Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ VAIDLUSTUS Riigihange: Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT) (viitenumber 298210) Vaidlustaja: Cybernetica AS Registrikood 10140133 Mäealuse 2/1, Tallinn 12618 [email protected] Vaidlustaja esindaja: Oliver Väärtnõu Juhatuse liige Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 [email protected] Kolmas isik: Askend Estonia OÜ Registrikood 14133207 [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 23.03.2026 otsus tunnistada riigihankes „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 298210) edukaks Askend Estonia OÜ pakkumus. 2. Mõista Vaidlustaja menetluskulud välja Hankijalt vastavalt Vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. ASJAOLUD 1. 19.12.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus („Hankija“) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd Cybernetica AS Reg Code: 10140133 Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn ESTONIA Phone +372 639 7991 [email protected] https://cyber.ee/  (RmIT)“ („Riigihange“, viitenumber 298210) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid („RHAD“). Muuhulgas tehti kättesaadavaks proovitöö lähteülesanne ja hindamismetoodika kirjeldus („Hindamismetoodika“). 2. Pakkumusi hinnatakse Riigihankes hinna ja kvaliteedi suhte alusel: 1) arendus- ja hooldustööde teostamise ühe töötunni maksumus ilma käibemaksuta – 20% hindest, 2) proovitöö – 80% hindest. 3. Vastavalt Hindamismetoodikale hindab Hankija proovitööd kolme alakriteeriumi alusel, mis andsid summeerituna kokku maksimaalselt 80 punkti: 3.1. Alakriteerium 1: Lahenduse arhitektuuri ja süsteemse ülesehituse selgus - maksimaalselt 30 punkti; 3.2. Alakriteerium 2: Tehniliste parendusettepanekute sisulisus ja mõju - maksimaalselt 25 punkti; 3.3. Alakriteerium 3: Äriliste protsesside muudatuste põhjendatus ja rakendatavus - maksimaalselt 25 punkti. 4. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.02.2026 esitati neli pakkumust, sh Vaidlustaja pakkumus. 5. 23.03.2026 teavitas Hankija pakkujaid otsusest tunnistada edukaks Askend Estonia OÜ pakkumus kui majanduslikult soodsaim. Vaidlustaja pakkumus reastus 74,07 väärtuspunktiga pingereas kolmandaks. 6. 25.03.2026 edastas Hankija Vaidlustajale väljavõtte hindamisprotokollist („Protokoll“), millest nähtusid need Askend Estonia OÜ proovitööd iseloomustavad andmed, mis andsid tema proovitööle eelise Vaidlustaja proovitööga võrreldes, samuti sisaldas Protokoll Vaidlustaja proovitööle omistatud punkte ning hindamiskomisjoni sisulisi selgitusi. 7. Protokollist nähtub, et Askend Estonia OÜ proovitööle omistas Hankija maksimaalsed 80 punkti. Vaidlustajale omistas Hankija proovitöö eest 56 punkti. 8. Alakriteeriumis nr 3 omistati Vaidlustajale vaid 1 punkt. Vaidlustaja hinnangul on tema proovitööd alakriteerium nr 3 alusel hinnatud liiga madalalt ja olukorras, kui Vaidlustaja proovitööd oleks Hankija alakriteerium nr 3 alusel hinnanud maksimaalse 25 punktiga, oleks Vaidlustaja pakkumus saanud kokku 98,07 punkti (sh 18,07 punkti arendus- ja hooldustööde teostamise ühe töötunni maksumuse eest ning 80 punkti proovitöö eest) ning osutunud Riigihankes edukaks. Seega on ebaõigel Hindamismetoodika rakendamisel otsene mõju Riigihanke tulemustele. 9. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et käesolev vaidlustus sisaldab Vaidlustaja ärisaladust. Sellest tulenevalt esitab Vaidlustaja dokumendist kaks versiooni: 1) täisversiooni VAKO-le ja Hankijale, ja 2) ärisaladust sisaldava teabeta versiooni Kolmandale isikule edastamiseks. Vaidlustaja palub VAKO-l ja Hankijal tagada ärisaladuse konfidentsiaalsus ja seda mitte avalikustada. Ühtlasi märgib Vaidlustaja, et ärisaladus sisaldub ka Vaidlustaja esitatud proovitöös ning selles kirjeldatud lahenduste avaldamine konkurentidele põhjustaks Vaidlustajale olulist kahju. 2  PÕHJENDUSED 10. Hankija otsus on õigusvastane, sest Hankija on Vaidlustaja proovitööd alakriteeriumi nr 3 („Äriliste protsesside muudatuste põhjendatus ja rakendatavus“) alusel hinnates tõlgendanud Hindamismetoodikat meelevaldselt. Vaidlustaja arvates olnuks Hindamismetoodikat õigesti kohaldades korrektne saada alakriteerium nr 3 alusel maksimaalsed 25 punkti. 11. Vaidlustaja proovitööle omistas Hankija alakriteeriumis nr 3 minimaalse võimaliku punktiskoori (1 punkt) järgmise põhjendusega: „Esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, kuid kolm või rohkem muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilitatud. Puudus: Pakkuja on esitanud äriliste protsesside muudatusettepanekuid proovitöö sisus kokku 6. Tulenevalt antud alakriteeriumi hindamismetoodikast hindas Hankija kõiki esitatud muudatusettepanekuid ning hinnatud ettepanekutest kolm või rohkem muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilinud.“ Seejärel on Hankija Protokollis välja toonud kolm konkreetset Vaidlustaja poolt esitatud äriprotsessi muudatust (Vaidlustaja proovitöös punktid 6.2, 6.3 ja 6.6), mida pidas puudulikuks ning asus seisukohale: „Vastavalt hanke alusdokumentide hulgas olevale hindamismetoodikale omistatakse alakriteeriumis 3 pakkumusele 1 punkt juhul, kui esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, kuid kolm või rohkem muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilitatud. Kuna hindamiskomisjon tuvastas, et kuuest esitatud äriprotsessi muudatusettepanekust kolm on puudustega (põhjendus puudulik, ebaselge või äriloogika ei ole säilinud), vastab pakkumus hindamismetoodikas kirjeldatud madalaimale tasemele. Vastavalt hindamismetoodikas toodud sõnastusele hindab hindamiskomisjon antud kriteeriumis pakkumuses esitatud puudustega ettepanekute arvu, millele viitab üheselt ka hindamismetoodika madalaima taseme kirjeldus: „/…/ kolm või rohkem muudatust on puudulikud.“ 12. Hindamismetoodika kohaselt jaotuvad alakriteerium nr 3 alusel antavad punktid järgmiselt: 25 punkti: „Esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, mis on selgelt põhjendatud ja rakendatavad, toetades NESi jõudlust.“ 10 punkti: „Esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, kuid üks või kaks muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilitatud.“ 1 punkt: „Esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, kuid kolm või rohkem muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilitatud.“ 3 13. Hankija on eksinud Hindamismetoodika tõlgendamisel ja kohaldamisel Hankija on asunud alakriteerium nr 3 hindamisel seisukohale, et määravaks on üksnes „puudustega ettepanekute arv“, eirates sealjuures Hindamismetoodika süsteemset ülesehitust ja eesmärki. Selline tõlgendus on õigusvastane järgmistel põhjendustel: 13.1. Hindamismetoodika kohaselt omistatakse 25 punkti juhul, kui: „Esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, mis on selgelt põhjendatud ja rakendatavad, toetades NESi jõudlust.