Hankija täiendav seisukoht

Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 21.04.2026 nr 3-10/45 Hankija vastus vaidlustaja 16.04.2026 seisukohale (294043)) Vaidlustaja: Thales DIS Finland Oy registrikood: 0826277-7 (Soome) Esindajad: Erki Fels, Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus registrikood: 70008440 Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn Esindaja: Roger Uusmaa e-post: [email protected] tel: +372 5353 9848 Kolmas isik: IDEMIA Public Security France SAS registrikood:982 098 741 (R.C.S Nanterre) (Prantsusmaa) e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. VAKO 13.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/66 teavitati Pooli kirjaliku menetluse läbiviimisest, lisades tähtajad täiendavate selgituste, taotluste ja dokumentide esitamiseks ja nendele vastamiseks. 1.2. 15.04.2026 edastas vaidlustaja VAKO-le taotluse teabe saamiseks. 1.3. 16.04.2026 edastas kolmas isik hankijale nõusoleku 12.03 küsimuse ID:1065815 vastusena 17.03.2026 esitatud selgituste avaldamiseks vaidlustajale 1.4. 16.04.2026 vastasid VAKO ja hankija vaidlustaja taotlusele. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Telefon 612 6200 Reg. kood 70008440 Mäealuse 2/2, Tallinn 12618 E-post [email protected] www.smit.ee 1.5. 16.04.2026 edastas vaidlustaja täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse, millele hankija vastab alljärgnevalt. 2. PÕHJENDUSED 2.1. RHS § 115 lg 1 sisustab põhjendamatult madala maksumusega (järgnevalt ka PMM) pakkumuse kahtluse korral hankija kohustusena nõuda pakkujalt asjakohast selgitust ja pakkuja kohustusena tähtaegselt selgituse esitamise. Vaidlusaluses hankes on hankija andnud kolmandale isikule võimaluse selgitada oma pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust, hankija on selgitusi ja tõendeid hinnanud ning tulemused edukaks tunnistamise otsusega kinnitanud. Põhjendamiskohustuse ulatus RHR § 115 otsusest teavitamisel 2.2. RHS § 47 lg 4 p 3 ja § 115 lg 8 koosmõjus ei reguleeri, millises mahus ja kui suur on hankija põhjendamiskohustus hankeotsuse tegemisel olukorras, kus eduka pakkuja pakkumuse maksumus PMM kontrollimenetluse tulemusel tunnistatakse põhjendatuks ja pakkumust tagasi ei lükata, kuivõrd RHS § 115 lg 8 sisustab alapakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendamiskohustuse ja RHS § 47 lg 4 p 3 sätestab edukat pakkumust iseloomustavate andmete avaldamise esitamise kohustuse. 2.3. Kolmanda isiku pakkumuse osas RHS § 115 alusel läbi viidud PMM kontrollimenetluse tulemuse tegi hankija vaidlustajale teatavaks 25.03.2026 hankeotsuste teavitusega. 31.03.2026 esitas vaidlustaja hankijale e-RHRi kaudu täiendava päringu (ID: 1073347, p 1) läbiviidud PMM kontrollimenetluse osas selgituse saamiseks. Hankija vastas päringule tähtaegselt 7.04.2026 ja esitas vaidlustajale põhjendused, miks ei peetud edukat pakkumust põhjendamatult madalaks.1 Ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt teeb hankija juhul, kui asjaomane pool seda kirjalikult taotleb, talle teatavaks eelkõige asjakohase teabe, millele tuginedes tehti hankemenetluses olulised otsused.2 Võttes täiendavalt arvesse, et kolmas isik oli 17.03.2026 vastuse määratlenud konfidentsiaalseks, ei olnud hankijal hankeotsuste teavituse saatmisel, vaidlustaja küsimusele vastamisel ega ka vaidlustusmenetluses enne seda, kui kolmas isik 16.04 nõustus vastuse avaldamisega vaidlustajale, õigust detailsemalt selgitada asjaolusid, mis tõendasid kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust. Asjaolu, et vaidlustaja ei ole detailideni kursis kolmanda isiku esitatud selgituste ja tõenditega ning hankijal hankeotsuste vastuvõtmisel olemas olnud andmetega ei tähenda, et hankija ei oleks läbi viinud RHS § 115 lg 8 tulenevat kontrollikohustust või et hankija on kontrollimenetluse tulemusel jõudnud ebaõige