Vastus täiendavale pöördumisele

Viimsi Vallavalitsus Meie 10.04.2026 nr 12.2-1/1627-1 [email protected] Märgukiri Austatud hankija Rahandusministeeriumile laekus 03.03.2026 pöördumine hinnangu saamiseks, kas Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange „Liikumisõpetuse ja loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ (viitenumber 298104, edaspidi riigihange) on läbiviidud ning lõpetatud kooskõlas riigihangete seadusega (RHS). Rahandusministeeriumi ülesandeks on riigihangete valdkonnas lisaks poliitikakujundamisele ja õigusloomele ka RHS-i küsimustes nõustamine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ning soovituste, juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Kuigi hankelepingu sõlmituse korral on hankemenetlus lõppenud ja seepärast on absoluutse menetlustakistuse tõttu välistatud Rahandusministeeriumi juhtumipõhine ad hoc järelevalve (RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1), on Rahandusministeeriumil erandlikult võimalik reageerida pärast hankemenetluse lõppemist ilmnenud põhjendatud rikkumise kahtlusele ex post valimipõhise kontrolliga nn inspektsioonilise järelevalvetegevuse vormis (RHS § 205 lg 1 p 2, § 206 lg 4). Lisaks sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Tegemist on informatiivse korrakaitselise teabetoiminguga, s.o avaliku halduse kandja mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusega (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3- 3-1- 70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud eeldusest, et soovitusi ning juhiseid võidakse anda juhtumi- või valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1- 2 sätestatud korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 146). Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu nii riigihankes lepingu lõppemise ja muutmise andmete nõuetekohasele esitamisele kui ka hankelepingu nõuetekohase täitmise kontrollimisele ja tagamisele. RHS § 83 lg 7 p-de 1 ja 2 kohaselt esitab hankija riigihangete registrile (edaspidi eRHR) 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist teabe hankelepingu tegeliku maksumuse ja hankelepingus tehtud muudatuste kohta, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, tutvus Rahandusministeeriumi esindaja riigihangete registris (RHR) riigihanke kohta avaldatud andmetega ja võttis telefoni teel ühendust Viimsi Vallavalitsuse poolse hanke eest vastutava isikuga, et täpsustada riigihanke kohta esitatud lepingu lõpetamise andmeid. Rahandusministeerium juhtis hankija tähelepanu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud dokumendile „Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks“1. Juhendis toodu kohaselt lepingu lõpetamise kuupäev on päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Vaegtööde korral lõpeb leping siis, kui ka vaegtöödega seotud kohustused on täidetud. Kui lepingut muudeti, näiteks täitmise tähtaega pikendati, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu lõpetamise kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Poolte kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja vastu võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed lepingujärgsed kohustused hankija ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused, mis on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine töövõtjale. Samas kui töövõtja ei ole töid tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostanud, tegemata on vaegtööd, ei saa lugeda lepingut lõppenuks. Hankelepingu lõppemise päevaks on üldjuhul mõlemapoolsete kohustuste täitmise päev, so siis, kui hankeleping lõpeb kohase täitmisega ja hankija poolse viimase maksega (VÕS § 186 p 1). Hankija on 11.12.2025 RHRis teabevahetuse teel (ID 1037417) selgitanud järgmist: /…/ batuut on tarnitud tellijale ning toimetatud Püünsi Kooli. 