Kolmanda isiku repliik

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 20.04.2026 Esitatud e-kirja teel ASKEND ESTONIA OÜ REPLIIK JA MENETLUSKULUD Riigihange: „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 298210) Vaidlustaja: Cybernetica AS Registrikood 10140133 Aadress Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn E-post [email protected] Seaduslik esindaja Oliver Väärtnõu Juhatuse liige Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Aadress Lõkke tn 4, 10122, Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Askend Estonia OÜ Registrikood 14133207 aadress Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus advokaat Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, 10145 Tallinn E-post [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1 Mõista Cybernetica AS-ilt välja Askend Estonia OÜ menetluskulud perioodil 16.04.2026- 20.04.2026 summas 1342.50 eurot käibemaksuta. SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 Vaidlustaja esitas 02.04.2026 vaidlustuse, millest VAKO teavitas kolmandat isikut 06.04.2026. Kolmas isik ja hankija vastasid vaidlustusele 09.04.2026. Seejärel 10.04.2026, tegi VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija ja kolmanda isiku vaidlustuse vastustele seisukohti esitada kuni 15.04.2026 ning samaks ajaks peavad kõik vaidlustuse pooled esitama ka menetluskulude nimekirja. 15.04.2026 esitas kolmas isik esialgse menetluskulude nimekirja, taotledes  menetluskulude nimekirja alusel menetluskulude väljamõistmist vaidlustajalt alates vaidlustuse esitamisest kuni vastava dokumendi koostamiseni (s.o 07.04.2026-15.04.2026). 1.3 Käesolevaga esitab kolmas isik repliigi ja lõpliku menetluskulude nimekirjaga. KOLMANDA ISIKU REPLIIK 2.1 Kokkuvõte 2.1.1 Kokkuvõtlikult on vaidluse kese selles, kas hankija rakendas sätestatud hindamismetoodikat valesti või mitte. Kolmas isik on seisukohal, et hankija ei ole eksinud hindamiskriteeriumite kohaldamisel ning vaidlustaja väited, mis puudutavad hindamiskriteeriumite ülesehitust ja loogikat, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. 2.1.2 Kolmas isik leiab, et alakriteeriumite 2 ja 3 erinev hindamisloogika tuleneb nende sisust ning kehtib RHAD-s sätestatud kujul kogu menetluse vältel. Tegemist ei ole hankija ega kolmanda isiku poolt tagantjärele konstrueeritud eristusega ega saa olla ka vaidlustajale üllatusliku tõlgendusega. 2.1.3 Alakriteerium 3 eeldab kõigi esitatud äriprotsessi muudatusettepanekute hindamist ning puudustega ettepanekute arvestamist ning „vähemalt kolme“ nõude ületamine ei anna pakkujale õigust nõuda puudustega ettepanekute ignoreerimist. Samuti ei eelda alakriteerium 3 kvantitatiivse ega konfidentsiaalsele infole tugineva analüüsi esitamist, vaid nõuab ettepanekute selget, loogilist ja jälgitavat põhjendamist, mida vaidlustaja ei ole piisaval määral teinud. 2.1.4 Hindamismetoodika kohaldamine oli läbipaistev, ettenähtav ja kõigi pakkujate suhtes võrdne ning hankija püsis seejuures talle riigihanke alusdokumentidest ja seadusest tulenevates kaalutlusruumi piirides. Seetõttu ei ole vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatud argumendid põhjendatud ega anna alust hankija hindamisotsuse ega hindamismetoodika tõlgenduse muutmiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. 