Pöördumine

Sotsiaalministeerium Vandeadvokaat Rauno Ligi Mari Amos Advokaadibüroo COBALT OÜ Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 E-post: [email protected], [email protected] 10141 Tallinn, Eesti E-post: [email protected] Saadetud e-posti teel 20.03.2026 FATRO seisukoht seoses Sotsiaalministeeriumi planeeritava veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu arvestamise aluste muudatusega Lugupeetud Sotsiaalministeerium, Täname võimaluse eest tagasisidestada veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu korralduses planeeritavaid muudatusi, mille eesmärk on viia müügiloa haldamise aastatasu määramine kooskõlla õiguskantsleri ettepanekuga. FATRO S.p.A (edaspidi FATRO) on advokaadibüroo COBALT klient, kelle nimel ja palvel käesoleva seisukoha edastame (volikiri varasemalt esitatud). Sissejuhatus 16.12.2025 Sotsiaalministeeriumile edastatud kirjas nr 6-3/250975/2509120 leidis õiguskantsler (edaspidi Õiguskantsleri seisukoht), et tervise- ja tööministri 5. juuli 2022. a määruse nr 55 „Ravimi müügiloa muutmise ning erialase hindamise tingimused ja tasud“ (edaspidi Määruse) § 7 lõige 5 on põhiseadusega vastuolus. Viimase kohaselt tasub müügiloa hoidja veterinaarravimi müügiloa tingimuste muudatuste haldamiseks, hindamist mittevajavate muudatuste haldamiseks, müügiloaandmete haldamiseks, järelevalve toimingute haldamiseks ja ravimite registreerimistoimingute andmebaasis haldamiseks müügiloa haldamise aastatasu 1395 eurot müügiloa kohta. Õiguskantsleri seisukoha järgi ei ole sellise suurusega aastatasu vajalik ega mõõdukas, mistõttu on viidatud säte vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11). Õiguskantsler tõi välja, et aastatasuga taotletavat eesmärki on võimalik saavutada isikute põhiõigusi (PS § 31 ja § 32) vähem koormavate vahenditega – näiteks rakendades diferentseeritud tasumäärasid, käibepõhist tasu või võimaldades erandeid väikese müügikäibega ravimitele. Seetõttu tegi õiguskantsler oma seisukohas ettepaneku viia Määrus põhiseadusega kooskõlla. 10.03.2026 pöördus Sotsiaalministeerium veterinaarravimite müügiloa hoidjate (mh FATRO) poole seoses plaanitava muudatusega veterinaarravimite müügiloa haldamise aastatasu korralduses, mille eesmärk on viia müügiloa haldamise aastatasu määramine kooskõlla õiguskantsleri seisukohaga. Muudatust selgitava dokumendi (edaspidi Selgituskiri) kohaselt teeb Sotsiaalministeerium ettepaneku täiendada Määruse §-i 7 uue lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Määruse lisas nimetatud toimeainega toiduloomal kasutatava veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu on 750 eurot müügiloa kohta.“ Samuti plaanitakse kehtestada määrusele uus lisa, mis loetleb toimeained, mis on loomade tervise seisukohalt kõige olulisemad. Vaatamata teretulnud algatusele põhiseadusvastase müügiloa haldamise aastatasu regulatsiooni reformimiseks Sotsiaalministeeriumi poolt, märgime, et Selgituskirjas toodud muudatusettepanek ei Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected] võta arvesse Õiguskantsleri seisukohta ja seal toodud kaalutlusi. FATRO põhjendab oma eeltoodud seisukohti alljärgnevalt. Aastatasu eesmärk motiveerida müügiloa hoidjaid ravimit turule tooma ei ole eesmärgi täitmiseks sobiv meede Selgituskirjas märgib Sotsiaalministeerium, et aastatasu kannab endas mh eesmärki motiveerida ravimitootjat ravimi turule toomiseks ning haldustasu sidumine näiteks ravimitootja müügikäibega ei motiveeriks müügilubade hoidjaid ravimeid turule tooma (vt Selgituskiri lk 2). FATRO hinnangul ei ole aastatasu rakendamine aga sobiv meede nimetatud eesmärgi täitmiseks, mida on muuhulgas kinnitanud