Hankija vastus vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Vaidlustaja: Enersense Aktsiaselts Registrikood: 11445550 Aadress: Lõõtsa 12, 11415 Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Tavo Tiits Advokaadibüroo COBALT Aadress: Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Elering AS Registrikood: 11022625 Aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn E-post: [email protected] Hankija esindajad: Lysann Viitamees E-post: [email protected] Rene Pillesson E-post: [email protected] 1  Kolmas isik: AS INF Ehitus Registrikood: 11097051 Aadress: Radisti tee 7, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa E-post: [email protected] ELERING AS VASTUS ENERSENSE AKTSIASELTSI 13.04.2026 VAIDLUSTUSELE I TAOTLUSED 1. Jätta Enersense Aktsiaseltsi vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud Enersense Aktsiaseltsi kanda. II ASJAOLUD 1. Elering AS (edaspidi ka Hankija) kuulutas 15.12.2025 välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Vanasadama 110kV kaabelliinid“ (viitenumber 303692). 2. Pakkumuse esitasid 02.03.2026 6 pakkujat: Tambel Konsult OÜ, Enersense Aktsiaselts (edaspidi ka Vaidlustaja), AS INF Ehitus, AS Connecto Infra, Corle OÜ ning LEONHARD WEISS OÜ. 3. Hankija tegi 02.04.2026 otsuse nr 26-11/2026 (edaspidi ka Vaidlustatud otsus), millega tunnistas pakkujate Tambel Konsult OÜ (16473893), Enersense Aktsiaselts (11445550), AS Connecto Infra (10722319), Corle OÜ (11270435) ja LEONHARD WEISS OÜ (12083348) pakkumused mittevastavaks ja lükkas pakkujate pakkumused tagasi. Vaidlustatud otsusega tunnistas Hankija edukaks pakkumuseks pakkuja AS INF Ehitus (11097051) poolt esitatud pakkumuse kui majanduslikult soodsaima pakkumuse ning otsustas Kolmanda isiku kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata. Lisaks otsustas Hankija sõlmida Kolmanda isikuga hankelepingu, maksumusega 1 758 000,00 eurot (käibemaksuta). 4. Hankija edastas 02.04.2026 pakkumuse esitanud ettevõtetele Vaidlusaluse otsuse läbi riigihangete registri (edaspidi RHR) teabevahetuse sektsiooni. 5. Vaidlustaja esitas 13.04.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi Vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks hankija Elering AS 02.04.2026 otsuse Enersense Aktsiaseltsi pakkumuse tagasilükkamise ja kolmanda isiku AS INF Ehitus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning otsuse eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise kohta. 6. Vaidlustuskomisjon edastas vaidlustuse Hankijale 14.04.2026. Hankija sai vaidlustuse kätte 14.04.2026. RHS § 194 lg 5 kohaselt peab Hankija esitama vastuse kolme tööpäeva jooksul pärast vaidlustuse saamist vaidlustuskomisjonilt, seega on vastuse esitamise tähtaeg 17.04.2026. 2 III HANKIJA SEISUKOHAD 7. Hankija on seisukohal, et vaidlustus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hankija on Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud nii RHS-st kui ka jälginud riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) määratud Juhiseid Pakkujatele. Vaidlustaja pakkumus ei vasta muhvidega seonduvas osas RHAD-s nõutud tingimustele 8. Esimese etteheitena toob Vaidlustaja välja, et Hankija on tema pakkumuse tagasi lükanud põhjusel, et Vaidlustaja on kasutanud 2 erineva seadme esitamise õigust vastavalt RHAD-ile ja esitanud oma pakkumuses kahe erineva tootja muhvid, millest ühe tootja muhvid ei vasta RHAD- s sätestatud tingimustele. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja pakutavad Prysmiani muhvid ei ole RHAD-le vastavad. Vaidluse keskmes on küsimus, kas olukorras, kus pakkuja on pakkumuses esitanud kahe erineva tootja muhvitüübid, peavad mõlemad esitatud muhvitüübid vastama RHAD- s sätestatud tingimustele, et pakkumust saaks lugeda nõuetele vastavaks. 