2.2 Hindamismetoodika tõlgendamine 2.2.1 Vaidlustaja väide, et hankija ja kolmas isik on alakriteeriume 2 ja 3 „kunstlikult isoleerinud“, ei ole põhjendatud. Alakriteeriumid on juba hindamiskriteeriumite raames sisuliselt eristatud, lähtudes nende hindamisobjektist ja loogikast, mitte üksnes formaalsest punktiskaalast. See tähendab, et sisuline ja konkreetne eristamine tehtigi hankija poolt juba hindamismetoodika koostamisel enne hanke avaldamist ära. Alakriteerium 2 keskendub tehniliste ettepanekute sisulisele tugevusele ja realistlikkusele, st positiivsete omaduste tuvastamisele. Alakriteerium 3 keskendub seevastu äriprotsessi muudatusettepanekute põhjendatavusele ja rakendatavusele, sh sellele, kas esitatud ettepanekud tervikuna vastavad kvaliteedinõuetele või sisaldavad puudusi, mida hindamismetoodika sõnaselgelt ette näeb. Asjaolu, et mõlemas alakriteeriumis kasutatakse sama punktiskaalat (25-10-1), ei tähenda, et hindamisloogika peaks olema sisuliselt identne. RHS ei nõua, et alakriteeriumid oleksid üles ehitatud sama metoodikaga ega ka mitte seda, et sama punktiskaalaga kriteeriumid oleksid üles ehitatud ühetaoliselt ehk määrav on kriteeriumi sisu ja selles ette nähtud hindamise objekt, mitte skaalade vormiline sarnasus. 2.2.2 Alakriteeriumi 3 hindamisloogika tuleneb vahetult hindamismetoodika tekstist, mille kohaselt tuleb madalaima punktisumma (1 punkt) omistada juhul, kui „kolm või rohkem muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilitatud“. Selline sõnastus eeldab paratamatult, et hindamise objektiks on kõik pakkuja poolt esitatud äriprotsessi muudatusettepanekud ning puudustega ettepanekute olemasolu ei ole kõrvaline asjaolu, vaid hindamiskriteeriumi keskne element. Hindamismetoodika ei sisalda seejuures alust piirata hindamist üksnes pakkuja poolt tagantjärele „oluliseks“ peetavate ettepanekutega, ignoreerida osa esitatud ettepanekutest või hinnata üksnes minimaalset „kolme kõige paremat“ ettepanekut. Samuti ei tulene see kohustus asjaolust, et alakriteeriumi 2 puhul hankija selliselt hindamismetoodikas ette nägi. Vaidlustaja soovitud tõlgendus alakriteeriumi 3 hindamismetoodika puhul tähendaks sisuliselt, et hindaja peaks pärast pakkumuste esitamist valima, milliseid ettepanekuid arvesse võtta ja milliseid mitte. Selline 2  lähenemine oleks vastuolus RHAD-s sätestatud hindamismetoodikaga ning tähendaks tagantjärele hindamisreeglite muutmist, mis ei ole aga lubatav. 2.2.3 Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustaja käsitleb sõnaühendit „vähemalt kolm“ eksitavalt viisil, mis välistaks kvaliteedinõuete kohaldamise täiendavatele ettepanekutele. Tegelikkuses tähendab „vähemalt kolm“ üksnes miinimumnõude täitmist, mitte aga seda, et üle miinimumi esitatud ettepanekud oleksid hindamise seisukohalt riskivabad või automaatselt neutraalsed. RHAD ei anna pakkujale õigust esitada piiramatus koguses ettepanekuid lootuses, et neist hinnatakse ainult sobiv osa või nõuda, et puudustega ettepanekud jäetakse hindamisel arvesse võtmata. Pakkuja vastutab oma pakkumuse mahu ja kvaliteedi eest tervikuna. Täiendavate ettepanekute esitamine on pakkuja teadlik valik, millega kaasneb ka paratamatu risk, et need ettepanekud ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele (mis käesoleval juhul ka realiseerus). Selline risk ei ole hindamiskriteeriumite ettenägematus, vaid hindamismetoodikast tulenev loogiline tagajärg. Asjaolu, et vaidlustaja hindamismetoodikat ebaõigesti mõistis, ei ole käesoleval juhul aluseks selle tõlgendamise muutmisele. 