õiguskantsler oma seisukohas. FATRO pöörab tähelepanu, et reeglina on müügilubade hoidjate huvides just ravimite maksimaalne turustamine, mitte nende turult eemal hoidmine, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas turustamisele täiendavate barjääride seadmine sellele eesmärgile kaasa aitab. Turustamata või väheturustatud ravimite probleemiks ei ole mitte ettevõtete vähene motiveeritus, vaid ravimi olemusest, turuolukorrast või regulatsioonidest tulenevad takistused, mis võivad ajas ka muutuda. Samuti on ravimite järele olemuslikult nõudlus erinev, nt kui ühte ravimit kasutatakse igapäevaselt ja palju versus ravim haruldasemate haiguste vastu, mida ostetakse harvem. Unustada ei saa ka Eesti turu suurust, mis seab juba oma olemuselt piirid ravimite nõudlusele. Ravimi müügiluba tagab muuhulgas selle, et kui tekib vajadus või nõudlus, ollakse valmis ravimit kiirelt turule pakkuma. Müügiloa eesmärk ei ole turust ja olukorrast (sh tegelikust vajadusest) sõltumata ravimite turule pealesurumine, st et igal juhul kasvõi kunstlikult ravimit turule tuua. Mõned ravimid ongi olemas n-ö tagavarameetmena, nt teatud kategooriate antimikroobsete toimeainetega ravimid. Selliste ravimite eesmärgipäratu kasutus, nt pelgalt turustamise kuntslikuks paisutamiseks, oleks avalikkusele ohtlik ning aastatasu väidetav turustamisele motiveeriv eesmärk läheb nt otseselt vastuollu antimikroobsete ravimite jätkusuutliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtetega. Tegelikult töötab aastatasu veterinaarravimite turustamise (motivatsioonile) vastu. Tasu sellises ulatuses tähendab reaalsuses seda, et see kulu tuleb lisada ravimite hindadele vaatamata sellele, kas ja kui suures koguses ravimeid on turustatud. Kusjuures, kui ravimit üldse ei turustata, siis loogiliselt on müügiloa hoidja sunnitud lisama ka selle ravimi aastatasu teiste ravimite hinda, mida on tal võimalik veel turustada. Ainsaks alternatiiviks on müügiloa kehtetuks tunnistamise taotlemine, mis aga oleks aga vastupidine tulemus eesmärgile veterinaarravimite turustamist motiveerida. See viib veterinaarravimite kättesaadavuse vähenemiseni, sh võib teatud ravimitele Eestis ligipääs kaduda, kuna kord kehtetuks tunnistatud müügiloa uuesti taotlemine võtab kuid ning on ettevõttele märkimisväärsete kuludega. Eeltoodut kinnitavalt leidis ka õiguskantsler oma seisukohas, et tasu turukorralduslikku eesmärki arvestades on meetme sobivus küsitav, sest Eesti turg on väike ja on paratamatu, et mõningate ravimite müügikäive on väike või puudub mõnel aastal üldse (vt Õiguskantsleri seisukoht p 20). Täiendades: „Eesti turu väiksus tingib ka selle, et haruldaste haiguste ravimiseks vajalikke ravimeid ei lähe igal aastal vaja või vajatakse väikses koguses. Vajadust mõne praegu mitte turustatava ravimi järele ei saa välistada tulevikus (nt uute haiguste ilmnemisel, mis reageerivad peamiselt varem lubatud olnud ravimitele, näiteks teatud kategooriate antimikroobsete toimeainetega ravimid). Kõik need tingimused võivad ajast ja olukorrast tingituna muutuda, mistõttu on müügilubade hoidmine vajalik. Ravimi müügiloa olemasolu võimaldab vajaduse või nõudluse tekkimisel hakata müügiloa hoidjal ravimit kiiresti turustama.“ (vt Õiguskantsleri seisukoht p 20). Õiguskantsler tõi muuhulgas asjakohaselt välja, et kui müügiloa hoidmise kulu ületab ettevõtte müügitulu, siis on ratsionaalne müügiloast loobuda, mistõttu väikese käibega ja harva vajaminevate ravimite puhul töötab meede eesmärgile motiveerida ravimeid turustama hoopis vastu (vt Õiguskantsleri seisukoht p 21). 2|6 Seetõttu ei ole aastatasu erinevalt Sotsiaalministeeriumi märgitust mingil juhul sobiv ehk proportsionaalne meede müügiloa hoidjate motiveerimiseks ravimi turule toomiseks. Aastatasu peamine eesmärk on katta müügiloa elutsükli haldamisega kaasnevad Ravimiameti kulud, mis ei oleks meetmena ka muudetud kujul vajalik ega mõõdukas Õiguskantsler on oma seisukohas märkinud, et aastatasu peamine eesmärk on katta Ravimiameti kulud, kuivõrd määruse (EL) 2019/6 kohaldamise tõttu kaotas Ravimiamet võimaluse küsida tasu muudatuste eest, mis ei vaja hindamist (vt Õiguskantsleri seisukoht p 14). Ka selgituskirjas on märgitud mh järgmist: „/---/ tasu rakendub kehtivale müügiloale ning tegemist on tasuga, mis katab müügiloa elutsükli haldamise ning müügiloa nõuete täitmise tagamise.“ (vt Selgituskiri lk 2). Selle järel on Sotsiaalministeerium toonud välja aastatasu kolm suuremat eesmärki, millest esimene: „EL veterinaarravimite reformi rakendamine ja sellega seotud kulude jaotamine ravimitootjate ja liikmesriikide pädevate asutuste tegevuste katteks, sh vajalike IT lahenduste loomiseks ja tööshoidmiseks“. Esiteks pöörab FATRO tähelepanu õiguskantsleri poolt seisukohas rõhutatule, et veterinaarravimite müügilubade hoidjad ei pea Ravimiameti tegevust rahastama suuremas mahus, kui see aastatasu eesmärke silmas pidades vajalik on (vt Õiguskantsleri seisukoht p 28). Täna puuduvad aga mistahes indikatsioonid, et Ravimiametile on üldsegi tekkinud väidetav rahastuse nn miinus ning et talle on säilinud märkimisväärsed uued müügiloa haldamisega seonduvad kulud, mida peaks kehtestatud tasuga katma. Ravimiameti eelarve dokumentidest nähtub, et alates 2022. a (ehk väidetava rahastuse augu tekkimisest) kuni 2024. a on Ravimiameti eelarvetest nähtuvalt olnud eelarve eelmistest perioodidest hoopiski ülejäägis, olenevalt aastast 2 kuni 4 miljonit eurot (vt vastavad Ravimiameti käskkirjad eelarve kinnitamise osas). FATRO märgib siinkohal, et ettevõttele teadaolevalt Sotsiaalministeerium Ravimiameti väidetavat rahastuse „probleemi“ hinnanud ei ole. Aastatasu pidamine proportsionaalseks on küsitav olukorras, kus puudub sisuline analüüs selle kohta, kas isegi väidetav probleem, mida võetud meetmega lahendatakse, eksisteerib. FATRO hinnangul on juba ainuüksi see asjaolu aluseks, miks ei saa Sotsiaalministeeriumi muudatust lugeda proportsionaalseks ja põhiseaduspäraseks. Äärmisel juhul saab väidetav eelarveauk olla ca 65 703 eurot aastas. Nimelt õiguskantsler on oma seisukohas märkinud: „Aastatasu kehtestamise peamine põhjendus oli Euroopa Liidu määrusest tulenev muudatus, millega Ravimiamet kaotas tuluallika (õiguse võtta tasu nn väiksemate muudatuste eest). Ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõue seletuskirja kohaselt sai amet varem nende kulude katteks tasudena 65 703 eurot.“ (vt Õiguskantsleri seisukoht p 27). Sotsiaalministeeriumi ettepaneku Selgituskirja järgi väheneb esialgsetel andmetel aastatasu süsteemi muudatusega haldustasu ligi pooltel müügiloa ravimitest (vt Selgituskiri lk 3). Kuivõrd riiklikke müügilubasid oli Selgituskirjast tulenevalt 2026. aasta seisuga 1029, tähendab see, et muudatuse järel tasuks jätkuvalt vähemalt 514 müügiloa hoidjat aastatasu 1395 eurot ja teine sama palju aastatasu summas 750 eurot. Kokku tuleks sellisel juhul maksta müügilubade hoidjatel aastas ca 1,1 miljonit eurot, mis ületab ka teatava eelarveaugu möönmisel (ca 65 000 eurot) seda pea 17 korda. FATRO rõhutab, et meede on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (RKÜKo 21.06.2019, 5-18-5/17, p 65). Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu järjekindel praktika alates otsusest RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15). Vaieldamatu on, et müügiloa haldamise aastatasu riivab müügiloa hoidja (sh FATRO) omandipõhiõigust (PS § 32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Ettevõtlusega seotud maksude ja tasude põhiseaduspärasuse hindamisel tuleks analüüsida, kas need vastavad §-s 113 toodud 3|6 formaalsetele nõuetele, kuid avalik-õiguslike tasude materiaalse põhiseaduspärasuse hindamisel tuleks kindlasti kaaluda, kas need on ilmselgelt ülemäärased §-des 31 ja 32 sätestatud õiguste suhtes (vt ka RKÜKo 15.12.2015, 3-2-1-71-14, p 122). Avalik-õiguslik rahaline kohustus, mis ei ole maks, on materiaalselt põhiseaduspärane, kui tegu ei ole varjatud maksustamisega, riive eesmärki on võimalik selle meetmega saavutada ning tasu määr ei ole kohustuse kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu (29.03.2017, 3-4-1-15-16, p 100). Eelmärgitust tulenevalt ja arvestades müügiloa haldamise aastatasu eesmärke, on FATRO hinnangul aastatasu süsteem ka muudetud kujul ülemäärane ja põhjendamatu. Tegelikult väheneks Ravimiameti saadav tulu planeeritud muudatuste järel üksnes marginaalselt (varasema 1,42 mln euro pealt 1,1 mln euroni ehk 20 kordne erinevus väidetava eelarveauguga asenduks 17 kordse erinevusega). Nagu märkis Õiguskantsler oma seisukohas, siis: „Teadaolevatest andmetest lähtudes oleks Ravimiameti jätkusuutlikku rahastamist võimalik saavutada ka oluliselt väiksema aastatasuga.“ (vt Õiguskantsleri seisukoht p 28). Sotsiaalministeerium ei ole vaatamata eeltoodule selgitanud, kuidas on meede, mis peaks katma ca 65 tuh ulatuses kaotatud tulu, proportsionaalne ja vajalik olukorras, kus meetmega kogutakse müügilubade hoidjatelt prognoositavalt 1,1 miljonit eurot varasema ca 1,42 miljoni euro asemel, st jätkuvalt rohkem kui 17 korda enam tasu eesmärgist. Sotsiaalministeeriumi ettepanek jätab täielikult arvestamata õiguskantsleri poolt rõhutatuga, et veterinaarravimite müügilubade hoidjad ei pea Ravimiameti tegevust vajalikust suuremas mahus rahastama. Paratamatult toimuks oluliselt suuremas mahus ameti tegevuse rahastamine ka süsteemi muudetud kujul. Muuhulgas ei nähtu Selgituskirjast, et Sotsiaalministeerium oleks kaalunud põhiõigusi vähem riivavaid alternatiive, millele õiguskantsler oma seisukohas viitas. Õiguskantsler on pööranud tähelepanu, et kehtiva süsteemi probleem on selles, et aastatasu on kõigile ühesugune, arvestamata müügiloa hoidja majanduslikku võimekust ega konkreetse ravimi müügikäivet, mis võib sõltuda ka ravimi vajadusest turul (vt Õiguskantsleri seisukoht p 30). Sotsiaalministeeriumi väitel tooks aga aastatasu sidumine müügikäibega kaasa olukorra, kus osapooli koheldakse ebavõrdselt, mh ei motiveeriks see müügiloa hoidjat ravimit turule tooma (vt Selgituskiri lk 2). Selline käsitlus on FATRO hinnangul ebaõige, sest nagu FATRO pööras ülal tähelepanu (ja mida möönis ka õiguskantsler oma seisukohas), siis ravimite järele on turul juba olemuslikult erinev nõudlus. Tegelikult ei arvesta Sotsiaalministeeriumi käsitlus mitte kuidagi õiguskantsleri ettepaneku peamise eesmärgiga, st kaitsta väikese käibega, kuid potentsiaalselt asendamatute ravimite müügilube hoidvaid ettevõtteid puhtmajanduslikel põhjustel turult väljasurumise eest. Õiguskantsler on just nimelt selgitanud, et kehtiva süsteemi kõige raskemaks tagajärjeks on asjaolu, et väikese käibega, kuid potentsiaalselt asendamatud ravimid surutakse turult välja puhtmajanduslikel põhjustel (vt Õiguskantsleri seisukoht p 45). Sotsiaalministeeriumi ettepanek aastatasu süsteemi muutmiseks võtab aga aluseks ravimite toimeainejärgse eristuse, arvestamata kehtiva süsteemi tegeliku probleemiga. Seejuures jätab ministeerium arvestamata, et asjakohane käibe- ja mahupõhine süsteem on täna Eesti õigusruumis juba kasutusel ning sellele viitas ka õiguskantsler oma seisukohas (vt Õiguskantsleri seisukoht p-d 35-37). Nimelt RavS § 785 lõige 121 näeb müügiloa hoidjale ette kohustuse tasuda ohutus- ja kvaliteediseire tasu kuni 1395 eurot müügiloa kohta. RavS § 78 5 lõike 14 alusel kehtestab ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu suuruse, selle arvestamise ja tasumise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 16. juuli 2012. a määruse nr 26 „Ravimi ohtusalase teabe edastamise ning ravimi ohtus- ja kvaliteediseire tasu“ § 5 lõige 3 sätestab, et ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu ei tule maksta juhul, kui ravimit turustati eelmisel aastal Eestis vähem kui 4800 euro eest või vähem kui 2000 pakendit. Viimase osas on õiguskantsler selgitanud, et sättega on Riigikogu ja täitevvõim tunnistanud vajadust kaitsta ettevõtjat väikese müügikäibega ravimite müümisel tekkiva ülemäärase koormuse eest ning ei nähtu veenvat põhjust, miks ei oleks saanud samasugust, omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust vähem piiravat süsteemi rakendada ka müügiloa haldamise aastatasu määramisel (vt Õiguskantsleri seisukoht p-d 36-37). 4|6 Lisaks ei nähtu Selgituskirjast, et Sotsiaalministeerium oleks kaalunud teisi õiguskantsleri viidatud ja ettevõtete põhiõigusi vähem riivavaid alternatiive, mis oleksid seejuures vähemalt sama tõhusad Ravimiameti kulude katmiseks kui täna kehtiv süsteem. Õiguskantsler on alternatiividena käsitlenud esiteks diferentseeritud tasusüsteemi, kus tasu suurus sõltub ravimi käibekategooriast (vt Õiguskantsleri seisukoht p-d 38-39), teiseks käibepõhist tasu, kus tasu suurus kindel protsent ravimi eelmise aasta müügikäibest (vt Õiguskantsleri seisukoht p-d 40-41) ja kolmandaks erandi rakendamist, mis võimaldaks müügiloa hoidjal teatud tingimustel taotleda tasu vähendamist või sellest vabastamist (vt Õiguskantsleri seisukoht p-d 42-43). Seetõttu ei ole müügiloa haldamise aastasu süsteem, mille puhul planeeritavas lisas nimetamata müügilubade hoidjad peavad jätkuvalt tasuma 1395 eurot aastas ning lisas nimetatud toimeainega veterinaarravimite müügilubade hoidjad 750 eurot, vajalik ega mõõdukas ning on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Planeeritavas lisas nimetamata müügilubade hoidjate jaoks ei muutu midagi, mistõttu on aastatasu nende suhtes jätkuvalt igal juhul põhiseadusvastane Veelgi enam, FATRO-le jääb ebaselgeks, kuidas lahendab Sotsiaalministeeriumi ettepanek regulatsiooni põhiseadusvastasuse olukorras, kus Määruse § 7 lõikes 5 sätestatud aastatasu 1395 eurot jääb samal kujul kehtima ligi pooltele müügiloa hoidjatele. Teisisõnu, kuivõrd uus süsteem ei võtaks kuidagi arvesse müügikäivet või -mahtu, jääb planeeritavas lisas nimetamata toimeainete osas jätkuvalt kehtima Õiguskantsleri järgnev seisukoht: „Teisest küljest piiratakse omandipõhiõigust (PS § 32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31), selline piirang on praegusel juhul erakordselt intensiivne. Olukorras, kus 1395 euro suurune aastatasu on võrdne ravimi müügist saadava tuluga või ületab seda, ei ole tegemist enam ettevõtjate tegevuse raskendamisega, vaid selle sisulise takistamisega.“ (vt Õiguskantsleri seisukoht p 49). Täiendades mh: „/---/ Praegusel juhul kahjustab meede märkimisväärselt laiemat avalikku huvi, mida regulatsioon peaks tegelikult kaitsma – loomade tervist ja heaolu. Kui kõrge aastatasu sunnib ettevõtjaid loobuma haruldaste või väikese turukäibega, kuid vajalike ravimite müügilubadest, väheneb ravivõimaluste kättesaadavus Eestis.