2025. aasta erakordselt vihmane sügis ei võimaldanud seda paigaldada ilma, et kooli õueala oleks saanud olulisel määral kahjustada. Sellest tulenevalt on hankija ja tarnija (Baltimpleks OÜ) kokku leppinud, et batuudi paigaldamine teostatakse vaegtööna 2026. aasta kevadel, esimesel võimalusel, kui maapinna seisund seda võimaldab /…/. Järelikult ei saa lugeda lepingut lõppenuks enne, kui ka vaegtöödega seotud kohustused on täidetud. Täiendavalt soovime juhtida hankija tähelepanu lepingu muudatuste andmete puudulikule esitamisele. RHR-ist nähtub, et hankija on muutnud hankelepingut RHS § 123 lg 1 p 1 alusel (ID 1043059, lepingu maksumuse suurenemine 9,41%). Hankija on küll lepingu lõpetamise andmetes märkinud lepingu tegelikuks maksumuseks 30 458,99 (sõlmitud lepingu maksumus oli 27 839,00), kuid samas märkinud lepingu lõpetamise andmetes, et lepingu tingimused ei muutunud. See tähendab, et hankija ei ole esitanud RHR-ile RHS § 83 lg 7 p 2 kohaselt nõutud teavet (st hankija ei ole märkinud RHR-ile hankelepingu lõppemise andmete esitamisel, et hankelepingu tingimused muutusid „JAH“ ega ole lisanud muudatuste kirjeldust koos soovitusliku viitega vastavale RHS § 123 alusele. Järelikult on RHR-s esitatud info hankelepingu tingimuste (mitte)muutumise kohta väär, kuna hankija ei ole lepingu lõpetamise andmetes esitanud teavet muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja maksumuse suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg 1 vastava(te)le punkti(de)le ja esinevatele faktilistele asjaoludele. Seetõttu tuleb hankijal RHR-s esitatud andmed üle vaadata ja parandada. Seoses RHR-is andmete muutmise ja/või parandamisega selgitame, et kui hankija tuvastab, et on lepingu sõlmimise kohta andmete esitamisel eksinud, siis saab ta ka teostatud hankes andmeid parandada, algatades hanke menetlemise töölaualt sektsioonis „Hanke täitmine/lõpetamine“ tegevuse „Lepingu andmete parandamine“. Täpsemate juhiste saamiseks soovitame pöörduda registri kasutajatoe poole. 1 Arvutivõrgus kättesaadav: Juhend RHRile lepingu andmete esitamisest 11.2.22.pdf 2 Rahandusministeeriumile esitatud järelevalveteate kohaselt vahetati algselt parima pakkumuse esitanud ettevõtte poolt pakutud maasisene batuut teise mudeli vastu. Samuti on tekkinud küsimus, kas kõik ülejäänud riigihankes tarnitavad tooted vastavad nõutud tehnilisele kirjeldusele. Seetõttu peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu asjaolule, et riigihanke menetluse tulemusena tuleb hankijal üldjuhul sõlmida hanke- ja raamleping riigihanke alusdokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumuses toodud tingimustel (vt RHS § 120 lg 1) ja samadel tingimustel tuleb pooltel ka lepingut täita. Hankelepingu tingimuste muutmise keeld enne hankelepingu sõlmimist ning lepingutingimuste muutmise piirangud lepingu täitmise käigus tagavad läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise (RHS § 3 p-d 1-2). Regulatsiooni eesmärk on kaitsta ettevõtjate võrdset kohtlemist ning vältida üksikute ettevõtjate eelistamist ja hankija meelevaldset tegutsemist. Sellest tulenevalt peab hankija hankelepingu sõlmima rangelt riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Hankija kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei lõpe hankelepingu sõlmimisega, kuna riigihanke korraldamine, sh asjade ostmine (RHS § 4 p 16), hõlmab ka hankelepingu täitmist. Seega on hankija nimetatud üldpõhimõtetega seotud ka lepingu täitmise etapis. Riigihanke alusdokumentide tingimustest kinnipidamiseks ning seeläbi riigihanke üldpõhimõtete kaitstuse tagamiseks (ennekõike kõigi pakkujate ja kõigi riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate võrdseks