Vaidlustaja täiendav seisukoht ja taotlused

Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Riigihangete vaidlustuskomisjon 16. aprill 2026.a. Tartu mnt 85, Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja (pakkuja): AS Connecto Eesti registrikood 17100148 Tuisu 19, Tallinn Vaidlustaja lepinguline esindaja: Tarvo Lindma vandeadvokaat Advokaadibüroo Supremia Telliskivi 60/1, Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Elektrilevi OÜ registrikood 11050857 Veskiposti 2, Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (Vaidlustaja vaidlustus riigihanke „Elektrivõrgu tööde teostamine Järvamaa piirkonnas (305294)“ (lihthange) pakkumuse nr 607946 vastavaks tunnistamise, pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele) ja TAOTLUS andmete ja dokumentide Vaidlustajale avaldamiseks ning vastavas osas Vaidlustajale seisukoha esitamiseks mõistliku tähtaja andmiseks (vt. allpool menetlusdokumendi punktid 13 ja 19). Asjaolud 1. Vaidlustaja esitas 06.04.2026 vaidlustuse riigihankes „Elektrivõrgu tööde teostamine Järvamaa piirkonnas (305294)“ (lihthange) pakkumuse nr 607946 vastavaks tunnistamise, pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. 2. VAKO võttis vaidlustuse 07.04.2026 menetlusse ning Hankija esitas Vaidlustaja vaidlustusele 10.04.2026 vastuse. 3. VAKO andis 13.04.2026 menetlusosalisetele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 16.04.2026 ning teatas, et teeb asjas kirjalikus menetluses 30.04.2026 otsuse. 4. Käesolevaga, tulenevalt Hankija 10.04.2026 vastusest ja VAKO 13.04.2026 kirjast, esitab Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja taotlused. Vaidlustaja ei korda varem esitatud seisukohti, vaid vastab üksnes Hankija vastuses esitatud seisukohtadele. Vaidlustaja jääb täies ulatuses oma vaidlustuse juurde. [email protected] Telliskivi 60/1 Registrikood: 12745834 www.supremia.ee Tallinn 10142, Estonia Tel: +372 6 008 555 www.lynx.legal  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Seisukohad ja taotlused 5. Esiteks. Vaidlus puudub selles, et Vaidlustaja viidatud hanke nõuded kõrgepingelabori ja töötajate arvu ning pädevuse osas olid hanke tingimuste kohaselt esitatud lepingu sõlmimise ja täitmise seisuga. Vaidlustaja väide oli vaidlustuses, ja on jätkuvalt, see, et edukaks tunnistatud pakkumuse esitajad ei suuda neid tingimusi täita ja see oli juba vaidlustatud Hankija otsuste tegemise seisuga ettenähtav ning ilmne. Ka Hankija ise möönab vastuses, et kõnealuse labori kasutamise võimalused Eestis on äärmiselt piiratud. Edukaks tunnistatud pakkuja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega isegi mitte põhjendust selle kohta, kuidas ta kavatseb taolist kriitilist ja üldteadaolevalt ülipiiratud võimalust lepingu sõlmimisel ja täitmisel realiseerida. Hankija viitab õigesti, et Vaidlustaja on oma pakkumuses tuginenud sellekohasele kokkuleppele ühe (kahest) sellise labori omanikuga. Seega Vaidlustaja on minimaalselt teinud usutavaks võimaluse, et suudab selle tingimuse lepingu sõlmimise korral ka täita. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitajate osas puudub isegi sellekohane pakkuja enda selgitus või kinnitus ning selle andmata jätmine on ka arusaadav, sest edukaks tunnistatud pakkujatel puudub objektiivselt selle tingimuse täitmise võimekus lepingu sõlmimise ja täitmise ajaks. 6. Hankija on oma vastuses (punktis 9.2.) ekslikult samastanud Vaidlustaja vaidlustuse punktis 12 tehtud etteheited mõõtmislabori kohta etteheidetega seoses kõrgepingelaboriga (vaidlustuse punktid 5-8). Tegemist on erinevate laborite ja erinevate nõuetega. Seega sisuliselt ei ole Hankija nimetatud osas vaidlustusele üldse vastanud, eeldades ekslikult, et Vaidlustaja on viidatud punktides käsitanud samu etteheiteid. 