2.2.4 Vaidlustaja väide, et alakriteeriumi 3 hindamine „karistab põhjalikkuse eest“ ega aita selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust (mis eeldab hinna ja kvaliteedi suhte tuvastamist), ei ole põhjendatud ja kuulub olemuslikult RHAD vaidlustamise eseme alla ehk hankija ei pea tänases vaidluses asuma põhjendama sisuliselt, miks üks või teine metoodika valiti. Hankija ülesanne on põhjendada, miks kehtiva metoodika alusel otsuses märgitud tulemuseni jõuti – seega on vaidlustaja viidatud VAKO lahend asjas 81-17/187280 asjakohatu, kuna see käsitleb RHAD vaidlustamise raames hankija põhjendamiskohustust. Alakriteeriumi 3 eesmärk ei ole hinnata proovitöö mahtu ega ideede hulka, vaid äriprotsessi muudatuste kvaliteeti, põhjendatust ja kooskõla hanke eesmärgiga. Puudustega ettepanekute arvestamine ei ole formaalne „vigade loendamine“, vaid sisuline kvaliteedikontroll ehk see aitab eristada läbimõeldud ja küpseid lahendusi juhuslikest, ebaküpsetest või äriloogikat lõhkuvatest ettepanekutest. Selline lähenemine on proportsionaalne ja antud juhul ka läbipaistev, kuna kõiki pakkujaid hinnati samade reeglite alusel, hindamismetoodika oli enne pakkumuste esitamist avaldatud ja siduv ning hankekomisjon ei kehtestanud uusi ega pakkujale ettenägematuid nõudeid hindamise esemele. Läbipaistvuse põhimõtet riivaks, kui hankija jätaks selgesõnalise hindamiskriteeriumi kohaldamata pelgalt seetõttu, et selle kohaldamine osutub mõne pakkuja jaoks ebasoodsaks. 2.2.5 Vaidlustaja püüab põhjendada oma seisukohti väitega, et hindamismetoodika oli mitmetähenduslik ning seetõttu tuleks seda tõlgendada just vaidlustaja kasuks. Hindamismetoodika sõnastus, sh puudustega ettepanekute arvestamine alakriteeriumis 3, oli selge ja kõikidele pakkujatele ette teada. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud hindamismetoodikat enne pakkumuste esitamist ega esitanud selle kohta täpsustavaid küsimusi. Seetõttu kehtib hindamismetoodika menetluse lõpuni sellisena, nagu see oli avaldatud ning vaidlustajal ei ole võimalik pärast hindamist tugineda tõlgendusele, mis saab soodsaks alles ebasoodsa tulemuse ilmnemisel. Riigihangetes kasutatav hinna ja kvaliteedi suhte otsimine läbi hindamiskriteeriumite ongi rajatud eeldusel, et pakkujad saavadki erinevaid hindepunkte vastavalt kvaliteedile ehk kõik pakkujad ei pea ega saagi saavutada maksimaalset tulemust. Soovimatu tulemuse vaidlustamine argumendil, et vaidlustajale ei meeldi kahe alakriteeriumi erinev hindamismetoodika peale tulemuste selgumist, ei ole kolmanda isiku hinnangul asjakohane. 2.2.6 Taganemata eelpool toodust meenutab kolmas isik ka Riigikohtu poolt asjas 3-20-1198, p-s 20 selgitatud asjaolu, et „Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema 3  otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist.“ See tähendab, et isegi kui hindamismetoodikas jäi midagi lahtiseks, siis oli see igati kooskõlas kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga. See tähendab, et hindamiskomisjonil oli igal juhul õigus hindamiskriteeriumite raames enda tööd korraldada ning RHS § 3 põhimõtteid tagades ka hindamine läbi viia. 2.2.7 Hankija peab jääma hindamise kriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks 1 ega saa omistada kriteeriumile tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole.2 Vaidlustuskomisjon võib vaidlustuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on pakkumuste hindamisel tegutsenud õigusvastaselt. Uurides, milline oli hankija kaalutlusruum ning millistes raamides on vaidlustuskomisjonil õigus hindamiskriteeriumidele vastavust kontrollida, on VAKO olnud seisukohal, et enamasti ei ületa hankija otsuse kontroll mõõdukalt intensiivset ratsionaalsete vigade testi ja kontroll ei pea olema intensiivsem. 