9. Hankija jääb Vaidlustajale esitatud pakkumuse tagasilükkamise otsuse sisulistes põhjendustes väljendatud seisukoha juurde. Pakkujal on õigus sisustada pakkumust oma parima äranägemise järgi ja sealhulgas valida, millist (millise tootja) toodet ta hankijale pakkumuses pakub, arvestades pakutavatele toodetele RHAD-s esitatud tingimustele vastavuse nõudega, st et pakutav toode peab vastama kõikidele RHAD esitatud tehnilistele tingimustele1. Üldine kohtu-ja vaidlustusmenetluste praktikas välja kujunenud seisukoht on, et pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud kõigile tingimustele tervikuna igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest2. Hankija peab pakkumuse vastavust kontrollima sellisena nagu see tähtpäevaks esitati. 10. Isegi kui vaidlustaja pakkumuses pakutavad Pfistereri muhvid vastavad RHAD-s esitatud tingimustele, ei muuda see asjaolu, et pakkumuses pakutud Prysmiani muhvid RHAD-le ei vasta. Olukorras, kus pakkuja otsustab mingil põhjusel oma pakkumuses esitada infot, mis muudab pakkumuse mittevastavaks, on see tema enda risk, mida ei ole võimalik tagantjärele heastada3. Hankija ei saa pakkumusest välja valida RHAD-ile vastavaid osasid ja RHAD-ile mittevastavat osa ignoreerida, vaid pakkumuse vastavuse kontrollimise alus on pakkumus tervikuna. RHS § 114 lg 1 sellist Vaidlustaja viidatud osalist pakkumuse „ümberkujundamist“ ette ei näe. 11. Hankija seisukohta toetab ka RHAD dokumendi „750_110kV_Cable_Specification_2025-11-26“ punktis 12 esitatud kontrollnimekiri. Hankija on nõudnud järgmist: „Filled questionnaire of terminator and joint (separate questionnaire for every type, if different cables are in tender)“ ning „Type test certificate and type test reports for all terminators and joints in tender“. 12. Nimetatud nõuetest tuleneb, et juhul kui pakkuja esitab pakkumuses rohkem kui ühe muhvitüübi või -tootja, tuleb iga pakkumuses esitatud muhvitüübi kohta esitada eraldi otsa- ja jätkumuhvide kohta täidetud küsimustik (eraldi küsimustik iga tüübi kohta, kui hankes on erinevad kaablid) ning kõigi pakkumuses pakutavate otsa- ja jätkumuhvide kohta tüübikatsetuste sertifikaadid ja protokollid, mis omakorda peavad iseseisvalt vastama RHAD-s sätestatud tingimustele. Lisaks tuleneb RHAD dokumendi „031A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon“ üldosast pakkujatele selge kohustus tagada pakkumuse täielik vastavus RHAD-s sätestatud nõuetele. Nimelt on selles sätestatud: „Pakkuja peab olema veendunud ja kinnitama, et kõik pakutavad seadmed vastavad 1 VAKO 13.08.2014 otsus nr 198-14/153420, p 7.1.2 2 TlnHKo 16.09.2019 nr 3-22-2325, p 36 3 VAKO 30.07.2021 otsus nr 129-21/236097, p 15 3  hankedokumendi nõuetele". Seega, kui kasvõi üks pakkumuses esitatud muhvitüüp ei vasta RHAD-s sätestatud nõuetele või selle vastavus ei ole nõuetekohaselt tõendatud, on Hankijal õigus lugeda pakkumus tervikuna mittevastavaks. 13. Hankija on samuti kohustatud järgima enda kehtestatud tingimusi. Kui Hankija on nõudnud RHAD-s pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist (Hankija on nõudnud muhvitüüpide küsimustikke ning sertifikaate/aruandeid), on Hankija vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud. See omakorda välistab võimaluse, et Hankija asuks pakkumuse vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muudest dokumentidest või nõutu ei ole oluline4. 