otsuseni. Selgituste küsimine ja tõendite hindamine 2.4. Enne PMM kontrollimenetluse alustamist saatis hankija 19.02 e-RHRi kaudu mõlemale pakkujale küsimuse, kas pakkujad on pakkumuse maksumusel arvestanud kõikide esmase tellimuse kuludega, kooskõlas tehnilisest kirjeldusest tulenevate nõuetega, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Küsimuse eesmärgiks oli juhtida pakkujate tähelepanu esitatud pakkumuse maksumuse täiendavale kontrollile, et vältida võimalikke eksimusi pakkumuse maksumuse arvestamisel. Mõlemad pakkujad vastasid hankija päringule 1 10.04.2026 hankija vastus vaidlustusele nr 3-10/37, p 2.4. 2 C-669/20, p 43. 2  jaatavalt ja kinnitasid, et esmase tellimusega kaasnevad kulud on pakkumuses nõuetekohaselt kajastatud. Hankija 12.03 PMM küsimuse eesmärgiks oli võimaldada hankijal hinnata lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida lepingut tingimustel, mis seavad kahtluse alla lepingu nõuetekohase täitmise. Kuivõrd põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral ei pea hankija selles osas olema juba enne kontrollimenetlust seisukohta võtnud3ning arvestades, et seadus ega direktiivid ei defineeri, mis on asjade ostmisel põhjendamatult madal maksumus ja milliste valemitega ja seda tuvastada, oli hankijal avar kaalutulusruum otsustamaks, millist meetodit kasutades vastav kontrollimenetlus läbi viia. Kuna menetluses oli vastavaks tunnistatud 2 pakkumust, ei olnud võrdlus vaidlustaja pakkumusega kohane ning kontrolli läbiviimisel oli sisuline ja põhjendatud meede keskenduda vaid kolmanda isiku pakkumuse maksumusele tervikuna.4 2.5. Hankija võib küsida pakkujalt just neid küsimusi, mis tema hinnangul aitavad tuvastada pakkumuse madala maksumuse põhjuseid ja tõhusa konkurentsi tagamiseks on pakkujal lai valik põhjendusi, mida ta saab hankijale oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks esitada. Riigikohus on kohtuasja nr 3-3-1-29-12 p-s 20 asunud seisukohale, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. 2.6. Kolmanda isiku sisuliste selgituste esimene punkt keskendus lahenduse majanduslikule põhjendusele ja teenuse osutamise lähenemisviisile. Kolmanda isiku olemasolev lahendus sisaldab hankes nõutavaid põhifunktsionaalsusi ja töövooge, võimaldades kolmandal isikul tugineda läbiproovitud ja juba kasutusele võetud komponentidele, selle asemel et arendada lahendust nullist. See vähendab ka vajalike kohanduste ja integratsioonitööde mahtu ning võimaldab ressursse tõhusalt mobiliseerida, ilma et see kahjustaks vastavust hankedokumentidele. Objektiivsetele projekti eeldustele ja valdkonna standardsetele tarnemudelitele tuginedes on kolmas isik hinnanud, et tulenevalt varasemast koostööst hankijaga on vajalik toe- ja integratsioonitöö maht on väiksem, kui tavapärase nullist (greenfield) juurutuse puhul, mille tulemusena optimeeritakse ka tarnekulusid. On ilmne, et ettevõtja, kellel on hankijaga pikaajaline koostöökogemus, omab teatavat konkurentsieelist teiste pakkujate ees, sest ta on toote ja tööprotsessidega kursis. Kolmandal isikul on kasutusel lahendus, mida ei pea ABIS-II hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele vastavuse tagamiseks arendama nullist. Põhjendatud on kolmanda isiku selgitus integratsioonitööde ja vajalike kohanduste mahu osas, mis võimaldab ressursse kokku hoida. Samuti on põhjendatud, et olemasoleva toote integratsioonitööde ja tootetoe maht on väiksem, võrreldes täiesti uue tootega, mis võimaldab kokkuhoidu tarnekulude arvelt. 2.7. Hankija arvestas pakkuja selgitust tulenevalt erakordselt soodsatest tingimustest ja pikaajalisest partnerlusest SMIT-iga. SMIT on olnud kolmanda isiku pikaajaline klient ning selle strateegilise partnerlussuhte hoidmist peetakse kolmanda isiku selgituse kohaselt tippjuhtkonna oluliseks prioriteediks. See pikaajaline koostöö võimaldab kolmandal isikul pakkuda soodsamaid kaubanduslikke tingimusi, sealhulgas märkimisväärseid, kuid seaduslikke 3 TlnHKo 3-21-1811, p 40. 