“ Sõnapaar „vähemalt kolm“ tähendab üheselt, et pakkujal on lubatud esitada ka mahukam analüüs (näiteks 6 ettepanekut). Vaidlustaja esitas kokku 6 äriprotsessi muudatusettepanekut. Hankija on Protokollis välja toonud, et tuvastas puudused 3 ettepaneku puhul, mille kohta on Hankija selgitanud, miks need ei vasta nõutud kriteeriumitele (Vaidlustaja proovitöö punktid 6.2, 6.3 ja 6.6). See tähendab, et Hankija on vaikimisi möönnud ülejäänud kolme ettepaneku (Vaidlustaja proovitöö punktid 6.1, 6.4 ja 6.5) nõuetekohasust. Järelikult on 25 punkti saamiseks seatud tingimus sisuliselt täidetud – proovitöös on olemas vähemalt kolm kvaliteetset äriprotsessi muudatusettepanekut. 13.2. Hankija on tõlgendanud 1 punkti kriteeriumi („…kuid kolm või rohkem muudatust on puudulikud“) karistuslikult ja isoleeritult. Madalaima hindamistaseme eesmärk on kirjeldada olukorda, kus pakkuja on küll arvuliselt esitanud nõutud arvu äriprotsessi muudatusi, kuid nendest ükski ei ole sisuliselt kvaliteetne (st mitte ükski esitatud muudatusettepanekutest ei ole selgelt põhjendatud ega rakendatav ega toeta NESi jõudlust). Hankija eksimus seisneb siin seisukohas, et kolme puuduse leidmine tühistab automaatselt ülejäänud kolme kvaliteetse ettepaneku olemasolu. 14. Hankija on rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid 14.1. Hankija tõlgendus viib olukorrani, kus „rohkem on vähem“, st kui pakkuja esitaks vaid 3 ettepanekut ja need oleksid Hankija hinnangul head, saaks ta 25 punkti – nii nagu on Protokollist nähtuvalt teinud Kolmas isik. Kui aga pakkuja otsustab olla põhjalikum ja esitab 6 ettepanekut, millest 3 on samaväärselt head ja 3 täiendavat osutuvad Hankija silmis puudulikuks, on pakkuja proovitöö Hankija hinnangul madalaima punktisumma vääriline. Selline lähenemine tähendab seda, et hoolsamat pakkujat karistatakse täiendava analüüsi ja alternatiivide pakkumise eest, mis rikub otseselt RHS § 3 p-des 1 ja 4 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. 14.2. Hankija tõlgendus eeldab, et 25 punkti saamiseks peavad eranditult kõik esitatud muudatusettepanekud olema puudusteta. Hindamismetoodika tekst sellist tingimust aga ette ei näe – metoodika nõuab vaid „vähemalt kolme“ kriteeriumitele vastavate ettepanekute olemasolu. Hindamismetoodika ei ütle, et „kõik esitatud muudatused 4  peavad olema veatud“. Olukorras, kus Vaidlustaja on tõendanud oma proovitöö kvaliteeti nõutud mahus, on Hankija kohustatud omistama proovitööle selle sisu eest maksimaalsed punktid. 14.3. Samuti tekitab selline Hankija tõlgendus olukorra, kus täiendavate ettepanekute tegemine muutub pakkujatele riskantseks. Kui Hindamismetoodika oleks ette näinud, et mahukam analüüs võib nõuetele vastavate ettepanekute väärtuse tühistada, poleks Vaidlustaja täiendavaid variante esitanud. Ei tohi eeldada, et pakkuja peab teadlikult oma panust piirama, et vältida „karistust“ oma põhjalikkuse eest. 14.4. Hankija on olnud teadlik pakkujate soovist esitada rohkem kui kolm ettepanekut. Riigihangete registri teabevahetuses (22.01.2026 vastus küsimusele #1046984) märkis Hankija, et ta ei käsitle proovitöö lehekülgede arvu absoluutse piirina ja ootab mahult mõistlikku tööd. Hankest huvitatud isik on oma küsimuses viidanud asjaolule, et „häid ettepanekuid ja alternatiive on tegelikult rohkem“ kui kolm. Hankija vastusest ei nähtunud vähimatki viidet sellele, et „vähemalt kolme“ ettepaneku nõude täitmisel võiksid täiendavad alternatiivid tuua kaasa punktisumma vähendamise. Vastupidi – Hankija poolt tekitatud ootus, et mahtu võib ületada mõistlikkuse