3 Käesoleval juhul ei ole ka mistahes põhjust intensiivsemaks kontrolliks, kuivõrd hankija on väga selgelt sätestatud hindamismetoodika juurde jäänud. 2.2.8 Ühtlasi märgib kolmas isik, et kui tõepoolest vaidlustuse raames on ärisaladusega kaetud osas vaidlustatud üksnes kahe ettepaneku sisuline tagasiside kolmest, nagu hankija viitab, siis ei ole vaidlustaja pakkumusele tõesti võimalik üle 10 hindepunkti omistada, kuivõrd piisas ka ühest põhjendamatust ettepanekust, et hindepunkte vähendada. Kui vaidlustaja 15.04.2026 repliigis oli esitatud vastuväide ka kolmandale etteheitele, siis on see esitatud hilinemisega RHS § 191 lg 1 mõttes ja tuleb jätta tähelepanuta. See tähendab, et isegi kui kaks etteheidet olid põhjendamatud, tuleb vaidlustus ikka jätta rahuldamata, sest menetlusviga ei mõjuta asja lõpptulemust ega vaidlustaja õiguseid. Vaidlustusmenetluse eesmärk on saavutada vaidlustaja võimalus sõlmida temaga leping, kuid ühe etteheite vaidlustamata jätmisel ei ole see eesmärk saavutatav. Kolmas isik selgitab vastusena vaidlustaja repliigi p-s 6.19 esitatud mõttele järgmist. Hindamismetoodika kehtibki täpselt sellisena, nagu see RHAD-s märgitud on ehk käesoleva vaidluse tulemus ei saagi ühelgi juhul olla hindamismetoodika muutus, nagu vaidlustaja taotleb ehk „õigusvastast hindamisloogikat“ ei ole võimalik kõrvaldada. 2.2.9 Samuti omistab vaidlustaja teabevahetusele mõju, mida selles ei avaldu. Esitatud teabevahetusest ei tulene kuidagi, et hankija suunaks pakkujaid rohkem ettepanekuid tegema läbi selle, et hankija ei sea lehekülgede arvule absoluutset piiri. Hankija ei ole metoodikaga ka keelanud enamate ettepanekute esitamist. Maksimaalsete punktide saamiseks pidid need eranditult head ettepanekud olema. Seega ei toeta kolmanda isiku hinnangul vaidlustaja positsiooni ka teabevahetus, kuna selle raames ei ole hankija esitanud selgitusi, mis hankija otsusele kuidagi mõju avaldaks. 2.3 Proovitöö sisu 2.3.1 Oluline osa sisulisest vaidlusest on kolmanda isiku jaoks ärisaladuse katte all. Küll aga nendib kolmas isik nähtava pinnalt, et vaidlustaja väide, et alakriteeriumi 3 raames ei oleks hankijal olnud õigust hinnata äriprotsessi muudatusettepanekute mõju NES süsteemi jõudlusele, ei ole põhjendatud. Kolmanda isiku hinnangul tuleneb selline seos otseselt proovitöö lähteülesandest ja hindamismetoodika sõnastusest. Proovitöö lähteülesandes on sätestatud, et äriprotsessi muudatuste eesmärk peab olema süsteemi jõudluse kasvu toetamine, säilitades seejuures kehtiva äriloogika ja kasutajamugavuse (lähteülesande lk 3, p 4 esimene lõik). Seega ei ole äriprotsessi muudatused eesmärgiks omaette ega hinnatavad pelgalt ärilise loovuse tasandil, vaid nende põhjendatavus ja rakendatavus peab olema seotud hanke keskse eesmärgiga ehk NES süsteemi 1 EK C-19/00, p 43. 2 VAKO 02.11.2017, 156-17/189268, p 20; 14.12.2017, 188-17/191029, p 14. 3 VAKO 07.02.2025, 12-25/287282, p 8.2. 4  tõhusama toimimisega. Asjaolu, et äriprotsessi muudatuste mõju süsteemi jõudlusele võib olla kaudne, ei vabasta pakkujat kohustusest selgelt ja arusaadavalt selgitada, kuidas ja millisel loogilisel alusel selline mõju peaks realiseeruma. Ilma sellise seoseta jääb ettepanek hindamismetoodika mõttes põhjendamata. 