4 Hankija 10.04 vastus p 2.6. 3  allahindlusi litsentsikuludelt. Need soodsad tingimused aitavad otseselt kaasa esitatud hankepakkumise hinnakonkurentsivõimele. Olukorras, kus litsentsitasu on pakkuja sisustada, mille hinnale hankija ei saa kehtestada mingit lävendit ja arvestades Eesti positiivset kuvandit globaalses IT-sektoris on mõistetav, et kolmas isik soovib Eestis referentse saada ja SMITi partnerina jätkata. Litsentsitasu soodne hind ei anna hankijale põhjendatud alust otsustamaks, et pakutud hind on alla omahinna või et see on põhjendamata. Seda enam olukorras, kus automaatsed biomeetriakogumise ja -haldussüsteemid on reeglina olemasolevatelt funktsionaalsustelt erinevad karbitooted, mis arendustöö käigus kohandatakse tellija vajadustele vastavaks ja mis liidestatakse tellija olemasolevate lahendustega. Liidestamised eeldavad alati kohandusi nii tellija kui täitja poolelt. Kolmandal isikul on varasema lepingu täitmisest tulenevalt vaieldamatult teadmuspõhine eelis uue hanke raames pakkumuse esitamisel. 2.8. Asjakohane on kolmanda isiku võrdlus turureferentsidedega regioonis. Viidatud Leedu referentsleping annab indikatsiooni sarnase toote turuhinnale. Nii Eesti, kui Leedu on võrrreldavas olukorras, kus mõlemad riigid on EL liikmed, kellel on sarnased nõuded andmete ja biomeetria kogumisele, mõlemad riigid asuvad EL välispiiril ja on sarnases suurusjärgus rahvaarvuga. 2.9. Kolmas isik ei tuginenud pakkumuse madala hinna põhjendamiseks hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate pakkuja või alltöövõtja täidetavate sätetega või pakkuja võimalusega saada riigiabi. Kolmas isik kinnitas, et Kõik kulud, mis on seotud töötingimustega, sotsiaalkindlustusmaksetega, töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega ning kõigi kohaldatavate keskkonnaalaste kohustustega on nõuetekohaselt arvesse pakkumuse hinna kujundamisel ja pakkumuse hind ei sisalda riigiabi kaasamist. Seetõttu hankija neid asjaolusid täiendavalt ei hinnanud. 2.10. Kokkuvõtvalt, kolmas isik esitas hankijale PMM kontrollimenetluse raames sisulised selgitused, mida hankija kontrollis ja hindas ning mille tulemusel jõudis hankekomisjon järeldusele, et esitatud pakkumus on tõsiseltvõetav ja sellega ei kaasne lepingu mittekohase täitmise riski. Täiendava kindluse andis hankijale hankes kvalifitseerimistingimusena kehtestatud 10 MEUR suuruse netokäibe nõue kolmel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta igal aastal, mis oli enne hankeotsuste vastuvõtmist kolmanda isiku suhtes sisuliselt kontrollitud ja mis andis hankijale täiendava kindluse, et ka juhul, kui lepingu täitmisel peaks tekkima vajadus lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks, on pakkuja majanduslik ja finantsseisund piisav, et võimalik kahju hüvitada. PMM kontrollimenetluse õiguspärasuse hindamine 2.11. EK on selgitanud, et hankija võib pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul, kui esitatud tõendid ei võimalda rahuldavalt selgitada pakutud hinna või kulude madalat taset.5 Vaidlustuses, ega ka vaidlustaja täiendavas seisukohas, ei ole vaidlustaja tõendanud, ega esitanud kontrollitavaid fakte, et hankija on pakkumuse maksumuse kontrollimisel eksinud ja teinud kontrollimenetluses kaalutlusvea, leides, et tegemist ei ole alapakkumusega. Vaidlusaja on esitanud vaid loetelu vastuolulistest hinnangutest. Vaidlustuses (ptk 2.2) oli vaidlustaja seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, tuginedes võrdlusele vaidlustaja pakkumuses toodud hindadega. Täiendavas seisukohas (p 16) asus vaidlustaja vastupidisele seisukohale, et hankija ülesandeks ei ole kontrollida pakkumusi omavahel ja hankija pidi hindama konkreetset esitatud 5 EKo C-367/19 p 33. 