kohtlemiseks ning õigusvastaste eeliste ja hankija poolse meelevaldsuse vältimiseks), samuti ennetamaks olukordi, kus hoolimata hankelepingu muutmise kohta kirjaliku kokkuleppe puudumisest võidakse hankija tegevusetust ettevõtjapoolsele hankelepingu ebakohasele täitmisele (mitte)reageerimisel lugeda hankelepingu õigusvastaseks muutmiseks (vt C-441/22 ja C-443/22, p-d 55-65), soovitame hankijal rakendada hankelepingu täitmise käigus alati kõrgendatud hoolsusstandardit ning olla toodete vastuvõtmisel eriti valvas. Lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise vajadusele on Rahandusministeerium korduvalt hankijate tähelepanu juhtinud. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele, sh Viimsi Vallavalitsusele, vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024. Peame vajalikuks seda käesolevaga uuesti meelde tuletada. Eeltoodust tulenevalt palume Viimsi Vallavalitsusel vajadusel korrigeerida riigihanke lõpetamise kohta esitatud andmed ja informeerida sellest Rahandusministeeriumi e-posti aadressil [email protected]. Küsimuste korral palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht Kertu Kuiv 58851394: [email protected] 3  Allar Kajandi Boxlogo OÜ Meie 13.04.2026 nr 12.2-1/1001-4 [email protected] Vastus täiendavale pöördumisele Austatud härra Kajandi Vastuseks Teie täiendavale pöördumisele märgime, et jääme oma 18.03.2026 kirjas nr 12.2- 1/1001-2 toodud selgituste juurde riigihangete seaduse (RHS) § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetluse alustamata jätmise kohta. Selgitame veelkord, et RHS-i 9. ptk-i sätted jätavad Rahandusministeeriumile ulatusliku otsustusvabaduse küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil üleüldse alustada või mitte, ja diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet rakendada.1 Olukorras, kus hankeleping on sõlmitud ei ole enam juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine võimalik. RHS § 206 lg 1 p 4 järgi on riigihanke menetluse, sh hankemenetluse, lõppemine, asjaoluks, mis imperatiivselt välistab järelevalvemenetluse alustamise ja läbiviimise juhtumipõhiselt. Kui riigihange on lõppenud, puudub järelevalveasutusel õiguslik alus juhtumipõhise järelevalvemenetluse (RHS § 205 lg 1 p 1) algatamiseks ning hankemenetluse õiguspärasust sisuliselt hinnata (sh küsida hankijalt välja esitatud pakkumusi). Selgitame, et kuigi Rahandusministeerium võib järelevalvemenetlust alustada RHS § 205 lg 1 p 2 alusel ka valimipõhise kontrollina, ei ole valimipõhine järelevalvemenetlus ette nähtud üksikjuhtumite lahendamiseks. Valimipõhise järelevalve eesmärk on laiemate ja süsteemsete riigihankepraktikate hindamine, mitte üksiku lõppenud hanke õiguspärasuse kontrollimine. Kuivõrd konkreetse lõppenud hanke puhul ei ole tuvastatud süsteemset ega korduva iseloomuga probleemi, puudub alus laiema fookusega valimipõhise järelevalvemenetluse alustamiseks ning valimipõhise järelevalvemenetluse algatamine ei oleks põhjendatud ega eesmärgipärane. Täiendavalt selgitame, et valimipõhises järelevalvemenetluses, mis saab päädida pelgalt konstateeriva ning preventiivse, õpetliku ja hankijat juhendava iseloomuga kontrolliaktiga (RHS § 209 lg 1 ja lg 2 p-d 4-5), ei ole võimalik hankijale õiguslikult siduva ja kohustava ettekirjutuse tegemine. RHS § 208 lg-d 1-2, mis reguleerivad ettekirjutuse tegemist, on kohaldatavad ainult ad hoc juhtumipõhistes järelevalvemenetlustes ning ettekirjutuste tegemine on ajaliselt piiratud – mõlemat liiki ettekirjutusi, nii hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks kui ka rikkumise lõpetamiseks kohustavaid ettekirjutusi, saab teha ainult ajani, 1 RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 141 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 