7. Eelnevast tulenevalt leiab Vaidlustaja, et sellise pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine, mille puhul on juba ette teada, et pakkujad ei suuda lepingu sõlmimisel ja täitmisel täita nõutud tingimusi ning puudub ka mistahes teoreetilinegi võimalus kontrollida sellise tingimuse täitmise võimekust (kasvõi pakkuja paljasõnalise kinnitusegi näol), on lubamatu. Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine ei saa olla pelgalt formaalse tingimuse täitmise tagajärg, vaid see peab olema suunatud üksnes sellele, et sellise pakkujaga saab ka tegelikult hankelepingu sõlmida ja pakkuja suudab seda lepingut nõuetekohaselt täita. Pakkumuse edukaks tunnistamine formaalsetel põhjendustel ja teades, et lepingu sõlmimine ja täitmine vastavalt hanke tingimustele ei ole võimalik, ei ole kooskõlas hankemenetluse eesmärkidele ja mõttega (RHS § 2 lg 1). 8. Sarnaselt eeltooduga, ning arvestades edukaks tunnistatud pakkumuse esitajate avalikult kättesaadavaid andmeid (millised Vaidlustaja esitas ka vaidlustuse lisana) neil oleva tööjõu osas, on samuti eluliselt ebausutav, et edukaks tunnistatud pakkumuse esitajad suudavad lepingu sõlmimisel ja täitmisel täita töötajate arvu ja pädevuse nõuded kui seni neil taoline võimekus puudub ning puudub ka isegi eluliselt usutav selgitus, mille kohaselt nad suudavad need tingimused õigeaegselt täita. Ka seetõttu on taolise pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine eeltoodud alustel lubamatu. 9. Riigihangete seaduse ja vaidlustusmenetluse reeglite eesmärgiks ei ole ega saagi olla see, et sisuliselt mitterealiseeritav pakkumus tunnistatakse pelgalt formaalsetel ja teoreetilistel põhjendustel vastavaks ning edukaks ja suunata seeläbi hankes osalenud teisi pakkujaid kaaluma teiseste õiguskaitsevahendite kasutamisele (kahju hüvitamise nõuete esitamisele nõuetele mittevastava pakkumuse alusele lepingu sõlmimise korral). 10. Teiseks. Hankija on oma vastuse punktis 10.1 viidanud andmetele edukaks tunnistatud pakkumuse esitaja töötajate pädevuse kohta, kuid on palunud neid andmeid Vaidlustajaga mitte jagada, kuna see sisaldab teavet kolmanda isiku töötaja kohta. 11. Vaidlustaja leiab, et taolisel põhjendusel vaidemenetluses Vaidlustajale andmete avaldamata jätmine ei ole õiguspärane. Hankija ei ole viidanud õiguslikule alusele, mis lubaks jätta andmed Vaidlustajale avaldamata põhjendusel, et „see sisaldab teavet kolmanda isiku töötajate kohta“ ja Vaidlustajale teadaolevalt puudub ka objektiivselt taoline õiguslik alus. Seadus lubab erandina ja seaduses sätestatud tingimustel jätta avaldamata ärisaladuse, kuid Hankija isegi ei väida, et kõnealune teave oleks ärisaladus ja see ka ei ole objektiivselt ärisaladus. Hankija peab oma vastuväiteid, sealhulgas hankemenetluses otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud avaldama Vaidlustajale kui Hankija tugines otsust tehes nendele asjaoludele ja kui Hankija soovib nende asjaoludega vastu vaielda Vaidlustaja nõudele. Vaidlustajal peab 2  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law olema võimalik enda vaidlustuse läbivaatamise raames tutvuda nende andmete ja asjaoludega, millele Hankija tugines ja tugineb Vaidlustaja vaidlustusele vastu vaidlemisel, sest vastaselt korral ei ole tagatud Vaidlustaja kaebeõiguse sisuline teostamine ning kaebeõigus oleks sellisel juhul pelgalt formaalne ja illusoorne. Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud sellekohaste väidete juurde ja soovib seetõttu vastavate andmetega tutvuda. 12. Samuti ei ole ka VAKO viidanud õiguslikule alusele, mis lubab jätta vaidlustajale edastamata Hankija poolt vaidlustusmenetluses oma vastuväidete põhjendamiseks ja tõendamiseks esitatud andmed ja dokumendid. Samuti ei ole VAKO lugenud vastavaid andmeid ärisalduseks ning Hankija ei ole isegi mitte väitnud, et tegemist oleks ärisaladusega. 13. Sellest tulenevalt palun teha Vaidlustajale viivitamatult kättesaadavaks kõik Hankija poolt vastuse punktis 10.1 viidatud andmed ning anda Vaidlustajale mõistlik võimalus (tähtaeg) nendega tutvumiseks ja nende osas oma seisukoha esitamiseks käesolevas vaidemenetluses, 14. Kolmandaks. Vaidlustaja leiab, et käesolevas hankemenetluses keskmise töötasu arvesse võtmisel RHS § 115 lg 2 p 2 tähenduses ei saa olla võrdluse aluseks keskmine töötasu ehitusvaldkonnas, vaid võrdluse aluseks peab olema keskmine töötasu elektrivõrkude ehitamise valdkonnas. Vaidlustaja osundab esmalt sellele, et ainuüksi Hankija enda tegevusvaldkonnast ja hanke nimetusest ning hanke esemest järeldub üheselt ja sõnaselgelt, et hanke tulemusena soovitakse sõlmida raamlepingut valdkonnas „Elektrivõrgu tööde teostamine Järvamaa piirkonnas“. Hankija ei ole soovinud tellida üldehitustöid, vaid just spetsiifiliselt elektrivõrgu ehitustöid. See, et selliste tööde raames tuleb muuhulgas teha ka üldehitustöid, ei muuda seda hanget üldehitustööde hankeks. Samuti sisaldasid hanke vastavustingimused spetsiifilisi nõudeid justnimelt elektritööde osas (sh. töötajate nõutavad pädevused, referentsid jne.). 15. Veelgi enam – kui hanke tingimused sisaldavad muuhulgas spetsiifilise kvalifikatsiooniga töötjate olemasolu (st. ühtlasi kõrgema töötasuga) ja spetsiifilist kogemust (referentse), siis isegi kui hange sisaldab lisaks spetsiifilistele töödele ka muuhulgas madalama pädevuse vajadusega või üldse pädevusnõudeta tööde tegemist, siis sellisel juhul tuleb palgaandmete võrdlemisel lähtuda justnimelt vastavatest rangematest kriteeriumitest, sest ilma spetsiifilisi nõudeid täitmata ei ole sellise hanke täitmine võimalik. Keskmise töötasu nõudel on selge ja põhjendatud eesmärk – vältida avalike vahendite arvel selliste teenuse osutajatega hankelepingute sõlmimine, kelle puhul on ümbrikupalga maksmise kahtlus või kes ei taga piisavale (keskmisele) standardile vastavaid töötingimusi oma töötajatele. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitajate vastava valdkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu viitab pakkumuse esitajate taolistele puudustele ning RHS §-s 115 lg 2 p 2 sätestatud vastav piirmäär lubab seda eeldada. Kuna pakkumuse esitaja ei saa hankelepingut ühelgi juhul täita üksnes üldehitaja pädevuse ja kogemustega töötajatega, vaid üksnes elektrivõrkude ehitamiseks pädevate ja kogemustega töötajatega, siis on ainuvõimalik RHS § 115 lg 2 p 2 tähenduses vastav keskmise palga võrdlus teha justnimelt ainult elektrivõrkude ehitamise valdkonna keskmise töötasuga. Nagu selgub Hankija vastusest, siis Hankija seda teinud ei ole (kontroll ja hindamine on sisuliselt läbi viimata jäetud kuna võrdlus on läbi viidud üksnes asjasse puutumatu valdkonna keskmise töötasuga) ja seega ei ole Hankija täitnud ka vastavat väljaselgitamiskohustust. Küll aga on Vaidlustaja esitanud oma vaidlustuse lisana vastavad asjakohased võrdlusandmed (elektrivõrkude ehitamise valdkonnas keskmise töötasu kohta) ja need ei võimalda järeldada, et vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitajate keskmine töötasu tingimus oleks olnud ligilähedaseltki seaduses nõutuga võrreldes täidetud. Seega on Vaidlustaja poolt vaidlustuses toodud etteheited olnud põhjendatud ja puudus alus edukaks tunnistatud pakkumuse esitajate pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamiseks. 