AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/6 AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE Registrikood: 11575838 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Telliskivi tn 60/2, 15073 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 80 302 814 AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine Tutvunud AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasumiks 0 eurot. Kinnitada jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas 91 341 tuhat eurot ning otsustada jätta see jaotamata. 3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on hea. Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt 71 alusel: 4. Kinnitada omaniku ootused AS-ile Eesti Raudtee. 5. Lugeda kehtetuks majandus- ja taristuministri 28.04.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-032 kinnitatud omaniku ootused. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde. 3. Omaniku ootused AS-ile Eesti Raudtee. Saata: AS Eesti Raudtee, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Marika Priske, Indrek Laineveer, Anvar Salomets, Hannes Luts, Kaupo Raag.  AS Eesti Raudtee nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde Äriühing: AS Eesti Raudtee, registrikood 11575838 Asukoht: Telliskivi 60/2 Tallinn, Eesti Vabariik Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina Omanik: taristuminister Aktsiakapital: 80 302 814 eurot Nõukogu tegevuse ülevaate eesmärk on anda kokkuvõtlik ja läbipaistev ülevaade sellest, kuidas nõukogu on aruandeperioodil täitnud oma ülesandeid äriühingu tegevuse planeerimisel, juhtimise korraldamisel ja järelevalve teostamisel, lähtudes riigi kui omaniku ootustest ja äriühingule seatud eesmärkidest. Nõukogu tegevuse ülevaade on koostatud kooskõlas riigivaraseaduse § 98 lõikega 13 ning avalikustatakse vastavalt § 97 lõikele 8. Ülevaate koostamisel on arvestatud äriseadustikust tulenevat nõukogu rolli ning riigi osaluspoliitika põhimõtteid. I Ülevaade äriühingu majandusaasta tegevustest Majandusaasta kokkuvõte Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjana majandab, käitab, hooldab ja uuendab AS Eesti Raudtee (edaspidi ka Ettevõte) oma taristut. Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetena jaotab AS Eesti Raudtee endale kuuluva avaliku raudtee läbilaskevõimet, annab seda kasutada veo- ettevõtjatele ja kogub infrastruktuuri kasutustasusid. 2025. aasta lõpuks oli Eesti Raudtee majandada 1175 km raudteed, millest elektrifitseeritud rööbasteede kogupikkus oli 286 km. Taristul paiknes 61 jaama, 49 reisirongide peatuskohta ja 136 reisijate ooteplatvormi. Ettevõttes töötas seisuga 31.12.2025 704 inimest (31.12.2024 722 inimest). 2025. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 2,87 mln tonni kaupu, mis on 0,2% rohkem kui 2024. aastal. Peamiselt veetakse Eesti avalikul raudteel mineraalseid kütuseid, põlevkivi, teravilja ja taimeõlisid. Diisel- ja elektrirongidega veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 6,59 mln reisijat (võrreldes 2024. aastaga 0,9% vähem) ning Eestis kokku 7,66 mln reisijat (1,3% vähem). Rahvusvahelist reisirongiliiklust 2025. aastal ei toimunud. AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2025. aastal 31,23 mln eurot (2024: 28,13 mln eurot). Müügitulust 73,8% moodustasid tulud infrastruktuurile juurdepääsu tagavatest põhiteenustest ehk minimaalsest juurdepääsupaketist (2024: 75,9%). 22,6% minimaalse juurdepääsupaketi kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2024: 25,1%). Aastaga vähenes kaubaveo- ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest 2,7% ja reisijateveo- ettevõtjatelt saadav kasutustasu suurenes 11,5%. 1 Eesti Raudtee ärikulud olid 2025. aastal 80,72 mln eurot (2024: 69,68 mln eurot), suurenedes aastaga 15,8%. Ärikulude kasvu põhjuseks oli suuremahuliste investeeringute tulemusena lisandunud amortisatsioon (35,5%). Kaupade, materjalide ja teenuste kulud vähenesid võrreldes 2024. aastaga 0,2% ja muud ärikulud 22,2%, mitmesugused tegevuskulud suurenesid 0,4% ning tööjõukulud 5,0%, mille tulemusena põhitegevuskulud (ärikulud ilma kulumita) kasvasid 2,7%. Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 2025. aastal 37,25 mln eurot, mida on 9,87 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Arvestades Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude kujunemise loogikat võrdub tema kulumieelne ärikasum kulumi ja puhta finantstulu vahega. Puhaskasumit või -kahjumit selliste arvestusmeetodite juures Ettevõte ei teeninud. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2025 varasid 735,36 mln eurot (31.12.2024: 596,54 mln eurot), millest 601,58 mln eurot ehk 81,8% (31.12.2024: vastavalt 498,88 mln eurot ja 83,6%) moodustas põhivara. Tähtsamad kreeditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine AS Eesti Raudtee lähtub oma sisekontrollisüsteemi ülesehitamisel COSO sisekontrollisüsteemi põhimõtetest, milleks on kinnitatud Sisekontrollisüsteemi mudel ja rakendatud on Riskijuhtimise põhimõtted. Ettevõttes on rakendatud kolm kaitseliini, millest kolmandat liini täidab Siseauditi funktsioon, mis allub otse nõukogule ja on aruandluskohuslane lisaks veel auditikomiteele. Siseaudit tegutseb auditikomitee poolt kooskõlastatud ja nõukogu poolt kinnitatud tööplaani alusel. Siseauditile on tagatud asjakohane sõltumatus ning ta hindab regulaarselt protsesside ja kontrollide mõjusust, mille tulemusi tutvustatakse regulaarselt auditikomiteele ja tulemused on avalikustatud nõukogule. 2025. aastal viis siseaudit läbi kokku kuus korralist siseauditit ja tegi lisaks ühe auditikomitee ja nõukoguga kooskõlastatud töövõtu. Lisaks järgitakse juhtimis- ja kontrollsüsteemi toimimist ja riskijuhtimist regulaarselt auditikomitee koosolekutel, kes lähtub enda tegevuses Nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee koosolekutel teevad ülevaateid lisaks siseauditile erinevad struktuuriüksuste juhid, kes presenteerivad protsessides eksisteerivaid riske ja nende juhtimiseks rakendatavaid kontrolle. Kord aastas hindavad auditikomitee ja siseaudit olemasoleva info alusel sisekontrollisüsteemi toimimist tervikuna lähtuvalt siseauditi ja riskide hindamise tulemustest. Nõukogu hinnangul on sisekontrollisüsteem toimiv. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine Juhatuse koosseis ja makstud tasud Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni neli liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2025. aastal oli juhatuse esimeheks Kaido Zimmermann (volitused kehtivad kuni 01.04.2026) ning liikmeteks Andrus Kimber (volitused kehtivad kuni 01.10.2026) ja Arvo Smiltinš (volitused kehtivad kuni 01.05.2027). 2  Juhatuse liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud järgnevas tabelis: Juhatuse Juhatuse liikme Nimi liikme Periood KOKKU tasu tulemustasu (eurodes) (eurodes) Kaido Zimmermann 149 280 0 01.01.25-31.12.25 149 280 (esimees) Andrus Kimber 117 712 0 01.01.25-31.12.25 117 712 Arvo Smiltinš 120 624 0 01.01.25-31.12.25 120 624 KOKKU 387 616 387 616 Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid olid kinnitatud ettevõtte nõukogu 13.12.2024 otsusega nr 205/4. Nõukogu koosseis, makstud tasud ja tegevus Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni kolmeks aastaks. 2025. aastal oli nõukogu esimeheks Rene Varek (volitused lõppesid 20.12.2025) ning liikmeteks Indrek Laineveer (volitused kehtivad kuni 14.05.2026), Hannes Luts (volitused kehtivad kuni 14.11.2026), Kaupo Raag (volitused kehtivad kuni 12.05.2026) ja Anvar Salomets (volitused kehtivad kuni 14.11.2026). Nõukogu liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud järgnevas tabelis: Nõukogu Auditikomitee Ohutuskomitee liikme koosolekul koosolekul KOKKU Nimi (nõukogu Periood osalemise tasu osalemise tasu esimehe) tasu (eurodes) (eurodes) (eurodes) Rene Varek 17 467,74 17 467,74 01.01.25-20.12.25 (esimees) Indrek Laineveer 9 000 1 312,50 750 01.01.25-31.12.25 11 062,50 Hannes Luts 9 000 937,50 01.01.25-31.12.25 9937,50 Kaupo Raag 9 000 01.01.25-31.12.25 9 000 Anvar Salomets 9 000 01.01.25-31.12.25 9 000 KOKKU 53 468 2 250,00 750 56 467,74 3 AS Eesti Raudtee nõukogu pidas äriühingu tegevuse planeerimiseks, juhtimise korraldamiseks ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks 2025. aastal kaheksa nõukogu koosolekut ja võttis vastu seitse otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühe nõukogu otsuse arutelul ja hääletamisel, kuna oli end taandanud võimalike huvide konflikti riski tõttu. Võimalike huvide konflikti riski korral taandab nõukogu liige end küsimuse arutelult ega osale hääletamisel ning temale ei saadeta nimetatud teemaga seotud materjale. Nõukogu liige tegutseb iseseisvalt ning äriühingu ja ainuaktsionäri huvides. 2025. aastal toimunud nõukogu koosolekutel võttis nõukogu vastu allpool toodud otsused. Tegevuse planeerimine ja finantseerimine: - äriühingu strateegia aastateks 2025-2029, finantsplaani aastateks 2025-2029 ja eelarve 2026. aastaks kinnitamine, lähtudes omaniku ootustest; - nõustuti juhatuse ettepanekuga sõlmida laenuleping Euroopa Investeerimispangaga (European Investment Bank) laenu võtmiseks, mis on vajalik Eesti Raudtee planeeritud investeeringute elluviimiseks; - nõustuti juhatuse ettepanekuga Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu muutmiseks, millega AS Eesti Raudtee võtab täiendavat laenu ja pikendatakse laenu tagasimakse tähtaega; - nõustuti juhatuse ettepanekuga sõlmida leping Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA) Vedude Jälgimissüsteemi projekti (VJS2) finantseerimiseks. Juhtimise korraldamine: - ettepanek üldkoosolekule muuta AS-i Eesti Raudtee põhikirja ja kinnitada selle uus redaktsioon; - auditikomitee ning riskijuhtimise ja siseauditi osakonna tööplaanide kinnitamine 2025. aastaks; - 2024. majandusaasta aruande heaks kiitmine, selle esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks ning üldkoosolekule ettepaneku tegemine 2024. aasta eest dividende mitte maksta; - AS Eesti Raudtee 2025. aasta korralise üldkoosoleku päevakorra kinnitamine; - 2025. aasta tegevuseesmärkide ja 2024. aasta eesmärkide täitmise tulemuste kinnitamine; - otsustati 2024. majandusaasta eest juhatusele tulemustasu mitte maksta; - otsustati premeerida 2024. aasta tulemuste eest riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhatajat Taavi Saati ja siseaudiitor Merike Riimad; - Merle Kurvits’a valimine AS Eesti Raudtee juhatuse esimeheks alates 01.04.2026 ametiaja kestusega viis aastat; - pikendada Kaido Zimmermanni juhatuse liikme ja juhatuse esimehe ametiaega kuni 01.04.2026 ja Andrus Kimberi juhatuse liikme ametiaega kuni 01.10.2026; - auditikomitee koosseisu täiendamine ning Hannes Luts’u valimine alates 28.01.2025 auditikomitee liikmeks. Lisaks pikendati auditikomitee esimehe Roman Laidineni, auditikomitee liikme Kaur Kajaku ja ohutuskomitee liikme Sirle Loigo ametiaegasid kolme aasta võrra. 4 Järelevalve teostamine Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise, mis seadusest ja põhikirjast tulenevalt kuuluvad nõukogu pädevusse. Nõukogu on oma otsusega kinnitanud juhatuse volituste piirmäära tehingute tegemisel, mille kohaselt on juhatus kohustatud küsima nõukogult nõusolekut tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületab 600 000 eurot, v.a raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingud raudteeveo-ettevõtjatega, mida juhatus võib sõlmida maksumusest sõltumata ning informeerib nõukogu lepingute sõlmimisest. Lepingute sõlmimiseks nõusoleku saamiseks, mille maksumus ületab 600 000 eurot, esitas juhatus nõukogule taotluse koos läbiviidud hanketulemuste hindamise dokumentidega. Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma 2025. aasta koosolekutel regulaarselt ära juhatuse aruanded majandustulemustest, s.h eelarve täitmisest, laenu andnud pankade kehtestatud tingimuste täitmisest, tehingutest, mille maksumus ületab 150 tuhat eurot, vara mahakandmisest, mille soetusväärtus ületab 150 tuhat eurot, aga ka ülevaated finantsprognoosidest. Nõukogu kuulas oma koosolekul ära auditikomitee esimehe ja ohutuskomitee esimehe aruanded 2024. aasta tegevusest. Riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja andis nõukogule ülevaate ettevõtte riskidest ja nende maandamismeetmetest. Igal nõukogu koosolekul andis juhatuse esimees ülevaate kommertstegevusest, s.h kauba- ja reisijateveo mahtudest, turusituatsioonist ja transiidiprobleemidest ning juhatuse tegevusest kaubaveomahtude suurendamisele kaasaaitamisest ning informeeris ohutusolukorrast, s.h tööohutus, tehnilised juhtumid, raudteeõnnetused. Nõukogu kuulas oma koosolekutel regulaarselt ära juhatuse aruanded suuremate projektide hetkeseisust, projektide elluviimisel tekkinud probleemidest ning projektidega seonduvatest riskidest. Nõukogu kõrgendatud tähelepanu all oli taristuülene turvangusüsteemide uuendamise projekt (CCS), mille osas nõukogu kohustas juhatust iga-nädalaselt esitama nõukogule raporti CCS projekti käigust, tuues välja olulisemad tegevused ja muudatused selleks, et nõukogu omaks jooksvalt ajakohast informatsiooni CCS projekti käigust. Kahele nõukogu koosolekule olid kutsutud ka ühispakkujate Siemens Mobility Oy Eesti filiaal ja GRK Rail Oy esindajad, et saada täpsem teave turvangusüsteemide (CCS) uuendamiseks sõlmitud lepingu täitmist takistavatest põhjustest ning edaspidisest tegevuskavast, et tagada projekti edukas lõpuleviimine. Auditikomitee koosseis ja tegevus Nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille ülesandeks on nõukogu toetamine raamatupidamise, välisauditi, riskijuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning äriühingu tegevuse seaduslikkuse osas. 2025. aastal oli auditikomitee esimeheks Roman Laidinen (volitused kehtivad kuni 30.06.2028) ning liikmeteks Kaur Kajak (volitused kehtivad kuni 22.03.2028), Indrek Laineveer (volitused kehtivad kuni 26.07.2026) ja Hannes Luts (volitused kehtivad kuni 28.01.2028). 5 2025. aastal toimus kuus korralist auditikomitee koosolekut. Auditikomitee lähtub oma tegevuses seadusest tulenevatest kohustustest ja töökorrast ning tööplaanist. Komitee tööplaan on koostatud põhimõttel, et see kataks ära võimalikult laiapõhjaliselt nii sisekontrollide kui ka riskijuhtimisega seotud teemad. III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest 2025. aastal lähtus äriühing omaniku ootuste dokumendist, mis on kinnitatud 28.04.2022. AS Eesti Raudtee omamise strateegiline eesmärk on tagada avaliku raudtee kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele ning avatud veoturu ootustele vastavus, st kvaliteetne avalik teenus. Võrreldes 2024. aastaga suurenes reisirongide käive, taristurikete tõttu hilinenud rongide arv vähenes ning Eesti Raudtee poolt mõjutatavast liiklusgraafikust täideti reisirongide puhul 99,7%. Eesti Raudteel on nii avalikku huvi kui ka ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab Ettevõte esmajärjekorras lähtuma Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast aastateks 2021- 2028. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Selleks investeeris Eesti Raudtee 2025. aastal 142,1 mln eurot (2024: 127,8 mln eurot), sh: • avaliku raudtee elektrifitseerimine – 82,7 mln eurot; • taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine (CCS) ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine (TTCMS) – 16,3 mln eurot; • taktsõiduplaani rakendamiseks vajalikud investeeringud – 10,5 mln eurot; • kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn-Tartu-Koidula, ja maade omandamine Tartu-Valga raudteeliinidel – 10,5 mln eurot; • kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn-Narva liinil – 8,0 mln eurot; • raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade renoveerimine – 3,2 mln eurot; • raudtee kapitaalremont Tartu-Valga liinil kahese kasutuse eesmärgil – 2,7 mln eurot. Eesti Raudtee finantseesmärgiks on kasumlikkus, mida mõõdetakse riigieelarvest vajaminevate eraldiste minimeerimise kaudu. Kaubaveomahud jäid 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga sisuliselt samale tasemele. Eesti Raudtee kulude sihtfinantseerimise vajadus jäi pisut väiksemaks kui riigieelarves ette nähtud, moodustades 34,95 mln eurot. Konservatiivsuse eesmärgina sõnastatud Eesti Raudtee kapitalistruktuur on kooskõlas krediidiandjate poolt seatud piirtingimustega. Efektiivsuse eesmärgiks olevad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud võrreldes 2024. aastaga suurenesid. Eeltoodut arvestades vastavad Eesti Raudtee 2025. aasta tegevused ja tulemused nõukogu hinnangul omaniku ootustele Nõukogu hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta on hea. 6  IV Nõukogu hinnang majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku § 333 on nõukogu vaadanud läbi äriühingu 2025. majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes kinnitada jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas 91 341 tuhat eurot ning otsustada jätta see jaotamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske AS Eesti Raudtee nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 7  Aastaraamat 2025 Aastaraamat 2025 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee 2025. aastaraamatus on esitatud hea ühingujuhtimise tava aruan- ne, tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne, lisaks muu sidusrühmadele oluline teave. Samuti sisaldub aastaraamatus kestlikkusaruanne. Meie siht on pakkuda avatud ja ülevaatlikku teavet Eesti Raudtee eri tegevust puudutavate aspektide kohta. Aruanded on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkonnaspetsialistide koostööna. Oleme aruanded koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse, Euroopa Liidu poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS – International Financial Reporting Standards) ja Finantsinspektsiooni hea ühingujuhtimise tava (HÜT) nõuetega ning tuginedes Euroopa kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) standardite (ESRS) nõuetele. Üldandmed ■ Ettevõtte nimi: aktsiaselts Eesti Raudtee ■ Äriregistri kood: 11575838 ■ Majandusaasta algus: 1. jaanuar ■ Majandusaasta lõpp: 31. detsember ■ Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik ■ Telefon: (+372) 615 8610 ■ E-post: [email protected] ■ Koduleht: www.evr.ee ■ Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine ■ Juhatus: Kaido Zimmermann, Andrus Kimber, Arvo Smiltinš ■ Nõukogu: Marika Priske (esimees alates 23.01.2026), Rene Varek (esimees kuni 20.12.2025), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag, Anvar Salomets ■ Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers. 2025. aasta aastaraamatu kohta ei kehti kestlikkusaruande auditeerimise kohustus ja kestlikkusaruande osa ei ole auditeeritud kooskõlas kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) standarditega (ESRS) 3 Aastaraamat 2025  SISUKORD AASTARAAMAT Eesti Raudteest lühidalt 8 Juhatuse pöördumine 10 Raamistik ja juhtimise alused 14 Eesmärgistatud juhtimine, visioon ja missioon 14 Väärtused ja juhtpõhimõtted 15 Organisatsiooni struktuur 17 Riskijuhtimine, ohutusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine 18 Hea ühingujuhtimise tava aruanne 20 2025. aasta tulemused 22 2025. aasta põhinäitajad 22 2025. aasta eesmärgid ja nende täitmine 24 Finantsnäitajad 26 Tegevusmahud 26 Taristu uuendamine ja hooldamine 29 2025. aasta olulisemad sündmused ja tunnustused 36 2026. aastaks seatud eesmärgid 38 4 Aastaraamat 2025 KESTLIKKUSARUANNE 39 Üldine avalikustatav teave (ESRS2) 40 Kestlikkusaruande koostamise aluspõhimõtted 40 Kestlikkuse teemade integreerimine juhtimisse 40 Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates 44 Sidusrühmad ja olulised teemad 46 Keskkonnateemad (E) 50 Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale 50 Kliimamuutused (E1) 50 Energiatarbimine ja kasvuhoonegaasid (E1) 53 Saaste (E2) 55 Elurikkus ja ökosüsteemid (E3) 58 Ressursikasutus ja ringmajandus (E4) 60 Sotsiaalsed teemad (S) 64 Töötajatega seotud numbrilised näitajad (S1) 65 Töötajaskonnaga seotud eesmärgid ja nende täitmine (S1) 67 Oma töötajaskonnaga suhtlemine (S1) 68 Mõjutatud kogukonnad (S3) 78 Toimepidevus, turvalisus ja taastevõimekus (S3) 82 Taristu kasutajad ja koostööpartnerid (S4) 84 Valitsemine (G) 92 Äriline käitumine (G1) 92 KESTLIKKUSARUANDE LISAD 98 Lisa 1. ESRS2 GOV-4: avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta 98 Lisa 2. ESRS 2 BP-1: kestlikkusaruandest välja jäetud teemad 101 ja andmepunktid MAJANDUSAASTA ARUANNE 103 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 112 5 Aastaraamat 2025 6 Aastaraamat 2025  7 Aastaraamat 2025  Eesti Raudteest lühidalt EESTI RAUDTEEST LÜHIDALT Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing (aktsiaselts). Meie põhi- ülesanded on raudtee läbilaskevõime jaotamine, raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine raudteeseaduses kindlaks määratud korra alusel. Eesti Raudtee kliendid on nii raudteekauba- kui ka -reisijateveoettevõtjad. Meie tegevus aitab esile tuua Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset transiidikanalit. 1175 km 61 jaama 136 reisijate raudteed ooteplatvormi (sh elektrifitseeritud rööbasteede pikkus 286 km) 155 aastat ajalugu 704 töötajat üle Eesti 8 Aastaraamat 2025 Juhatuse pöördumine 9 Aastaraamat 2025  Juhatuse pöördumine JUHATUSE PÖÖRDUMINE Eesti Raudtee ajaloo suurimate investeeringute aasta Oleme ellu viimas ettevõtte ajaloo ambitsioonikaimat arengu- ja investeerimisprogram- mi, mille eesmärk on tõsta raudteetaristu kvaliteet uuele tasemele. 2025. aasta tähis- tas Eesti Raudtee jaoks murrangulist etappi. Meie põhitähelepanu all oli Tartu suuna moderniseerimine, et valmistada taristu ette uute elektrirongide liinile toomiseks 2026. aasta sügisel. On sümboolne, et see suurte muudatuste aasta langes kokku Eestis raudteeliikluse avamise 155. aastapäevaga. Eesti Raudtee suurendab elektrifitseeritud teede osakaalu oma taristul enam kui 500 kilomeetrini, muutes raudteetranspordi kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks. 2025. aasta lõpuks valmis valdav osa Aegvii- du–Tapa–Tartu lõigu töödest: paigaldatud on vundamendid ja mastid ning pingestatud Tapa ja Jõgeva veoalajaamad. Aasta lõpus võeti Aegviidu ja Tapa vaheline kontaktvõrk ka kasutusse. Samuti uuendati kontaktvõrk Lagedi–Aegviidu lõigul ning alustati töödega Narva suunal. Raudteevõrgu moderniseerimine on terviklik protsess: lisaks elektrifitseerimisele õgvendame kõveraid, ehi- tame ümber ooteplatvorme, jaamateid ja raudteeülesõite ning uuendame liiklusjuhtimissüsteeme. Meil on hea meel tõdeda, et kõik suuremad investeerimisprojektid on kaetud töövõtulepingutega, luues tugeva vundamendi edasiliikumiseks. 2026. aastal jätkuvad mahukad tööd Tartu ja Narva suundadel. Euroopa Liidu ja riigieelarve toel on meil plaanis investeerida 140,7 miljonit eurot, et pakkuda oma klientidele kvaliteetset ja kaasaegset raudtee- teenust. Kaido Zimmermann Juhatuse esimees-peadirektor 10 Aastaraamat 2025  Juhatuse pöördumine Väljakutsed turvangusüsteemide projektis, ohutus ja reisijakesksus Kuigi taristu ehitustööd on kulgenud kiires tempos, on turvangusüsteemide uuendamine 160 km/h kiiruse saavutamiseks osutunud oodatust keerukamaks väljakutseks. Meie lepingupartneril Siemens Mobility Oy – GRK Suomi Oy konsortsiumil tekkis raskusi ohutusnõuete hindamise ja tehnilise dokumentatsiooniga. Siiski saavutasime aasta lõpuks olulise töövõidu, viies lõpule Tapa jaama süsteemide uuendamise. Part- nerid on kinnitanud, et Tartu suuna tööd lõpetatakse 2026. aasta sügisel ning Narva suund 2028. aastaks. Vaatamata viivitustele oli meie prioriteet tagada Eesti Liinirongidele (Elron) võimalus uute Škoda rongide kasutuselevõtuks – detsembri keskpaigas alustasid need sõitu läänesuunal ning uue aasta alguses Tapa– Tallinn liinil. Raudteeohutuse tagamiseks lisandus sel aastal taristule uusi tunneleid ja tõkkepuid. Teeme aktiivset enne- tustööd: meie spetsialistid viisid raudteeohutuskoolitusi läbi ligi 700 lapsele. Samuti oleme teinud etteval- mistusi toimepidevuse tagamiseks elutähtsa teenuse osutajana. Kuna rahvusvahelised sanktsioonid on oluliselt mõjutanud kaubavedusid, on reisijate- veo arendamine muutunud veelgi prioriteetsemaks. Jätkame tihedat koostööd Elroniga, muutes ootekodasid ilmastikukindlamaks, lisades reisijate mugavuse suuren- damiseks reisiteabe tabloosid ja parandades liiklusgraafikute edastamise ajastust. Arvo Smiltinš Juhatuse liige-tehnikadirektor 11 Aastaraamat 2025  Juhatuse pöördumine Kestlik areng ja kaasaegne töökeskkond Elutähtsa teenuse osutajana on tulevikuvaade meile vältimatu. 2025. aastal uuendatud strateegiaga seadsime selged sihid nii investeeringutele, digipöördele kui ka küber- ja infoturbele, tagades samaaegselt toimepidevuse ja personali arengu. Kestlikkuse suunas liigume 2030. aastani ulatuva tegevuskava toel. Kuna üha süvenev digitali- seerimine toob kaasa uusi riske, laiendame infoturbe juhtimissüsteeme lisaks IT-le ka operatiivtehnoloogiatele ning toetame ettevõtte töötajaskonna digioskuste arendamist. Aastani 2029 investeerime Euroopa Liidu ja Eesti riigi ning laenuvahendite abil pea 450 miljonit eurot taristu kvaliteeti, et suureneks nõudlus raudteetranspordi järele. 2025. aasta oli märgiline aasta – investeerisime 142,1 miljonit eurot elektrifitseerimisse, liiklusjuhtimise moderniseerimisse ja ohutuse tõstmisesse. Olulise sammuna sõlmisime Euroopa Investeerimispangaga 45 miljoni euro suuruse laenulepingu, mis kiirendab üleminekut säästvale transpordile. Möödunud aasta suurprojektide kõrval tähistasime sügisel Keila uue liginullenergiahoone avamist, mis on taristu haldamise sõlmpunktiks läänesuuna 30 spetsialistile. Üle 700 töötajaga organisatsioonina kanname uhkusega peresõbraliku tööandja hõbemärgist ja vastutustundliku ettevõtluse kuldtaset. Panustame järje- pidevalt raudteelase ameti järelkasvu, et toetada sektori kiiret arengut. Andrus Kimber Juhatuse aseesimees-finantsdirektor 12 Aastaraamat 2025 Juhatuse pöördumine 13 Aastaraamat 2025  Raamistik ja juhtimise alused RAAMISTIK JA JUHTIMISE ALUSED Eesmärgistatud juhtimine, visioon ja missioon Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kaasaegseimaks raudteetaristu-ettevõtjaks. Eesti Raudtee missioon on olla raudteealane kompetentsikeskus ning tagada ohutu ja efektiivne teenus raudteel. Eesti Raudtee nõukogu kinnitab igal aastal strateegiliste suundumuste saavutamiseks ettevõtte eesmärgid. Juhatus kinnitab selle alusel täpsemad struktuuriüksuste eesmärgid, millega moodustub tege- vuskava nende eesmärkideni jõudmiseks. Visioon, missioon, põhiväärtused Pa Eesti Raudtee Ettevõtte tasand Strateegiline tasand n strateegilised eesmärgid us str at ee Eesti Raudtee gi v lis s operatiivsed eesmärgid ka te e ee s su sm ail är Struktuuriüksuse t Struktuuriüksuste eesmärgid kid Operatiivne tasand De tasand e sa av ut am Individuaalne Individuaalsed eesmärgid iss tasand e Funktsionaalsed strateegiad, tegevuskavad, tuleminäitajad Funktsionaalne tasand 14 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted VÄÄRTUSED JA JUHTPÕHIMÕTTED Eesti Raudtee väärtused Eesti riigi kui omaniku ootus Eesti Raudteele on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutus- nõuetele ning avatud veoturule vastav kvaliteetne avalik teenus. Eesti Raudtee vastutab raudteeinfrast- ruktuuri majandamise eest ning kannab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt ja riigikaitseliselt olulise taristuettevõttega. Riik tagab läbi äriühingu kõiki- dele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel. KOOSTÖÖ AUSUS on Eesti Raudtee jaoks tähtis nii ettevõtte sees on Eesti Raudtee tegevusvaldkonnas oluline kui ka väljaspool, et töötajad väärtustaksid väärtus. Tegemist on riigile kuuluva ettevõttega omavahelist suhtlust, arvestaksid kolleegide- ning seda enam tahame olla eeskujulik ning ga ning lahendaksid tööülesandeid koos. Et- aus oma tegudes ja otsustes. Eeldame ausat tevõtte koostöövalmidus peab peegelduma suhtumist ka oma koostööpartneritelt. olemasolevatele ning potentsiaalsetele part- neritele ning avalikkusele. UUENDUSMEELSUS PROFESSIONAALSUS on väärtus, mille poole ettevõte pürgib. Eesti on ettevõtte tugisammas. Töötajad kannavad Raudteel on käesoleva aruande koostamise endas “raudtee tarkust” ning on oma valdkon- hetkel rohkem kui 155 aastat ajalugu, kuid na tippspetsialistid. Meile on oluline töötajate konkurentsivõime säilitamiseks tänapäeva arendamine, sest oma professionaalsust tõs- maailmas tuleb ajaga kaasas käia ning oma tes on töötajatel võimalik mõjutada ka ettevõt- protsesse jätkuvalt uuendada. te majandustulemusi. 15 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted Eesti Raudtee juhtimissüsteemi, sh ohutuse, tööohutuse, infoturbe, varahalduse, kvali- teedi ja keskkonna-alased juhtpõhimõtted ■ Vastutustundliku ettevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ning strateegilist panustamist sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse. ■ Nullvisiooni põhimõttest lähtuvalt kujundatakse koos raudteetaristu majandamise ja kasutamisega seotud osapooltega ohutuse tagamine nii, et ka eksimuse korral inimesed ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada. ■ Selgitatakse välja ohud, hinnatakse regulaarselt riske ja kavandatakse ennetavaid meetmeid (perioodilised hooldused, seire) selleks, et raudteetaristut oleks ohutu kasutada nii klientidel kui ka töötajatel ning see ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. ■ Järgitakse kehtivaid rahvusvahelisi, riiklikke ning ettevõttesiseseid raudteeohutuse-, tööohutuse-, töötervishoiu-, infoturbe-, keskkonna- ja varahaldusalaseid ning muid kohalduvaid õigusakte ning vastavate juhtimissüsteemide standardite (sh ISO 9001:2015, ISO 45001:2018, ISO 27001:2022, ISO 14001:2015, ISO 55001:2015) nõudeid. ■ Kehtestatakse raudteetaristu korrashoiu ja kasutamise tingimused, ohutusnõuded ning kontrollitakse nende täitmist. ■ Jälgitakse töötajate ja koostööpartnerite küberhügieeni nõuete täitmist. ■ Kvaliteetse liiklusjuhtimise ja taristurikete minimeerimise kaudu tagatakse raudteetaristu maksimaalne läbilaskevõime ning varadega seotud tegevusi planeeritakse ja prioritiseeritakse andmepõhiselt. ■ Selgitatakse välja toimunud tööõnnetuste, raudteeohutust mõjutavate infoturbeintsidentide ja muude raudteeliiklust ohustanud juhtumite juurpõhjused ning rakendatakse meetmeid juhtumite vältimiseks. ■ Raudtee ehitamisel, remondil ja hooldamisel eelistatakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ning keskkonnasõbralikumaid materjale, mis tagavad ohutu raudteeliikluse ja väldivad keskkonna saastumist. ■ Arendatakse järjepidevalt töötajate teadmisi ja oskusi raudteetaristu operatiivse, efektiivse, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva toimimise ning majandamise tagamiseks. Tagatakse kaasaegsed töövahendid ja veebilahendused ning võimalused areneda digitaalseks ja automatiseeritud protsessidega ettevõtteks. ■ Kaasatakse töötajaid, töötajate esindajaid ja koostööpartnereid töötervishoiu ning töökeskkonna ohtude väljaselgitamisesse, analüüsi ja edasistesse kontrolltegevustesse. ■ Tagatakse töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavus. Juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik ettevõtte töötajad. ■ Vastutatakse oma valdkonna varade (sh digitaalsete) ja info ajakohastamise, kaasaegsuse ja järjepidevuse tagamise eest. ■ Juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted on osa Eesti Raudtee terviklikust sisekontrollisüsteemist, mida parendatakse järjepidevalt. Iga juhi kohustus on teha Eesti Raudtees need oma töötajatele mõistetavaks. Riskijuhtimise, ohutusjuhtimise ja kvaliteedijuhtimise kohta leiab täpsemat teavet vastavas pea- tükis. 