mil hankeleping pole veel sõlmitud (vt RHS § 208 lg 1 ja lg 2 „enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist“). Oma täiendavas pöördumises selgitate, et Teil ei olnud võimalik varem järelevalveteadet esitada, sest hankija andis vastavasisulised vastused alles 2026. aastal selle kohta, et pakkuja ei esitanud hankes pakutavaid tooteid ning algselt parima pakkumuse vormistanud ettevõtte poolt pakutav maasisene batuut ei sobi hankijale ning see vahetati teise mudeli vastu. Teie arvates ei ole hankes esitatud tooteid sellisel määral või mahus lubatud vahetada, seda enam, et asendades algselt pakutud toode tingimustele mittevastava odavama versiooniga saavutati kogumaksumuse eelis ning hanke võit. Samuti tekitab küsimusi kõigi ülejäänud toodete vastavus nõutud tehnilisele kirjeldusele, kas need ikkagi vastavad või mitte. Märgite, et Rahandusministeeriumi 18.03.2026 vastuses ei ole käsitletud, kuidas oli võimalik hankijal parima pakkumuse vormistanud ettevõtte pakkumust hinnata, kui pole ühtegi pakutavat toodet (nimeliselt) esitatud ning kuidas oli võimalik tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele vastavust ning teiste pakkujate pakkumusi võrrelda omamata täielikku nimekirjalist ülevaadet tarnitavatest toodetest. Samuti soovite vastust küsimusele, kas riigihankes võib hankija pakkuja poolt paljasõnaliselt vastavustingimuste kinnitamisel loota, et tarnitakse tehnilisele kirjeldusele vastavad tooted. Märgite, et te pole varem ühelgi sarnasel hankel osalenud ning tavapraktikas, kui hankes pakutavaid tooteid ei esitata või esineb mõni muu rikkumine, siis pakkuja diskvalifitseeritakse. Käesoleva hanke puhul seda ei tehtud, vaid öeldi, et kõik vastab, kuigi tegelikult mitte. Uue informatsioonina viitate kolmanda osapoole tunnistusele, et parima pakkumuse vormistanud ettevõtte avaldas vahetult peale hanke tulemusi batuudi mudeli, mida kavatses tarnida ning lisas, et see on teiste pakkujate poolt pakutud tootega võrreldes kordades soodsam ning ei pruugi tegelikkuses sobida ja lõpuks tarnis parima pakkumuse vormistanud ettevõte hankijale sama batuudi, mida pakkusid kõik ülejäänud pakkujad. Rahandusministeerium ei nõustu väitega, et Boxlogo OÜ-l ei olnud võimalik varem teadet esitada. Riigihangete registris tulemdokumentide lehel avaldati 27.08.2025 Viimsi Vallavalitsuse 26. august 2025 korraldus nr 342 „Riigihankes nr 298104 „Liikumisõpetuse ja loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste edukaks tunnistamine ning hankelepingute sõlmimine“. Teabevahetuse teel on Boxlogo OÜ järgmisel päeval 28.08.2025 küsinud hankijalt selgitusi (vt sõnumi ID 1001252): “Liikumisõpetuse õppevahendite soetamise raames esitatud pakkumuste hindade võrdluses on eduka pakkuja esitatud lõppsumma ülejäänud neljast pakkumusest vähemalt 20% soodsam, mis on antud turusituatsiooni, toodete nõutud spetsifikatsiooni, koguseid, paigaldust ning transporti arvesse võttes ebaloogiliselt madal hind. Riigihangete puhul on taoline hindade erinevus ebatavaline ning kahtlustäratav, mis tekitab küsitavusi pakutavate toodete vastavuses ning kvaliteedis.” Olukorras, kus teate esitajal tekkis vahetult pärast edukaks tunnistatud otsuse teatavakstegemist kahtlus pakutud toodete vastavuses tehnilisele kirjeldusele ning hankijalt teabevahetuse käigus saadud vastused ei olnud piisavad, oli järelevalveteate esitajal kui riigihankes teiseks jäänud pakkujal menetluslik õigus ja reaalne võimalus esitada VaKo-le vaidlustus riigihankes nr 298104 tehtud otsuste peale. Järelevalveteate esitaja seda võimalust siiski ettenähtud tähtaja jooksul ei kasutanud. Seoses pakkumuste vastavuse kontrollimisega selgitame järgmist. 