2.3.2 Vaidlustaja seisukoht, et hankija on alakriteeriumi 3 kohaldamisel ekslikult lähtunud tehnilistest kaalutlustest ja seeläbi ajanud segi alakriteeriumid 2 ja 3, ei vasta avaldatud andmete pinnalt tegelikkusele. Hankija ei ole hinnanud äriprotsessi muudatusettepanekuid tehniliste lahendustena ega nõudnud nende tehnilist detailsust. Hankija on hinnanud kas äriprotsessi muudatus toetab süsteemi jõudluse ja andmetöötluse eesmärke, kas esitatud põhjendused on loogilised, jälgitavad ja rakendatavad, ning kas ettepanek säilitab kehtiva äriloogika, sh õigusliku ja protsessilise raamistiku. Need aspektid kuuluvad vältimatult alakriteeriumi 3 alla. See, et hindamisel hinnatakse ka äriprotsessi muudatuse kooskõla süsteemi toimimisega laiemalt, ei tee sellest tehnilist kriteeriumi ega tähenda alakriteeriumite segamini ajamist. Vastupidine lähenemine, kus äriprotsessi muudatuste hindamine täielikus eraldatuses süsteemi eesmärgist, oleks vastuolus nii proovitöö lähteülesande kui ka hindamismetoodika mõttega. 2.3.3 Vaidlustaja väited, mille kohaselt hankija on ette heitnud sellise analüüsi puudumist, mida pakkujal ei olnud võimalik ilma konfidentsiaalse süsteemiinfota koostada, ei ole asjakohased alakriteeriumi 3 raames. Hankija ei ole nõudnud konkreetseid koormusstatistikaid, tootmiskeskkonna logisid ega kvantitatiivseid mõõtmisi, milleks pakkujal puuduks ligipääs. Hankija hinnang puudutas seda, et vaidlustaja proovitöös esitatud ettepanekute puhul jäi kirjeldamata sisuline loogiline seos äriprotsessi muudatuse ja oodatava jõudluse paranemise vahel. Tegemist oli kvalitatiivse analüüsi puudulikkusega, mitte ligipääsupiirangust tingitud objektiivse võimatusega. Antud hindamismetoodika kontekstis ei piisa abstraktsest väitest võimaliku positiivse mõju kohta. Pakkujalt eeldatakse, et ta suudab oma ettepanekute mõju põhjendada vähemalt kontseptuaalsel tasandil, tuginedes RHAD-s avaldatud infole. 2.3.4 Vaidlustaja seisukoht, et hankija on äriprotsessi ettepanekute hindamisel läinud kaugemale hindamismetoodikast, ei arvesta asjaolu, et äriloogika säilitamine on alakriteeriumi 3 sõnaselge ja lahutamatu osa. Kui äriprotsessi muudatus eeldab kehtiva protsessiloogika ümberkujundamist ilma piisava põhjenduseta, või süsteemi rollide ja andmete kasutuse muutmist viisil, mis ei ole kooskõlas olemasoleva õigusliku või protsessilise raamistikuga, on hankijal õigus ja kohustus sellist ettepanekut pidada puudulikuks, sõltumata sellest, kas pakkuja peab seda äriliselt atraktiivseks. Äriprotsessi muudatus, mis ei säilita kehtivat äriloogikat, ei vasta hindamismetoodika tingimustele, isegi kui see on esitatud heas usus. 2.3.5 Alakriteerium 3 eeldab äriprotsessi muudatusettepanekute sisulist seost hanke eesmärkidega, sh süsteemi jõudluse toetamisega, mis tähendab, et hankija ei ole segi ajanud tehnilisi ja ärilisi kriteeriume, vaid hinnanud äriprotsessi ettepanekute põhjendatavust ja rakendatavust vastavalt hindamismetoodikale, puudulike põhjenduste tuvastamine ei eelda pakkujalt konfidentsiaalse info kasutamist ja äriloogika säilitamine on õiguspärane ja vältimatu hindamise element. Seetõttu ei anna vaidlustaja täiendavate seisukohtade punktis 7 esitatud argumendid alust järeldada, et alakriteeriumi 3 kohaldamine oleks olnud õigusvastane või vastuolus riigihanke alusdokumentidega. 