Majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/7 LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS Registrikood: 10341618 Aadress: Kanali põik 3, 10112, Rae küla, Rae vald, Eesti Vabariik Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 1 011 294 Lennuliiklusteeninduse AS 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruand ega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 32 513 758 eurot ja jaotada puhaskasum järgmiselt: (i) kanda 2025. majandusaasta kasum summas 32 513 758 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks; (ii) moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 691 672 eurot; (iii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena riigieelarvesse 21 761 000 eurot. 3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuaktsionäri poolt vastu võetud otsusega samadel tingimustel. 4. Maksta dividendidena välja 21 761 000 eurot 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse poolt korralduse vastuvõtmisest, millega kinnitatakse dividendisummad 2026. aastaks. 5. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Lennuliiklusteeninduse AS 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Audiitori märgukiri 2025. majandusaasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kohta. 3. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde. Saata: Lennuliiklusteeninduse AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Kuldar Väärsi, Taivo Linnamägi, Sven Kirsipuu  Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu tegevuse ülevaade 2025 . aasta majandusaasta aruande juurde Äriühing: Lennuliiklusteeninduse AS , registrikood 10341618 Asukoht: Kanali põik 3, Rae, 10112, Harjumaa Omanik : Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina taristu minister Aktsia- või osakapital: 10 112 940 eurot N õukogu tegevuse ülevaate eesmärk on anda kokkuvõtlik ja läbipaistev ülevaade sellest, kuidas nõukogu on aruandeperioodil täitnud oma ülesandeid äriühingu tegevuse planeerimisel, juhtimise korraldamisel ja järelevalve teostamisel, lähtudes riigi kui omaniku ootustest ja äriühingule seatud eesmärkidest. Nõukogu tegevuse ülevaade on koostatud kooskõlas riigivaraseaduse § 98 lõikega 1 3 ning avalikustatakse vastavalt § 97 lõikele 8. Ülevaate koostamisel on arvestatud äriseadustikust tulenevat nõukogu rolli ning riigi osaluspoliitika põhimõtteid. I Ülevaade äriühingu majandusaasta tegevustest Majandusaasta kokkuvõte • Ettevõtte 2025. aasta EBITDA) oli 38,9 miljonit eurot ehk 28,3 miljoni euro võrra parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil. Puhaskasum oli 2025. aastal 32,5 miljonit eurot, aasta varem oli kasum samal perioodil 6,4 miljonit eurot. • Lennuliiklusteeninduse 2025. aasta äritulud kokku olid 62,4 miljonit eurot (2024. aastal 31,2 miljonit eurot), ettevõtte 2025. aasta müügitulu oli sealjuures 62,1 miljonit eurot (2024. aastal 30,9 miljonit eurot), kasvades aastaga 100%. Müügitulude kasv on tingitud ülelennuliikluse mahu kasvust ning teenusühiku hinna kasvust, mis on võrreldes varasema aastaga kõrgem. • Eesti õhuruumis teenindatud lendude arv kasvas 2025. aastal kokku +3% (2024. aastal +13%). Arvestades nii instrumentaal- (IFR) kui ka visuaallennureeglite (VFR) alusel toimunud lendude mahtu, teenindati kokku 182 tuhat lendu (2024. aastal 177 tuhat). Võrreldes varasema aastaga suurenes ülelendude (2024. aastaga võrreldes +4%) ja saabuvate/lahkuvate lendude maht (2024.aastaga võrreldes +1%), aga kohalikke lende teenindati vähem (2024. aastaga võrreldes -13%). • Teenindatud lendude mahust 75% moodustasid Eestist ülelennud, saabuvate/lahkuvate lendude osakaal oli 21% ja kohaliku liikluse osa 5%. • Marsruudi navigatsiooniteenuse müügitulud moodustavad peamise osa müügituludest – 2025. aastal 90%. Marsruudi navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 100% rohkem. Suurimaks marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga kliendiks kujunes Finnair (võrreldes 2024. aastaga +60%). Juhtimis- ja kontrollisüsteem i toimimine 2025. aastal viidi ettevõttes läbi järgmised juhtimissüsteemi auditid: VÄLISAUDITID ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi audit – mai, 2025, Bureau Veritas OÜ; ISO 27001: 2022 infoturbejuhtimissüsteemi sertifitseerimisaudit – detsember, 2025, Metrosert AS; Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373 lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate nõuded – detsember, 2025, Transpordiamet; SISEAUDITID ISO 9001:2015 ja ettevõtte juhtimissüsteemi nõuete siseaudit veebruar-märts 2025 ISO 27001:2022 siseaudit august 2025 Välisauditid kinnitavad vastavust nõuetele ja ettevõttele väljastatud sertifikaadid on jätkuvalt kehtivad. Ettevõttes on paigas juhtimissüsteemi hindamise protsess, mis kirjeldab juhtimissüsteemi hindamise, juhtkonnapoolse ülevaatuse, riskihindamise, siseauditite ja vastavushindamise, mittevastavuste ohje ja auditikomitee tegevusi. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e Juhatus e koosseis ja makstud tasud Põhikirja kohaselt on juhatusel kuni 5 liiget , kes valitakse nõukogu poolt 5 aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2025 . aastal oli juhatuse esimeheks Ivar Värk (volitused kehtivad kuni 30.09.2027 ) ja liikme te Meelis Kruusmann (volitused kehtivad kuni 30.09.2027 ) ning Mihkel Haug (volitused kehtivad kuni 30.0 3 .2026 ) . J uhat use liikmete le 2025 . aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud järgnevas tabelis : Nimi Juhatuse liikme tasu Juhatuse liikme tulemustasu Periood KOKKU Ivar Värk 121 193 27 048 01.01-31.12.2025 148 241 Meelis Kruusmann 112 532 24 696 01.01-31.12.2025 137 228 Mihkel Haug 10 5 809 24 696 01.01-31.12.2025 130 505 KOKKU 338 176 76 440 01.01-31.12.2025 415 974 Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid olid kinnitatud ettevõtte nõukogu koosolekul nr 193 05.02.2025 otsusega nr 7 . Nõukogu koosseis , makstud tasud ja tegevus Põhikirja kohaselt on nõukogul kuni 6 liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks. 2025 . aastal oli nõukogu esimeheks Kuldar Väärsi (volitused kehtivad kuni 01.06.2027 ) ja liikmeteks Sven Kirsipuu (volitused kehtivad kuni 27.04.2027 ) ning Taivo Linnamägi (volitused kehtivad kuni 16.10.2026 ) . N õukogu liikmetele 2025 . aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud järgnevas tabelis : Nimi Tasu liik Summa Periood Kuldar Väärsi Nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01-31.12.2025 Sven Kirsipuu Nõukogu liikme tasu Auditikomitee esimehe tasu 6 000 938 01.01-31.12.2025 Taivo Linnamägi Nõukogu liikme tasu Auditikomitee liikme tasu 6 000 625 01.01-31.12.2025 KOKKU 26 188 Aasta jooksul toimus 6 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti vastu 2 otsust koosolekut kokku kutsumata. otsustati kiita heaks eelnenud majandusaasta aruanne; hinnati eelnenud aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärke ning otsustati maksta juhatuse liikmetele tulemustasu vastavalt lepingus ettenähtule, võttes sealjuures arvesse 2024. aasta eesmärkide saavutamist ja majandustulemusi: kinnitati 2025. aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärgid ning neist tulenevad juhatuse töö hindamise alused; Kinnitati EANS auditikomitee uuendatud töökord; Esitati üldkoosolekule kinnitamiseks järgmiseks perioodiks audiitor KPMG; otsustati kuulutada välja personalikonkurss juhatuse liikme, lennujuhtimisosakonna juhi ametikoha täitmiseks, seoses lepingu tähtaja lõppemisega. otsustati peatada digitornide arendamine Kärdlasse ja Pärnusse , kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ning paluti juhatusel koos Tallinna lennujaama juhatusega teha ministrile ettekanne teenuste osutamisest regionaalsetes lennujaamades. kinnitati eelarve 202 6 . aastaks. Auditikomitee koosseis ja tegevus Nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille ülesandeks on nõukogu toetamine raamatupidamise, välisauditi , riskijuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning äriühingu tegevuse seaduslikkuse osas. 2025. aastal oli auditikomitee esimeheks Sven Kirsipuu (volitused kehtivad kuni 27.04.2027 ) ja liikmeteks Taivo Linnamägi (volitused kehtivad kuni 16.10.2026 ) ning Andres Uusmaa (volitused kehtivad kuni 28 . 02 .202 7 ). Saadeti nõukogule teadmiseks 2024 . aasta auditi tulemitest ja parendustegevustest, Soovitati nõukogul arutada võimalike valikuid oodatust suurema tulemi kasutamisel; Võeti teadmiseks info auditite tulemite uuendatud parendustegevustest; Esitati uuendatud auditikomitee töökord nõukogule kinnitamiseks; Esitati nõukogule ettepanek määrata järgmise perioodi audiitoriks KPMG; Vaadati üle auditite järeldustest tuleneva parenduste tegevuskava ja võeti see teadmiseks; Vaadati läbi ja võeti finantstulemused ning 2026. aasta eelarvekava teadmiseks; Vaadati läbi ja võeti auditite järeldused ning aja- ning tegevuskava hetkeseis teadmiseks . III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest 2025 . aastal lähtus äriühing omaniku ootuste dokumendist, mis oli kinnitatud 28.05.2025 . Ettevõte juhatus panustas 2025 aastal märkimisväärselt heade juhtimistavade ja kõrge ärikultuuri valdkonda. Juurutati uued ettevõtte väärtused ja tegeleti organisatsioonikultuuri arendamisega, lisaks loodi u ued juhtimispõhimõtted, mille heaks mõõdikuks on töötajate rahulolu järjepidev kasv. Ettevõte suutis ületada ka Euroopa Lennu ndus ohutusameti seatud rahvusvahelisi ohutuseesmärke. Lisaks teenendati oma vastutuspiirkonnas 3% enam õhusõidukeid kui esialgu planeeriti. Ettevõte viis läbi ka tasuvusanalüüsi lennuliikluse korraldamiseks irdtorni tehnoloogiat kasutades piirkondlikel lennuväljadel (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) ja jõudis järeldusele, et antud tehnoloogia ei too kaasa ei operatsiooniliste kui ka püsikulude langust ning otsustas , et pole kuidag i majanduslikult otstarbekas jätkata investeerimist antud tehnoloogia kasutusele võtmiseks veel üle võtmata lennuväljadel Pärnus ja Kärdlas. Ettevõte sai 2025 . aastal ka ISO 27001 infoturbe sertifikaadi mis annab tunnustust, et tegevused on planeeritud täitmaks infoturbega seotud tingimusi vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/203. T eenuste osutamisega seotud 2025-2029 perioodi iga-aastased tulemuslikkuse kava, EASA ohutusalase tegevuskava ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgid said täidetud; lennuohutusliku mõjuga juhtumite suhtarv teenuste osutamisel oli kõikides kategooriates planeeritust väiksem; õhuruumi läbilaskevõime sai tagatud vähemalt 2024. aasta tasemel ning on olemas valmidus suurendada õhuruumi läbilaskevõimet vastavalt teenuste kasutajate lisandumisele; samuti panustas ettevõtte juhatus märkimisväärselt, et tagada paindlik õhuruumi kasutus koostöös Kaitseväega suurenenud geopoliitilist pinget arvesse võttes. Ettevõtte juhatus on hoidnud fookuses efektiivse majandustegevuse ja kasumlikkuse , hoides kulusid pideva kontrolli all ja teenindades kavandatud ressurs s idega planeeritus t suurem liikluse maht, ületati 2025 . aasta ks prognoositud puhaskasumi t 7,7m€ võrr a. IV Nõukogu hinnang majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku § 333 on nõukogu vaadanud läbi äriühingu 2025 . majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb ainu aktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena välja 21 761 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kuldar Väärsi Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri tn 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia Märgukiri 31.12.2025 lõppenud majandusaasta korruptsiooniohu ennetavate meetmete rakendamise kohta Vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lõikele 3 peavad riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja KVS tähenduses avalik ettevõtja (st Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel riigiosalusega äriühingud) tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Tulenevalt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi “Ettevõte”) ja KPMG Baltics OÜ vahel 2. septembril 2026 sõlmitud lepingu teenuse kirjeldusest, oleme teostanud Ettevõtte 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande kontrolli raames Ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete osas ärihuvide kontrolli, lähtudes korruptsioonivastasest seadusest ja Ettevõtte poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist. Järgnevalt on välja toodud meie poolt läbiviidud toimingud ning kontrolli tulemused. 1. Ettevõttes peab olema tagatud korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll. Kaardistasime seotud osapoolte tuvastamise protsessi. Tegime järelepärimisi KVS-i põhimõtete rakendamise kohta, muuhulgas selgitasime, kas Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS, kuidas tuvastatakse ametiisikutega seotud osapooled ja võimalikud tehtud tehingud nendega ning kuidas tagatakse KVS toimingupiirangutest kinnipidamine. Meile ei ole teatavaks saanud asjaolusid, et Ettevõttes ei oleks tagatud korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamiseosas. Selgitasime, kas Ettevõttes on kehtestatud sisemine regulatsioon, mis lähtub KVS-st ning maandab võimalikud korruptsiooniriskid Ettevõttes. Ettevõttes on kehtestatud sisemised regulatsioonid, mis hõlmavad korruptsioonivastast tegevust. Me ei ole teostanud eraldi protseduure veendumaks, kas regulatsioonides sätestatu vastab kõikehõlmavalt korruptsioonivastasele seadusele ning testinud regulatsioonide rakendamist praktikas. 3. Tehingud seotud osapooltega korruptsioonivastase seaduse mõistes. Järgnevalt on loetletud tehingud vastavalt saadud infole ning ainult kontserniväliste seotud osapooltega (v.a avaliku sektori asutused). Me oleme võrrelnud esitatud informatsiooni raamatupidamise andmetega ja avalike registrite infoga. Palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled ja esitada meile nimekiri seotud osapooltest ning nendega tehtud tehingutest. Kontrollisime edastatud nimekirja täielikkust ning teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli. Seotud osapool Tehingu kirjeldus Summa Skymatic OÜ Terminali navigatsiooniteenuse 937,55 EUR osutamine Nõue 31.12.2025 22,82 EUR Piret Grau Kasutatud väikevahendi müük 340 EUR vastavalt turuhinnale Henn Zvorovski Kasutatud väikevahendi müük 100 EUR vastavalt turuhinnale KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  Tatjana Armulik Kasutatud väikevahendi müük 100 EUR vastavalt turuhinnale Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mittekinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka olulisi tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks meile varem avalikustatud ja kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega. Levitamise ja kasutamise piirangud Käesolev märgukiri on koostatud lähtuvalt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ja KPMG Baltics OÜ vahel sõlmitud lepingu teenuse kirjeldusest ja on ette nähtud üksnes Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi juhtkonnale, et selle alusel esitada osaluse valitsemist teostavale ministrile ülevaade välisaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest tehingutest seotud osapooltega. Selle tulemusena ei pruugi aruanne olla sobiv muuks otstarbeks ning seda ei tohi levitada muudele osapooltele ning kasutada muude osapoolte poolt. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Ahtri 4, Tallinn 10151 /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 Tallinn, 27. märts 2026 2  ' MAJANDUSAASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE ARUANNE 2025 2025 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 1 LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 ÜLDINE TEAVE JA KONTAKTID Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Äriregistri kood: 10341618 Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine Aadress: Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Telefon: +372 671 0250 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.eans.ee Aruandeperiood: 01.01.2025–31.12.2025 Audiitor: KPMG Baltics OÜ Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 2 SISUKORD 1. Tegevjuhi pöördumine _________________________________________________________ 5 2. Ülevaade ettevõttest ___________________________________________________________ 6 2.1. Lennuliiklusteeninduse strateegiline raamistik ___________________________________ 8 2.2. Strateegia 2025–2029 ______________________________________________________ 9 2.3. Ettevõtte juhtimine ________________________________________________________ 11 2.4. Euroopa Liidu ülesed eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutamisel ______________ 15 3. Turuülevaade ja lennuliikluse maht ______________________________________________ 16 4. Majandustulemused __________________________________________________________ 21 5. Teenused ja valdkonnad _______________________________________________________ 30 5.1. Lennuohutus ja kvaliteet ___________________________________________________ 30 5.2. Lennujuhtimisosakonna tegevus ja arengusuunad _______________________________ 32 5.3. Lennundusteabe osakond __________________________________________________ 33 5.4. Tehnoloogia osakond _____________________________________________________ 34 5.5. Arendusosakond _________________________________________________________ 35 6. Kestlikkus lennuliiklusteeninduses ______________________________________________ 38 6.1. Meie töötajad ja ühiskondlik panus ___________________________________________ 43 6.2. Vastutustundlik juhtimine ___________________________________________________ 46 7. Raamatupidamise aastaaruanne ________________________________________________ 48 7.1. Finantsseisundi aruanne ___________________________________________________ 48 7.2. Koondkasumiaruanne _____________________________________________________ 49 7.3. Rahavoogude aruanne ____________________________________________________ 50 7.4. Omakapitali muutuste aruanne ______________________________________________ 51 8. Raamatupidamise aastaaruande lisad ____________________________________________ 52 Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused _____ 52 Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid _________________________________________________ 62 Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud _________________________________________ 63 Lisa 4. Finantsinstrumendid _____________________________________________________ 64 Lisa 5. Nõuded ostjate vastu ____________________________________________________ 65 Lisa 6. Muud nõuded ja ettemaksed ______________________________________________ 66 Lisa 7. Põhivara _______________________________________________________________ 67 Lisa 8. Võlakohustused _________________________________________________________ 69 Lisa 9. Võlad töövõtjatele _______________________________________________________ 71 Lisa 10. Muud lühiajalised kohustused _____________________________________________ 72 Lisa 11. Omakapital _____________________________________________________________ 73 Lisa 12. Müügitulu põhitegevusest ________________________________________________ 74 Lisa 13. Tööjõukulud ____________________________________________________________ 75 Lisa 14. Kaubad, toore, materjal ja teenused ________________________________________ 76 Lisa 15. Mitmesugused tegevuskulud ______________________________________________ 77 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 3 Lisa 16. Tulumaks ______________________________________________________________ 78 Lisa 17. Sihtfinantseerimine ______________________________________________________ 79 Lisa 18. Tehingud seotud pooltega ________________________________________________ 80 Lisa 19. Olulised juhtkonna otsused ja hinnangud ___________________________________ 81 Lisa 20. Finantsriskide juhtimine __________________________________________________ 82 9. Kasumi jaotamise ettepanek ____________________________________________________ 87 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 4 1. TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Hea lugeja 2025. aasta oli Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi jaoks üks edukamaid – aasta, kus tegime õigeid asju õigel ajal. Lennuliikluse tagasihoidlik, kuid stabiilne kasv ja planeeritust suuremad õhusõidukid tõid kaasa tugeva finantstulemuse, mis taastab kindlalt meie varasema positsiooni ja loob tugeva aluse järgmisteks sammudeks. Edu ei tulnud iseenesest, seda aitasid luua Lennuliiklusteeninduse inimesed: lennujuhid, insenerid, lennundusinformaatorid, tugitiimid ja partnerid nii Eestis kui mujal maailmas. Meid ühendab ühine hoiak: vastutus, pühendumus ja professionaalsus. Just seetõttu suutsime ka 2025. aastal tagada kõrge ohutustaseme ning Eesti õhuruumis ei toimunud ühtegi tõsist ohutusjuhtumit. Aasta olulisemate arengute hulka kuulusid FINEST programmi uue etapi käivitamine, seireahela uuendamine läbi projekti TUULIK ning ettevalmistused uue lennujuhtimissüsteemi TopSky One kasutuselevõtuks. Samal ajal jätkus digitaliseerimine SWIM-teenuste, digitorni kontseptsiooni ja U- space’i ettevalmistustega. Need on investeeringud, mis muudavad meid tulevikus veel paindlikumaks ja tehnoloogiliselt konkurentsivõimelisemaks. Meie tugevus peitub meie inimestes. 2025. aastal kasvas meeskonna ühtsus ja töörahulolu, väärtustest „julgen hoolida“, „minust sõltub“, „koos kaugemale“ ja „alati ohutult“ sai igapäevase töö loomulik osa. Need väärtused on meie kultuuri alus. Ka 2026. aasta ei saa olema lihtne, kuid see saab olema tähenduslik. Me liigume edasi FINESTiga, arendame tehnoloogiat ja protsesse, investeerime targalt ning valmistume teenuste osutamiseks üha rahvusvahelisemal tasandil. Me jätkame lennukalt, kuid alati ohutult. Aitäh teile kõigile pühendumise, professionaalsuse ja hoolimise eest. Koos oleme loonud meeskonna, kellele kliendid saavad alati kindlad olla. Võtame kindluse ja ühise energia kaasa ka sellesse aastasse. Koos turvalisema taeva nimel. Ivar Värk tegevjuht, juhatuse esimees Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 5 2. ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi „Lennuliiklusteenindus“ või „ettevõte“) on uue põlvkonna lennujuhtimisteenuste pakkuja, mille peakontor asub Rae vallas Harjumaal. Lennuliiklusteeninduse peamine tegevusvaldkond on mehitatud ja mehitamata lendudele ohutu, digitaalse, keskkonnasäästliku ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise lennujuhtimisteenuse pakkumine koos lennuliikluse korraldamisega ning rahvusliku kaitse vajaduste toetamine Eesti õhuruumi suveräänsuse tagamisel. Lennuliiklusteeninduse juhatus korraldab ettevõtte majandustegevust, pidades silmas kolme tähtsama huvirühma põhiootusi: • klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat, paindlikku ja õiglase hinnaga lennujuhtimisteenust koos lennuliikluse korraldamisega; • omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud omakapitali tootlikkuse; • personali huvi on teha põnevat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö eest väärikat tasu. Lennuliiklusteeninduse aktsiate omanik on Eesti Vabariik ja ettevõte kuulub kliimaministeeriumi haldusalasse. Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõttes 210 töötajat. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 6  2025. aasta arvudes Tallinna FIRi suurus Juhitud lende kokku 77 080 km² 181 522 +3% 2025 vs. 2024 Sealhulgas Saabuvaid/lahkuvaid Kohalikke ülelende kokku lende kokku lende kokku 135 705 38 429 7 388 +4% vs. 2024 +1% vs. 2024 –13% vs. 2024 2025. aasta peamised finantsnäitajad Müügitulu Äritulu Bilansimaht 62,1 mln € 62,4 mln € 70,2 mln € +100% vs. 2024 +100% vs. 2024 +62% vs. 2024 Investeeringute maht Kasum Töötajate arv 11,2 mln € 32,5 mln € 210 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 7 2.1. Lennuliiklusteeninduse strateegiline raamistik 1. Missioon ja visioon Missioon: turvaline ja nutikas teejuht Eesti ja Visioon: korraldame lennuliiklust globaalselt ja Euroopa taevas sõltumata asukohast 2. Strateegilised eesmärgid Ohutus Teenuse kvaliteet Tõhusus Kestlikkus Ohutuse hoidmine ja Läbilaskevõime ja Ühikukulude Oma tegevuse kliima- juhtumite ennetamine klientide vajadustele vähendamine ja ja sotsiaalse mõjuga vastamine protsesside arvestamine ning täiustamine tööheaolu tõstmine 3. Väärtused Julgen hoolida Minust sõltub Koos kaugemale Alati ohutult Hoolime endast Meie tööl on tähendus Teeme koostööd Töötame ja teistest ja oleme lahendustele ühiste eesmärkide vastutustundlikult orienteeritud nimel ja järjepidevalt 4. Olulised partnerlused ja koostöö FINEST Digitaalne Rahvusvaheline Siseriiklik tulevik võrgustik koostöö Piiriülese teenuse Mehitamata Lennundus- Lennundusvõrgustik osutamine Soome lennuliikluskorraldus ja organisatsioonid ja ning tsiviil-militaar Fintrafficuga digitornikeskus ettevõtted koostöö Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 8 2.2. Strateegia 2025–2029 TURVALINE JA NUTIKAS TEEJUHT EESTI JA EUROOPA TAEVAS Lennuliiklusteeninduse strateegia 2025–2029 keskendub turvalise ja nutika teejuhi rollile Eesti ja Euroopa taevas. Strateegia alus on regulatiivne ja majanduslik keskkond, rahvusvaheline koostöö ning omaniku ja kliendi ootused. Strateegia on jagatud nelja tulemusvaldkonda: ohutus, teenuse kvaliteet, tõhusus ja kestlikkus. Ohutuse strateegilised eesmärgid: • hoiame saavutatud EL ohutusnõuete taset; • hoiame meie poolt põhjustatud ohutusjuhtumite suhtarvu allpool kokkulepitud taset; • hoiame meie poolt põhjustatud lennuliikluse korraldamise spetsiifiliste vahejuhtumite suhtarvu allpool kokkulepitud taset; • hoiame lennuvälja lennuinformatsiooniteenistuse spetsiifiliste vahejuhtumite sündmuste arvu allpool kokkulepitud taset; • teenuseid mõjutavaid infoturbe juhtumeid ei ole; • tööga seotud õnnetusi ei ole. Teenuse kvaliteedi strateegilised eesmärgid: • tagame EL läbilaskevõime nõuetele vastava teenuse; • jätkame CP1 nõuetele vastavusele viimisega; • hakkame osutama teenust asukohast sõltumata; • tagame õhuruumi paindliku kasutamise; • tagame EL keskkonna nõuetele vastava teenuse; • tagame teenuse osutamiseks vajalike pädevusnõuetega töötajate olemasolu; • tagame teenuste toimepidevuse; • tagame kliendile põhiteenuste kättesaadavuse; • põhiteenused vastavad kokkulepitud tasemele; • jätkame digitorni tehnoloogia kasutuselevõtuga regionaalsetel lennuväljadel. Tõhususe strateegilised eesmärgid: • hoiame teenuste ühikuhinnad võrreldavas grupis konkurentsivõimelised; • tõstame protsesside küpsusastme taset; • lihtsustame tehniliste süsteemide haldamist; • parandame ettevõtte eesmärkide täitmise määra; • jätkame töötajate järjepideva arendamisega; Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 9  • loome ja rakendame tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava. Kestlikkuse strateegilised eesmärgid: • vähendame oma kliimamõju; • oleme teadlikud kliimamuutusest ja arvestame sellega riskide juhtimisel; • tõstame töötajate pühendumust ja rahulolu; • tõstame juhtimiskvaliteeti; • hoiame tööheaolu taset; • arvestame oma tegevustes sotsiaalse mõjuga; • tagame tuleviku järelkasvu; • oleme eeskujuks heade juhtimistavadega; • arendame ettevõtte kultuuri; • arendame lennuliikluskorralduse valdkonda läbi rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 10 2.3. Ettevõtte juhtimine Organisatsiooni struktuur Lennuliiklusteeninduse juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Igapäevategevust juhib ettevõtte juhtkond. Lennuliiklusteeninduse juhtimisstruktuur NÕUKOGU AUDITIKOMMITEE JUHATUSE ESIMEES / TEGEVJUHT OHUTUS JA LENNUNDUS- LENNU- PERSONAL & TEHNOLOOGIA FINANTS KVALITEEDI ARENDUS TEAVE JUHTIMINE TUGI-TEENUSED OSAKOND LENNU- PROJEKTI- LENNU- ARENDUS- ACC BÜROO KVALITEET INFO JUHID ANDMED JUHT AIP, KAARDID ARENDUSE BAAS- TWR/APP/ RAAMATU- & PROTSE- JURISTID OHUTUS PROJEKTI- TEENUSED AFIS PIDAMINE DUURID JUHT AIM MUUTATUSTE- KOOLITUS- KONTROL- KOMMUNI- TOOTE- SUR UURIJAD KOORDI- JUHT LING KATSIOON OMANIK NAATOR KVALITEEDI- ATM TOOTE- ATM HALDUS PERSONAL ANALÜÜTIK SPETSIALIST OMANIK REEGLITE & MEHITAMATA REGULAT- JÄTKU- COM/NAV LENNUNDUSE SIOONIDE SUUTLIKKUS SPETSIALIST HALDUR PROTSESSI- HOOLDUS JUHT TEHNILINE TUGI SÜSTEEMI- ARHITEKT INFOTURVE & JÄLGISTUS OSAKOND GRUPP HANKE- SPETSIALIST FUNKTSIOON TEHNILISE KVALITEEDI SPETSIALIST Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 11 Üldkoosolek Üldkoosolek on Lennuliiklusteeninduse kõrgeim juhtimisorgan, mille kaudu teostab riik oma aktsionäri õigusi. Üldkoosolek kehtestab Lennuliiklusteenindusele omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. Üldkoosolek käib korraliselt koos üks kord aastas. Omanikku esindab üldkoosolekul taristuminister. 2025. aasta korraline üldkoosolek kinnitas 2024. aasta majandusaasta aruande, kinnitas Lennuliiklusteeninduse 2025–2026 majandusaasta audiitoriks audiitoräriühingu KPMG Baltics OÜ ning kinnitas 2024. aasta puhaskasumi ja otsustas kasumi jaotamise. Nõukogu Nõukogu planeerib Lennuliiklusteeninduse tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juha- tuse tegevuse üle. Nõukogu kinnitab Lennuliiklusteeninduse strateegilised eesmärgid ja äriplaani, seal- hulgas finantsplaani ja aastaeelarve ning jälgib juhatuse tegevust nende elluviimisel. Samuti annab nõu- kogu juhatusele korraldusi ettevõtte sisekontrollisüsteemi tagamiseks ja nõusolekuid tehinguteks, mis ei kuulu igapäevase majandustegevuse. Lennuliiklusteeninduse nõukogu koosneb põhikirja alusel 3–6 liikmest. Liikmete määramisel lähtutakse riigi osalusega äriühingute nõukogude nimetamiskomitee ettepaneku- test. Nõukogu liikmed määrab ametisse omaniku esindajana taristuminister. Nõukogu liikme volitused kestavad kolm aastat. 2025. aastal jätkas nõukogu kolmeliikmelisena. Nõukogu koosseis Esimees Liikmed Kuldar Väärsi Taivo Linnamägi Sven Kirsipuu Nõukogu kohtus 2025. aastal kuuel korral. Nõukogu liikmete tasustamise korda reguleerib riigivaraseadus. Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikme tasu on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku olid 2025. aastal 26 188 eurot (2024. aastal 25 750 eurot). Lennuliiklusteeninduse nõukogu organ on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses osalemise eest makstakse komitee liikmele tasu, mis moodustab 25% nõukogu liikme tasust. Komitee esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust. Lahkumishüvitist ja teisi lisatasusid peale tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmetele ei maksta. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 12 2025. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teadaolevast huvide konfliktist. Auditikomitee Auditikomitee nõustab nõukogu järelevalveküsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise korral. Esimees Liikmed Sven Kirsipuu Taivo Linnamägi Andres Uusma 2025. aastal toimus viis auditikomitee koosolekut. Vaadati üle ja kiideti heaks 2024. aasta majandusaasta aruanne. Koosolekutel käsitleti ettevõtte vahearuandeid, investeeringute kava, sise- ja välisauditite käigus tehtud tähelepanekuid ja soovitusi, uuendati auditikomitee töökord ning esitati tulemused ettevõtte nõukogule. Juhatus Lennuliiklusteeninduse igapäevase majandustegevuse eest vastutab juhatus, mille liikmed määrab ametisse nõukogu. 2025. aastal jätkas juhatus kolmeliikmelisena. Esimees Liikmed Ivar Värk Mihkel Haug Meelis Kruusmann tugiteenused, arendus-, lennuliikluse finantsvaldkond tehnoloogia-, lennundusteabe- valdkond ning ohutusvaldkond 2025. aastal toimus 25 juhatuse koosolekut. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 13 Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikmetele tasuti 2025. aastal kokku 415 974 eurot. 2025. aasta majan- dustulemuste eest makstava võimaliku tulemustasu otsustab nõukogu pärast 2025. aastaks seatud eesmärkide täitmise hindamist. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ja lahkumishüvitise piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduses. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingu kohaselt juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus ei tohi kokku ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu ning juhatuse liikme tagasikutsumise korral makstakse juhatuse liikmele lahkumishüvitist juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne liikme volituste tähtaja möödumist. Juhtkond Lennuliiklusteeninduse juhtkond on 8-liikmeline ning koosneb strateegiliste valdkondade juhtidest ja juhatuse liikmetest. Koosseis: • Ivar Värk, juhatuse esimees • Mihkel Haug, juhatuse liige, lennujuhtimise korraldamine • Meelis Kruusmann, juhatuse liige, finantsjuhtimine, haldustegevused ja jätkusuutlikkus • Kristjan Telve, ohutus ja kvaliteet • Chris-Helin Loik, personal ja tugiteenused • Kalmer Sütt, lennundusteave • Teve Rahula, arendus • Imbi Kivi-Sild, tehnoloogia Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 14 2.4. Euroopa Liidu ülesed eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 on sätestatud raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks. Võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem, kinnitab Euroopa Komisjon aeronavigatsiooniteenuste hinnad ja määrab teenusepakkujatele tulemuslikkuse eesmärgid neljas põhivaldkonnas: • ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid peavad vastama seatud kriteeriumitele; • lennuliiklusele lubatud hilinemised peavad jääma kehtestatud piiridesse; • lennumarsruudid peavad olema võimalikult lühikesed ja võimalikult piiramatud; • marsruudi aeronavigatsioonitasuga seotud kulud peavad olema kehtestatud maksimumtasemest väiksemad. Lennuliiklusteeninduse peamiste tulemuslikkuse näitajate täitmine 2025. aastal Tulemusvaldkond Mõõdik Eesmärk Saavutatud 2025 2025 Ohutus Ohutusjuhtimise Ohutuspoliiti ≥C D tulemuslikkuse ka ja - eesmärgid väljendatuna eesmärgid rakendamise tasemena, mis ulatuvad EASA Ohutusriskid ≥D D A-tasemest D-tasemeni e juhtimine Ohutuse ≥C C tagamine Ohutuse ≥C C edendamine Ohutusele ≥C C keskenduv töökultuur Läbilaskevõime Aeronavigatsiooniteenuste osutamisest ≤ 0,06 0,01 tingitud marsruutlennu lennuliiklusvoo juhtimisest tingitud hilinemiste keskmine pikkus ühe lennu kohta minutites Keskkonna- Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku ≤ 6,54 5,8 säästlikkus trajektoori keskmine tõhusus protsentides Kulutõhusus Kehtestatud marsruudi ≤ 5,1 11,8 aeronavigatsiooni-teenuste kulude keskmine tegelik aastane muutus protsentides Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 15 3. TURUÜLEVAADE JA LENNULIIKLUSE MAHT Turuülevaade Euroopas ja naaberriikides 2025. aastal teenindati Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu piirkonnas (Eurocontrol Network Manager Area) ligikaudu 11,1 miljonit lendu, mis on 4% rohkem kui 2024. aastal. Sellega jõuti tagasi kriisieelsele tasemele ning ületati napilt 2019. aasta liiklusmahud. Liiklusmahud olid kõige kõrgemad suveperioodil, mil püstitati ka võrgustiku ajalooline ööpäevane lennurekord. Lennuliikluse voo juhtimise viivitused (ATFM delays) vähenesid võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 17% ning ulatusid keskmiselt 2,4 minutini lennu kohta, peamiselt tänu paremale koordinatsioonile sidusrühmade vahel ja soodsamatele ilmastikuoludele. Sellest hoolimata avaldasid võrgustiku läbilaskevõimele jätkuvalt survet personaliressursside nappus ning Ukraina sõjast tingitud õhuruumi piirangud. Meie regioonis (Põhja-Euroopas ja Baltikumis) on lennuliikluse mahtude taastumine olnud jätkuvalt aeglasem võrreldes Lõuna-Euroopaga. Kui Vahemere-äärsetes riikides ja Kesk-Euroopas on täheldatud tugevat turistide voogu ning lennumahtude kasvu, siis meie piirkonnas mõjutavad liiklust endiselt geopoliitilised pinged ja suletud õhuruumid, mis on hoidnud lendude arvu kasvu tagasihoidlikumana. Teenindasime 2025. aastal Eestis 3% rohkem lende kui eelneval aastal, mis on mõõdukas kasv. Samas teenindasime võrreldes kriisieelse 2019. aastaga 23% vähem lende. Suurema osa ehk 75% kogumahust moodustasid ülelennud. Finnair on endiselt suurim ülelendude tegija, kuid nende maht vähenes võrreldes eelneva aastaga 17%. Samal ajal on Hiina päritolu operaatorid näidanud märkimisväärset kasvu – nende lendude arv suurenes aastaga 48%. See näitab, et Hiina lennunduse roll Euroopa-suunalises kauba- ja reisijateveos on kiiresti kasvamas. Olulise panuse ülelendude kasvu andsid ka kaubalennud, mille maht suurenes 33%. Lennuliikluse mahud (IFR) Baltimaades ja Soomes 2019–2025 (tuhandetes) 298 300 285 242 250 224 241 205 229 238 229 200 211 222 200 178 190 184 189 139 164 150 131 171 176 119 123 143 149 100 110 97 50 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Eesti Leedu Läti Soome Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 16 Eesti lennuliikluse IFR-lendude mahuks kujunes 2025. aastal 176 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga kasv 5 tuhat lendu ehk +3%). Balti riikide ja Soome võrdluses näitas kõige suuremat kasvu absoluutnumbrites Leedu, mille mahuks kujunes 222 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga kasv 11 tuhat lendu ehk +5%). Läti lennuliikluse mahuks kujunes 2025. aastal 238 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga kasv 9 tuhat lendu ehk +4%). Soome lennuliikluse maht näitas ainsana negatiivset trendi, 2025. aasta mahuks kujunes 241 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga kahanemine 1 tuhat lendu ehk -1%). Lennuliikluse maht Eestis Eesti õhuruumis kasvas teenindatud lendude arv 2025. aastal kokku 3% (2024. aastal +13%). Arvestades nii instrumentaal- (IFR) kui ka visuaallennureeglite (VFR) alusel toimunud lendude mahtu, teenindati kokku 182 tuhat lendu (2024. aastal 177 tuhat). Võrreldes varasema aastaga suurenes ülelendude (2024. aastaga võrreldes +4%) ja saabuvate/lahkuvate lendude maht (2024. aastaga võrreldes +1%), aga kohalikke lende teenindati vähem (2024. aastaga võrreldes -13%). Teenindatud lendude arv 2023–2025 (tuhandetes) 200 182 177 156 8 7 160 38 10 38 33 120 80 130 136 113 40 0 2023 2024 2025 Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud Teenindatud lendude mahust 75% moodustasid Eestist ülelennud, saabuvate/lahkuvate lendude osakaal oli 21% ja kohaliku liikluse osa 4%. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 17  Teenindatud lendude jaotus 2023–2025 (protsentides) 100% 5% 4% 6% 21% 22% 21% 75% 50% 72% 74% 75% 25% 0% 2023 2024 2025 Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud Lennuliikluse mahud olid ainult 2025. aastal oktoobris madalamal tasemel kui aasta tagasi samal perioodil. Protsentuaalselt näitasid aasta esimesed kuud suuremat kasvu, samuti oli aasta viimases kvartalis lendude kasvumäär tõusvas trendis. Kõige tihedama liiklusega kuuks osutus august, mil teenindati keskmiselt 598 lendu päevas. Tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 631 lendu. Teenindatud lendude arv ja muutuse määr 2019, 2024 ja 2025 25 000 11% 20% 6% 8% 3% 2% 2% 4% 0% 0% 1% 1% -1% 0% 20 000 -18% -18% -18% -19% -23% -23% -21% -28% -28% -28% -26% -20% -30% 15 000 -40% 10 000 -60% 5 000 -80% 0 -100% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2019 2024 2025 muutus % 2025 vs. 2019 muutus % 2025 vs. 2024 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 18 Ülelendude maht kasvas 2024. aastaga võrreldes 4%. Ülelendude arvestuses oli ettevõtte suurim klient 2025. aastal endiselt Finnair (25% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Air China (8%), China Eastern (6%), China Southern (5%) ja Aeroflot (5%). 5 suurimat ülelendajat-lennufirmat (tuhandetes) 70 60 6.5 6.4 1.7 7.3 4.8 50 7.7 10.2 Aeroflot 40 10.5 China Southern 30 China Eastern Air China 20 40 Finnair 33 10 0 2024 2025 Ülelennuliiklusest toimus 35% Soome suunas, 30% SRÜ riikide suunas, 30% Aasia/Okeaania suunas ja 6% moodustasid muud sihtkohad. Ülelennuliikluse sihtkohtade jaotus 2024/2025 2025 4%2% 2% 4% 35% Soome 30% 22% 44% SRÜ 2024 Aasia ja Okeaania Soome-Aasia/Okeaania Muud 28% 30% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 19 Võrreldes varasema aastaga kasvas saabuvate/lahkuvate lendude maht 2025. aastal 1% võrra. Saabuvate ja lahkuvate lendude mahu kiiremat kasvu takistas peamiselt Euroopa vedajate Ryanairi ja Lufthansa lendude arvu vähenemine. Viis lennuettevõtjat opereerisid kaks kolmandikku Eesti lennuväljadele ja lennuväljadelt toimunud rahvusvahelistest lendudest. Ettevõtte suurim klient Tallinna Lennujaamas on endiselt Air Baltic, kellele järgnesid Finnair, Scandinavian Airlines, Ryanair ja LOT. Eespool nimetatud lennuettevõtjate lennud moodustasid vastavalt 25%, 20%, 9%, 7% ja 6% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust. 5 suurima lennuettevõtja rahvusvaheliste lendude 30 saabumised/väljumised (tuhandetes) 25 2.3 2.3 3.9 2.7 20 LOT 3.4 3.4 Ryanair 15 7.7 SAS 7.2 10 Finnair Air Baltic 5 9 10 0 2024 2025 Tallinnasse ja Tallinnast teenindatud lendudest toimus 53% Euroopa, 24% Soome, 11% Vahemere ja 9% Rootsi suunas ning ülejäänud 2% teistes suundades. Tallinnasse ja Tallinnast lendude jaotus 2024/2025 2025 2% 9% 8% 11% 11% Muu Euroopa Soome 45% 13% 2024 53% Vahemere piirkond Rootsi 24% Muud 24% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 20 4. MAJANDUSTULEMUSED Finantsnäitajad 2024–2025 (eurodes) 2025 2024 Müügitulu 62 095 536 30 981 344 Käibe muutus 100,4% 72,9% EBITDA 38 933 882 10 598 816 Ärikasum 34 002 749 7 120 445 Maksueelne kasum 33 793 989 6 392 447 Puhaskasum 32 513 758 6 392 447 Puhaskasumi muutus 409% 309% Müügitulu töötaja kohta 318 439 173 080 EBITDA marginaal 63% 34% Maksueelse kasumi marginaal 54% 21% Puhasrentaablus 52% 21% Omakapitali osakaal 64% 39% Omakapitali rentaablus (ROE) 105% 46% Varade tootlus (ROA) 57% 17% Maksevõime kordaja 3,8 1,6 Võlakordaja 0,4 0,6 Keskmine töötajate arv 195 179 EBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu × 100% Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu × 100 Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu × 100% Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht × 100% Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital × 100% Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht × 100% Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht Keskmine töötajate arv = osalise- ja täistööajaga töötajate keskmine arv aastas Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 21 Tulemuslikkuse kava ja ühikuhinnad Muudatused Lennuliiklusteeninduse navigatsiooniteenuste ühikuhindades Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/317, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem. Tasud korrigeeritakse ja kooskõlastatakse regulatsiooni alusel igal aastal õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees. Nimetatud määrusest lähtuvalt on 2025. ja 2026. aastal teenuste ühikumäärad märgatavalt kõrgemal tasemel võrreldes tulemuslikkuse kava kolmanda perioodi aastatega 2020-2024. Teenuse hinna kasv tuleneb eelmiste perioodide teenusühikute tegelikust väiksemast mahust võrreldes tulemuslikkuse kava koostamisel ja hinna kujunemisel arvestatud liikluse mahuga ning sellele järgnenud liikluse mahuga seotud hinnakorrektsioonist, mida rakendatakse vastavalt määrusega kehtestatud nn N+2 reeglile. 2023. aastast üle kantud liikluse mahu muutumisest ning liiklusriski ja kuluriski jagamise mehhanismi rakendamisega seotud kohanduste mõjude tulemusena on ühikumäärad mainitud aastatel märkimisväärselt kasvanud. Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind oli 2025. aastal 86,88 eurot, aasta varem oli see 50,64 eurot. Alates 1. jaanuarist 2026 on marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind 88,87 eurot. Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind oli 2025. aastal 289,6 eurot, aasta varem oli see 139,91 eurot. Alates 1. jaanuarist 2026 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind 303,9 eurot. Navigatsioonitasud perioodil 2022–2026 Navigatsioonitasud perioodil 2022–2026 (eurodes) 350 303.90 289.60 300 250 200 139.91 150 108.47 90.72 86.88 88.87 100 50.64 32.99 36.04 50 0 2022 2023 2024 2025 2026 Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind Terminali navigatsioonitasu ühikuhind Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 22 Tulud ja kulud Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu ehk tulud marsruudi ja terminali navigatsioonitasudest katavad muuhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks. Lennuliiklusteeninduse 2025. aasta äritulud kokku olid 62,4 miljonit eurot (2024. aastal 31,2 miljonit eurot), ettevõtte 2025. aasta müügitulu oli sealjuures 62,1 miljonit eurot (2024. aastal 30,9 miljonit eurot), kasvades aastaga 100%. Müügitulude kasv on tingitud ülelennuliikluse mahu kasvust ning teenusühiku hinna kasvust, mis on võrreldes varasema aastaga kõrgem. Marsruudi navigatsiooniteenuse müügitulud moodustavad peamise osa müügituludest – 2025. aastal 90%. Marsruudi navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 100% rohkem. Suurimaks marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga kliendiks kujunes Finnair (võrreldes 2024. aastaga +60%). Marsruudi navigatsiooniteenuse viie põhikliendi tulu (tuhandetes eurodes) 32 000 28 000 2 705 24 000 4 399 20 000 Air Baltic 5 549 China Southern 16 000 China Eastern 1 433 Air China 12 000 527 7 165 2 217 Finnair 8 000 4 118 4 000 8 864 5 546 0 2024 2025 Terminali navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 105% rohkem. Suurim marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga klient oli Air Baltic (võrreldes 2024. aastaga +136%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 23  Terminali navigatsiooniteenuse viie põhikliendi tulu (tuhandetes eurodes) 4 000 3 500 422 455 3 000 518 Lufthansa 2 500 SAS 2 000 647 Ryanair 223 Finnair 1 500 198 Air Baltic 357 1 000 311 1 743 500 739 0 2024 2025 Ettevõtte ärikuludest moodustavad enamiku püsikulud. Ärikulud kasvasid 2025. aastal 18%, ulatudes 28,4 miljoni euroni (2024. aastal 24,1 miljonit eurot). Tööjõukulud moodustasid 2025. aastal kokku 17,2 miljonit eurot (2024. aastal 15,3 miljonit eurot) ja kasvasid võrreldes 2024. aastaga 13%. Põhivara amortisatsioonikulud kasvasid aastaga 1 453 tuhat eurot (+42%), mitmesugused tegevuskulud kasvasid aastaga 718 tuhat eurot (+37%) ning kaubad, toore, materjalid ja teenused kasvasid aastaga 147 tuhat eurot (+4%). Finantstulud ja -kulud kokku olid 2025. aastal 209 tuhat eurot (2024. aastal 728 tuhat eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 24  Äritulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 62 363 60 000 50 000 Müügitulu 40 000 Muu äritulu 31 246 Tööjõukulud 30 000 62 096 28 361 24 125 Põhivara kulum 20 000 17 168 Kaubad, toore, materjal ja teenused 30 981 15 250 Muud tegevuskulud 10 000 4 931 3 478 3 452 3 599 1 945 2 662 0 2024 2025 2024 2025 Tulud Kulud Kasumlikkus Ettevõtte 2025. aasta EBITDA oli 38,9 miljonit eurot ehk 28,3 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Puhaskasum oli 2025. aastal 32,5 miljonit eurot, aasta varem oli kasum samal perioodil 6,4 miljonit eurot. EBITDA ja puhaskasum (tuhandetes eurodes) 40 000 30 000 20 000 38 934 32 514 10 000 10 599 6 392 0 2024 2025 EBITDA Kasum/kahjum Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 25 Investeeringud 2025. aastal investeeriti materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 11,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,1 miljonit eurot). Lennuliiklusteeninduse varade maht oli aasta lõpu seisuga 70,2 miljonit eurot, suurenedes aasta algusega võrreldes 26,9 miljoni euro võrra (+62%). Omakapital moodustas 44,9 miljonit eurot. Majanduslik lisaväärtus Majandustulemuste hindamise täiustamiseks kasutab ettevõtte juhatus majandusliku lisaväärtuse mõõtmist. Kui tavaliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks on omanikule üle tema nõutava taseme teenitud kasum: majanduslik lisaväärtus = puhaskasum – omakapital × omakapitali hind Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitletud näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks tulemuslikkuse kava neljandale perioodile arvestatud 7,3% (eelmisel tulemuslikkuse kava perioodil ehk 2019.–2024. aastal samuti 7,3%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 26 Põhiteenuste kaupa kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt: 2025 Marsruudi na- Terminali Muud teenu- Kokku vigatsiooni- navigatsiooni- sed teenus teenus Tulud 56 156 872 5 912 490 591 972 62 661 333 Ärikulud 23 452 210 4 895 534 12 809 28 360 552 Kapitaliga seotud kulud 2 131 554 523 708 2 194 2 657 456 Majanduslik lisaväärtus et- 30 573 108 493 248 576 970 31 643 325 tevõtte tasandil Riigi kulud 7 495 359 429 772 0 7 925 131 Majanduslik lisaväärtus riigi 23 077 749 63 476 576 970 23 718 195 tasandil 2024 Marsruudi na- Terminali Muud teenu- Kokku vigatsiooni- navigatsiooni- sed teenus teenus Tulud 28 074 614 2 883 308 384 253 31 342 175 Ärikulud 20 593 451 3 523 240 8 557 24 125 248 Kapitaliga seotud kulud 1 538 221 275 495 3 396 1 817 112 Majanduslik lisaväärtus et- 5 942 943 -915 428 372 300 5 399 815 tevõtte tasandil Riigi kulud 7 636 584 400 155 0 8 036 739 Majanduslik lisaväärtus riigi -1 693 641 -1 315 583 372 300 -2 636 924 tasandil Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 27 2026. aasta väljavaated 2025. aastal teenindati Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu piirkonnas (Eurocontrol Network Manager Area) ligikaudu 11,1 miljonit lendu, mis on 4% rohkem kui 2024. aastal. Sellega jõuti tagasi kriisieelsele tasemele ning ületati napilt 2019. aasta liiklusmahud. 2025. aasta oktoobris uuendas Eurocontrol lennumahtude prognoose perioodiks 2026–2031. Baasprognoosi kohaselt jätkub Euroopa lennuliikluses mõõdukas kasv aastatel 2026–2031 keskmiselt 2,2% aastas. Euroopa IFR lendude Statfor prognoos 2026-2031 (miljonit lendu) 16 13.8 14 13.5 13.1 12.7 12.5 11.7 12.2 12.1 12.3 11.1 11.7 11.9 12 11.4 11.1 10.7 10.1 11.0 11.2 11.2 11.2 11.2 11.2 11.1 10 9.2 8 6.2 6 5.0 4 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase Eurocontroli Eesti IFR-lendude prognoosi kohaselt ulatub lendude arv 2026. aastal 186 tuhande lennuni, mis on veidi kõrgem Statfori kevadprognoosis esitatud tasemest (185 tuhat IFR-lendu). Kuigi lendude maht kasvab Eestis kiiremini kui Euroopas keskmiselt (2025–2031 keskmine aastane kasv 2,9%), ei saavuta Eesti lennuliikluse maht prognoosiperioodi jooksul 2019. aasta kriisieelse taset. Meie regiooni lennundust mõjutab jätkuvalt kõige enam ja pikaajalisemalt Venemaa agressioon Ukraina vastu ning sellest tulenevad vastastikku kehtestatud sanktsioonid. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 28  Eesti IFR lendude Statfor prognoos 2026–2031 (lendu tuhandetes) 250 230 225 214 220 208 210 200 202 191 194 197 200 178 186 190 190 178 171 170 177 181 180 180 180 179179 149 150 143 130 110 110 97 90 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase Hoolimata ebakindlast regionaalsest julgeolekukeskkonnast on 2026. aasta lennuliikluse väljavaated mõõdukalt positiivsed. Kuigi mitmed Euroopa lennuettevõtjad vähendasid 2025. aastal lennumahtusid ning siseriikliku lennuliikluse osas ei ole märgatavaid muutusi, toetavad kogumahu kasvu eelkõige ülelennud, mis moodustavad ligikaudu kolm neljandikku kogu lennuliiklusest. Eriti oluliseks on kujunenud Aasia-suunaline liiklus ning kaubalendude kasv, mis kinnitab Eesti õhuruumi strateegilist rolli Euroopa ja Aasia vahelises lennukoridoris. Tallinna Lennujaama reisijate arvu suurenemine viitab lennukite paremale täituvusele ja suuremate õhusõidukite kasutuselevõtule. Tallinna Lennujaam teeb tõsiseid jõupingutusi uute liinide avamiseks ja loodame, et lähiajal taastub kasv ka siia saabuvate ja siit väljuvate rahvusvaheliste liinilendude arvus. Eesti õhuruumi tähtsus rahvusvaheliste kaubalendude ja pikamaareiside koridorina on jätkuvalt tugevnemas. 2026. aastal valmistume teenuste osutamiseks üha rahvusvahelisemas ja muutlikumas tegevuskeskkonnas ning eeldame tugevat finantsaastat. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 29 5. TEENUSED JA VALDKONNAD 5.1. Lennuohutus ja kvaliteet Lennuohutuse tagamine ja ohutustaseme pidev parandamine on Lennuliiklusteeninduse jaoks prioriteetne valdkond. Ettevõttes tehakse iga päev tööd selle nimel, et tagada ohutus ja turvalisus ning vastata kõigile rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Organisatsioonina toetatakse pidevalt ohutuskultuuri arengut. Ettevõttes pööratakse palju tähelepanu olemasolevate ohtude ja riskide kindlakstegemisele, nende ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaatilisele järelevalvele. Selle tegevuse eesmärk on tuvastada protseduurides, metoodikas, tehnilistes süsteemides ja mujal õigel ajal võimalikke kitsaskohti, mis võivad reaalses ohuolukorras määravaks saada. Alates 2025. aastast algas Euroopa Liidu aeronavigatsiooniteenuste osutajatel uus tulemuslikkuse kava võrdlusperiood (RP4). Sellega kaasnevalt muutusid oluliselt ka senised Euroopa Komisjoni poolt aeronavigatsiooniteenuste osutajatele seatud ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid. Alljärgnevas tabelis on toodud erinevad kategooriad, mida Lennuliiklusteeninduses mõõdetakse. Euroopa Liidu seatud eesmärgid on tähistatud kollasega, Lennuliiklusteeninduse saavutatud tase märgitud X-ga. Saavutatud miinimum EoSM Mitte-ametli- Määratletud Juhitud Vastupidav / tase iga komponendi lõikes kud kokku- kohanemis- lepped võimeline A B C D Komponent 1: Ohutuskultuur X Komponent 2: Ohutuspoliitika ja - X eesmärgid Komponent 3: Ohutusriskide juhti- X mine Komponent 4: Ohutuse tagamine X Komponent 5: Ohutuse edenda- X mine Komponent 6: Vastastikused sõl- X tuvused Kindlasti on ettevõtte jaoks oluline saavutatud taset hoida ning püüelda veelgi paremate tulemuste poole. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 nõuetele vastamiseks on ettevõttes ohutusjuhtumi tüübi kohta seatud kindlad sise-eesmärgid, mille täitmist jälgitakse kord kvartalis. Need hõlmavad nii lennujuhtimisega seotud tegevusi (nt piisav hajutamine) kui ka üldisi lennuliikluse korraldamise teemasid (nt side-, seire- või navigatsioonisüsteemide ja -seadmete töökindlus või lennuinfoteenuse kvaliteet). Möödunud aastal täideti kõik ettevõttes seatud eesmärgid. Teavituskultuur on ettevõttes jätkuvalt hea – inimesed teavad, millal ja miks nad peavad Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 30 ohutusjuhtumitest teada andma ning annavad sellega olulise panuse ohutuskultuuri parandamisse. Tugev ohutuskultuur loob aluse ka kõige väiksemate vigade kõrvaldamiseks ja tagab võimalikult ohutu teenuse osutamise. Kokku esitati 2025. aasta jooksul 737 juhtumiteavitust, mida on võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra vähem. Kuivõrd lennuliikluse maht olulisel määral ei kasvanud, võib teavituste hulga ja liiklusmahu suhtarvuga rahule jääda. Kõige sagedasem teavituste valdkond oli 2025. aastal, sarnaselt eelmisele aastale, GPS-häired. GPS-häireid puudutavaid teavitusi oli 2025. aastal 357. Kõik need sisaldasid mitut erinevat GPS-häiretega seotud teavitust. 