline professionaalne koostöö, loovisikute mobiilsus, partnerlused ja võrgustikud ning toetatavate tegevuste (kunstiliselt) kõrge kvaliteet. Eesti peab oluliseks kultuuri alasuunas sektoripõhise lähenemise võimalust, tagamaks programmi võimalikult mõjus rakendamine. Eesti toetab programmis MEDIA+ tegevussuunda ning selle audiovisuaalvaldkonna alasuunda. Oluline on, et alasuuna ülesehitus ja struktuur arvestab valdkonna ökosüsteemi jätkusuutlikkust Euroopas nii mitmekesise sisu pakkumisel kui ka sektori konkurentsivõime edendamisel. Eraldi tähelepanu tuleb taotlusvoorude tingimustes pöörata väikese tootmisvõimekusega riikide ligipääsu tagamisele. Eesti toetab videomängutööstuse hõlmamist programmi. Toetame MEDIA+ tegevussuuna all uudismeedia alasuunda, kuid oluline on tagada, et toetustegevused arvestaks uudismeedia valdkonna spetsiifiliste vajadustega. Tähelepanu tuleb pöörata kohaliku sõltumatu meedia jätkusuutlikkusele ja elujõulisusele, sealhulgas piiriüleses koostöös. Toetame toimetusvabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse põhimõtete eraldi esiletoomist programmis. Täiendavalt rõhutame meediapädevuse ja strateegilise kommunikatsiooni algatusi, eriti noortele ja lastele, sealhulgas laste õiguste kajastamist ja teadlikkuse suurendamist avalikus ruumis. Eesti toetab programmi CERV + tegevussuunda. Uues programmis tuleb tagada, et ka järgmisel EL eelarveperioodil jätkub toetus tegevustele, mis edendavad demokraatiat, võrdõiguslikkust, kultuurilist mitmekesisust, kogukondade kaasamist, vähemate võimalustega ja haavatavate sihtrühmade kaitset, Euroopa koostöövõrgustike toimimist ning Euroopa Liidu kodanike ja väärtuste hoidmist ja tugevdamist. Eesti toetab programmis ette nähtud võimalust valdkondadevaheliseks koostööks horisontaalsetes teemades, näiteks innovatsioonis, digitehnoloogias ja tehisintellekti valdkonnas. Toetame teadmus- ja tõenduspõhisust programmi eesmärkide ning toetusmeetmete kujundamisel. Toetame programmi rakendamiseks riiklike kontaktpunktide süsteemiga jätkamist ning neile selge toimimisraamistiku ja kaasrahastuse määramist Euroopa Komisjoni poolt. Kontaktpunktid on olulised programmi sihtrühmadeni jõudmisel, eriti väikeriikides. Peame oluliseks, et määruses oleks esitatud tegevussuundade põhine indikatiivne eelarvejaotus, et tagada kindlus ja tasakaalustatud tugi kõigile valdkondadele uue programmi rakendamisel. Oluline on täpsustada ka eelarveallikad valdkondadevahelisteks horisontaalseteks tegevusteks ning InvestEU finantsmeetmeks. Peame oluliseks parandada programmile ligipääsu eelkõige väikestele keele- ja kultuuriruumide organisatsioonidele, kes toimetavad turutõrke olukorras. Programmi meetmed peavad olema kujundatud viisil, mis on sobilikud ning võimalusel ka fokusseeritud ELi tõmbekeskustest kaugemal asuvate liikmesriikide organisatsioonidele, mille raames toetame oskuste arendamist neis organisatsioonides. Peame oluliseks vähendada programmi rakendamisel halduskoormust , näiteks projekti taotlemise ja aruandluse keerukust , ning toetame taotlusprotseduuride ja reeglite jätkuvat lihtsustamist ning täiendavat tuge , eriti väikse võimekusega organisatsioonidele. Programmi rakendamisel peab säilima liikmesriikide otsustav roll toetusmeetmete ja tegevuste kujundamisel tööprogrammide kaudu, kasutades rakendusaktide vastuvõtmisel kontrollimenetlust. Toetame sünergiaid teiste ELi algatuste ja fondidega nagu Erasmus+, Euroopa Horisont, Euroopa Konkurentsivõime Fond, Globaalne Euroopa, kuid peame vajalik uks luua selge d juhised , kuidas sünergiaid praktikas rakendatakse. Toetame programmi laiemale üldsusele suunatud tegevuste puhul eraldi fookust noortele ja eakatele. Toetame kolmandate riikide osalemist AgoraEU programmis. See peab lähtuma selgetest kriteeriumidest ning Euroopa Liidu alusväärtustest. 1.11 Eesti toetab programmi vahenditest spetsiifiliste diskrimineerimise ennetamise ja tõkestamise, sallimatuse vastaste, puudega inimeste õiguste kaitse ning ligipääsetavuse ja võrdsuse, sh soolise võrdsuse edendamise ning soolise vägivalla vastu võitlemisega seotud tegevuste rahastamist. Samuti peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse eesmärkidega arvestataks läbivalt programmi kõigi tegevuste rahastamisel ja elluviimisel. Oluline on, et programm tagaks rahastuse kättesaadavuse ka vabaühendustele, toetades seeläbi nende sõltumatust ning rolli demokraatia kaitsel ja poliitikate elluviimisel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Kultuuriministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär