Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ vastus

LISA 1 OTSUS 06.03.2026 nr 5-1/8936-1 Hankija 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1 kehtetuks tunnistamine Hankija tegi 20.02.2026 riigihankes „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“, viitenumber 301334 otsuse nr 5-1/8869-1 otsused Enefit OÜ (11184032) pakkumus vastavaks tunnistamise, Enersense Aktsiaselts (11445550), Mantreco OÜ (12204558) ning ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) pakkumuste tagasilükkamise ja Enefit OÜ (11184032) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Hankija vastavustingimuse kohaselt pidid pakkujad esitama muuhulgas vabas vormis dokumendi laadimisjaamade vastavuse kohta TK Lisa 1 punktile 6. Teiste seadmete, sealhulgas pakutavate laadimismoodulite, kohta dokumendi (tootelehe) esitamist hankija ei nõudnud ja pakkujad neid ei esitanud. Ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) esitasid tooteinfo laadimisjaama kohta. Hankija küsis, kuidas määras pakkuja pakutavate laadimisseadmete arvu (13 tk). Pakkuja selgitas seda laadimisseadme laiuse kaudu, mis hankija andmetel vastas pakutud laadimisjaama laiusele. Hankija järeldas selle pinnalt, et pakkuja ei paku laadimisjaama laadimismooduliga, vaid laadimist otse laadimisjaamast, ja selle tõttu otsustas pakkumuse tagasi lükata. See hankija järeldus võis olla ekslik, pidades silmas hinnapakkumuse vormil esitatud ühikuhindade erinevust. Mis tähendab, et hankijal on vaja pakkumuse vastavus üle kontrollida ja ka pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi saada. Enersense Aktsiaselts (11445550) esitas tooteinfo laadimisjaama kohta. Hankija ei leidnud pakkumusest teavitussüsteemi kirjeldust ja küsis selgitust. Pakkuja selgitusest järeldas hankija, et need seadmed on võimalik soovi korral juurde osta ja pakkumuse kooseisus ei ole nõuetekohast teavitussüsteemi (st pakkuja soovis pakkumust täiendada) ning lükkas pakkumuse tagasi. Pakutud lahenduse eripära silmas pidades, võis hankija järeldus olla ekslik, kuivõrd jäi eristamata, mis teavet pakuti laadimisjaama või teiste pakkumise kooseisu kuuluvate seadmete baasil ning kas see on piisav hanketingimuste täitmiseks, ilma täiendusteta. Mis tähendab, et hankijal on vaja pakkumuse vastavus üle kontrollida ja ka pakutud seadmetelt, eeskätt laadimisjaamast, edastatava teabe kohta selgitusi saada. Ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) ning Enersense Aktsiaselts (11445550) pakkumuse vastavust on hankijal võimalik tervikuna üle kontrollida pärast nende pakkumuste tagasilükkamise kohta tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist, hankemenetlust uuendades ja jätkates. Mis omakorda tingib vajaduse tunnistada kehtetuks ka Enefit OÜ (11184032) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, sest edukat pakkumust ei saa Aktsiaselts Tallinna Linnatransport valima asuda ja valida, kuni kestab pakkumuste vastavuse kontroll. Pakkumused on jõus kuni 26.04.2026 ja hankija hinnangul jõuab ta selleks ajaks teha uued otsused. Eeltoodust tulenevalt RHS § 114 lg 1 ja 2 ning § 117 lg 1 alusel tunnistab hankija kehtetuks 20.02.2026 otsuse 5-1-/8869-1 järgmiselt: 1) punkti 1.2. osas, millega lükati tagasi Enersense Aktsiaselts (11445550) ja ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) pakkumused; ning 2) punkti 2, millega tunnistati edukas Enefit OÜ (11184032) pakkumus. Käesolev otsus on RHS § 189 lg 1 alusel vaidlustatav riigihangete vaidlustuskomisjonis kümne päeva jooksul arvates käesoleva otsuse kättesaamisest või ajast, mil pakkuja pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud dokumendihaldussüsteemis) (allkirjastatud digitaalselt) Hilde Vonder Katrin Rannama hankespetsialist soetuse projektijuht OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 20.04.2026 Menetlusdokument: Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ vastus Enefit OÜ vaidlustusele riigihankes „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) Kolmas isik Leonhard Weiss OÜ (ühispakkujad) I: Registrikood 12083348 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Diotech Nord OÜ Registrikood 14673501 Lõõtsa 4, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: AS Tallinna Linnatransport Registrikood 10312960 Kadaka tee 62a, 12618 Tallinn [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Enefit OÜ Registrikood 11184032 Lelle tn 22, 11318 Tallinn [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik II: Enersense AS Registrikood: 11445550 Kolmanda isiku I 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. taotlused: 2. Mõista vaidlustajalt välja kolmandate isikute lepingulise esindaja kulud. I SISSEJUHATUS 1. Faktilised asjaolud 1.1 AS Tallinna Linnatransport (edaspidi: hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget “Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) (edaspidi: Hange), Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 eesmärgiga soetada Kadaka tee 62a kinnistule trolli- ja elektribusside laadimistaristu (laadijate/moodulite ja alajaamade) ning teostada nende paigaldamiseks ette nähtud ehitustööd vastavalt koostatud projektile. 1.2 Hankija on avaldanud Hankes esitatud pakkumuste maksumused, mis on järgmised: Pakkumuse Pakkuja Maksumus (EUR) nr LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ 598810 2 447 980 Enersense AS 598867 4 290 000 Mantreco OÜ 606127 4 717 860 Enefit OÜ 607019 5 188 867 1.3 Hankija tegi Hankes 20.02.2026 teatavaks otsuse nr 5-1/8869-1 (edaspidi: 20.02.2026 Otsus), millega tunnistas vastavaks Enefit OÜ (edaspidi ka: vaidlustaja) pakkumuse, lükkas tagasi Enersense AS-i (edaspidi: kolmas isik II), Mantreco OÜ ning ühispakkujate Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ (edaspidi ka koos: kolmas isik I) pakkumuse ning tunnistas edukaks vaidlustaja pakkumuse. 1.4 Kolmandad isikud esitasid 20.02.2026 Otsusele vaidlustuse, millele järgnevalt tunnistas hankija 06.03.2026 otsusega 20.02.2026 Otsuse kehtetuks osas, millega lükati tagasi kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused ning tunnistati edukaks vaidlustaja pakkumus. Antud otsuse põhjendustes hankija möönis, et hankija esialgne järeldus, et kolmas isik I ei paku laadimismooduleid, võis olla ekslik (vt Lisa 1). 1.5 Hankija tegi seejärel 02.04.2026 otsuse (edaspidi: Otsus), millega tunnistas kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused vastavaks ning kolmanda isiku I pakkumuse edukaks. II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE 2. Sissejuhatavad märkused ja menetluslikud küsimused 2.1 Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik I on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2.2 Vastuse lisad. Kolmanda isiku I pakkumuse sisu ja hankijale antud hilisemad selgitused on vaidlustuskomisjonile eelduslikult kättesaadavad riigihangete registri kaudu, mistõttu ei ole neid lisatud eraldi käesolevale vastusele, vaid käesolevas vastuses üksnes viitame nendele dokumentidele. 2.3 Vaidlustuse ese. Vaidlustaja pakkumus on vastavaks tunnistatud kolmest pakkumusest ilmselgelt kõige kallim ja sai ühes sellega ilmselgelt kõige vähem hindepunkte. Seetõttu on vaidlustaja vaidlustanud mõlema kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise. 2.4 Peamine vaidlusküsimus. Käesolevas vaidlustusmenetluses omab kolmanda isiku I pakkumuse osas keskset tähtsust vaidlusküsimus, kas kolmas isik I pakkus laadimistaristu Tsooni 3 jaoks laadimismooduleid või mitte. Nagu hankija 06.03.2026 otsuses möönis, olid hankija esialgne vastupidine järeldus siiski ekslik ning uuel kontrollimisel hankija veendus, et kolmas isik I pakkus laadimistaristu Tsooni 3 jaoks laadimismooduleid. Vaidlustuses leitakse, et kolmanda isiku I pakkumuses esinesid sisulised puudused ja see tulnuks tagasi lükata, nagu ka kolmanda isiku II pakkumus. Sellised väited on alusetud. Põhjendame seda järgmiselt. 3. Tehnilisest kirjeldusest ja tehnilistest tingimustest tulenevad nõuded pakutavatele laadimisjaamadele laadimistsoonis 3 ning vastavustingimustest tulenevad nõuded pakkumuse vormistamisele (seoses vaidlustuse punktidega 28 – 32) 3.1 Vaidlustus on koostatud selliselt, et kõigepealt on selle punktides 12 – 26 esitatud väited selle kohta, et hankija 02.04.2026 otsuse põhjendused on vastuolulised ja otsitud ning kolmanda  Lk: 3 isiku pakkumus on mittevastav nõutud dokumentide esitamata jätmise tõttu. Seejärel on alles punktides 28 – 32 asutud selgitama käesoleva Hanke objekti sisulisi omadusi. Kolmanda isiku I arvates on menetlusosaliste väidetest paremini arusaamiseks otstarbekas ja mõistlikum kõigepealt selgitada Hanke objekti sisu ja eripärasid. 3.2 Hanke alusdokumentide hulgas on avaldatud tehniline kirjeldus (edaspidi: TK) ja selle lisana 1 „Hanke tehnilised tingimused“ (edaspidi: TT). TT punktis 1.1 toodud joonisel 2 on kujutatud kolm tsooni (Tsoon 1, Tsoon 2 ja Tsoon 3), kuhu rajatakse laadimisalad. TT punktides 6.1, 6.32, 3.4, 3.7 ja 5.1 on vastavalt selgitatud järgmist: - Hanke eesmärkide hulka kuulub tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega. Kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit ja tsooni 3 paigaldatavate laadimismoodulite arv, vastavalt pakkuja arvestusele (TT punkt 6.1); - hankija käsitleb laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust. Laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga) (TT punkt 6.32); - eelduslik laadimiskohtade arv tsoonis 3 on 13, kuid Laadimise tsooni 3 laadimismoodulite arv (ja sellest tulenev installeeritav võimsus) tuleneb parkimiskohtade arvust, mille arvukuse hindab pakkuja. Tsooni 3 kohta käiv info ja täpsemad tingimused on kirjeldatud punktis 5 (TT 3.7 punkti teine lause); - Laadimistsooni 3 määrab pakkuja laadimismoodulite arvu pakkumuses ise, arvestades, et igale parkimiskohale on ettenähtud eraldi pistik laadimismoodul (TT punkti 5.1 teine lause). 3.3 TT punktis 6.10 on nõue, et iga laadimispunkti lubatud väljundvõimsus peab olema reguleeritav vahemikus: Pv = 0 - 200kW. Ka punktis 3.1 on selgitatud, et ühe laadimisväljundi laadimisvõimsus pistiklaadijatel/laadimismoodulitel peab olema maksimaalselt 200kW TT punktis 5.2 on nõue, et pakkuja lähtub tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul punktis 6.32 defineeritud tehnilistest põhimõtetest. 3.4 Vastavustingimuste punkti 6 kohaselt tuli pakkumuse maksumus esitada RHAD vormil 1, mille positsioonil 3 tuli esitada laadimistsoonide 1 ja 2 pistiklaadijate/laadimismoodulite ühiku hind ja kogumaksumus ning positsioonil 4 tuli esitada laadimistsooni 3 pistik- laadimismoodulite ühiku hind ja kogumaksumus, kusjuures pakkuja pidi nende arvu ise määrama (võttes arvesse TT punkti 4.4). 3.5 Kokkuvõtlikult - viidatud TT punktidest 3.1, 3.7, 5.1, 5.2, 6.10 ja 6.32 järeldub, et laadimistsooni 3 tuleb paigaldada TT joonisel 6 (lk 9) kujutatud 200 kW võimsusega laadimismoodulit, mille arv on eelduslikult 13, kuid lõpliku arvukuse määrab pakkuja ise ning pakkumuse maksumuse vormil tuli eraldi esitada laadimismoodulite maksumus. Vaidlustuse punktides 28 – 32 on Hanke objekti sisu ja objekti kirjeldatud sarnasel viisil. Vaidlustaja väited, et kolmanda isiku I pakkumus ei vasta hankedokumentides nõutule, on siiski alusetud, mida põhjendame alljärgnevalt. 4. Hankija on põhjendatult möönnud, et kolmanda isiku I pakkumuse esialgse kontrolli tulemus oli ekslik, mistõttu ei oma tähtsust hankija 20.02.2026 otsuse põhjendused (seoses vaidlustuse punktidega 14 – 16) 4.1 Vaidlustaja väidete lühikokkuvõte. Vaidlustuse punktides 14 – 16 on esmalt viidatud 20.02.2026 Otsusele ning sellele kolmanda isiku I 05.02.2026 selgitusele, mis esitati vastuseks hankija 30.01.2026 küsimusele. Vaidlustaja väidab, et justkui olevat kolmas isik I 05.02.2026 vastuses möönnud ning hankija selle tulemusel tagasipöördumatult leidnud ja lõplikult  Lk: 4 otsustanud, et kolmanda isiku I pakutud lahendis ei sisaldanud laadimismooduleid. Sellised väited on eksitavad ja asjassepuutumatud. 4.2 Esiteks, hankija esitas 30.01.2026 järgmise küsimuse: Palume Teil täpsustada arvutuse käiku, kuidas määrasite tsooni 3 laadimiskohtade arvu. Palume välja tuua laadimisseadme ja turvatõkke poolt vajaminev laius (vt Lisa 2). Kolmas isik I vastas sellele 05.02.2026, milles selgitas arvutuskäiku. Sealjuures juhime tähelepanu TT punktile 5.1, mille järgi pidi pakkuja ise määrama laadimistsooni 3 laadimismoodulite arvu. Hankija küsimus käsitleski üksnes seda, kuidas on vaidlustaja tema pakutud lahenduses toodud mooduliga laadimiskohtade arvuni jõudnud. Hankija ei küsinud laadimisjaamade omaduste ega tehnoloogia kohta ning ka vaidlustaja vastus ei sisaldanud infot, et vaidlustaja ei kavatse laadimistsooni 3 paigaldada laadimismooduleid. Seega, laadimisjaama tehnilised omadused, sh küsimus, kas tegu on laadimismoodulitega, ei olnudki üldse hankija 30.01.2026 küsimuse ja kolmanda isiku I 05.02.2026 vastuse objektiks. Kuna tsooni 3 tuli niikuinii pakkuda laadimismooduleid ja hankija seda eraldi ei küsinud, oli laadimismoodulite pakkumine tsooni 3 niikuinii iseenesestmõistetav. Kolmas isik I ei öelnud 05.02.2026 vastuses, et tema pakutud lahendus ei näe ette laadimistsoonis laadimismoodulitega laadimisjaamu. 4.3 Teiseks, vaidlustaja viitab seejärel 20.02.2026 otsuse põhjendustele, milles oli leitud, et kolmas isik I ei olnud pakkunud mooduliga laadimisjaamu, mida hankija oli algselt leidnud ja täiendavalt järeldanud kolmanda isiku I 05.02.2026 selgituse põhjal. Samas, nagu eelmises punktis selgitasime, kolmanda isiku I 05.02.2026 selgitus oli antud küsimuses täiesti asjassepuutumatu. Kolmas isik I selgitas seda ka eelmises vaidlustusmenetluses. Selle tulemusel tunnistas hankija 06.03.2026 otsusega enda 20.02.2026 otsuse muuhulgas kolmanda isiku I pakkumuse tagasilükkamise kohta kehtetuks, mööndes otsuse põhjendustes, et esialgne järeldus, et kolmas isik I ei paku laadimismooduleid, võis olla ekslik. Ei ole vaidlust selles, et hankija 06.03.2026 otsust vaidlustaja ei vaidlustanud ning see on kehtiv haldusakt. Järelikult ei oma nüüdseks vaidlusaluses küsimuses kehtetu hankija 20.02.2026 otsus enam mingit tähtsust. Kusjuures nüüdseks kehtetu 20.02.2026 otsus on tähtsuse kaotanud mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt, kuna hankija on möönnud, et 20.02.2026 otsuse põhjendused olid ekslikud. 4.4 Kokkuvõttes - nüüdses vaidluses ei oma enam mingit tähtsust see, mida hankija leidis 20.02.2026 otsuse tegemisel. Vaidlustaja sellekohased väited on eksitavad ja asjassepuutumatud. 5. Vaidlustaja tõlgendab hankedokumentidest tulenevaid dokumentide esitamise nõudeid pinnapealselt ja ebaõigesti (seoses vaidlustuse punktidega 17 – 26) 5.1 Vaidlustaja väidete lühikokkuvõte. Vaidlustuse punktides 17 – 26 on seejärel esitatud väited, et nüüdses otsuses olevat hankija asunud uuele ja üllatuslikule ning vaidlustaja arvates ebaõigele seisukohale, et vastavustingimuste punkt 2 on ebaselge ning tsooni 3 seadmete puhul ei olnud vastavustingimuste punktis 2 nimetatud vabas vormis kirjelduse ning elektriskeemi ja 3D jooniste esitamine kohustuslik. Need väited on alusetud ja vaidlustaja tõlgendab hankedokumente ebaõigesti. 5.2 Eelmise vaidlustusmenetluse vaidlusküsimus. Esmalt, asjassepuutumatu ja arusaamatu on vaidlustuse punktis 18 esitatud väide, et eelmises vaidlustusmenetluses hankija ega kolmas isik sellisele tõlgendusele ei asunud. Esiteks, eelmises vaidlustusmenetluses ei esitanudki hankija mingeid sisulisi seisukohti, vaid üksnes teatas vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisest. Teiseks, kolmanda isiku I pakkumus oli algselt 20.02.2026 otsusega tagasi lükatud vaid põhjusel, et see ei vastanud sisuliselt tehnilistele tingimustele, kuna pakutud lahendus ei sisaldanud hankija esialgse hinnangu järgi laadimismooduleid. Samas, dokumentatsiooni ega andmete esitamata jätmist kolmandale isikule I 20.02.2026 otsuses ette ei heidetud. Seetõttu puudub igasugune mõistlik loogika väita, et kolmas isik I pidanuks eelmises vaidlustusmenetluses asuma väitlema, et ta ei pidanudki laadimismoodulite kohta dokumente esitama. 5.3 Hankija ei ole vastavustingimust uuel viisil tõlgendanud. Ühes sellega on eksitav ka järgnevalt vaidlustuse punktis 20 esitatud arutluskäik vastavustingimuse uuest tõlgendamisest.  Lk: 5 Tegemist ei ole uue tõlgendamisega. Hankija ei ole varasemalt vastavustingimust teistmoodi või vastupidiselt tõlgendanud ega eelnevalt nõudnud vastavustingimuste punktis 2 loetletud dokumentide esitamist laadimismoodulite kohta. Kui hankijal olnuks varasemalt teistsugune või vastupidine tõlgendus, nagu vaidlustaja väidab, oleks see kajastanud ka 20.02.2026 otsuses. Samas, nagu eelmises punktis viitasime, oli antud otsuses üksnes etteheide, et kolmanda isiku I pakutud lahendus ei sisaldanud laadimismooduleid. Vastavustingimustes nõutud dokumentide esitamata jätmist ette ei heidetud. 5.4 Hankedokumentide õigesti tõlgendamiseks tuleb nendesse põhjalikumalt süveneda ning arvesse võtta nende koostamise ja avaldamise ajatelge:1 5.4.2 Käesolev Hange avaldati esmakordselt 10.11.2025. Esialgu avaldatud hankedokumentides oli TK lisaks 1 kuupäeval 31.10.2025 registrisse lisatud TT, milles ei olnud ette nähtud laadimisala jagamist laadimistsoonideks ning laadimismooduleid ei olnud samuti ette nähtud, vaid punktis 6 on kirjeldatud üksnes nö tavapäraseid laadimisjaamu. Samas, juba selle TT versiooni punktis 6.9 oli ka kirjas, et pakkuja esitab pakkumuses territooriumi laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis. Samuti, Vastavustingimuste esimene versioon koostati 07.11.2025 ning juba selle punkt 2 on jäänud täpselt samaks ka hilisemates, sh kehtivas versioonis, milles nõutakse: vabas vormis dokumendi esitamist laadimisjaamade vastavuse kohta TK lisa 1 (TT) punktile 6, laadimistaristu plokkskeemi vastavalt TK lisa 1 (TT) punktile 6.8 ning laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D jooniseid vastavalt TK lisa 1 (TT) punktile 6.9. Seega, kõiki neid dokumente nõuti konkreetselt selle kohta, mida on kirjeldatud TT punktis 6 ning punktides 6.8 ja 6.9. Nagu öeldud, need sisaldasid teavet vaid nö tavapäraste laadimisjaamade kohta. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kuigi juba algne TT punkt 6.1 sisaldas sõna „laadijat/laadimismoodulit“, ei tulenenud sellest soovi tellida eraldi laadimismooduleid. Seda kinnitavad kõik RHAD lisa 1 vorm „pakkumuse maksumus“, mille positsioonil 3 on algusest peale kirjutatud „Pistiklaadijad/laadimismoodulid“ ning see jäi samaks ka pärast laadimismoodulite eraldi lisandumist, sh maksumuse vormi positsioonil 4, kus tuli märkida laadimismoodulite arv. 5.4.3 Järgmine TT versioon avaldati 24.11.2025. See ei sisaldanud eelmises punktis kirjeldatu osas mingeid olulisi erisusi: endiselt ei olnud laadimisala tsoonideks jagatud ning laadimismooduleid ei nõutud. Nagu viitasime, ka vastavustingimuste punkt 2 jäi samaks. 5.4.4 Kolmas TT versioon avaldati 18.12.2025. Selles oli esmakordselt laadimisala jaotatud tsoonideks (1 - 3) ning punktides 3.7 ja 5 täpsustati, et laadimistsooni 3 tulevad laadimismoodulid, mille nõuded olid punkti 5. Seega, esimest korda toodi juurde laadimismoodulid, mida selgelt eristati nö tavapärastest laadimisjaamadest. Seevastu, mis on vaidlustaja väidete kontekstis oluline: vastavustingimuste punkti 2 ei muudetud ning see viitas endiselt TT punktidele 6, 6.8 ja 6.9, mis sisaldasid algusest peale teabe esitamise nõuet nö tavapäraste laadimisjaamade kohta. Vaid punktis 6.18 mainiti täiendavalt ka laadimismooduleid, kuid mingeid eraldi nõudeid need punktid laadimismoodulite kohta ei sisaldanud, vaid selles on mõlemat tüüpi seadmete kohta nõutud, et need peavad olema kaitstud mehaaniliste kahjustuste ja võimaliku otsasõidu eest füüsiliste tõketega. 5.4.5 Neljas TT versioon avaldati 08.01.2026. Selles olid peamised täiendused punkt 6.32, milles olid täpsustatud, et hankija käsitleb laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust ning punktis 6.32 oli joonistel 5 ja 6 kujutatud ka nende erinevused. Vastavustingimuste punkt 2 säilis endiselt algsel kujul ning selles oli endiselt algupärases sõnastuses nõutud, et dokumendid tuleb esitada laadimisjaamade kohta. Laadimismooduleid endiselt ei mainitud. 5.5 Ülaltoodust tuleneb kokkuvõtlikult: - Alguses oli hankijal kavas hankida vaid nö tavapäraseid laadimisjaamu ning vastavustingimuste punktis 2 nõuti dokumente vaid nö tavapäraste laadimisjaamade kohta, 1 Kuna kõik hankedokumendid ja nende muudatused on registrist kättesaadavad, ei hakka kolmas isik I neid täiendavalt lisama.  Lk: 6 mida oli kirjeldatud esialgse TT punktides 6, 6.8 ja 6.9 ning mida hankedokumentides ja TT-s nimetatakse terminiga „laadimisjaam“. - Alates TT kolmandast versioonist lisandusid hangitava laadimistaristu koosseisu ka laadimismoodulid, mille nõudeid kirjeldati TT punktis 5 ning mida hankedokumentides ja TT-s nimetatakse terminiga „laadimismoodul“. - TT neljanda versiooni punktis 6.32 täpsustas hankija veel täiendavalt, et käsitleb nö tavapäraseid laadimisjaamu ja laadimismoodulit eraldi tehnilise lahendusena. Seega, hankedokumentides kasutatud termin „laadimisjaam“ tähendab konkreetselt vaid tsoonidesse 1 ja 2 paigaldatavaid nö tavapäraseid laadimisjaamu. Seevastu tsooni 3 paigaldatavate seadmete puhul kasutatakse terminit „laadimismoodul“, nagu on kirjeldatud mh TT punktides 3.7, 5.1, 5.4 – 5.6 - Vastavustingimuste punkt 2, mis alguses esitas dokumendi esitamise nõuded vaid nö tavapäraste laadimisjaamade kohta seoses TT punktidega 6, 6.8 ja 6.9, jäi algusest peale muutmata. Seda ei täiendatud ka laadimismoodulite lisandumisel TT-sse alates kolmandast versioonist ega ka neljandast versioonist, mille punktis 6.32 on hankija selgesõnaliselt öelnud, et nö tavapäraseid laadimisjaamad ja laadimismoodulid on erinevad tehnilised lahendused. 5.6 Ülaltoodu põhjal on ainuõige ja loogiline järeldus, et vastavustingimuste punktis 2 nõuti pakkumuses dokumentide esitamist vaid esialgses TT versioonis kirjeldatud nö tavapäraste laadimisjaamade kohta. Seda kinnitab ka TT 08.01.2026 neljanda versiooni punkti 6.32 lisatud täiendav selgitus nende kahe tehnilise lahenduse eristamise kohta. Kui hankija tahe olnuks nõuda vastavustingimuste punktis 2 dokumente ka laadimismoodulite kohta, oleks hankija kahtlemata muutnud vastavustingimuste punkti 2 ja seda täpsustanud. Seetõttu ei pidanud pakkujad esitama laadimismoodulite kohta vastavustingimuste punktis 2 loetletud dokumente. See ei tähenda, et pakkuja ei võinud neid esitada, kuid nende esitamata jätmine ei saanud kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamist. 5.7 Vaidlustuse punktides 21 – 22 on vaidlustaja esitanud omapoolse nägemuse, kuidas tuleks viidatud hankedokumente tõlgendada ja leiab, et ka vastavustingimuste punkti 2 süstemaatilise tõlgenduse korral ei saaks jõuda seisukohale, et tsooni 3 laadimisjaamadele need ei kohaldu. Samas, vaidlustaja ei ole põhjalikumalt süvenenud sellesse, kuidas on vastavustingimused kujunenud ja kuidas need seonduvad TT-st tulenevate nõuetega. Nagu ülalt selgitasime, on hankija TT hilisemates versioonides selgelt eristanud tsooni 3 laadimismooduleid nö tavapärastest laadimisjaamadest. Vastavustingimuste punkt 2 sisaldas juba alguses dokumentide esitamise nõudeid vaid nö tavapäraste laadimisjaamade kohta ning seda hilisemalt mitte kordagi ei muudetud. 5.8 Kirjeldatud põhjendustel on alusetu ka vaidlustuse punktis 22 sisalduv väide, et justkui tuleneb TT punktist 6.9 vastavustingimustest iseseisvalt veel eraldi ja täiendav nõue 3D jooniste esitamiseks. Sellises sõnastuses on TT punkt 6.9 säilinud alates esimesest TT versioonist. Selle sisuline tähendus ja eesmärk on üksnes viiteks olemine vastavustingimuste punkti 2 alapunktile 2.1, mis nõuab antud dokumendi esitamist vaid nö tavapärase laadimisjaama kohta ja viitab TT punktile 6.9. Vastupidine tõlgendus oleks ilmselgelt vastuolus RHS § 77 lg 4 punktidega 1 ja 9, mis eristavad hankedokumentide koosseisus tehnilist kirjeldust ja nõutavate dokumentide loetelu. TT on käesolevas Hankes TK lisa, mistõttu on tegemist RHS § 77 lg 4 p 1 kohase tehnilise kirjelduse osaga. Seevastu RHS § 77 lg 4 p 9 kohane nõutud dokumentide ja andmete loetelu on toodud riigihangete registris avaldatud loeteludes, sh vastavustingimustes. Seega tuli pakkujatel vastavustingimuste täitmiseks dokumentide esitamisel võtta aluseks vastavustingimused, mille punkt 2 on algusest peale olnud muutumata ja nõuab dokumentide esitamist üksnes nö tavapäraste laadimisjaamade kohta, nagu eelnevalt selgitasime. Selline kolmanda isiku I seisukoht on kooskõlas ka VAKO praktikaga 19.12.2019 otsusega vaidlustusasjas nr 188-19/215144, mille punktis 14 selgitati, et pakkujad ei pea asuma hankemenetluses ise välja selgitama, milliseid dokumente ja andmeid on nad kohustatud pakkumuses esitama, vaid nende dokumentide ja andmete selge äranäitamine on hankija kohustus RHS § 77 lg 4 p 9 kohases loetelus.  Lk: 7 5.9 Ülaltoodu põhjal on alusetud ka vaidlustuse punktis 23 tehtud järeldused, et kolmanda isiku I pakkumuses oli laadimismoodulite kohta vastavustingimustes nõutud kirjeldus ja 3D joonised esitamata. Seetõttu on asjassepuutumatud ka vaidlustuse punktides 25 ja 26 esitatud väited, et sellist puudust ei saa selgitustega kõrvaldada. Käesoleval juhul ei olnudki sellise olukorraga tegemist. 5.10 Vaidlustuse punktis 24 esitatud väide, et ilma laadimismoodulite kohta esitatud andmeteta ei ole hankijal võimalik pakkumust kontrollida, on sisuliselt kriitika hankedokumentide koostamisele. Samas, see ei saa olla aluseks hankedokumentide tõlgendamisel kolmandale isikule I kahjustavalt ja kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks. Isegi kui vaidlustuse punktis 24 kirjeldatud teavitussüsteemi omadused on hankijale oluline, nagu vaidlustaja väidab, saab hankija seda infot pakkujatega täpsustada, ilma et tegemist oleks lubamatute selgitustega vms. 5.11 Kokkuvõttes – hankija põhjendustes oli õigesti leitud, et laadimismoodulite kohta ei pidanud vastavustingimuste punktis 2 loetletud dokumente esitama. Vaidlustaja vastupidine väide põhineb hankedokumentide ebaõigel tõlgendamisel ning seetõttu on alusetu vaidlustaja väide, et kolmanda isiku I pakkumuse pidanuks tagasi lükkama sisuliste puuduste tõttu. 6. Kolmanda isiku I pakkumus vastab tehnilistele tingimustele ja tunnistati õigesti vastavaks (seoses vaidlustuse punktidega 33 – 40) 6.1 Vaidlustaja väidete lühikokkuvõte. Vaidlustuse punktides 33 – 40 on esitatud seejärel ka väited, et kolmanda isiku I pakkumus ei vasta ka sisuliselt hankedokumentides nõutule, kuna vaidlustaja väitel ei pakkunud kolmas isik I tsooni 3 laadimismooduleid. Ka need väited on põhjendamatud. 6.2 Hankija 20.02.2026 otsuse põhjendused on asjassepuutumatud. Esmalt on vaidlustuse punktides 33 - 35 vaidlustaja taaskord viidanud kehtetuks tunnistatud hankija 20.02.2026 otsusele, milles oli toodud, et kolmas isik olevat oma pakkumuses esitanud tsooni 3 kohta standalone tüüpi 200 kW laadimisjaamad ning väitnud, et see kinnitab vaidlustaja väidet, et kolmas isik I pakkus ka tsooni 3 nö tavapäraseid laadimisjaamu. Nagu eelnevalt selgitasime, on hankija 06.03.2026 otsuses ise möönnud, et selline järeldus 20.02.2026 otsuses osutus ekslikuks ja seetõttu tühistas hankija 20.02.2026 otsuse. Hankija 06.03.2026 otsus on kehtiv, vaidlustaja seda ei vaidlustanud, mistõttu on 20.02.2026 otsusele viitamine eksitav ja asjassepuutumatu. 6.3 Hankija 30.01.2026 küsimusega seonduv on asjassepuutumatu. Järgnevalt on vaidlustuse punktides 36 – 40 veelkordselt viidatud hankija 30.01.2026 ja kolmanda isiku I 05.02.2026 vastusele, mille põhjal väidab vaidlustaja veelkord, et sellest tuleneb, et kolmas isik I ei pakkunud tsooni 3 laadimismooduleid. Selline väide on alusetu. Tuletame veelkord meelde, et hankija 30.01.2026 küsimuse sisu oli: Palume Teil täpsustada arvutuse käiku, kuidas määrasite tsooni 3 laadimiskohtade arvu. Palume välja tuua laadimisseadme ja turvatõkke poolt vajaminev laius. Seega käsiteles hankija küsimus vaid seda, kuidas on vaidlustaja tema pakutud lahenduses toodud mooduliga laadimiskohtade arvuni jõudnud, kuid ei küsinud laadimisjaamade omaduste ega tehnoloogia kohta. Ka vaidlustaja 05.02.2026 vastus ei sisaldanud infot, et vaidlustaja ei kavatse laadimistsooni 3 paigaldada mooduliga laadimisjaamu. Laadimisjaama tehnilised omadused, sh küsimus, kas tegu on laadimismoodulitega, ei olnudki üldse hankija 30.01.2026 küsimuse ja kolmanda isiku I 05.02.2026 vastuse objektiks. 6.4 Kolmanda isiku I 05.02.2026 vastus ei tähendanud laadimismoodulite mittepakkumist. Ühtlasi, kuna tsooni 3 tuli niikuinii pakkuda laadimismooduleid ja hankija seda eraldi ei küsinud, oli laadimismoodulite pakkumine tsooni 3 niikuinii iseenesestmõistetav. Kolmas isik I ei öelnud 05.02.2026 vastuses, et tema pakutud lahendus ei näe ette laadimistsoonis laadimismoodulitega laadimisjaamu. Sealjuures omistab vaidlustaja põhjendamatut tähtsust ka vaidlustaja 05.02.2026 vastuses sisalduvale sõnale „laadimisseade“. Ka sellest ei tulene, et kolmas isik I tsooni 3 ei pakkunud laadimismooduleid. Samuti, vaidlustaja viited seoses kolmanda isiku 05.02.2026 selgitustes toodud laadimisseadme 750 mm laiuse või  Lk: 8 alternatiivselt 300 mm laiusega on asjakohatud (vt vaidlustuse punkt 36). Kolmas isik selgitab, et tema pakutava laadimismooduli mõõdud ongi 750 mm (laius ehk ingliskeelselt witdh) x 300 mm (pikkus või sügavus ehk ingliskeelselt depth) x 2100 mm (kõrgus). Samas, selle saab paigaldada laadimiskoha suhtes kas ekraaniga risti või paralleelselt. Seega, sõltuvalt paigutusest võib 300 mm olla tegelikult ka laiuse mõõt. Pealegi, nagu ka vaidlustaja ise välja toob, hankija 30.01.2026 küsimusele vastamisega ei saaks niikuinii pakkumuse sisu muuta ega omistada pakkumusele omadusi, mida see ei sisalda, vaid üksnes täpsustada ja selgitada juba esitatud pakkumust. Seega printsiip rakendub mõlemal viisil, mis tähendab, et isegi kui kolmanda isiku I 05.02.2026 vastusest võib välja lugeda mingeid vastuolusid, omab tegelikku tähtsust siiski vaid see, millist lahendust kolmas isik tegelikult pakkus. Järgnevalt selgitame, et kolmas isik pakkus ilma igasuguse mõistliku kahtluseta tsooni 3 laadimismooduleid. 6.5 Kolmanda isiku pakkumuse sisu kinnitab laadimismoodulite lahendust. Kolmanda isiku pakkumuses2 on esitatud kaks skeemi: - 2_2_Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine_elektriskeem_29122025.pdf (edaspidi: Elektriskeem); - 2_2_SO2605-04 skeemid 30122025.pdf (edaspidi: Primaarskeem). 6.6 Elektriskeemil on kujutatud kõiki kolme laadimistsooni järgmiselt: - TT punktis 3.8 on esitatud nõue, et parkimise tsooni 1 (11 kohta) pistik laadimisjaamade toiteks paigaldada AJ K62a (AJ3) kõrvale uus alajaam (AJ4). Tsoon 1 on sellest juhindudes kujutatud Elektriskeemil vasakult teisena. Sellel on kujutatud 11 laadimispunkti, s.o. kohta (nr 1 – 11), millest igaüks on võimsusega 200kW ning laadimisjaamade tähistamiseks on kasutatud järgmisi tingmärke: - TT punktis 3.6 on ette nähtud, et tsoonis 2 on 21 laadimiskohta. Tsoon 2 on sellest juhindudes kujutatud Elektriskeemil paremal äärel. Sellel on kujutatud 21 laadimispunkti (nr 12 - 31), millest igaüks on võimsusega 200kW ning laadimisjaamade tähistamiseks on kasutatud järgmisi tingmärke: - TT punktis 3.7 on välja toodud, et laadimise tsooni 3 laadimismoodulite arv (ja sellest tulenev installeeritav võimsus) tuleneb parkimiskohtade arvust, mille arvukuse hindab pakkuja. Elektriskeemil on kujutatud 8 laadimismooduliga laadimiskohta (nr 1 – 8), igaüks võimsusega 200kW, ning 6 perspektiivset laadimiskohta (nr 9 – 14), mille tähistamiseks on kasutatud erinevaid tingmärke kui tsoonide 1 ja 2 kohta: 2 Kolmanda isiku I pakkumuse materjalid on VAKO-le kättesaadavad, mistõttu ei ole vajalik nende eraldi lisamine.  