16 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted ORGANISATSIOONI STRUKTUUR Nõukogu Riskijuhtimise ja siseauditi osakond Juhatus Rahvusvaheliste Taristuteenistus Ehitusteenistus Liiklusteenistus IT teenistus Finantsteenistus suhete ja kommerts- Ohutusosakond teenistus Digitaliseerimise ja IT operatsioonide Eeelarve- ja Rahvusvaheliste Toimepidevuse innovatsiooni Projektiosakond Juhtimiskeskus osakond analüüsiosakond suhete osakond osakond osakond Telekomi ja Raudtee Rongiliikluse IT teenuste Raamatupidamise Õigusosakond turvangusüsteemide ehitusosakond planeerimise haldusosakond Kommertsosakond osakond amet osakond Rajatiste Jaamatöö Vagunimajanduse Teeamet Hankeosakond Personaliosakond ehitusosakond osakond osakond Arendus- ja Elektrivõrkude Rahahalduse Kommunikatsiooni tehnoloogia- amet osakond osakond osakond Kinnisvara - Liikluse Teabehalduse automatiseerimise osakond Infoturbeosakond haldusosakond osakond Tehnikaosakond Investeeringute osakond Digiteenuste osakond 17 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted Riskijuhtimine, ohutusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine Riskijuhtimine Riskijuhtimine on Eesti Raudtee jaoks oluline juhtimisinstrument, mille kaudu saame kindluse, et stratee- giliste ja tegevuseesmärkide täitmine toimub kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt ja mõjusate maandamismeetmetega kaetud. Ettevõtte riskide juhtimine on suunatud ennetamisele – riskid on kaardistatud ja konkreetse riski eest vastutaja on kohustatud rakendama parimaid meetmeid riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks. Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii riskide juhtimise poliitika, riskijuhtimise protsess kui ka poolte rollid ja vastutusalad. Ettevõtte väljatöötatud riskijuhtimise lahendusele tuginedes on loodud ülevaatlik riskijuhtimise aruandlus. Riskide ja nende maandamistegevuste hindamine toimub koos töötajatega. Ühistes töötubades vaadatakse läbi riski mõjutavad ja esile kutsuvad tegurid ning analüüsitakse rakendatud maandamismeetmete sobivust ja tõhusust. Kõigi oluliste struktuuriüksuste juhid tutvustavad vähemalt kord aastas nõukogu auditikomiteele valdkonnaga seotud riske ning juhtimise- ga seotud kitsaskohti ja meetmeid nende haldamisel, et riskide realiseerumise tõenäosus ja mõju oleksid ettevõttele võimalikult väikesed. Nende tegevuste kaudu jälgib ettevõte, kas ja kui mõjusalt töötavad riskide maandamiseks rakendatud meetmed. Olulisemad parendustegevused on seotud perioodi isiklike eesmär- kidega. Juhid ja konkreetsete riskide eest vastutavad töötajad läbivad regulaarselt riskijuhtimise koolitusi. 2025. aastal digitaliseeriti uuendusena ka olulisemate suurprojektide riskihindamine. Eesti Raudteel vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi järelevalve kohustus on ettevõtte nõukogul ja selle auditikomiteel ning koordineeriv roll Eesti Raudtee ris- kijuhtimise ja siseauditi osakonnal. Sisekontrollisüsteemis on määratud töötajad, kes vastutavad konkreet- sete riskide mõjusa juhtimise eest. Oluline on märkida, et ettevõttes kehtestatud riskijuhtimise põhimõtteid peavad rakendama ka välised osapooled, kes on Eesti Raudteega lepingulises suhtes. 18 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted Ohutusjuhtimine Eesti Raudtee teeb kõik endast oleneva, et inimesed ei saaks raudteel raskelt vigastada ega hukkuks. Kõik Eesti Raudtee ja ettevõtte taristu kasutajate töötajad peavad kogemusele ja väljaõppele tu- ginedes olema teadlikud oma ülesannetega seotud võimalikest ohuteguritest ning hoiduma töö tegemisel teiste ohtu seadmisest. Eesti Raudtee on pühendunud ohutuse juhtimissüsteemi toimimise tagamisele ja järjepidevale arenda- misele. Ettevõtte juhtkond innustab töötajaid tunnustuse ja motiveerimise kaudu lähtuma oma tegevuses ühistest väärtustest ning positiivsest ohutuskultuurist. Kõik Eesti Raudtee töötajad, alates juhatusest, vastu- tavad ohutuse tagamise eest. Kvaliteedijuhtimine Tegutsetakse kooskõlas Eesti Raudtee väärtuste ja strateegiaga, mis viivad ettevõtte pikaajaliste eesmärkide saavutamiseni. Juhtimist ja töökorraldust arendatakse järjepidevalt, lähtudes pideva paren- damise põhimõtetest ning jälgides tulemuslikkust selgelt määratletud tuleminäitajate kaudu. Kvaliteedijuhtimisse kaasatakse nii oma töötajaid kui koostööpartnereid, et tagada terviklik ja süsteemne areng kogu väärtusahelas. Toetatakse uuendusmeelset mõtteviisi ning väärtustatakse innovatsiooni kui võtme- tegurit kvaliteedi, tõhususe ja teenuse usaldusväärsuse kasvatamisel. Eesti Raudtee rakendab oma tegevustes protsessipõhist lähenemist. Eristatud on põhi-, tugi- ja juhtimis- protsessid. Igal protsessil on konkreetne vastutaja, üldjuhul vastava valdkonna struktuuriüksuse või vald- konnajuht. Protsesse kirjeldavad normdokumendid, sealhulgas põhimäärused, korrad ja juhised. 2025. aastal uuendati 79 normdokumenti, mis oli tingitud muudatustest erinevates valdkondades, näiteks in- foturbe juhtimissüsteemi uuele standardile üleminek ja infoturbe sertifitseerimise ulatuse laienemine ka operatsioonitehnoloogia protsessidele. Samuti pöörati 2025. aastal rohkem tähelepanu raudtee hoolduse ja järelevalve protsesside ajakohastamisele teeametis. Seoses sellega, et akende (ehk liiklusgraafikus taristutööde jaoks planeeritud tehnoloogiliste vaheaegade) haldamise protsess digitaliseeriti, vajas ka see uuendamist. Protsessikaart RAUDTEEINFRASTRUKTUURI MAJANDAMINE (RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA JA VÕRGUVALDAJANA) RAUDTEEHOID, RAUDTEE RAJATISTE JA HOONETE HOID RAUDTEEINFRASTRUKTUURI KÄITAMINE VEONDUSE TOETUSTEGEVUSED Põhi- protsessid Läbilaskevõime Läbilaskevõime Lisa- ja abiteenus- Raudteeadministrat- Uuendamine, Hooldamine ja kasutada and- Raudteeliikluse Kasutustasude jaotamine ja te osutamine ning siooni funktsiooni, Arendamine Ehitamine ajakohastami- järelevalve mine ja jaa- ja manöövritöö määramine ja teabe edasta- teenindusrajatiste sh piiriüleste lepin- ne sh remont made tehniline korraldamine kogumine mine kasutada andmine gute, täitmine teenindamine • Töö- ja liiklusohutus • Turvalisus, infoturve, küberturve • Hangete ja ostude korraldamine • Finants- ja kuluarvestus, raha- ja lepinguhaldus • Keskkonnahoid Tugi- • Sise- ja väliskommunikatsioon • Personali korraldamine • Siseaudit ja -kontroll • IT korraldamine • Teabehalduse korraldamine • Varade haldamine protsessid • Ehitiste ja seadmete korraldamine • Kvaliteedijuhtimine • Riskide korraldamine • Sidusrühmade korraldamine • Õigusalane teenindamine • Tehniliste tingimuste andmine ja projektide kooskõlastamine • Maakorralduse toimingud Juhtimis- KAVANDAMINE, ORGANISEERIMINE, EESTVEDAMINE, MEHITAMINE, KONTROLLIMINE, MUUDATUSTE JUHTIMINE protsessid 19 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted Ettevõtteüleste muudatuste haldamiseks korraldati suurprojektide meeskondadele sisekoolitus. Muuda- tuste juhtimise protsessi rakendati kahele suuremale digimuudatusele, et testida protsessi rakendamise võimalikkust. 2025. aastal toimusid erinevate juhtimissüsteemide korralised välisauditid, mille käigus külastati erinevaid piirkondi Eesti Raudtee taristul, sh Paldiskit, Tartut, Tapat ja Muugat. Ettevõttesiseseid juhtimissüsteemi auditeid viidi läbi viies valdkonnas. Aasta alguses kuulutati välja konkurss juhtimissüsteemi siseaudiitorite meeskonnaga liitumiseks ning huvi oli ettevõtteüleselt väga suur. Välja valiti kahekümnest soovijast viis kandidaati, kes osalesid aasta jooksul vähemalt kahel siseauditil ning kes on nüüdseks sulandunud juhti- missüsteemi siseaudiitorite meeskonda. Hea ühingujuhtimise tava aruanne Üldkoosolek AS Eesti Raudtee ainuaktsionär on Eesti Vabariik ning aktsiakapitali suurus on 80 302 814 eurot. Ainuaktsionäri esindajaks on osalust valitsev minister – taristuminister. Taristuminister kinnitas 28.05.2025 ainuaktsionäri otsusega AS Eesti Raudtee 2024. aasta majandusaasta aruande. Nõukogu 2025. aastal kuulusid nõukogusse Rene Varek (esimees, kelle ametiaeg lõppes 20.12.2025), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag ja Anvar Salomets. 23.01.2026 valiti AS Eesti Raudtee nõukogu esi- meheks Marika Priske. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimi- se korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate või nõukogu otsusega määratud juhatuse volituste piirmäära ületavate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja ainuaktsionäri huvides. Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2025. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut ja seitse otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühe nõukogu otsuse arutelul ja hääletamisel, kuna taandas end võimalike huvide konflikti riski tõttu. Riik on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra. Selle järgi on nõukogu esime- hel teistest nõukogu liikmetest kõrgem tasu. Nõukogu koosolekult puudunud liikmele nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditi- ja ohutuskomi- teesse kuuluvatele nõukogu liikmetele koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. Auditikomitee Auditikomitee osaleb nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimuste arutelus, jälgib ja analüüsib rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2025. aastal kuulusid auditikomiteesse Roman Laidinen (esimees), Indrek Laineveer ja Kaur Kajak ning alates 28.01.2025 lisandus Hannes Luts. 2025. aastal toimus seitse auditikomitee koosolekut. 20 Aastaraamat 2025  Väärtused ja põhimõtted Ohutuskomitee Ohutuskomitee osaleb nõukogu nõustava organina ohutusjärelevalvega seotud küsimuste arutelus, lähtu- des raudtee eripärast. Ohutuskomitee koosseisu kuulusid 2025. aastal Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Indrek Laineveer, Sirle Loigo ja Viktor Saaremets. 2025. aastal toimus neli ohutuskomitee koosolekut. Juhatus Juhatus esindab äriühingut ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirjaga. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada Eesti Raudtee jätku- suutlik areng seatud eesmärkide kohaselt, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Eesti Raudtee juhatuse kehtestatud töökord sätestab juhatuse sisemise töökorralduse, otsuste vastuvõt- mise ja täitmise jälgimise korra ning muud juhatuse tegevuseks vajalikud regulatsioonid. 2025. aastal toi- mus 58 juhatuse koosolekut. Aktsiaseltsi võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksinda ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Edasivolitamise õigus on juhatuse esimehel üksinda ja kahel juhatuse liikmel ühiselt. ASi Eesti Raudtee juhtis juhatuse esimehe ja peadirektorina Kaido Zimmermann, kes on ühtlasi OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu liige. Juhatuse koosseisu kuulusid veel juhatuse aseesimees ja finantsdirektor And- rus Kimber ning juhatuse liige ja tehnikadirektor Arvo Smiltinš, kes on ka raudteeinseneri kutseid andva SA Raudteekutsed kutsekomisjoni liige ja hindamiskomisjoni esimees. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitise maksmise tingimused sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte finantstule- mustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ning isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. 2025. aastal otsustas nõukogu juhatusele 2024. majandusaasta eest täiendavat tasu mitte maksta. Teabe avaldamine AS Eesti Raudtee avaldab oma veebilehel teateid ettevõtte tegevuse peamiste asjaolude ja sündmuste kohta seadustes ette nähtud korras. 21 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused 2025. AASTA TULEMUSED 2025. aasta põhinäitajad Müügitulu EBITDA Varad kokku 31,2 mln eurot 37,2 mln eurot 735,4 mln eurot (2024: 28,1) (2024: 27,4) (2024: 596,5) Omakapital Investeeringud Raudteel toimunud õnnetuste / kannatanute / hukkunute arv 176,1 mln eurot 142,1 mln eurot 2025: 13/8/6 (2024: 176,1) (2024: 127,8) (2024: 10/9/3) Kohalike reisijate arv Eestis Elektrienergia tarve Töötajate arv kokku 7,7 mln reisijat 10 871 MWh 704 töötajat (naisi 278, mehi 426) (2024: 722 töötajat, neist naisi (2024: 7,8) (2024: 11 400 MWh) 284 ja mehi 438) 22 Aastaraamat 2025 2025. aasta tulemused 23 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused 2025. aasta eesmärgid ja nende täitmine Eesti Raudtee jätkas mullu taristu uuendamist, protsesside tõhustamist, ohutustaseme tõstmist ning töö- tajate arendamist ja vastutustundlikkuse edendamist. Eesti Raudtee jaoks oli positiivne, et riik on jätkuvalt leidnud võimaluse finantseerida ettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalikke kulutusi ja jaganud suures ma- hus investeeringutoetusi. Lähtuvalt ettevõtte strateegiast seati 2025. aastaks 12 tegevuseesmärki neljas kategoorias. Neist olulise- mate täitmise kohta annab ülevaate alljärgnev tabel. 2025. aasta eesmärgid ja tulemused Kategooria Eesmärk Tulemus TARISTU Kulumieelne kasum (EBITDA) on vähe- Eesmärk täideti (37,2 mln eurot) malt 30,3 mln eurot Investeeringute eelarvest on täidetud Eesmärk täideti 87,0% vähemalt 85% Elektrifitseerimise projektis on Aegvii- Eesmärk täideti du–Tapa–Tartu liini kontaktvõrk ja ala- jaamad on valmis elektrirongiliikluse avamiseks Taristuüleses turvangusüsteemide Eesmärki ei täidetud, töövõtja hilineb (CCS) moderniseerimise suurprojektis töödega on Tapa–Tartu liinil uus liiklusjuhtimise süsteem kasutusele võetud Raudtee kapitaalremont/kiiruste tõst- Eesmärk täideti mine 160 km/h: Tapa–Tartu liinil on ehitustööd lõpetatud, Tapa–Narva liini ehitustöödeks on hankeleping sõlmitud ja töödega on alustatud ning Palupe- ra–Puka–Keeni lõigu ehitustöödeks on hankeleping sõlmitud Eesti Raudtee elektrienergia tarbimine Eesmärk täideti, elektrienergia omatarve jääb alla 13 GWh/aastas oli 10,87 GWh 24 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused SIDUS- Reisijateveo aastane käive on 4,9 mln Eesmärk täideti (5,2 mln rongikilomeet- RÜHMAD rongikilomeetrit rit) 12 infotablood on paigaldatud Eesmärk täideti Tapa–Tartu lõigule Liiklusgraafiku täitmine on vähemalt Eesti Raudtee poolt mõjutatavast liik- 99,2% nii reisijate- kui kaubaveol lusgraafikust täideti 100% kaubaveol ning 99,7% reisirongide puhul Eesti Raudtee taristu rikete tõttu ei hiline Eesmärk täideti, taristurikete tõttu hilines rohkem kui 250 rongi 156 rongi PROTSESSID Taristu hooldustööde ja sündmuste in- Eesmärk täideti fosüsteemi (FSM) pilootprojekt on testitud Lääne-Harju ja Lõuna-Eesti piirkondades ISO 27001 käsitlusala on laiendatud tele- Eesmärk täideti komi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) teenustega ja vastavalt resertifitseeritud Ettevõtte toimepidevuse süsteem on vii- Eesmärk täideti dud vastavusse uute hädaolukorra sea- duse ja elutähtsat teenust korraldava asu- tuse (ETKA) poolt kehtestatud nõuetega Moderniseeritud on kõik 100 raudtee- Eesmärk täideti olulises osas, 95 üle- ülesõidukohta sõitu on valmis ehitatud, 5 tk jääb 2026. aasta esimesse poolde Raudteeülesõidukohtade ettevõtte poolt Eesmärk täideti. Rikkeid oli 98 mõjutatavate rikete arv ei ületa 100 Elektrivõrkude ameti Aegviidu–Tapa–Tartu Eesmärk täideti kontaktvõrgu varad on sisestatud varahal- duse moodulisse TÖÖTAJAD Liiklusteenistuse eesti keelt valdavate Eesmärki ei täidetud, eesti keele oskus (keeleoskus vähemalt B2-kategooria ta- vähemalt B2-tasemel oli 36,1% töötaja- semel) töötajate osakaal on vähemalt test 40% Digimentorite võrgustik on loodud ja digi- Eesmärk täideti mentorid on koolitatud, läbi on viidud vä- hemalt kaks koolitust töötajate digiteadlik- kuse kasvatamiseks Küberhügieeni koolituse on läbinud ja tes- Eesmärk täideti, testi sooritasid 100% ti sooritanud 100% töötajatest, v.a taristu- kõikidest töötajatest, v.a taristuteenis- teenistuse töötajatest vähemalt 70% tus, kus see oli üle 97% Ettevõttes on vähemalt 20 praktikanti, sh Eesmärk täideti, 21 praktikanti oli, kel- tööle asunud kolm praktikanti lest 6 asusid tööle Vastutustundliku ettevõtluse foorumi in- Eesmärk täideti deksis on osaletud ja kuldtase on kaitstud Töötaja ja peresõbraliku tööandja märgi- Eesmärk täideti se hõbetase on säilitatud 25 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Finantsnäitajad mln eurot 2025 2024 2023 2022 2021 Äritulud kokku 80,1 69,1 64,3 59,0 55,8 Müügitulu 31,2 28,1 28,6 29,4 32,8 sh infrastruktuuri kasutustasud 24,3 22,8 23,1 24,7 29,3 sh muud teenused 6,9 5,4 5,5 4,7 3,5 Muud äritulud 48,9 41,0 35,7 29,6 23,0 sh varade sihtfinantseerimine 13,4 9,6 7,9 7,9 7,1 sh sihtfinantseerimine tulemuseesmärkide 35,0 30,7 25,9 20,7 14,6 saavutamiseks sh muud äritulud 0,5 0,7 1,9 1,0 1,3 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) 37,2 27,4 23,8 23,6 22,4 Puhaskasum 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Investeeringud 142,1 127,8 83,9 55,6 34,6 Varad aasta lõpus 735,4 596,5 486,2 417,4 374,4 Omakapital aasta lõpus 176,1 176,1 176,1 176,1 176,1 Intressikandvad kohustised aasta lõpus 141,1 102,9 70,8 49,2 34,8 Ärikulud kokku 80,7 69,7 64,6 58,7 55,5 sh kaubad, materjalid, teenused 10,7 10,7 12,1 11,9 9,8 sh mitmesugused tegevuskulud 5,8 5,8 4,8 4,4 3,5 sh tööjõukulud 26,0 24,8 22,1 19,5 18,7 sh põhivara kulum 37,8 27,9 24,2 23,3 22,1 sh muud ärikulud 0,4 0,5 1,4 -0,4 1,4 Tegevusmahud Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutses liiniveol seitse kaubaveo-ettevõtjat (Operail, Sillamäe Sadam, Enefit Industry, GoRail, LDz Cargo Eesti filiaal, LTG Cargo AB ja Maardu Raud- tee) ning kaks reisijateveo-ettevõtjat (Elron ja Pasažieru vilciens (Vivi)). Alates liiklusgraafikuperioodist 2021/2022 on Eesti Raudtee sõlminud infrastruktuuri kasutamise lepinguid ka mitteavaliku raudtee veo-ettevõtjatega (nt Skinest Rail), kes veavad kaubasaatjate ja -saajate kaupu üle avaliku ja mitteavaliku raudtee vahelise piiri. 2025. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 2,87 mln tonni kaupu, mis on pea samapalju kui 2024. aastal. 36% kaupadest vedas raudteeveo-ettevõtja Operail (2024: 54%). Vähenesid kohalikud ning suurenesid import- ja eksportveod. Peamiselt veetakse Eesti avalikul raudteel mineraalseid kütuseid, põlevkivi, teravilja ja tai- meõlisid. Läti ja Leedu raudteeinfrastruktuuridel 2025. aastal kaubaveomaht vähenes. 26 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Veomahud Balti riikide avalikel raudteedel 2024-2025 (tuh tonni) -4,7% -17,5% 24 443 25 662 0,2% 11 465 9 454 2025 2 874 2 868 2024 Eesti Raudtee Läti Raudtee Leedu Raudtee Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2025. aastal diisel- ja elektrirongidega 6,59 mln reisijat (–0,9%) ning Eestis kokku 7,66 mln reisijat (–1,3%). Rahvusvahelist reisirongiliiklust aastatel 2021–2025 ei toimunud. Teistest Baltimaadest oli kohalike raudteereisijate arv 2025. aastal Lätis 21,3 mln (2024: 19,4 mln) ja Leedus 5,3 mln (2024: 5,0 mln). Kohalike reisijate kuine arv Eesti Raudtee infrastruktuuril 2023-2025 (arvestamata lõiku Tallinn/Tallinn-Väike, tuh) 700 637,1 617,9 615,0 608,0 603,0 588,9 594,1 585,0 572,3 587,5 580,9 579,3 574,1 576,7 573,6 555,1 558,1 557,3 552,6 560,1 564,8 549,6 554,1 548,8 548,4 600 515,2 533,0 524,0 516,3 510,1 504,1 496,0 484,2 491,1 483,3 500 410,2 400 300 200 100 0 r i i r r r r r l st un ul ts ai ua be ril be be be ua gu Ju M är Ap Ju an oo m r em em eb M Au ve Ja kt pt ts Ve No O De Se 2025 2024 2023 Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 5,16 mln rongikilomeetrit, mis moodustas 91,6% kõi- kide rongide kogukäibest (2024: 90,2%). Reisirongide käive kasvas võrreldes 2024. aastaga 3,7% ja kau- barongide käive vähenes 12,4%. Kuna kaubaveomaht püsis stabiilsena, näitab rongide käibe vähenemine lühikeste veoõlgade (nt Kohtla-Vaivara) osatähtsuse kasvu. 27 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Rongide käive (tuh rongikm) 5 000 5 163 4 957 4 000 3 000 2 000 1 000 2025 539 472 0 2024 Reisijatevedu Kaubavedu Veeremi töö moodustas 2025. aastal Eesti Raudtee infrastruktuuril 1 709 mln bruto tonnkilomeetrit, seal- hulgas kaubarongide töö 892 mln bruto tonnkilomeetrit ehk 52,2% (2024: 55,7%). Võrreldes 2024. aastaga vähenes kaubarongide töö 9,8% ja reisirongide töö kasvas 3,7%. Veeremi töö (mln bruto tonnkm) 1 400 1 200 1 000 989 800 892 817 788 600 400 200 2025 0 2024 Reisijatevedu Kaubavedu 28 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Taristu uuendamine ja hooldamine Eesti Raudtee taristu seisukord 2025. aasta lõpuks: ■ teatud kiirusi võimaldavate raudteeliinide osakaalud: 8% – 140 km/h, 34% – 135 km/h ja 43% – 120 km/h; ■ raudteeülesõidukohtadest on 98% heas korras; ■ raudteeülesõidukohtadest on automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega varustatud 60%, ainult foorisignalisatsiooniga 26% ülesõidukohtadest; ■ teerajatistest (sillad, viaduktid, truubid) on 70% heas korras; 2025. aasta kvaliteedinäitajad: ■ raudtee piirijaamade läbilaskevõime suhteline kasutamine: Narva 7,5%; Koidula 5,0%; Valga 21,1% (2024: vastavalt 5,0%, 15,0% ja 21,1%); ■ reisirongide liiklusgraafiku täitmine 99,7% (2024: 99,3%); ■ kaubaveo töörežiimi järgimine 100% (2024: 100%); ■ rikete arv 2 286 (2024: 2 271) Suurprojektid Elektrifitseerimise projekti raames varustatakse 25 kV vahelduvvoolul töötava kontaktvõrguga raudteelõigud Aegviidust Tapani ning Tapalt Narva ja Tartuni. Lisaks uuendatakse täielikult kontaktvõrk Tallinnast Aegviiduni. 2025. aasta lõpu seisuga on edenemine olnud märgatav. Lagedi–Aegviidu lõigus on kontaktvõrk uuendatud. Aeg- viidust Tapani on uus kontaktvõrk kasutuses. Tapalt Tartuni on kontaktvõrgu ehitamine lõpetatud ning plaan on see 2026. aastal pingestada. Tapalt Narva suunas toimub kontaktvõrgu ehitamine ning paigaldatud on üle poole mastidest ning umbes pool kontaktjuhtmetest. Praeguse plaani järgi on kõik nimetatud liinid elektrirongiliikluseks valmis 2028. aastal. Taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine. Projekti raames viiakse jaamades läbi ulatuslik turvanguseadmete uuendamine, mille käigus asendatakse olemasolevad seadmed, vahetatakse välja foorid ning pöörmeajamid ja rajatakse kaasaegne tehniline taristu uute liiklusjuhtimissüsteemide kasutuselevõtuks. Tööde eesmärk on suurendada raudteeliikluse ohutust, töökindlust ja vastavust kehtivatele tehnilistele ning ohutusnõuetele. 2025. aastal lõpetati Tapa jaamas turvanguseadmete ehitus- ja paigaldustööd. Jaa- ma piirkonda rajati uus kaablikanalisatsioon ning paigaldati vajalikud kaablitrassid. Kasutusele võeti uus seadmeruum haldushoones, kuhu lepingupartner paigaldas kaasaegsed liiklusjuhtimisseadmed. Pärast paigaldustööde lõppu alustati süsteemide katseekspluatatsiooniga, mille käigus kontrollitakse lahenduste toimivust ning valmis- olekut edasiseks püsikasutuseks. 29 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Tapa–Tartu lõigul on turvangusüsteemide ehitustööd 2025. aasta lõpuks suuremas osas lõpetatud. Teosta- tud on põhilised välised ehitus- ja paigaldustööd ning loodud vajalik tehniline taristu. Jäänud on seadmete lõplik paigaldus, süsteemide testimine ja vastuvõtmine, mis viiakse läbi vastavalt kehtivatele protseduuri- dele ja ohutusnõuetele enne süsteemide täielikku kasutuselevõttu. Seoses uute seadmeruumidega uuendati projekti käigus ka Eesti Raudtee fiiberoptilise kaabli võrku, taga- des töökindla andmeside nii jaamades kui jaamavahedes. Tehtud investeeringud loovad eeldused edasi- seks digitaalseks arenguks ning kaasaegsete liiklusjuhtimis- ja turvangulahenduste rakendamiseks kogu Tapa–Tartu suunal. Liikluskorralduse automatiseerimine. Jätkus tervikliku liikluskorraldustarkvara arendus ja juurutamine. Aasta olulisimaks teetähiseks oli süsteemi teise etapi vastuvõtutestide läbiviimine ning ettevalmistused süsteemi ohutuse sertifitseerimiseks koostöös välise hindajaga. Töö jätkub testimise käigus tuvastatud puuduste likvideerimise ja süsteemi vastavusse viimisega Eesti Raudtee ohutusstandarditega. Samuti viidi lõpule teiste liiklusjuhtimise ja -kontrolli süsteemide täielik integreerimine liikluskorraldustarkvara platvormiga, vastuvõtutestid sooritati edukalt ning liidestused võeti ametlikult vastu. Raudteeületuskohtade moderniseerimine. Ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade uuendamise käigus lisatakse või vahetatakse välja olemasolevad tõkkepuud, foorid ja seadmed. Projekti koosseisus on kasu- tusele võetud ka uus seiresüsteem, mis annab reaalajas infot võimalikest riketest ning võimaluse neid ope- ratiivselt lahendada. Ohutuse suurendamiseks raudteeülesõidukohtadel, kus rongide kiirused on suure- mad, võeti kasutusele nelja tõkkepuuga lahendus. 2025. aasta lõpuks oli valmis ehitatud 95 ja aktiveeritud 60 moderniseeritud ülesõidukohta ning kasutusele võetud seitse nelja tõkkepuuga ülesõidukohta. Projekt lõpeb 2026. aasta esimeses pooles. Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Tartu–Koidula raudteeliinil. Tallinn–Tapa– Tartu suunal ehitatakse raudtee vastavaks reisirongide kiirustele kuni 160 km/h. 2025. aastal rekonstrueeriti Tapa–Tartu liinil 29 km peateed (sh tehti neli õgvendust 9,6 kilomeetril ja 19,4 km kapitaalremonti) ning 5,8 km jaamateid. Projekt hõlmab ka raudteerajatiste ehitustöid. 2025. aastal valmisid Mullavere viadukt ning Vägeva ja Pedja ooteplatvormid. Samuti Kiltsi, Rakke, Tabivere ja Kärkna platvormid ja Alupere jalakäijate läbipääs. Pooleli on veel Lehtse, Nelijärve ning Jäneda platvormide ja tunneli (kokku kolm tunnelit ja kuus platvormi) ehitustööd. Kohalike omavalitsustega tehakse koostööd uute tunnelite rajamiseks, Tartu linnaga on alustatud koostööd kahe uue jalakäijate tunneli rajamiseks. Aianduse-Maasika tunnel paigaldati 2025. aastal ning Väikese kaa- re tunnel paigaldatakse 2026. aastal. Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tapa–Narva raudteeliinil. Tapa–Narva kapitaal- remondi käigus ehitati välja ning avati liiklusele kaks õgvendust (Tapa–Kadrina ja väike õgvendus enne 30 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Püssit). Püssi–Kohtla õgvendusel rajati muldkeha, paigaldati truubid, veeti välja sõrestik ning tee ballasteeriti, töödega jätkatakse 2026. aastal, mil toimub õgvenduse ühendamine ja liiklusele avami- ne. Jõhvi–Oru õgvenduse ja sellele jääva truubi ehitustööd teostatakse 2026. aastal. Jaamade ümbe- rehitust ning kõrvalteede kapitaalremonti teostati Rakvere, Sonda, Kiviõli, Püssi, Jõhvi, Oru ja Narva jaamades, töödega jätkatakse 2026. aastal. Peatee pöörmed asendati betoonprussidel pöörmetega Kadrina, Kabala ja Püssi jaamades. 2026. aastal asendatakse betoonprussidel pöörmetega peatee pöörmed Sonda, Oru ja Soldina jaamades. Oru jaamas ehitatakse uus laiem ooteplatvorm. Õgvendus- tel asendatakse kaks olemasolevat silda truubiga ja ehitatakse kolm uut truupi, nelja truubi ehitustööd on lõpetatud. Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tartu–Valga raudteeliinil kahese kasutuse ees- märgil. Tööde käigus teostatakse Palupere–Puka õgvendused (10,2 km) ning Puka–Keeni kapitaalremont (11,4 km), likvideeritakse Puka jaam ja ehitatakse seitse truupi. Ehitustöödega alustati 2025. aastal, mil teostati 1,6 km ulatuses peatee kapitaalremonti ning õgvenduste pinnasetöid. Tööde põhiraskus langeb 2026. aastale. Raudtee hooldus Raudtee 2025. aasta plaaniliste hooldustööde eesmärgiks oli hoida ohutut rongiliiklust kehtestatud kiirustega. Põhilised hooldustööd olid järgmised: ■ raudtee toppimine masinaga 55,4 kilomeetril (-70% võrreldes 2024. aastaga); ■ 86 pöörme masinaga toppimine (+26%); ■ Fastclip-tüüpi rööpakinnituste korrashoid 12,8 kilomeetril (+6%); ■ 3 263 puitliipri (+18%) ja 862 pöörmeprussi (-47%) asendamine; ■ 73 termiitkeevituse (+40%) ja 42 riströöpa pealekeevituse (-37%) tegemine; ■ 242 kontaktkeevituse (+4%) tegemine; ■ 3 000 m pikkrööpa (+45%) asendamine. 31 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused 2025. aastal tehti põhjalikud analüüsid raudteerajatiste seisukorra kohta, teisendades tulemused ühtsesse skaalasse (vt allpool). SI (seisukorra indeks) ■ 0-25 punkti – vajab pidevat tähelepanu ■ 26-50 punkti – vajab tähelepanu ■ 51-75 punkti – heas seisukorras ■ 76-100 punkti – väga heas seisukorras Keskmine hinnang Eesti Raudtee peateede rööbasteele oli 79 (+3 võrreldes 2024. aastaga), sildadele ja truupidele 62,1 (+1,8) ning raudteeületuskohtadele 84,3 (+0,8). Hinnanguga 76-100 Hinnanguga 51-75 Eesti Raudtee rööbastee SI hinnang (kogupikkus km) Hinnanguga 26-50 Hinnanguga 0-25 552 550 520 492 500 439 450 362 400 350 289 300 219 250 185 167 200 149 147 145 129 118 150 106 100 50 3 1 2 1 0 2021 2022 2023 2024 2025 Eesti Raudtee teerajatised SI hinnanguga (tk) Hinnanguga 76-100 Hinnanguga 51-75 Hinnanguga 26-50 Hinnanguga 0-25 224 Hindamata 213 202 202 194 200 159 150 147 142 134 150 120 114 109 104 93 100 50 33 15 16 13 10 8 6 1 1 3 2021 2022 2023 2024 2025 32 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Hinnanguga 76-100 Hinnanguga 51-75 Eesti Raudtee ületuskohad SI hinnanguga (tk) Hinnanguga 26-50 Hinnanguga 0-25 Hindamata 269 300 252 250 239 238 250 200 150 100 84 78 68 56 37 50 26 22 12 6 6 2 3 3 4 2 0 0 0 0 0 2021 2022 2023 2024 2024 Elektrivõrgud 2025. aastal ehitati sarnaselt varasematele aastatele välja toitepunkte turvangusüs- teemidele. Lisaks ehitati mitmes kohas ringi jaotusvõrku, et kohandada seda uueneva raudteega, ning tugevdati toitevarustussüsteeme, et tagada suuremad läbilaskevõim- sused ning kõrgem töökindlus. AS Eesti Raudtee tegeleb jätkuvalt elektrienergia vahendamisega, mis tähendab, et hangitavat elektrienergiat müüakse edasi alltarbijatele, kellest suurim on Elron. Nende elektrirongid sõidavad Eesti Raudtee poolt tarnitava 100% taastuvatest allikatest päri- neva elektrienergia toitel. 2026. aastal on plaanis viia läbi järjekordne riigihange kaheks aastaks taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia ostuks mahus kuni 80 GWh. Varasematel aastatel on investeeritud päikeseparkidesse, kuid seda protsessi oleme pidurdanud, sest elektrienergia hindade volatiilsus ning madal elektrienergia hind päi- keseenergia tootmiseks sobival ajal ei soosi ilma salvestuseta suurte päikeseparkide ehitamist. Jälgitakse tähelepanelikult energiaturul toimuvat ning võimaluste sobivusel on ettevõte valmis uusi investeeringuid kaaluma. 33 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Kinnisvara Eesti Raudtee üheks suunaks on pakkuda oma töötajatele paremaid, mugavamaid ning kaasaegsemaid töötingimusi. Eesmärgi täitmiseks valmis 2025. aasta sügisel Keilas nullenergia põhimõttel ehitatud haldushoone. Aasta lõpus alustati Jõhvi uue haldushoone projekteerimishanke ettevalmistamisega. Paremate töötingimuste loomiseks soovib Eesti Raud- tee Toompuiestee 35 kinnistule ehitada uue peahoone, selleks esitati kohalikule omavalitsusele detailplanee- ringu algatamise taotlus. Hetkel tegutseb ettevõte üüri- pinnal Telliskivi kvartalis, kus juba täna on probleemiks ruumikitsikus ning nähakse vajadust lisaruumi järele liik- lusjuhtimiskeskuse tulevikuvajaduste realiseerimiseks. Uus hoone on kavandatud peamiselt ettevõtte oma- kasutusse, samuti planeeritakse sinna kokku tuua seni erinevates asukohtades üle Tallinna paiknevad struk- tuurüksused. Taristu optimeerimise raames lammutati 2025. aastal viis hoonet. Väljakutseks on kujunenud ajalooliste, jaa- makompleksi kuuluvate hoonete saatus. Suures osas on need kasutusotstarbeta, halvas seisukorras ja vaja- vad suuremahulist renoveerimist, teisalt püütakse enne korrastamist leida neile uus kasutusotstarve. Ühtegi ajaloolist jaamahoonet ei lammutata kergekäeliselt, eel- kõige otsitakse hoonetele uut võimalikku kasutust, nii näiteks on mõnedesse neist paigaldatud liiklusjuhtimise seadmed (Tamsalu, Soldina, lähitulevikus ka Vaivara). Samuti on hooneid antud kohalikele omavalitsustele kasu- tada kogukonna jaoks. 2025. aasta taristuministri käskkirja alusel saab ettevõte leida uued kasutajad Vasalemma, Klooga, Kadrina ja Lehtse jaamahoonetele. Heaks ajaloolise kultuuripärandi eest hoolitsemise näiteks oli 2024. aastal Tapa jaama veetorni fassaadi ja avatäidete remont. 2025. aastal renoveeriti Tapa jaamahoone ka- tus ning 2026. aastal jätkatakse jaamahoone fassaadi renoveerimisega. Eesti Raudtee loodab, et edaspidises koostöös Tapa linnaga saavad neist hoonetest kohaliku kogu- konna kogunemiskohad ning kultuuri edendamise vedurid. Jätkatakse koostöös Tallinna Strateegiakeskusega Kopli kaubajaama tulevikulahen- duse panustamisega Põhja-Tallinna üldplaneeringusse. Lahenduse kohaselt jääb osa jaama territooriumist alles, kuid suur osa hoonestatakse või muudetakse rohealaks. Innovatsioon ja digitaliseerimine Alates 2023. aastast juhitakse Eesti Raudtee digimuutusi läbi digistrateegia. Stratee- gia on koostatud eesmärgiga maksimeerida tehnoloogia kasutamisest saadavat väär- tust, et saavutada Eesti Raudtee strateegilisi eesmärke. Digistrateegia elluviimiseks leidsid 2025. aastal aset järgmised olulised tegevused: juurutati tehnoloogia juhtimise rollid ning kinnitati infotehnoloogiliste toodete ja tooteportfelli juhtimise põhimõtted. Käivitati esimesed digiteenused: hoiatuste edastamise teenus (HES), mille piloot viidi läbi koos Elroniga, ning akende tellimise teenus. 