14. Eelnevast tulenevalt tuleb järeldada, et kui Hankija on lubanud pakkumuses esitada kuni kaks muhvitüüpi, on mõlemad esitatud lahendused pakkumuse lahutamatuks ja sisuliselt oluliseks (võrdseks) osaks, mille vastavust tuleb hinnata iseseisvalt ja täies ulatuses. Hankija on enda kehtestatud tingimustega seotud ega saa pakkumuse vastavuse kontrollimisel käsitleda ühe esitatud muhvitüüpi mittevastavust ebaolulisena. Seega peab pakkumus olema nõuetele vastav kõigi esitatud muhvitüüpide osas, vastasel juhul ei saa pakkumust tervikuna lugeda RHAD-le vastavaks. 15. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et olukorras, kus Pakkujal on lubatud esitada rohkem kui ühe tootja muhvid (vastavalt dokumendile „031A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon“ lk 1, on lubatud esitada maksimaalselt 2 tüüpi sama nimetusega seadet), ei tähenda see õigust esitada üks vastav ja teine mittevastav muhvitüüp. See tähendab üksnes, et Pakkuja võib esitada mitu RHAD nõuetele vastavat lahendust, mille vastavust peab Hankija sisuliselt kontrollima. Vastupidine tõlgendus oleks ilmselgelt vastuolus läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja kontrollitavuse põhimõtetega. 16. Vaidlustaja väide, et Hankija on rakendanud tagasilükkamise alusena tingimust, mida RHAD ei sisaldanud5, ei ole põhjendatud. Kuna käesoleval juhul ei ole Hankija RHAD-s ette näinud, et ühe pakkumuses esitatud tootja muhvide mittevastavuse korral lükatakse pakkumus tagasi, siis tuleb hankijal lähtuda RHS § 114 lg-s 2 sätestatust. Nimetatud säte näeb ette hankija kaalutlusõiguse hinnata, kas pakkumuses esinev kõrvalekalle RHAD sätestatud tingimustest on sisuline või ebaoluline, vajaduse korral küsides pakkujalt täiendavaid selgitusi. Samale seisukohale on jõutud ka kohtupraktikas6. Seega ei ole Hankija kehtestanud uut ega RHAD-s sätestamata tagasilükkamise alust, vaid on kasutanud seadusest tulenevat kaalutlusõigust ja kontrollinud pakkumuse vastavust tervikuna nagu RHS § 114 lg 2 ette näeb. 17. Käesoleval juhul on Hankija palunud Vaidlustajal oma pakkumust selgitada7, et täpsustada esitatud muhvitüüpe. Hankija on pakkumuse tagasi lükanud alles pärast Vaidlustaja esitatud täpsustust, mis kinnitas, et Prysmiani muhvitüüpide osas on tegemist RHAD-i nõuete järgi mittevastavate muhvitüüpidega. Seega tuleb järeldada, et Pakkuja pakkumus ei vastanud RHAD- s sätestatud nõuetele ning pakkumuse tagasilükkamine oli põhjendatud. Vaidlustaja pakkumuses sisalduvad ka muud sisulised puudused 18. Teise etteheitena toob Vaidlustaja välja, et Hankija RHAD ei sisaldanud nõuet esitada infot reguleeritavate piduritega kaablipuki kohta. Hankija hinnangul on RHAD-s esitatud tingimused 4 TrtRnKo 16.07.2021 nr 3-21-394, p 57 5 Vaidlustus, p 2.2.15 6 TlnRnKo 14.11.2023 nr 3-23-1783, p 17 7 RHR sõnum ID-ga 1064607 4  piisavad. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Vaidlustaja vastavat infot pakkumuses ei esitanud; vaidlus seisneb selles, kas sellise info esitamise kohtustus tulenes RHAD-st ning kas selle info puudumine kujutab endast pakkumuse vastavuse seisukohalt sisulist või mittesisulist puudust. 19. Dokumendi „750_110kV_Cable_Specification_2025-11-26“ peatükk 5 ei ole üksnes tööprotsessi kirjeldus, vaid sisaldab siduvaid tehnilisi nõudeid, mis on olulised pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Sealjuures on peatükis 5 esitatud järgmised nõuded: „The cable drum stand, used in pulling process, shall have hydraulic brakes“ ning „Stands for cable drum shall be completed with brakes“. Eelnevalt nimetatud tehnilisi nõudeid pakkumuse vastavuse kontrolliga seob kõnealuse dokumendi peatükis 12 toodud kontrollnimekiri. Nimetatud punkt nõuab mh: „Technical information for all cable laying mashine“, „List of all mashines, planned to use in cable laying process“ ning „All mashines, needed for installation, shall be listed (drilling mashine, winch, feeders, cable laying vessel and etc.)