2 RHS § 114 lg 1 esimene lause kohustab hankijat hankemenetluses kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kõigile tingimustele ja kontrolli tulemustel tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 1 teise lause kohaselt ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses. Vastavalt RHS § 117 lg-le 1 kuuluvad hindamisele üksnes eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused. Seega on pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentides, sh tehnilises kirjelduses, toodud nõuetele sine qua non ilma milleta ei saa hankelepingut sõlmida – pakkumuse sisuline vastavus on pakkumuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimise vältimatuks eeltingimuseks. Pakkumuse vastavuse kontrollimise puhul on VaKo leidnud, et eelkõige kontrollib hankija pakkumuse vastavust pakkumuses esitatud dokumentide alusel ja kahtluse tekkimisel kas küsib pakkuja käest selgitusi või kogub ise tõendeid ning RHS ei sea hankijale mingeid piiranguid selles, milliste dokumentide alusel pakkumuse sisulist vastavust kontrollida (VaKo otsus 224-25/298537 30.10.2025). Samas otsuses on VaKo osundanud: Riigikohus on 19.12.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1464 (p 16) leidnud, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. [---]. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2). Riigikohus on oma 02.09.2025 otsuses kohtuasjas 3-24-3485, p 29 korranud kohtuasjas 3-19-1464 tehtud otsuse p-is 16 esitatud seisukohta. Hankija on teabevahetuses korduvalt (vt sõnumi ID 1043628) selgitanud järgmist: “Selgitame, et käesoleva hanke puhul oli määravaks tehnilises kirjelduses esitatud tootenõuete miinimumtingimustele vastavus. Nagu hanke alusdokumentides on sätestatud, pidi pakkuja oma pakkumuses tagama, et iga pakutav toode vastab nõutud kriteeriumitele. Hankija ei seadnud kohustuslikuks iga toote puhul konkreetse mudeli nimetuse, artikli koodi ega tootja lingi esitamist; kontrollis esitatud infot ning veendus, et pakkuja on tõendanud toodete vastavust hankes esitatud tingimustele; lähtus esitatud pakkumusest tervikuna, hinnates selle vastavust hankedokumentides sätestatud tehnilistele ja õiguslikele kriteeriumitele. Näidislingid, mida hankija oli tehnilises kirjelduses lisanud, olid illustratiivse tähendusega ega olnud siduvad ega kohustuslikud. Nende eesmärk oli suunata tähelepanu soovitud toote omadustele ja tehnilistele parameetritele, mitte määrata konkreetset mudelit või tootjat. Hankemenetluse käigus ei tuvastatud, et edukas pakkuja oleks esitanud tooteid, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. Seetõttu kinnitas hankija pakkumuse vastavuse ja sõlmis hanke edukaks osutunud ettevõttega lepingu.” Kokkuvõttes kuulub pakkumuste vastavuse hindamine, pakkujate kvalifitseerimine ning pakkumuste võrdlemine hankija pädevusse ja vastutusalasse. Hankija on ühtlasi kohustatud olema hoolas ka lepingu täitmise käigus tarnitavate toodete kontrollimisel. Lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise vajadusele on Rahandusministeerium korduvalt hankijate tähelepanu juhtinud. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele, sh Viimsi Vallavalitsusele, vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024 ning juhtisime sellele uuesti tähelepanu hankijale 10.04.2026 edastatud märgukirjas. 3 Võtame Teie poolt esitatud teabe teadmiseks. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Edaspidiseks soovitame sarnaste asjaolude ilmnemisel pöörduda õigeaegselt hankemenetluse kestel VaKo poole, et võimaldada hankemenetluse läbiviimise tõhusat ja õigeaegset kontrolli ning vältida RHS-ga tagatud kaebeõiguse minetamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht Lisa: Rahandusministeeriumi 10.04.2026 märgukiri nr 12.2-1/1627-1 (3 lehel) Kertu Kuiv 5885 1394 [email protected] 4