2024. aastal uuriti põhjalikumalt 190 juhtumit, mis on mõnevõrra vähem kui eelmisel perioodil. Lennuliiklusteeninduse poolt otseselt või kaudselt põhjustatud ohutusjuhtumite arv püsis 2025. aastal eelmise aastaga samal tasemel ning 2025. aastal ei toimunud ühtegi tõsist lennuohutusjuhtumit. Kõikide uuritud juhtumite puhul leiti nende algpõhjused ning need saadeti osakondadele analüüsiks ja kõrvaldamiseks, et samalaadsed juhtumid ei korduks. Samuti edastati osakondadele juhtumite uurimisel esitatud ohutussoovitused, et osakonnad neid analüüsiksid ning võimaluse korral rakendaksid, eesmärgiga tõsta ohutuse taset organisatsioonis ja osutatavate teenuste puhul. 2025. aastal esitati 182 ohutusjuhtumite uurimise järgset ohutusalast soovitust ehk ohutusalast parendusettepanekut. Lisaks toodi välja 96 juurpõhjust, mis suunati osakondadesse lahendamiseks. Ohutus- ja kvaliteediosakond teeb regulaarselt järelevalvet selle üle, kas algpõhjused on lahendatud, ja kohtub osakondadega, et arutleda, kas ja kuidas need lahendused võivad tulevikus mõjutada sarnaste juhtumite kordumist. Ohutuse riskianalüüse tehti majandusaasta jooksul kokku kuus. Nende eesmärk on tuvastada riske projekti või muudatuse varajases etapis ja kontrollida, et need oleksid maandatud tasemele, kus nende realiseerumisel ei satu ohtu ettevõtte tegevus ega ka projektide edukas edasiliikumine. Ohutushindamisi tehakse kõikide ettevõtte funktsionaalsete osade muutmise korral, samuti muudatuste korral, millele Transpordiamet on soovinud ohutushindamist saada, olemaks kindel, et muudatus viiakse ellu maksimaalse ohutuse tasemega ja seda isegi parandades. Juhtimissüsteemi järelevalve Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteemi alus on standardi ISO 9001 kvaliteedijuhtimise põhimõtted. See tagab klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse. Ettevõtte juhtimissüsteem vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 nõuetele, mida tõendab Transpordiameti väljastatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat, ning rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015, mida tõendab aeronavigatsiooni-, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse ja aeronavigatsiooniteabe teeninduse osutamise sertifikaat. Mõlema sertifikaadi hoidmiseks viiakse läbi välisauditeid, et hinnata vastavust nimetatud rakendusmääruse ja standardi nõuetele. 2025. aastal sertifitseeriti Lennuliiklusteenindus lisaks ISO 27001 standardi kohaselt. Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite alusel: kvaliteet, ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, keskkond, kommunikatsioon, andmekaitse ja infoturbe haldamine. Süsteem aitab tagada tegevuse kliendikesksuse, süsteemsuse ja jälgitavuse ning selle saavutamiseks on välja töötatud juhendmaterjalid. Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustatakse head töökultuuri, et töötajad oleksid teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud nõuetest. Püstitatakse eesmärke ja hoolitsetakse vajalike ressursside olemasolu eest. Igal aastal teeb juhtkond juhtimissüsteemi ülevaatuse, et saada ellu viidud tegevustest, eesmärkide täitmisest ja tulevikuplaanidest ülevaade. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 31 Ettevõttes toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnatakse nõuetele vastavust ettevõtte kõikides protsessides. Peale juhtimissüsteemi välis- ja siseauditite korraldatakse auditikomitee kinnitatud välisauditite plaani alusel ka täiendavaid välisauditeid erinevates valdkondades. 5.2. Lennujuhtimisosakonna tegevus ja arengusuunad Lennujuhtimisosakonna 2025. aastat iseloomustas fookus süsteemsele arendusele: töökorralduse ja juhtimispraktikate parandamine, piiriüleste lahenduste edasiarendamine, digitaalse teenuse analüüs ning koostöö tugevdamine klientide ja partneritega. Need tegevused loovad tugeva aluse järgmisteks aastateks, mil fookuses on uue lennujuhtimissüsteemi ettevalmistamine, tööjõu jätkusuutlik planeerimine ning teenuse töökindluse edasine tõstmine. Töökorralduse ja meeskonnatöö arendamine Aruandeaastal viidi lennujuhtide seas läbi Team Resource Managementi (TRM) koolitus, mille eesmärk oli tugevdada meeskonnatööd, suhtlust ja otsustusprotsesse keerukates ning suure koormusega tööolukordades. Koolituse oluline lisaväärtus seisnes selles, et lisaks ohutusalastele teemadele koguti struktureeritud tagasisidet lennujuhtide igapäevase töökorralduse, vahetuste, töötingimuste ja organisatsioonilise toe kohta. Saadud sisendit kasutatakse lennujuhtimisosakonna tegevuskava koostamisel, mille fookus on töökorralduse selguse suurendamisel, töökoormuse paremal tasakaalustamisel ning juhtimispraktikate ühtlustamisel. Tegemist on pikaajalisema arendusprotsessiga, mille eesmärk on toetada nii ohutust kui ka personali jätkusuutlikkust. Piiriülene koostöö ja FINEST-projekti areng FINEST-projekt oli ka 2025. aastal üks keskne strateegiline tegevussuund. Lennujuhtimisosakond osales aktiivselt piiriüleste töökorralduslike lahenduste arendamises, sealhulgas militaarkasutuseks mõeldud lääneblokkide kontseptsiooni edasiarendamises. Lääneblokkide kasutuselevõtt ja täpsustamine võimaldab paindlikumat liikluse ja töökoormuse juhtimist ning tõhusamat reageerimist liiklusmahtude muutumisele. Taristu ja protseduuride arendamine Aruandeaastal viidi läbi mitmeid taristu ja protseduuridega seotud arendusi, millel on otsene mõju lennuliikluse sujuvusele ja ohutusele. Tallinna Lennujaamas valmistati ette ja võeti kasutusele K- perrooni teenindamisega seotud muudatused, mis nõudsid lennujuhtimisosakonnalt uute protseduuride väljatöötamist, kooskõlastamist ja kasutuselevõttu. Lisaks pöörati olulist tähelepanu Ida-Eesti lennupiirangualadega seotud teemadele. Muutunud julgeolekuolukord ja drooniohuga seotud riskid nõudsid paindlikumaid ja kiiremini rakendatavaid õhuruumi piiranguid ning tihedamat koostööd riigikaitseliste- ja tsiviilpartneritega. Lennujuhtimisosakonna roll oli tagada, et need piirangud oleksid rakendatavad viisil, mis minimeerib mõju tsiviillennuliiklusele, säilitades samas ohutuse ja reageerimisvõime. Digitaalse lennujuhtimise ja digitorni analüüs 2025. aastal toimus digitorni lahenduste teenuse osutamise analüüs. Digitorni kasutamise senine kogemus võimaldas hinnata töökindlust, personali koormust ning teenuse kvaliteeti erinevates Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 32 operatiivsetes stsenaariumides. Analüüsi tulemusi kasutatakse nii tulevaste investeeringute planeerimisel kui ka uute teenusmudelite hindamisel. Digitorni ja SHADOW-lahenduste edasiarendamine on otseselt seotud ettevõtte strateegilise eesmärgiga suurendada teenuse paindlikkust ja vähendada sõltuvust üksikutest füüsilistest asukohtadest. Kliendisuhted ja teenuse kvaliteet Aruandeaastal viidi läbi lennujuhtimisteenuse kliendiküsitlus, mille eesmärk oli koguda struktureeritud tagasisidet teenuse kvaliteedi, koostöö ja prognoositavuse kohta. Küsitluse tulemused kinnitasid teenuse professionaalset taset. Kliendiküsitluse tulemusi kasutatakse sisendina nii tööprotsesside parendamisel kui ka koostöövormide arendamisel lennuettevõtjate ja teiste partneritega. 5.3. Lennundusteabe osakond Sujuva lennuliikluse korraldamiseks Eesti õhuruumis tegeleb ettevõte aeronavigatsiooniteabe teenuse pakkumisega. Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärk on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks lennuliikluseks vajaliku teabe (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ning edastamine. See tähendab, et ettevõtte ülesanne on hallata kogu Eesti õhuruumis (Tallinn FIR) lendamiseks vajalikku infot ja teha see õhuruumi kasutajatele sobilikus vormingus kättesaadavaks. Lendamise jaoks olulise teabe hulk on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Nii see kui ka tehnoloogiline areng ning sellega kaasnev info töötlemise võimaluste enesestmõistetavus on suunanud valdkonna arengut. Eesmärk on jõuda olukorda, kus piloot ei pea talle olulist infot lugema paberi pealt ja kodeeritud teatena, vaid seda teeb tema eest masin. See tähendab, et info peab olema digitaliseeritud kujul ja kokkulepitud vormingus, et saavutada info liikumise automatiseeritus ja seeläbi vähendada vigade võimalust, suurendada olukorrateadlikkust ning parandada õhuruumi läbilaskevõimet. Digitaliseerituse taseme ühtlustamiseks ja selle kiirendamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud määruse, mille kohaselt peavad lennuliiklusteenindused üle Euroopa looma 2025. aasta lõpuks digitaalse teabevahetuse tehnoloogilise võimekuse (System Wide Information Management, SWIM) ja pakkuma digitaalseid teabevahetuse teenuseid (SWIM-teenused). Kõikides AIM-valdkonna arendusprojektides on seda ka silmas peetud. 2025. aastal jätkusid aeronavigatsiooniteabe süsteemi CADAS uuendamistööd. Uuenduse läbisid nii aeronavigatsiooniteabe andmebaas, NOTAM-teadete töötlemise infosüsteem kui lennuplaaniteadete töötlemise infosüsteem. Eesmärk oli suurendada süsteemide kasutusmugavust ja viia need vastavusse SWIM-teenuste pakkumiseks. Viimase tarne SAT (Site Acceptance Test) toimus 2025. aasta lõpus, jäänud on veel tegelemine vaegtöödega. Tarne mõningase hilinemise tõttu on SWIM teenuste pakkumisega alustamine lükatud edasi 2026. aasta aprillikuusse. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 33 5.4. Tehnoloogia osakond Lennuliikluse korraldamine tugineb keerukatele tehnilistele süsteemidele, mis tagavad ohutuse ja tõhususe. Need süsteemid hõlmavad radarite, lennujuhtimiskeskuste, navigatsiooniseadmete ja sidevahendite kasutamist ning need peavad vastama väga rangetele nõuetele, et tagada õhusõidukite ohutu ja sujuv liikumine õhuruumis. Tehnoloogia osakond hoolitseb selle eest, et ettevõttes oleksid olemas nõuetele vastavad süsteemid ja seadmed, et need oleksid töökindlad ja -korras ning varustaksid töötajaid täpsete andmetega. Samuti tegeleb tehnoloogia osakond järjepidevalt tehniliste lahenduste ajakohastamise ja uute süsteemide kasutuselevõtuga, et pakkuda pidevalt kvaliteetset ja ohutust arvestavat teenust. 2025. aastal toimus mitu olulist arengut seoses keskse lennujuhtimissüsteemiga, samuti navigatsiooni- ja seireseadmete süsteemidega. Aasta alguses uuendasime lennujuhtimissüsteemi varusüsteemi, mis on esmakordselt ajaloos põhisüsteemi koopia. Uus süsteem pakub võrreldes varasemaga mitmeid tehnilisi ja korralduslikke eeliseid ning võimaldab kõigil lennujuhtidel jätkata tööd ilma täiendava pädevusnõudeta. Varusüsteem on oluline ka FINESTi rakendamise seisukohalt, kuna ühendame Soome ja Eesti süsteemid ning võimalike probleemide korral saame tööd jätkata katkestusteta. Viisime ellu 2024. aastal kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingust tulenevad tegevused. ELi taaste- ja vastupidavuskavast Lennuliiklusteenindusele antava toetuse maht oli 5,1 miljonit eurot ning sellega modifitseerisime õhuseireahelat. Seireahela uuendamise projekti TUULIK raames uuendasime Tallinna radarit. Tallinna radari uuendustööde käigus asendasime ligi 30 aastat kasutusel olnud radari uue põlvkonna tehnoloogiaga, mis suurendab lennuliikluse juhtimise täpsust ja töökindlust ning toetab olukorrateadlikkuse kasvu kogu Eesti õhuruumis. Lisaks sujuvale lennuliikluse korraldamisele toetab uus tipptehnoloogia ka riiklikku energiajulgeolekut, kuna on tuuleparkide mõjude suhtes vähem tundlik. Nii saab tulevikus ehitada Riia lahes ja Eesti saartel kõrgemaid meretuuleparke ilma lennuliiklust segamata. Radari uuendustööd hõlmasid radari vahetust, uue sideliini rajamist radarihoone ja lennujuhtimiskeskuse vahel ning radarijaama hoone ja tehnosüsteemide kaasajastamist. Seireahela modifitseerimise projekt TUULIK hõlmas lisaks taristu töödele ja radari valmimisele Eesti Õhuväe radarandmete liidestamist, WAM süsteemi uuendamist ning laiendamist, sh ADS-B rakendamist. 2025. aastal tegime ettevalmistusi uue lennujuhtimissüsteemi TopSky One kasutuselevõtuks. Ettevalmistuste käigus loodi SkyBridge allianss koostöös Fintraffic ANS ja ANS CZ-ga. Uus lennujuhtimissüsteem ei ole Lennuliiklusteeninduse jaoks lihtsalt tehniline uuendus, vaid hädavajalik eeldus Euroopa Liidu nõuete täitmiseks, FINEST projekti edukaks jätkumiseks ja ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Thalese TopSky ATC One on lahendus, mis võimaldab Lennuliiklusteenindusel jätkata ohutu, tõhusa ja tulevikukindla lennujuhtimisteenuse pakkumist. 2025. aastal tegime ettevalmistusi DME-DME võrgustiku laiendamiseks kahe uue seadmega. DMEd on alternatiiviks GNSS-signaalil põhinevale süsteemile, mille alla kuulub ka GPS. Kui peamiselt kasutavad piloodid navigeerimiseks GNSS signaalil põhinevat infot, siis viimasel ajal sagenenud GPS- signaali segamiste puhul on just kaugusemõõtjatest abi õhusõiduki asukoha määramisel. Erinevalt GNSSist on maapinnal toimiv võrgustik häiretele vähem tundlik. Maapealsed kaugusemõõtjad paigaldatakse peale hankelepingu sõlmimist. Samuti alustasime eeltegevusi Tallinna lennuvälja ILS-süsteemi ülevõtmiseks Tallinna Lennujaamalt. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 34 2025. aastasse jäid hanke eeltööd, hange viiakse läbi 2026. aastal ning ILS-süsteemi paigaldatakse 2026.-2027. aastal. Alustasime teenuspõhise tehnoloogiateenuse osutamisega. Selleks kaardistasime protsessid, kirjeldasime nõudeid ning hankisime uue varade- ja teadmushaldussüsteemi. Süsteem on kavas võtta kasutusele 2026. aasta esimeses pooles. Süsteem koondab kõik varad ja varadega seotud tegevused, sh tehnilised intsidendid, samuti teenuse osutamiseks vajaliku dokumentatsiooni. 2025. aasta üks olulisemaid prioriteete oli infoturbe halduse uuendamine. See hõlmas kokkulepete ja vastutuste ajakohastamist, tagamaks organisatsiooni suurem vastupidavus infoturbe riskidele ning vastavus välistele nõuetele. Uuenduse tulemusena paraneb ettevõtte suutlikkus ennetada ja hallata ohte, mis võivad mõjutada äritegevust. Tegevuste edukust mõõdeti eelauditi läbiviimisega ning läbi ISO 27001 sertifitseerimise auditi. 5.5. Arendusosakond Tagamaks lennuliiklusteenuste osutamise ja lennuliikluse juhtimise süsteemi toimimine, parandatakse ettevõtte strateegilist planeerimist, süsteemsust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. 2025. aastal jätkati mitme juba varem alustatud projekti elluviimisega. FINEST FINEST on piiriülese lennuliikluse korraldamise süsteem, mis on loodud koostöös Soome lennuliiklusteenindusega Fintraffic Air Navigation Services Oy (Fintraffic ANS). FINESTi eesmärk on Eesti ja Soome õhuruumi lõimimine, mille abil tagatakse turvalisem, jätkusuutlikum ja tõhusam ühine õhuruum ning teenus, mis vastab mõlema riigi ja klientide vajadustele ning muudab lennuliikluse keskkonnasäästlikumaks. 2025. aastal taasalustati tegevuste ja rakendamise aruteludega kõikides programmi töövoogudes. Ühise nägemuse kinnitamiseks Fintraffic ANSiga koostati uus laiapõhjaline opereerimise kontseptsiooni dokument, mille käigus vaadati üle varasem lähenemisviis programmile ning lepiti kokku uued eesmärgid, lahendused ja etapi kaupa lähenemine õhuruumide lõimimisele. Uute eesmärkide ja lahenduste kokkuleppimise järel koostati ja kinnitati projektiplaan FINESTi 1. etapi rakendamiseks. Kahe ettevõtte vahel kinnitati ühiste muudatuste juhtimise põhimõtted, mis tagavad programmi edenedes ettevõtetevahelise koostöö. Piiriülese teenuse osutamiseks ja FINESTi käivitamiseks jätkati uute tehniliste süsteemide rakendamisega. Lennuliiklusteenindus ja Fintraffic ANS liikusid üle uuele ja ühtsele lennujuhtimissüsteemi tarkvara versioonile. Lisaks alustasid ettevõtted tulevase lennujuhtimissüsteemi nõuete analüüsimist ja kirjeldamist. Fintraffic ANS jätkas ühtse piiriülese teenuse osutamist võimaldava kõnesidesüsteemi testimist ja rakendamist. Seireseadmete parameetrite muutmisel võeti arvesse FINESTi eesmärke ning parameetreid hoiti kogu aasta ühtsetena. Õhuruumikorralduse muudatuste puhul säilitati FINESTi juba varem saavutatud valmidus. Muudatusi tehes jälgiti, et kõik muudatused toetaksid piiriülese teenuse rakendamist. Lisaks jätkati mitme operatiivse protseduuri ühtlustamisega. Aasta jooksul vaatas Soome kaitseministeerium üle oma andmekaitsenõuded ning riikide Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 35 ministeeriumid pidasid koosolekuid, et liikuda riikidevahelise lepingu sõlmimise suunas. Digitorn ehk irdtorn 2016. aastal käivitati koostöös Tallinna Lennujaamaga digitorniprojekt, mille eesmärk on Eesti nelja regionaalse (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) lennuvälja teenuse digitaliseerimine. Selleks on välja töötatud lahendused koos Adacel Technologies Limitediga digitornitehnoloogia kasutuselevõtuks kohalikel lennuväljadel. Digitornitehnoloogia võimaldab osutada lennuliiklusteenust ühel ajal ja ühest keskusest mitmel lennuväljal, tagades ohutu ja kvaliteetse teenuse ööpäev läbi olenemata ilmastikuoludest. Ühtlasi võimaldab digitornitehnoloogia pakkuda lennuliiklusteenuseid paindlikumal ja kulutõhusamal moel. 2025. aastal viidi läbi analüüs, et leida teenuse osutamiseks optimaalseim lahendus, lähtudes tehnilise lahendusena multitorni kontseptsioonist. Mehitamata lennuliikluse korraldus Lennuliiklusteeninduse üks oluline strateegiline eesmärk on mehitamata lennunduse valdkonna arendamine ning mehitatud ja mehitamata õhusõidukite ühise õhuruumi teenuste väljatöötamine ja rakendamine läbi UTM (mehitamata lennuliikluskorralduse) tarkvara. 