4  pakkumust. Sellega nõustub hankija täielikult, kuna kontrollimenetluse raames ongi kontrollitud kolmanda isiku pakkumust ja pakkuja esitatud selgitusi. Kõik kolmanda isiku poolt antud selgitused on kooskõlas RHS § 115 lg 7 sätestatuga, millest tulenevalt vaidlustaja täiendavas vastuses esitatud hinnangud (p 11-17) tuginevad vaidlustaja arvamusele ja ei ole tõsiseltvõetavad. 2.12. Käesolev vastus vaidlustaja seisukohale kinnitab PMM kontrollimenetluses põhjenduseks olevat infot – on kontrollitav, et hankijal olid hankeotsuste vastuvõtmisel kõik viidatud selgitused ja tõendid olemas. Kolmanda isiku PMM vastus oli kuni 16.04 määratletud konfidentsiaalsena, millest tulenevalt puudus hankijal eelnevalt võimalus selles osas täiendava selgituse andmiseks. See aga ei tähenda, et hankija viidatud selgitusi ja esitatud tõendeid otsuse tegemisel arvesse ei võtnud või ei kaalunud. 2.13. Isegi, kui asuda seisukohale, et hankija otsuses on põhjendamispuudused (millega hankija ei nõustu), ei tooks otsuse kehtetuks tunnistamine tervikuna kaasa teistsugust otsust. Vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas6 jätnud edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamata, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest. Seejuures tugineb vaidlustuskomisjon Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsusele asjas nr 3-3-1-25-02, mille kohaselt õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt uuesti välja anda. 3. VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUDE JAOTAMINE 3.1. Hankija menetluskulude hüvitamist vaidlustajalt ei taotle. 3.2. Arvestades menetluse keerukust on hankija hinnangul vaidlustaja esitatud lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured ning juhul, kui vaidlustus rahuldatakse, siis palub hankija need välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega Roger Uusmaa hankejurist [email protected] 6 VAKO 152-14/142843, p 16 5 Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 21.04.2026 nr 3-10/45 Hankija vastus vaidlustaja 16.04.2026 seisukohale (294043)) Vaidlustaja: Thales DIS Finland Oy registrikood: 0826277-7 (Soome) Esindajad: Erki Fels, Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus registrikood: 70008440 Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn Esindaja: Roger Uusmaa e-post: [email protected] tel: +372 5353 9848 Kolmas isik: IDEMIA Public Security France SAS registrikood:982 098 741 (R.C.S Nanterre) (Prantsusmaa) e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. VAKO 13.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/66 teavitati Pooli kirjaliku menetluse läbiviimisest, lisades tähtajad täiendavate selgituste, taotluste ja dokumentide esitamiseks ja nendele vastamiseks. 1.2. 15.04.2026 edastas vaidlustaja VAKO-le taotluse teabe saamiseks. 1.3. 16.04.2026 edastas kolmas isik hankijale nõusoleku 12.03 küsimuse ID:1065815 vastusena 17.03.2026 esitatud selgituste avaldamiseks vaidlustajale 1.4. 16.04.2026 vastasid VAKO ja hankija vaidlustaja taotlusele. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Telefon 612 6200 Reg. kood 70008440 Mäealuse 2/2, Tallinn 12618 E-post [email protected] www.smit.ee 1.5. 16.04.2026 edastas vaidlustaja täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse, millele hankija vastab alljärgnevalt. 2. PÕHJENDUSED 2.1. RHS § 115 lg 1 sisustab põhjendamatult madala maksumusega (järgnevalt ka PMM) pakkumuse kahtluse korral hankija kohustusena nõuda pakkujalt asjakohast selgitust ja pakkuja kohustusena tähtaegselt selgituse esitamise. Vaidlusaluses hankes on hankija andnud kolmandale isikule võimaluse selgitada oma pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust, hankija on selgitusi ja tõendeid hinnanud ning tulemused edukaks tunnistamise otsusega kinnitanud. Põhjendamiskohustuse ulatus RHR § 115 otsusest teavitamisel 2.2. RHS § 47 lg 4 p 3 ja § 115 lg 8 koosmõjus ei reguleeri, millises mahus ja kui suur on hankija põhjendamiskohustus hankeotsuse tegemisel olukorras, kus eduka pakkuja pakkumuse maksumus PMM kontrollimenetluse tulemusel tunnistatakse põhjendatuks ja pakkumust tagasi ei lükata, kuivõrd RHS § 115 lg 8 sisustab alapakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendamiskohustuse ja RHS § 47 lg 4 p 3 sätestab edukat pakkumust iseloomustavate andmete avaldamise esitamise kohustuse. 