Lk: 9 6.7 Nagu ka vaidlustuse punktides 30 ja 31 on viidatud ja kirjeldatud, nö tavapärase laadimisjaama ja laadimismoodulit on illustreeritud TT punktis 6.32 toodud joonistel 5 ja 6, millelt on näha, et laadimisjaama puhul tuleb kohe laadimisjaamast juhtmega pistik, kuid laadimismooduli puhul on moodul jaamast eraldi ning pistik tuleb moodulist. Sellest juhindudes ongi Elektriskeemil kujutatud tsooni 3 kohta laadimismoodulitega laadimisjaamu erinevate tingmärkidega ning selliselt, et moodul on ühendatud juhtmega jaamaga, kuid on jaamast eraldi (joonisel on kujutatud kahte haru, mis tulevad välja jaamast. 6.8 Primaarskeemil on omakorda lk-l 1 kujutatud tsooni 1, lk-l 2 tsooni 2 ja lk-l 3 tsooni 3. Vasakul küljel on märgitud neli laadimismoodulit (F1, F3, F5 ja F7), mille igaühe kohta on märge, et selle võimsus on 400kW ning igaühe külge liidetakse maksimaalselt 2 moodulit, kokku seega 8 laadimismoodulit, nagu on kujutatud ka Elektriskeemil. 6.9 Skeemid eristavad tsooni 3 lahendust teistest tsoonidest. Kui oleks põhjendatud vaidlustaja väide, et kolmas isik ei pakkunud tsooni 3 laadimismooduleid, vaid nö tavapäraseid laadimisjaamu, oleks nendel skeemidel kujutatud tsoonis 3 laadimisjaamu samade tingmärkidega, nagu tsoonides 1 ja 2. Seevastu tuleneb nendelt skeemidelt selgelt ja üheselt, et kolmas isik I pakkus tsoonidesse 1 ja 2 nö tavapäraseid laadimisjaamu ning tsooni 3 laadimismooduleid ning skeemidel on neid selgelt eristatud. Sealjuures nähtub Elektriskeemilt ja Primaarskeemilt, et laadimistsooni 3 paigaldatakse 200kW võimsusega laadimismoodulid, nagu TT punktis 3.7 on nõutud. Seetõttu on alusetud ka vaidlustuse punktides 41 ja 42 esitatud väited, et justkui tuleks need skeemid jätta tähelepanuta. 6.10 Kolmas isik I pakkus laadimismooduleid erineva hinnaga. Lisaks, kolmas isik I esitas RHAD vormil 1 pakkumuse maksumuse, mille positsioonil 3 oli sisestatud, et tsoonide 1 ja 2 pistiklaadijate/laadimismoodulite (kokku 32 tk) ühiku hind on 30 000 eurot ja kogumaksumus 960 000 eurot ning positsioonil 4 oli sisestatud, et tsooni 3 pistik-laadimismoodulite (kokku 13 tk) ühiku hind on 45 000 eurot ja kogumaksumus 585 000 eurot. Seega, ka pakkumuse maksumusest järeldub üheselt, et tsoonide 1 ja 2 jaoks pakub kolmas isik I nn tavapäraseid laadimisjaamu maksumusega 30 000 eurot tükk ning tsooni 3 jaoks pakub kolmas isik laadimismooduleid, mille ühe ühiku maksumus on kõrgem (45 000 eurot). Ka selle põhjal on ilmselge, et kolmas isik I pakkus laadimistsooni 3 jaoks TT-s nõutud laadimismooduleid. Sealjuures selgitab kolmas isik I, et pakkumus sisaldas tsooni 3 kohta 13 tk laadimismoodulit seetõttu, et see oli TT punkti 3.4 järgi hankija eeldatud laadimiskohtade arv, mis lähtub parkimiskoha laiusest. Samas, kolmanda isiku I pakutav lahendus võimaldab tulevikus mahutada ka 14 laadimiskohta. 6.11 Vaidlustuse punktis 44 on esitatud sellele vastuväited, et pakutavad hinnad kujundab iga pakkuja ise ning ka nö tavapäraseid laadimisjaamu on erinevate hindadega. RHAD vormil 1 positsioonil 3 tuli tsoonide 1 ja 2 laadimisjaamade (kokku 32 tk) maksumused esitada koos. Seega kõik need nö tavapärased laadimisjaamad tuli esitada sama ühikuhinnaga, mille põhjal kujunes nende kogumaksumus. Seevastu positsioonil 3 tuli eraldi esitada laadimismoodulite ühikhind. Sealjuures, enne kui hankija tõi sisse laadimismoodulid, sisaldas algne 07.11.2025 koostatud vorm positsioonil 3 üksnes nö tavapärase laadimisjaamade ühikhinda, mida ei saanud eraldi esitada. Seega, väide, et nö tavapäraseid laadimisjaamu on erihindega, on asjassepuutumatu.  Lk: 10 6.12 Kokkuvõttes - Elektriskeemilt ja Primaarskeemilt tuleneb üheselt mõistetavalt, et laadimistsoonides 1 ja 2 pakkus kolmas isik I nö tavapäraseid laadimisjaamu ning laadimistsoonis 3 laadimismooduleid. Seda kinnitab täiendavalt ka kolmanda isiku I pakkumuse maksumuses esitatud hindade erinevus, mille järgi on tsooni 3 pakutavad laadimismoodulid kallimad kui tsoonide 1 ja 2 laadimisjaamad. Seega, lisaks sellele, et kolmanda isiku I pakkumus ei sisaldanud puudusi dokumentide osas, vastab kolmanda isiku I pakutav lahendus ka sisuliselt hankedokumentides nõutule, kuna kolmanda isiku I pakkumusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et tsooni 3 pakkus kolmas isik I laadimismooduleid. 