34 Aastaraamat 2025  2025. aasta tulemused Muudatuste elluviimiseks kasutab organisatsioon kogukonnapõhist mudelit, kutsudes ellu digimentorite kogukonna, kes toetab organisatsiooniülest digimuutust. Tooteoma- nike kogukond liidestati tooteportfelliga, et tagada ühtse standardi järgi juhitud info- tehnoloogilised tooted. Uute rollide juurutamisel on kogukondlik lähenemine ülioluli- ne, kuna läbi selle on võimalik kujuneda õppivaks organisatsiooniks, kus toetatakse üksteise kompetentside arengut, jagatakse häid tavasid, õpitakse väljakutsetest ning juhitakse muudatusega kaasnevat kommunikatsiooni. Suurimad väljakutsed on protsessi ja muudatuste juhtimisel. Digistrateegiat juhitakse iga-aastaselt uueneva tegevuskavaga ning läbi strateegiapäevade, mis toimuvad üks kord kvartalis ning kus osalevad juhid ja valdkonnaspetsialistid. Päeva eesmärk on arutleda, kuidas ühiselt strateegiast tulenevaid väljakutseid lahendada ja eesmärke saavutada. Taristu hooldustööde ja sündmuste infosüsteemi (Field Service Management) juurutamisel jõuti pilootfaasi, mille raames osales kokku üheksa meeskonda Lää- ne-Harjust ning Lõuna-Eesti kolmest taristuteenistuse struktuuriüksusest. Piloteerimi- ne hõlmas ulatuslikke arendustöid, meeskondade koolitusi ning süsteemi katsetamist reaalses töökeskkonnas. Samuti kinnitati muudatuste juhtimise plaan, mida rakenda- takse alates 2026. aastast. Geoinfosüsteemi (GIS) osas valmis strateegia aastateks 2025–2029 ning ees seisa- vad suured väljakutsed digitaalse kaksiku suunal. Pöörmeajamite analüüsiplatvormi Hitachi Rail TIRIS pilootprojekt viidi edukalt lõpule ning projekt lisati 2026. aasta plaanidesse edasiseks juurutamiseks Lääne-Har- ju liinidel, kus on kasutusel juba uued Mipro OY poolt paigaldatud turvangusüsteemid. Eesti Raudtee tegevuse automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks võeti esimest korda kasutusele riigi andmevahetuskeskkond x-Tee, mille abil liidestati ERP-süsteem Dynamics 365 Tervisekassa ning Maksu- ja Tolliameti süsteemidega luues automaatse andmevahetuse. Lisandus või uuendati kolm ärianalüütika rakenduse PowerBI aruan- net, valmisid pilvepõhisel koostööplatvormil Sharepoint siseveeb, isikukaitsevahendite tellimise keskkond ja puhkuste rakendus. 35 Aastaraamat 2025  2025. aasta olulisemad sündmused 2025. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED JAANUAR ρ Eesti Raudtee kontoritöötajad korraldasid heategevusliku oksjoni. Kogutud summa annetati täies mahus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lastefondile, et toetada eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid ning seadmete soetamist haiglatele. VEEBRUAR ρ AS Eesti Raudtee sõlmis LEONHARD WEISS OÜ-ga 8,9 miljoni euro suuruse lepingu Kiltsi–Rakke–Vägeva lõigu kapitaalremondiks ning Kiltsi ja Rakke jaama reisijate ooteplatvormide laiendamiseks. ρ Toimus Tapa veoalajaama ja Aegviidu–Tapa kontaktvõrgu pingestamine. Tege- mist oli esimese 25 kV kontaktvõrgusüsteemi pingestamisega Eestis. ρ Tapa jaamas toimus üritus „Laps tööle kaasa“, kus töötajate lapsed kuulasid ohutusloengut ja said tutvuda Eesti Raudtee päästetehnikaga. ρ Eesti Raudtee pälvis Tapa valla “Aasta teo” Tapa raudteejaama veetorni ja de- poo renoveerimise eest. MÄRTS ρ Eesti Vabariigi taristuministriks sai Kuldar Leis, kelle haldusalas on ka Eesti Raudtee. ρ Eesti Raudteelaste ametiühing ja AS Eesti Raudtee kirjutasid alla kollektiivlepin- gule, mis määras töötajate hüved aastaks 2025. ρ AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 17,5 miljoni euro suuruse lepingu Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste rajamiseks ja jaamade ümberehitamiseks. Raudteetööd on vajalikud, et luua eeldused piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h ning Tapa–Narva raudteeliini elektrifitseerimiseks. ρ Seati sisse ettevõttesisene töökeskkonna vihjeliin, et tagada paremad töötingi- mused ja teavitussüsteem. APRILL ρ Töötajatele hakati pakkuma karjäärinõustamise võimalust. ρ Toimus jalakäijatele suunatud raudteeohutuskampaania, millega juhiti tähelepanu läänesuunal tihenenud reisirongiliiklusele. Ohutuspäeval jagasid ohutusteavet Nõmme linnaosa suurima liiklusega raudteeülekäigukohtadel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA), Elroni, Eesti Raudtee ja Foruse töötajad. ρ Eesti Raudtee taristul toimusid märkimisväärsed riiklikud suurõppused SIIL, KILP ja KÜÜSLAUK. Tegevused jagunesid Lõuna- ja Ida-Eesti vahel ning toi- musid tihedas koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei- ja Piiri- valveameti ning teiste julgeolekusse panustavate asutustega. MAI ρ Euroopa mitmekesisuse kuu raames tähistati Eesti Raudteel mitmekesisuse päeva. Toimus seminar, kus tutvustati mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid, mille on loonud meie oma mitmekesisuse töörühm. ρ Kopli kaubajaamas toimus Eesti Raudtee talgupäev. Talgutele oli tulnud üle 20 töötaja, kes andsid oma panuse jaamaümbruse puhastamisesse ja Putukaväila rohekoridori ettevalmistamisesse. ρ 23. mail kogunesid Eesti Raudtee töötajad koos lastega Tallinna Loomaaeda raudteeLASTEpäevale. Kohal oli ka Operation Lifesaver Estonia (OLE) ohutus- telk. ρ Toimus ettevõttesisene töövarjunädal, kus 13 töötajat varjutasid kolleegi tööd. JUUNI ρ Eesti Raudtee pälvis Kaitseministeeriumilt “Riigikaitsjate toetaja” hõbetaseme tunnustuse. ρ Eesti Raudtee sai järjekorras neljanda vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise Kestliku Ettevõtluse Liit KELL poolt. 36 Aastaraamat 2025  2025. aasta olulisemad sündmused JUULI ρ AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 7,8 miljoni euro suuruse lepingu Palupera–Puka raudteelõigu õgvenduste ehituseks ja kapitaalremondi teosta- miseks, et luua eeldused piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h. ρ Juuli lõpus toimus raudteelaste käsidresiinivõistlus Relsiralli, kus osales ka Eesti Raudtee esindustiim. AUGUST ρ Eesti Raudtee Tapa haldushoone sai jätkusuutliku jäätmekäitlussüsteemi eest ReThink hõbemärgise. SEPTEMBER ρ Instari 2025. aasta uuringus valiti Eesti Raudtee tehnikatudengite TOP 10 atrak- tiivseima tööandja hulka. ρ Eesti Raudtee sai pere- ja töötajasõbraliku tööandja hõbemärgise. ρ Aegviidu–Tartu raudteelõigu elektrifitseerimine jõudis lõpusirgele, kõik elektrifit- seerimiseks vajalikud kontaktvõrgu juhtmed said paigaldatud. ρ Eesti Raudtee ohutussaadikud koolitasid Euroopa Liikuvusnädalal Tapa vallas pea 500 last. ρ Toimus ettevõttesisene vabatahtlikkuse päev, kus meie töötajad käisid Eesti Toidupangal abis. OKTOOBER ρ Toimus Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja AS Eesti Raudtee pressiüritus juulikuus sõlmitud 45 miljoni euro suuruse laenulepingu auks. Laenu abil viiakse ellu investeeringud, mis kiirendavad Eesti üleminekut säästvale transpordile. ρ Lõppes „Eesti Raudtee 155 foto- ja joonistuskonkurss“ ning kuulutati välja võitjad. ρ Eesti Raudtee avas Keilas uue, moodsa ja keskkonnasäästliku liginullenergia- hoone. ρ Eesti Raudtee pälvis Peaasi.ee poolt väljastatava vaimset tervist väärtustava Õitseja märgise. ρ Jagati välja ettevõtte väärtuste auhinnad ning toimus juubeliinfokonverents meie töötajatele. NOVEMBER ρ Tähistati 155. aasta täitumist rongiliikluse algusest Eestis. ρ Eesti Raudtee Tapa haldushoone sai Rohelise Kontori sertifikaadi. ρ Toimus Škoda uute elektrirongide esmaesitlus Balti jaamas. ρ Toimus ettevõtte väline töövarjunädal, mille jooksul võõrustati kümmet õpilast erinevatest koolidest. ρ Eesti Raudtee ja LEONHARD WEISS OÜ allkirjastasid pea 5,2 miljoni eurose lepingu Tartu–Reola jaamavahe ja Reola jaama peatee kapitaalremondi teosta- miseks ning liiklejate ohutuse tõstmiseks. DETSEMBER ρ Eesti Raudtee saavutas CV Keskuse Eesti ihaldusväärseimate tööandjate uuringus 8. koha transpordi- ja logistikasektori tööandjate seas. ρ Tallinnas toimus Euroopa Liidu Raudteeagentuuri (ERA) ja Euroopa Liidu Küber- turvalisuse Ameti (ENISA) viies küberjulgeoleku konverents, mille kaaskorralda- jaks oli Eesti Raudtee. ρ Eesti Raudtee osales Kaitseväe õppusel “Karujälg 2025”. ρ Nõukogu kinnitas Eesti Raudtee uuendatud strateegia aastateks 2025-2029. ρ Esitleti Škoda ronge, millega Elron alustas reisijate teenindamist Lääne-Harju piirkonnas. Valmis Tapa jaama uuendatud liiklusjuhtimissüsteem, mis lubas võtta uued Škoda elektrirongid kasutusse ka Tallinn–Tapa rongiliinil. 37 Aastaraamat 2025  2026. aastaks seatud eesmärgid 2026. AASTAKS SEATUD EESMÄRGID LÄHTUDES EESTI RAUDTEE STRATEEGIAST, ON ETTEVÕTE SEADNUD 2026. AASTAKS 12 EESMÄRKI, SEALHULGAS: ■ kulumieelne kasum (EBITDA) on vähemalt 36,7 mln eurot; ■ investeeringute eelarvest on täidetud vähemalt 85% ehk 119,6 mln eurot; ■ turvangusüsteemide moderniseerimise suurprojektis (CCS) on Tapa–Tartu liinil uus liiklusjuhtimise süsteem kasutusele võetud; ■ liikluskorralduse automatiseerimise projektis (TTCMS) on automatiseeritud liiklusjuhtimise süsteem kasutusele võetud Lääne-Harju ja Reola–Koidula liinidel; ■ elektrifitseerimise projektis on Aegviidu–Tapa–Tartu raudteeliini kontaktvõrk ja alajaamad kasutusele võetud ning Tapa–Narva raudteeliini kontaktvõrk on valmis ehitatud; ■ kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h on Tapa–Narva raudteeliinil ja Palupera–Puka–Keeni lõigul õgvendused ja kapitaalremont lõpetatud ning Nelijärve, Jäneda ja Lehtse peatuskohtades on platvormid ja tunnelid valmis ehitatud ning kasutusele võetud; ■ elektrienergia omatarve ei ületa 12,5 GWh/aastas; ■ reisirongide aastakäive on 5,6 mln rongikilomeetrit, tagatud on liiklusgraafiku täitmine vähemalt 99% reisijateveol, Tallinna–Tartu kiirrongi sõiduaeg on 1 h 45 min, 15 infotablood on paigaldatud Lääne- Harju ja Tapa–Narva liinidel, platvormidele on rajatud 20 reisijate ootepaviljoni; ■ ettevõtte toimepidevuse süsteem on viidud vastavusse hädaolukorra seaduse ja elutähtsat teenust korraldava asutuse (ETKA) poolt kehtestatud nõuetega; ■ jätkusuutlikke väärtuspõhiseid riigihankeid on läbi viidud hangete koguarvust: keskkonnahoidlikke hankeid 30%, sotsiaalselt vastutustundlikke hankeid 7% ning innovatsiooni edendavaid hankeid 3%; ■ liiklusteenistuse eesti keelt valdavate (keeleoskus B2 kategooria tasemel) töötajate osakaal on vähemalt 45%; ■ moderniseeritakse viis raudteeülesõidukohta (algtase 95, lõpptase 100). 38 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne KESTLIKKUSARUANNE Kuigi Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv ei ole meile kohus- tuslik, avaldame vabatahtlikult juba teise standarditele toetuva aruande. ESRS aitab meil tagada andmete ajalise järjepidevuse ja võrreldavuse. Lugejasõbralikkust silmas pidades oleme 2025. aasta aruandes võrrel- des eelmisega vähendanud andmepunktide koodide ja vahepealkirjade mahtu. Usume, et läbipaistvus ja vastutustundlikkus on parim viis vastata ühiskonna ootustele. Monika Lilles, Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht 39 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne SISSEJUHATUS KESTLIKKUSE TEEMADESSE EESTI RAUDTEEL Kestlikkusaruande koostamise aluspõhimõtted Peatükis on lähtutud ESRS2 standardist ja selle järgmistest osadest: BP-1, BP-2, MDR-P, MDR-A, MDR-M. Käesolev Eesti Raudtee kestlikkusaruanne on koostatud toetudes Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivile (CSRD) ja selle standarditele (ESRS). Ärisaladuse või konfidentsiaalsuse tõttu välja jäetud andmeid Eesti Raudteel ei ole. Aruandest on välja jäetud teemad, mis ei ole kahese olulisuse analüüsi alusel Eesti Raudteele olulised või mille kohta teave puudub – need teemad on loetletud aruande lisas 2. Aruandes ei ole spetsiaalselt eraldatud Eesti Raudtee enda ja väärtusahela tegevusi, kuid need on erista- tavad lähtuvalt teemast ja kontekstist. Eesti Raudtee käsitleb oma tegevust järjepidevalt kogu väärtusahela ulatuses. Kestlikkusaruanne ei kuulu konsolideerimisele ning see ei konsolideeri ühtegi teist aruannet. Andmed on esitatud seisuga 31.12.2025, kui ei ole märgitud teisiti. Mõnel juhul on kirjeldatud ka 2026. aasta andmeid. Kestlikkuse teemade integreerimine juhtimisse Peatükis on lähtutud ESRS2 standardist ja selle osadest GOV-2, GOV-3, GOV-5. Eesti Raudtee juhtorganite roll kestlikkuses Eesti Raudtee haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolle ning sõltumatust on kirjeldatud peatükis „Hea ühin- gujuhtimise tava aruanne“. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis, sealhulgas tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete esindatus eri rollides, palgatöötajate ja muude töötajate esindatus, mitmekesisus ning pädevus, on esitatud tabelis lk 42-43. Kuna kestlikkuse eesmärgid on osa Eesti Raudtee üldistest strateegilistest eesmärkidest, järgitakse ka juhtorganite valikul põhimõtteid, mis tagavad nende pädevuse ja teadlikkuse kestlikkusega seotud küsi- mustes. Eesti Raudtee ei arvesta juhtorganite valimisel mitmekesisuse aspekte eraldi, vaid lähtub vald- kondlikust pädevusest, mis on viidatud tabelis vastavalt välja toodud. Olulisi kestlikkuse teemadest tõstatuvaid mõjusid, riske ja võimalusi võetakse arvesse Eesti Raudtee stra- teegia koostamisel, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, arvestades sealjuures kestlikkuse aspektidega seotud kompromissidega. 40 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne ESG juhtrühm, kuhu kuuluvad ka haldus,- juht- ja järelevalveorganite liikmed, vaatab olulised mõjud, riskid ja võimalused üle kord aastas. Protsessis osalesid järgmised ettevõtte haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed: kommunikatsioonijuht, eelarve ja analüüsi peaspetsialist, personaliosakonna juhataja, ohutustee- nistuse juht, eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja, juhatuse liikmed, kvaliteedijuht, keskkonnakaitse peas- petsialist, kommertsosakonna juhataja, riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja ning hankeosakonna juhataja. Protsess on täpsemalt lahti kirjutatud peatükis „Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates” ning “Lähtealused taristu kasutajatele avalduvate mõjude juhtimiseks“. Kestlikkuse roll töötajate motivatsioonipaketis Motivatsioonikava ehk stiimulite süsteem on mõeldud töötajate motiveerimiseks ja tulemuslikkuse suu- rendamiseks. Selle peamised omadused ja nende kehtestamise tasand on Eesti Raudtees kestlikkusega seotult järgmiselt. Kestlikkuse aspektid on ettevõttes määratletud strateegilisel tasemel ja neist tulenevad aasta eesmärgid kinnitab nõukogu. Seejärel kinnitab juhatus struktuuriüksuste tegevuskava nõukogu poolt kinnitatud ees- märkide saavutamiseks, mille tulemusena on ka igal struktuuriüksusel omad eesmärgid ehk nii nõukogu, osakonna kui ka töötajate tasandil on kokku lepitud eesmärgid, mis seonduvad ka kestlikkusega. Ettevõttes kehtib palgakomponendina tulemustasu, mis on seotud kokkulepitud aasta eesmärkide täitmi- sega. Igal kevadel hinnatakse nende täitmist ning võetakse vastu otsused tulemustasu maksmise kohta. Tulemustasu on töötaja töötasu muutuv komponent, mille maksmine ja suurus on seotud ettevõtte ja töö- taja kokkulepitud aasta eesmärkide täitmisega. Selle suurus on töötajate kaupa erinev. Tulemustasufond moodustab ca 5% ettevõtte töötasufondist (keskmine tulemustasu on u 60% töötaja kuupalgast). Eesmär- kide täitmise hindamine ja tasu maksmine toimub peale majandustulemuste auditeerimist kevadel. Üldgrupi (nt liikluskorraldaja) ja operatiivtöötajate (nt tööjuht), spetsialistide (nt projektiinsener) gruppi kuu- luvatele töötajatele tulemustasu maksmise aluseks on töötaja tööülesannete kvaliteetne täitmine. Ope- ratiivtööjuhtide (nt teeosakonna juhataja), võtmetöötajate (nt teenusejuht), projektijuhtide ja juhtide grupi töötajatele tulemustasu maksmise aluseks on arvestusperioodiks planeeritud tegevuste ja eesmärkide saavutamine. Tulemuslikkuse hindamisel võetakse arvesse kestlikkusega seotud eesmärke, mis on määratle- tud ettevõtte strateegias. Sellisteks eesmärkideks on näiteks: ■ elektrifitseeritud ja kaasaegse täisautomaatse liikluskorraldusega taristu; ■ sidusrühmade rahulolu; ■ väärtuspõhine juhtimine, kestlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte; ■ “nullvisioon” raudteetaristu ohutuses; ■ atraktiivne tööandja. 41 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne NÕUKOGU, JUHATUSE JA KOMITEEDE LIIKMED Nimi Sünni- Haridustase Positsioon Positsioonile Eelnev töökogemus aasta asumise aasta Rene Varek 1972 Tallinna Tehnika- Nõukogu 2023. Amserv Grupi AS tegevjuht. Vara- ülikooli majan- esimees aastal semalt töötanud muuhulgas Eesti dusteaduskonna valiti nõukogu Raudtee juhatuse liikmena ja ärijuhtimise baka- esimeheks, turundusdirektorina ning ka laureusekraad varasemalt raudteeveeremi renditeenuseid liige aastast pakkuva Railcar OÜ juhatuse liikmena 2020 (Eesti Raudtee nõukogu esimehena ametiaeg lõppes 20.12.2025) Indrek Laineveer 1978 Tallinna Tehnika- Nõukogu liige 2020 Kliimaministeeriumi raudtee vald- ülikooli majandus- Auditikomitee konnajuht, varasemalt majandus- ja teaduse bakalau- liige kommunikatsiooniministeeriumi reusekraad Ohutuskomitee raudteetalituse juhataja liige Hannes Luts 1988 Müncheni Tehni- Nõukogu liige 2023 Regionaal- ja põllumajandusminis- kaülikooli trans- ja alates teeriumi ühistranspordiosakonna pordisüsteemide 28.01.2025 nõunik, transpordi- ja liikuvuskon- magistrikraad auditikomitee sultatsioone pakkuva OÜ Loco- liige smart konsultant. Varasemalt tööta- nud konsultandina Šveitsi ettevõttes Xrail AG Kaupo Raag 1980 Tallinna Tehnika- Nõukogu 2023 Rahandusministeeriumi osaluspolii- ülikooli finants- liige tika ja riigiabi valdkonna juht, vara- alane magistri- semalt tegutsenud ka Eesti Geoloo- kraad giakeskuse, Eesti Meremuuseumi, Lennuliiklusteeninduse, Rail Baltic Estonia (RBE), Nordica ja Levira nõukogude liikmena Anvar Salomets 1983 Tallinna Tehnika- Nõukogu 2023 RBE juhatuse esimees, varasemalt ülikooli transpor- liige töötanud nii Eesti Raudtee arendus- ditehnika magist- direktorina kui ka TTJA peadirektori rikraad asetäitjana Roman Laidinen 1980 Sisekaitseaka- Auditikomitee 2016 Riskijuhtimise lektor Eesti Ettevõtlus- deemia tolli eriala esimees kõrgkoolis Mainor ning tegutsenud bakalaureuse- siseauditijuhina ettevõtetes IPF kraad Digital AS, BLRT Grupp AS, Tallinna Vesi AS Kaur Kajak 1974 Tallinna Ülikooli Auditikomitee 2022 Rahandusministeeriumi haldus- riigiteaduste liige poliitika asekantsler, varasemalt magistrikraad töötanud TTJA peadirektorina ning Päästeameti järelevalveosakonna juhina 42 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne Nimi Sünni- Haridustase Positsioon Positsioonile Eelnev töökogemus aasta asumise aasta Tamo Vahemets 1967 Olustvere Sov- Ohutuskomitee 2015 OLE tegevjuht ning Eesti Energia hoostehnikum, esimees turvalisuse ja tuleohutuse juht, agronoomia eriala, varasemalt töötanud ka Eesti Raud- EBS ärijuhtimine, tee turvajuhina (õpingud pooleli) Dago Antov 1956 Tartu Ülikooli geo- Ohutuskomitee 2017 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika informaatika liige ja tööstustehnika instituudi emeriit- ja kartograafia professor ning varasemalt ka logis- doktorikraad tika ja transpordi teaduskeskuse juht Sirle Loigo 1977 Sisekaitseakadee- Ohutuskomitee 2020 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) mia politseikolledž liige Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse juht, politseikolonelleitnant Viktor Saaremets 1978 Tallinna Ülikooli Ohutuskomitee 2024 Päästeameti peadirektori asetäitja, organisatsiooni- liige varasemalt juhtinud päästetöö osa- käitumise magistri- konda ja ennetustöö osakonda kraad Kaido Zimmermann 1965 Tallinna Tehnika- Juhatuse 2021 RBE nõukogu liige. Varasemalt RB ülikooli raudtee- esimees- Rail AS-is planeerimise ja projektee- ehituse magistri- peadirektor rimise osakonna juht, Läti Raudtee kraad peainsener, Eesti Raudtee juhatuse esimees aastatel 2007-2012 Andrus Kimber 1972 Tartu Ülikooli ra- Juhatuse 2017 Varasemalt Keskkonnainvesteerin- handuse ja stra- aseesimees- gute Keskus SA juhatuse liige, SEB teegilise juhtimise finantsdirektor Eesti Ühispank asepresident, kre- magistrikraad ning diidivaldkonna juht, juhatuse liige, Tallinna Tehnika- SEB Ühisliisingu nõukogu esimees ülikooli digimuu- tused ettevõttes magistrikraad Arvo Smiltinš 1969 Tallinna Tehnika- Juhatuse liige- 2021 SA Raudteekutsed kutsekomisjoni ülikooli raudtee- tehnikadirektor liige ja hindamiskomisjoni esimees. ehituse magistri- Varasemalt LEONHARD WEISS OÜ kraad juhatuse liige ning Eesti Raudtee juhatuse liige ja infrastruktuuri direktor 43 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne Ühised kestlikkusega seotud eesmärgid 2025. aastal Eesti Raudtee strateegilistele eesmärkidele tuginedes määratakse koostöös osakondade juhtidega ette- võtteülesed aasta eesmärgid, sellisteks 2025. aasta eesmärkideks olid muuhulgas: ■ Aegviidu–Tapa–Tartu liini kontaktvõrk ja alajaamad on valmis elektrirongiliikluse avamiseks; ■ moderniseeritud raudteeületuskohti lisandub 28; ■ töötaja ja peresõbraliku tööandja märgise hõbetase on säilitatud; ■ mõjuala 3 ESG mõjude küsitlus on läbi viidud; ■ Vastutustundliku ettevõtluse foorumi indeksis on osaletud ja kuldtase on kaitstud; ■ 12 infotablood on paigaldatud Tapa–Tartu lõigule. Riskijuhtimine ja kestlikkusalase teabe sisekontroll Ettevõtte ESG juhtrühma kuulub riskijuhtimise ja siseauditi osakonna esindaja, kes osales ka oluliste mõju- de, riskide ja võimaluste (IRO) hindamisel. Mõjude, riskide ja võimaluste hindamise käigus tuvastatud riskid kattusid enamjaolt juba varasemalt riskijuhtimise protseduuride raames kaardistatud riskidega. Eesti Raudtee ei rakenda kestlikkusaruandele eraldi sisekontrolli. Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates Peatükis on lähtutud ESRS2 standardi osast SBM-1. Strateegia ja ärimudel Eesti Raudtee on riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevus on raudteeinfrastruktuuri majandamine – raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimissüsteemide ehitamine, remont ja hooldamine, samuti raudtee- liikluse ja manöövritöö korraldamine. Eesti Raudtee jaotab raudtee läbilaskevõimet, võimaldab raud- teeveo-ettevõtjatel eraldatud läbilaskevõimet kasutada, kogub raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid ning viib ellu taristuprojekte, et tagada ohutu, tõhus ja keskkonnasõbralik transpordivõrk. Seega on Eesti Raudtee ärimudel varakeskne. Eesti Raudtee juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted sätestavad muuhulgas, et vastutustundliku et- tevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ning strateegilist pa- nustamist sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse. Juhtimispõhimõtted tervikuna on välja toodud peatükis “Väärtused ja juhtpõhimõtted”. Strateegiliselt keskendub Eesti Raudtee neljale strateegilisele suunale – taristu, sidusrühmad, töötajad ja protsessid, mis on omakorda seotud kestlikkuse eesmärkidega. Strateegilised suunad ja seosed on esi- tatud alloleval joonisel. Eesti Raudtee kestlikkuse strateegia 2024–2030 ja selle rakenduskava sätestab kestlikkuse eesmärgid, tegevused ja vastutajad. Eesmärgid on välja toodud iga kestlikkusaruande teema all. 44 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne Eesti Raudtee strateegia seos kestlikkuse eesmärkidega TARISTU SIDUSRÜHMAD TÖÖTAJAD PROTSESSID ■ Elektrifitseeritud ja kaas- ■ Kvaliteetsed teenused ■ Professionaalsed ja ■ Digitaliseeritud ja automati- aegse täisautomaatse liiklus- ■ Sidusrühmade rahulolu pühendunud töötajad seeritud protsessid korraldusega taristu ■ Väärtuspõhine juhtimine ■ “Nullvisioon” raudteetaristu ■ Raudteeliikluse kasv ■ Optimeeritud taristu ohutuses ■ Kestlik ja sotsiaalselt ■ Tõhus ettevõte vastutustundlik ettevõte ■ Atraktiivne tööandja Reisijatevedu Kaubavedu Kinnisvara Taristu ja liiklusjuhtimine KESTLIKKUSE EESMÄRGID 2030 KESKKOND INIMESED JUHTIMINE ■ Kliimamõju vähendamine ■ Reisijasõbraliku teenuse pakkumine ■ Ettevõtte väärtuste kinnistamine ■ Keskkonnamõju vähendamine töötajates ■ Teadlikkuse suurendamine raudtee- ■ Korduskasutuse suurendamine ohutusest ■ Riskide haldamine ■ Kogukondadega koostöö edendamine ■ Korruptsiooni ennetamine ■ Töötajaskonna järelkasvu tagamine ■ Vilepuhumise soodustamine ■ Tööõnnetuste vältimine ■ Tarneahela mõjude juhtimine ■ Töötajate tervise edendamine ■ Jätkusuutliku hankimise rakendamine ■ Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte ■ Rohekontori arendamine kujundamine ■ Teadlikkuse suurendamine infoturbest ■ Mitmekesise ja mittediskrimineeriva ■ Innovatsiooni toetamine töökultuuri tagamine ■ Protsesside modelleerimine ■ Ettevõtte kestliku arengu tagamine 45 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne Väärtusahel Eesti Raudtee väärtusahel hõlmab raudteeinfrastruktuuri kasutada andmist (nn minimaalne juurdepää- supakett ehk raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagavad põhiteenused) veo-ettevõtjatele reisijate- või kaubaveoks, samuti vajadusel teenindusrajatiste kasutada andmist, veoelektri vahendamist ning infrast- ruktuuri juurdepääsu tagavate lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste osutamist. Eesti Raudtee väärtusahelad Reisijatevedu Veoelekter Reisijate liikumine Raudtee- Liiklus- Teenindus- ja eel- Reisijate jaama taristu juhtimine rajatised soojendus raudteevedu Mõjuala 1 (oma sõidukid, katlamajad, F-gaasid) Mõjualad 2 (sh ostetud elektri- ja soojusenergia) ning 3 (sisenev, seesmine ja väljuv logistika) Kaubavedu Kauba vedu Raudtee- Lisa- ja Liiklus- Teenindus- Kauba jaama taristu abiteenused juhtimine rajatised raudteevedu Mõjuala 1 Mõjualad 2 ja 3 Eesti Raudtee poolt osutatavad teenused Klientide jt sidusrühmade poolt osutatavad teenused Sidusrühmad ja olulised teemad Peatükis on lähtutud ESRS teemapõhiste standardite osadest IRO-1 ning SBM-2–SBM-3. Sidusrühmade huvid ja seisukohad Eesti Raudtee peamised sidusrühmad, nende kaasatus ning kaasamise kategooriad, viisid ja eesmärgid on toodud järgnevas tabelis. 46 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne Sidusrühmad ja nende kaasamine Rollid Näited Kaasamise eesmärk Kaasamise viisid Kliendid Veoettevõtjad (Operail, LDz Kliendi tagasiside kogumi- Iga-aastane kliendirahul- Cargo, LTG Cargo, Enefit ne, murekohtade lahenda- olu uuring ja regulaarsed Industry, GoRail, Elron, Vivi, mine ning rahulolu suuren- kohtumised, töötoad Sillamäe Sadam (Silport), damine Maardu Raudtee jt), Tallin- na Sadam, HHLA TK Esto- nia jt Lepingulised Töövõtjad (nt GoTrack, Koostöö arendamine, part- Regulaarsed töökohtumi- koostöö- LEONHARD WEISS, GRK nerite vajaduste arvestami- sed, töötoad partnerid jne) tarnijad, rahvusva- ne, ühistegevuse kavan- helised organisatsioonid, damine, raudteeohutuse raudteeadministratsiooni suurendamine funktsioonide täitjad teistes riikides, avalikud raudteed (Edelaraudtee), mitteavali- ke raudteede valdajad (nt Valga Depoo), Kliimaminis- teerium, krediidiasutused (nt EIB), OLE, kõrgkoolid (Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia) jt Sihtrühmad Reisijad, ekspedeerijad, Regulatsioonidele vasta- Regulaarsed kohtumised, kaubasaajad ja -saatjad, vuse tagamine, sihtrühma töötoad, sotsiaalmeedia, ministeeriumid (Rahandus- vajaduste arvestamine, ühised projektid ja üritu- ministeerium, Regionaal- ja raudteeohutuse suurenda- sed, aruandluse esitamine Põllumajandusministee- mine rium), valitsusasutused (eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), kohalikud omavalitsused jt Töötajad Eesti Raudtee töötajad Töötajaskonna rahulolu suu- Ettevõtte rahulolu-uuring rendamine ja koostöös et- üle aasta, erinevad küsitlu- tevõtte arendamine sed, ideepank ja töötoad, koolitused Ametiühing Eesti Raudteelaste Ameti- Töötajate huvide kaitse ja Regulaarsed kohtumised, ühing rahulolu suurendamine, mu- üritused rekohtade lahendamine Kogukonnad Luite Selts, koolid, jalgrat- Informeerimine, vajaduste Pressiteated, sotsiaalmee- turid, filmitegijad, kunsti- arvestamine, raudteeohu- dia, otsekontaktid ja ühised projektide eestvedajad jt tusteabe levitamine projektid, üritused Meedia Veebi-, raadio- ja teleka- Informeerimine ja mure- Pressiteated, päringud ja nalid kohtade lahendamine intervjuud, sotsiaalmeedia, üritused 47 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamine Sünteesides Eesti Raudtee poolt 2024. aasta kevadel läbi viidud ühiskondliku mõju ja vastutuse hindamise tulemusi ning sama aasta suvel läbi viidud majandusliku olulisuse hindamise tulemusi, tuvastati peamised aspektid, mille põhjal arutati ettevõttes moodustatud töörühmas läbi teemad, mis peavad järgnevatel aas- tatel olema Eesti Raudtee tähelepanu keskmes. Täpsustavalt on mõjude hindamine välja toodud peatükkides “Taristu kasutajad ja koostööpartnerid” ning “Elurikkus ja ökosüsteemid”. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise protsess Eesti Raudtee oluliste mõjude, riskide ja võimaluste protsess viidi põhjalikult läbi 2024. aastal. Järgmisel läheküljel tabelis OLE olulised mõjud, riskid ja võimalused, millele tugineb ka standardi kestlikkusaspektide valik ehk käesoleva kestlikkusaruande ülesehitus. Olulist mõju ei tuvastatud väärtusahela töötajate ja vee- ja mereressursside suhtes. Eesti Raudtee olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO) Lisaks eelnevale on Eesti Raudtee strateegia tarbeks koostatud SWOT-TOWS analüüs, mis on täpsemalt kirjeldatud peatükis “Taristu kasutajad ja koostööpartnerid”. Kuna Eesti Raudteel on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001, siis hindab ettevõte igal aas- tal oma keskkonnaaspekte ja mõjusid. Samad aspektid sisalduvad ka riskide hindamise ja ESG strateegia koostamise protsessis. 48 Aastaraamat 2025  Kestlikkusaruanne KESKKONNATEEMAD (E) SOTSIAALSED TEEMAD (S) VALITSEMINE (G) MÕJUD MÕJUD MÕJUD Aus, eetiline ja läbipaistev juhtimine, Raudteevõrgu elektrifitseerimine Turvaline ja ohutu raudtee korruptsioonivastane tegevus Vastutustundlik toodete ja teenuste Eluslooduse kaitsmine RISKID hankimine Veomahtude vähenemine Müra ja vibratsioon RISKID sanktsioonide tõttu Võimetus täita sidusrühmade ootusi Reostus, lekked, kemikaalid Küberohu suurenemine kiiremale raudteeühendusele Energiatarbimine ja kasvuhoone- Õnnetused inimestega (mitte Sanktsioonide rikkumine gaaside (KHG) emissioonid töötajatega) liikluses, taristul jm Kestlikkusteemade juhtimise Jäätmed Kvalifitseeritud tööjõu puudus vähese tulemuslikkuse mõju finantseerimisele Täiendavad nõuded tarneahela RISKID VÕIMALUSED juhtimisele, sh hangetel Ressursside hinnatõus Raudteeinfrastruktuuri arendamine VÕIMALUSED Rangemad eluslooduse Automatiseerimine ja Töötajate tervis ja ohutus kaitse nõuded digitaliseerimine Rangemad materjalide valiku ja Töötajate koolitus ja areng jäätmekäitluse nõuded Kasvuhoonegaaside emissioonid Täpne ja kvaliteetne teenus Tööandja maine ja Täiendavad aruandlusnõuded töötajate järelkasv Fossiilkütuste vähenenud tarbimise Aus palk ja atraktiivne mõju veomahtudele motivatsioonipakett Töötajate pühendumus, rahulolu Füüsilised kliimariskid ja kaasamine Transpordisektori arengu Vee- ja pinnasesaaste eestvedamine Majanduslik mõju/panus VÕIMALUSED Eesti ühiskonda Raudteetranspordi eelistamine Huvigruppide kaasamine (modaalnihe) Sääst materjalide taas- ja Mitmekesisus ja korduskasutusest mitte-diskrimineerimine Kohalike kogukondade toetamine 49 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad KESKKONNATEEMAD (E) Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale Eesti Raudtee tegevus on seotud Euroopa Liidu taksonoomiamääruse (EL 2020/852) keskkonnaeesmärki- dest eelkõige kliimamuutuste leevendamise, kliimamuutustega kohanemise, saaste vältimise ja vähenda- mise, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning ringmajandusele üleminekuga. Lähtudes taksonoomiakom- passis toodud sõelumiskriteeriumidest, panustab ettevõtte tegevus kahe esimesena nimetatud eesmärgi saavutamisse, ei põhjusta kahju teistele keskkonnaeesmärkidele ning vastab minimaalsetele sotsiaalsete- le tagatistele. Eesti Raudtee kuulub taksonoomiamääruse kohaselt transpordi infrastruktuuri kategooriasse. Kliimamuutused Peatükis on lähtutud standardist ESRS E1 ning selle osadest E1-1, E1-2 ja E1-4, E1-7, E1-8. Lähtealused kliimaneutraalsuse saavutamiseks ■ Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 on Eesti Raudteele seadnud eesmärgiks raudtee elektrifitseerimise, et vähendada kasvuhoonegaaside emissioone mõjualades 2 ja 3. ■ Eesti Raudtee on oma strateegilised eesmärgid joondanud riiklike eesmärkidega ettevõtte strateegias ja äriplaanis, õgvendades kõverad, remontides tee ning elektrifitseerides Tallinn–Tapa– Tartu (2026) ja Tapa–Narva (2028) raudteeliinid. Juba 2021. aasta algusest läks Eesti Raudtee täielikult üle taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia kasutamisele ja vahendamisele, panustades sellega kliimaneutraalse liikuvuse suurendamisse. ■ Rohetiigri algatuse raames koostatud „Transpordi teekaardi 2040“ positiivse baasstsenaariumi kohaselt väheneb raudteetranspordi heide (kt CO2ekv) 2040. aastaks 66%, jõudes tasemeni 17,2 kt (2019: 50,2 kt). Tulemuslikkuse stsenaariumis peetakse võimalikuks heite vähenemist isegi kuni 90%. Stsenaariumide eelduseks on muu hulgas taktsõiduplaani rakendamine. Heitkogustega kauplemise süsteemist eraldatud riiklike vahendite toel on Eesti Raudtee alustanud vastavaid investeeringuid. ■ Eesti Raudtee tegevusest tekkiv õhusaaste mõjualas 1 on pigem vähene. Süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib veel paari meie oma kontorihoone katlamaja kütmisel ning ettevõtte autopargi kasutamisel. Suund on võetud säästlike küttesüsteemide kasutamisele. Ettevõtte kestlikkusstrateegia eesmärkideks on muu hulgas lokaalsete energiatootmissüsteemide poolt toodetud elektrienergia kogus ja liginullenergia hoonete arv, millega ettevõte panustab energiatõhususse. Ka ettevõtte autopargi suhtes on kestlikkuse strateegias ära määratud keskkonnahoidlike sõidukite ja elektrisõidukite laadimisjaamade arvu suurendamine. 