“. Kontrollnimekirjas esitatud dokumentide pakkumuses esitamist nõuab sh vastavustingimuse „Küsimustikud“ punkt 2: „Esitage täidetud küsimustik „Technical information required in document „750 110kV Cable Specification“ p.12 checklist““. 20. Eelnev sõnastus kinnitab, et tegemist ei ole ammendava loeteluga. Vastupidi, väljendid „all machines“ ja „and etc.“ viitavad selgelt kohustusele esitada täielik ülevaade kõigist paigaldusel kasutatavatest seadmetest. Seetõttu tuli pakkujal pakkumuse vastavuse tõendamiseks pakkumuses esitada kõik vajalikud masinad, sealhulgas kaablipukk. Vaidlustaja argument, et peatükis 12 toodu ei hõlma kaablipukki, on seega ebaõige. Peatükis 5 on kaablipukk selgelt välja toodud kui paigaldamisel vajalik masin ning seda tõdeb Vaidlustaja ka oma vaidlustuses, et tööde planeerimisel võeti vastav info teadmiseks8. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et kaablipuki info esitamata jätmine pakkumuses kujutab endast pakkumuse sisulist mittevastavust RHAD-le ning annab aluse pakkumuse tagasilükkamiseks. 21. Kõrgepinge kaablipaigalduses ei ole kaablipuki ja selle pidurisüsteemi küsimus kõrvalise tähendusega. Tehnilise spetsifikatsiooni peatükk 5 reguleerib üksikasjalikult mh tõmbetugevusi, lubatud painderaadiuseid, dünamomeetrite kasutamist, ning teisi meetmeid, mille eesmärk on tagada kaabli terviklikkus ja töö nõuetekohane kvaliteet. Selles kontekstis kujutab hüdrauliliste piduritega kaablipukk endast vältimatut tehnilist lahendust, mis on otseselt suunatud kaabli kahjustumise ennetamisele ja paigaldustöö kvaliteedi tagamisele. Seetõttu tuleb vastava kaablipuki info esitamata jätmist käsitada pakkumuse RHAD nõuetele vastavuse seisukohalt sisulise ja olulise puudusena. 22. Kuivõrd pakkujal on kõrgendatud hoolsuskohustus, pidi mõistlik pakkuja kontrollima, kas kõik esitamisele kuulunud dokumendid said ka tegelikult esitatud. Vaidlustaja ei ole hoolsuskohustust täitnud.9 Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et oleksid esinenud mingid objektiivsed põhjused/takistused, miks Vaidlustajal ei olnud võimalik infot kaablipuki kohta tähtaegselt ehk koos pakkumusega esitada. Vastupidi, Vaidlustaja on tööprotsessis kaablipukiga arvestanud10, kuid jätnud sellekohase info siiski pakkumuses esitamata. Nõuetele vastava ja korrektse pakkumuse esitamise eest vastutab pakkuja11. 23. Vaidlustaja väide, et puudust saaks hiljem selgitusega kõrvaldada, ei ole põhjendatud. Vaidlustaja viidatud kohtu- ja VAKO praktika käsitleb olukordi, kus hilisem täpsustus ei muuda pakkumuse sisu või kus esitatakse üksnes objektiivselt juba varem olemas olnud formaalne dokument. 8 Vaidlustus, p 2.4.2 9 VAKO 11.04.2019 otsus nr 39-19/206397, p 9 10 Vaidlustus, p 2.4.2 11 VAKO 13.10.2025 otsus nr 215-25/297497, p 8.5 5  Käesolevas asjas on aga tegemist täielikult puuduva tehnilise teabega. Seega ei ole tegemist vormilise, vaid sisulise puudusega, mida ei ole lubatud hilisemate selgitustega kõrvaldada12. Kuivõrd pakkumuses kaablipuki kohta info täielikult puudub, tähendaks hilisem info esitamine uue tehnilise sisu lisamist pakkumusse, mille esitamine oli nõutud pakkumuse esitamisega. 24. Olukorras, kus pakkuja on jätnud RHAD-s nõutud andmed pakkumuses üldse esitamata ja ilma nendeta ei ole pakkumuse vastavus riigihankes kontrollitav, ei saa Hankija pakkuja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nõuda pakkujalt pakkumuse hilisemat täiendamist nende andmetega ega asuda teostama pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli võimalike täiendavate selgituste/dokumentide/andmete alusel. Selgituste küsimine ei tohi kaasa tuua riigihanke alusdokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmisel nende esitamist (vt Euroopa Kohtu otsus nr C-523/16, p 51)13. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et Vaidlustaja pakkumuses esinev puudus ei olnud selgituste teel kõrvaldatav, kuna tegemist ei olnud olemasoleva teabe täpsustamise, vaid RHAD nõutud puuduva sisulise teabe hilisema lisamisega ning selline lähenemine oleks käsitatav pakkumuse lubamatu täiendamisena peale pakkumuste esitamise tähtaega. 25. Sealjuures on RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimine hankija kaalutlusõigus, mitte kohustus. Nt kui pakkumuse vastavuse tõendamiseks esitatud dokumendid on ebaselged või mitmeti mõistetavad või kui tegemist on ilmse tehnilise veaga ja puudus on lihtsalt kõrvaldatav, on hankijal kohustus pakkujalt selgitusi küsida ja lubada viga parandada. Sellistel juhtudel võib selgituse küsimata jätmine hankija poolt olla kaalutlusviga, kuid kaalutlusviga võib olla ka selgituste küsimine olukorras, kus pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamine ei ole lubatav ja rikub võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtet. Vea parandamiseks esitatud andmed/dokumendid/tõendid, mille aluseks on olnud selgitustaotlus, mille esitamine on olnud algusest peale vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega, ei saa aga kaasa tuua pakkumuse vastavaks tunnistamist.14 Käesoleval juhul lasus Pakkujatel kohustus esitada kaablipuki kohta teave juba pakkumuse koosseisus, ilma et Hankija peaks seda pakkumuse vastavuse kontrollimiseks täiendavalt nõudma. Vaidlustaja ei ole nimetatud teavet oma pakkumuses esitanud. Seega ei pidanudki Hankija kaablipuki osas täiendavaid selgitusi küsima, kuivõrd selgituse küsimine ise oleks vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Seetõttu oli Hankijal õigus jätta selgitus küsimata ning lugeda pakkumus kaablipuki kohta nõutud teabe esitamata jätmise tõttu mittevastavaks. Menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata 26. Vaidlustaja palub Hankijalt välja mõista vaidlustamisega seotud menetluskulud. Hankija palub antud taotluse rahuldamata jätta. Vaidlustuses esitatud etteheited on alusetud, mistõttu tuleb vaidlustus täies ulatuses rahuldamata jätta. IV MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD 27. Hankija nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 12 VAKO 29.07.2025 otsus nr 156-25/290560, p 8.5 13 VAKO 26.11.2025 otsus nr 242-25/299136, p 8.4.1 14 VAKO 26.11.2025 otsus nr 242-25/299136, p 8.4.2 6 28. Lysann Viitamees ja Rene Pillesson kinnitavad, et on käesolevas vaidluses Hankija volitatud esindajateks (Lisa 1). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lysann Viitamees Rene Pillesson Hankija volitatud esindaja Hankija volitatud esindaja Lisa(d): 1. Volikiri. 7  V O L I K I R I nr 2 6 Välja antud Tal linnas kuue teistkümnendal ( 1 6 .) aprillil ( 0 4 .) kahe tuhande kahekümne kuuendal (202 6 .) aastal. Käesolevaga Elering AS ( registrikood 11022625 ) , keda esinda b seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (isikukood 37708140297 ) , volitab Elering AS hankejuristi Lysann Viitamees’i (isikukood 49906121520) ja hangete üksuse juhti Rene Pillesson’i (isikukood 38506300310 ) esindama Elering AS-i avatud hankemenetluses „ Vanasadama 110kV kaabelliinid “ (viitenumber 303692 ) esitatud vaidlustuse lahendamisel Riigihangete vaidlustuskomisjoni s . Käesol ev volikiri on tähtajatu ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse esimees