7. Kolmanda isiku II pakkumuse mittevastavus ei oma tähtsust, kuid ka sellekohased vaidlustaja väited on alusetud 7.1 Sissejuhatavad märkused. Kuna vaidlustaja pakkumus jäi hindepunktide pingereas kolmandale kohale ning vaidlustus on esitatud hankelepingu sõlmimise õiguse kaitseks, peaks vaidlustus olema põhjendatud lisaks kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ka kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks tunnistamise osas. Oleme ülal selgitanud, et kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on vaidlustus põhjendamatu. Kui VAKO sellega nõustub, puudub vajadus hinnata hankija otsuse õiguspärasust kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks tunnistamise osas. Samas, vaidlustaja õiguste kaitseks vaidlustuse rahuldamiseks peaks ka kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks tunnistamine eraldiseisvalt olema õigusvastane (sõltumata hankija otsusest kolmanda isiku I osas). Kuna kolmandal isikul I ei ole täpsemaid andmeid kolmanda isiku II pakkumuse kohta, on selles osas vastuväidete esitamine kolmanda isiku I jaoks raskendatud. Võttes siiski arvesse vaidlustuses väljatoodut, on kolmanda isiku I hinnangul ka vaidlustus selles osas põhjendamatu. 7.2 Hankija 20.02.2026 otsus on asjassepuutumatu. Ka kolmanda isiku II puhul omistatakse vaidlustuse punktides 48 – 49 esmalt asjassepuutumatult tähtsust hankija algsele 20.02.2026 otsusele, mille hankija hiljem 06.03.2026 kehtetuks tunnistas. 06.03.2026 otsuse põhjendustes hankija selgitas, et kolmanda isiku II esitatud selgituste põhjal eeldas hankija esialgu, et teavitussüsteemi kuvamiseks tuleb seadmeid juurde osta ja pakkumuse koosseisus esitatud seadmetel ei ole nõuetekohast teavitussüsteemi. Seejärel hankija möönis, et selline järeldus oli ekslik, kuivõrd jäi eristamata, mis teavet pakuti laadimisjaama või teiste pakkumuse koosseisu kuuluvate seadmete baasil ning kas see on ilma täiendusteta piisav hanketingimuste täitmiseks. Nagu ka eelnevalt viitasime, 06.03.2026 otsus on kehtiv ning vaidlustaja seda ei vaidlustanud. Seega, ka kolmanda isiku II puhul omistab vaidlustaja asjassepuutumatult tähtsust hankija 20.02.2026 otsusele, mis enam tähtsust ei oma. 7.3 Juba hankija 06.03.2026 otsuses mööndi eelmise otsuse ekslikkust. Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse põhjendamiseks on hankija selgitanud (vt vaidlustuse punktis toodud viidet), et algne järeldus osutus ebaõigeks, kuna selgus, et kolmanda isiku II pakutavad seadmed sisaldasid teavitussüsteemi. Esmalt, eksitav on vaidlustuse punktis 50 väidetu, et hankija 02.04.2026 otsus sisaldab üllatuslikku põhjendust 20.02.2026 otsuse ekslikkuse kohta. Selline põhjendus sisaldus juba hankija 06.03.2026 otsuses, mis on kehtiv ja mida vaidlustaja ei ole vaidlustanud. Hankija 02.04.2026 otsuses on mööndud, et kolmanda isiku II pakutav lahendus sisaldas teavitussüsteemi. Kolmandal isikul I puuduvad küll täpsemad andmed kolmanda isiku II pakkumuse sisu kohta, kuid vaidlustuse lisana 4 esitatud kolmanda isiku II vaidlustuses eelmises vaidlustusemenetluses on selgelt ja arusaadavalt kõigepealt selgitatud, et kolmanda isiku II pakutud lahenduses sisalduvad seadmed sisaldasid ka teavitussüsteemi. 7.4 Vaidlustaja tõlgendab TT punkte 6.21 ja 6.22 ebaõigesti. Analoogselt eelnevatele väidetele väitleb vaidlustaja ka kolmanda isiku II pakkumuse osas, et TT punktides 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded kohalduvad eraldiseisvalt ka laadimismoodulitele. Selline käsitlus on ilmselgelt ebaõige, kuna viidatud punktides nimetatakse vaid pistiklaadijaid. Viitame taaskord juba eelnevalt väljatoodule TT erinevate versioonide osas. Terminit „pistiklaadija“ sisaldas juba algne TT versioon, mis avaldati 31.10.2025. Vaidlustaja viidatud TT punktis 6.21 ja 6.22 on sellises algses sõnastuses säilinud ka TT hilisemates versioonides, sh viimases kehtivas versioonis. Terminit pistiklaadija tuleb seetõttu sisustada selliselt, et selle all on silmas peetud vaid nö tavapäraseid laadimisjaamu, mida pakuti tsoonidesse 1 ja 2. Seda kinnitab ka RHAD vorm 1 „Pakkumuse maksumus“, mille positsioonil 3 tuli esitada ühikuhind „Pistiklaadijad/laadimismoodulid“ (32 tk) kohta ning positsioonil 4 tuli esitada ühikuhind pistik-  Lk: 11 laadimismoodulite kohta. Sellisel viisil hankedokumentides terminitega ümberkäimine võib esmapilgul küll segadust tekitada, kuid jälgides tähelepanelikult hankedokumentide koostamise ajatelge, on ilmselge, et „pistiklaadija“ tähendab vaid nö tavapäraseid laadimisjaamu. Seda on ammendavalt ja selgelt põhjendatud ka kolmanda isiku II varasema vaidlustuse punktides 3.1 – 3.6 (vt vaidlustuse lisa 4). 7.5 TT-s toodud plaan sisaldab ebatäpsust. Ülaltoodu põhjal on põhjendamatud ka vaidlustuse punktides 59 – 71 toodud arutluskäik selle kohta, et kolmanda isiku II pakutav seade ei vasta TT punktidele 6.21 ja 6.22. Asjassepuutumatu on ka vaidlustuse punktis 72 toodud viide TT lk 2 joonisel 2 olevale plaanile, kus on tsooni 3 osas märgitud „pistiklaadijad“. Nagu eelnevalt selgitasime, TT sisus on neid termineid eristatud. Seetõttu on ilmselge, et siinkohal on TT koostamisel võrreldes ülejäänud TT terminoloogiaga tekitatud segadus, kuna tsoonis 3 saavad olema laadimismoodulid, mitte pistiklaadijad. 7.6 Kokkuvõttes – vaidlustus on põhjendamatu ka kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks tunnistamise osas. Sealjuures, nagu selgitasime, eeldusel, et vaidlustus on kolmanda isiku I pakkumuse osas põhjendamatu, puudub vajadus hinnata vaidlustust kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks tunnistamise osas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Leonhard Weiss OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Hankija 06.03.2026 otsus; 2) Hankija 30.01.2026 küsimus ja kolmanda isiku I 05.02.2026 vastus.