2.3. Kolmanda isiku pakkumuse osas RHS § 115 alusel läbi viidud PMM kontrollimenetluse tulemuse tegi hankija vaidlustajale teatavaks 25.03.2026 hankeotsuste teavitusega. 31.03.2026 esitas vaidlustaja hankijale e-RHRi kaudu täiendava päringu (ID: 1073347, p 1) läbiviidud PMM kontrollimenetluse osas selgituse saamiseks. Hankija vastas päringule tähtaegselt 7.04.2026 ja esitas vaidlustajale põhjendused, miks ei peetud edukat pakkumust põhjendamatult madalaks.1 Ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt teeb hankija juhul, kui asjaomane pool seda kirjalikult taotleb, talle teatavaks eelkõige asjakohase teabe, millele tuginedes tehti hankemenetluses olulised otsused.2 Võttes täiendavalt arvesse, et kolmas isik oli 17.03.2026 vastuse määratlenud konfidentsiaalseks, ei olnud hankijal hankeotsuste teavituse saatmisel, vaidlustaja küsimusele vastamisel ega ka vaidlustusmenetluses enne seda, kui kolmas isik 16.04 nõustus vastuse avaldamisega vaidlustajale, õigust detailsemalt selgitada asjaolusid, mis tõendasid kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust. Asjaolu, et vaidlustaja ei ole detailideni kursis kolmanda isiku esitatud selgituste ja tõenditega ning hankijal hankeotsuste vastuvõtmisel olemas olnud andmetega ei tähenda, et hankija ei oleks läbi viinud RHS § 115 lg 8 tulenevat kontrollikohustust või et hankija on kontrollimenetluse tulemusel jõudnud ebaõige otsuseni. Selgituste küsimine ja tõendite hindamine 2.4. Enne PMM kontrollimenetluse alustamist saatis hankija 19.02 e-RHRi kaudu mõlemale pakkujale küsimuse, kas pakkujad on pakkumuse maksumusel arvestanud kõikide esmase tellimuse kuludega, kooskõlas tehnilisest kirjeldusest tulenevate nõuetega, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Küsimuse eesmärgiks oli juhtida pakkujate tähelepanu esitatud pakkumuse maksumuse täiendavale kontrollile, et vältida võimalikke eksimusi pakkumuse maksumuse arvestamisel. Mõlemad pakkujad vastasid hankija päringule 1 10.04.2026 hankija vastus vaidlustusele nr 3-10/37, p 2.4. 2 C-669/20, p 43. 2  jaatavalt ja kinnitasid, et esmase tellimusega kaasnevad kulud on pakkumuses nõuetekohaselt kajastatud. Hankija 12.03 PMM küsimuse eesmärgiks oli võimaldada hankijal hinnata lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida lepingut tingimustel, mis seavad kahtluse alla lepingu nõuetekohase täitmise. Kuivõrd põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral ei pea hankija selles osas olema juba enne kontrollimenetlust seisukohta võtnud3ning arvestades, et seadus ega direktiivid ei defineeri, mis on asjade ostmisel põhjendamatult madal maksumus ja milliste valemitega ja seda tuvastada, oli hankijal avar kaalutulusruum otsustamaks, millist meetodit kasutades vastav kontrollimenetlus läbi viia. Kuna menetluses oli vastavaks tunnistatud 2 pakkumust, ei olnud võrdlus vaidlustaja pakkumusega kohane ning kontrolli läbiviimisel oli sisuline ja põhjendatud meede keskenduda vaid kolmanda isiku pakkumuse maksumusele tervikuna.4 2.5. Hankija võib küsida pakkujalt just neid küsimusi, mis tema hinnangul aitavad tuvastada pakkumuse madala maksumuse põhjuseid ja tõhusa konkurentsi tagamiseks on pakkujal lai valik põhjendusi, mida ta saab hankijale oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks esitada. Riigikohus on kohtuasja nr 3-3-1-29-12 p-s 20 asunud seisukohale, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. 