2.3.6 Vaidlustaja väide, et hankija on alakriteeriumi 3 hindamisel tuginenud sellise analüüsi puudumisele, mille koostamiseks puudus pakkujatel juurdepääs konfidentsiaalsele teabele, ei ole põhjendatud. Kusjuures oluline on märgata, et vaidlustaja ei eita otseselt analüüsi puudumist kolmandale isikule avaldatud osas. Hankija ei ole ei hindamismetoodikas ega proovitöö lähteülesandes kehtestanud nõuet esitada süsteemi koormusstatistikat, tootmiskeskkonna logisid ega muid kvantitatiivseid andmeid, milleks pakkujatel puuduks ligipääs. Seetõttu ei ole hankija saanud ega saanuks hindamisel tugineda sellise kohustuse täitmata jätmisele. Hinnang vaidlustaja ettepanekutele ei põhinenud andmete puudumisel, vaid esitatud põhjenduste sisulisel ebapiisavusel. 2.3.7 Hankija etteheide paistab seisnevat selles, et vaidlustaja ei avanud oma äriprotsessi muudatusettepanekute puhul selget ja jälgitavat loogilist seost muudatuse ning väidetava süsteemi 5  jõudluse paranemise vahel. Sellise seose kirjeldamine ei eelda juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, vaid kuulub pakkuja analüütilise põhjendamiskohustuse alla ning on võimalik esitada kontseptuaalsel tasandil, tuginedes hanke alusdokumentides avaldatud infole ja pakkuja enda erialastele teadmistele. Abstraktsest või oletuslikust väitest võimaliku positiivse mõju kohta ei piisa hindamismetoodika mõttes „selgelt põhjendatud“ ettepaneku tuvastamiseks. 2.3.8 Seega ei ole vaidlustaja viide objektiivsele võimatusele asjakohane. Küsimus ei olnud selles, kas pakkuja suutnuks koostada detailse kvantitatiivse analüüsi, vaid selles, kas pakkuja esitas piisava sisulise põhjenduse, mis võimaldaks hankijal hinnata ettepaneku rakendatavust ja vastavust hanke eesmärgile. Sellise põhjenduse esitamata jätmine ei tähenda RHAD-ist mittetuleneva nõude kehtestamist hankija poolt, vaid kujutab endast hindamismetoodikaga ette nähtud kvaliteedinõuete täitmata jäämist. LEPINGULISTE ESINDAJATE KULUDE NIMEKIRI PERIOODIL 16.04.2026-20.04.2026 3.1 Kolmas isik taotleb vaidlustajalt täiendavalt perioodil 16.04.2026-20.04.2026 lepinguliste esindajate kulude summas 1342,50 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Lepingulised esindajad on teinud selle aja jooksul kokku tööd 6,75h. Töö tasuks on keskmiselt 199 eurot tunnis ilma km-ta. 3.2 Kolmanda isiku lepinguliste esindajate viidatud perioodi kulude nimekiri on lisatud lisana 1. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Merily Tamm vandeadvokaat advokaat Askend Estonia OÜ lepinguline esindaja Askend Estonia OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Lisa 1 – Raport perioodil 16.04.2026-20.04.2026 6 Aruanne Aruande kuupäev 20/04/2026 Projekt CASE-2026-00235 Kaupade si senemis- ja transiidiformaalsu ste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ Askend Estonia OÜ Reg nr.: 16791280 Tartu mnt 80f KMKR nr: EE102643022 10112 Tallinn Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 14133207 Estonia KMKR nr: EE101937483 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku 1 16/04/2026 Vaidlustaja repliigi analüüs, kolmanda isiku repliigi koostamine 4.00 ‎190.00 € ‎760.00 € 2 20/04/2026 Repliigi koostamine, hankija repliigiga tutvumine 2.00 ‎220.00 € ‎440.00 € 3 20/04/2026 Repliigi koostamine, hankija repliigi analüüs, repliigi esitamine 0.75 ‎190.00 € ‎142.50 € Maksmisaeg kokku 6.75 tundi TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA ‎1 342.50 €