2025. aastal alustati lennuinformaatoritele protseduuride loomist erikategooria ja riiklike lendude võimaldamiseks regionaallennuväljadel, mis rakendatakse 2026. aastal. Järjest suureneva lendajate hulga tõttu avati mehitamata õhusõidukite pilootide kiiremaks nõustamiseks eraldi klienditeenindustelefon. Koos Transpordiameti, Eurocontroli ja Eesti Lennuakadeemiaga jätkati Tallinna lähiala riskihindamist U-space’i õhuruumi loomiseks. Projekti käigus hinnatakse riske maapealsele taristule, inimestele ja tavalennuliiklusele ning leitakse U-space’i õhuruumile sobivaim asukoht, et tagada ohutu mehitatud ja mehitamata lennuliiklus. Tegevused jätkuvad 2026. aastal. Protsessid 2025. aastal oli fookuses protsessijuhtimise süsteemne arendamine ja protsesside küpsusastme tõstmine. Eesmärkide saavutamiseks kaardistati kogu organisatsiooni protsesside portfell, sh protsesside sisu, omavahelised seosed ja struktuur, ning loodi esmane keskne hoidla protsesside ühtseks ja läbipaistvaks haldamiseks. Läbiviidud sisehindamise tulemusel tõusis protsesside küpsusaste tasemelt 1 (algeline) tasemele 2 (juhitud), mis loob selge aluse protsesside edasiseks standardiseerimiseks, mõõdetavuse suurendamiseks ja järjepidevaks parendamiseks. Protsessijuhtimise arendustegevused jätkuvad 2026. aastal, keskendudes protsesside täiendavale kirjeldamisele, vastutuste selgemale määratlemisele ning protsesside sidumisele juhtimis-, planeerimis- ja mõõdikuraamistikuga, et saavutada kõrgem küpsusaste. Strateegia 2025–2029 2025. aastal oli lisaks strateegia elluviimisele fookus selle teadlikul kohandamisel vastavalt muutunud ootustele ning juhtimisvajadustele. Strateegiline raamistik on üles ehitatud põhimõttel, et strateegia on ajas kohandatav: põhisuunad on paigas, kuid strateegia vaadatakse igal aastal üle ning vajaduse korral täpsustatakse eesmärke, mõõdikuid ja fookusi. Seoses omaniku ootuste uuendamisega 2025. aasta mais täiendati strateegiat uute eesmärkidega, sh tehisintellekti kasutuselevõtuga ning teenuste kvaliteedi süsteemse arendamisega. Samal ajal jätkati Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 36 keskendumist ettevõtte ladusale toimimisele ja mõõdikupõhise juhtimismudeli juurutamisele. Aasta jooksul tehti olulisi samme strateegilise juhtimise selguse ja rakendatavuse suurendamiseks. 2025. aastal uuendati tulemusmõõdikute süsteemi: loodi tulemusvaldkondade katus-KPI-d, lihtsustati mõõdikute struktuuri ning täiendati seda alammõõdikutega. Kujundati terviklik mõõdikute arhitektuur ning määratleti mõõdikute omanikud ja haldajad ning loodi mõõdikute pass. 2026. aastal jätkatakse mõõdikute süsteemi ja PowerBI-põhise juhtimislaua kontseptsiooni arendamisega, et muuta strateegiliste eesmärkide täitmine ja tulemusmõõdikud juhtimistasandil senisest läbipaistvamaks ja operatiivsemalt jälgitavaks. Strateegia elluviimine on seotud iga-aastase tegevuskavaga, mida ajakohastatakse kvartaalselt ning mis nüüdsest on seotud riskihindamise ja investeeringute kavaga. Selline integreeritud planeerimisloogika loob aluse strateegia järjepidevaks elluviimiseks ja õigeaegseks juhtimisotsuste tegemiseks ka järgnevatel aastatel. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 37 6. KESTLIKKUS LENNULIIKLUSTEENINDUSES Lennuliiklusteenindus on lahutamatu osa ühiskonnast ning ettevõtte jaoks on oluline panustada sihipäraselt ja läbimõeldult kestlikkusse. Uuel strateegiaperioodil (2025–2029) oleme seadnud kestlikkuse üheks oma strateegiliseks tulemusvaldkonnaks. Kestlikkuse strateegilised eesmärgid uuel perioodil: Keskkond • Vähendame oma kliimamõju. • Oleme teadlikud kliimamuutustest ja arvestame nendega riskijuhtimisel. Töötajad ja ühiskondlik panus • Tõstame töötajate pühendumust ja rahulolu. • Tõstame juhtimiskvaliteeti. • Hoiame tööheaolu taset. • Arvestame oma tegevustes sotsiaalse mõjuga. • Tagame tuleviku järelkasvu. Vastutustundlik juhtimine • Oleme eeskujuks heade juhtimistavadega. • Arendame ettevõtte kultuuri. Lennuliiklusteeninduse kestlikkuse valdkonnas on oluline teadlikult juhtida kestlikkusega seotud teemasid, et vähendada ettevõtte tegevusest tulenevat negatiivset mõju ning hoida ja võimalusel suurendada positiivset mõju. 2025. aastal keskendusime töötajate teadlikkuse tõstmisele ning viisime läbi „Kestlikkuse aasta“. Aasta jooksul pakkusime mitmekesiseid sündmusi ja töötubasid, eesmärgiga kujundada terviklikumat ja laiemat arusaama kestlikkuse valdkonnast. Aasta tegevused olid jaotatud teemade kaupa vastavalt ESG-raamistikule (Environmental, Social, Governance). 2025. aastal viisime läbi kahese olulisuse hindamise, tuginedes ESRS standardis (European Sustainability Standards) välja toodud teemadele ning arvestades EFRAGi juhiseid hindamise läbiviimiseks. Hindamise eesmärk oli välja selgitada, millist mõju avaldab Lennuliiklusteenindus oma tegevusega erinevatele kestlikkuse teemadele (mõjuolulisus) ning millised välised võimalused ja riskid võivad ettevõtet mõjutada (finantsolulisus). Protsessi alguses kaardistasime ettevõtte väärtusahela (Joonis 1), arvestades meie tegevusvaldkonna eripära. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 38 Joonis 1. Lennuliiklusteeninduse väärtusahel Hindamisprotsessi käigus kaasasime olulised sidusrühmad nii otseselt kui kaudselt. Otseselt osalesid protsessis ESG töörühm ning osakondade juhid, kes panustasid mitmesse hindamise töötuppa. Väliste osapoolte puhul kasutasime nii otsest kui kaudset kaasamist. Muuhulgas korraldasime küsitluse valitud koostööpartneritele, uurides, millistele kestlikkuse teemadele peaks Lennuliiklusteenindus nende hinnangul enim keskenduma. Küsitlusele vastas 60% koostööpartneritest, mis näitab nende tugevat huvi käsitletavate teemade vastu. Samuti suhtlesime omaniku ja klientidega, et kaardistada nende ootusi ja hinnanguid. Saadud tagasiside põhjal täpsustasime ja täiendasime esialgseid hinnanguid. Lõpptulemus valideeriti koostöös osakondade juhtidega, hinnates, kuidas teemad on praegu juhitud ning millistes valdkondades võib olla vaja täiendavaid pingutusi. Hindamise eesmärk oli tagada, et tulemused kajastaksid usaldusväärselt nii ettevõtte tegevusspetsiifikat kui kõiki oluliseks hinnatud kestlikkuse teemasid. Olulisel kohal oli kogu protsessi ja selle tulemuste põhjalik dokumenteerimine. Selle tulemusel joonistusid välja Lennuliiklusteeninduse olulised kestlikkusteemad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 39 Lennuliiklusteeninduse olulised kestlikkuse teemad ESG mõjud, riskid ja võimalused Keskkonna Sotsiaalsed fooku- Valitsemise fooku- fookused sed sed Kliimamuutuste Töötajaskonna Mõjutatud Äriline leevendamine töötingimused kogukonnad käitumine Positiivne mõju: Positiivne mõju: Positiivne mõju: Positiivne mõju: + Õhuruumi piirangud + Konkurentsivõime- + Lennunduse ohu- + Riskijuhtimine aitavad tagada line tasustamine ja tus ja teenus ühis- + Vastavus regulat- tarbijate ja lõppkasu- stabiilne tööandja konnale sioonidele ja tajate ohutust + Süsteemne aren- (lennuohutus ja nõuetele damine turvalisus) + Rahvusvahelise ja Negatiivne mõju: (koolitus ja kvalifi- + Ligipääsetavus in- siseriikliku koostöö − Õhuruumi piirangud katsioonitugi) fole arendamine (sh julgeoleku tagamiseks + Tööheaolusse pa- (nt AIS-teenused, huvirühmade kaa- nustamine EANS koduleht) samine) Õhusaaste (töökeskkond, töö- + Pääste- ja kait- + Eetika ja korrupt- ohutus ja tööter- seotstarbeliste siooniennetus Positiivne mõju: vishoid) lendude (sh rikkumisest + EANS aitab vältida + Paindlik töökorral- võimaldamine teatajate kaitse ta- ummikuid ja oote- dus, sh vahetus- gamine) ringe, tega töö Negatiivne mõju: mis vähendab - Teenusekatkes- Riskid: kütusekulu ja õhu- Negatiivne mõju: tuste mõju reisija- - Küberturvalisus ja saastet - Vaimse ja füüsilise tele (nt streigid, IT- andmehalduse + Pideva laskumise- tervise stress probleemid, sh haavatavus (sh ja õhkutõusu (kõrge vaimne koor- küberturbe ja väliste andme- protseduurid mus, vastutusrikas andmete haldus, haldajate (CDO/CCO) vä- ja ööpäevaringne tööjõupuudus). olemasolu) hendavad töö, töö - Muutuv seadu- heitmeid ja müra ümberkorraldamine Tarbijad ja sandlus võttes kasutusele lõppkasutajad - Geopoliitiline olu- Negatiivne mõju: uusi kord - Ooteringid enne vahendeid, töökoor- Positiivne mõju: maandumist põh- mus) + Lennunduse ohu- justavad tus ja teenus ühis- lisasaastet Riskid: konnale - Puudub piisav (lennuohutus ja Riskid: hulk vajalike päde- turvalisus) Oluliseks hinnatud vustega töötajaid + Arengu- ja töövõi- riske ja võimalusi ei tööjõuturul malused ole (järelkasvu panus- Töötajad tamine) väärtusahelas Võimalus: + Kogukonna pro- Negatiivne mõju: jektid: haridus- ja - Kolmandates riiki- kogukonnaprojek- des toodetud tid ning teadus- ja elektroonika arendusprojektid hankimine Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 40 Läbi ettevõtte strateegia ja tegevuskavade on suurem osa olulisuse hindamisel esile tõusnud teemadest juba süsteemselt juhitud, eriti sotsiaalsete ja valitsemisega seotud fookusvaldkondades. Hindamisprotsess tõi aga selgemalt esile keskkonna mõõtme, kus tuvastasime näiteks ooteringidega seotud potentsiaalse negatiivse mõju, mida ei olnud varasemalt piisavalt käsitletud. Tulenevalt meie tegevusvaldkonna eripärast oli lävendi ületanud riske ja võimalusi suhteliselt vähe. Kuigi enamik tuvastatud teemasid kattub juba meie strateegiliste eesmärkide ja igapäevase tööga, on oluline neid valdkondi ka edaspidi järjepidevalt fookuses hoida. Kasvuhoonegaaside heitmed 2025. aastal mõõtsime oma kliimamõjusid mõjualades 1-3. Kui mõjualasid 1-2 olime mõõtnud varasemalt (alates 2024), siis mõjuala 3 andmeid hakkasime koguma 2025. aastal. Esimene samm andmestiku kogumiseks on tehtud ning edaspidi saab aasta-aastalt andmeid üha täpsemini koguda ning vajadusel lisada kategooriaid. KHG-heitmed vastavalt mõjualadele: • Mõjuala 1 – Lennuliiklusteeninduse otsesed heiteallikad, näiteks ettevõtte omandis sõiduautod, varu-generaatorid ja hajusheitmete lekked. • Mõjuala 2 – Lennuliiklusteeninduse kaudsed heiteallikad, tuleneb ostetud elektrienergiast. • Mõjuala 3 – Lennuliiklusteeninduse muud kaudsed heiteallikad, näiteks töötajate lähetused, tööle- koju sõit, ostetud tooted ja teenused. Lennuliiklusteeninduse enda otsene ja kaudne KHG heide (mõjualad 1-2) oli 2025. aastal 93,68 t CO2 ekv, mis on 13,38 t ekv võrra suurem kui 2024. aastal. Suurim heiteallikas mõjualades 1-2 oli elektri- energia, mis moodustas 5% kogu antud mõjuala heitmest. Lennuliiklusteeninduse elektrienergia pärines 2025. aastal 96% ulatuses taastuvatest energiaallikatest, hõlmates nii ettevõtte enda hooneid kui rendipindasid. Taastuvatest allikatest pärit elektrienergia osakaal jäi 2024. aastaga võrreldes samasse suurusjärku. Arvutustes on arvesse võetud nii sisseostetud elekter kui ettevõtte päikesepaneelide toodetud energia. Ettevõtte päikesepaneelid tootsid 2025. aastal kokku 99,58 MWh elektrienergiat, mis moodustas umbes 6,85% lennujuhtimiskeskuse hoone aastasest kogutarbimisest. Tootlikkus oli kõrgeim perioodil aprill– august, mil toodeti suurim osa kogu aasta taastuvenergiast. Lennuliiklusteeninduse sisseostetav elekter on täielikult pärit taastuvatest energiaallikatest, kuid 100%-st puuduolev osa tuleneb erinevate seadmete rendipindadest. Kogu elektritarbimise maht oli 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga samas suurusjärgus. Ettevõtte kasvuhoonegaaside heitmed olid kokku 931,15 t CO2 ekv. Suurimaks heiteallikaks kujunesid ostetud tooted ja teenused. Hoolimata mahtude suurenemisest on oluline märkida, et heitkoguste kasv ei tulenenud tegevuse laienemisest, vaid mõjuala 3 andmete lisandumisest. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 41  Lennuliiklusteeninduse kliimamõju 5% 5% Mõjuala 1 - 47,1 t CO2 ekv Mõjuala 2 - 46,6 t CO2 ekv 931,2 Mõjuala 3 - 837,5 t CO2 ekv t CO2 e 90% Ülesvoolu transport* 0t CO2 ekv Mõjuala 1 0% Kodukontor 0t CO2 ekv 0% Mõjuala 2 Muud tööreisid 5t CO2 ekv 1% Jäätmed 7t CO2 ekv Mõjuala 3 1% Kontoritarbed 13t CO2 ekv 1% Mõjuala 1-2 kaudsed mõjud 64t CO2 ekv 7% Seadmed 89t CO2 ekv 10% Lennud 89t CO2 ekv 10% Töötajate liikumine 168t CO2 ekv 18% Ostetud tooted ja teenused 403t CO2 ekv 43% Jahutusenergia 0t CO2 ekv 0% Soojusenergia 0t CO2 ekv 0% Paiksed põletusseadmed* 3t CO2 ekv 0% Sõiduautod 20t CO2 ekv 2% Hajusheitmed 24t CO2 ekv 3% Elektrienergia 47t CO2 ekv 5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 42 Horisontaalne ja vertikaalne lennuefektiivsus Keskkonnahoidlikku toimimist toetab olulisel määral tõhus lennujuhtimine. Mõjuala 3 kasvuhoonegaaside arvestusse ei ole lisatud lennujuhtimisteenuse otsest keskkonnamõju, kuna selle valdkonna jaoks on Euroopa tasandil kehtestatud eraldi mõõdikud, metoodikad ja sihttasemed. Lennujuhtimise protseduurid ning õhuruumi disain mõjutavad otseselt õhusõidukite kütusekulu ning seeläbi ka horisontaalse ja vertikaalse lennuefektiivsuse näitajaid. 2025. aastal oli Tallinnas pideva laskumise protseduuride (continuous descent operations, CDO) kasutusmäär 65%, mis on 5% vähem kui 2024. aastal. CDO protseduuride rakendamine aitab vähendada õhusõidukite kütusekulu ja heitkoguseid, mistõttu jälgime seda näitajat järjepidevalt. Horisontaallennu efektiivuse osas jälgitakse Euroopa Komisjoni seatud mõõdikut KEA (key performance environment indicator based on actual trajectory), mille arvutused põhinevad tegelikult lennatud trajektooril viimase 12 kuu jooksul. Eesti õhuruumi läbinud lendude osas oli KEA 5,75%, mis on madalam võrreldes EU seatud eesmärgist (6,54%) ja loodame, et langustrend ka jätkub (mida madalam protsent, seda parem). Horisontaallennu efektiivsusele avaldab endiselt tugevat negatiivset mõju geopoliitiline olukord. 2025. aastal võtsime ettevõtte siseselt fookusesse kogu horisontaallennu efektiivsuse mõõdikud ning lõime ettevõttesisese protsessi andmete paremaks analüüsiks ja jälgimiseks. Analüüs ja seire jätkuvad selles osas ka 2026. aastal. 6.1. Meie töötajad ja ühiskondlik panus Meeskond Lennuliiklusteeninduse meeskonna suurus on olnud viimastel aastatel stabiilne. 31.12.2025 seisuga oli ettevõttes 200 ametikohta. Personali voolavuse näitajad on väikeses langustrendis, tööjõu koguvoolavus oli 3% ja vabatahtlik voolavus 2%. Ettevõtte eesmärk on pakkuda oma töötajatele jätkuvalt tähendusrikast tööd, kvaliteetset juhtimist ning tervislikku ja arengut toetavat töökeskkonda. 2025. aastal oli olulisel kohal aasta varem välja töötatud uuendatud väärtuste (“julgen hoolida”, “minust sõltub”, “koos kaugemale”, “alati ohutult”) juurutamine – fookuses oli väärtuste nähtavaks tegemine ja selgitamine. Väärtused leidsid oma koha nii sise- kui välisveebis, ettevõtte interjööris ning meenetel. Viisime läbi väärtuste töötoad, milles osalesid kõik Lennuliikluse töötajad. Töötubades sai iga töötaja ettevõtte väärtused lahti mõtestada iseenda ja kolleegi töörollist lähtuvalt. Väärtuste taga olevatest käitumiskokkulepetest ühte moodi aru saamine on oluline samm ühtse organisatsioonikultuuri alustalana. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 43  10,6 2025. aastal 210 töötajat Aastat keskmine staaž 125 meest 85 naist Tööle asus 25 uut kolleegi Lahkus 6 töötajat Rahulolu ja pühendumus Töötajate kaasamiseks ning pideva tagasiside saamiseks proovisime 2025. aastal uut rahulolu mõõtmise tööriista Moticheck. See võimaldas juhtidel ja organisatsioonil hoida igapäevaselt pilk peal töötajate rahulolul. Keskmine osalemisaktiivsus oli 55% ning keskmine rahulolu 77%. Kõrge kommenteerimisaktiivsus näitab, et töötajad hoolivad ning on valmis jagama tagasisidet, et panustada ettevõtte ja selle kultuuri arengusse. Töötajate pühendumuse üks põhinäidik on tööandja soovitusindeks, mida 2025. aastal mõõtsime kahel korral. Tulemus oli võrreldes varasemate aastaga oluliselt paranenud ja püsis aasta jooksul samal tasemel. Soovitajate arv on jätkuvas kasvutrendis. Nimetatud uuringud olid hea indikatsioon, milliste valdkondade ja murekohtadega nii ettevõtteüleselt kui struktuuriüksustes tegeleda ning andsid vahetut tagasisidet töötajate rahulolu edendamise kohta. Tööheaolu Ettevõtte kontor ja töökeskkond laiemalt on endiselt kõrgel tasemel ning püütakse teha kõik selleks, et hoida oma töötajaid tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist tervise heaks. Töötajad saavad kasutada nii Stebby heaoluteenuseid, ettevõtte jõusaali kui osaleda üheskoos spordiüritustel. 2025. aastal keskenduti vaimse heaolu hoidmisele, jätkates koostööd Melivaga. Eelkõige operatiiv- tegevustega seotud töötajatele mõeldes hangiti massaažitool, et töötajatel oleks võimalik puhkehetkedel lõõgastuda. Läbisime Tööinspektsiooni kontrollvisiidi, mille käigus puudusi ei tuvastatud. Kontroll võimaldas üle vaadata peamised töökeskkonnas esile kerkivad riskid ning hinnata kehtivate meetmete vastavust nõuetele. Märkimisväärseid ohte töökeskkonnas ei ole, kuid siiski koostati ajakohastatud tegevuskavad, et maandada võimalikke riske. Hea meel on tõdeda, et juba mitmendat aastat ei juhtunud ettevõttes tööõnnetusi. Ettevõte kuulub tervist toetavate ettevõtete võrgustikku ning meile on omistatud peresõbraliku tööandja ja vaimset tervist toetava ettevõtte kuldmärgis. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 44 Koolitus- ja arendustegevus Ettevõtteülene koolituskulude kasv võrreldes 2024. aastaga oli 6%, moodustades 2,4% kogu tööjõukuludest (2024. aastal 2,6% tööjõukuludest). Koolituskuludest kaks kolmandikku olid operatiivselt teenust pakkuvate osakondade koolitus- ja arenduskulud, ülejäänu moodustasid ettevõtteülesed ning tugiosakondade koolitus- ja arendustegevused. Ettevõtteülene koolitustundide arv kasvas 45% (2024. aastal 10 522 tundi, 2025. aastal 15 505 tundi). Kasvas ka keskmine koolitustundide arv inimese kohta – 77 tundi per/in (2024. aastal 53 tundi per/in). 73% koolitus- ja arendustegevustest ostame teenusena sisse (väliskoolitused majas sees, majast väljas, koolituslähetused). Samal ajal on kasvanud ka sisekoolituste arv. Võrreldes eelmise aastaga kasvas sisekoolituste maht 4,5 korda. E-õppe maht püsis varasema aastaga võrreldes samaväärsena - 6%. 2025. aastal oli ettevõtteülese arengu fookuses kestlikkus. Toimus 9 erinevat tüüpi koolitus- ja arendustegevust. Töötajate teadlikkuse määr kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemal tõusis 53,9% pealt 79,7% peale. Arendustegevuste kõrval pandi rõhku kommunikatsioonile ja teema nähtavusele – ilmus 11 sisuartiklit siseveebis, 21 Teamsi postitust ja 5 sotsiaalmeediakajastust. Jätkuvalt hoiti fookuses elukestva õppe ja vaimse tervise olulisust, arendustegevused kulmineerusid täiskasvanud õppija nädalal. Valmisid inimeste juhtimise põhimõtted, mis on märgiline samm juhtimiskvaliteedi tõstmise, sh mõõtmise ja ühtse juhtimiskultuuri poole. Ühiskondlik panus ja koostöö Ettevõttel on head suhted riiklike institutsioonide ja valdkonda reguleerivate asutustega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Nendega koostöös tagatakse, et lennundus on jätkusuutlik, ökonoomne ja jätkuvalt ohutu. Koostööd tehakse ka lennundusvaldkonna tippekspertidega, et luua uuenduslik, keskkonda ar- vestav ja tuleviku tingimustele vastav jagatud õhuruum. 