2.6. Kolmanda isiku sisuliste selgituste esimene punkt keskendus lahenduse majanduslikule põhjendusele ja teenuse osutamise lähenemisviisile. Kolmanda isiku olemasolev lahendus sisaldab hankes nõutavaid põhifunktsionaalsusi ja töövooge, võimaldades kolmandal isikul tugineda läbiproovitud ja juba kasutusele võetud komponentidele, selle asemel et arendada lahendust nullist. See vähendab ka vajalike kohanduste ja integratsioonitööde mahtu ning võimaldab ressursse tõhusalt mobiliseerida, ilma et see kahjustaks vastavust hankedokumentidele. Objektiivsetele projekti eeldustele ja valdkonna standardsetele tarnemudelitele tuginedes on kolmas isik hinnanud, et tulenevalt varasemast koostööst hankijaga on vajalik toe- ja integratsioonitöö maht on väiksem, kui tavapärase nullist (greenfield) juurutuse puhul, mille tulemusena optimeeritakse ka tarnekulusid. On ilmne, et ettevõtja, kellel on hankijaga pikaajaline koostöökogemus, omab teatavat konkurentsieelist teiste pakkujate ees, sest ta on toote ja tööprotsessidega kursis. Kolmandal isikul on kasutusel lahendus, mida ei pea ABIS-II hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele vastavuse tagamiseks arendama nullist. Põhjendatud on kolmanda isiku selgitus integratsioonitööde ja vajalike kohanduste mahu osas, mis võimaldab ressursse kokku hoida. Samuti on põhjendatud, et olemasoleva toote integratsioonitööde ja tootetoe maht on väiksem, võrreldes täiesti uue tootega, mis võimaldab kokkuhoidu tarnekulude arvelt. 2.7. Hankija arvestas pakkuja selgitust tulenevalt erakordselt soodsatest tingimustest ja pikaajalisest partnerlusest SMIT-iga. SMIT on olnud kolmanda isiku pikaajaline klient ning selle strateegilise partnerlussuhte hoidmist peetakse kolmanda isiku selgituse kohaselt tippjuhtkonna oluliseks prioriteediks. See pikaajaline koostöö võimaldab kolmandal isikul pakkuda soodsamaid kaubanduslikke tingimusi, sealhulgas märkimisväärseid, kuid seaduslikke 3 TlnHKo 3-21-1811, p 40. 4 Hankija 10.04 vastus p 2.6. 3  allahindlusi litsentsikuludelt. Need soodsad tingimused aitavad otseselt kaasa esitatud hankepakkumise hinnakonkurentsivõimele. Olukorras, kus litsentsitasu on pakkuja sisustada, mille hinnale hankija ei saa kehtestada mingit lävendit ja arvestades Eesti positiivset kuvandit globaalses IT-sektoris on mõistetav, et kolmas isik soovib Eestis referentse saada ja SMITi partnerina jätkata. Litsentsitasu soodne hind ei anna hankijale põhjendatud alust otsustamaks, et pakutud hind on alla omahinna või et see on põhjendamata. Seda enam olukorras, kus automaatsed biomeetriakogumise ja -haldussüsteemid on reeglina olemasolevatelt funktsionaalsustelt erinevad karbitooted, mis arendustöö käigus kohandatakse tellija vajadustele vastavaks ja mis liidestatakse tellija olemasolevate lahendustega. Liidestamised eeldavad alati kohandusi nii tellija kui täitja poolelt. Kolmandal isikul on varasema lepingu täitmisest tulenevalt vaieldamatult teadmuspõhine eelis uue hanke raames pakkumuse esitamisel. 2.8. Asjakohane on kolmanda isiku võrdlus turureferentsidedega regioonis. Viidatud Leedu referentsleping annab indikatsiooni sarnase toote turuhinnale. Nii Eesti, kui Leedu on võrrreldavas olukorras, kus mõlemad riigid on EL liikmed, kellel on sarnased nõuded andmete ja biomeetria kogumisele, mõlemad riigid asuvad EL välispiiril ja on sarnases suurusjärgus rahvaarvuga. 2.9. Kolmas isik ei tuginenud pakkumuse madala hinna põhjendamiseks hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate pakkuja või alltöövõtja täidetavate sätetega või pakkuja võimalusega saada riigiabi. Kolmas isik kinnitas, et Kõik kulud, mis on seotud töötingimustega, sotsiaalkindlustusmaksetega, töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega ning kõigi kohaldatavate keskkonnaalaste kohustustega on nõuetekohaselt arvesse pakkumuse hinna kujundamisel ja pakkumuse hind ei sisalda riigiabi kaasamist. Seetõttu hankija neid asjaolusid täiendavalt ei hinnanud. 