Liis Salumäe
Tartu Ülikooli Kliinikum SA Teie 05.01.2026 nr 1.8-2/85/
[email protected] Meie 06.02.2026 nr 1.5-1.1/21-2
L. Puusepa 1a
50406, Tartu Tartu maakond
Ravikindlustuse seaduse § 40 kohane teisene
arvamus
Lugupeetud Liis Salumäe
Palusite hinnangut teisese arvamuse olemuse kohta ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS)
§ 40 mõttes ning millise väljundi peab teisese arvamuse andja patsiendile andma ning kuidas
toimub tasustamine teisese arvamuse eest.
Pöördusite samas kirjas nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Tervisekassa poole, kes vastavad
alljärgnevalt ühise seisukohaga.
Patsiendil on võimalus teiselt eriarstilt saada sõltumatu arvamus ehk teisene arvamus
Tervisekassa kulul RaKS § 40 alusel. Teisene arvamus on kliiniline arvamus, mille eesmärgiks
on teise arsti otsus diagnoosi või ravivõtte kohta, sh diagnoosi õigsus, ravimi ja teenuse
vajalikkus, alternatiivid ja oodatav mõju ning teenuse osutamisega seotud riskid.
Tervisekassa võtab kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle tervishoiuteenuste eest,
mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu (edaspidi TTL) ja on osutatud
meditsiinilistel näidustustel (RaKS § 29 lg 1). Teisene arvamus ei ole eraldi tervishoiuteenus,
kuid selle raames võidakse osutada erinevaid tervishoiuteenuseid ning selle eest tasumine
toimub läbi tervishoiuteenuste loetelus olevate teenuste ehk siis patsient saab diagnoosiks ja
raviks vajalikud teenused ja nende eest tasub Tervisekassa.
Hetkel ei ole tervishoiuteenuste loetelus eraldiseisva teenusena kirjeldatud teisese arvamuse
teenust. Rahastamise regulatsiooni alusel ei ole täna võimalik tasuda suuremas mahus eriarsti
vastuvõtu teenuse vms eest, eesmärgiga katta ekspertiisi tegemisel tekkiv kulu (aja- ja
ressursikulu). Tervisekassa lähtub ka põhimõttest, et teisese arvamuse saamiseks peaks
olema patsiendil meditsiiniline vajadus.
Kui tegemist võib olla kindlustusjuhtumiga tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seaduse tähenduses, siis saab isik nõuda kahju hüvitamist
kindlustusandjalt, kes on sõlminud tervishoiuteenuse osutajaga vastutuskindlustuslepingu
(TOKVS § 21 lg 1). Kindlustusjuhtumi menetlemisel on kindlustusandjal võimalik vajadusel
tellida ekspertiis vastava eriala asjatundjalt. TOKVS § 23 lg 3 korral on teatud juhtudel
kindlustusandjal võimalik ekspertiisi saamiseks pöörduda ka lepituskomisjoni poole. Samuti
saab isik pöörduda lepituskomisjoni poole kui ta ei ole kindlustusandja otsusega rahul. Selle
menetluse eest isik tasuma ei pea (TOKVS § 25 kohaselt on menetlus lepituskomisjonis isikule
tasuta). See muidugi võimalik kui raviviga juhtus peale 1.11.2024.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalministeeriumi koduleht suunab teisese arvamuse saamiseks patsiendid, kelle arvatav
raviviga on juhtunud enne 1. novembrit 2024, pöörduma teenust osutanud raviasutuse poole
juhtumi lahendamiseks. Kehtivate kvaliteedinõuete kohaselt peab raviasutusel olema kord
vaidlusi tekitanud juhtumite lahendamiseks.
Peale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni likvideerimist, millelt ka raviasutused said
vajadusel paluda ekspertarvamuse vaidlust tekitanud juhtumi kohta, oleme tõepoolest
raviasutustel soovitanud kasutada teisese arvamuse mehhanismi sõltumatu teise arsti
arvamuse saamiseks mõnest teisest raviasutusest. Samas mööname, et keerukate juhtumite
puhul võib neile sõltumatu ekspertarvamuse andmine nõuda enam ressursse kui teisese
arvamuse andmine senises tähenduses, mille puhul täiendavate uuringute jm kaasneva eest
tasutakse täiendavalt teenusepõhiselt.
Mõistame, et teisese arvamuse teenuse sisustamine ja rahastamine vajab õigusaktides
täpsustamist. Üheks võimaluseks on esitada selleks Tervisekassale vormikohane taotlus
Haiglate Liidu poolt teisese arvamuse teenuse lisamiseks TTLi koos rakendustingimustega
(märgime igaks juhuks juurde, et taotluse rahuldamist ei saa garanteerida).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anniki Lai
asekantsler
Koopia: Tervisekassa
Maria Suurna
[email protected]
Heli Paluste
[email protected]