piires, kinnitas pakkujatele, et hindamisel on määravaks ettepanekute sisuline kvaliteet, mitte puudustega ettepanekute arv. 15. Hankija on rikkunud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid 15.1. Riigihangete seaduse ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad hindamiskriteeriumid olema selged ja üheselt mõistetavad. Kui hindamismetoodika on koostatud selliselt, et seda on võimalik tõlgendada nii „heade ettepanekute kokkulugemisena“ kui ka „vigade kokkulugemisena“, siis on tegemist ebaselge RHAD-iga. 15.2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tõlgendatakse hanke alusdokumentide ebaselgust koostaja (Hankija) kahjuks ja pakkuja jaoks soodsamal ja vähem koormaval viisil.1 Hankija ei tohi rakendada pakkujat kahjustavat tõlgendust, mida ei ole võimalik RHAD-i tekstist üheselt välja lugeda. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et „keelatud on ka tõlgendada kehtestatud kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumidest meelevaldselt tingimusi, mida hanketeates või hankedokumentides sätestatud ei ole.“2 15.3. RHS § 3 ja § 117 kohaselt peab hindamine toimuma rangelt varem avaldatud kriteeriumide alusel. Hindamismetoodika ei sätestanud, et lisaks nõutud kolmele kvaliteetsele ettepanekule esitatud täiendavad nõrgemad ettepanekud „nullivad“ ära kvaliteetsete ettepanekute väärtuse. Hankijal ei ole lubatud pärast pakkumuste avamist välja mõelda uusi hindamise aluseid või tuletada hindamismetoodikast 1 VAKO 73-17/183856, p 15. 2 TlnRnKo 3-15-2102, p 17. 5  nõudeid, mida see ette ei näe. Selline käitumine on vastuolus RHS § 3 p-st 1 tuleneva läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. 16. Hankija praktika Hindamismetoodika rakendamisel on vastuoluline 16.1. Hankija on rakendanud sisuliselt identse ülesehitusega alakriteeriumite (nr 2 ja nr 3) hindamisel vastandlikku loogikat, mis viitab hindamise ebaühtsusele ja meelevaldsusele. 16.2. Alakriteerium nr 2 („Tehniliste parendusettepanekute sisulisus ja mõju“) eest oli võimalik saada maksimaalselt 25 punkti, kui „Esitatud on vähemalt kolm sisulist ja põhjendatud tehnilist parandusettepanekut…“. Vaidlustaja esitas selles osas kokku 10 ettepanekut. Hankija märkis Protokollis: „…hindas hankija kõiki kümmet esitatud ettepanekut ja leidis, et vähemalt 3 esitatud parendusettepanekut on realistlikud /…/. Kolme või enama ettepaneku puhul on selgelt kirjeldatud, kuidas need tõstavad NESi jõudlust…“ . Alakriteeriumis nr 2 rakendas Hankija õigesti sisulist hindamisloogikat: tuvastades esitatud proovitööst (10 ettepanekut) nõutud miinimumarvu (3) kvaliteetseid ettepanekuid, omistas ta proovitööle maksimaalsed 25 punkti selle alakriteeriumi eest. Hankija ei asunud sealjuures loendama ülejäänud ettepanekute võimalikke puudusi ega vähendanud nende tõttu punkte. 16.3. Alakriteeriumis nr 3 rakendas Hankija aga eelnimetatule vastupidist loogikat. Vaidlustaja tegi selles osas 6 ettepanekut. Analoogselt alakriteeriumiga nr 2 tuvastas Hankija siingi kolm nõuetekohast ettepanekut (punktid 6.1, 6.4 ja 6.5, millele Hankija etteheiteid ei teinud). Selle asemel, et tõdeda maksimaalse punktiskoori jaoks vajaliku taseme („vähemalt kolm… on selgelt põhjendatud“) täidetust, keskendus Hankija ülejäänud kolmele ettepanekule, et langetada punktisumma miinimumini (1 punkt). 16.4. On lubamatu, et Hankija muudab hindamisloogikat pakkumuste hindamise ajal – ühe kriteeriumi alusel loetakse õnnestumisi ja teises ebaõnnestumisi. 