2.10. Kokkuvõtvalt, kolmas isik esitas hankijale PMM kontrollimenetluse raames sisulised selgitused, mida hankija kontrollis ja hindas ning mille tulemusel jõudis hankekomisjon järeldusele, et esitatud pakkumus on tõsiseltvõetav ja sellega ei kaasne lepingu mittekohase täitmise riski. Täiendava kindluse andis hankijale hankes kvalifitseerimistingimusena kehtestatud 10 MEUR suuruse netokäibe nõue kolmel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta igal aastal, mis oli enne hankeotsuste vastuvõtmist kolmanda isiku suhtes sisuliselt kontrollitud ja mis andis hankijale täiendava kindluse, et ka juhul, kui lepingu täitmisel peaks tekkima vajadus lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks, on pakkuja majanduslik ja finantsseisund piisav, et võimalik kahju hüvitada. PMM kontrollimenetluse õiguspärasuse hindamine 2.11. EK on selgitanud, et hankija võib pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul, kui esitatud tõendid ei võimalda rahuldavalt selgitada pakutud hinna või kulude madalat taset.5 Vaidlustuses, ega ka vaidlustaja täiendavas seisukohas, ei ole vaidlustaja tõendanud, ega esitanud kontrollitavaid fakte, et hankija on pakkumuse maksumuse kontrollimisel eksinud ja teinud kontrollimenetluses kaalutlusvea, leides, et tegemist ei ole alapakkumusega. Vaidlusaja on esitanud vaid loetelu vastuolulistest hinnangutest. Vaidlustuses (ptk 2.2) oli vaidlustaja seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, tuginedes võrdlusele vaidlustaja pakkumuses toodud hindadega. Täiendavas seisukohas (p 16) asus vaidlustaja vastupidisele seisukohale, et hankija ülesandeks ei ole kontrollida pakkumusi omavahel ja hankija pidi hindama konkreetset esitatud 5 EKo C-367/19 p 33. 4  pakkumust. Sellega nõustub hankija täielikult, kuna kontrollimenetluse raames ongi kontrollitud kolmanda isiku pakkumust ja pakkuja esitatud selgitusi. Kõik kolmanda isiku poolt antud selgitused on kooskõlas RHS § 115 lg 7 sätestatuga, millest tulenevalt vaidlustaja täiendavas vastuses esitatud hinnangud (p 11-17) tuginevad vaidlustaja arvamusele ja ei ole tõsiseltvõetavad. 2.12. Käesolev vastus vaidlustaja seisukohale kinnitab PMM kontrollimenetluses põhjenduseks olevat infot – on kontrollitav, et hankijal olid hankeotsuste vastuvõtmisel kõik viidatud selgitused ja tõendid olemas. Kolmanda isiku PMM vastus oli kuni 16.04 määratletud konfidentsiaalsena, millest tulenevalt puudus hankijal eelnevalt võimalus selles osas täiendava selgituse andmiseks. See aga ei tähenda, et hankija viidatud selgitusi ja esitatud tõendeid otsuse tegemisel arvesse ei võtnud või ei kaalunud. 2.13. Isegi, kui asuda seisukohale, et hankija otsuses on põhjendamispuudused (millega hankija ei nõustu), ei tooks otsuse kehtetuks tunnistamine tervikuna kaasa teistsugust otsust. Vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas6 jätnud edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamata, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest. Seejuures tugineb vaidlustuskomisjon Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsusele asjas nr 3-3-1-25-02, mille kohaselt õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt uuesti välja anda. 3. VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUDE JAOTAMINE 3.1. Hankija menetluskulude hüvitamist vaidlustajalt ei taotle. 3.2. Arvestades menetluse keerukust on hankija hinnangul vaidlustaja esitatud lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured ning juhul, kui vaidlustus rahuldatakse, siis palub hankija need välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega Roger Uusmaa hankejurist [email protected] 6 VAKO 152-14/142843, p 16 5