“ (vt Õiguskantsleri seisukoht p 52). Muuhulgas jääb ebaselgeks, millistest kaalutlustest tulenevalt jõuti lisas nimetatud toimeainete osas aastatasuni 750 eurot, rääkimata kehtivast 1395 eurost. Esiteks märgib FATRO, et ettevõttele teadaolevalt ei ole Sotsiaalministeerium tänaseni põhjendanud, millised arvutused ja kulutused on võetud aluseks, et jõuda täna kõigi (ja planeeritava muudatuse kohaselt ligi poolte) müügiloa hoidjate suhtes kehtiva aastatasuni 1395 eurot. Sellele on tähelepanu pööranud ka õiguskantsler, kes mh sedastanud: „/---/ Ministeerium ei esitanud õiguskantslerile aastatasu määramise arvutuskäiku ega ülevaadet tegelikest kuludest.“ (vt Õiguskantsleri seisukoht p 26). FATRO rõhutab, et RavS § 77 lg-st 22 tulenevalt on tegemist aastatasu maksimaalmääraga ehk kõige intensiivsema võimaliku riivega. Seejuures ei ole Selgituskirjas märgitud ühtegi asjakohast kaalutlust, mis annaksid aimu, millele tuginedes on planeeritavas lisas nimetatud toimeainete osas otsustatud aastatasu määraks kehtestada 750 eurot. Tasude kehtestamist tuleks aga näidata esiteks kindlate arvutuste põhjal, mis on seonduvad kulud ning miks sellise suurusega tasu kehtestati. Vastasel juhul ei ole vastavad tasumäärad proportsionaalsed ning on põhiseadusega vastuolus. Eelmärgitust tulenevalt teeb FATRO Sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta aastatasu regulatsiooni kooskõlas õiguskantsleri ettepanekutega, sh lähtuda esiteks aastatasu kehtestamisel tegelikest kuludest ning mh luua meetod väikese käibega ravimite tasust vabastamiseks või nende tasu vähendamiseks. 5|6 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Rauno Ligi Vandeadvokaat FATRO lepinguline esindaja 6|6 Saatja: "Rauno Ligi [COBALT]" <[email protected]> Saaja: "Mari Amos - SOM" <[email protected]>, "Info - SOM" <[email protected]> Teema: RE: Veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu arvestamise aluste muudatus Kuupäev: 2026-03-20 10:51 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan manuses FATRO seisukohad plaanitud muudatusele ja seonduvalt õiguskantsleri seisukoha ja ettepanekutega, kuna regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Palun kinnitada seisukohtade kättesaamist. Lugupidamisega Rauno Ligi Partner M. <tel:+372%20525%203918> +372 525 3918 , T <tel:875> +372 665 1888 <http://www.cobalt.legal/> www.cobalt.legal Käesoleva e‑kirja saatja on COBALT büroo Eestis ja sellele kohalduvad järgmised <https://www.cobalt.legal/et/cobalti-e-kirja-hoiatusklausel/> tingimused ja <https://www.cobalt.legal/et/uldtingimused/> üldtingimused From: Mari Amos - SOM Sent: Tuesday, March 10, 2026 7:49 PM To: '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Andrus Varki <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu arvestamise aluste muudatus Head veterinaarravimite müügiloa hoidjad ja eksperdid, Pöördun teie poole seoses plaanitava muudatusega veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu korralduses. Muudatuse eesmärk on viia müügiloa haldamise aastatasu määramine kooskõlla õiguskantsleri ettepanekuga. Käesoleva kirja lisast leiate muudatust selgitava dokumendi ning Eesti jaoks esmavajalike toimeainete nimekirja. Ootame teie tagasisidet plaanitud muudatuse osas hiljemalt 22.märtsiks 2026. Soovi korral on muudatusi võimalik arutada ka veebikoosolekul, mis leiab aset 24.märtsil kell 11. Koosolekuga saab liituda selle lingi kaudu: <https://teams.microsoft.com/meet/31279751150133?p=9iYRJcedj4ka5ciztV> https://teams.microsoft.com/meet/31279751150133?p=9iYRJcedj4ka5ciztV Mari Amos nõunik [email protected] <mailto:[email protected]> Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn <https://www.sm.ee/> www.sm.ee