50 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad ■ Kaasnevalt on iga-aastaseks tegevuseesmärgiks vähendada elektrienergia tarbimist. Näiteks kasutatakse pöörmete elektersoojendussüsteeme kaalutletult, rakendades neid vajaduspõhiselt. Valgusteid vahetatakse kaasaegsete ja säästlike süsteemide vastu. Nimetatud tegevused aitavad kaasa ka kliimamuutustega kohanemisele, vähendades nende mõju inimestele ja elusloodusele. ■ Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest lähtuvalt on transpordi ja liikuvuse arengukavas siht vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1 700 kilotonnini CO 2ekv aastas ehk 669 kilotonni võrra võrreldes 2019. aastaga. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel koosmõjus modaalnihke ja raudteeveeremi asendamisega oleks võit 103 kilotonni CO2ekv aastas, millega oleks võimalik saavutada ligikaudu 15% Eesti kliimaeesmärgist. Eestis moodustas transpordi- ja liikuvuse sektor 2023. aastal 19% riigi kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis vastab 2,5 mln tonnile CO2ekv (2025. a valminud Kliimaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuur perioodi 1990–2023 kohta). Raudteetranspordi osakaal sellest suhteliselt väike, ca 2%. 2024. aastal kasutas Eestis raudteetransporti 3,9% reisijatest ning raudteel veeti 19,1% kaupadest, mis näitab, et raudtee näol on tegemist säästlikuma transpordiliigiga võrreldes nt maantee- ja õhuvedudega. Euroopa Komisjon on oma transpordipoliitika Valges raamatus sedastanud, et 30% maanteekaubavedudest tuleks asendada muude transpordiliikidega, näiteks raudtee- või veetranspordiga 2030. aastaks ja üle 50% kõnealustest vedudest tuleks asendada muude transpordiliikidega 2050. aastaks. Eesti Raudtee ei osta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks süsinikukrediite. Raamtegevused kliimamuutuste leevendamiseks ning nendega kohanemiseks on järgmised: ■ emissioonide kaardistamine väärtusahelaüleselt (kasvuhoonegaaside heide mõjualades 1–3); ■ kasvuhoonegaaside heite eesmärgistamine ja vähendamine. 51 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tuleminäitajad 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Lokaalsete energiatootmis- 174 257 325 382 382 382 süsteemide (sh päikeseparkide ja CCS* konteinerite, Tapa Kauba 8 ja Keila uus hoone) poolt toode- tud elektrienergia, MWh Taastuvenergia osakaal elektri- 99% 99% 99% 99% 99% 99% energia tarbimises mõjualas 1 ja 2 (ostetakse ja toodetakse vaid taastuvenergiat (alla 1% kogu Eesti Raudtee tarbimisest on Telliskivi kontoris kasutatava elektri- energia mittetaastuv osa) Keskkonnahoidlike sõidu- 50% 25% 25% 25% 25% 25% autode (M1, N1) protsent soetata- hübriid pistik- pistik- pistik- pistik- pistik- vate autode koguarvust hübriid hübriid hübriid hübriid hübriid Liginullenergia hoonete arv 2 (lisandus 3 (+Jõhvi Keila hal- haldushoo- dushoone) ne) Elektrisõidukitele laadimisjaama- 12 (+Üle- 12 18 (Valga 18 18 18 de arv miste 2, 2, Koidula Narva 2, 2, Keila 2) Telliskivi 2, Tartu 4) *CCS (Control-Command and Signalling) on rongiliikluse kontrolli- ja juhtimissüsteem, mis tagab rongiliikluse ohutuse ja sujuvuse. CCS konteinerid on ruumid vastavate seadmete mahutamiseks. 52 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Energiatarbimine ja kasvuhoonegaasid Peatükis on lähtutud standardist ESRS E1 ning selle osadest E1-5 ja E1-6. Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus (1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh) 0 (2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh) 1 114 MWh (3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh) 0 (4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh) 0 (5) Fossiilsetest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soo- 0 jus-, auru- ja jahutusenergia (MWh) (6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana) 1 114 MWh Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%) 9,3% (7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh) 0 Tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine energia 0 kogutarbimises (%) (8) Taastuvate allikate, sh biomass (mis hõlmab ka bioloogilist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid, biogaasi, taastuvatest allikatest toodetud vesinikku jne), kütu- 0 setarbimine (MWh) (9)Taastuvatest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soo- 10 871 MWh jus-, auru- ja jahutusenergia tarbimine (MWh) (10) Muuks kui kütuseks kasutatava enda toodetud taastuvenergia 0 tarbimine (MWh) (11) Taastuvenergia tarbimine kokku (arvutatakse ridade 8–10 summana) (MWh) 10 871 MWh 53 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad 1., 2. ja 3. mõjuala koguheide ning kasvuhoonegaaside koguheide Tabelis on esitatud mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heide. Mõjuala 3 heitkoguse andmetest on tea- da klientide heitkogused. Andmete täiendava kogumisega hakati tegelema 2025. aastal. Kasvuhoonegaaside heide (mõjualad 1-3) Arvutamisel on kasutatud Kliimaministeeriumi jalajälje arvutusmudelit (Keskkonna ja KHG jalajälje hindamise 2025 mudel) ja seal esitatud eriheitetegureid. Teadaolev KHG heide tuleneb kergel kütteõlil töötavatest väikestest lokaalsetest katlamajadest, sõidukitest ja ostetud elektrienergiast ning klientide tegevusest. Mõjuala 1 2025 2024 Energia ja sõidukid (tonni CO2ekv) 1 246 1 402 Mõjuala 2 Asukohapõhiselt mõõdetud 0 0 mõjuala 2 koguheide, ostetud elektrienergia KHG heide (tonni CO2ekv) Mõjuala 3 Klientide KHG heide (reisijakilomeetrid elektrirongides ja diiselron- 36 081 40 440 gides, bruto tonnkilomeetrid kaubaveol) (tonni CO2ekv) KHG heide kokku (tonni CO2ekv) 37 327 41 842 54 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Saaste ja müra Peatükis on lähtutud standardist ESRS E2 ning selle osadest E2-1, E2-2, E2-3, E2-4 ja E2-5. Lähtealused saaste ennetamiseks ja vähendamiseks Eesti Raudtee suhtub saastetemaatikasse pühendunult ja on teinud palju ennetustegevusi. Kahese olu- lisuse hindamisel on saaste oluline nii keskkonna- kui ka ohutusriskina ja sellest lähtuvalt on kirjeldatud riski maandamise tegevusi. Eesti Raudteel on olemas taastekava reostusjuhtumite puhuks. Ohtlike ainete kasutamise minimeerimine ja kahjude vähendamine ■ Ohtlike ainete kasutamist (taimekaitsevahenditena ja liiprite immutamisel) jälgitakse ning võimalusel piiratakse. ■ Reostusjuhtumite ja hädaolukordade vältimiseks tegeleb Eesti Raudtee veeremist tekkiva reostuse ennetusega. Kuigi seaduse järgi on reostuse likvideerimine reostuse põhjustaja kohustus, on Eesti Raudtee taristu valdajana siiski valmis reostusi vajadusel likvideerima – ohutusosakond teeb regulaarselt õppusi ja taristul toimuvate õnnetuste korral osutatakse abi. ■ Eesti Raudtee kasutab oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: umbrohutõrjevahendeid ja õlisid. Umbrohutõrjeks kasutatakse glüfosaadipõhiseid vahendeid, mille kasutamine jätkub ka edaspidi. Keskkonnamõju vähendamiseks järgitakse kindlaid meetmeid: glüfosaadipõhiseid tõrjevahendeid kasutatakse tuulekiirusega mitte üle 4 m/s, temperatuuriga mitte üle 25 kraadi, kuiva ilmaga ja tavaliselt öösiti. Pritsimine toimub vaid kuni kuue meetri kaugusel rööpapeast. Umbrohutõrjet ei tehta õitsvate taimede korral, et mitte häirida mesilasi. Mesinikke teavitatakse tööde teostamisest ette. Kestlikkuse tegevuskava eesmärk on vältida kasutatavate pestitsiidide koguse suurenemist. ■ Minimeerimaks kemikaalide kasutamise kahjulikku mõju inimesele ja keskkonnale, kasutatakse pöörmete määrimiseks biolagunevat määret ja survepritse, mille abil saab määrdeaine optimaalses koguses pöörmepadjale paigutada. Uued paigaldatavad pöörmed on juba määrdeainevabad. ■ Euroopa Liidus on kreosoot liigitatud kantserogeensete ainete nimekirja. Eesti Raudtee on võtnud vastu otsuse, et enam ei osteta juurde kreosoodiga immutatud liipreid ning need asendatakse järk- järgult betoon- ja komposiitliipritega. 55 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Müra minimeerimine ja vähendamine ■ Eesti Raudtee infrastruktuuril tekib müra peamiselt kas diiselrongide mootoritest või veeremi lihkelohkudega ratastest. Sellise müra vältimiseks saab Eesti Raudtee infrastruktuuriettevõttena kahjuks vähe midagi ette võtta, kuid sellegipoolest on rajatud müratõkkeid ja looduslikke müraseinu. Raudtee kõverates tuleb müra vältimiseks rööpaid regulaarselt määrida. Liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad aluslapid aitavad samuti müra vähendada. ■ Peamise vahendina vibratsiooni vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude rajamisel kokkukeevitatud rööpaid. Ka raudteetööd võivad olla mürarikkad, näiteks puhuritega lume- või lehekoristus. Sellise müra leevendamiseks ajastab ettevõte võimalusel tööd päevasele ajale. ■ Eesti Raudtee on teostanud müra modelleerimisi ning reaalseid müra ja vibratsiooni mõõtmisi peaaegu kogu oma taristu ulatuses. Kaardistatud on probleemsed asukohad ning toimub suhtlus sidusgruppidega – kohalike elanikega, kes on rongidest põhjustatud müra kohta kaebusi esitanud. Saastega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on saaste vältimine ja vähendamine koondatud koos elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega keskkonnamõju vähendamise eesmärgi alla. Saastega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Keskkonna- Müraga seotud juhtumite 16 20 20 20 20 20 mõju vähen- arv (seotud Eesti Raudtee damine tegevusest tuleneva müraga) Utiliseeritud ohtlike 938 900 800 700 100 100 jäätmete kogus, t Pestitsiidide kasutuse 2 005 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 kogus, l 56 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Õhu, vee ja pinnase saaste Eesti Raudtee monitoorib veesaastet Muuga jaama sadeveeväljalasust võetud proovidest. Saasteainete kogused Saasteaine Kogus (kg) Heljum 4 Nafta 0 BHT7 3 KHT 21 Üldfosfor (Püld) 0 Üldlämmastik (Nüld) 1 Tsink (Zn) 0,039 Ühtegi olulist pinnasesaaste juhtumit 2025. aastal ei esinenud, samuti on meie katlamajade õhusaaste kogused nii minimaalsed, et ei vaja mainimist. Probleemsed ja väga ohtlikud ained Eesti Raudtee kasutas 2025. aastal umbrohutõrjeks raudteelt ja selle ümbrusest (6 m raadiuses) 2 005 liitrit glüfosaadipõhist taimekaitsevahendit. Müra 2024. aastal alustatud Terviseameti füüsika kesklabori abiga Läti veduri tekitatava müra mõõtmine Nõm- me ja Balti jaama piirkonnas jätkus 2025. aastal Laagri ja Kopli vahelises lõigus. Mitmes lõigus kehtestati seetõttu kaubarongidele kiiruspiirangud 50 km/h. Viidi läbi uurimistöö, kas betoonliiper tekitab suuremat müra kui puitliiper. Vastav kahtlus tekkis Tartus raudtee läheduses elavatel inimestel seoses Eesti Raudtee investeerimisprojektidega. OÜ Alkranel töö „Mürataseme ja vibratsiooni mõõtmine ja mürataseme model- leerimine Tartu–Reola ja Tartu–Ropka vahelistes raudtee lõikudes seoses puitliiprite väljavahetamisega be- toonliiprite vastu“ tulemusel saime kinnituse, et betoonliipritega teest ei tulene suurem müra ja vibratsioon, vaid see hoopis väheneb. 57 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Elurikkus ja ökosüsteemid Lähtealused elurikkuse ja ökosüsteemide kaitses Elurikkuse seisukohast tundlikke alasid mõjutab Eesti Raudtee tegevus kaudselt. Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma taristu kaitsevööndi sees. Raudtee ääres on ka looduskaitsealasid, kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa–Tartu suunal Põd- rangu looduskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Mustallika looduskaitseala. Neile on kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Raudtee-ehitus võib kaasa tuua ka puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku tallamise ning pinnase ümberpaigutamise. Meetmed elurikkuse kaitsel ■ Ettevõte on tellinud kaitsealuste taimede inventeerimisi ettevõtte tegevusalale jäävate kaitsealuste taimede leiukohtades, kus on kogutud asukohtade statistikat ja taotletud ka taimede ümberistutamist. Õgvendamiste ja kapitaalremontide puhul arvestatakse kõikide piirkonda jäävate kaitsealuste liikidega. Kõige sagedamini on ettevõtte ehitustöödel piiranguks kaitsealused linnud – kanakullid ja konnakotkad, kelle pesitsusajaga arvestatakse projektide teostamisel. Uute raudteelõikude rajamisel arvestab ettevõte ka loomade liikumistrajektooridega, rajades läbipääsudeks tunneleid. ■ Ökosüsteemide kaitseks planeerib Eesti Raudtee taristu ehitustegevust varasemate keskkonnauuringute alusel. ■ Vajadusel rakendatakse elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, mida on nõutud Eesti ja rahvusvahelistes normatiivaktides, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) määratletud keskkonnamõju hindamine jm. Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid koondatud koos saastet puudutavate eesmärkidega keskkonnamõju vähendamise eesmärgi alla. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Keskkonnamõju Niitmise 1 550 1 500 1 500 1 450 1 450 1 400 vähendamine tuleminäitaja (rohekoosluste pindala ha) Rohetaristu 1 - - - - - projektide arv 58 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse 2025. aasta suvel kaardistati umbes pooltel niidetavatel platsidel kasvavad kaitsealused taimed. Samuti ka invasiivsed võõrliigid, mille tõrjumisega peab uuel aastal hakkama tegelema maaomanik. 2025. aasta suvel tegid Eesti Raudtee töötajad koostööd Tallinna Nõmme linnaosavalitsusega karuputke leviku tõkestamisel Laagri jaamas. Haljastusmullaga oli karuputke seeme jõudnud Eesti Raudtee raud- teemaale ja ehitusteenistuse töötajatega käidi raudteemaalt taimi välja kaevamas. Eesti Raudtee maal on levima hakanud ka teine invasiivne liik – pargitatar. Selle tõrje on samuti maaomaniku kohustuseks alates 2026. aastast, seega kevadel planeeritakse ka nende taimede tõrjetöid. 59 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Ressursikasutus ja ringmajandus Peatükis on lähtutud standardist ESRS E5 ning selle osadest E5-1, E5-2, E5-3 ja E5-5. Lähtealused ressursisäästlikkuses ja ringmajanduses Eesti Raudtee ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud kahese olulisuse analüüsil tuvastatud oluline võimalus on sääst materjalide taas- ja korduskasutusest. Üleminekul ringmajandusele lähtub Eesti Raudtee raudteematerjalide vastupidavusest ja kor- duskasutatavusest. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ja ohtlikud jäätmed utiliseeritakse. Ohtlikke aineid si- saldavate materjalide asendamiseks ehitab ettevõte kõik uued raudteelõigud betoonliipritele, kuna varem kasutatud immutatud puitliiprid on olnud ettevõtte suurimaks ohtlike jäätmete tekke allikaks. Samuti taas- kasutatakse eelnevalt kindlaksmääratud ulatuses rööpaid, liipreid ja pööranguid. Järk-järgult suurendatak- se taaskasutatud materjalide osakaalu taristu ehitusel ning hooldusel. Juba 2019. aastal juurutas Eesti Raudtee ettevõtte peahoones rohelise kontori juhtimissüsteemi, mis käsitleb küll ka teisi keskkonnaaspekte, kuid paistab eriti silma just ringmajanduse põhimõtete edukal rakendamisel inimeste igapäevases töökeskkonnas. 2025. aastal pälvis ka Tapa haldushoone Rohelise kontori sertifikaadi. Järgnevatel aastatel soovitakse süsteemi rakendada Keila ja Tartu piirkonna haldus- hoonetes. Rohelise kontori põhimõtete järgimiseks: ■ sorteeritakse jäätmeid liigiti, et neid taaskasutada – köökides ja väljas asuvas prügimajas on konteinerid eri jäätmete jaoks; ■ välditakse asjatut dokumentide printimist; ■ juuakse ise ja pakutakse külalistele puhast kraanivett; ■ kasutatakse liikumisanduritega valgusteid, et säästa energiat. Eesti Raudtee kogub liigiti nii tava- kui ohtlikke jäätmeid, valmistades neid ette jäätmekäitlejale üle and- miseks, kus need suunatakse taaskasutuseks või ümbertöötluseks. Jäätmete koguse teavet kogume nii ohtlike kui ka liigiti kogutud olmejäätmete kohta. Eesti Raudtee suurimaks jäätmeprobleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlbmatuks muutunud puit- liiprid, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, sest need on immutatud kantserogeense aine kreosoodiga. Selliste männiliiprite eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuetekohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas. Alates 2021. aastast ei hangi Eesti Raudtee enam uute ehitusprojektide raames puitliipreid. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse betoonliipritele. Eesti Raudteel on ka leping tootjavastutusorganisatsiooniga, kes tagab veo- ja rühmapakendi taaskasu- tusse võtmise, tagades nii kauba transpordiks ja grupiviisiliseks käsitsemiseks kasutatavate pakendite nõuetekohase ringlussevõtu. 60 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Ressursisäästlikkuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid Kestlikkuse strateegia eesmärgiga „Korduskasutuse keskkonnamõju vähendamise edendamine“ on seo- tud võimalus materjalide taas- ja korduskasutuseks. Eesmärk on seotud järgmiste jäätmehierarhia tasan- ditega: ■ korduskasutuseks ettevalmistamine; ■ ringlussevõtt; ■ muu taaskasutamine. 61 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi Võtmetulemused ja/või sihttasemed näitajad 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Kordus- Ringluses- Tapa–Nar- Tapa–Nar- Jaamatee- Jaamatee- Jaamatee- Jaamatee- kasutuse se võetud va lõigul va lõigul de rekonst- de rekonst- de rekonst- de rekonst- suuren- materjalide planeeritud planeeritud rueerimisel rueerimisel rueerimisel rueerimisel damine/ osatähtsus taaskasu- taaskasu- taaska- taaska- taaska- taaska- ringma- taristu ehi- tus: pöö- tus: pöö- sutatakse sutatakse sutatakse sutatakse janduse tuses ranguid ranguid rööpaid rööpaid rööpaid rööpaid edenda- taaskasu- taaskasu- ja liipreid ja liipreid ja liipreid ja liipreid mine tatud 54%; tatud 29%; vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt rööpaid rööpaid 80% 80% 80% 80% taaskasu- taaskasu- tatud 65%; tatud 46%; liipreid liipreid taaskasu- taaskasu- tatud 65% tatud 46% Ringluses- 41% 45% 45% 45% 45% 45% se võetud materjalide osatäht- sus taristu hoolduses Rohekon- Rohe- 2 3 3 4 4 4 tori aren- kontori damine ja sertifikaati laienda- omavate mine Ees- hoonete ti Raudtee arv hoonetes 62 Aastaraamat 2025  Keskkonnateemad Ressursikasutus 2025. aastal utiliseeriti vanu puitliipreid 888,15 tonni. Teisi, liigiti kogutud ohtlikke jäätmeid oli 2025. a kokku 49,4 tonni. Sellest enamuse moodustas liipripuruga segunenud pinnas (40 tonni). Veo- ja rühmapakendite kogused Jäätme liik Kogus (tonni) 2025 2024 Tekitatud jäätmete koguhulk, sh 986,75 1 167,92 puitliiprid ja muud liigiti kogutud ohtlikud jäätmed 937,55 1 105,00 radioaktiivsed jäätmed 0,00 0,00 segaolmejäätmed 35,70 42,03 biojäätmed 1,63 2,75 paber ja papp, k.a müügipakend 0,34 0,29 segapakend 0,22 0,16 Veo- ja rühmapakend, sh 11,31 17,69 plast 0,26 0,11 paber ja kartong 0,52 0,34 mustmetall 0,95 1,28 puit 9,58 15,96 Eesti Raudtee panustab järjepidevalt ringmajandusse, suunates korduvkasutusse infrastruktuuri uuenda- mise käigus tekkivaid materjale. 2025. aastal realiseeriti vanametalli (nt peamiselt kasutusest kõrvaldatud rööpad) 5506 tonni (2024: 6896 tonni). 63 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad SOTSIAALSED TEEMAD (S) Eesti Raudtee tööandjana Peatükis on lähtutud standardist ESRS S1 ning selle osadest S1-1, S1-2, S1-3, S1-4, S1-5, S1-6, S1-8, S1-9, S1-10, S1-11, S1-12, S1-13, S1-14, S1-15, S1-16 ja S1-17. Töötajaskonna üldised näitajad Töötajate arvu käsitletakse inimeste arvuna, ilma osalise tööajaga töötajaid täistööajale teisaldamata. Töötajate sooline jaotus 704 278 426 2024 • 722 2024 • 284 2024 • 438 Kõigi 704 töötaja püsiv töökoht asub Eestis (Tallinnas ja Tartus ning Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Valga, Põlva, Jõgeva, Võru maakondades). 64 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Töötajate voolavus Omatöötajate voolavus, % 9,77 Ettevõttest lahkunud töötajate arv 80* *sisaldab kõiki töölt lahkunuid, mitte ainult omal soovil Võrdluseks oli aastal 2024 ettevõttest lahkunud töötajate arv 52. Omatöötajate voolavuse osakaal oli 5,25%. 2025. aasta voolavust tõstis pensionile suunduvate töötajate arvu suurenemine. Töötajate andmed lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel Töötajate arv 278 426 704 Tähtajatu töölepinguga töötajate arv 271 422 693 Ajutiste (tähtajalise lepinguga) töötajate arv 7 3 10 Käsunduslepinguga (garanteerimata tööaeg) töötajate arv 0 1 1 Täistööajaga töötajate arv (alalised ja ajutised töötajad, välja arvatud 275 422 697 osalise ajaga töötajad) Osalise ajaga töötajate arv 3 3 6 Töötajate arv piirkonniti TALLINN LÄÄNE-VIRU 399 HARJU 60 58 IDA-VIRU 56 JÕGEVA 9 TARTU 68 PÕLVA 8 VALGA 39 VÕRU 7 65 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Töötajate arv piirkonniti Tähtajatu Garan- Ajutiste Täistöö- Osaaja- Töötajate töölepinguga teerimata Piirkond töötajate ajaga töö- töötajate arv töötajate tööajaga arv tajate arv arv arv töötajad Tallinn 399 391 8 396 3 Tartu 68 67 1 65 2 Harju 60 59 1 60 Lääne- 58 58 58 Viru Ida-Viru 56 56 56 Valga 39 39 39 Põlva 8 8 8 Jõgeva 9 9 9 Võru 7 6 1 6 1 Kokku 704 693 10 1 697 6 Vähenenud töövõimega isikud Andmeid on kogutud vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlikele piirangutele. Teave vähenenud töövõime- ga inimeste osakaalu kohta töötajatest on avaldatud vähenenud töövõime tõttu võetud puhkuste alusel. 2025. aastal oli Eesti Raudtee töötajatest 2,14% vähenenud töövõimega. Töövõimetuslehel olevate töötajate haiguspäevade arv aastal 2025 oli 4 838, 2024. a 4 547. 66 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Töötajaskonnaga seotud eesmärgid ja nende täitmine 2025. aasta töötajatega seotud eesmärgid ja nende täitmine Eesmärk Tulemus Töötajatele kasutusmugavuse loomine koolituse Koolituste iseteeninduskeskkond on valmis kasuta- iseteeninduskeskkonna arendamise kaudu miseks Vabatahtliku tegevuse kampaaniate korraldamine Korraldati kaks üle-ettevõttelist vabatahtlikkuse kampaa- niat: töötajad käisid abis nii Toidupangas kui ka said korrastada Kopli kaubajaama alasid tuleviku Putuka- väila rohetaristu tarbeks Ametikohapõhise sisseelamiskava loomine piloodi Uue töötaja sisseelamiskava sai ehitusteenistuse näitel näitel valmis Töötajate vaimse tervise tegevuskava koostamine Vaimse tervise tegevuskava valmis. Koostati kiusamis- ja läbiviimine ja ahistamisvaba töökeskkonna põhimõtted (vaimse tervise hea tava), juhendmaterjalid psühholoogiliselt raskete olukordadega toimetulekuks, vaimse tervise toetamise juhend juhile. Oktoobris toimusid tervisekuu raames veebiloengud. Töötajatel on võimalus kasu- tada kolm korda aastas psühholoogi nõustamistee- nust Digimentorite võrgustik on loodud ja digimentorid Digimentorite võrgustik on loodud, registreeris 16 on koolitatud, läbi on viidud vähemalt kaks kooli- kandidaati. Toimusid järgnevad koolitused: arvuti ka- tust töötajate digiteadlikkuse kasvatamiseks sutamise praktilised nipid ja Sharepointi kasutamise koolitus Juhtimiskvaliteedi ja tagasisidestamise tõstmine Juhtide klubi kontseptsioon käivitati ning juhtide arendamise tööriistaks valiti välja kovisioon. Tagasisi- destamise meistriklassi koolituse läbis 35 juhti Mitmekesise organisatsioonkultuuri arendamine Tähistati mitmekesisuse päeva, mille raames tutvus- tati töötajatele mitmekesisuse kokkulepet ja põhimõt- teid, loodi mitmekesisuse kaardistamise küsimustik ning viidi läbi lapsepõlvepiltide näitus 67 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Töötajatega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2025 tege- 2026 2027 2028 2029 2030 lik Tööõnnetuse Tööõnnetuste arv “null- 3 0 0 0 0 0 vältimine visioon” Töötajate tervise Töövõimetuslehel olevate 4 838 5 500 5 000 5 000 5 000 5 000 edendamine töötajate haiguspäevade arv Töötaja- ja pere- Töötaja- ja peresõbraliku Hõbe Hõbe Hõbe Hõbe Kuld Kuld sõbraliku ettevõtte tööandja märgis kujundamine Tööandja soovitusindeksi 86% 86% 86% taseme hoidmine Kaugtööd võimaldavate 100% 100% 100% 100% 100% 100% töökohtade osakaal kontoritöötajate seas Töötajaskonna Praktikantide arv 21 25 25 25 25 25 järelkasvu tagamine Mitmekesise ja mitte- Diskrimineerimise/töökiu- 1 0 0 0 0 0 diskrimineeriva töö- su kaebuste arv “null- kultuuri tagamine visioon” Sooline palgalõhe sa- 4% 10% 10% 10% 10% 10% madel ametikohtadel (määratletud nais- ja meestöötajate keskmi- se palgataseme erine- vusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palgatase- mest) Naiste osakaal juhtivatel 31% 30% 30% 30% 30% 30% kohtadel Lähtealused töötajatega suhtlemisel Ettevõttes on teabevahetusprotsessid reguleeritud Eesti Raudtee kommunikatsioonistrateegiaga, mida uuendati 2025. aastal. Selles on sõnastatud kommunikatsiooni eesmärgid, peamised sõnumid ja vastu- tusvaldkonnad ning prioriteetsed sihtrühmad ja infokanalid, mis tagavad teabevahetuse järjepidevuse. Personaliosakonna juhataja vastutab töötajaskonnaga suhtlemise tagamise eest ning panustab sellesse, et ettevõte arvestab töötajatega eri tavade kujundamisel. Töötajatega toimub kahepoolne suhtlus nii avatud kanalite ja rutiinide kui ka üks-ühele peetavate vestlus- te kaudu. Usume, et töötajad on rahulolevamad, kuna probleemidest räägitakse ja neid lahendatakse. 68 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Eesti Raudtee on töötajate esindajaga sõlminud üldise raamlepingu kollektiivlepinguna. Eesti Raud- teelaste Ametiühinguga toimuvad igal aastal kollektiivlepingu läbirääkimised ja lisaks vajaduspõhised kohtumised. Kollektiivlepingus on kokku lepitud informeerimise ja konsulteerimise kord. Lepingu täitmist kontrollivad Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu volitatud isikud vastavalt kollektiivlepingu seadusele. Lepingu rikkumisest teavitavad pooled teinetest kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates rikkumi- se ilmnemise päevast. Kui lepingu täitmisel tekib vastuolusid (näiteks streigi või töösulu kavandamise pu- hul), informeerib üks pool teist kolme tööpäeva jooksul ning kümne kalendripäeva jooksul moodustatakse töötüli lahendamise komisjon. Suhtluskanalid ja rutiinid ■ Ideepank, kuhu saab edastada ettepanekuid ettevõtte arendamiseks. Ideed saadetakse lahendamiseks vastutava valdkonna esindajale ning asjakohase idee puhul need võimalusel ka teostatakse. Kõik ideed on talletatud ideepanga varamusse, et meie töötajate poolt välja toodud ideid tulevikus üha rohkem reaalsusesse viia (nt elektrooniline liiklusgraafik, infoturbepäev töövõtjatele). ■ Juhtumitest teavitamise ja nende registreerimise süsteem Pony, mille kaudu töötajad saavad teada anda negatiivsetest mõjudest (libedus, kontoritooli sobimatus, halb valgustus, ruumi sobimatu temperatuur jne). ■ Vihjekanalid, kuhu on võimalik anonüümselt murekohad esitada. Kanalid on kättesaadavad nii veebilahendusena (siseveebis ja ettevõtte veebilehel) kui ka telefoni teel. Vihjeliin võimaldab teostada järelevalvet esinenud probleemide ja nende lahendamise üle. ■ Üle aasta korraldatav töötajate pühendumuse ja rahulolu uuring (järgmine toimub 2026. aasta sügisel. 2024. aastal vastas 80,4% töötajatest, esitades lisaks hinnangutele ka 89 lehekülge kommentaare. 86% vastajatest soovitaks Eesti Raudteed tööandjana). ■ Iga-aastased infopäevad töötajate ühises infoväljas hoidmiseks. ■ Siseveeb (ja selle inforuumid) ettevõttesiseseks suhtluseks, siseekraanid suuremates jaamades ning kvartaalne siseleht regulaarseks teabejagamiseks. Teabevahetuskanalitena kasutatakse ka e-kirju, koosolekuid, tehnilisi õppusi, protokolle ja vahetuste-eelseid juhendamisi. ■ Töökeskkonnanõukogu koosolekud kord kvartalis, kus saab tõstatada erinevaid murekohti. ■ Regulaarsed aastavestlused (arenguvestlused), katseaja alguse ja lõpu vestlus ning töösuhte lõppemise vestlus. 69 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad • Sisselamise programm uutele töötajatele, mille raames saab uus töötaja muu hulgas osaleda töövarjupäeval kogenud koostöö- partnerist kolleegi juures. Igal uuel töötajal on mentor, kes toetab ja juhendab uut kolleegi aidates tal ettevõttesse sisse elada. • Uutele töötajatele toimub juhtimissüsteemide koolituste sari, kus iga valdkonna eest vastutaja tutvustab oma valdkonda. Koolitu- sed toimuvad kaks korda aastas aprillis ja novembris. • Töötajaid tunnustatakse ja motiveeritakse organisatsiooni väär- tuste järgimise eest. Igal aastal antakse välja väärtuste auhindu üheksas kategoorias valdkonna edendamise või silmapaistva tegevuse eest. • Kõik ettevõtte töötajad on kaasatud sotsiaaldialoogi oma töö- piirkonnas, kuna Eesti Raudtees on kollektiivlepinguga kaetud kõik ettevõtte töötajad. Sisekommunikatsiooni ja töötajate arendamisega seotud tegevused ■ 2025. aastal kolis Ideepank koos siseveebiga uude Sharepointi keskkonda, mis muutis ideede lisamise ja jälgimise töötajatele lihtsamaks. 2025. aastal laekus ideepanka 30 ideed. Aasta idee võitis fotokonkursi korraldamise idee, kus osalesid nii meie oma töötajad ja ka laiem avalikkus. Eesti Raudtee 2026. aasta kalendri kujunduses kasutati fotokonkursi võidutöid ning ühtlasi hakkavad Tapa haldushoone seinu kaunistama võidutööde fotod Eesti Raudteest. Samuti valiti teise poolaasta võitjaks idee säilitada Tapa mäeposti nostalgiatoas olev sisu. ■ 2025. aasta oktoobris viidi läbi ettevõtteülene infokonverents Tallinnas. Kokku osales üritusel üle 450 töötaja. Infopäeva sai vaadata voogedastuse vahendusel otseülekandena ja tagantjärele ettevõtte siseveebis, seda võimalust kasutati üle 200 korra. ■ Loodi eraldiseisev vihjeliin parema töökeskkonna loomise tarbeks. 2025. aastal esitati töötajate poolt 16 pöördumist (9 kaebust ja 7 ettepanekut töökeskkonna paremaks muutmiseks). 