16. Neljandaks. Vaidlustaja leiab, et vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitajate vastavad keskmise palga andmed ei ole ega saa olla ärisaladuseks ning Vaidlustajal on õigus nendega tutvuda, kui Hankija nende andmetega põhjendab oma vastuväiteid vaidlustusele ja vaidlustatud otsuseid. 17. RHS § 46¹ lg 1 p 3 kohaselt ei saa taolised andmed olla ärisaladuseks. RHS § 115 lg 2 p 2 nõuded kohalduvad kõigile pakkumuse esitajatele ja on seega osaks pakkumuse hindamise kriteeriumitest – nendele tingimustele mittevastamine võib kaasa tuua pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamata jätmise. Seega sõltub muuhulgas nendest näitajatest (töötjate keskmisest 3  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law töötasust) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine. Seetõttu ei ole ega saa olla taolised andmed ärisaladuseks. See, et pakkumuse esitaja nimetab meelevaldselt teatud andmed ise ärisaladuseks, ei oma õiguslikku tähendust kui selleks puudus õiguslik alus. Sama paragrahvi lõiget 2 ei saa tõlgendada formaalselt pelgalt seeläbi, et pakkumuse esitaja teatud andmed ärisalduseks ise märgib. Kui nõustuda taolise põhjendusega, siis peaks olema lg 2 tähenduses ärisaladuseks ka näiteks pakkumuse maksumus (lg 1 p 1) juhul ja pelgalt seetõttu, kui pakkumuse esitaja selle ärisaladuseks märgib. Ilmselgelt selline formaalne järeldus lg 2 tõlgendamisel ei ole seaduse mõttega kooskõlas ega lubatav. Nii Hankijal kui VAKO-l on nimetatud sätete kohaldamisel kohustus hinnata ja kontrollida pakkumuse esitaja poolt andmete ärisaladuseks märkimise korral seda, kas need on ka tegelikult ärisalduseks seaduse tähenduses ja kui ei ole, siis peavad Hankija ja VAKO võimaldama ka Vaidlustajal nende andmetega tutvuda. Vaildustaja soovib nende andmetega tuvuda ja vajadusel sellest tulenevalt oma seisukohti täiendada. 18. Samuti ei ole VAKO viidanud õiguslikule alusele, mis lubab jätta vaidlustajale edastamata Hankija poolt vaidlustusmenetluses oma vastuväidete põhjendamiseks ja tõendamiseks esitatud andmed ja dokumendid või lugeda need ärisalduseks. 19. Sellest tulenevalt palun teha Vaidlustajale viivitamatult kättesaadavaks kõik Hankija poolt vastuse punktis 11.1 viidatud andmed ning anda Vaidlustajale mõistlik võimalus (tähtaeg) nendega tutvumiseks ja nende osas oma seisukoha esitamiseks käesolevas vaidemenetluses, 20. Menetluskulud. Vaidlustaja esitas algse menetluskulude nimekirja vaidlustuses. Käesolevaga esitab Vaidlustaja oma menetluskulude täiendatud ammendava nimekirja käesoleva dokumendi esitamise seisuga ja see koosneb alljärgnevast: 1) Riigilõiv vaidlustuse esitamisel – 1 280 EUR 2) Vaidlustaja lepingulisest esindajast advokaadi õigusabi vaidlustuse koostamisel – 6 h x 220 EUR/h = 1 320 EUR 3) Vaidlustaja lepingulises esindajast advokaadi õigusabi Hankija 10.04.2026 vastuse ja VAKO 13.04.2026 kirjaga tutvumisel ja käesoleva seisukoha ja taotluste koostamisel – 3,5 h x 220 EUR/h = 770 EUR Kokku: 3 370 EUR Kõik eeltoodud summad on käibemaksuta. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane ja seetõttu palun menetluskulud välja mõista käibemaksuta summana. Kõik eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. digitaalselt allkirjastatud Tarvo Lindma vandeadvokaat 4