17. Vaidlustaja poolt esitatud äriprotsessi muudatuste sisuline vastavus Hindamismetoodikale 17.1. Lisaks eeltoodud eksimustele on Hankija andnud Vaidlustaja proovitööle ka ebaõige sisulise hinnangu. Vaidlustaja rõhutab, et proovitöö sisaldab piisavas mahus (vähemalt kolme) selgelt põhjendatud ning rakendatavaid äriprotsessi muudatusettepanekuid, mis toetavad NESi jõudlust. Järgnevalt lükkab Vaidlustaja ümber Hankija väited ettepanekute puuduste kohta, tõendades nende puhul eraldiseisvalt, et tegemist on sisuliselt nõuetekohaste ettepanekutega, mis vastavad iseseisvalt alakriteeriumi nr 3 kõrgeima punktisumma (25 punkti) saamiseks seatud vajalikele tingimustele. 17.2. Hankija on hinnanud mittesobivaks Vaidlustaja proovitöö punktis 6.2 nimetatud äriprotsessi muudatuse. 6  17.2.1. Väljavõte Protokollist: ÄRISALADUS EEMALDATUD 17.2.2. Vaidlustaja vastuväited: ÄRISALADUS EEMALDATUD 17.3. Hankija on hinnanud mittesobivaks Vaidlustaja proovitöö punktis 6.3 nimetatud äriprotsessi muudatuse. 17.3.1. Väljavõte Protokollist: ÄRISALADUS EEMALDATUD 17.3.2. Vaidlustaja vastuväited: ÄRISALADUS EEMALDATUD 18. Kokkuvõte Hankija otsus hinnata Vaidlustaja proovitöö alakriteerium nr 3 alusel madalaima hindepunktiga 1 punkt on õigusvastane, sest RHAD ei näe ette sellist tingimust, mis võimaldab Vaidlustajale alakriteerium nr 3 alusel hindepunkte selliselt vähendada. Vaidlustaja proovitööd tuleb alakriteerium nr 3 alusel hinnata maksimaalse 25 punktiga. Eelkirjeldatust tulenevalt tuleb Hankija edukaks tunnistamise otsus tühistada. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED 19. Tähtaegsus Vaidlustus avatud hankemenetluses tehtud hankija otsuse peale peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest küll 23.03.2026, kuid edastas otsuse juurde kuuluvad sisulised põhjendused väljavõttena Protokollist alles kaks päeva hiljem - 25.03.2026, mis märgib tähtaega, mil Vaidlustaja sai teada oma õiguste rikkumisest. Euroopa Kohtu praktikast3 tuleneb, et hankija otsuse vaidlustamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui pakkujat on teavitatud põhjustest, mis viisid teatava sisuga otsuse vastuvõtmiseni. Seega algas vaidlustamise tähtaeg kulgema Protokolli edastamisest (25.03.2026) ja käesolev vaidlustus on tähtaegne. 20. Vaidlustamisõigus Vaidlustaja on vaidlustatud Riigihankes pakkuja, kelle pakkumus on hetkel pingerivis kolmandal kohal. Vaidlustuse rahuldamise korral tõuseks Vaidlustaja pakkumus pingerivis esimeseks ning tal oleks võimalik jõuda ise lepingu 3 C-406/08, p-d 25-35. 7 sõlmimiseni. Seega on täidetud kõik RHS § 185 lg-st 1 tulenevad vaidlustamisõiguse eeltingimused. 21. Vaidlustuse ese VAKO praktika kohaselt on ühe pakkumuse ebaõige hindamine, kui see tingis teise pakkumuse õigustamatu edukaks tunnistamise, vaidlustatav selle teise pakkumuse edukaks tunnistamise kaudu. Seetõttu on käesoleva vaidlustusega nõutud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. 22. Riigilõiv Vaidlustaja on RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on lisatud käesolevale vaidlustusele. 23. Menetlusliik Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 24. Tõendid Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes lisanud vaidlustusele neid tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registri kaudu kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). Lugupidamisega Oliver Väärtnõu Cybernetica AS juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 8