70 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Arenguvestlustel ja koolitustel osalemine Aastavestlusel osalenud töötajaid, % 100 Keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 28,9 Lähtealused töönnetuste vältimiseks ja turvalise töökeskkonna tagamiseks Töökeskkonnas toimuda võivaid õnnetusi, vigastusi, tööga seotud haigestumisi ning ebaturvalisi toiminguid ennetatakse töötajate ohutusteadlikkuse järjepideva suurendamise ja süsteemse töökeskkonnajuhtimise kaudu. Eesmärk on, et tervise, ohutuse ja heaoluga seonduv kultuur oleks Eesti Raudtee töötajate igapäevatöö loomulik osa ning et riskid oleksid juhitud enne, kui need realiseeruvad õnnetusteks. Töökoha ohutumaks muutmise nimel tegutsetakse pidevalt. Selleks tehakse ohutusringkäike, kaardista- takse võimalikud ohuallikad ja hinnatakse riskide taset, vajadusel kogutakse lisainfot või tehakse mõõt- misi. Kaardistuse tulemusel koostatakse ja uuendatakse tegevuskava, kus on selgelt määratud riskide maandamise meetmed ning vastutajad. Töökohtadele on paigaldatud selged märgised, juhendid ja ohutushoiatused. Töötajatele on tagatud sobivad isikukaitsevahendid (kiivrid, kaitseprillid, kõrvatropid, kindad, turvajalatsid, respiraatorid jne). Ole- mas on tööriiete ja töökaitsevahendite tellimise portaal, mis toetab kiiret ja ühtset varustamist. Korralda- takse töövahendite hooldusi, tehakse perioodilisi kontrolle ning jälgitakse masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut, et ennetada rikkeid ja ohtlikke olukordi. Töötajaid julgustatakse teatama kõikidest peaaegu juhtunud õnnetustest, ohtlikest olukordadest ja tähe- lepanekutest. Teated aitavad tuvastada riskid varakult ning võtta kasutusele ennetavad meetmed enne, kui tekib kahju. Juhtumeid analüüsitakse ning vajadusel muudetakse töökorraldust, täiendatakse juhen- deid, parandatakse töövahendeid või rakendatakse lisakaitseid. Tööõnnetusi dokumenteeritakse ning õn- netustest ja ohuolukordadest õpitakse organisatsioonina. Peame seega oluliseks, et töötajad märkavad ja raporteerivad ohuolukordi ning ennetustegevus muutub järjest täpsemaks – nii kujuneb ohutu töökesk- kond püsivaks osaks ettevõtte igapäevasest toimimisest. Teadlikkust suurendatakse sisekoolituste ning sisemistes infokanalites avaldatud artiklitega. Eesmärk on, et igal töötajal oleks selge arusaam oma töö riskidest ja ohututest töövõtetest ning et otsesed juhid olek- sid aktiivsed ohutuse eestvedajad igapäevases töökorralduses. Kõik tööohutusprotsessid on koondatud siseveebis ühte kohta. See aitab tagada, et töötajatel oleks vajalik info hõlpsasti kättesaadav, toimingud oleksid kiired ja mugavad ning töökeskkonnaspetsialistil ja juhtidel oleks täielik ülevaade oma vastutusvaldkonnast (riskid, tegevuskavad, juhendamised, kontrollid ja juhtumite käsitlus). Lisaks ennetusele pööratakse tähelepanu valmisolekule: töökohal on tagatud vajalikud juhised, määratud esmaabiandjad ning töötajad teavad, kuidas ohu või õnnetuse korral tegutseda, kelle poole pöörduda ning kuidas vajadusel kiiresti abi kutsuda. Süsteemsete juhtimissüsteemi siseauditite käigus jälgitakse, et kokkulepitud meetmed toimiksid ka praktikas. Toimunud tööõnnetuste korral analüüsitakse tekkepõhjuseid, et vältida samalaadse õnnetuse kordumist. Samal eesmärgil arutatakse töötajatega läbi ka peaaegu juhtunud õnnetused. Tööõnnetuste järel läbivad töötajad ohutusalase täiendjuhendamise. 71 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Pikema perioodiga võrreldes on näha, et aastatel 2020–2025 on tööõnnetuste arv aastatega vähene- nud ning viimase viieaastase perioodi vältel püsinud vahemikus 0–3. Tulemuslik tööõnnetuste vältimine ■ 2025. aastal lisati uute töötajate tööohutusalase juhendamise protsessi võimalus läbida sissejuhatus videoloenguna, mis võimaldab seda korraldada ka otsesel juhil ilma töökeskkonnaspetsialisti juuresolekuta. ■ Töötati veebipõhise, interaktiivse e-õppe keskkonna loomine, mis võimaldaks hallata kogu õppesisu (õppematerjalid ja -ülesanded, juhendamise tagasiside, testid jne) ning toetada järjepidevat teadmiste värskendamist (tegevus jätkub 2026. aastal). Töötervishoiu ja -ohutuse võtmetulemused Omatöötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutus- 100 juhtimissüsteemiga, % Tõendatud tööõnnetuste arv, tk 3 Raskete tööõnnetuste arv, tk 2 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, tk 0 Tööõnnetusest põhjustatud kaotatud päevade arv, tk 64 Tööõnnetusest põhjustatud kaotatud tööpäevade arv aastate kaupa 161 150 100 64 53 50 27 25 2021 2022 2023 2024 2025 Tööst põhjustatud haiguste info Eesti Raudteel puudub. Töötervishoiuarst teavitab Tööinspektsiooni, kes teeb üldkontrolli ilma konkreetseid haigestumisi avaldamata. 72 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Lähtealused töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks Eesti Raudtee väärtustab oma töötajate heaolu ning peab esmatähtsaks turvalise ja toetava töökultuuri hoidmist, kus igaühel on julgus muredest rääkida ja juhtumitest teada anda. Oleme loonud tervikliku vaimse tervise tugi- süsteemi, mille keskmes on siseveebis asuv inforuum „Vaimse tervise esmaabi“, kus on kättesaadavad nii praktilised juhendmater- jalid psühholoogiliselt raskete olukordadega toimetulekuks kui ka ametlik „Vaimse tervise hea tava“ ning spetsiaalne abimaterjal juhti- dele meeskondade toetamiseks. Pingeliste olukordade lahendamiseks ja läbi- põlemise ennetamiseks kaasatakse profes- sionaalseid tööpsühholooge meeskondlikeks ja individuaalseteks nõustamisteks, kusjuu- res tööandja hüvitab töötajatele psühholoo- giteenuse kasutamise kulud. Teadlikkuse kasvu toetame järjepidevalt läbi veebikoolituste ja juhtidele suunatud prog- rammide ning oleme loonud tugeva usaldusisikute võrgustiku, kuhu kuuluvad töökeskkonnavolinikud ja vaimse tervise saadikud. Võimalike probleemide korrektseks käsitlemiseks on meil paigas selge kaebuste menetlemise protsess koos määratud kontaktisikutega ning diskreetseks teavitamiseks on siseveebis loodud anonüümne vihjeliin, tagades seeläbi igale töötajale mitmekülgse ja turvalise tugivõrgustiku. Selleks, et saada ülevaade töötajate vaimse tervise väljakutsetest, kaardistada hetkeseis ning rakendada tõhusamaid meetmeid töötajate heaolu toetamiseks, on rutiinseks saanud osalemine Peaasi.ee emotsio- naalse enesetunde testimises. Samuti on tavaks saanud tervisenädal, kus pakutakse terviseloenguid, praktilisi koolitusi ja ühisüritusi. Kõigil töötajatel on võimalus kasutada tervisekompensatsiooni 400 eurot aastas ning kolme tervisepäeva vastavalt vajadusele. Töötajad saavad lisapuhkepäevi erirežiimiga ja psühhoemotsionaalsest tööst välja puhkamiseks. Sotsiaalkaitsega (haigus, töötus, tööga seotud vigastus või puue, vanemapuhkus, pen- sion) on hõlmatud kõik Eesti Raudtee töötajad tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest. Keskendume ka töötajate spordiharrastuste toetamisele ja ettevõttes tegutseb juba aastaid spordiklubi. Tegevused töötajate tervise edendamiseks ■ Osalemine Peaasi.ee emotsionaalse enesetunde testimises. ■ Tervisenädal toimus 2025. aastal terve oktoobrikuu vältel: käidi looduses matkamas, orienteerumas ning osaleti Sammujahis. Iganädalased Terviseratta väljakutsed innustasid töötajaid rohkem liikuma ja lisasid tööpäeva mängulisust. Toimunud loengud käsitlesid toitumist, ajutervist ja tööohutust. Jagati ka terviseartikleid, videoid ja retsepte, mis pakkusid inspiratsiooni heaolu parandamiseks. ■ Kontorisse paigaldati lauatennise lauad. ■ Peahoones tegutsev spordiklubi korraldas meie töötajatele 2025. aastal üle kümne sporditegevuse ning -võistluse (jooksuvõistlustest osavõtt, bowlinguturniir, uisutamine, korvpalli- ja võrkpallitreeningud, sari „Sportlikem riigiasutus“, suvespartakiaad jpm). 73 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Lähtealused töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kujundamiseks Eesti Raudtee on liitunud pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte märgise programmiga. 2024. aastal loodi töögrupp tegevuskava täitmiseks ja arendamiseks. Töögrupi igakuistel kohtumistel käsitletakse teemasid, mis aitavad muuta ettevõtte pere- ja töötajasõbralikumaks, kuna tegeletakse otseselt töötaja kogemuse parendamisega. Eesti Raudteel on Pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte hõbemärgis. Töörahulolu ja pühendumuse uuringu tulemuste põhjal on koostatud tegevuskava, mille täitmist jälgitakse jooksvalt. Ettevõte pakub kontoritöötajatele kaugtöö võimalust. Töötajatelt küsitakse tagasisidet, neid peetakse meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel sündmustel, staažikate töötajate ettevõttest lahkumisel. Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kujundamisega seotud tegevused ja tuleminäitajad ■ 2025. aastast alates loodi töötajatele võimalus võtta üks tasustatud tööpäev enda poolt valitud vabatahtliku tegevuse jaoks. ■ 2025. aastast alates pakutakse töötajatele karjäärinõustamise võimalust. ■ 2025. aastal kaitsti 2024. aastal omistatud Pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte hõbemärgist. 74 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Töö- ja eraelu tasakaalu võtmetulemused Perepuhkuse võtnud töötajad 2,13% 1,98% 4,11% Lähtealused mitmekesise ja mittediskrimineeriva töökultuuri tagamiseks Eesti Raudtee koondab ja avalikustab andmed diskrimineerimise/töökiusu kaebuste, soolise palgalõhe ja juhtivatel kohtadel töötavate naiste osakaalu kohta. 2024. aastal liitusime mitmekesisuse kokkuleppega, mis kannab endas sõnumit, et ettevõtte väärtustab töötajaid olenemata meie erinevustest. Kokkuleppega kooskõlas loodi 2025. aastal mitmekesisuse põhi- mõtted, mis aitavad töötajatel igapäeva tööelus lihtsamini kokkulepet lahti mõtestada ja juhivad ettevõtte püüdlusi kaasamisest teadlikuma töökeskkonna poole. Samuti oleme loonud mitmekesisuse töörühma, kuhu kuulub 10 eri valdkonna töötajat. Eesti Raudtee mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtted kinnitavad, et ettevõte väärtustab iga töötaja ainulaadsust, tuginedes põhimõttele “erinevus rikastab”. Selle põhifoo- kused on järgnevad. ■ Laiem vaade mitmekesisusele: see ei ole ainult sugu või rahvus, vaid ka erinevad kogemused, vanus, mõtteviisid ja uskumused. ■ Õiglane värbamine ja areng: otsused põhinevad vaid oskustel ja töösooritusel. Välditakse isiklikke ja tundlikke küsimusi (pere, usk, vaated) ning soositakse meeskonna täiendamist erinevate isiksustega. ■ Kaasav juhtimine ja läbipaistvus: infot jagatakse avatult, töötajaid kaasatakse muudatustesse varakult ning tagatakse kõigile võrdsed arenguvõimalused ja ligipääs infole. ■ Eelarvamuste ja stereotüüpide vältimine: teadvustatakse varjatud eelarvamusi (nt “meeste/naiste tööd”) ning hoidutakse sildistamisest ja sobimatutest naljadest. ■ Märkamine ja toetamine: igaühe kohustus on märgata diskrimineerimist ja sellele reageerida. Mitmekesisuse näitajad ja mitmekesise ja mittediskrimineeriva töökultuuri edendamine 2025. aasta maikuus tähistati Eesti Raudtees mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja tegelikult kogu maikuu eesmärgiks oli ettevõttes märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Kuu alguses kutsuti kõiki töötajaid osalema lõbusas mitmekesisuse küsimustikus. Töötajatel oli võimalik vastata küsimustele nii alates oma suhtluskanalite eelistuste kuni igapäevaste har- jumusteni välja. 75 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Sooline jaotus tippjuhtkonnas Tippjuhtkonda kuuluvad ettevõtte juhatus ning üksuste juhid 1 7 Palgatöötajate vanuseline jaotus 57 227 420 KUNI 30– AASTASED 31–50– AASTASED ÜLE 50– AASTASED 2024 • 56 2024 • 244 2024 • 422 Palgalõhe ja aastase kogutöötasu suhtarv Sooline palgalõhe, % 4% Aastase kogutöötasu suhtarv Info puudub Ahistamisjuhtumid Ahistamisjuhtumite koguarv 0 Kaebuste arv, mis on esitatud töötajaskonnale 1 mõeldud probleemidest teatamise kanalite kaudu 76 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Lähtealused töötajaskonna järelkasvu tagamiseks Kvalifitseeritud töötajaskonna järelkasvule keskendumine maandab kvalifitseeritud tööjõu puuduse riski. Et tutvustada Eesti Raudteed tööandjana, osaletakse karjäärimessidel, käiakse koolides ja kutsutakse koole külla. Oleme aktiivse suhtluse tulemusena leidnud igal aastal paarkümmend noort, kes läbivad oma praktika Eesti Raudtees. Praktika juhendajad on oma ala professionaalid. Nende vastutusrikast tööd tun- nustatakse ja tõstetakse esile teiste töötajate seas. Töötajate järelkasvu tagamiseks tehakse koostööd ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolidega. Eel- nevatel aastatel oleme välja andnud ka stipendiume Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) energeetika ja mehhatroonika ning teedeehituse eriala üliõpilastele. Valdkonna eksperdina kuulub ettevõtte tööta- jaid TalTechi logistika ja kestliku juhtimise magistriõppekavade, samuti logistika ja liikuvuse ning ärin- duse bakalaureuseõppekavade programminõukodadesse. Eesti Raudtee töötajad on paljudes õppe- ainetes lektoriteks, lõputööde juhendajateks või kuuluvad lõputööde kaitsmiskomisjonide koosseisu nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis kui TalTechis. Traditsiooniks on saanud ettevõttesisesed töövarjupäevad, mille raames saavad töötajad “varjutada” kolleege. Töövarjupäevade eesmärkideks on üksteise töö parem tundmaõppimine ning erinevate ametikohtade ja tööde vahel ühisosa leidmine, samuti koostöö parandamine ettevõttes. Iga kahe aasta tagant osaletakse tööandja atraktiivsuse uuringus ja lähtuvalt uuringu tulemustest koosta- takse tegevuskava tööandja maine tõstmiseks. Tegevused kvalifitseeritud töötajaskonna järelkasvu tagamiseks ■ Võimaldasime Eesti Raudtees läbida praktika 21-l soovijal, kellest alustas pärast praktikat tööd kuus noort. ■ Eesti Raudtee osales Tööandjate Keskliidu korraldatud konkursil Parim Praktikant. Korraldati õpilastele töövarjupäevi ja külaskäike. Lähtealused tasustamisel Ettevõtte töötasusüsteemi ees- märk on toetada kvalifitseeritud töötajate värbamist ja hoidmist, makstes töötajatele konkurent- sivõimelist ja õiglast töötasu. Tasustatakse töö tulemuslikkust, kvaliteeti, ettevõtte väärtustest lähtuvaid ning töös väljenduvaid hoiakuid ja käitumist. Piisava töötasu määratlemiseks osaleb Eesti Raudtee Figure pal- gauuringus, et võrrelda oma töö- tajate töötasusid turu mediaanide- ga. Eesti Raudtee maksab õhtu- ja öötundide eest suuremat lisatasu, kui seadus ette näeb. 77 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Mõjutatud kogukonnad Peatükis on lähtutud standardist ESRS S3 ning selle osadest S3-1, S3-3, S3-4 ja S3-5 Lähtealused kogukondadele avalduva mõju juhtimises Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitustöödest tingitud müra või töövõtjate vaegtööd (nt peale ehitus- töid taastamata jäetud pinnas). Pöördumised on seotud ka ülesõitude tehnika helisignalisatsiooni tugevu- sega või valgusreostuse küsimusega raudteetaristu läheduses. Võimalusel arvestame kohalike kogukondadega ja palume näiteks töövõtjatel pinnas korda teha, helisig- nalisatsiooni tugevust vaiksemaks või valgustust reguleerida. Regulaarselt toimuvad müra ja vibratsiooni mõõtmised raudteeäärsetes piirkondades, kus elanikud on kaebusi esitanud. Õgvenduste jm ehitustegevuste puhul modelleeritakse müra ja piirväärtuste ületamise korral rakendatakse leevendusmeetmeid. Kogukondadele avalduva negatiivse mõju maandamiseks korraldatakse raudteeohutuskoolitusi ning ja- gatakse avalikkuses raudteeohutusteavet. Samaaegselt reisirongide kiiruse ja liiklussageduse kasvuga maandame sellest tulenevaid ohte ja riske liiklejatele ning reisijatele. Paigaldame üle Eesti taristule lisatõkkepuid ning foori- ja helisignalisatsiooniseadmeid, et suurendada raudteeohutust. Meie asutatud mittetulundusühing OLE koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtjaid. Igal aastal korraldatakse nii lasteaedades kui ka koolides raudteeohutuse teavituskoolitusi. 2025. aastal jagati ohutusteavet 1850le lapsele. Neist 700 last koolitasid Eesti Raudtee töötajad. Kogukondade heaolule suunatud meetmete hulka kuulub ka ootekodade ümberehitus ilmastikukindla- maks. Kogukondadega seotud eesmärgid Kogukondadega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Kogukondadega Vabatahtlikuks tööks 300 300 300 400 400 400 koostöö annetatud tundide edendamine arv Loe raudteeohutuse, turvalisuse ja kasutajamugavusega seonduvate eesmärkide kohta peatükkidest „Toimepidevus, turvalisus ja taastevõimekus“ ning „Taristu kasutajad ja koostööpartnerid“. Müraga seotud lisainfo on leitav keskkonnasektsiooni peatükist „Saaste ja müra“. 78 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Lähtealused kogukondadega suhtlemises Koostöö kogukondadega toimub nii projekti- kui ka vajaduspõhiselt. Suurem suhtlus käib läbi kohalike omavalitsuste või ettevõtte otsekontaktide. Hindame suhtluse tulemuslikkust probleemide lahendamise kaudu ja kogukonna esindajate rahulolu otsesuhtluse teel. Eesti Raudteel on ametlikud kanalid, mille kaudu saab pöörduda ettevõtte poole murekohtade lahenda- miseks, info saamiseks või ettevõtte kaasamiseks eri protsessidesse. Kõik taolised päringud saadetakse ettevõtte kommunikatsiooniosakonda, mis kaasab vastava valdkonna töötajaid küsimuste ja ettepanekute lahendamisse. Kohalike omavalitsustega suhtlevad otse nii juhatus kui ka teenistuste ja osakondade juhid. Samuti suhel- dakse kohalike kogukondadega ka otsekontaktide kaudu. Kogukondade seisukohad olid aluseks ka ettevõteüleste oluliste teemade kaardistamisel ja kestlikkuse strateegia kujundamisel. ■ Ööpäevaringne telefoninumber 615 8778, mis on välja toodud kõikidel ülesõitudel ja ka kodulehel. Sellel numbril saab Eesti Raudtee juhtimiskeskuse dispetšerile teatada juhtumitest raudteel. ■ Infopäevad seoses suurte raudteetaristu ehitustöödega. ■ Regulaarsed ohutuskampaaniaid ja teavitustöö koolides, lasteaedades ja avalikel üritustel koostöös operatiivpartnerite ning OLE esindajatega. 79 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Koostöö kogukondadega ■ 2025. aastal toimus tihe suhtlus Tapa linnaga, kes kaasas Eesti Raudteed tegevustesse nii Euroopa Liikuvusnädala raames kui ka ettevõtluse päevade raames. Samuti aitas Eesti Raudtee Tapa jaamas korraldada külastuse Ukrainast pärit Tapa linna sõprusgrupile. Linnaga tehakse koostööd ka Tapa vaksalihoone ja veetorni renoveerimisel, et kohalik kogukond leiaks pinnale hea otstarbe. Vastavalt Eesti Raudtee ja Tapa kokkuleppele antakse ehitised pärast fassaadi restaureerimist ning veetorni konserveerimist vallavalitsuse kasutusse. ■ Koostöös Tapa muusika- ja kunstikooliga muudeti Tapa veetorn kunstitorniks, kus terve suve vältel oli huvilistel võimalik näha noorte kunstike töid. ■ Samuti suheldi aktiivselt Nõmme linnaosavalitsusega. Aasta lõpus olid tähelepanu all ohutusmeetmed koostöös omavalitsuse ja koolidega. ■ Tallinna linnaga on üheks arutelukohaks Kopli kaubajaama pinna vähendamine putukaväila ehitami- seks ning Endla tänava kergliiklustunnelite ehitus 2026. aastal. ■ Tartu linnaga on jätkuvalt käimas ühisprojekt kahe uue tunneli rajamiseks. ■ Augustikuus andis Eesti Raudtee filmitegijatele kasutada Puka jaama hoone ning selle ümbruse dokumentaalfilmi „Vabaduse sõda“ jaoks. Filmi stsenarist on Mart Laar ning režissöör Ain Mäeots. ■ Kogukondi toetati ka vabatahtlikult, näiteks käisid meie töötajad abiks Lavassaares asuva Eesti Muuseumraudtee ürituste korraldamisel ja muuseumieksponaatide parandamisel, osaleti Kõinas- tul kogukonna ja Metsamõisas Puhta Vee teemapargi heakorratöödes, aidati Eesti Rahvusarhiivis digitaliseerimistööde ettevalmistamisel, Tallinna Südalinna raamatukogus ürituste korraldamisel, Toidupangas pakkide kokku panemisel jm. 80 Aastaraamat 2025 Sotsiaalsed teemad 81 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Toimepidevus, turvalisus ja taastevõimekus Lähtealused toimepidavuse, turvalisuse ja taastevõimekuse tagamiseks Ettevõtte ülese toimepidevuse süsteemi eesmärk on tagada Eesti Raudtee eesmärkide saavuta- mine ning jätkusuutlikkus lühemas ja pikemas perspektiivis nii üldhuviteenusena, kui ka eriolu- kordades (sh kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras). 2025. aastal uuendasime ja täiendamise mitmel korral Eesti Raudtee turvakontseptsiooni. Ühe olulisema muudatusena on Eesti Raudtee objektid nüüd jaotatud erinevatesse turvaklassidesse – jaotamise aluseks olid nende olulisus ja mõju ettevõtte toimepidevusele, millele vastavalt planeeritakse nende füüsilist ja tehnilist kaitsmist. Eesti Raudtee omab taastevõimekust päästerongi kujul, millega on tagatud ööpäevaringne valmidus rea- geerida raudteel toimunud juhtumitele ja kriisiolukordadele ning likvideerida nende tagajärgi. Päästerong koosneb Tallinna ja Tapa avariigruppidest, kelle põhivarustusse kuuluvad muu hulgas kolm raudteekraa- nat, raudteel sõitmise võimekusega eriautod, raudteeveeremi rööbastele tagasitõmbamiseks vajalik eri- tehnika ja keemiahaagis ohtlike kaupadega tekkinud juhtumitele reageerimiseks. Päästerongi raudteekraanad aitasid kaasa ka infrastruktuuri ehitustöödel. 2024. aastal tehti hange ja sõl- miti leping uue raudteekraana saamiseks, mis tarnitakse 2026. aasta lõpuks Eestisse. Kaasaegne raud- teekraana võimaldab teha palju tõhusamalt ehitus- ja taastamistöid eelkõige elektrifitseeritud raudteel ning tulevikus ka Rail Baltica taristul. Eesti Raudtee viib koostöölepingute alusel läbi partneritele (sh Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, kiirabi, Kaitsevägi) koolitusi ja korraldab õppusi eesmärgiga vältida õnnetusjuhtumeid ning tagada nende tagajärgede leevendamiseks ja raudteeliikluse kiiremaks taastamiseks eri osapoolte võimalikult kiire ja professionaalne tegutsemine. Tegevused toimepidavuse, turvalisuse ja taastevõimekuse suunal 2025. aastal olid märksõnadeks toimepidevuse ja elutähtsa teenuse osutaja staatuseks valmis- tumine. Kevadel 2025 viidi Eesti Raudtee taristul läbi viimaste aegade ühed märkimisväärsemad riiklikud eriope- ratsioonid. Tegevused jagunesid Lõuna- ja Ida-Eesti vahel ning toimusid tihedas koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste julgeolekusse panustavate asutustega. Õp- pused olid järgnevad. ■ Suurõppus SIIL– logistilise võimekuse proovilepanek Lõuna-Eestis. Ettevalmistused rahvus- vaheliseks suurõppuseks SIIL hõlmasid Lõuna-Eestis unikaalseid taristuga seonduvaid tegevusi, mida pole varem iseseisva Eesti ajaloos tehtud. Liitlasvägede siirdamisoperatsiooni peamiseks ülesandeks oli luua mahalaadimise võimekus piiratud valmidusega keskkonnas. ■ Õppus “Küüslauk” – Tartu raudteejaama kaitsmine. Eesti Raudtee ja kaitseväelaste koostöös loodi kiiresti võimekused ja võimalused, et ülesanne saaks operatiivselt täidetud. ■ Õppus KILP – Narvas ja Rakveres viidi koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Pääste- ametiga läbi ulatuslik evakuatsiooniõppus. Kohal oli ka Eesti siseminister. ■ Suurõppuse lõppmäng Rakveres – haavatute evakuatsioon ja esmaabi andmine. Suurõppuse “KILP” kulminatsioon leidis aset Rakvere jaamas, kus harjutati haavatute vastuvõtmist raudteejaamas. Eesti Raudtee tegutses partnerina koos päästjate, politsei, kiirabi, Rakvere Haigla ja Kaitseliiduga. ■ Kaitseväe õppuse “Karujälg 2025” raames harjutati detsembrikuus Sauel läbi erinevate ülesannete lahendamist. Raudteesektori poolt loodud tingimused (reisirong, taristu kasutamine) andsid kaitseväelastele võimaluse reaalses olukorras proovida keerukate ülesannete lahendamist. 82 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Operatiivpartneritega samaväärselt oluline on toimepidevuse ja kriisivalmiduse koolitused ja lauaõppused ettevõtte siseselt oma töötajatele. Toimepidevuse süsteemi üks suurimaid väljakutseid on, et kõik töötajad oleks teadlikud ja annaksid oma panuse, et ettevõtte toimekindlus oleks tagatud ning ollakse valmis pa- nustama operatiivselt teenuste taastamisse. Selleks loodi 2025. aastal juhtkonna poolt Eesti Raudtee struktuuris eraldi toimepidevuse osakond, et vastavaid teemasid paremini juhtida ning rakendada. Raudteeohutusega seotud juhtumid Raudteeohutusega seotud juhtumid klassifitseeritakse vastavalt raudteeseadusele tõsisteks õnnetusjuh- tumiteks, õnnetusjuhtumiteks, vahejuhtumiteks ja tehnilisteks juhtumiteks. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2025. aastal ei olnud. Õnnetusjuhtumeid koos suitsiididega oli 13 (2024: 10), nendes sai vigastada kokku kaheksa inimest (2024: 9), sh kuus (2024: 3) hukkus. Vahejuhtumeid oli kokku kolm (2024: 8), sh üks veduri mahaminek, üks valesti valmistatud matk ning üks vedurijuhi tegevusest tingitud ohuolukord. Tehnilisi juhtumeid oli 2025. aastal 377 (2024: 368). Ligikaudu kaks kolmandikku tehnilistest juhtumitest olid seotud side- ja turvanguseadmete riketega. Vandalismijuhtumeid oli 2025. aastal kokku 184 (2024: 154), sh 38 tõkkepuude mahasõitmist (2024: 32). Aastases võrdluses näeme mõningast tõkkepuude mahasõitmise kasvu, mis on peamiselt tingitud tõkke- puudega varustatud raudteeülesõidukohtade lisandumisest. 83 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Taristu kasutajad ja koostööpartnerid Peatükis on lähtutud standardist ESRS S4 ning selle osadest SBM-3, S4-1, S4-2, S4-3, S4-4 ja S4-5. Lähtealused taristu kasutajatele avalduvate mõjude juhtimiseks Eesti Raudtee on lisaks kahese olulisuse analüüsile analüüsinud taristu kasutajatega seonduvalt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna negatiivseid ja positiivseid mõjusid SWOT–TOWS analüüsis, mille tulemused on toodud allolevas tabelis. TOWS-analüüs näitab, et SWOT-maatriksis toodud tugevused on loonud eeldu- sed ühiskonnale oluliste investeerimisprojektide elluviimiseks kas iseseisvalt või koostöös teiste taristuet- tevõtetega. Investeerimisprojektid on suunatud ka seniste tehnoloogiliste nõrkuste likvideerimisele, mis kätkevad endas poliitilise riski kõrval peamist ohtu ettevõtte jätkusuutlikkusele. Toimivad rahvusvahelised suhted on aidanud teatud ulatuses kaasa kaubaveomahtude säilimisele. Teadmussiire on peamiseks või- maluseks digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. 84 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad SWOT–TOWS analüüsi tulemusel tuvastatud välis- ja sisekeskkonna negatiivsed ja positiivsed mõjud Sisemised tugevused Sisemised nõrkused ■ Juhtkonnapoolne strateegiline eestvedamine ■ Liiklusjuhtimise tehnoloogiline tase ■ Pühendunud, kompetentsed ja missiooni- ■ Taristu rikked, mis häirivad tõhusat liikluskorraldust tundega töötajad ■ Koostööpartnerite ebakindel tegevus ■ Usaldustloov juhtimiskultuur ■ Sõltuvus välisest sihtfinantseerimisest ■ Kestlik ettevõte ■ Investeeringute, eelkõige eri valdkondade ■ Raudtee on transpordipoliitiliselt soositud ja samaaegsete projektide elluviimise suutlikkus, madalate väliskuludega veoliigi infrastruktuur k.a. võimatus neid ellu viia raudteeliiklust kauba- ja reisijateveol katkestamata ■ Piisav läbilaskevõime, võimekus käidelda ■ Koostööpartnerite ebakindel tegevus pikk- ja raskekaubaronge ning teenindada kaitseotstarbelisi vedusid ■ Teenuste ja protsesside vähene seostatus ning ebapiisav automatiseerituse tase ■ Olemasolevad või taastatavad ühendused potentsiaalsete kaubasaajate/-saatjatega ■ Info- ja koostööbarjäärid struktuuriüksuste vahel ■ Toimivad rahvusvahelised suhted ■ Töötajate järelkasvu puudumne ■ Tarnijate usaldus ■ Ettevõtte tuntus, kuid vähene atraktiivsus noorte seas ■ Keskastmejuhtide juhtimisvõimekus ■ Töötajate vähesed üldpädevused (keeleoskus, digikompetentsid) Välised võimalused Välised ohud ■ Ühiskonnale oluliste investeerimisprojektide ■ Ühistranspordi rahastamise ebakindlus elluviimine ■ Kaubaveomahtude järsk vähenemine poliitilise ■ Osalemine nii 1435 mm kui 1520 mm rööpme- ja/või majandusliku riski realiseerumisel laiusega raudteevõrkude rahvusvaheliste töögruppide töös ■ Sõltuvus partneritest tehnoloogiate valikul, mis toob kaasa kõrged omamiskulud ■ Koostöö Rail Baltic projekti raames ■ Taristuehituse turu küllastumine üheaegsete ■ Modaaljaotuste muutumine reisijate ja kaupade suurinvestreeringute tõttu veol, sh uute veoviiside (nt kiire raudteelogistika, kombineeritud veod) võimaldamine infra- ■ Pikaajaliste investeerimisprojektide ebakindel struktuuril rahastus ■ Kolmandate riikide transiitvedude säilimine ■ Sisendhindade, sh tööjõukulude, kontrollimatu kasv ■ Teadmus- ja tehnoloogiasiire töövõtjatele ja ■ Haridusasutuste tagasihoidlik huvi raudtee-erialade teistele raudteedele ning vastupidi vastu ■ Koostöö teadus- ja haridusasutustega ■ Raskused võtmepositsioonide mehitamisel tööjõuturu piiratuse tõttu ■ Koostöö digiriigi algatustega 85 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Selleks, et tagada taristu kasutajate ohutus, kehtivad Eesti Raudtee riskijuhtimise põhimõtted kõigi osa- poolte suhtes ja neid peavad rakendama ka välised huvirühmad, kellel on sõlmitud Eesti Raudteega lepinguline suhe. Teadlikkuse tagamiseks tutvustatakse raudteeveo ettevõtjatele Eesti Raudtee riskijuh- timise põhimõtteid ning regulaarsetel ohutusteemalistel kohtumistel vaadatakse läbi ohtude ja riskide aruandlus. Raudteehoiu töövõtjatega käsitletakse riskijuhtimise põhimõtteid projektdokumentatsioonis ja töötehnoloogiates ning regulaarsetel projektimeeskondade töökoosolekutel. Lepinguid sõlmides ja tööloa protsessi järgides teavitab Eesti Raudtee koostööpartnereid oma tegevuse- ga ning laiemalt raudteega kaasnevatest ohtudest, millega koostööpartnerite töötajad võivad tööülesan- deid täites kokku puutuda ning nendest hoidumise abinõudest. Tõhusa toimimise, ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks toimub koostööpartneritega pidev infovahetus. Analüüsitakse andmeid ja töötatakse välja parendusmeetmeid selleks, et vältida või leevendada juh- tumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu ja kõikide teiste teenuste tõhusat toimimist. Juhtumid registreeritakse Eesti Raudtee juhtumite registris, muu oluline info ja kokkulepped registreeritakse teabehaldussüsteemis ning toimingute elluviimist jälgitakse. Lähtealused taristu kasutajate ja koostööpartneritega suhtlemises Eesti Raudtee soovib olla usaldusväärne partner kõikidele sidusrühmadele. Eesti Raudteel on oma sotsiaalmeedia kanalid (Facebook, Instagram, LinkedIn, YouTube), mille jälgi- jaskond pidevalt kasvab ning kus jagatakse informatsiooni raudteeohutuse, ettevõtte, selle hangete ja projektide kohta. Samuti esitletakse Eesti Raudteed kui potentsiaalset tööandjat. Jagatakse operatiivselt teavet ka kohalike omavalitsuste veebilehtede ja reisijaid teenindava veoettevõtja kodulehe kaudu. Sot- siaalmeedias pöörduti Eesti Raudtee poole kõige enam seoses ohutusettepanekutega, aga ka platvormi- de heakorratööde ja riketest teavitamise asjus. Eesti Raudtee korraldab oma klientidele anonüümseid rahulolu-uuringuid. 2025. aasta ei olnud selles osas erandiks. Saab öelda, et ettevõtte sidusrühmade tagasiside üldisele rahulolule raudteeinfrastruktuuri teenustega oli 75% ulatuses hinnatud heaks või väga heaks. Ettevõtte kodulehel on anonüümne võimalus teavitada ebaseaduslikust tegevusest ja/või väärtegudest ning muudest asjaoludest, mis puudutavad Eesti Raudtee. Vilepuhumise ehk rikkumisest teavitamise vih- jeliin on üks tööriist, mis suurendab läbipaistvust, aitab riske vähendada ning toetab ettevõtte väärtusi ja eetilist töökultuuri. Soovi korral on info teatajal võimalik jätta oma kontaktandmed, et juhtumi menetluse kohta tagasisidet saada. Infot töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse määrusele ning seejuures tagatakse vihje saatja konfidentsiaalsus. Samuti on olemas telefoninumber, kuhu soovi korral helistada. Vihjemenetlus toimub sõltumatuse printsiipide järgi, mis tähendab, et sellega ei ole seotud tegevjuhtkond. Lisaks on seadusandja näinud veoettevõtjatele ette võimaluse pöörduda raudteeinfrastruktuuriettevõtja otsustega seotud päringutega Konkurentsiameti poole, kellel on vastav voli, vastutus ja kompetents nen- de menetlemiseks. Liikluse planeerimise ümarlaud toob osapooled kokku kvaliteetse ja efektiivse liiklusgraafiku loomisel. Suhtlus taristu kasutajate ja koostööpartneritega Huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu on tõusvas trendis, mistõttu oleme järjest enam keskendu- nud elanikkonna ohutusteadlikkuse suurendamisele ja ennetava teabe jagamisele. 2025. aastal kasvas avalikkuse huvi taristu ümberehituste, uute rongide kasutuselevõtu, liiklusgraafikute muudatuste, elektrifitseerimise edenemise ja ootekodade ümberehitamise plaanide vastu. 86 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad 2025. aastal oli kommunikatsioonis oluline jagada informatsiooni nii raudteega seotud plaanide, tööde kui ka arengusuundade kohta, samuti ohutuse ning suuremahuliste Tapa–Tartu ja Tapa–Narva raudtee ehi- tustööde ja piirangute kohta, mis mõjutasid reisirongide sõiduplaane. Sanktsioonide tõttu oli jätkuv huvi raudteel veetavate kaubagruppide, veeremimärgistuse ja veoettevõtjate vastu. Kliendisuhtluses domineerisid läbivalt kaks peamist teemat: raudteetööde valmimisega seotud tähtajad ja raudteetöödest tingitud ajutised liikluspiirangud. Fookus on liikunud aina enam reisija- teveole. Mõlemad mõjutegurid on dünaamilise iseloomuga ja eeldavad ebastandardsetes oludes pidevat kohanemist. Peamiseks suhtlusvormiks on kujunenud operatiivsed võrguülesed töögrupi kohtumised, mis võimaldavad tuua lühikese etteteatamisega ühisesse inforingi laia spektri asjaosalisi. Operatiivsete tegevuste taustal loodi ministeeriumite, raudtee ja reisijateveoettevõtja osalusel 2025. aastal liikluse planeerimise ümarlaud, mille kaudu otsitakse optimaalset tegevusplaani, mis tagaks kvaliteetse ja efektiivse liiklusgraafiku reisijaid, raudtee alltöövõtjaid ja ühistranspordi korraldajaid arvestaval moel. Ohutuse tagamise ja kasutajamugavusega seotud tegevused ■ OLE raudteeohutustelk koos Eesti Raudtee ohutussaadikutega osales muu hulgas 2025. aasta maikuus loomaaias lasteüritusel. ■ 2025. aastal ehitati ümber kümme ootekoda Tallinna piirkonnas. ■ 2025. aastal teostasime paikvaatlused tööde ja materjali mahtude hindamiseks, et kõik ülekäigukohad viia vastavusse kehtestatud nõuetega. Raudteeohutuse tagamiseks likvideerisime mõningad ülekäigukohad ja alustasime tunnelite ehitusega – kaks tunnelit Tartu linnas, samuti tunnelid Nelijärvel, Lehtses ning Jänedal. Tondi ja Mullavere raudteeülesõidukohad ehitati eritasandilisteks. ■ Viisime 2025. aastal koostöös OLEga läbi mitmeid avalikke kampaaniaid raudteeohutuse suurendamiseks, keskendudes raudteeületajate panusele ohutuse suurendamisel (nt „Sind oodatakse jõuluks koju“ ja „TULE TÕUKERATTALT MAHA ja LASE RONG LÄBI“ kampaaniad). Toimus ka raudteeohutusnädal, osaleti raudteeohutusele pühendatud sektoriülesel Relsirallil ja koolitati juurde seitse uut raudteeohutusaadikut. 