2025. aastal tehti ettevõttes üleskutse panustada tiimiüritusena ühiskonda, tehes vabatahtlikku tööd ning aidates neid, kes seda vajavad. Meeskonnad käisid näiteks Tipu looduskoolis abis aia- ja ehitus- töödel, Hoiuraamatukogus raamatuid sorteerimas, Pääsküla raba taastamistalgutel ning heategevusor- ganisatsioonis abipakke komplekteerimas. Lennuliiklusteenindus teeb koostööd järgmiste organisatsioonidega: • Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization, ICAO) • Tsiviillennuliiklusteeninduste Organisatsioon (Civil Air Navigation Services Organization, CANSO) • Põhja-Euroopa lennuliiklusettevõtete koostöögrupp (Borealis Alliance) • Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa töögrupp (European Functional Airspace Block, NEFAB) • Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) • Ühtse Euroopa taeva arendustegevuse programm (Single European Sky Air Traffic Management Research) • Eesti Lennundusklaster Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 45  • Eesti Maksumaksjate Liit • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) • Rohetiiger Oluline on tagada pidev järelkasv. 2025. aastal osales Lennuliiklusteeninduse praktikaprogrammis 11 praktikanti, kellest kolm jätkasid tööd organisatsioonis – kaks lennundusteabe- ja üks arendusosakonnas. Praktikantide võtmine aitab luua ettevõttele stabiilse järelkasvu ning panustab lennundussektori tulevikku laiemalt. 6.2. Vastutustundlik juhtimine Hea ühingujuhtimise tava aruanne Lennuliiklusteeninduse ainuomanik on Eesti Vabariik ja ettevõte kuulub kliimaministeeriumi haldusalasse. Omanikku esindab taristuminister. Lennuliiklusteeninduse juhtimisel lähtutakse äriseadustikust, riigivaraseadusest ja hea ühingujuhtimise tavast (edaspidi „HÜT“), võttes arvesse riigivaraseadusest tulenevaid erisusi. Kuna Lennuliiklusteeninduse aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, siis on aktsionäri huvid kaitstud riigivaraseaduses sätestatud põhimõtete alusel. Seega ei järgi Lennuliiklusteenindus teatavaid hea ühingujuhtimise tava juhiseid, eelkõige neid, mis on seotud üldkoosoleku ja nõukoguga. Juhtimisotsuste tegemisel lähtutakse riigi kui omaniku ootustest, ettevõtte visioonist, strateegiast ja väärtustest ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest. Omanik ootab ettevõttelt, et see oleks lisaks efektiivsele majandustegevusele ka heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja tugeva ärikultuuri poolest Eesti äriühingutele eeskujuks. Lennuliiklusteeninduse nõukogu, juhatus ja juhtkond töötavad selle nimel, et lõimida seatud ootused ettevõtte igapäevategevusse, arendades ettevõtet seeläbi järjepidevalt. Lennuliiklusteeninduse strateegilised eesmärgid seatakse viieaastaste strateegiaperioodide kaupa ja nende elluviimist hinnatakse igal aastal võtmemõõdikute abil. Juhtide roll on kaasata töötajad heade juhtimistavade kaudu strateegiliste eesmärkide elluviimisse. Majandustulemustest antakse regulaarselt aru kord kvartalis ilmuvate finantsaruannete kaudu, mis avaldatakse ettevõtte kodulehel. Lennuliiklusteeninduse juhatus koostab ettevõtte majandusaasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse IFRS põhimõtteid. Aruannet kontrollivad audiitor ja Lennuliiklusteeninduse nõukogu. Teabe avaldamine Lennuliiklusteenindus ei rakenda täielikult HÜTi punkti 5. Mitterakendamise põhjus on Lennuliiklusteeninduse aktsionäride struktuur – Lennuliiklusteenindusel on üks aktsionär. Seega ei ole teabe avaldamine veebilehel tõhus ja otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. Samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kogu teavet inglise keeles. Olenemata sellest, et HÜTi punkti 5 nõudeid täies ulatuses ei rakendata, saadab ettevõte vajalikud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 46 aruanded aktsionärile otse ja avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab Lennuliiklusteenindus HÜTi alapunktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ja teiste huvirühmadega. Lennuliiklusteeninduse veebilehel avaldatakse igal juhul teave, mille avaldamise kohustus tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas riigivaraseadusest. Finantsaruandlus ja auditeerimine HÜTi alapunktis 6.2.3 on sätestatud, et audiitorite rotatsiooni korraldamisel võtab emitent aluseks Finantsinspektsiooni 24. septembri 2003. aasta juhendi „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon”. Nimetatud soovituslikku juhendit siiski ei järgita ning audiitor nimetatakse kolmeks kalendriaastaks konkursi tulemuste alusel. Konkursi korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust ja Lennuliiklusteeninduse poolt kehtestatud hankekorrast. Ärieetika ja infoturve Lennuliiklusteeninduse toimimise alus on usaldusväärsus ja eetiline äritegevus. Kokkulepitud käitumisstandardid kolleegide, klientide, partnerite ja avalikkusega on esitatud Lennuliiklusteeninduse eetikakoodeksis. Lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest ning hoidutakse diskrimineerimisest, hirmutamisest ja igasugusest ahistamisest. Töötajatele on loodud võimalus teatada konfidentsiaalselt võimalikust rikkumisest või ebaeetilisest käitumisest. Tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest saab teavitada aadressil [email protected]. Valikuid tehes jälgitakse, et need ei kahjusta ettevõtte tegevust ja mainet. Hoidutakse huvide konflikti tekkimisest. 2025. aastal uuendasime eetikakoodeksit ning kõik töötajad pidid e-õppe keskkonnas läbi kaks koolitust: isikuandmete kaitse ning korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine avalikus sektoris. Lennuliiklusteeninduse infoturbe juhtimissüsteem on ISO/IEC 27001 standardi nõuetele vastav ja sertifitseeritud. See kinnitab, et infoturvet juhitakse süsteemselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud parimate praktikate järgi. 2025. aastal täideti seatud eesmärk – põhiteenust mõjutavaid infoturbeintsidente ei olnud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 47 7. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 7.1. Finantsseisundi aruanne (eurodes) VARAD Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Raha ja raha ekvivalendid 2; 4 14 560 383 13 162 335 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3; 4 15 000 000 0 Nõuded ostjate vastu 4; 5 9 707 687 5 435 451 Muud nõuded ja ettemaksed 6 336 298 340 224 Käibevara kokku 39 604 368 18 938 010 Materiaalne põhivara 7 16 557 541 13 824 881 Immateriaalne põhivara 7 14 077 780 10 567 871 Põhivara kokku 30 635 321 24 392 752 VARAD KOKKU 70 239 689 43 330 762 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised laenukohustused 4; 8 706 123 8 455 943 Võlad töövõtjatele 9 117 825 110 591 Lühiajalised eraldised 9 1 572 150 1 324 620 Muud lühiajalised kohustused 4;10 6 881 212 1 620 562 Lühiajaline sihtfinantseering 17 1 051 544 0 Lühiajalised kohustused kokku 10 328 854 11 511 716 Pikaajalised laenukohustused 4; 8 10 536 673 11 242 796 Pikaajaline sihtfinantseering 17 4 455 510 3 632 356 Pikaajalised kohustused kokku 14 992 183 14 875 152 KOHUSTUSED KOKKU 25 321 037 26 386 868 OMAKAPITAL 11 Aktsiakapital 10 112 940 10 112 940 Kohustuslik reservkapital 319 622 0 Ülekurss 438 507 438 507 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 533 825 0 Koondkahjum/kasum 32 513 758 6 392 447 OMAKAPITAL KOKKU 44 918 652 16 943 894 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 70 239 689 43 330 762 Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 48 7.2. Koondkasumiaruanne (eurodes) Lisa 2025 2024 Müügitulu 12 62 095 536 30 981 344 Muu äritulu 267 765 264 348 Äritulud kokku 62 363 301 31 245 692 Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 -3 598 883 -3 452 054 Nõuete allahindlus 5 -1 027 432 -445 651 Muud tegevuskulud 15 -1 634 955 -1 498 898 Tööjõukulud 13 -17 168 149 -15 250 273 Põhivara kulum ja väärtuse langus 7; 19 -4 931 133 -3 478 371 Ärikulud kokku -28 360 552 -24 125 247 Ärikahjum/kasum 34 002 749 7 120 445 Finantstulud 298 032 96 484 Finantskulud 8 -506 792 -824 482 Kahjum/kasum majandustegevusest 33 793 989 6 392 447 Dividendide tulumaks 16 -1 280 231 0 Puhaskahjum/kasum 32 513 758 6 392 447 Koondkahjum/kasum 32 513 758 6 392 447 Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 49 7.3. Rahavoogude aruanne (eurodes) Rahavoog äritegevusest Lisa 2025 2024 Aruandeaasta kasum/kahjum 32 513 758 6 392 447 Korrigeerimised Finantstulud/kulud 208 760 727 998 Nõuete allahindlus 5 1 012 024 425 797 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 7; 19 4 931 133 3 478 371 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -64 266 0 Sihtfinantseering kulude katmiseks 17 0 -56 664 Dividendide tulumaks 16 1 280 231 0 Kokku korrigeerimised 7 367 882 4 575 502 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5; 6 -5 280 333 -2 758 436 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 9; 10 446 227 697 539 Laekumised sihtfinantseerimisest tegevuskulude katmiseks 17 4 314 -53 586 Kokku rahavood äritegevusest 35 051 848 8 853 466 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 7 -6 101 072 -2 357 389 Laekumine põhivara müügist 0 1 556 Laekunud intressid 298 032 96 484 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 -15 000 000 0 Saadud põhivara sihtfinantseeringud 17 1 934 650 3 600 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -18 868 390 1 340 651 Rahavood finantseerimisest Dividendide väljamaksed 16 -4 539 000 0 Dividendide tulumaks 16 -1 280 231 0 Saadud laenud 8 0 3 000 000 Saadud laenude tagasimaksed 8 -8 455 943 -684 905 Makstud intressid 8 -510 236 -830 244 Kokku rahavood finantseerimisest -14 785 410 1 484 851 Kokku rahavood 1 398 048 11 678 968 Raha perioodi alguses 2 13 162 335 1 483 367 Raha perioodi lõpus 2 14 560 383 13 162 335 Perioodi netoraha muutus. +/- 1 398 048 11 678 968 Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 50 7.4. Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Aktsia-kapi- Kohustus- Ülekurss Jaotamata Kokku tal lik reserv- kasum kapital Saldo 31.12.2023 10 112 940 0 438 507 0 10 551 447 Koondkahjum/kasum 2024 0 0 0 6 392 447 6 392 447 Saldo 31.12.2024 10 112 940 0 438 507 6 392 447 16 943 894 Reservkapitali moodustamine 319 622 0 -319 622 0 Väljamakstud dividendid 0 0 0 -4 539 000 -4 539 000 Koondkahjum/kasum 2025 0 0 0 32 513 758 32 513 758 Saldo 31.12.2025 10 112 940 319 622 438 507 34 047 583 44 918 652 Täpsem teave aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 11. Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 51 8. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED Üldteave Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi „ettevõte“) on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, mille aktsiatest 100% kuulub Eesti Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aadress on Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Siinne raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ja kajastab perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 27. märtsil 2026. Äriseadustiku alusel on juhatuse koostatud majandusaasta aruande (mille üks osa on raamatupidamise aastaaruanne) kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Koostamise alused Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduste alusel nii, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud (EL IFRS). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist. Arvestus- ja esitusvaluuta Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluuta on euro. Muutused teabe esitusviisis Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted teabe esitusviisi kohta on samad, mida kasutati ettevõtte 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes, välja arvatud allpool kirjeldatud juhtudel. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uued standardid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2025, ei avalda olulist mõju ettevõtte finantsaruannetele. Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1. jaanuari 2025 algavatele aruandeperioodidele ning lubatud on varasem rakendamine. Ettevõte ei ole ühtki neist uutest ja muudetud standarditest enne tähtaega kasutusele võtnud. IFRS 18 „Teabe esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes“: (Euroopa Liit ei ole muudatusi veel Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 52 heaks kiitnud. Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine). Standardiga IFRS 18 asendatakse standard IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“. Peamised muutused nõuetes: Struktureeritum kasumiaruanne Standardiga IFRS 18 kehtestatakse uute määratlustega vahesummad – „ärikasum“ ja „kasum (kahjum) enne finantseerimist ja tulumaksu“ ning nõue, et kõik tulud ja kulud tuleb jaotada kolme uue eraldiseisva kategooria vahel, lähtudes ettevõtte peamistest tegevustest: äritegevus, investeerimine ja finantseerimine. IFRS 18 kohaselt ei ole ettevõtetel enam lubatud avalikustada tegevuskulusid ainult lisades. Ettevõte peab esitama tegevuskulud viisil, mis annab kõige kasulikuma struktureeritud kokkuvõtte tema kuludest, tehes seda • olemuse; • funktsiooni või; • kombineeritud esitusviisi kaudu. Kui tegevuskulud esitatakse funktsiooni alusel, siis rakenduvad uued avalikustamisnõuded. Juhtkonna määratletud tulemuslikkuse näitajad, mida tuleb avalikustada ja auditeerida IFRS 18 kohaselt tuleb raamatupidamise aruandes avalikustada ka mõned näitajad, mida nn hea raamatupidamistava ette ei näe. Standardiga kehtestatakse juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdikute kitsas määratlus, mille kohaselt • need on tulude ja kulude vahesumma; • neid kasutatakse avalikus kommunikatsioonis väljaspool finantsaruandeid; • need peegeldavad juhtkonna hinnangut finantstulemustele. Iga esitatud juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdiku kohta peab ettevõte ühes raamatupidamise aruande lisas selgitama, miks selle mõõdikuga esitatav teave on kasulik ja kuidas see on arvutatud, ning võrdlema seda IFRS standardite kohaselt arvestatud näitajaga. Andmete suurem eristamine Uue standardiga antakse täpsemaid juhiseid teabe rühmitamise kohta raamatupidamise aruandes. See hõlmab juhiseid selle kohta, kas teave tuleb avalikustada põhiaruannetes või esitada detailsemalt lisades. Ettevõtetel ei soovitata kasutada rida „Muud“, ning kui nad seda teevad, tuleb neil esitada täiendavat teavet. Muud põhiaruannetele kohaldatavad muudatused Standardiga IFRS 18 määratakse äritegevuse rahavoogude kaudmeetodil esitamisel lähtepunktiks ärikasum ning kaotatakse võimalus liigitada intressi- ja dividendirahavood rahavoogude aruandes äritegevuseks (see erineb teatud liiki põhitegevusega ettevõtete puhul). Lisaks kehtestatakse uus nõue Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 53 esitada firmaväärtus bilansis eraldi kirjena. Üleminek Raamatupidamise aastaaruandes, mis on koostatud perioodi kohta, mil uut standardit esmakordselt rakendatakse, peab ettevõte esitama sellele perioodile vahetult eelnenud võrdlusperioodi kasumiaruande iga kirje võrdluse, avalikustades • IFRS 18 nõuete kohaselt esitatud korrigeeritud summad; • IAS 1 kohaselt eelnevalt esitatud summad. Ettevõte kavatseb uut standardit rakendada alates 1. jaanuarist 2027. Ettevõte alles hindab IFRS 18 rakendamisest tulenevat võimalikku mõju oma raamatupidamise aruandele. Muud jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Järgnevad uued standardid, tõlgendused ja muudatused ei kohaldu 31. detsembril 2025 lõppenud aruandeperioodile. Ettevõte ei ole ühtki neist uutest ja muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja tema hinnangul ei avalda need jõustudes ettevõtte raamatupidamise aruandele olulist mõju. • „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused) • „Loodusressurssidest sõltuva elektrienergiaga seotud lepingud“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused) • „IFRS raamatupidamisstandardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide“ Välisvaluuta arvestus Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud aruandeperioodi lõpul kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi järgi. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes. Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui need realiseeruvad 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena. Finantsvara Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, mil ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 54 Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega kasumiaruandes. Õiglases väärtuses muutustega kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik finantsvarad on liigitatud järgmistesse kategooriatesse: • nõuded ostjate vastu; • lühiajalised finantsinvesteeringud; • raha ja raha ekvivalendid. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku teabe põhjal. Rakendatav väärtuse languse metoodika oleneb sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitut võimalikku tulemust, ii) raha ajaväärtust ja iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ning põhjendatud teavet mineviku sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemisviisi ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte vaatas üle väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoodika muutuse tulemusel ei tekkinud 1. jaanuari seisuga allahindluse reservis olulisi muutusi, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 55 Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli 1. jaanuari 2024. aasta ja 31. detsembri 2025. aasta seisuga ebaoluline. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moodustavad sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja lühiajalised (kuni kolm kuud) deposiidid. Finantsaruannete koostamisel on äritegevuse rahavood kajastatud kaudse meetodi abil ning investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood otsese meetodi abil. Materiaalne põhivara Kajastamine ja mõõtmine Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Omatarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid komponentide kasuliku eluea järgi. Edaspidised väljaminekud Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või renoveerida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa soetusmaksumust usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Eelmises lõigus esitatud arvele võtmise põhimõtete alusel ei kajastata materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud. Kulumi arvestus Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ja selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Ettevõte kasutab järgmisi amortisatsiooninorme: • maa 0% • rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2–13% • masinad ja seadmed 2–50% • muu inventar 10–20% Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna plaanitud eesmärgi kohaselt, ning lõpetatakse juhul, kui vara lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara eemaldatakse lõplikult kasutusest või klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 56 Materiaalsele põhivarale määratud kasulik eluiga, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid vaadatakse üle igal aastal. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui on sellele viitavaid asjaolusid, analoogselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta selle kasuliku eluea järgi määraga 6–50% aastas. Mittefinantsvarade väärtuse langus Mittefinantsvara Igal bilansipäeval hindab ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsvarade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, tehakse vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomääraga, mis väljendab hetke turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks rühmitatakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade rühma, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade rühmadest saadavatest rahavoogudest. Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bilansiline väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tekkinud kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes. Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on kasvanud ja kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on kasvanud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiir on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel tavapärast amortisatsiooni. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 57 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud tasu õiglane väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohustustega kaasnevad kulutused (sh intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandepäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu rikkumise tõttu. Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna ettevõtte hinnangul on laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline (on pigem tõenäoline, et vahendite väljavool on vajalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale isikule. Eraldiste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Rendiarvestus Rendilevõtjad peavad a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12–kuuliste rendilepingute puhul, välja arvatud juhul, kui renditav vara on väheväärtuslik, ning b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. Rendilepinguid kajastatakse kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 58 vara on kasutamiseks saadaval. Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnatakse summas, mis võrdub rendikohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei ole vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul olenevalt sellest, kumb on lühem. Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust: • püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused; • muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, euribor); • summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel; • ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab. Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida rentnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel. Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on alla 12 kuu. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT–tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust. Lepingute järgi ei ole lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust. Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid: • alla 12–kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raamatupidamises lühiajaliste rentidena; • väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine; • rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otseste kulude välistamine standardi esmasel kohaldamisel. Ettevõte rendib transpordivahendeid ja tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 rakendamisel analüüsis ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis standardi IAS 17 („Rendid“) järgi olid varem klassifitseeritud kui kasutusrent. 31. detsembril 2025 kehtivad rendilepingud on alla 12–kuulise katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolulise maksumusega, mistõttu 2025. aastal kasutusrente arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusõiguse varana ei kajastatud. Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 59 kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamist kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse. Finantseerimise komponent Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Seepärast ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju järgi. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes finantstulude koosseisus. Tööjõukulud Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tekkinud kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega ning tehtud erisoodustused koos nendelt makstud tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Puhkusetasu kulu ja kohustuse suurus arvestatakse jooksvalt. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena. Maksustamine Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis erikord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine. Füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt, millele oli varem rakendatud 14% maksumäära, tuleb endiselt kinni pidada täiendav 7% tulumaksu. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 16. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele selle soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 60 proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on olemas piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena, kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järgneva 12 kuu jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena. Rahavood Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil. Raha ja selle ekvivalentidena käsitletakse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel „Raha ja raha ekvivalendid“ kajastatud varasid. Sündmused pärast aruandeperioodi Raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse olulisi varade ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu, 31. detsembri 2025 ja aruande koostamise kuupäeva vahel, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta kasumile ega 31. detsembri 2025 seisuga mõju varadele ja kohustustele, kuid mis mõjutavad oluliselt järgnevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 61 LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (eurodes) Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Raha arvelduskontodel 1 040 769 14 129 Üleöödeposiit 13 519 614 13 148 206 Kokku 4; 8 14 560 383 13 162 335 Ettevõte hoiustas aruandeaasta jooksul vabu rahalisi vahendeid üleöödeposiidina intressimääraga 0,3%–2,0% keskmiselt jäägilt eurohoiuselt. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 62 LISA 3. LÜHIAJALISED FINANTSINVESTEERINGUD (eurodes) Krediidiasutus Hoiusumma Intressimäär Periood Tähtaja lõpp Seisuga 31.12.2025 Swedbank AS 5 000 000 2,00% 4 kuud 29.4.2026 Swedbank AS 5 000 000 2,00% 6 kuud 14.5.2026 Swedbank AS 5 000 000 2,00% 5 kuud 19.5.2026 Kokku 15 000 000 Seisuga 31. detsember 2024 aasta puudusid lühiajalised finantsinvesteeringud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 63 LISA 4. FINANTSINSTRUMENDID (eurodes) Finantsvarad Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Raha ja raha ekvivalendid 2 14 560 383 13 162 335 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 15 000 000 0 Nõuded ostjate vastu 5 9 707 687 5 435 451 Finantsvarad kokku 39 268 070 18 597 786 Finantskohustused Võlakohustused 8 11 242 796 19 698 739 Muud lühiajalised kohustused 10 6 286 560 1 107 246 Finantskohustused kokku 17 529 356 20 805 985 Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31. detsembri 2025. aasta ja 31. detsembri 2024. aasta seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul alates bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 64 LISA 5. NÕUDED OSTJATE VASTU (eurodes) Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Ostjatelt laekumata arved 11 436 817 6 152 557 s.h. seotud osapooltelt laekumata arved 99 598 48 264 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -1 729 130 -717 106 Nõuded ostjate vastu 4 9 707 687 5 435 451 Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 1 027 432 euro (2024. aastal 445 651 euro) ulatuses. Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 15 408 euro (2024. aastal 19 855 euro) ulatuses (lisainfo krediidiriski kohta vt lisast 20). Eelnevatel perioodidel lootusetuks kantud nõudeid laekus 298 euro (2024. aastal 100 euro) ulatuses. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 65 LISA 6. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Maksude ettemaksed 10 339 98 369 Muud ettemaksed ja nõuded 325 959 241 855 Kokku 336 298 340 224 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 66 LISA 7. PÕHIVARA Materiaalne põhivara (eurodes) Maa,hooned, Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku ehitised ja seadmed materiaalne investeeringud nende tehno- põhivara süsteemid Jääkmaksumus 7 440 984 5 002 151 245 917 1 952 399 14 641 451 31.12.2023 Soetamine 438 934 438 934 Müük 0 -1 556 0 0 -1 556 Ümberklassifitseerimine 319 829 1 684 699 131 188 -2 135 716 0 Ümberklassifitseerimine 0 314 088 0 0 314 088 immateriaalseks põhivaraks Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -70 039 -70 039 immateriaalse põhivara lõpetamata investeerin- gust Arvestatud kulum -298 042 -1 129 673 -70 282 0 -1 497 997 Jääkmaksumus 7 462 771 5 869 709 306 823 185 578 13 824 881 31.12.2024 Soetamine 5 012 498 5 012 498 Müük 0 0 0 0 Ümberklassifitseerimine 798 760 4 311 391 14 040 -5 124 191 0 Ümberklassifitseerimine 0 8 164 0 0 8 164 immateriaalse põhivara lõpetamata investeerin- gust Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 kuluks Arvestatud kulum -320 609 -1 243 350 -76 032 0 -1 639 991 Vara väärtuse langus -139 898 -481 908 -26 205 -648 011 Jääkmaksumus 7 801 024 8 464 006 218 626 73 885 16 557 541 31.12.2025 Seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 11 636 813 16 238 265 527 008 1 952 399 30 354 485 Akumuleeritud kulum -4 195 829 -11 236 114 -281 091 0 -15 713 034 Seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 11 956 640 17 348 440 658 196 185 578 30 148 854 Akumuleeritud kulum -4 493 869 -11 478 731 -351 373 0 -16 323 973 Seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 13 255 400 19 538 660 672 236 73 885 33 540 181 Akumuleeritud -5 454 376 -11 074 654 -453 610 0 -16 982 640 kulum sh vara väärtuse langus Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 67 Immateriaalne põhivara (eurodes) Tarkvara Lõpetamata Kokku investeeringud Jääkmaksumus 31.12.2023 5 145 366 7 061 214 12 206 580 Soetamine 0 701 922 701 922 Ümberklassifitseerimine 4 487 840 -4 487 840 0 Ümberklassifitseerimine materiaalsest põhivarast Ümberklassifitseerimine materiaalseks 0 -314 088 -314 088 põhivaraks Müük 0 -46 169 -46 169 Arvestatud kulum -1 980 374 0 -1 980 374 Jääkmaksumus 31.12.2024 7 652 832 2 915 039 10 567 871 Soetamine 0 6 161 204 6 161 204 Ümberklassifitseerimine 3 407 799 -3 407 799 0 Ümberklassifitseerimine materiaalseks 0 -8 164 -8 164 põhivaraks Arvestatud kulum -2 250 435 0 -2 250 435 Vara väärtuse langus -392 696 0 -392 696 Jääkmaksumus 31.12.2025 8 417 500 5 660 280 14 077 780 Seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 30 056 789 7 061 214 37 118 003 Akumuleeritud kulum -24 911 423 0 -24 911 423 Seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 33 308 186 2 915 039 36 223 225 Akumuleeritud kulum -25 655 354 0 -25 655 354 Seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 36 356 935 5 660 280 42 017 215 Akumuleeritud kulum -27 939 435 0 -27 939 435 sh vara väärtuse langus 2025. aastal viidi läbi vara kaetava väärtuse test (vt lisa 19). Aruandeaasta lõpus lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa moodustavad uus lennujuhtimise süsteem TopSky ATC One (4 346 248 eurot), mis võetakse kasutusele eeldatavalt 2030. aastal, ja aeronavigatsiooniteabe veebiteenuse lahendus (1 056 102 eurot), mis võetakse eeldatavalt kasutusele 2026. aastal. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 68 LISA 8. VÕLAKOHUSTUSED (eurodes) Võlausaldaja Võla- pikaajaline lühiajaline Intressi- Võlgne- kohustuse osa osa määr vuse lõp- jääk kokku liku kustu- tamise tähtaeg Seisuga 31.12.2024 Swedbank AS 1 938 282 1 242 796 695 486 1,50% 4.9.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 4,10% 21.4.2028 Solidaarsusfond 1 760 457 0 1 760 457 0,00% 1.12.2025 Nordic Investment 6 000 000 0 6 000 000 3,68% 31.12.2025 Bank Kokku 19 698 739 11 242 796 8 455 943 Seisuga 31.12.2025 Swedbank AS 1 242 796 536 673 706 123 1,50% 4.9.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 3,24% 21.4.2028 Kokku 11 242 796 10 536 673 706 123 Ettevõttel on kaks laenu. Laenulepingud on tagatiseta. Swedbanki esimese laenu intress on baasmäär seitsme aasta euro intressi-swap’ist ja marginaalist, s.o 1,50%. Teise laenu intress on kuue kuu euribor ja marginaal, s.o 3,24%. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja efektiivne intressimäär ei erine oluliselt. 2025. aasta laenuintressist 506 792 eurot (2024. aastal 824 482 eurot) on kajastatud koondkasumiaruandes finantskuluna. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 69 Netovõlg (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 14 560 383 13 162 335 Lühiajalised võlakohustused -706 123 -8 455 943 Pikaajalised võlakohustused -10 536 673 -11 242 796 Netovõlg 3 317 587 -6 536 404 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 14 560 383 13 162 335 Fikseeritud intressimääraga võlakohustused -11 242 796 -19 698 739 Netovõlg 3 317 587 -6 536 404 Raha ja raha Võlakohustu- Võlakohustu- Kokku ekvivalendid sed tagasimak- sed tagasimak- sega kuni 1 sega üle aasta 1 aasta Netovõlg 31.12.2023 1 483 367 -684 905 -16 698 739 -15 900 277 Muutused 11 678 968 0 0 11 678 968 Tagastatud (+)/ saadud 0 684 905 -3 000 000 -2 315 095 (-) laenud Laenu klassifitseerimine 0 -8 455 943 8 455 943 0 pikaajalisest lühiajali- seks Netovõlg 31.12.2024 13 162 335 -8 455 943 -11 242 796 -6 536 404 Muutused 1 398 048 0 0 1 398 048 Tagastatud (+)/ saadud 0 8 455 943 8 455 943 (-) laenud Laenu klassifitseerimine 0 -706 123 706 123 0 pikaajalisest lühiajali- seks Netovõlg 31.12.2025 14 560 383 -706 123 -10 536 673 3 317 587 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 70 LISA 9. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE (eurodes) Kohustuse liik Algjääk Muutus Lõppjääk Väljamaksmata puhkusekohustus ja lahku- 2025 110 591 7 234 117 825 mishüvitised 2024 126 917 -16 326 110 591 Väljamaksmata tulemustasu eraldise lü- 2025 1 324 620 247 530 1 572 150 hiajaline osa 2024 836 250 488 370 1 324 620 Kokku 31.12.2025 1 435 211 254 764 1 689 975 Kokku 31.12.2024 963 167 472 044 1 435 211 Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade eest makstav puhkusetasu koos selle pealt tasutavate tööandjapoolsete maksudega. Puhkusekohustuse väljamaksed tehakse töötajate puhkusele minekul. Moodustatud tulemustasu eraldis kajastatakse lühiajalisena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 71 LISA 10. MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED (eurodes) Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Tarnijatele tasumata arved 4 6 274 487 1 091 333 Maksuvõlad 594 652 513 316 Sotsiaalmaks 336 766 305 830 Üksikisiku tulumaks 196 748 167 133 Töötuskindlustusmakse 22 408 20 194 Kogumispension 29 474 15 485 Erijuhtude tulumaks 9 256 4 674 Viitintress 4 11 348 14 792 Muud lühiajalised kohustused 4 725 1 121 Kokku 6 881 212 1 620 562 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 72 LISA 11. OMAKAPITAL Aktsiakapital Aktsiate arv oli 31.12.2025 seisuga 1 011 294 (31.12.2024 – 1 011 294), aktsiate keskmiseks arvuks kujunes aruandeaastal 1 011 294 (2024 – 1 011 294). Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ja see koosneb lihtaktsiatest. Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimum aktsiakapitaliks 20 451 760 eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üldkoosolekul. Kohustuslik reservkapital Reservkapitali suurendati 2025 aastal ja seisuga 31.12.2025 oli reservkapital 319 622 eurot (31.12.2024 – 0 eurot). Reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist. Ülekurss Ülekurss oli 31.12.2025 seisuga 438 507 eurot (31.12.2024 – 438 507 eurot). Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaastal kuulutati ja maksti välja dividende 2024. aasta puhaskasumist summas 4 539 000 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2025 seisuga oli 1 533 825 eurot (31.12.2024– 0 eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 73 LISA 12. MÜÜGITULU PÕHITEGEVUSEST Müügitulu teenuse osutamisest kindlal ajahetkel (eurodes) Teenuse liik 2025 2024 Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 62 069 362 30 957 922 marsruudi navigatsiooniteenus 56 156 872 28 074 614 terminali navigatsiooniteenus 5 912 490 2 883 308 Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 26 174 23 422 Kokku 62 095 536 30 981 344 Navigatsiooniteenus klientide kaupa (eurodes) Marsruudi Terminali navigatsiooniteenus navigatsiooniteenus Klient 2025 2024 Klient 2025 2024 Finnair 8 864 338 5 546 271 Air Baltic 1 742 566 739 417 Air China 7 164 640 4 117 876 Finnair 647 060 311 394 China Eastern 5 549 227 2 216 666 Ryanair 518 231 356 790 China Southern 4 398 531 527 069 SAS 454 823 197 926 Air Baltic 2 704 846 1 433 263 Lufthansa 421 835 223 470 Air China Cargo 1 848 161 754 220 LOT 363 213 160 881 Aeroflot 1 673 922 941 581 Turkish Airlines 185 698 111 885 China Cargo 1 460 657 633 869 Nyxair 160 984 75 047 Airlines Turkish Airlines 1 458 140 833 001 European Air 94 445 48 198 THY Transport Leipzig Hainan Airlines 1 351 185 613 992 ASL Airlines 93 726 47 469 Muud kliendid 19 683 225 10 456 806 Muud kliendid 1 229 909 610 831 Kokku 56 156 872 28 074 614 Kokku 5 912 490 2 883 308 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 74 LISA 13. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2025 2024 Tööjõukulud -12 529 721 -11 165 157 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse -4 215 865 -3 756 023 Erisoodustused koos maksudega -422 563 -329 093 Kokku -17 168 149 -15 250 273 Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 195 (2024. aastal 179), millest töölepingu alusel töötavate isikute keskmine arv oli 192 (2024. aastal 176) ja juriidilise isiku juhtorgani liikmete keskmine arv oli 3 (2024. aastal samuti 3). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 75 LISA 14. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED (eurodes) 2025 2024 Seadmete hooldekulud -1 775 993 -1 617 094 Seadmete ekspluatatsioonikulud -477 769 -446 893 Meteoteenused -467 243 -461 596 Kaubad, materjalid, energia -288 858 -296 519 Kindlustuskulud* -246 488 -290 359 Teenused** -221 386 -190 353 Kommunikatsioonikulud -61 907 -66 479 Vahendid -40 492 -43 065 Julgestuskulud -18 747 -39 696 KOKKU -3 598 883 -3 452 054 * Kindlustuskuludest 91,58% (2024. aastal 92,73%) moodustab 650 miljoni euro (2024. aastal 650 miljoni euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia. ** Teenused sisaldavad auditi tasu 16 900 euro ja muud äritegevuse auditi kulu 18 365 euro ulatuses (2024. aastal oli auditi tasu 15 900 eurot ja muu äritegevuse auditi kulu 10 000 eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 76 LISA 15. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2025 2024 Rendikulud -455 565 -437 287 Lähetuskulud -303 398 -225 721 Koolituskulud -300 319 -302 794 Muud ärikulud -265 263 -243 364 Hoonete, ruumide, rajatiste korrashoid -222 293 -219 782 Töökeskkonna kulud -65 616 -50 839 Transpordikulud -22 501 -19 111 KOKKU -1 634 955 -1 498 898 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 77 LISA 16. TULUMAKS (eurodes) 2025 2024 Aruandeaastal makstud dividendid -4 539 000 0 Tulumaksumäär 22/78 22/78 Dividendide tulumaksu kulu -1 280 231 0 Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 moodustas 34 047 583 eurot (31.12.2024 seisuga oli kasum 6 392 447 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 7 490 468 eurot, seega oleks netodividendidena võimalik välja maksta 26 557 115 eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja 2026. aasta koondkasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2025. Juhatuse poolt tehtud kasumi jaotamise ettepanek on kanda kogu 2025. aasta kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse ning maksta eelnevate perioodide jaotamata kasumist dividende 21 761 000 eurot, millega kaasneb tulumaksukohustus summas 6 137 718 eurot. Otsuse kasumi jaotamise kohta teeb aktsionäride üldkoosolek, mistõttu seda ei ole kajastatud majandusaasta aruandes kohustusena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 78 LISA 17. SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 2025 2024 Sihtfinantseerimise kohustus perioodi alguses 3 632 356 142 606 Laekunud ettemaksena 1 938 964 3 600 000 Ettemaksu ümberklassifitseerimine varaks -4 469 233 0 Tagastatud tegevuskulude sihtfinantseering 0 -53 586 Kajastatud tegevuskulude sihtfinantseerimise tuluna 0 -56 664 Kajastatud põhivara sihtfinantseerimise tuluna -64 266 0 Põhivara sihtfinantseerimine soetusmaksumuses 4 469 233 0 Sihtfinantseerimise kohustus perioodi lõpus 5 507 054 3 632 356 s.h. lühiajaline osa 1 051 544 0 s.h. kuni 6 k 859 490 0 6–12 k 192 054 0 s.h. pikaajaline osa 4 455 510 3 632 356 1–2 a 818 757 3 632 356 2–5 a 1 125 771 0 üle 5 a 2 510 982 0 Põhivara sihtfinantseeringut laekus Taaste- ja vastupidavusrahastust 1 500 000 eurot (2024. aastal 3 600 000 eurot) ja CINEA rahastust 434 650 eurot. Tegevuskulude rahastus laekus Concerto projektilt summas 4 314 eurot. Perioodi laekumised on kajastatud real „Laekunud ettemaksena.“ Taaste- ja vastupidavusrahastust saadud sihtfinantseeringust võeti arvele põhivara soetusmaksumuses 4 469 233 eurot ja tuluna on kajastatud 64 266 eurot. Sihtfinantseering amortiseeritakse tuluks põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kulud loetakse abikõlbulikuks, kui tegevused on tehtud hiljemalt 31.03.2026. Kasutamata jäänud toetus tagastatakse hiljemalt 30.04.2026. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 79 LISA 18. TEHINGUD SEOTUD POOLTEGA Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on seotud poolteks loetud juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju. Samuti on seotud poolteks loetud kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Ettevõte avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega. (eurodes) Seotud osapool Aasta Nõuded Kohustused Äritulud Ärikulud Riigi kontrolli või valitseva 2025 81 504 12 343 632 928 -124 903 mõju all lennundusettevõtted 2024 24 053 13 620 408 952 -134 469 Kõik tehingud seotud pooltega on tehtud turutingimustel ja nõuetes seotud pooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil. Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu ja palgana 339 534 eurot ja lisatasuna 76 440 eurot (2024. aastal juhatuse liikme tasu ja palgana 307 674 eurot ja lisatasuna 64 250 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena ja nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 26 188 eurot (2024. aastal 25 750 eurot). Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt on ettevõttel kohustus maksta kompensatsiooni olenevalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 80 LISA 19. OLULISED JUHTKONNA OTSUSED JA HINNANGUD Rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid järgiva aastaaruande koostamine nõuab juhtkonna teatud otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi juhtkond on hinnangud teinud parimate teadmiste kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad käesoleva raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsteabele suurimat mõju. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. 31. detsembri 2025 seisuga oli jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus kokku 28 655 898 eurot (31. detsember 2024 – 27 140 288 eurot). Nimetatud varad on soetatud aastaid tagasi ja nende varade tegeliku eluea hindamisel on lähtutud minevikus parimast teadmisest, arvestades tehnoloogia kiire arenguga ja sellest tuleneva vajadusega teenuse osutamiseks kasutatavate varade pidevat uuendamist. Kuid tegelikult on varade tegeliku kasutusea pikkus olnud mõjutatud lähiminevikus toimunud ja lennunduse valdkonda oluliselt mõjutanud sündmustest (ntks COVID-19 kriis, Ukraina sõjast tingitud sanktsioonid jms), mis on lähiminevikus piiranud ettevõtte võimekust uute investeeringute elluviimisel. Sellest tulenevalt on ettevõte olnud sunnitud kasutama varasid planeeritust kauem. Näiteks eelpool loetletud põhjustest tingituna on ettevõte olnud sunnitud kasutama kavandatust kauem lennujuhtimises kasutatavat tornisüsteemi tarkvara, mis moodustab olulise osa kasutuses olevatest null jääkväärtusega varadest. Nende asjaolude ilmnemisel olid varad juba peaaegu amortiseerinud ja ei peetud vajalikuks vara kasuliku eluea pikendamist. Täna arvele võetavate põhivarade osas hindab juhtkond jätkuvalt, et varadele määratud kasulikud eluead on olulises osas korrektsed ja peegeldavad tegelikku kasutusiga. Kõikide varade kasuliku eluea muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 226 511 euro võrra. Juhtkonna hinnang varade kasuliku eluea muutuse kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu muudatust aruandeperioodil ei olnud, puudus täiendav amortisatsioonikulu ja mõju perioodi koondkasumile. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist. Aruandeperioodil tuvastati kahjumlikke viiteid Tartu ja Kuressaare teenuse osutamise raha genereeriva üksuse suhtes ning seega viidi läbi kaetava väärtuse test nimetatud RGÜ osas kasutusväärtuse alusel diskontomääraga 7,6%. Testi tulemuste põhjal teostati irdtorni varade allahindlus nende nullväärtuseni summas 1 040 707 eurot (vt lisa 7), mis on kajastatud koondkasumiaruandes real “Põhivara kulum ja väärtuse langus.” Muude raha genereerivate üksuste osas väärtuse langust ei tuvastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 81 LISA 20. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis reguleerib järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsus-, krediidi-, valuuta- ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, millega määratakse igal aastal kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa. Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on olulisemad eesmärgid tähtsuse järjekorras järgmised: • likviidsus; • kapitali säilimine; • tulu teenimine. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid ettevõte ei ole neid aruande- ega võrdlusperioodil kasutanud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda rahavoo puudujäägi tõttu oma finantskohustusi täita. Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu väljaminekute suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väljaminekuid. Lühiajaliste tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühekordsete tavalisest oluliselt suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Likviidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte eri finantseerimisallikaid, milleks on pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev seire. Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate kaupa on järgmised: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 82  Seisuga kuni 6 6–12 1–2 aas- 2–5 aastat üle 5 Diskon- Bilansiline 31.12.2025 kuud kuud tat aasta teerimata väärtus rahavood kokku Võlakohus- 523 845 524 745 868 568 10 109 800 0 12 026 958 11 242 796 tused (Lisa 4; 8) Võlad tarni- 6 286 560 0 0 0 0 6 286 560 6 286 560 jatele ja muud võlad (Lisa 4; 10) Kokku 6 810 405 524 745 868 568 10 109 800 0 18 313 518 17 529 356 Seisuga kuni 6 6–12 1–2 aas- 2–5 aastat üle 5 Diskon- Bilansiline 31.12.2024 kuud kuud tat aasta teerimata väärtus rahavood kokku Võlakohus- 4 558 574 4 559 714 1 135 986 11 094 975 0 21 349 249 19 698 739 tused (Lisa 4; 8) Võlad tarni- 1 107 246 0 0 0 0 1 107 246 1 107 246 jatele ja muud võlad (Lisa 4; 10) Kokku 5 665 820 4 559 714 1 135 986 11 094 975 0 22 456 495 20 805 985 Likviidsusriski juhtimisel on ettevõte võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisavalt rahalisi vahendeid, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on ettevõtte igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. Olemasolev rahaline puhver ja sanktsioonide alt välja jäänud riikide liikluse mahu teenindamine võimaldavad ettevõttel täita oma finantskohustusi igal ajal. Lisateave maksetähtaegade kohta on esitatud lisades 8–10. Krediidirisk Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma kohustusi. Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s reitinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks eri võlainstrumentidesse on kehtestatud kindlad kriteeriumid emitendi valiku tegemiseks, aktsiaseltsi raha võib paigutada deposiidina Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody’s) reiting või selle ekvivalent. Võttes arvesse, et ettevõtte müügitulu koosneb navigatsiooniteenuse osutamisest lennufirmadele, ja arvestades seda, et navigatsiooniteenus on oma olemuselt lennufirmadele nende äritegevuses eluliselt vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole lennuoperatsioonid võimalikud), on krediidirisk üldjuhul oluline vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral. Ettevõtte krediidikahjumid on aruandeaastal ja võrdlusperioodil võrreldes varasemaga suurenenud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 83 Seisuga 31. detsember 2025 hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks nõuded ostjate vastu summas 1 027 432 eurot (31.12.2024 – 445 651 eurot). 2025. aasta ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kasvu põhjuseks on olulises osas Venemaa päritolu lennuettevõtete võlgnevuste kasv teenuste eest, mida osutatakse Eesti kontrollitava, kuid rahvusvaheliste vete kohale jääva lennuliikluse osas. Püsivate Venemaa päritolu võlgnike hulgas on ettevõtteid, kelle osas on rakendatud rahvusvahelisi sanktsioone, mis ei võimalda nimetatud ettevõtetel Euroopa-suunalisi makseid teostada, kuid ka ettevõtteid, kes kasutavad olukorda ära ja ei maksa neile osutatud marsruudinavigatsiooniteenuse eest. Aktiivsete lendajate ebatõenäoliselt laekuvate võlgade eraldiste määramine Eurocontroli poolt põhineb võlgnevuste vanuselise jaotuse alusel maksejõuetuse protsentide arvutamisel, mis on otseselt tuletatud arveldussüsteemis registreeritud ajaloolistest krediidimüügi kahjudest. Selle kindlakstegemiseks võetakse välja viimase viie aasta krediidimüük ja laekumised ning määratakse keskmine maksejõuetuse protsent võlgnevuste vanuselise jaotuse järel pärast arvete maksetähtpäeva. Seejärel arvutatakse välja tõenäoline kahju igaks perioodiks pärast maksetähtaega ja rakendatakse seda protsenti iga vastava perioodi arve tasumata jäägile. Teostatud arvutuse tulemusel kehtivad ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel järgmised määrad : Võlgnevuste vanuseline jaotus (protsentides) % provisjon 2025 2024 Tähtaeg ei ole saabunud 0,24% 0,39% Üle tähtaja 1–30 päeva 10,53% 13,70% Üle tähtaja 31–60 päeva 23,92% 30,02% Üle tähtaja 61–90 päeva 34,99% 42,18% Üle tähtaja 91–120 päeva 70,08% 73,68% Üle tähtaja >120 päeva 100,00% 100,00% Aastaaruande koostamise hetkeks on laekunud 85% aasta lõpu seisuga üleval olnud nõuetest. Nõuded ostjate vastu maksetähtaegade kaupa (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Maksetähtaeg saabumata 9 435 342 82,6% 4 824 437 78,4% Üle tähtaja 1–30 päeva 447 277 3,9% 294 327 4,8% Üle tähtaja 31–60 päeva 153 540 1,3% 283 846 4,6% Üle tähtaja 61–90 päeva 138 573 1,2% 208 174 3,4% Üle tähtaja 91–120 päeva 127 656 1,1% 84 608 1,4% Üle tähtaja 121 päeva 1 134 429 9,9% 457 165 7,4% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 4; 5) 11 436 817 100,0% 6 152 557 100,0% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 84 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded maksetähtaegade lõikes (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Maksetähtaeg saabumata 9 684 0,6% 8 813 1,2% Üle tähtaja 1–30 päeva 32 732 1,9% 30 097 4,2% Üle tähtaja 31–60 päeva 43 691 2,5% 72 754 10,1% Üle tähtaja 61–90 päeva 51 192 3,0% 87 508 12,2% Üle tähtaja 91–120 päeva 90 169 5,2% 64 182 9,0% Üle tähtaja üle 121 päeva 1 501 662 86,8% 453 752 63,3% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 4; 5) 1 729 130 100,0% 717 106 100,0% Nõuded ostjate vastu, piirkondlik jaotus (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Hiina 4 663 319 40,8% 2 294 392 37,3% Venemaa 2 584 491 22,6% 1 549 427 25,2% Soome 1 402 241 12,3% 885 032 14,4% Läti 802 914 7,0% 298 067 4,8% Türgi 443 596 3,9% 191 966 3,1% Rootsi 251 997 2,2% 109 794 1,8% Saksamaa 230 924 2,0% 145 864 2,4% Iirimaa 175 242 1,5% 167 877 2,7% Muud 882 093 7,7% 510 138 8,3% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 4; 5) 11 436 817 100,0% 6 152 557 100,0% * Nõuded ostjate vastu sisaldavad ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid. Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 39 604 368 eurot (2024. aastal 18 938 010 eurot, vt lisad 2–6). Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga ebaoluline. Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut AA3 14 560 383 13 162 335 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (lisa 2) 14 560 383 13 162 335 Tururisk Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 85 Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ettevõte valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maandada, kui avatud netopositsioon samas valuutas ületab 100 000 eurot. Ettevõttel ei olnud aruandeperioodi ega eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutariski vältimiseks toimub arvete väljastamine müügitulu osas eurodes. Intressirisk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte pikaajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade intressirisk lühiajaliste rahapaigutuste puhul on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soetatud finantsvarasid nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel lühiajalistesse instrumentidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahupiirangud. Kapitali juhtimine Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte põhieesmärk kapitali juhtimisel on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Omanik on seadnud eesmärgi hoida omakapitali osakaal varadest vahemikus 40–45%. Otsused võõrkapitali kaasamise kohta tehakse rahavoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide maksmise kohta teeb omanik, võttes arvesse ettevõtte majandustulemusi ja arenguplaane, aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali haldamise eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: ettevõte lõpetas majandusaasta kasumiga ning täitis kapitali tootlusele seatud eesmärgid. Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 4) bilansilised väärtused 31. detsembri 2025 ja 31. detsembri 2024 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 86 9. KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta kasum on 32 513 758 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kasum jaotada järgmiselt: • kanda 2025. majandusaasta kasum 32 513 758 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks; • moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 691 672 eurot; • maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena välja 21 761 000 eurot. Makstes omanikule 21 761 000 eurot dividende tekib ettevõttel tulumaksu kohustus 6 137 718 euro ulatuses, mis kajastub 2026. aasta majandusaasta koondkasumiaruandes. Ivar Värk juhatuse esimees Mihkel Haug juhatuse liige Meelis Kruusmann juhatuse liige Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 87  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31.12.2025 ning koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Ahtri 4, Tallinn 27.03.2026