87 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Ohutuse tagamisega seotud näitajad 20 Pea 70 km 90 129 jalakäijate rajatud tõkkepuuga automaatse tunnelit piirdeaedu varustatud foorisignalisat- ehitatud viimaste raudtee vales raudteeülesõitu siooniga aastate jooksul kohas ületamise (147st), varustatud takistamiseks aastaks 2026 raudteeülesõitu saavad tõkke- (147st) puud 98 ülesõitu Rohkem kui Pea 400 Pea 700 14,6 miljo- isikut kooli- ja nit (Eesti Raudtee lasteaialast eurot ja töövõtjate said 2025. a investeeritakse töötajat, esma- meie töötajatelt uue ohutus- reageerijat) raudteeohutuse varustuse sai ohutusalast alast koolitust paigaldamiseks koolitust 2025. (2024: 2 000) 110-le aastal raudteeülesõidu- (2024: 460) kohale 88 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Taristu kasutajatega seotud eesmärgid Ohutusalased eesmärgid määratakse kindlaks valdkonnapõhiselt, et ohutustaset säilitada ja võimalusel tõsta. Omaniku ootustest tulenevate taristu arendustööde abil on eesmärk viia raudteeinfrastruktuuri kva- liteet, liiklusjuhtimine ja ohutus uuele tehnoloogilisele tasemele. Peaaegu kõik strateegiliste suundu- muste eesmärgid ning iga-aastased täpsemad struktuuriüksuste eesmärgid, tegevuskavad ja nendega seotud tegevused sisaldavad raudteeohutust parendavat komponenti. Taristu kasutajate ja koostööpartneritega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Reisijasõbra- Renoveeritud 10 20 selgu- selgu- selgu- selgu- liku teenuse lisanduvate oo- misel misel misel misel pakkumine tekodade arv Lisanduvate 2 4 selgu- selgu- selgu- selgu- eritasandiliste misel misel misel misel raudteeületus- kohtade arv Infoturbe tead- Õngitsustestides 12% 13% 11% 10% 10% 10% likkuse tõst- sisestatud pa- mine roolide osakaal (mitte rohkem kui) Raudteeohutu- Koolitatud laste 670 500 500 500 500 500 se teadlikkuse arv aastas kasv Raudteeohutus- 1 akt- 1 akt- 1 akt- 1 akt- 1 akt- 1 akt- aktsioonide arv/ sioon/3 sioon/3 sioon/3 sioon/3 sioon/3 sioon/3 OLE avalike ohu- ohutus- ohutus- ohutus- ohutus- ohutus- ohutus- tuskampaaniate kam- kam- kam- kam- kam- kam- arv/OLE väli üri- paa- paa- paa- paa- paa- paa- tuste arv niat/10 niat/10 niat/10 niat/10 niat/10 niat/10 väliüri- väliüri- väliüri- väliüri- väliüri- väliüri- tust tust tust tust tust tust Ohutuskoolituse 200 200 200 200 200 200 ja juhendamise läbinud töötajate arv 89 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad Küberturvalisuse tagamine Kuna raudtee ettevõtte küberturvalisuse tase ja teenuste töökindlus mõjutavad otseselt ka sidusrühmi (reisijad, kliendid, partnerid ja avalik sektor), oli küberturvalisus 2025. aastal Eesti Raudtee jaoks jätkuvalt kõrge prioriteediga valdkond. Fookuses oli nii rahvusvahelise koostöö ja teadmussiirde tugevdamine kui ka infoturbe juhtimissüsteemi arendamine ning kriitiliste tehnoloogiate, sh OT/ICS (operatsioonitehnoloogia) keskkondade, küpsuse tõstmine riskipõhiselt. Olulise rahvusvahelise sündmusena toimus Tallinnas 5. ERA–ENISA konverents „Cybersecurity in Railways”, mille korraldasid Euroopa Liidu Raudteeagentuur (ERA) ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) Eesti Raudtee toetusel. Konverents toimus 1.–2. detsembril 2025 ning oli märgiline ka seetõttu, et üritus toimus esmakordselt väljaspool seniseid tavapäraseid toimumispaiku (Lille ja Atee- na), tuues Euroopa raudtee- ja küberturbe kogukonna Eestisse. Konverentsi raames käsitleti raud- teesektori küberturvalisuse arenguid, parimaid tavasid ja väljakutseid ning jagati kogemusi nii poliiti- kauuenduste (mh küberturvalisuse direktiiv NIS2 ja küberkerksuse määrus CRA) kui ka sektori koostöö ja võimekuse kasvatamise teemadel. Lisaks viidi 2025. aastal läbi OT/ICS taristu turvahindamine ENISA toetusemeetme raames. See andis hinnangu keeruka OT taristu küberriskidele ning tuvastas haavatavusi ja ohte Eesti Raudtee OT infrastruktuuris. Raporti kohaselt kasutati hindamise raamistikuna muuhulgas standardeid IEC 62443 ja IEC TS 50701 ning arvestati NIS2 lähenemist, et kaardistada ründepindu, hinnata ohte ja pakkuda rakendatavaid soovitusi küberturvalisuse vastupidavuse tugevdamiseks. 90 Aastaraamat 2025  Sotsiaalsed teemad 2025. aastal toimus ka infoturbe juhtimissüsteemi ISO/IEC 27001 resertifitseerimine, mille tulemusel väljastati Eesti Raudteele uus sertifikaat järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. Resertifitseerimi- se käigus laiendati sertifitseerimise ulatust OT-süsteemidele, mistõttu lisaks IT-teenustele hõlmab sertifitseerimise käsitlusala ka kogu Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi. See kinnitas, et nimetatud kriitiline süsteem on käsitletud organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi (ISMS) raamistikus ning sellele rakenduvad infoturbe juhtimise, riskijuhtimise ja kontrollimeetmete põhimõtted sertifitseeritud ulatuses. Olulise praktilise suunana käsitleti 2025. aastal jätkuvalt töötajate teadlikkuse tõstmist ja turvakultuuri arendamist, kuna inimfaktor on küberturbe toimivuse seisukohalt kriitiline. Korraldati infoturbealaseid koolitusi ja teadlikkuse tõstmise tegevusi, sh kohustuslik küberhügieeni koolitus ettevõtte koolitusplat- vormil ning infoturbealased teavitused ja juhendmaterjalid. Oktoobris korraldati ettevõttes ka Infotur- bepäev, kus esinesid erinevate valdkondade eksperdid ning käsitleti teemasid alates küberhügieenist ja sotsiaalmeedia ohtudest kuni tehisintellekti riskide, kriisijuhtimise ja kriitilise taristu kaitse praktiliste kogemusteni. Rahvusvahelise koostöö süvendamiseks ja sektori trendide paremaks jälgimiseks liitus Eesti Raudtee Euroopa raudteesektori infoturbejuhtide kogukonnaga EU CISO Forum for Rail. CISO Forumi raames toimub regulaarne infojagamine ja trendide vahetamine, mis toetab Eesti Raudtee küberturvalisuse arendamist Euroopa raudteesektori ühises vaates. 91 Aastaraamat 2025  Valitsemine VALITSEMINE Äriline käitumine ja ettevõtluskultuur Peatükis on lähtutud standardist ESRS G1 ning selle osadest G1-1, G1-2, G1-3 ja G1-4. Lähtealused seoses hea ühingujuhtimise tavaga Eesti Raudtee juhtimiskultuur lähtub viiest äriühingute valitsemise kuldreeglist: ■ ettevõttes on kinnitatud väärtused ja eetikakoodeks; ■ sõnastatud on strateegilised eesmärgid, mis on asja- ja ajakohased ning ettevõttesiseselt teadvustatud; ■ strateegiline juhtimine on läbipaistev ning selle abil viiakse ellu pikaajalisi eesmärke, kuhu on kaasatud kõik ettevõtte struktuuriüksused; ■ töötajatel on vastutus oma ülesannete täitmise eest; ■ ettevõttes on toimiv aruandlussüsteem ja sisemine kommunikatsioon. Ärilise käitumise ja ettevõtluskultuuri kohta saab ülevaate peatükkidest “Raamistik ja juhtimise alused” ning “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”. 92 Aastaraamat 2025  Valitsemine Valitsemisega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed 2025 2026 2027 2028 2029 2030 tegelik Keskkonnasõbraliku- Jätkusuutlike hangete 37% 30% 30% 30% 30% 30% mate hangete põhi- osatähtsus kogu han- mõtete rakendamine gete arvust Ettevõtte kestliku Vastutustundliku ette- Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- Kuld- arengu tagamine võtluse indeksi tulemus tase tase tase tase tase tase Vilepuhumise ehk Vilepuhumise kanalite 100% 100% 100% 100% 100% 100% rikkumisest teavita- kättesaadavus on taga- mise soodustamine tud Eetilise ja läbipaistva Korruptsioonitõkestami- 100% 100% 100% 100% 100% 100% juhtimise tagamine, se koolitustel osalenud korruptsioonienneta- hangetega seotud töö- mine tajate osakaal Ettevõtte väärtuste Väärtuste teadlikkuse Uuring 80% 80% 80% 80% 80% kinnistamine osakaal töötajaskonnas toimub töötajates 2026 Tarneahela mõjude ESG mõjusid raportee- 19 10 10 10 20 20 juhtimine rivate tarnijate arv Innovatsiooni Ideepanka laekunud 30% 30% 30% 30% 30% 30% toetamine teostatud ettepanekute osakaal Protsesside model- Modelleeritud võtme- 0% 25% 40% 50% 80% 100% leerimine protsesside osakaal (tehnilise vahendi hankimine) Riskide haldamine Kriitiliste riskide osakaal 12% 12% 12% 10% 8% 8% 93 93 Aastaraamat 2025  Valitsemine Lähtealused korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamiseks ja avastamiseks Eesti Raudtee rakendab korruptsiooniennetusel kõiki vajalikke meetmeid, et vähendada võimalikke pettu- se- ja korruptsioonijuhtumeid. Olulisemad neist on: ■ väärtuste ja eetika koodeks; ■ regulaarne riskide, kontrolli ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste tegevuse ülevaatus juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus; ■ pettuse- ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris; ■ huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine (kord aastas); ■ kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärade ning põhimõtete kehtestamine; ■ pisteline taustakontroll töötajatele seadusega lubatud ulatuses ja avalikest andmebaasidest; ■ kindlaks määratud vastutus ja volitused, vastutuse hajutamine eri juhtimistasemetel; ■ regulaarne ostu- ja müügireskontro analüüs; ■ hankekorra kinnitamine ja iganädalaste hankekoosolekute läbiviimine sõltumatute liikmete osalusel; ■ koostöö õiguskaitseametite ja MTÜga Korruptsioonivaba Eesti; ■ väärkäitumisest teavitamise juhendi (sh väärkäitumise menetluse) kehtestamine ja kanalite (telefon, e-post, vihjeliin, ankeet) määratlemine; ■ juhtumite laiapõhjalisem registreerimine, mis tähendab, et lisaks taristu intsidentidele registreeritakse näiteks hangete ebaõnnestumisi, lepingu rikkumisi, töötajate hooletusi; ■ arvete puhul kehtivad mitme silmapaari kinnitusreeglid ja allkirjaõigus; ■ vihjekanalid ettevõtte kodulehel; ■ pikaajalise koolitusplaani (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) koostamine ning regulaarsete koolituste korraldamine vastavalt vajadusele ja sihtrühmale. Töötajaid teavitatakse korruptsioonialastest reeglitest läbi regulaarsete koolituste ja si- semiste infokanalite. Töötajad on ettevõtte väärtuste kogumist teadlikud. Eraldi pööra- takse tähelepanu korruptsiooni ja pettuse ennetamisele. Eesti Raudtee väärtuspõhised ootused laie- nevad nii töötajatele kui ka ettevõtte partne- ritele. Korruptsiooni ennetuse, vähendamise ja juhtumitele reageerimise eest vastutab riskijuhtimise ja siseauditi osakond, kes teeb regulaarset riskide, kontrolli ja siseau- diti toimimise ning struktuuriüksuste tege- vuse ülevaatust juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus. 94 96 Aastaraamat 2025  Valitsemine Korruptsiooni ja altkäemaksujuhtumite käsitlemine ■ 2025. aastal tehti vihjeliinile kokku kaheksa pöördumist, mille puhul ei olnud alust täiendavat menetlust alustada. ■ 2025. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega muud olulist seadustele mittevastavust. Lähtealused seoses poliitilise mõju ja lobitööga Eesti Raudtee suhtleb riigiga valdkondades, mis tulenevad ettevõtte omandisuhetest ja omaniku ootus- test. Peamised teemad on seotud infrastruktuuri investeerimisprojektide, nende rahastamise, raudtee ohutusnõuete täitmise ning ettevõtet mõjutavate seaduste ja määrustega. Eesti Raudtee tegutseb järgmistes riiklikes ja rahvusvahelistes erialaliitudes: ■ Euroopa Raudteede Ühendus (CER – Community of European Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis; ■ Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostööplatvorm PRIME; ■ Põhjamere-Balti raudteekaubaveo koridori (RFC NS-B) korralduskogu; ■ Euroopa raudteetaristuettevõtjate ühendus RNE (RailNetEurope) asukohaga Viinis; ■ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; ■ MTÜ Logistika ja Sadamate Liit; ■ MTÜ Rail Baltic Business Network; ■ MTÜ Operation Lifesaver Estonia; ■ Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA); ■ Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE); ■ MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL; ■ MTÜ Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit; ■ SA Raudteekutsed; ■ SA Rohetiiger; ■ Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti). Ainuaktsionäri (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järgmistes organisatsioonides: ■ Rahvusvaheline Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD – Organisation for Co-operation between Railways) asukohaga Varssavis; ■ Raudteetranspordi Nõukogu. 95 Aastaraamat 2025  Tarneahel, hanked ja maksetavad TARNEAHEL, HANKED JA MAKSETAVAD Peatükis on lähtutud standardist ESRS G1 ning selle osadest G1-5 ja G1-6. Lähtealused seoses tarneahela juhtimise ja hangete läbiviimisega Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja keskkonnahoid ning seda võetakse arvesse ka riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldatakse korrektset ja lepingutingimustele vastavat teenuse osutamist. Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, näiteks hangitavad, teenuse osutamisel või töö tegemisel kasutatavad materjalid peavad vastama nõutud sertifikaatidele. Võimaluse korral rõhutakse hangetes materjalide taaskasutusele. Hanketingimuste koostamisel lähtutakse elutsükli kuludest, arvesta- des näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid. Eesti Raudtee korraldab igal aastal hankeid ligi saja miljoni euro väärtuses: tellime ehitus- ja remonditöid, liiklusjuhtimise ja turvangusüsteemide arendustöid, mitmesuguseid teenuseid, ostame seadmeid, varuosi, tehnikat jne, et arendada raudtee infrastruktuuri ja tagada selle kvaliteet. Hangete läbiviimise tulemused 2025. aastal sõlmiti kokku 200 hankelepingut maksumusega ligikaudu 87 mln eurot (2024: 299 lepingut maksumusega ligikaudu 158 mln eurot). Lepingutest valdav enamus ehk 92% (2024: 95%) on sõlmitud Eesti ettevõtjatega või Eesti ettevõtja on ühispartner välismaa ettevõtjaga. See protsent on läbi aastate püsinud sarnasel tasemel, seega Eesti Raudtee kui hankija panus kohalikku majandusse on stabiilselt oluline. Riigihangete protsess on seadusandlikul tasandil detailselt reguleeritud ning hankijana järgib Eesti Raud- tee kõiki nõudeid, mida on korduvalt kinnitanud ka mitmed auditid ja järelevalveasutused. Hangete kor- raldamisel järgitakse, et oleks tagatud riigihangete üldpõhimõtted, sealhulgas läbipaistvus ja proportsio- naalsus, pakkujate võrdne kohtlemine ja huvide konflikti vältimine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Lisaks soovib Eesti Raudtee edendada väärtuspõhiseid hankeid ja keskkonnateadlikku mõtteviisi. Hanke alusdokumentide kriteeriumid aitavad hinnata pakkumuste kvalitatiivseid näitajaid ning jätkusuutlikkust. Kui riiklikult on eesmärgiks seatud, et keskkonnahoidlike hangete osakaal kõikidest hangetest kasvaks 2025. aastaks 9%-ni ja 2035. aastaks 20%-ni, siis Eesti Raudteel oli see näitaja juba 2023. aastal 16%, 2024. aastal 27% ning 2025. aastal koguni 37% kõigist meie hangetest. 96 Aastaraamat 2025  Tarneahel, hanked ja maksetavad Tarneahela mõju juhtimine 2025. aasta lõpus viis Eesti Raudtee läbi tarnijate kestlikkusalase küsitluse, mille tulemused selgusid 2026. aasta veebruaris. Küsitlus saadeti sajale kõige suuremale tarnijale 2025. aastal lepingumahu poo- lest. Vastused laekusid 19-lt tarnijalt (2024. aastal saadi 41-lt tarnijalt vastused), mis näitab, et seoses kestlikkuse regulatsioonide muudatustega on valmisolek jagada infot valdkonnas vähenenud. Küsitlus aitas hinnata, millistes keskkonnaalastes, sotsiaalsetes ja ärijuhtimise teemades võib tarnijate tegevus tekitada negatiivset mõju ja riske ka Eesti Raudtee tegevusele. Keskkonnateemades tuvastati potentsiaalne kõrgem risk 33% hinnatud teemades, samas kui sotsiaalsetes teemades vaid 13% ning äritavate ja kestlikkuse juhtimise teemades 18% teemades. Seega vajaks tarnijate seas enim tähelepanu keskkonnaaspektide tugevam juhtimine, et ka Eesti Raudteel oleks võimalik läbi tarneahela edasikandu- vat keskkonnajalajälge ning sellest tulenevaid äririske maandada. Keskkonnateemades on vaid 21% tarnijatest hinnanud nende äritegevust ähvardavaid kliimariske (ning täiendavad 16% plaanivad seda teha 2026. aastal), mis võivad edasi kanduda ka Eesti Raudteele. 58% tarnijatest ei mõõda oma kliimamõjusid, 74% tarnijatest ei kasuta üldse või kasutab väga vähesel määral energiat, mis on pärit taastuvatest allikatest ning ringmajanduse põhimõtteid ei järgi üldse 19% tarnijatest. Need lahendused aitaksid kaasa ka Eesti Raudtee jalajälje vähendamisele. Sotsiaalses valdkonnas on tulemused tugevamad – 42%-l on töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine sertifitseeritud näiteks ISO 45001 või muude sarnaste juhistega ning vaid 11%-l esines eel- misel aastal tööõnnetusi. 74% kasu- tavad püsiva töölepinguga töötajaid, 47% tarnijatest moodustavad naised juhtkonnast vähemalt veerandi, 89% kaasab oma töötajaid läbi erinevate meetmete nagu rahulolu-uuringud ja regulaarsete vestluste. 95% tarnijatest pole tuvastanud oma ettevõtte nega- tiivset mõju kogukondadele. Ärijuhtimise tavade osas tegeleb 68% tarnijatest teadlikult korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite ennetamise- ga, enamasti käitumiskoodeksite ja töötajate koolitamise kaudu. Ühegi tarnijaga ei ole viimase aasta jooksul seotud korruptsioonijuhtumi. ESG-ga seonduvaid nõudeid oma tarneahelas kehtestas 53% tarnijatest. Lähtealused seoses maksetavadega Ostulepingute üldtingimustes on fikseeritud 30-päevane maksetähtaeg. Raudteeinfrastruktuuri kasutami- se lepingu üldtingimustes on standardne maksetähtaeg klientidele kümme päeva. Eesti Raudtee kasutab arvete haldamiseks e-arvete süsteemi Finbite, mille kaudu saadetakse arved asjakohastele töötajatele üle vaatamiseks ning kinnitamiseks. Maksekäitumine Hilinenud maksetega seotud pooleliolevaid kohtumenetlusi või süüdimõistetud kohtuotsuseid 2025. aas- tal ei olnud. 97 Aastaraamat 2025  Kestikkusaruande lisa KESTLIKKUSARUANDE LISA Lisa 1. ESRS2 GOV-4: avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta Kestlikkusalase hoolsuskohustuse ülevaade Hoolsuskohustuse Kestlikkusaruande punktid põhielemendid Hoolsuskohustuse in- ■ ESRS2 BP-1 Kestlikkusaruannete koostamisest tegreerimine ■ ESRS2 BP-2 Ajaperspektiivid valitsemisse, strateegiasse ja ■ ESRS2 GOV-1 Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll kestlikkuses ärimudelisse ■ ESRS2 GOV-2 Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkuse aspektid ■ ESRS2 GOV-5 Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll ■ ESRS2 SBM-1 Strateegia, ärimudel ja väärtusahel ■ ESRS E1 GOV-3 Kliimamuutused: kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse ■ ESRS E1 E1-2 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika ■ ESRS E1 E1-4 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid ■ ESRS E2 E2-1 Saastega seotud poliitika ■ ESRS E2 E2-3 Saastega seotud eesmärgid ■ ESRS E4 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga ■ ESRS E4 E4-2 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika ■ ESRS E4 E-4 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid ■ ESRS E5 E5-1 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika ■ ESRS E5 E5-3 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid ■ ESRS S1 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga ■ ESRS S1 S1-1 Oma töötajaskonnaga seotud poliitika ■ ESRS S1 S1-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid ■ ESRS S3 S3-1 Mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika ■ ESRS S3 S3-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid ■ ESRS S4 S4-1 Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted ■ ESRS S4 S4-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid ■ ESRS G1 G1-1 Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur ■ ESRS G1 G1-2 Tarneahela juhtimine ■ ESRS G1 G1-6 Maksetavad 98  Raamatupidamise aastaaruanne Mõjutatud sidus- ■ ESRS2 GOV-3 Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- rühmade kaasamine kavadesse hoolsuskohustuse kõi- ■ ESRS2 SBM-2 Sidusrühmade huvid ja seisukohad gisse olulistesse etappi- desse ■ ESRS S1 S1-6: ettevõtja palgatöötajate tunnuse ■ ESRS S1 S1-8 Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog ■ ESRS S1 S1-9 Mitmekesisuse näitajad ■ ESRS G1 G1-5 Poliitiline mõju ja lobitöö Kahjulike mõjude ■ ESRS2 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende koostoime tuvastamine ja strateegia ja ärimudeli(te)ga hindamine ■ ESRS2 IRO-1 Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus ■ ESRS E1 E1-5 Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus ■ ESRS E1 E1-6 1., 2. 3. mõjuala koguheide ning KHG koguheide ■ ESRS E2 E2-4 Õhu, vee ja pinnase saaste ■ ESRS E2 E2-5 Probleemsed ja väga ohtlikud ained ■ ESRS E5 E5-5 Ressursside väljundvood ■ ESRS G1 G1-3 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine 99  Raamatupidamise aastaaruanne Meetmete rakendamine ■ ESRS E1 E1-1 Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks nende kahjulike mõjude leevendamiseks ■ ESRS E1 E1-3 Kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid ■ ESRS E1 E1-7 KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu ■ ESRS E1 E1-8 Ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine ■ ESRS E2 E2-2 Saastega seotud meetmed ja ressursid ■ ESRS E5 E5-2 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid ■ ESRS S1 S1-2 Protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal ■ ESRS S1 S1-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajaskonnal probleeme tõstatada ■ ESRS S1 S1-4 Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus ■ ESRS S1 S1-10 Piisav töötasu ■ ESRS S1 S1-11 Sotsiaalkaitse ■ ESRS S1 S1-12 Vähenenud töövõimega isikud ■ ESRS S3 S3-2 Protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal ■ ESRS S3 S3-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada ■ ESRS S3 S3-4 Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus ■ ESRS S4 S4-2 Protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal ■ ESRS S4 S4-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada ■ ESRS S4 S4-4 Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus 100  Raamatupidamise aastaaruanne Nende jõupingutuste ■ ESRS E4 E4-5 Elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud tõhususe jälgimine ja mõjunäitajad sellest teavitamine ■ ESRS S1 S1-13 Koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud ■ ESRS S1 S1-14 Tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud ■ ESRS S1 S1-15 Töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud ■ ESRS S1 S1-16 Tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu) ■ ESRS S1 S1-17 Juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud ■ ESRS G1 G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksu juhtumid Lisa 2. ESRS 2 BP-1: kestlikkusaruandest välja jäetud teemad ja andmepunktid ■ ESRS E3 Vee- ja mereressursid (ei ole vastavalt kahese olulisuse analüüsile oluline teema) ■ ESRS S2 Töötajad väärtusahelas (ei ole vastavalt kahese olulisuse analüüsile oluline teema) ■ ESRS E1 E1-9 Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS E2 E2-6 Saastega seotud mõju, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS E4 E4-1 Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvestamine strateegias ja ärimudelis (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS E4 E4-3 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS E4 E4-6 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS E5 E5-4 Ressursside sisendvood (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS E5 E5-6 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) ■ ESRS S1 S1-7 Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud) 101  Raamatupidamise aastaaruanne AS EESTI RAUDTEE 2025. MAJANDUSAASTA ARUANNE 102  Raamatupidamise aastaaruanne SISUKORD Tegevusaruanne 104 Raamatupidamise aastaaruanne 108 Finantsseisundi aruanne 108 Koondkasumiaruanne 109 Omakapitali muutuste aruanne 110 Rahavoogude aruanne 111 Raamatupidamise aastaaruande lisad 112 Lisa 1. Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 112 Lisa 2. Finantsriskide juhtimine 121 Lisa 3. Materiaalne põhivara 126 Lisa 4. Immateriaalne põhivara 128 Lisa 5. Varud 129 Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed 129 Lisa 7. Omakapitali muutused 130 Lisa 8. Laenud ja liisingukohustised 130 Lisa 9. Võlad tarnijatele ja muud kohustised 132 Lisa 10. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 132 Lisa 11. Müügitulu ja muud äritulud 133 Lisa 12. Ärikulud 134 Lisa 13. Finantstulud ja -kulud 135 Lisa 14. Tulumaks 135 Lisa 15. Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustised ning tingimuslikud varad 136 Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega 138 Lisa 17. Sihtfinantseerimine 139 Kasumi jaotamise ettepanek 140 Juhatuse liikmete allkirjad 140 Tegevusalade loetelu 141 103  Raamatupidamise aastaaruanne TEGEVUSARUANNE Tegevusvaldkond Eesti Raudtee (edaspidi ka Ettevõte või ettevõte) tegutseb korraga mitmes rollis: võrguvaldaja ja raud- teeinfrastruktuuri-ettevõtjana majandame, käitame, hooldame, uuendame ja aitame kaasa avaliku raud- tee arendamisele. Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetena jaotab Eesti Raudtee endale kuuluva avaliku raudtee läbilaskevõimet, annab seda kasutada veo-ettevõtjatele ja kogub infrastruktuuri kasutustasusid. 24.02.2022 algas Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina Vabariigis. Omaniku ootustes aktsiaseltsile Eesti Raudtee (28.04.2022) anti ettevõttele juhis hinnata Venemaa ja Valgevene ettevõtjatega ärisuhete eetilisust ning loobuda sellistest ärisuhetest, mis ei ole vältimatult vajalikud piiriülese raudteeliikluse ja avaliku raudtee toimepidevuse tagamiseks ning seaduses ja rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud ko- hustuste täitmiseks. Jätkuvalt täidab Ettevõte osalust valitseva ministri volitusel 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu osana raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl kolmandate riikide ja teiste Baltimaadega. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika teostamiseks on Euroopa Liit kokku leppinud mitmed sanktsioonide paketid Venemaa ja Valgevene kaupadele, pankadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Sanktsiooninimekirja on kantud ka AS Venemaa Raudteed, kes täidab Venemaa Föderatsiooni raudteeadministratsiooni funkt- sioone. Keelatud on investeerimisteenused Venemaa Raudteedele. Nimetatud teenuseid Eesti Raudtee ei osuta. Piiravate meetmete elluviimiseks töötas Ettevõte välja rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise korra ja moodustas ettevõttesisese tööorganina rahvusvaheliste sanktsioonide komisjoni. See tegeleb rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega seotud küsimuste lahendamisega, teostab järelevalvet rah- vusvaheliste sanktsioonide rakendamise üle ning hindab rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud riske ettevõttes. Sanktsioonide järgimine tõi 2025. aastal kaasa veomahtude jätkuva languse Lätis ja Leedus. Eestis jäi kaubaveomaht samale tasemele võrreldes 2024. aastaga, kuid kinnistus raudteeinfrastruktuuri ümberkuju- nemine peamiselt massveostele orienteeritud kaubaraudteest euroopalikuks reisiraudteeks. Eesti Raudtee taristul veeti 2025. aastal diisel- ja elektrirongidega 6,59 mln reisijat ning Eestis kokku 7,66 mln reisijat, mis on lähedane COVID-eelsele 2019. aasta tasemele, kuid protsendipunkti võrra vähem võrreldes 2024. aastaga. Transpordi ja liikuvuse arengukavas aastateks 2021–2035 on eesmärgiks jõuda 2035. aastal 20 miljoni raudteereisijani. Selleks peavad Eesti raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, sh Eesti Raudtee tõstma 1520 mm rööpmelaiusega raudtee kiiruseid, et vähendada aegruumilisi vahemaid Eesti suuremate tõm- bekeskuste vahe. Äritulud AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2025. aastal 31,23 mln eurot (2024: 28,13 mln eurot). Müügitulust 73,8% moodustasid tulud infrastruktuurile juurdepääsu tagavatest põhiteenustest ehk minimaalsest juurde- pääsupaketist (2024: 75,9%). 22,6% infrastruktuuri kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2024: 25,1%). Aastaga vähenes kaubaveo-ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest 2,7% ja reisijateveo-ettevõtjatelt saadav kasutustasu suurenes 11,5%. Ülejäänud osa müügitulust saadi peamiselt teenindusrajatiste (veeremi seisuteed, reisiteabe tablood, ooteruumid Tartu ja Narva vaksalites) kasutada andmisest, infrastruktuurile juurdepääsu tagavate lisatee- nuste ja juurdepääsu abiteenuste osutamisest, samuti kinnisvara, fiiberoptilise kiu ja vagunite rendist ning vanametalli ja elektrienergia müügist. Muudest ärituludest (48,89 mln eurot) moodustab 71,5% raudteetaristu-ettevõtja nõue Eesti Vabariigi vas- tu tulemuseesmärkide riigieelarvelise sihtfinantseerimise eest. Ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ning 104  Raamatupidamise aastaaruanne raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti Vabariigiga finantseerimisle- ping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks. Lepinguga tagatakse, et ettevõtte tulud (mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ning riigi või muude isikute eral- datud vahendid) ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud on tasakaalus. Seisuga 31.12.2025 oli raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude ja kulude tasakaal ajavahemiku 2015-2024 kohta tagatud. Nimetatud finantseerimisleping on ka Eesti Raudtee likviidsusriski maandavaks instrumen- diks raudteekaubaveo katkemise või kaubandusembargo puhul. Ärikulud Eesti Raudtee ärikulud olid 2025. aastal 80,72 mln eurot (2024: 69,68 mln eurot), suurenedes aastaga 15,8%. Kaupade, materjalide ja teenuste kulud vähenesid võrreldes 2024. aastaga 0,2% ja muud ärikulud 22,2%. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 0,4%, tööjõukulud 5,0% ning kulum 35,5%, viimane eel- kõige suuremahuliste investeeringute tulemusena lisandunud amortisatsiooni tõttu. Seoses Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa ja Valgevene vastu puuduvad otsesed rahalised suhted Eesti Raudtee ning Venemaa ja Valgevene tarnijate vahel. Aastatulem Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 2025. aastal 37,25 mln eurot, mida on 9,87 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Arvestades Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude kujunemise loogikat võrdub tema kulumieelne ärikasum kulumi ja puhta finantstulu vahega. Puhaskasumit või -kahju- mit selliste arvestusmeetodite juures Ettevõte ei teeni. Dividendide väljamaksmise otsustab ettevõtte üldkoosolek, kellena tegutseb Eesti Vabariigi taristuminis- ter. Arvestades kaubaveomahu järjepidevat vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel järgida erinevate turusegmentide võimet seda tasu maksta ja suurt investeerimisvajadust eel- dab ainuaktsionär, et AS Eesti Raudtee ei teeni lähiaastatel kasumit. Omaniku ootustes on sõnastatud, et kuna Ettevõte ei ole vabaturul tegutsev äriühing, siis riik ei oota Eesti Raudteelt stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse, arvestades ettevõtte võimalusi pikaajalises plaanis. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2025 varasid 735,36 mln eurot (31.12.2024: 596,54 mln eurot), millest 601,58 mln eurot ehk 81,8% (31.12.2024: vastavalt 498,88 mln eurot ja 83,6%) moodustas põhivara. Tähtsamad kreedito- ride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule (vt raamatupidamise aastaaruande Lisa 2.6). 2025. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske ei realiseerunud. Täpsemalt käsitatakse finantsinstrumentide arvestuspõhimõtteid raamatupidamise aastaa- ruande Lisas 1.6. ja finantsriske Lisas 2. Finantsriskide juhtimise eesmärgiks on ennetavate maandamis- meetmete väljatöötamine ja rakendamine, et tagada Ettevõtte likviidsus ja krediidikõlbulikkus. Investeeringud Eesti Raudtee kui infrastruktuuri-ettevõtja strateegiliseks ülesandeks on omaniku ootustes seatud teh- noloogilise mahajäämuse vähendamine ja kaasaegsete lahenduste kasutusele võtmine liikluskorral- duses ja taristu majandamises. Selle saavutamiseks investeeritakse aastatel 2025–2029 ca 450 mln eurot, sh 215,6 mln eurot raudtee elektrifitseerimiseks, 125,0 mln eurot turvangu- ja liiklusjuhtimissüs- teemide uuendamiseks ning 53,2 mln eurot raudtee ja raudteerajatiste rekonstrueerimiseks võimalda- maks kiiruste tõstmist. Kõik investeerimisprojektid sisaldavad endas ka toimepidevust ja raudteeohu- tust parendavaid komponente. 105  Raamatupidamise aastaaruanne 2025. aastal investeeriti 142,1 mln eurot (2024: 127,8 mln eurot). Aasta suuremad projektid olid alljärgne- vad. ■ Avaliku raudtee elektrifitseerimine – 82,7 mln eurot ■ Taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine (CCS) ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine (TTCMS) – 16,3 mln eurot ■ Taktsõiduplaani rakendamiseks vajalikud investeeringud – 10,5 mln eurot ■ Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Tartu–Koidula, ja maade omandamine Tartu– Valga raudteeliinidel – 10,5 mln eurot ■ Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Narva liinil – 8,0 mln eurot ■ Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade renoveerimine – 3,2 mln eurot ■ Raudtee kapitaalremont Tartu–Valga liinil kahese kasutuse eesmärgil – 2,7 mln eurot ■ Raudtee tõsteremont – 1,7 mln eurot Vastutustundlik tegevus Eesti Raudtee on vabatahtlikult koostanud Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) ja stan- dardite (ESRS) nõuetele tugineva kestlikkusaruande (mida ei ole auditeeritud), milles on käsitatud ette- võtte tegevust ja peamisi tuleminäitajaid riskijuhtimise, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkondades, samuti ettevõtte tegevuse keskkonnamõjusid. Nimetatud aruandest on näha, et 2025. aastal ei olnud ettevõtte ega tema tarnijatega seotud ühtegi korruptsioonijuh- tumit. Eesti Raudtee tegevuse mõju keskkonnale on ettevõtte suurust arvestades mõõdukas, nt kasutab Ettevõte taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat ning selle tarbimine vähenes 2025. aastal võrrel- des 2024. aastaga 5,0%. 106 Raamatupidamise aastaaruanne 107  Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 3 571 581 471 633 Immateriaalne põhivara 4 13 621 11 703 Ettemaksed põhivara eest 3 16 373 15 541 Pikaajalised nõuded 4 5 Põhivara kokku 601 579 498 882 Käibevara Varud 5 12 157 11 651 Nõuded ja ettemaksed 6 39 582 52 885 Raha ja pangakontod 2.3 82 046 33 122 Käibevara kokku 133 785 97 658 VARAD KOKKU 735 364 596 540 OMAKAPITAL JA KOHUSTISED Omakapital Aktsiakapital 80 303 80 303 Kohustuslik reservkapital 4 473 4 473 Jaotamata kasum 91 341 91 341 Omakapital kokku 7 176 117 176 117 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 8 135 558 86 951 Sihtfinantseerimine 17 383 520 280 919 Muud võlad 0 128 Eraldised 252 313 Pikaajalised kohustised kokku 519 330 368 311 Lühiajalised kohustised Laenukohustised 8 5 507 15 949 Võlad ja ettemaksed 9 32 806 35 312 Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 17 770 136 Eraldised 834 715 Lühiajalised kohustised kokku 39 917 52 112 Kohustised kokku 559 247 420 423 OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 735 364 596 540 Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 108  Raamatupidamise aastaaruanne Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024 ÄRITULUD Müügitulu 31 231 28 125 Muud äritulud 48 890 41 001 ÄRITULUD KOKKU 11 80 121 69 126 ÄRIKULUD Kaubad, materjal ja teenused 12.1 10 691 10 714 Mitmesugused tegevuskulud 12.2 5 800 5 775 Tööjõukulud 12.3 26 005 24 773 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 37 843 27 934 Muud ärikulud 380 487 ÄRIKULUD KOKKU 80 719 69 683 ÄRIKASUM/-KAHJUM -598 -557 Finantstulud ja -kulud 13 598 557 ARUANDEAASTA KASUM 0 0 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 0 0 ARUANDEAASTA KOONDKASUM 0 0 Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 109  Raamatupidamise aastaaruanne Omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Aktsia- reserv- Jaotamata tuhandetes eurodes kapital kapital kasum KOKKU SALDO SEISUGA 31.12.2023 80 303 4 473 91 341 176 117 2024. aasta koondkasum 0 0 0 0 SALDO SEISUGA 31.12.2024 80 303 4 473 91 341 176 117 2025. aasta koondkasum 0 0 0 0 SALDO SEISUGA 31.12.2025 80 303 4 473 91 341 176 117 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud Lisas 7. Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 110  Raamatupidamise aastaaruanne Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta kasum 0 0 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 37 843 27 934 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -13 412 -9 639 Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3,4 60 448 Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus 15 23 Hoonestusõiguse tasu -128 -128 Riigieelarveline tegevustoetus -34 954 -30 685 Kasum/kahjum finantstuludelt/-kuludelt 13 -598 -557 Muud korrigeerimised 0 75 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 1 405 -2 982 Varude muutus 5 -506 -1 914 Kasutatud varud põhivara ehitusel 3 -2 065 -1 526 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 2 018 2 534 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 46 838 14 903 Saadud intressitulu 13 1 576 1 617 Makstud intressid 13 -977 -1 058 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST KOKKU 37 114 -955 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3,4 -142 125 -110 249 Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 60 281 Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 35 928 18 021 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 17 81 290 55 864 Antud laenude tagasimaksed 1 0 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -24 846 -36 083 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Saadud laenud 8 40 483 30 000 Saadud laenude tagasimaksed 8 -2 143 -2 291 Kapitalirendi osamaksed 8 -1 684 -1 553 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 36 656 26 156 RAHAVOOD KOKKU 48 924 -10 882 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 33 122 44 004 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 82 046 33 122 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 48 924 -10 882 Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 111  Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Üldine informatsioon AS Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõte kuu- lub Eesti Vabariigi Kliimaministeeriumi haldusalasse. AS Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 13. märtsil 2026. Ettevõtte omanikul puudub pärast aruande kinnitamist õigus aastaaruannet muuta. Lisa 1. Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused Ettevõtte 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru- andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Muutused arvestuspõhimõtetes Rakendatud arvestuspõhimõtted ja tõlgendused Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähendab, et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi muudetakse üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finant- saruandlusstandardite (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis annab objektiivsema ülevaate grupi finantsseisust, finantstulemustest ja rahavoogudest. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõt- ted on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta raamatupidami- se aruandes. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Alates 01. jaanuarist 2027 hakkab kehtima IFRS 18 “Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave”, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta võrdlusandmetele. Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) andis välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esita- mise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutu- sele võetud peamised uued mõisted on seotud: ■ kasumiaruande struktuuriga; ■ kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); ■ täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt. 112  Raamatupidamise aastaaruanne IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muu- datustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muu- ta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. Ettevõtte hinnangul uue skeemi alusel moodustuv äritegevuse tulem võrdub praeguse ettevõtte ärikasumiga, erisus tekib finantstulude/-kulude jaotuses, mis uue struktuuri järgi jagatakse investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse tulude/kulu- de vahel. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole Ettevõttele eelda- tavasti olulist mõju. 1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju 2025. aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioo- nile. a) Põhivara kasuliku eluea määramine Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasu- tamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 3,81% põhivara soetusmaksumusest. Amortisat- sioonimäärade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 7,7 miljoni euro võrra aastas. b) Põhivara väärtuse langus Vara väärtus on langenud juhul, kui raamatupidamises kajastatav väärtus ületab varaobjekti tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Sellisel juhul tuleb teha vara väärtuse allahindlus. Seoses kaubavedude olulise vähenemisega hindas juhtkond alla Muuga jaama ja terminali ning Nar- va ja Koidula piirijaamade varade väärtused (vt Lisa 3). c) Põhivara kaetava väärtuse määramine Ettevõte koostas seisuga 31. detsember 2025 põhivara kaetava väärtuse testi Ettevõtte põhivarale tervikuna, leides diskonteeritud tulevaste rahavoogude meetodil varade kasutusväärtuse. Tulevaste rahavoogude hulgas võeti arvesse riigipoolset kulude ja varade sihtfinantseerimist. Kasutades diskontomäärana regulatiivset kapitali kaalutud keskmist hinda 4,204% (2024. aastal 4,079%), mille omakapitali hinna komponendist elimineeriti beetakordaja võimendus 2, ja jätkukas- vumäärana Rahandusministeeriumi poolt prognoositud pikaajalist aastakeskmist inflatsioonimäära (2,179%), ületab põhivara kaetav väärtus nende bilansilist jääkmaksumust. Juhtkonna hinnangul ei põhjustaks mõistlikult võimalikud muutused kaetava väärtuse testi peamistes sisendites vara väärtuse langust alla bilansilise jääkmaksumuse. 113  Raamatupidamise aastaaruanne 1.3 Materiaalne põhivara Soetusmaksumus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. ■ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. ■ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule. ■ Põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritakse laenukasutusekulud täies ulatuses, kui laen on võetud investeerimisprojektide finantseerimiseks. Laenukasutuskulude kapitaliseerimine lõpetatakse peale põhivara kasutuselevõtmist. Kulum Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi. Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita. Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aas- tainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnan- guline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Põhivara kasulik eluiga Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: Ehitised Hooned 10 - 100 aastat Rajatised 5 - 100 aastat Raudteed 20 - 50 aastat Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat Muu inventar 3 - 15 aastat 1.4 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara all kajastatakse tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga. Kapitaliseeritavad tark- vara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Tarkvara ku- lud amortiseeritakse lineaarsel meetodil 5 aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. 114  Raamatupidamise aastaaruanne 1.5 Varud Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. 1.6 Finantsinstrumendid Finantsvarad Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategooriasse. Klassifit- seerimine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu- päeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvarade lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogu- miseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes ärituludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskate- gooriasse. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat kredii- dikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aru- ande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud 115  Raamatupidamise aastaaruanne informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimus- te prognooside kohta. Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt: ■ nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ■ sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ■ kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest: ■ deebitori olulised finantsraskused; ■ lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine; ■ deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud; ■ deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine; ■ finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu. Ettevõte kannab finantsvara maha, kui ilmneb teave selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid raha- lisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui vastaspoole suhtes on välja kuulutatud likvideerimismenetlus või pankrot ja ettevõtte juhtkonna hinnangul on summa- de laekumine ebatõenäoline. Peale finantsvara mahakandmist või ettevõte siiski jätkata võla sissenõud- mist, kasutades selleks võlgade sissenõudmiseks tulenevaid meetkedi ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud mahakantud summad kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohusti- sed korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal- väärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatak- se finantskuluna. Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem kui üks aasta peale bilansikuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajastatud lühiajalistena. Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. 116  Raamatupidamise aastaaruanne 1.7 Mittefinantsvara väärtuse langus Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kinnisvarainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähene- misest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse perioodi kuludes. Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnanguli- sed tulevased rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara pu- hul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub. Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väärtuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel. Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväärtus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsioo- ni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks. 1.8 Tulude kajastamine Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehin- guhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutada andmisest Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud korras tee- nused, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutamise võimaldamine. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule, mis sõlmitakse läbilaskevõime saa- nud raudteeveo-ettevõtjatega iga aasta detsembrikuu teisel pühapäeval algavaks ja järgmise aasta detsembrikuu teisele pühapäevale eelneval laupäeval lõppevaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste eest määratakse vastavalt majandus-ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale TTJA peadirektori poolt terveks liiklusgraafikuperioodiks segmentide kaupa. Kasutustasu teenindus- rajatiste kasutada andmise eest määratakse Ettevõtte juhatuse poolt samuti terveks liiklusgraafiku- perioodiks. Tulu raudteeinfrastruktuuri kasutusest kajastatakse perioodil, mil Ettevõte on teenuseid osutanud. Kinnisvarateenused Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu- naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis. Varude müük Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise protsessis vanade materjalide vahetamisel uute vastu. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tege- vuseks mittevajalikuks osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle antud. 117  Raamatupidamise aastaaruanne Muud teenused Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, näiteks vaguni- te kasutada andmist, tasusid eksamineerimiste läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osuta- mise perioodil. 1.9 Töötajate hüvitised Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepin- guid reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid. Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise ta- gajärjel, seetõttu peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuu- päeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei saa pakkumist tagasi võtta. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõude- õigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantssei- sundi aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena. Ettevõte kajastab preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.10 Tulumaks Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt. 1.11 Rendiarvestus Ettevõte kui rendileandja Rendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõt- jale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna. Ettevõte kui rentnik Esmane mõõtmine Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendipe- rioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: 118  Raamatupidamise aastaaruanne ■ rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; ■ kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid; ■ kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; ■ rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü- disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte kasutanud kolmanda osapoole poolt saa- dud laenu intressimäära. Edasine mõõtmine Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomää- raga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: ■ muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või ■ muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin- gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiaja- lised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendi- lepingud on IT-seadmete rendilepingud. 1.12 Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ko- hustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute eksperti- de hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses. Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõi- me kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eeldatav periood ja hüvitise suurus. 119  Raamatupidamise aastaaruanne Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali- seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aruande lisades (Lisa 15) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Ettevõtte fi- nantsseisundi aruandes. 1.13 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Varade sihtfinantseerimine Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud siht- finantseerimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste pe- rioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2015. aasta lõpus sõlmitud finantseerimislepingu alusel tagab riik, et tavapärastes äritingimustes on Ette- võtte tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaas- tase perioodi arvestuses tasakaalus. Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse finantseerimislepin- gus ettenähtud tulemuseesmärkide täitmise hetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kulu- des ja tuludes. 1.14 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas- taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. 1.15 Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigee- ritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibe- varade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 120  Raamatupidamise aastaaruanne 1.16. Tehingud seotud osapooltega Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõt- te finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Kuna AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raama- tupidamise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudteeveoga seotud ettevõtted. Lisa 2. Finantsriskide juhtimine 2.1 Finantsriskide tegurid Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: ■ tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski; ■ krediidirisk, ■ likviidsusrisk. Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõt- tesiseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohus- tused ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase. 2.2 Tururisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraal- seteks varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene rublaga. 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh ko- hustised olid valdavalt eurodes. Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 CHF RUB CHF RUB Raha ja rahaekvivalendid 182 0 184 0 Nõuded 2 0 24 0 Kohustised -22 -29 -40 -19 Netopositsioonid 162 -29 168 -19 Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuu- tused ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele. 121  Raamatupidamise aastaaruanne Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõte on Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu väljamaksmisel kasutanud nii fikseeritud intressi- määrasid kui ujuvat intressimäära, et vähem sõltuda EURIBORi muutumistest. Intressimäärad on toodud Lisas 8. Sensitiivsus intressimäärade muutusele Ettevõttel on kolm ujuva intressimääraga laenukohustist, ujuva intressimäära mõju on avaldatud järgmi- ses tabelis. Mõju Mõju 2025. aasta 2024. aasta intressi- intressi- Keskmine kulule, kui Keskmine kulule, kui intressi- EURIBOR intressi- EURIBOR määr muutuks määr muutuks tuhandetes Intressi- Saldo 2025. +/-1 PP Saldo 2024. +/-1 PP eurodes määr 31.12.2025 aastal võrra 31.12.2024 aastal võrra Swedbank 6 kuu laenu- EURIBOR leping + 0,95% 18 794 3,51% 188 12 844 4,84% 128 6 kuu EIB laenu- EURIBOR leping V + 0,319% 30 000 2,88% 300 30 000 3,96% 300 6 kuu EIB laenu- EURIBOR leping VI + 0,462% 15 000 3,02% 150 0 0% 0 Sensitiivsustest ei võta arvesse intressimäära muutumise tõenäosust. 2.3 Krediidirisk Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded. Krediidirisk tuleneb peamiselt nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiitidest. Seisuga 31.12.2025 oli ettevõtte maksimaalne krediidirisk summas 121 628 tuhat eurot (31.12.2024: 86 007 tuhat eurot). tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Arvelduskontod ja alla 3-kuulise algse tähtajaga hoiused pankades 82 046 33 122 Ostjatelt laekumata arved* (Lisa 6) 1 665 1 668 Sihtfinantseerimise nõuded (Lisa 6) 29 991 41 889 Muud nõuded (lisa 6) 7 926 9 328 121 628 86 007 * Ostjatelt laekumata arvetest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 122  Raamatupidamise aastaaruanne Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks nõutakse teatud tehingute puhul klientidelt ettemakset, suuremahuliste tehingute puhul tehakse klientidele taustauuring. Muud klientidega seotud krediidiriski juhtimise meetodid on klientide maksekäitumise pidev jälgimine ja vajalike meetmete operatiivne raken- damine. Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas moodustatud allahindluse reserv nende arvete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel on arvestatud asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik alus nõuete sissenõudmiseks ning allahinnatud nõuete osas on algatatud või algatamisel kohtumenetlused. Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2025: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 0 Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 12.2) 1 0 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 1 0 Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on finantsseisundi aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esi- neb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt on täidetud kõik tingimused, mis on seatud sihtfinantseerimislepingus. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist ja finantsseisu, puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte hinnangul puudub. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga. Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swed- bank, SEB Pank ning Luminor Eesti. Arvelduskontod ja deposiidid tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Reiting Moody’s järgi Swedbank 50 874 12 754 Aa2 SEB Pank 16 683 10 330 Aa3 Luminor Eesti 14 489 10 038 A2 82 046 33 122 Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks. 2.4 Likviidsusrisk Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täit- miseks. Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2 miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutami- se muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu. Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, kasutus- ja kapitalirent, müü- gi-tagasirent, faktooring, garantii, akreditiiv ja derivatiivid, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finants- varade ja -kohustiste tähtaegade ühildamine. Ettevõte hajutab oma rahalisi vahendeid erinevate pankade vahel. Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade kaupa, sealhulgas hinnangu- lised tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024. 123  Raamatupidamise aastaaruanne 31.12.2025 Bilansiline Lepingu- maksu- lised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes mus rahavood aasta aastat aastat aasta Lisa Pangalaenud 130 961 165 934 6 358 7 880 39 860 111 836 8 Swedbank 18 794 20 937 1 635 1 641 17 661 0 EIB 112 167 144 997 4 723 6 239 22 199 111 836 Kapitalirendi kohustised 10 103 12 004 2 868 2 726 3 892 2 518 8 Võlad tarnijatele 25 520 25 520 25 520 0 0 0 9 Muud võlad 344 344 344 0 0 0 Kokku 166 928 203 802 35 090 10 606 43 752 114 354 31.12.2024 Bilansiline Lepingu- maksu- lised ra- Kuni 1 1-2 aas- 2-5 aas- Üle 5 tuhandetes eurodes mus havood aasta tat tat aasta Lisa Pangalaenud 92 622 116 762 14 785 3 904 16 007 82 066 8 Swedbank 12 844 13 468 13 468 0 0 0 EIB 79 778 103 294 1 317 3 904 16 007 82 066 Kapitalirendi kohustised 10 278 12 607 2 510 2 553 4 553 2 991 8 Võlad tarnijatele 29 436 29 436 29 436 0 0 0 9 Muud võlad 96 96 96 0 0 0 Kokku 132 432 158 901 46 827 6 457 20 560 85 057 2.5 Tegevusrisk Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlusta- tud varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute nõuete eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastu- tuse ja tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte omab kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu. 2.6 Kapitali juhtimine Kapitali juhtimise eesmärgil koosneb ettevõtte kapital põhikirjajärgsest kapitalist (seisuga 31.12.2025 80 303 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist (4 473 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist (91 341 tuhat eurot). Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik Kliimaministeeriumi kaudu. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta on Eesti Raudtee klassifitseeritud keskvalitsuse juriidiliseks isikuks. Riigieelarve sätestab, et majandusaasta lõpu seisuga võib keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormus moodustada kuni 40% sama majandusaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse üle 40% suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, kes oma 25.09.2025 korraldusega andis Eesti Raudteele loa ületada 2025. majandusaastal nimetatud piiri. Vastavalt sellele korraldusele võis Eesti Raudtee netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulude suhe olla kuni 116%. 124  Raamatupidamise aastaaruanne Laenulepingutes kokkulepitud finantskovenandid peavad vastama järgmistele tingimustele: ■ võla teenindamise kattekordaja ≥ 1,3; ■ omakapital/varad ≥ 35% EIB laenude korral (sh pikaajalisi sihtfinantseeringuid käsitatakse omakapitalina); vastav näitaja Swedbanki lepingus ≥ 30% (sh pikaajalisi sihtfinantseeringuid, mille osas puudub tagasinõudeõigus, käsitatakse omakapitalina); ■ netovõlg/EBITDA ≤ 4,5. tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Võlakohustised (Lisa 8) 141 064 102 900 Raha ja raha ekvivalendid (Lisad 2.3 ja 8) 82 046 33 122 Netovõlg (võlakohustised - raha ja raha ekvivalendid) (Lisa 8) 59 018 69 778 Omakapital 176 117 176 117 Kogukapital (netovõlg + omakapital) 235 135 245 895 Võlakohustiste suhe kogukapitali 60% 42% Netovõla suhe kogukapitali 25% 28% 2.7 Õiglane väärtus IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hindamistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia: 1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. 2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest). 3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid). Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024, kajastatavatest jääkväärtustest, va võlakohustiste osas. Avalikustamise ees- märgil leitakse võlakohustiste õiglane väärtus diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge Eesti Vabariigi võlakirja intressimääraga 3,3%. Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud alla- hindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. Võlakohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse võrdlus* tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Bilansiline väärtus 141 064 102 900 Õiglane väärtus 134 648 56 607 *kasutatud sisenditest tulenevalt liigituvad kõik mõõtmised õiglase väärtuse hierarhias 2. tasemele. 125  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 3. Materiaalne põhivara Kasutus- õigusega Masinad Kasutus- Lõpe- Maa ja rendi- ja õigusega Muu tamata ehitised pinnad seadmed sõidukid inventar ehitus Kokku Lisa tuhandetes eurodes Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 529 267 10 337 93 111 0 929 55 624 689 268 sh EL ja KOV toetus 215 445 0 22 525 0 0 0 237 970 Akumuleeritud kulum -246 940 -2 601 -52 310 0 -823 0 -302 674 sh EL ja KOV toetus -57 214 0 -3 715 0 0 0 -60 929 Jääkmaksumus 31.12.2023 282 327 7 736 40 801 0 106 55 624 386 594 2024. a toimunud muutused Ostud ja parendused 135 -777 1 834 2 132 6 107 227 110 557 sh kapitalirendi tingimustel 0 0 732 0 0 0 732 Kasutusõigusega varade muutus 0 228 0 0 0 0 228 Ümberklassifitseerimised 49 031 0 7 466 0 0 -56 761 -264 sh EL ja KOV toetus 38 324 0 2 811 0 0 -41 135 0 Ümberklassifitseerimised varudest 0 0 0 0 0 1 526 1 526 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses -85 0 -77 -34 0 0 -196 Kulum ja põhivara väärtuse langus* -20 276 -784 -5 473 -190 -50 -39 -26 812 sh EL ja KOV toetus -8 463 0 -1 176 0 0 -9 639 17 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 569 798 9 788 96 270 2 097 408 107 577 785 938 sh EL ja KOV toetus 253 663 0 25 293 0 0 0 278 956 Akumuleeritud kulum -258 666 -3 385 -51 719 -189 -346 0 -314 305 sh EL ja KOV toetus -65 572 0 -4 849 0 0 0 -70 421 Jääkmaksumus 31.12.2024 311 132 6 403 44 551 1 908 62 107 577 471 633 2025. a toimunud muutused Ostud ja parendused 33 -513 2 828 0 11 132 581 134 940 sh kapitalirendi tingimustel 0 0 1 448 0 0 0 1 448 Kasutusõigusega varade muutus 0 163 0 0 0 0 163 Ümberklassifitseerimised 78 117 0 13 047 0 0 -91 366 -202 sh EL ja KOV toetus 72 415 0 281 0 0 -72 696 0 Ümberklassifitseerimised varudest 0 0 0 0 0 2 065 2 065 Ümberklassifitseerimine kuludesse 0 0 0 0 0 -22 -22 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 0 0 0 0 Kulum ja põhivara väärtuse langus* -28 962 -836 -5 157 -267 -19 -1 755 -36 996 sh EL ja KOV toetus -12 008 0 -1 239 0 0 -13 247 17 Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 641 769 9 437 108 165 2 097 419 149 080 910 967 sh EL ja KOV toetus 324 461 0 25 447 0 0 0 349 908 Akumuleeritud kulum -281 449 -4 220 -52 896 -456 -365 0 -339 386 sh EL ja KOV toetus -75 964 0 -5 961 0 0 0 -81 925 Jääkmaksumus 31.12.2025 360 320 5 217 55 269 1 641 54 149 080 571 581 * 2025. aastal hinnati varasid alla 6 804 tuhande euro ulatuses (2024 allahindlus 1 479 tuhat eurot). 126  Raamatupidamise aastaaruanne 2025. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 60 tuhat eurot (2024 müügitulu: 281 tuhat eurot). Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 60 tuhat eurot (2024: 231 tuhat eurot), vt ka Lisa 11.3. Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Ehitised (hooned ja rajatised) 44 270 43 410 Masinad ja seadmed 20 408 18 826 Muu inventar 279 278 Kokku 64 958 62 514 Seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei olnud. 127  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 4. Immateriaalne põhivara Lõpetamata Kokku Immateriaalne tarkvara- immateriaalne tuhandetes eurodes vara projektid vara Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 4 426 6588 11 014 Akumuleeritud kulum -2 718 0 -2 718 Jääkmaksumus 31.12.2023 1 708 6 588 8 296 Ostud ja parendused 596 3690 4 286 Ümberklassifitseerimised 2 204 -1940 264 sh EL ja KOV toetus 432 -432 0 Mahakantud vara jääkväärtuses -21 0 -21 Kulum ja põhivara väärtuse langus* -1122 0 -1 122 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 6 814 8338 15 152 sh EL ja KOV toetus 432 0 432 Akumuleeritud kulum -3 449 0 -3 449 sh EL ja KOV toetus Jääkmaksumus 31.12.2024 3 365 8 338 11 703 Ostud ja parendused 369 2 192 2 561 sh EL ja KOV toetus 0 Ümberklassifitseerimised 226 -24 202 sh EL ja KOV toetus 0 0 0 Mahakantud vara jääkväärtuses 0 0 0 Kulum ja põhivara väärtuse langus* -846 0 -846 sh EL ja KOV toetus -122 0 -122 Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 7 264 10 506 17 770 sh EL ja KOV toetus 899 0 899 Akumuleeritud kulum -4 150 0 -4 272 sh EL ja KOV toetus -122 0 -122 Jääkmaksumus 31.12.2025 3 114 10 506 13 620 * 2025. ja 2024. aastal immateeriaalse vara allahindlusi ei toimunud. Lõpetamata tarkvaraprojektides kajastuvad liiklusjuhtimissüsteemi arendustööd, mille eeldatav valmimine on planeeritud 2029. aastaks. Lõpetamata tarkvaraprojektides sisalduvad kapitaliseeritavad tööjõukulud seisuga 31.12.2025 summas 751,9 tuhat eurot (31.12.2024 354,5 tuhat eurot). 31.12.2025 seisuga koostatud põhivara kaetava väärtuse testis on hinnatud ka lõpetamata tarkvarapro- jektide väärtuseid ning selle käigus ei tuvastatud varade väärtuse langust (Lisa 1.2). 128  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 5. Varud tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Teeameti varuosad 5 096 5 051 Telekomi- ja turvanguameti varuosad 6 607 5 677 Elektrivõrkude varuosad 324 818 Muud varud 130 105 Varud kokku 12 157 11 651 Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil ei olnud vajadust varusid alla hinnata. 2025. aastal on mater- jale kasutatud põhivara ehitusel summas 2 065 tuhat eurot (2024: 1 526 tuhat eurot), materjalide kulu on kapitaliseeritud põhivara soetusmaksumusse. Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Ostjatelt laekumata arved 1 665 1 668 Laekumata tegevuskulude toetus (Lisa 17) 18 801 30 685 Sihtfinantseerimisnõuded (Lisa 17) 11 190 11 204 Maksude ettemaksed (Lisa 10) 7 024 8 618 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 875 639 Muud lühiajalised nõuded 27 71 Nõuded ja ettemaksed kokku 39 582 52 885 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 0 Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 12.2) 1 0 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 1 0 129  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 7. Omakapitali muutused 7.1 Aktsiakapital Kõik AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Kliimaministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul taristuminister. Seisuga 31. detsember 2025 on ettevõtte aktsiakapital 80 303 tuhat eurot (2024: 80 303 tuhat eurot), mis koosneb 80 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest on täielikult tasutud. Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrd- selt ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideeri- misjaotisele Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral. Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne akt- siakapital 127 823 tuhat eurot. 7.2 Kohustuslik reservkapital Aastal 2025 nagu ka 2024 kohustuslikku reservkapitali sissemakseid ei tehtud. Lisa 8. Laenud ja liisingukohustised Võlakohustised seisuga 31.12.2025 sh pika- sh lühi- tagasimakse- tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg intressimäär 6 kuu EURIBOR Swedbank laenuleping 18 794 17 745 1 049 15.12.2029 + 0,95% EIB laenuleping I 9 333 8 889 444 31.12.2047 0,32% EIB laenuleping II 14 334 13 667 667 31.12.2047 1,16% EIB laenuleping III 15 000 14 333 667 31.12.2048 3,37% EIB laenuleping IV 10 000 9 778 222 31.12.2048 3,23% 6 kuu EURIBOR EIB laenuleping V 30 000 30 000 0 31.12.2049 + 0,319% 6 kuu EURIBOR EIB laenuleping VI 15 000 15 000 0 04.03.2050 + 0,462% EIB laenuleping VII 18 500 18 500 0 25.11.2050 3,13% Kapitalirendikohustised 10 103 7 646 2 457 Keskmine 3,07% Kokku võlakohustised 141 064 135 558 5 506 130  Raamatupidamise aastaaruanne Võlakohustised seisuga 31.12.2024 sh pika- sh lühi- tagasimakse- tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg intressimäär 6 kuu EURIBOR Swedbank laenuleping 12 844 0 12 844 15.12.2025 + 0,95% EIB laenuleping I 9 777 9 333 444 31.12.2047 0,32% EIB laenuleping II 15 000 14 333 667 31.12.2047 1,16% EIB laenuleping III 15 000 15 000 0 31.12.2048 3,37% EIB laenuleping IV 10 000 10 000 0 31.12.2048 3,23% 6 kuu EURIBOR EIB laenuleping V 30 000 30 000 0 31.12.2049 + 0,319% Kapitalirendikohustised 10 279 8 285 1 994 keskmine 3,69% Kokku võlakohustised 102 900 86 951 15 949 2025. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 632 tuhat eurot (2024: 698 tuhat eurot) (Lisa 13). Netovõlg Võlakohustised Võlakohustised Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega tuhandetes eurodes ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 31.12.2023 44 004 -4 234 -70 161 -30 391 Saadud laenud ja liisingud 0 0 -33 126 -33 126 Laenude ümberhindlus 0 651 126 777 Tagasimaksed 0 3 844 0 3 844 Klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -16 210 16 210 0 Netovõlg 31.12.2024 33 122 -15 949 -86 951 -69 778 Saadud laenud ja liisingud 0 0 -42 456 -42 456 Laenude ümberhindlus 0 562 -97 465 Tagasimaksed 0 3 827 0 3 827 Klassifitseerimine lühiajalisest pikaajaliseks 0 6 054 -6 054 0 Netovõlg 31.12.2025 82 046 -5 506 -135 558 -59 018 Ettevõttel on sõlmitud laenuleping EIB-ga 113,5 miljoni suuruse laenu võtmiseks 25-aastase tähtajaga. Seisuga 31.12.2025 on laen täies mahus välja võetud. 131  Raamatupidamise aastaaruanne Ettevõte sõlmis Swedbankiga 10.01.2025 laenulepingu muudatuse laenulimiidi suurendamiseks 19 827 tuhande euroni tagasimaksetähtajaga 15.12.2029. Lisaks sõlmiti 29.07.2025 uus laenuleping EIB-ga 45,0 miljoni suuruse laenu saamiseks, mille väljamak- sed peavad toimuma järgneva nelja aasta jooksul. Seisuga 31.12.2025 ei olnud laenu kasutusele võetud. Laenu eesmärgiks on finantseerida ettevõtte investeerimiskava Eesti raudteevõrgu kaasajastamiseks. Osalt on väljamaksetele kinnitatud fikseeritud intress, et maandada EURIBOR-i muutusest tingitud mõju- sid. Lisa 9. Võlad tarnijatele ja muud kohustised tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Võlad kaupade ja teenuste eest 25 520 29 436 sh võlad tarnijatele põhivara eest 19 843 23 733 Muud võlad 285 96 Viitvõlad töötajatele 4 772 3 748 Maksuvõlad 1 006 998 Tulevaste perioodide tulud 1 223 1 034 Kokku 32 806 35 312 Lisa 10. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 5 482 0 4 776 0 Üksikisiku tulumaks 0 366 0 340 Erisoodustuse tulumaks 0 6 0 9 Sotsiaalmaks 0 577 0 597 Kogumispensionimakse 0 19 0 14 Töötuskindlustusmakse 0 38 0 38 Muud maksud 0 0 0 0 Ettemaksukonto jääk (Lisa 6) 1 542 0 3 842 0 Kokku 7 024 1 006 8 618 998 132  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 11. Müügitulu ja muud äritulud 11.1 Müügitulu tegevusalade lõikes tuhandetes eurodes 2025 2024 Infrastruktuuriteenused 24 945 23 299 Renditulud (kinnisvaratulud) 445 496 Varude müük 4 045 2 390 Muud teenused* 1 796 1 940 Kokku müügitulud 31 231 28 125 * Muude teenustena kajastatakse fiiberoptilise kiu renti, vahendatud elektri müüki ning muid teenuseid (eksamineerimine, vagunitoimingud jne). 11.2 Müügitulu geograafiline jaotus tuhandetes eurodes Müük Euroopa Liidu riikidele 2025 2024 Eesti 31 073 27 916 Läti 91 95 Leedu 13 13 Muud riigid 4 19 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaa 50 81 Muud riigid 0 1 Kokku müügitulud 31 231 28 125 11.3 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 17) 34 954 30 685 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 17) 13 412 9 639 Trahvid, viivised, hüvitised 170 138 Kasum põhivara müügist 60 231 Muud äritulud 294 308 Kokku äritulud 48 890 41 001 133  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 12. Ärikulud 12.1 Kaubad, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2025 2024 Raudtee remont ja hooldus 3 260 2 420 Energiakandjad 1 783 2 082 Materjalid, varuosad ja töövahendid 911 1 094 Turvateenused 1 085 1 104 Kinnisvara hooldus 999 912 Müügi eesmärgil ostetud kaubad 683 683 Masinate ja seadmete hooldus 746 778 Side-, elektri- ja turvangusüsteemide hooldus 774 485 Muud raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused 450 1 156 Kaubad, materjal ja teenused kokku 10 691 10 714 12.2 Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2025 2024 IT kulud 1 878 1 609 Kommunaalkulud 1 053 1 229 Töötajatega seotud kulud 601 641 Üüri-, rendi- ja hoonestusõiguse kulud 73 34 Mitmesugused äriteenused 314 414 Bürookulud 257 353 Riiklikud ja kohalikud maksud 428 343 Transpordikulud 409 341 Kindlustuskulud 265 222 Koolituskulud 182 180 Lähetuskulud 151 146 Keskkonnakulud 94 174 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete eraldis (Lisa 6) 1 0 Muud kulud 94 89 Kokku tegevuskulud 5 800 5 775 134  Raamatupidamise aastaaruanne 12.3 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 22 578 21 097 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 6 857 6 660 Tööjõukulude kapitaliseerimine -2 558 -2 229 Tööjõukuludelt arvestatud maksude kapitaliseerimine -872 -755 Kokku tööjõukulud 26 005 24 773 Töötajate arv Töötajate arv perioodi algul 724 707 Töötajate arv perioodi lõpul 704 724 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 713 710 Lisa 13. Finantstulud ja –kulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Intressitulud 1 576 1 617 Intressikulud -977 -1 058 sh intressikulu laenudelt -2 868 -2 356 intressikulu kapitalirendilt -346 -359 intressikulude kapitaliseerimine 2 237 1 657 Kasum/kahjum valuutakursi muutustest -1 -2 Finantstulud ja -kulud kokku 598 557 Lisa 14. Tulumaks Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh- tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 on 91 341 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadus- tikus ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali on seisuga 31. detsember 2025 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 91 341 tuhat eurot (2024: 91 341 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2025 seisuga, on 20 095 tuhat eurot (2024: 20 095 tuhat eurot) ning netodividendid 71 246 tuhat eurot (2024: 71 246 tuhat eurot). Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei maksta 2025. aastal välja dividende. 135  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 15. Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused ning tingimuslikud varad Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised: Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil 01.01.2025-31.12.2025. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int- ressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa. Ehituslepingutest tulenevad kohustused Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2025 aastateks 2026 kuni 2045 sõlmitud lepinguid, millest lepingu- perioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 288,1 miljonit eurot (2024: 350,2 miljonit eurot). Olulisemad sõlmitud ehituslepingud on seotud järgmiste investeerimisprojektidega: ■ avaliku raudtee elektrifitseerimine; ■ taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine; ■ kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont; ■ liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine. Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida. Ettevõte on kohustatud tagama sihtfinantseeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest. 31.12.2025 seisuga oli välismaist sihtfi- nantseeringut saadud 369,6 miljonit eurot (31.12.2024: 294,0 miljonit eurot), millest 274,2 miljoni euro ula- tuses ei olnud nimetatud viieaastane tähtaeg veel saabunud. Pooleliolevad kohtuvaidlused 1) Harju Maakohtu menetluses on Capital Kinnisvara OÜ avaldus kinnistule Tehnika tn 16 kinnistu kaudu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. Kuna praegu pääseb Capital Kinnisvara OÜ enda kinnistule läbi Toompuiestee 37//Tallinn-Balti ja Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d kinnistute, millest esimene on Eesti Raudtee hoonestusõiguse all olev raudteemaa ja teine Eesti Raudteele kuuluv ärimaa, on Eesti Raudtee kaasatud menetlusse puudutatud isikuna, kuna kohus kaalub ühe võimaliku lahendusena juurdepääsutee servituudi määramist läbi nimetatud kinnistute. Eesti Raudtee vaidles avaldusele vastu esitades kohtule selgitused, miks ei ole võimalik juurdepääsutee servituuti selliselt seada. 28.10.2025 tegi kohus määruse, millega otsustas määrata juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt (Tallinn, Toompuiestee) tähtajatult läbi Toompuiestee 37 ja Toompuiestee 35 kinnistute ning määras AS-ile Eesti Raudtee juurdepääsutee kasutamise eest iga-aastase tasu 2 000 eurot. 12.11.2025 esitas AS Shnelli Ärimaja määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 28.10.2025 määruse. 2) Eesti Raudtee vaidlustas Jõelähtme Vallavalitsuse 31.08.2023 korralduse nr 745, millega vallavalitsus Eesti Raudtee hinnangul ebaõigesti määras kinnistutele Nuudi tee 19, Maardu raudteejaam ja Keldrimäe uueks sihtotstarbeks tootmismaa (varasemalt transpordimaa), kuna tootmismaa maamaksumäär on kõr- gem kui transpordimaa maamaksumäär. Kõne all olevaid katastriüksusi ei kasutata tegelikult mitte millegi tootmise eesmärgil, seal ei ladustata toodangut ning katastriüksustel puuduvad tootmis- ja tööstusehitised. 05.07.2024 rahuldas Tallinna Halduskohus Eesti Raudtee kaebuse. 05.08.2024 esitas Jõelähtme vald otsu- 136  Raamatupidamise aastaaruanne sele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Eesti Raudtee on enda seisukohad esitanud ning menetlus on pooleli. Võimalikku rahalist mõju ja menetluse tulemusi ei ole võimalik hetkel prognoosida. 3) JN Assets OÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Raudtee vastu tarbimiskohal aadressiga Tal- linn, Rahumäe 27, kinnistu elektrivarustusega varustamise jätkamise nõudes. Poolte vahel on 15.03.1999 sõlmitud elektrienergiaga varustamise leping nr 753, mis on ühtlasi samastatav ka võrguteenuse lepingu- ga. Eesti Raudtee soovis nimetatud lepingut üles öelda ja elektriliitumise lõpetada, kuna: 1) Eesti Raudtee ei ole jaotusvõrguettevõtja ja ei tohi seetõttu võrguteenust osutada; 2) kinnistul on olemas ka teine liitumine, mille kaudu hageja elektrit saab. Vaidlus on tekkinud seetõttu, et vaatamata ELTS § 64 lg 1 sätestatud regulatsioonile, millest tuleneb Eesti Raudtee kohustus võrk kohalikule jaotusvõrguettevõttele (Elektrilevi) üle anda, on Elektrilevi juba aastaid keeldunud võrgu või tarbija ülevõtmisest. Harju Maakohus tegi 26.02.2025 otsuse, millega keelas Eesti Raudteel 15.03.1999 elektrienergia varus- tamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamise. Sama otsusega kohustas Harju Maakohus Eesti Raudteed jätkama hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule. Eesti Raudtee esitas apellatsioonkaebuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.01.2026 otsuse, millega jättis Eesti Raudtee apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu otsuse muutmata. Nimetatud vaidlusel ei ole Eesti Raudteele olulist rahalist mõju. 4) Mipro Oy esitas 23.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse nõudes AS-ilt Eesti Raudtee Mipro Oy ka- suks põhivõlana töövõtutasu 144 633,89 euro ja viiviste väljamõistmist. Mipro Oy nõuab AS-ilt Eesti Raud- tee 144 633,89 euro väljamõistmist põhjendusega, et vastavas ulatuses ületavad AS-i Eesti Raudtee poolt Mipro Oy-lt nõutud leppetrahvid hankelepinguga kokku lepitud leppetrahvide maksimumsummat ehk piirmäära. Põhimõtteliselt on vaidlus selle üle, milliselt summalt leppetrahve arvutada, kas algselt lepin- gusummalt või lepingu täitmise käigus suurendatud lepingusummalt. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et leppetrahvid on arvutatud ja sissenõutud vastavalt lepingu tingimustele. 31.10.2025 tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud Mipro Oy kanda. 28.11.2025 esitas Mipro Oy kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. AS Eesti Raudtee ei nõustu apellatsioonkaebusega ja vaidleb sellele vastu. 137  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ettevõ- tetega ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega. Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu tasu ulatuses. tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 16 4 Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 1 089 1 079 Kohustised Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 2 1 Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 803 720 Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes 2025 2024 Müüdud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 41 90 Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 20 661 22 230 Ostetud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 27 33 Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 19 28 2025 2024 Juhtimisorgani liikmetele arvestatud tasud 430 523 Seotud osapoolte nõuetele ei ole tehtud allahindluseid. Juhtimisorgani liikmetele ei ole kohaldatud muid lühi- ega pikaajalisi soodustusi. 138  Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 17. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise nõue (Lisa 6) tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Saamata põhivara sihtfinantseerimine 11 190 11 204 Riigieelarvest saamata tegevuskulude toetus 18 801 30 685 Tegevuskulude sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2025 2024 Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude tasa- kaalu tagamiseks (Lisa 11.3) 34 954 30 685 Muude sihtfinantseerimiseprojektide tulud 8 10 Varade sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2025 2024 Varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi al- guses 281 055 211 771 EL fondid (soetatud põhivarad) 174 860 148 282 EL fondid (saadud ettemaksed) 49 136 24 578 Kodumaine sihtfinantseerimine 49 539 37 706 Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 7 520 1 205 Liikumised arvestusperioodil Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 116 646 78 923 EL fondid 80 899 59 281 Kodumaine sihtfinantseerimine 35 747 19 642 Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -13 412 -9 639 EL fondid (Lisa 11.3) -10 901 -8 145 Kodumaine sihtfinantseerimine -2 511 -1 494 Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi lõpul 384 289 281 055 EL fondid (soetatud põhivarad) 224 301 174 860 EL fondid (saadud ettemaksed) 69 693 49 136 Kodumaine sihtfinantseerimine 74 284 49 539 Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 16 011 7 520 139  Raamatupidamise aastaaruanne Ettevõte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimis-le- pingu, millega tagatakse ettevõtte tegevuskulude finantseerimine 5-aastase tulu-kulu tasakaalu taga- miseks 5-aastase perioodi jooksul. Leping on pikendatud kuni 31.12.2030. Finantseerimisel on olulised üldised kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongiliini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgustiku läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, keskkonnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseste põhivarade soetamisega kajastatakse saadud vahendeid tegevuskulude sihtfinantseerimisena. 2023. aasta jaanuaris allkirjastati rahastusotsused EL programmiperioodi 2021-2027 investeeringupro- jektide finantseerimiseks kokku summas 319 miljonit eurot, millest 85% finantseeritakse EL ühtekuulu- vusfondist ning 15% riigieelarvest. Programmi raames viiakse ellu raudtee elektrifitseerimise ja kõverate õgvendamise ja raudtee kapitaalremont vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud „Avaliku raud- teeinfrastruktuuri arendamist suunavale tegevuskavale aastateks 2021-2028“. KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK AS Eesti Raudtee 2025. aasta puhaskasum oli 0 eurot. AS Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kinnitada jaotamata kasumi jää- giks 91 341 tuhat eurot. JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD AS Eesti Raudtee 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaastate aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. Kaido Zimmermann Juhatuse esimees-peadirektor Andrus Kimber Juhatuse aseesimees-finantsdirektor Arvo Smiltinš Juhatuse liige-tehnikadirektor 13. märts 2026 140  Raamatupidamise aastaaruanne TEGEVUSALADE LOETELU tuhandetes eurodes Tegevusala EMTAK kood 2025 2024 Muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad 52219 24 335 22 759 Raudteeveeremi rentimine ja kasutusrent 77391 359 326 Elektrienergia ja maagaasi maaklerite ja vahendajate tegevus 35401 761 864 Muud elektroonilise side teenused 61901 609 540 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 445 497 Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost 46871 4 044 2 335 Muude kindlate kaupade hulgimüügi vahendusteenus 46181 1 55 Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused 82991 677 749 31 231 28 125 141  Raamatupidamise aastaaruanne 142 Aastaraamat 2025  143 Aastaraamat 2025 144 Aastaraamat 2025  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Raudtee aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab aastaraamatut, kestlikkusaruannet, kestlikkusaruande lisasid ja tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Eva Jansen-Diener Vandeaudiitor, litsents nr 501 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 13. märts 2026 Tallinn, Eesti  Lisa 3 AS Eesti Raudtee omaniku ootused 08.04.2026 nr 1-3/26/6 Omaniku ootused AS-ile Eesti Raudtee Riigi osalemise põhjused äriühingus AS Eesti Raudtee on äriühing, millel on strateegilist, avalikku ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Äriühingu omamise strateegiline eesmärk on tagada raudtee toimepidevus ning vastavus avatud veoturu ja raudtee kasutajate ootustele, kindlustades seeläbi kvaliteetse ja usaldusväärse avaliku teenuse osutamise. Eesti Vabariik omab osalust AS-is Eesti Raudtee järgmistel kaalutlustel: ▪ äriühing on vastutav raudteeinfrastruktuuri majandamise eest, omades olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise elutähtsat teenust osutava taristuettevõttega, mis täidab ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni; ▪ riik tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile, ühistranspordi arendamise ning tõrgeteta raudteeühenduse eelkõige Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel; ▪ äriühing täidab 1520 mm rööpmelaiusega raudteede süsteemi osana raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl kolmandate riikide ja Balti riikide raudteedega; ▪ riigi osalus võimaldab Eestis paindlikumalt ja kulutõhusamalt jätkata raudteevedudega ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuri majandamist ei ole võimalik üksnes kasutustasude arvelt katta. Üldised ootused äriühingule AS Eesti Raudtee lähtub oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast ning integreerib vastutustundliku ja kestliku juhtimise põhimõtted nii strateegiasse kui ka igapäevastesse tegevustesse, olles eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. AS Eesti Raudtee tegevust peab toetama: ▪ toimiva kvaliteedijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi olemasolu, sh elutähtsa teenuse osutajale kohalduvate nõuete ning riskijuhtimise põhimõtete järjepidev rakendamine, mis võimaldab riske regulaarselt hinnata ja tõhusalt maandada ning korruptsiooni ja huvide konflikte ennetada; ▪ läbipaistvus ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtumine, muuhulgas hinnates ühingu ärisuhteid, partnereid ja rahvusvahelist koostööd ning vältides selliseid suhteid Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigiga, mis ei ole vajalikud piiriülese raudteeliikluse ja avaliku raudtee toimepidevuse tagamiseks ega tulene seadusest või rahvusvahelistest lepingutest;  ▪ majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju arvestamine otsuste tegemisel, investeeringute planeerimisel, riskide kaardistamisel ning sisekontrolli- ja juhtimissüsteemide kujundamisel; ▪ ettevõtte tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnajalajälje vähendamine ning positiivse mõju tugevdamine majandusele, ühiskonnale ja looduskeskkonnale; ▪ ressursside sihipärane ja tõhus kasutamine, rakendades energia- ja ressursisäästlikke lahendusi ning edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja ringmajanduse põhimõtteid; ▪ kestlikkuseesmärke toetavate lahenduste ja partnerite eelistamine hangetes ja koostöös, lähtudes majanduslikest, keskkonna- ja sotsiaalsetest kriteeriumidest ning toetades liikumist kliimaneutraalsuse suunas; ▪ kestlikkuse põhimõtete selge ja läbipaistev kommunikatsioon nii ettevõtte sees kui ka koostööpartnerite ja avalikkuse suunal, et toetada ühist arusaama ettevõtte eesmärkidest ja vastutusest; ▪ raudtee kui keskkonnasõbraliku transpordiliigi rolli tugevdamine, panustades kauba- ja reisijateveo arengusse ning toetades laiemalt transpordisektori kestlikku arengut; ▪ koostöö raudteeohutust edendavate organisatsioonide ja ametitega ning aktiivne panustamine raudteeohutusalastesse tegevustesse. Äriühingu juhatuse esimehel on nõutav riigisaladuse juurdepääsuluba. Valdkondlikud eesmärgid Eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma seadustest, transpordi ja liikuvuse arengukavast ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast. Riigi kui omaniku valdkonnapõhised eesmärgid äriühingule on järgmised: 1. Raudteeinfrastruktuuri toimimise tagamine nii reisijate- kui ka kaubaveo teenindamiseks, sh raudteehoid, raudtee teenindusrajatiste käitamine, liiklusjuhtimine, kriisikindlus ja ohutus raudteel. 2. Raudteeinfrastruktuuri arendamine, et vähendada suuremate keskuste vahelisi aegruumilisi vahemaid ning luua eeldused reisijate- ja kaubaveo nihkeks (modaalnihkeks) maanteelt raudteele: ▪ riigi tellitud uute elektrirongide täies ulatuses kasutuselevõtuks ning kvaliteetse teenuse tagamiseks kiirusel 160 km/h on raudteeinfrastruktuuril lähiaastatel vajalikud Tallinn - Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine ning taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine; ▪ keskkonna- ja ohutuseesmärkideni jõudmiseks on vajalik raudtee elektrifitseerimine, liikluskorralduse automatiseerimine ja protsesside digitaliseerimine; ▪ infrastruktuuri investeeringud planeeritakse viisil, mis häirib regulaarset reisirongiliiklust võimalikult vähesel määral. 3. Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudtee ehitamise ja opereerimise ettevalmistamise toetamine eesmärgiga tagada raudtee valmimine ning liikluse alustamine hiljemalt 2030. aastal. Pikaajaliseks eesmärgiks on 1435 mm ja 1520 mm rööpmelaiusega raudteede koondamine ühe organisatsiooni alla, et tagada Eestis ühtne ja tõhus raudteeliikluse juhtimine. 4. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise ülesannete täitmine: ▪ äriühing suunab investeeringuid ja rakendab meetmeid, et maandada tehnoloogilisi, loodusjõudude põhjustatud ja inimtekkelisi riske ning toodetest ja teenustest sõltuvuse riske, et tagada raudtee toimimine ja teenuse pidevus, sh liiklusjuhtimine, kriitiliste jaamade ja ühenduste kättesaadavus, koostöö pääste- ja riigiasutustega; ▪ avaliku raudtee toimekindlust mõjutavate riskide maandamiseks tagab äriühing oma majandustegevuse vastavuse elutähtsa teenuse osutajale kohalduvate raudteeinfrastruktuuri toimepidevuse nõuetele, sh: - kriitilise taristu ja objektide füüsilise kaitse ning turvameetmed; - võrguseadmetes ja juhtimissüsteemides kasutatava tehnoloogia usaldusväärse päritolu; - kriitilise personali asendatavuse ja turvameetmed; - küberkaitse ja -turvalisuse; - kriitiliste toodete varu ja teenuste asendatavuse ning kokkulepped taastetöödeks. Mõõdikud: 1) sihtotstarbeliste vahendite eraldamisel on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) Eesti 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrk, v.a lõigud Tartu-Koidula ja Koidula- Valga, ehitatud välja selliselt, et võimaldab reisirongidele tavaliinidel kiirusi kuni 160 km/h hiljemalt aastaks 2030; 2) loodud on organisatsiooniline, tehniline ja kompetentsipõhine valmisolek 1435 mm ja 1520 mm raudtee majandamiseks ja opereerimiseks aastaks 2030 koostöös Rail Baltica raudtee arendajaga; 3) raudtee elektrifitseerimine ja turvangusüsteemide moderniseerimine on valmis saanud Aegviidu-Tapa-Tartu liinil aastal 2026, Tallinn-Aegviidu ja Tapa-Narva liinidel aastal 2028 ning Lagedi-Muuga liinil aastal 2030; 4) ohutus raudteel on korraldatud selliselt, et inimesed ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada; 5) elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on ajakohased ning elutähtsa teenuse toimepidevus on tagatud vastavalt toimepidevuse nõuetele ning kriitiliste funktsioonide taastamisaeg ei ületa kehtestatud sihttasemeid. Finantseesmärgid Arvestades kaubaveomahtude vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest lisatasude määramisel järgida erinevate turusegmentide võimekust tasu maksta ja suurt investeerimisvajadust eeldatakse, et AS Eesti Raudtee ei teeni kasumit. Riik katab riigieelarvest läbi sihtotstarbelise toetuse raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud ulatuses, mida ei ole võimalik katta raudteeinfrastruktuuri kasutustasudest ja muudest äriühingu tuludest. Äriühing peab järjepidevalt otsima võimalusi riigieelarveliste toetuste vähendamiseks, tegevuste ja kulude optimeerimiseks ning avalike ülesannete efektiivseks täitmiseks. Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid: 1. Kasumlikkus – tegutseda eesmärgiga kasvatada AS Eesti Raudtee taristul veetavaid kaubamahtusid ning vähendada riigieelarvest vajaminevaid eraldisi: ▪ regulaarselt analüüsida majandus- ja taristuministri määrusega kinnitatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise põhimõtete ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti määratud kasutustasu ajakohasust ning teha nende osas ettepanekuid, mis toetavad kaubaveomahtude suurenemist raudteel; ▪ analüüsida raudteeinfrastruktuuri arenguvajadusi ja potentsiaalseid kaubagruppe, et edendada kaubaveo modaalnihet maanteelt raudteele; ▪ tegeleda aktiivselt Eesti raudteevõrgu turundamisega, luues seejuures tervikliku tingimuste süsteemi siseriikliku ja rahvusvahelise kaubavahetuse toimimiseks ja tagades seeläbi raudteeinfrastruktuuri majandamise tulude suurenemise. 2. Efektiivsus - tegutseda võimalikult kuluefektiivselt, defineerida tegevusvaldkonnale ning turuolukorrale kohased efektiivsus- ja finantsmõõdikud ning püüelda nende järkjärgulise parandamise poole. 3. Finantsriskide juhtimine - osaleda majandustegevuses keskmisest madalamate riskide ja konservatiivse kapitalistruktuuriga: ▪ tagada optimaalne omakapitali ja varade suhe. Optimaalse omakapitali proportsiooni määramisel koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, võetakse aluseks Rahandusministeeriumi Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne, käsitades omakapitalina ka sihtfinantseerimisest tulenevaid kohustisi ▪ hoida netovõlg suhtes kulumieelsesse ärikasumisse (EBITDA) igal ajahetkel alla laenulepingutes fikseeritud piirmäära. 4. Investeerimistegevus - tagada ettevõtte jätkusuutlikkus investeerides stabiilselt arendustegevusse lähtudes nii ettevõtte otsestest huvidest ja investeerimisvõimekusest kui ka avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud, kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud ning hinnatud koosmõjus 1435 mm rööpmelaiusega raudtee perspektiiviga. 5. Dividendipoliitika - kuna riik toetab äriühingut läbi sihtotstarbelise toetuse, siis omanik ei oota AS-ilt Eesti Raudtee dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades äriühingu võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Eesti Raudtee aktsiate valitseja üle ning ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal.