Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks (ministri otsustuskorras ja konkursi korral) 1.Taotleja nimi ja registrikood Tartu Ülikool 74001073 2. Taotleja juriidiline aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ülikooli tn 18, 50090 3 . Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Sander Pajusalu,
[email protected] , +372 5331 9537 4 . Arvelduskonto number, viitenumber, pank Pank: SEB Pank AS, Tornimäe 2, 15010 TALLINN Arvelduskonto (IBAN) number: EE281010102000234007 SWIFT/BIC: EEUHEE2X 5 . Taotletav summa 650 000 eur 6 . Toetuse kasutamise eesmärk Toetuse kasutamise eesmärgiks on asutada Eesti Vähikeskus, uue nimega Eesti Vähitõrje Võrgustik, ESTCAN ning asuda ellu viima selle tegevusi (Lisa 1). ESTCANi peamiseks eesmärgiks on Eesti esindamine rahvusvahelistes programmides vähitõrje teadus- ja kliiniliste uuringute teaduskeskusena ning teadusuuringute algatamine, juhtimine, teostamine ja koordineerimine, et toetada Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 eesmärkide saavutamist ning saavutada EU kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) akrediteeringu vastavus. 2026. aasta toetuse kasutamise eesmärk on süsteemselt edasi arendada Eesti Vähitõrje võrgustikku, mille kaudu viia ellu Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning tugevdada teadust ja innovatsiooni, haridust ning väljaõpet ja kliinilise koostöö suutlikkust vähitõrjes. Selle eesmärgi täitmiseks keskendutakse: juhtimis- ja koostööstruktuuride tõhustamisele (sh Nõukogu töö, Rahvusvaheline Nõuandev Kogu, strateegiline juhtimine) ; rahastuse mitmekesistamisele ja jätkusuutliku mudeli arendamisele ; mõõdetavate tulemuste ja mõjuraamistiku loomisele ; siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö tugevdami sele ning Eesti positsiooni kindlustami sele EU vähialgatustes (sh NCMH, CCI4EU, CCC jt) ; teadmuspõhise vähitõrje innovatsiooni elluviim ine le , sh ravi- ja seireandmete rakendamine ESTCANi juhtimises aga ka patsientide teekondade välja arendamises kui ka vähitõrje tegevuskava edasises elluviimises ; õppe- ja koolitusmudelite arendami sele ning pilootprojektide algatami sele partneritega ; teadlikkuse kasvatamisele kogu vähikogukonnas ja kommunikatsioonistrateegia elluviimisele . 7 . Tegevuse elluviimise periood Kogu Eesti Vähikeskuse projekt kestab neli aastat (2024–2027) ning selle elluviimiseks on saadud rahastus summas 2,6 miljonit eurot. Käesolev taotlus on esitatud Sotsiaalministeeriumile projekti kolmanda etapi rahastamise eesmärgil. 2026. aasta tegevuste elluviimise periood on jaanuar 2026 – detsember 2026. 8. Tegevuste kirjeldus koos ajagraafikuga (kululiigid peavad ühtima punkti 14 finantseelarvega) Kolmas etapp keskendub ESTCANi kui Eesti vähitõrje võrgustiku sisulisele arendamisele, et toetada Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimist ning tugevdada kolme strateegilist suunda: teadus ja innovatsioon, haridus ja väljaõpe ning kliiniline koostöö. ESTCANi asutamise ja edendamisega seotud tegevused Eesmärk: s truktuurse ja strateegilise võrgustiku juhtimise tugevdamine, rahastuse ja partnerluste jätkusuutlik arendamine ning ESTCANi kui riikliku ja rahvusvahelise vähitegevuse keskse platvormi positsioneerimine. Peamised tegevused 2026. aastal: Nõukogu töö korraldamine V ähemalt kaks regulaarset kohtumist aastas; arutelud prioriteetide ja juhtimisotsuste üle. Rahvusvahelise Nõuandva Kogu (RNK) töö planeerimine: RNK rolli ja fookusteemade määratlemine; kavandatakse tööformaat (nt teemapõhine vs üldine nõustamine); kohtumise ettevalmistamine ja läbiviimine. ESTCANi strateegia koostamine K oostatakse võrgustiku strateegiadokument koostöös asutajaliikmetega, tuginedes olemasolevatele analüüsidele (nt CCI4EU raport) , vähitõrje tegevuskava. Eesmärgina k aasatakse vähiteadus e edendamine ning patsientide ja nende lähedaste strateegilised vaated. Rahastusmudeli ajakohastamine ESTCANi rahastuse mitmekesistamine, sh eraraha kaasamine (eraannetused, erasektor) ning dialoog stabiilse riikliku rahastuse tagamiseks. Eelarve ja finantside seire J ooksva eelarve ja projektipõhiste kulude jälgimine ning koondaruannete koostamine. Tiimi töökorralduse ja jätkusuutlikkuse tagamine R ollide jaotus, töökoormuse tasakaalustamine, sisekommunikatsioon ja vajadusel uute liikmete kaasamine. Vähitõrje tegevuskava toetamine ESTCAN toetab Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimist, osaledes juhtrühma töös ning andes sisendit planeerimisse ja otsustusprotsessidesse. 2026. aastal on fookuses ESTCANi edasise rolli täpsustamine tegevuskava seires, partnerite kaasamises ning vähivaldkonna strateegilise kommunikatsiooni kujundamises. National Cancer Mission Hub (NCMH) taotlus D efineeritakse NCMH tähendus Eesti jaoks ja valmistatakse ette 1. etapi taotlus Euroopa vähimissiooni võrgustikuga liitumiseks. Small States on Cancer algatus Eesti panus Euroopa tasandil, et tuua fookusesse väikeste liikmesriikide vajadused ja väljakutsed vähitõrjes; artikli koostamine ja huvikaitse tegevus. Kommunikatsioonistrateegia rakendamine Ü ritused (nt aastakonverents, Arvamusfestival), sotsiaalmeedia, koduleht, teabepäevad, kommunikatsioonigrupi töö ja regulaarne uudiskiri. Kommunikatsioonikanalite edasi arendus, nt: ESTCAN dashboard'i loomine andmepõhi seks juhtimisvahend iks , mis koondab võtmemõõdikud (nt rahastus, osalus, tegevused). Toetab strateegilist seiret ja partnerite informeeritust. ESTCAN SharePoint'i arendus uue ks ühise ks keskkonna ks , mis toetab dokumentide haldami st ja liikmete vahelis t koostöö d . Teadus ja innovatsioon Eesmärk: t ugevdada Eesti teaduslikku ja innovatsioonilist suutlikkust vähitõrjes läbi strateegilise osaluse siseriiklikes ning rahvusvahelistes projektides, uute teadusalgatuste arendamise ja teadmuspõhiste lahenduste elluviimise. Peamised tegevused 2026. aastal: Ühistegevusprojektid ( Joint Actions ) ESTCAN osaleb aktiivselt kahes 2025 . aastal alanud EU4Health ühistegevusprojektis – Holistic Oncological Palliative care 4 Europe's Kids ( HOPE4Kids ) ja Personalised Cancer Medicine ( JA PCM ) – kus täidetakse tööpakettide ülesandeid, toetatakse Eesti partnerasutusi ja panustatakse rahvusvahelise koostöö kvaliteeti. L isaks osaleb ESTCAN 2024 . aastal alanud EUnetCCC projekt is. ESTCAN tegutseb projekti siseriikliku koordi naatorina ning kaasjuhib tööpaketti WP6, mi lle eesmärgiks on kõikehõlmavate vähikeskuste võimekuste suurendami ne , keskendudes sealjuures väike ste le liikmesriikidele ning unikaalsetele tervishoiukeskkondadele. Projekti raames juhib ESTCAN Eesti konsortsiumi , mis koosneb Eesti partnerites t , ja võtab vastut use neile vajalik e juhendmaterjalide koo ndamise ning tegevuste koordineerimise eest. Andmepõhised teadus - ja innovatsiooniprojektid UNCAN-Connect : Decentralized Collaborative Network for Advancing Cancer Research and Innovation – ESTCAN juhib Euroopa Hori sond i Vähimissiooni lipulaev a andmeprojekti UNCAN-Connect , korraldades partnerite vahelist koostööd, koordineerides tegevuste sisulist elluviimist, ning esindades Eestit rahvusvahelistel aruteludel ja võrgustike kohtumistel. Vähiandmete juhtimislaud – üleriigiline andmepõhi n e tööriist vähiandmete kasutamiseks. Aastal 2026 algab arendusetapp, mis põhineb varasemal analüüsil ja koostööl partneritega. Uued projektid ja algatused Soolevähi edendusprojekt Kavas on arendada uus teadusprojekt, mis keskendub soolevähi ennetusele ja varajasele avastamisele, sidudes teadusliku potentsiaali rahvatervise eesmärkidega. Vähipatsientide infoportaal Tegevused keskenduvad patsiendisõbraliku teabeplatvormi arendamisele koostöös partneritega. Toimub varasema uuringu tulemuste analüüs ning algatatakse läbirääkimised ühtse patsiendiinfot koondava keskkonna loomiseks . Uute projektide taotlemine ESTCAN jätkab strateegilist osalust Euroopa teadus- ja koostööprogrammides (nt Horizon Europe, EU4Health), kaardistades sobivaid rahastusvõimalusi väikese ja keskmise mahuga teadusprojektidele. Haridus ja koolitus Eesmärk: t oetada spetsialistide teadmiste kasvu, vähiteadlikkuse levikut ning teaduspõhise pädevuse arendamist nii tervishoius kui ka laiemas kogukonnas. Peamised tegevused 2026. aastal: Õendustöötajate onkoloogia ja hematoloogia alase täiendõppe arendamine Kaasatakse eksperte õenduse baaspädevuste kaardistamiseks ning täiendõppe sisu loomiseks, sh kiiritusravi radioloogiatehnikute koolituste toetamine. Aastal 2026 on planeeritud korraldada vähemalt üks temaatiline konverents onkoloogia ja hematoloogia õdedele, et tõsta valdkondlikku pädevust. Onkoloogia residentuuri arenduse toetamine Toetame koostööd Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kui residentuuri korraldaja, residentuuri üldjuhendaja ja kliiniliste keskuste vahel, et panustada onkoloogia kui arstliku eriala jätkusuutlikku arengusse, pakkudes sisendit residentuuriprogrammi ja koolitusvajaduste osas. Patsientide, lähedaste ja kogukonna teavitamine ja kaasamine Korraldatakse vähipatsientidele ja nende lähedastele suunatud teabepäevi ja veebiseminare . S amuti osaletakse vajaduspõhiselt vähi ennetamise ja varajase avastamise teemal istes kampaaniates või nende välja töötamisel . Toetatakse patsientide organisatsioonide osalemist rahvusvahelistel üritustel ja esindatust Eesti nimel. Patsiendikeskne strateegiline kaasamine Luuakse kokkulepped ESTCANi rolli osas vähipatsientide organisatsioonide toetamisel ja võimestamisel , tuginedes strateegilisele koostööle ning rahvusvahelistele parimatele praktikatele. Kliiniline koostöö Eesmärk: p arandada ravikvaliteeti, kliinilist koostööd ning toetada patsiendikesksete ja andmepõhiste raviteekondade loomist ning elluviimist kogu Eestis. Peamised tegevused 2026. aastal: Kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) Eesti piloodi elluviimine Toetatakse Eesti CCC piloodi arendamist ning elluviimist, sidudes see Euroopa vähimissiooni soovitustega ja arendades vähikeskuste võimekust Eestis. Patsientide raviteekondade arendus Koostöös ekspertide ja raviasutustega arendatakse ning piloteeritakse rinnavähi ja soolevähi patsienditeekondi, mis hõlmavad ennetust, diagnostikat, ravi ja järelkontrolli. HPV elimineerimise strateegia HPV st põhjustatud vähkide elimineerimise strateegia arendami ne koostöös SoM-i , Tervisekassa ja Tartu Ülikooli ning erinevate ekspertidega , keskendudes ennetusele, skriiningule, vaktsineerimisele ning teadlikkuse tõstmisele. Rahvusvaheline koostöö Nordic-Baltic võrgustikus Osaletakse aktiivselt võrgustiku koostöös, sh aruteludes, mille eesmärk on tuua kliinilisi uuringuid Baltikumi ning suurendada Eesti patsientide osalust Põhjamaades toimuvates uuringutes. Vähiravimite kättesaadavuse töögrupp 2026. aastal viiakse ellu vähiravimite kättesaadavuse töögrupi tegevused (koostöös Ravimitootjate Liit , Tervisekassa , SoM ). Fookuses on kliiniliste uuringute tähtsuse suurendamine ning nende lõimimine tavapärasesse raviteekonda. Palliatiivravi arenduse toetamine Osaletakse Tervisekassa ja SoM i palliatiivravi arenduse tegevustes, sh HOPE4Kids projektist saadud teadmiste rakendamises ja laste palliatiivravi tegevusplaani koostamises. Koostöö erialaseltsidega Toetatakse järjepidevat ja struktureeritud koostööd Eesti erialaseltsidega, et siduda kliiniline praktika ESTCANi eesmärkidega ning jagada teadmuspõhiseid lähenemisi. Mõõdetav tulemus ja sihtrühm Eespool põhjalikult kirjeldatud tegevustele on j ärgnevalt sõnastatud mõõdetavad tulemused, sihtrühmad ja mõõdikud . ESTCANi asutamise ja edendamisega seotud tegevused Tegevused Mõõdetav tulemus Sihtrühm Mõõdikud (mõõdetavad ja kvantitatiivsed) ESTCAN Nõukogu kohtumised Nõukogu töö toimub regulaarselt (vähemalt 2x aastas) ja osalejad on aktiivsed (osalemise %) ESTCAN, asutajaliikmed Nõukogu kohtumiste arv; osalejate % Rahvusvaheline Nõuandev Kogu RNK on kokku kutsutud ning nõustab ESTCANi regulaarselt ESTCAN, RNK liikmed, asutajaliikmed Osalevate liikmete arv, kohtumiste arv, osalejate % ESTCAN strateegia Strateegia sisu on organisatsiooni ja partnerite poolt aktsepteeritud, strateegia on koostatud ja ametlikult avaldatud ESTCAN, asutajaliikmed, assotsieerunud partnerid Strateegia väljatöötamises osalenud partnerite arv, esimese mustandi valmimise kuupäev, avaldamise kuupäev ESTCAN rahastusmudeli arendamise jätkamine ESTCAN rahastusmudel on mitmekesistatud ja võimaldab eraraha kaasamist ESTCAN, rahastajad, asutajaliikmed, seotud liikmed Lisandunud rahastustüüpide arv, erarahastuse osakaal kogu eelarvest (%), projektidest tuleva rahastuse osakaalu suurenemine (%) ESTCAN finantside seire ESTCAN tulude ja kulude tasakaal nii üldiselt kui projektide lõikes ESTCAN, asutajaliikmed Kulude osakaal tuludest (%) ESTCAN tiimi töö juhtimine ja jätkusuutlikkuse tagamine ESTCAN tiimi töökorraldus on toimiv, tiimi rollid jaotatud ning olemas on mehhanismid töökoormuse, motivatsiooni ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ESTCAN ESTCAN tiimiliikmete rahulolu Eesti Vähitõrje tegevuskava elluviimise toetamine ESTCAN on tunnustatud partner Vähitõrje tegevuskava elluviimisel ning tema roll on sõnastatud ja kooskõlastatud vähitõrje juhtrühma ning asutajaliikmetega Vähitõrje juhtrühm, Sotsiaalministeeriu m, asutajaliikmed, assotsieerunud liikmed Osalemine juhtrühma kohtumistel, rolli defineerimine ja kinnitamine, tegevuskava täidetud eesmärkide arv National Cancer Mission Hub tunnustus Defineerida, mida tähendab NCMH roll ja tunnustus Eesti jaoks, ning koostada ja esitada esimese staadiumi taotlus märtsi koosolekule; töö käigus kaardistatakse vajadused, potentsiaalsed osapooled ja riiklikud eeldused NCMH funktsiooni täitmiseks Eestis Poliitikakujundajad, teadus- ja tervishoiuasutused, ESTCANi võrgustik, patsiendid ja laiem avalikkus, erasektor Esitatud taotlus, saadud NCMH tunnustus Small states on Cancer Koostöö toimub regulaarselt, ühise publikatsiooni avaldamine Euroopas vähi valdkonnaga seotud eksperdid, projektid, Vähimissiooni esindajad Kohtumiste arv, publikatsiooni mustand (kuupäev), publikatsiooni avaldamine (kuupäev) Kommunikatsiooni-strateegia rakendamine Teadlikkus vähist ja sellega seotud erinevatest teemadest on suurenenud Kõik sihtrühmad LinkedIn ja Facebook jälgijate arvu tõus, meediakajastuste arv, üritustel osalejate arv Teadus ja innovatsioon: Vähiuuringute edendamine ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine Tegevused Mõõdetav tulemus Sihtrühm Mõõdikud (mõõdetavad ja kvantitatiivsed) EUnetCCC elluviimine Eesti ja rahvusvaheliste partneritega kooskõlastatud tegevused on ellu viidud ning seatud eesmärgid täidetud Rahvusvahelised koostööpartnerid, Eesti konsortsiumi partnerid, laiem avalikkus Lõpetatud ja partneritega kooskõlastatud juhendmaterjalide arv, WP6 raames osaletud ning läbiviidud sündmuste arv, esitatud projektiaruannete arv (vähemalt 1) UNCAN-Connect elluviimine Projekt on ellu viidud vastavalt ajakavale ja Euroopa Komisjoni ootustele Rahvusvahelised koostööpartnerid, Euroopa Komisjon, Eesti partnerid, laiem avalikkus Deliverables ja milestones tähtaegadest kinnipidamise osakaal (%), osalejate arv UNCAN-Connect seotud sündmustel (sh konverentsid, töögrupid) JA HOPE4Kids elluviimine Kvaliteedihindamise tööriistad ja plaan on koostatud ning projektitegevustes on tagatud Eesti partnerite aktiivne osalus; avakoosolekul osalenute rahulolu analüüs Vähidiagnoosiga lapspatsiendid, nende lähedased ja laste palliatiivraviga tegelevad tervishoiutöötajad; laste palliatiivravi tiim SoMi all Valminud on dokumendid Quality Assessment Plan ja Quality Evaluation Plan koos indikaatoritega (vähemalt 1 iga tööpaketi kohta); osalemine töökoosolekutel (vähemalt 4) JA PCM elluviimine Kokkulepitud ülesanded JA PCM projektis on ellu viidud ning Eesti osalus väikeste riikide vaates on sisuliselt tagatud Rahvusvahelised koostööpartnerid, Eesti konsortsiumi partnerid, laiem avalikkus, poliitikakujundajad Milestone MS19 esitamine tähtajaks (sept 2026) Vähiandmete juhtimislaud Eelanalüüs on lõpetatud, partnerid on riigikantseleiga lepingud edasisteks arendustöödeks sõlminud, projektikohtumised on regulaarsed ning neil on aktiivne osalus Projekti partnerid, tervishoiutöötajad, Riigikantselei, asutajaliikmed Valminud on eelanalüüsi raport, p rojekti arendusetapis toimunud töökoosolekute arv ning osalusprotsent, sõlmitud lepingute arv Soolevähi edendusprojekt Soolevähi teemalised teadusprojektide ettepanekud on detailsemalt välja töötatud ning esitatud nõukogule; valitud on üks projekt ja see on alanud Nõukogu, teadlased, tervishoiutöötajad, vähipatsientide kogukond, rahastaja Valminud teadusprojekti kavandite arv (vähemalt 1), nõukogu otsus, kaasatud partnerorganisatsioonide arv (vähemalt 3) Uute projektide taotlemine On kaardistatud prioriteetsed rahastusvõimalused ja esitatud taotlused Rahastajad, teadlased, partnerasutused (sh haiglad, ülikoolid), poliitikakujundajad Esitatud taotluste arv (vähemalt 1), k aasatud partnerite arv taotlustes (vähemalt 2 taotluse kohta) Vähipatsientide infoportaal Vähipatsientide infovajaduse uuringu tulemused on analüüsitud, avalikustatud; toimunud on läbirääkimised valimaks ühtset infokeskkonda ning tehtud on selle loomise esimesed ettevalmistused Vähidiagnoosiga patsiendid, lähedased, tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad, rahvusvahelised koostööpartnerid Uuringu tulemusi tutvustavate publikatsioonide ja esitluste arv, infokeskkonna loomise aruteluks läbiviidavate kohtumiste arv, koostatud infokeskkonna esialgne kontseptsioon olemas Haridus ja koolitus: spetsialistide koolitamine, vähiteadlikkuse suurendamine ja teadusliku pädevuse arendamine Tegevused Mõõdetav tulemus Sihtrühm Mõõdikud (mõõdetavad ja kvantitatiivsed) Õendustöötajate onkoloogia ja hematoloogia alase täiendõppe arendamine Õdede onkoloogia ja hematoloogia ning radioloogiatehnikute kiiritusravi baaspädevused on kirjeldatud; koolitusvajaduste kaardistamine on tehtud ja osapooltega kooskõlastatud; konverents on ettevalmistatud ja toimunud Onkoloogia ja hematoloogia ning kirurgilise onkoloogia osakondades töötavad õed, poliitikakujundajad, teadus- ja haridusasutused Korraldatud konverentside arv, täiendõppe alaste arutelude-kohtumiste arv Onkoloogia residentuuri arenduse toetamine O nkoloogia residentuuri arendusprotsessi on toetatud sisulise sisendi ja partnerluse kaudu Praegused ja endised residendid, Tartu Ülikool, asutajaliikmed, poliitikakujundajad, erialaliidud Residentuuri teemaliste arutelude-kohtumiste arv Järjepidevad arendusvõimalused patsientidele, nende lähedastele ja kogukonnale Ü heskoos patsiendiesindajatega on toimunud arutelud parimate formaatide leidmiseks ja sisustamiseks ; ü ritused on toimunud ; j agatud on teadaolevat infot rahvusvaheliste ürituste kohta ja pakutud võimalusel nendel osalemist Vähidiagnoosiga patsiendid, lähedased, patsiendi - organisatsioonide juhid Korraldatud ürituste arv (2), rahvusvahelistel üritustel osalenud patsientide arv Vähipatsientide, lähedaste ja kogukonna kaasamine ESTCAN strateegia põhjal ESTCAN strateegia sisaldab vähidiagnoosiga patsientide ja nende lähedast e ning patsiendi - organisatsioonid e kaasamist kõikidel tasanditel, mis on eelnevalt osapooltega läbi räägitud Vähipatsiendid, patsiendi - organisatsioonide esindajad, haiglate juhtkonnad Toimunud arutelude arv , a ruteludesse kaasatud patsientide ja patsientide esindajate arv Kliiniline koostöö: Ravikvaliteedi parandamine ja patsiendikeskse raviteekonna tõhustamine Tegevused Mõõdetav tulemus Sihtrühm Mõõdikud (mõõdetavad ja kvantitatiivsed) Rinnavähi patsiendi raviteekonna loomine On ette valmistatud ja tehtud andmepäring Tervisekassale vastava diagnoosiga patsientide senise raviteekonna hindamiseks; analüüs on tehtud ja avalikustatud asjasse puutuvatele isikutele; kirjeldatud on vastava diagnoosiga patsientide raviteekond haiglates (PERH, TÜK, ITK) ja kirja on pandud üle-eestiline optimaalne raviteekond; ühiste arutelude tulemusel on sõnastatud võimalikud indikaatorid raviteekonna toimimise hindamiseks Vastava diagnoosiga patsiendid, lähedased, tervishoiutöötajad Raviteekonna arendamiseks toimunud arutelude arv, osalenud ekspertide arv, raviteekonna kirjelduse arv (1), kooskõlastamise kuupäev Soolevähi patsiendi raviteekonna loomine HPV eliminatsiooni strateegialoome Strateegia koostamiseks vajalikud arutelud on toimunud ; s trateegia dokument on koostatud ja kooskõlastatud kõigi võimalike osapooltega ; s trateegia rakendamiskava on ettevalmistatud Tervishoiutöötajad, Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, kõrgkoolid-ülikoolid, esmatasandi töötajad, avalikkus Strateegia dokumentide arv (1); kinnitamise kuupäev Koostöö Nordic-Baltic Network´is Eesti on aktiivselt panustanud Nordic-Baltic võrgustiku tegevusse ja esindanud ühishuvisid rahvusvahelisel tasandil Tervishoiuasutused, teaduspartnerid, patsiendid, poliitikakujundajad, p artnerid Balti- ja Põhjamaades Eesti osalusel toimunud võrgustiku koosolekute ja arutelude arv (vähemalt 2) Kõikehõlmava vähikeskuse CCC Eesti piloodi arendamine ja elluviimine CCC Eesti piloodi tegevused on Eesti partnerite vahel kokku lepitud ; p iloodi tegevused on käivitatud ning vastavuses Euroopa soovitustega Vähikeskused, SoM , TÜ, TAI, patsien di- organisatsioonid, rahvusvahelised koostööpartnerid Eesti partneritega koostöökohtumiste arv, ühiselt koostatud roadmap , piloodi tegevuskava koostatud ja kooskõlastatud, piloodi seire ellu viidud Vähiravimite kättesaadavuse taskforce Taskforce on loodud ja tegutseb vastavalt kokkulepitud tööplaanile Patsiendid, tervishoiuasutused, poliitikakujundajad, ravimitootjad, uuringukeskused Taskforce'i liikmete arvu kinnitamine (vähemalt 5 organisatsiooni) , k innitatud tööplaan (1 dokument) , t oimunud koosolekute arv aastas (vähemalt 4) , k oostatud ettepanekud või raportid (vähemalt 1) Palliatiivravi ja elulõpuravi üleriigilise projekti toetamine On antud sisend laste palliatiivravi arengukava koostamiseks, osaletud on töökoosolekutel Vähipatsiendid, lähedased, patsiendi - organisatsioonide esindajad, tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad Arutelukohtumiste arv, arenduskava valmimise kuupäev Erialaseltsidega koostöö arendamine Tugevnenud koostöö erialaseltsidega vähitõrje eesmärkide elluviimisel Eesti onkoloogide selts, onkoteraapia ühing, perearstide selts, õdede selts, poliitikakujundajad, vähikeskused, teadus-ja arendusasutused Toimunud koostöökohtumiste arv aastas (vähemalt 1 iga seltsiga) , ü hiselt kokkulepitud seisukohtade või tegevusettepanekute arv (vähemalt 1) , e rialaseltside esindatus ESTCANi töörühmades (vähemalt 3 seltsi esindajad kaasatud) 1 0 . Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid (KOV, omafinantseering jne) või lisatakse omafinantseeringut. Palun loetleda Konkreetsete projektide läbiviimiseks saadakse rahastus välja toodud programmidest. Projektide o mafinantseering, vajaminevad Eesti vähikeskusega seotud asutamiskulud ning projektide ettevalmistusega seotud kulutused kaetakse Eesti Vähikeskuse projekti vahenditest. 1 1 . Mis mõju avaldab tegevus organisatsioonile, ühiskonnale Mõju organisatsioonile: ESTCANi kaudu suureneb Tartu Ülikooli panus vähiteadusesse, onkoloogia a lasesse haridusse ja väljaõppesse ning ühiskonna jaoks oluliste lahenduste loomisse, näiteks vähiennetuse ja -ravi arendamisse ning vähikogukonna kokku toomisesse. Projekt tugevdab ülikooli rolli Eesti ja Euroopa vähitõrje teadus- ja innovatsioonipartnerina, võimaldades teadlastel ja õppejõududel osaleda rahvusvahelistes projektides, arendada kliinilist koostööd ning panustada ühiskondlikult olulistesse arengutesse nagu andmepõhine ravi, teadlikkuse tõstmine ja patsientide kaasamine. Ülikool muutub veelgi nähtavamaks ja mõjukamaks terviseteaduste valdkonnas, suurendades ka vähiuuringute võimekust Eestis. Mõju ühiskonnale: ESTCANi tegevus aitab oluliselt kaasa Eesti vähitõrje süsteemsele arendamisele. Toimub Eesti vähitõrje võimekuste suurendamine ning teadmuspõhise vähitõrje edendamine, mille kaudu tugevdatakse ennetust, varast avastamist, personaliseeritud ravi ning vähipatsientide ja nende lähedaste toetust. Koostöö riiklike ja rahvusvaheliste partneritega tõstab Eesti positsiooni Euroopa vähipoliitikas ning loob uusi võimalusi ravi ja innovatsiooni kättesaadavuse parandamiseks. Samuti toetab projekt laiapõhjalist koostööd tervishoiusektori ja teaduse vahel, luues eeldused paremini toimivaks ja võrdsemaks vähitõrjesüsteemiks kogu ühiskonnale. 1 2 . Kas nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi (ei pea täitma, kui on asja soetamine) Jah, tegevused jätkuvad ka pärast kirjeldatud elluviimise perioodi. 2026. aasta jooksul tugevdatakse struktuure ja luuakse alused tegevuste jätkusuutlikkuseks: juhtimis- ja koostöömehhanismid, partnerlussuhted ning rahvusvaheline positsioon (sh National Cancer Mission Hubi staatus ja Rahvusvaheline Nõuandev Kogu). ESTCANi roll vähitõrje strateegilises seires, teadus- ja innovatsioonikoostöös ning uute projektide algatamises laieneb . Keskuse nähtavust ja mõju toetavad pidevalt rakendatav kommunikatsioonistrateegia ja kompetentne meeskond. 1 3 . Finantseelarve Allolev eelarve tabel on kululiikide kaupa detailsemalt lahti kirjutatud L isas 2 . Kululiik Summa Meeskonna palgakulu 416 500 Lähetuskulud- ja koolituskulud 36 000 Muud sisseostetavad teenused 8 500 Siseriiklikud ja rahvusvahelised eksperttasud 14 000 Ürituste korraldamine 45 000 Kaudsed kulud 130 000 Kokku 650 000 Lisad Eesti V ähikeskuse projekt Detailne eelarve
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete
ülesannete lahendamisse
Taotluse pealkiri
2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis
Vähi Tippkeskus) asutamine
Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium
Kaasatud ministeeriumid
Kontaktisik Made Bambus
Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a
650000 650000 650000 650000
1. Probleem ja eesmärk
Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika
elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse
tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud,
ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks
peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused
paranevad tänu teadusuuringutele1.
2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan)
https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud
poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon
(Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-
programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en. Euroopa
Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära
uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma
rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/
CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada.
Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida
ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised
arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine
võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu
tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks
CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks.
Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid:
✓ Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade,
sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste
kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks.
✓ TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas.
✓ Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja
motiveeritud töötajad.
✓ Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid,
lähedased, esmatasand, eriarstiabi.
1
https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus-ja-
statistika-infograafik
1
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
Projekti etapid:
1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni
ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja
innovatsioon (2023-2024)
2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud
siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi
Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle
struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab
rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d
tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest
vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse.
Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center
Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies
Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab
Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes.
Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki:
1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava
vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje
tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks;
2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja
kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine
2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava
strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise
meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2.
❖ Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks
teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad
ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi.
Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab
täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete.
2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse
Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat
teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada.
2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks
fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide (sh
tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid
parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks.
TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud
taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiini-
tippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei
ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud
rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja
innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur.
2
TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf
2
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse
ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel.
3. Hetkeolukord ja senised tegevused
3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja
jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse
vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused
ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud
meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate
elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik).
3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes
uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua
epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi.
Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja
arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega
kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas
negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget
suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel,
mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka
sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond
ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja
patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge
vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada
ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti.
3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise
ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik.
Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus
teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline
ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on
vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud
teadusvõimekust.
Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane
teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul
pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse
rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja
Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides
(EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal
partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest,
poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva
siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas.
4. Oodatav tulemus ja mõju
1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise
vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selles projekti riikliku investeeringu
efektiivsus osutub väga kõrgeks.
Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11,000ni. Rahvastiku tervise
arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra
(550ni)4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö
kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse.
3
https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030
4
https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf
3
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab Tervise Arengu
Instituudi ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse,
ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv.
Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse.
3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades
olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL)
programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes
osalemise kaudu.
Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise
koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab).
4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret
jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu,
tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid.
Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad
personaliseeritud diagnoosi ja ravi.
5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja võrgustikes omades juurdepääsu
tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu.
Mõõdikud: üleeuroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv.
6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde võimekust
vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste
arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes
teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika
ja ravimiarendusega seotud tegevustesse.
Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv.
7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku mõju sihipäraselt
koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades
ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal.
Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on
kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse.
Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena
• arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid
• panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse
• arendatakse personaalseid terviseteenuseid
• suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali
5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega
Vähi Tippkeskuse asutajaliikmetena võiksid osaleda järgmised organisatsioonid (asutamine ja
juhtimisstruktuur lepitakse kokku enne plaanitud teadusfaasi)
a) Sotsiaalministeerium
b) Tervisekassa
c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK)
d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech)
e) Tervise Arengu Instituut
f) Vähiliit (patsientide esindaja)
Assotsieeritud liikmed
g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt),
h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt)
i) ravimitootjate liit,
j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad)
k) erakindlustussektor
l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d),
m) EU teiste Missioonide esindajad
n) jt vähitõrjega seotud osapooled.
Teaduslik nõuandev kogu:
1) FICAN esindaja (Soome)
4
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
2) KI väljapaistev teadlane (Rootsi)
3) ASCO liige (USA)
4) Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt
6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve
Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi
programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi
Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine
ja ka juhtimine.
Selleks toimuvad järgmised tegevused:
6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üleeuroopaliste koostöödeni
6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist
ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist
riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI);
6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride
rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa);
6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja
leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH,
Ravimitootjate Liit, Vähiliit);
6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK,
Ravimitootjate Liit, Tervisekassa).
6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks
vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH,
ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt).
6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse
loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK).
6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri
sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad)
ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ,
TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt).
Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6M€.
Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast
2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadus-
arendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8M€.
Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga-aastaselt
pidevalt uuendada.
Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite
võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus
olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel
alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke
vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse
tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus.
7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud)
• Palgakulud, kokku 356,000€/aastas
Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5000-8000€/kuus
• Välisekspertide tasu, kokku 60,000€/aastas
Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9000€/aastas, 450€/4h eest
• Uuringukulud 174,000€/aastas
• Lähetuskulud 30,000€/aastas ( 2000€ lähetus EL piires)
• Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30,000€/aastas
8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel)
5
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
Projekti põhitegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini,
terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas.
Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus
vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut
teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti
käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt
ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise
võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja
arendustegevus.
TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine.
Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil
on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata
välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja
tehnoloogilisi lahendusi5.
Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha
märkimisväärne arenguhüpe.
9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)
Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu
a) Partnerite regulaarsed liikmetasud
b) EU programmide vahendid
c) Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks
d) Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid)
e) EU-väliste programmide vahendid
f) Riik (nt. läbi Tervisekassa) –Vähi Tippkeskuse poolt realiseeritud vähitõrjet hõlmavad tegevused
aitavad oluliselt kokku hoida ravikulusid, tõstavad raviefektiivsust, parendavad infrastruktuuriga ja
personaliga seotud planeeringuid, riik saab osta raviteenustena reaalset tulemust, seega on visiooni
kohaselt oluline Vähi Tippkeskuse tegevuste sidususe säilitamine riigi vähitõrjealaste eesmärkide
täitmisega.
10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas,
majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm)
o Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik
mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südame-
veresoonkonnahaiguste puhul.
o Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline
visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside,
vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates.
o Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise
ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava
ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne).
o Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab
elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi
tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel.
o Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele
võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega.
Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja
tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab
meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust
Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene
koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele
ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi.
5
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (fookusvaldkondade
teemalehed) |, 15.07.2021
6
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/2784-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi „toetuse andja“)
ja
Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ülikooli tn 18,
50090, keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi „toetuse saaja“),
edaspidi koos „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist asutada Eesti vähitõrje võrgustik (uus nimi
ESTCAN) ning asuda ellu viima selle tegevusi ning toetuse saaja poolt 29.12.2025 esitatud taotlusest
ning kooskõlas sotsiaalministri 11.02.2026 käskkirjaga nr 16 "Sotsiaalministeeriumi 2026. aasta
eelarve toetuste loetelu" ja Vabariigi Valitsuse 28.09.2023 istungi otsusega heaks kiidetud tegevuste
loeteluga, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (üleriigiliste
tegevuste all nimetatud „Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ p 1.3.
„Sotsiaalministeeriumile projekti „Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete
ülesannete lahendamisse. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamine“
elluviimiseks 0,65 mln eurot aastas aastatel 2024–2027“),
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Riigieelarveline toetus summas 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot (edaspidi
„toetus“).
1.2. Toetuse kasutamise eesmärk on süsteemselt edasi arendada ESTCAN-i, mille kaudu viia ellu
vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning tugevdada teadust ja innovatsiooni, haridust
ning väljaõpet ja kliinilise koostöö suutlikkust vähitõrjes. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus
on Konkursipõhiste TA taotluste vormil (Lisa 1) ja toetuse saaja 29.12.2025 esitatud taotluses
(Lisa 3).
1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.01.2026 – 31.12.2026.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)
tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest.
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 01.01.2026 - 31.12.2026.
3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul pärast
aruandeperioodi lõppemist.
3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil.
3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse
tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne.
4. Erisätted
4.1. Toetuse andja
4.1.1. teeb endast oleneva, et vähikeskuse projekt saaks järgnevate aastate jooksu rahastatud
vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu 12.09.2023 koosoleku soovitusele kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 28.09.2023 istungi otsusega heaks kiidetud tegevuste loeteluga
Dokument: Teadus- ja Arendusnõukogu istung, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse
reservi sihtotstarbelisi vahendeid (üleriigiliste tegevuste all nimetatud „Teadus- ja
arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ p 1.3. „Sotsiaalministeeriumile projekti
„Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse.
Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamine“ elluviimiseks 0,65
mln eurot aastas aastatel 2024–2027“). Toetuse saajal ei ole eeltoodust tulenevalt
toetuse andja vastu mistahes nõudeid ega pretensioone;
4.1.2. koordineerib Eesti vähitõrje tegevuskavas ettenähtud tegevusi, muu hulgas ESTCAN
tehtava koostöö, et tagada tegevuste järjepidevus ja eesmärkide saavutamine vastavalt
riiklikule vähitõrjekavale 2021 – 2030;
4.1.3. toetab ESTCAN juhtivat rolli vähitõrjealastes rahvusvahelistes koostööprojektides ning
1
hinnates planeeritavate ühistegevusprojektide kooskõla riikliku Eesti vähitõrjekava
eesmärkidega;
4.1.4. omab juhtrolli ESTCAN tegevustest ja sisendist lähtuvate poliitikate kujundamisel ja
nende rakendamisel riiklikul tasandil.
4.2. Toetuse saaja:
4.2.1. arendab ESTCAN-i, viies ellu vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning
tugevdades teaduse, innovatsiooni, hariduse ja väljaõppe ning kliinilise koostöö
suutlikkust vähitõrjes;
4.2.2. tagab ESTCAN tõhusa juhtimis- ja koordineerimissüsteemi, mis viib projekti
strateegiliste eesmärkide elluviimiseni;
4.2.3. arendab ESTCAN jätkusuutlikku rahastusmudelit;
4.2.4. töötab välja tulemuste mõõtmise raamistiku;
4.2.5. edendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning tugevdab Eesti positsiooni EL
vähialgatustes (sh NCMH, CCI4EU, CCC jt);
4.2.6. viib ellu teadmuspõhist vähitõrje innovatsiooni, sh ravi- ja seireandmete rakendamine
ESTCAN juhtimises, patsientide teekondade ning õppe- ja koolitusmudelite
väljaarendamises;
4.2.7. laiendab ESTCAN kommunikatsioonistrateegiat, tugevdades Eesti rahvusvahelist
väljapaistvust;
4.2.8. tõstab avalikkuse ja tervishoiutöötajate teadlikkust vähiennetuse ja ravi olulisusest;
4.2.9. nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja
avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt
valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele;
4.2.10. toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika
edasise kasutamise;
4.2.11. tagab tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtub
keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendab
ühekordsete pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka, trükiste
tellimisel väldib tarbetut trükkimist, eelistab digitaalsel kujul materjale ning tagab
võimaluse korral sündmusel osalemise veebi vahendusel;
4.2.12. lähtub teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-
seadmed, hankimisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35
„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid
ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused” sätestatud
põhimõtetest.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Made Bambus, tel. +372
5915 7973, epost-
[email protected] või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Sander Pajusalu, tel. +372
5331 9537, epost-
[email protected].
6. Lepingu lisa
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
6.1. Lisa 1 – Konkursipõhiste TA taotluste vorm
6.1. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm
6.2. Lisa 3 – Toetuse saaja 29.12.2025 esitatud taotlus
7. Muud sätted
7.2. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise
lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal
või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil https://www.sm.ee/lepingute-
uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need
on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.3. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide
vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
2
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: +372 7375100
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr: EE281010102000234007
3
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete
ülesannete lahendamisse
Taotluse pealkiri
2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis
Vähi Tippkeskus) asutamine
Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium
Kaasatud ministeeriumid
Kontaktisik Made Bambus
Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a
650000 650000 650000 650000
1. Probleem ja eesmärk
Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika
elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse
tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud,
ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks
peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused
paranevad tänu teadusuuringutele1.
2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan)
https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud
poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon
(Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-
programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en. Euroopa
Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära
uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma
rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/
CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada.
Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida
ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised
arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine
võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu
tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks
CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks.
Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid:
Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade,
sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste
kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks.
TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas.
Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja
motiveeritud töötajad.
Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid,
lähedased, esmatasand, eriarstiabi.
1
https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus-ja-
statistika-infograafik
1
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
Projekti etapid:
1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni
ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja
innovatsioon (2023-2024)
2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud
siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi
Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle
struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab
rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d
tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest
vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse.
Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center
Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies
Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab
Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes.
Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki:
1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava
vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje
tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks;
2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja
kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine
2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava
strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise
meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2.
Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks
teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad
ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi.
Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab
täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete.
2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse
Eesti riigi areng tugineb teadmuspoh ̃ istele ja innovaatilistele lahendustele.
Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat
teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada.
2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks
fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide (sh
tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid
parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks.
TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud
taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiini-
tippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei
ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud
rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja
innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur.
2
TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf
2
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse
ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel.
3. Hetkeolukord ja senised tegevused
3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja
jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse
vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused
ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud
meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate
elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik).
3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes
uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua
epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi.
Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja
arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega
kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas
negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget
suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel,
mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka
sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond
ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja
patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge
vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada
ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti.
3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise
ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik.
Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus
teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline
ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on
vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud
teadusvõimekust.
Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane
teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul
pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse
rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja
Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides
(EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal
partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest,
poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva
siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas.
4. Oodatav tulemus ja mõju
1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise
vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selles projekti riikliku investeeringu
efektiivsus osutub väga kõrgeks.
Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11,000ni. Rahvastiku tervise
arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra
(550ni)4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö
kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse.
3
https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030
4
https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf
3
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab Tervise Arengu
Instituudi ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse,
ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv.
Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse.
3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades
olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL)
programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes
osalemise kaudu.
Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise
koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab).
4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret
jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu,
tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid.
Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad
personaliseeritud diagnoosi ja ravi.
5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja vor̃ gustikes omades juurdepääsu
tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu.
Mõõdikud: üleeuroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv.
6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde voĩ mekust
vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste
arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes
teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika
ja ravimiarendusega seotud tegevustesse.
Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv.
7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku moj̃ u sihipäraselt
koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades
ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal.
Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on
kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse.
Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena
arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid
panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse
arendatakse personaalseid terviseteenuseid
suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali
5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega
Vähi Tippkeskuse asutajaliikmetena võiksid osaleda järgmised organisatsioonid (asutamine ja
juhtimisstruktuur lepitakse kokku enne plaanitud teadusfaasi)
a) Sotsiaalministeerium
b) Tervisekassa
c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK)
d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech)
e) Tervise Arengu Instituut
f) Vähiliit (patsientide esindaja)
Assotsieeritud liikmed
g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt),
h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt)
i) ravimitootjate liit,
j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad)
k) erakindlustussektor
l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d),
m) EU teiste Missioonide esindajad
n) jt vähitõrjega seotud osapooled.
Teaduslik nõuandev kogu:
1) FICAN esindaja (Soome)
4
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
2) KI väljapaistev teadlane (Rootsi)
3) ASCO liige (USA)
4) Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt
6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve
Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi
programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi
Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine
ja ka juhtimine.
Selleks toimuvad järgmised tegevused:
6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üleeuroopaliste koostöödeni
6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist
ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist
riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI);
6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride
rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa);
6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja
leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH,
Ravimitootjate Liit, Vähiliit);
6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK,
Ravimitootjate Liit, Tervisekassa).
6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks
vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH,
ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt).
6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse
loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK).
6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri
sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad)
ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ,
TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt).
Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6M€.
Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast
2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadus-
arendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8M€.
Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga-aastaselt
pidevalt uuendada.
Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite
võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus
olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel
alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke
vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse
tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus.
7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud)
Palgakulud, kokku 356,000€/aastas
Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5000-8000€/kuus
Välisekspertide tasu, kokku 60,000€/aastas
Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9000€/aastas, 450€/4h eest
Uuringukulud 174,000€/aastas
Lähetuskulud 30,000€/aastas ( 2000€ lähetus EL piires)
Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30,000€/aastas
8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel)
5
Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)
Projekti poh ̃ itegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini,
terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas.
Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus
vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut
teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti
käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt
ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise
võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja
arendustegevus.
TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine.
Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil
on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata
välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja
tehnoloogilisi lahendusi5.
Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha
märkimisväärne arenguhüpe.
9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)
Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu
a) Partnerite regulaarsed liikmetasud
b) EU programmide vahendid
c) Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks
d) Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid)
e) EU-väliste programmide vahendid
f) Riik (nt. läbi Tervisekassa) –Vähi Tippkeskuse poolt realiseeritud vähitõrjet hõlmavad tegevused
aitavad oluliselt kokku hoida ravikulusid, tõstavad raviefektiivsust, parendavad infrastruktuuriga ja
personaliga seotud planeeringuid, riik saab osta raviteenustena reaalset tulemust, seega on visiooni
kohaselt oluline Vähi Tippkeskuse tegevuste sidususe säilitamine riigi vähitõrjealaste eesmärkide
täitmisega.
10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas,
majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm)
o Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik
mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südame-
veresoonkonnahaiguste puhul.
o Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline
visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside,
vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates.
o Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise
ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava
ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne).
o Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab
elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi
tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel.
o Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele
võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega.
Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja
tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab
meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust
Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene
koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele
ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi.
5
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (fookusvaldkondade
teemalehed) |, 15.07.2021
6
LISA 2. TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/2784-1
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa: tegevusaruanne
ÜLDINFORMATSIOON
1. Toetuse saaja nimi ja registrikood
2. Lepingu number
3. Aruande koostaja kontaktandmed
4. Aruandlusperiood
ÜLEVAADE TEGEVUSTEST
5. Soovitud tulemus ja hinnang eesmärkide saavutamisele
6. Sihtrühmade kirjeldus ja nende tagasiside
7. Koostööpartnerid ja nende tegevused, sh panus projekti eesmärkidesse
8. Tegevuste elluviimise kirjeldus, sh õppimiskohad
9. Mõõdetavad tulemused koos kirjeldustega
10. Mõjuhinnang
11. Millised tegevused jätkuvad peale projekti rahastamise lõppemist (hinnang tegevuste
jätkusuutlikkusele)
12. Muud kommentaarid ja ettepanekud
II osa: Finantsaruanne
Finantsaruanne esitatakse koos tegevusaruandega. Finantsaruanne esitatakse eelarve täitmise
aruandena, kululiikide kaupa.
Kululiik Eelarve summa Kulutatud summa
Meeskonna palgakulu (projektiga
seotud töötunnid)
Ekspert- ja konsultatsiooniteenused
juriidiline konsultatsioon
siseriiklikud eksperttasud
rahvusvahelised
eksperttasud
Lähetus- ja koolituskulud
lähetuskulud
koolituskulud
Teenuste ja tegevuste kulud
muud sisseostetud teenused
ürituste korraldamine
Kaudsed kulud
KOKKU
Riigiabi analüüs
Eesti Vähikeskuse asutamine
12.06.2024
Lily Mals
Kadi-Liis Veiman
I Sissejuhatus
Sotsiaalministeerium annab Tartu Ülikoolile riigieelarvelise toetuse, mille kasutamise
eesmärgiks on luua Eesti Vähikeskus ning asuda ellu viima selle tegevusi. Eesti Vähikeskuse
peamiseks eesmärgiks on Eesti esindamine rahvusvahelistes programmides vähitõrje teadus- ja
kliiniliste uuringute teaduskeskusena ning teadusuuringute algatamine, juhtimine, teostamine
ja koordineerimine.
Eesti Vähikeskuse loomine ja käivitamine Tartu Ülikooli struktuuris hõlmab mitmeid
konkreetseid tegevusi:
tegevuskava väljatöötamine ja juhtimisstruktuur – selgitatakse välja ja luuakse Eesti
Vähikeskuse juhtimisstruktuur;
strateegia ja partnerlussuhted – koostatakse strateegia, töötatakse välja ja sõlmitakse
koostöölepingud potentsiaalsete partneritega;
rahvusvaheline integratsioon – Vähikeskus saab osaks rahvusvahelistest võrgustikest,
integreerides end vähitõrjega seotud programmidesse ja võrgustikesse.
Taotluse summa on 607 688 eurot, millest:
260 550 eurot palgakulu;
62 000 eurot väliskonsultatsioonide, sh juriidiline- ja ekspertkonsultatsioonide kulu;
15 000 eurot lähetus- ja koolituskulu;
45 000 eurot asutamise ning teadus-arendustegevusega seotud muud sisseostetavad
teenused (värbamine, kommunikatsioon, projektide ettevalmistamine);
111 600 eurot siseriiklikud ja rahvusvahelised eksperttasud;
5 000 eurot ürituste korraldamine;
108 548 eurot kaudsed kulud.
Otsene abi saaja on Tartu Ülikool, kes saab otsetoetust ja vastutab selle kasutamise eest. Tartu
Ülikoolile antakse toetus tuginedes tema akadeemilisele ja teadustöö kompetentsile vähitõrje
valdkonnas. Tartu Ülikoolil on suur rolli meditsiiniteaduste edendajana ning ta omab võimekust
juhtida suuri teadusprojekte. Samuti omab Tartu Ülikool infrastruktuuri ja ressursse, mis
võimaldavad vajalike teadusuuringute ja kliiniliste uuringute läbiviimist.
II Toetuse saaja
Toetuse saajaks on Tartu Ülikool
III Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.
Lk 1/3
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi
ka KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL)
artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik
missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks,
kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda
ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole
oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste
pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on
asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse
majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste
äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi
ametiasutus. Seda siiski vaid eelduse, et:
nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust,
mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka
konkurendid.
Seega tuleb hinnata, mis on tegevuse sisu ja kas turul on avatud turg (kas keegi veel pakub).
Kui tegemist on ettevõtjaga riigiabi mõistes, siis tuleb vaadata lisaks, kas toetust antakse
majandusliku tegevuse või mittemajandusliku tegevuse jaoks.
Tartu Ülikooli, mis on haridus- ja teadusasutus, puhul ei ole tegemist ettevõtjaga
konkurentsiõiguse mõttes. Riigiabi mõiste teatise Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähendusesSISUKORD (europa.eu) p 28 jj kohaselt on
haridus ja kõrgharidus mittemajandus tegevus. Teaduse rahastamise kohta on nn TAI raamistik
Publications Office (europa.eu). Eesti Vähikeskus on käsitletav ülikooli põhitegevuse osana,
mis on lahutamatult vajalik teadustööga tegelemiseks. Tegevused, mida Tartu Ülikool viib ellu
Eesti Vähikeskuse raames, on suunatud teadus- ja arendustegevusele, mis hõlmab endas
akadeemilist ja ühiskondlikku panust haiguste uurimisel ja ravimisel.
Seega ei ole Vähikeskuse tervikuna käsitletav ettevõtjana.
Siiski on üheks tegevuse osaks vähivaldkonna ürituste korraldamine või nende korraldamises
osalemine. Üritustega seonduvalt on hinnatud riigiabi kriteeriumide alusel.
3.1. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest
Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
Eesti Vähikeskusega seotud tegevuste, seal hulgas ürituste kulud kaetakse perioodil 2024-2027
RES-i kaudu rahastatavate ministeeriumide TA projektidest. 2024. aastaks on
Sotsiaalministeeriumile eraldatud teadus- ja arendustegevuse rahastus.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
Lk 2/3
3.2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks
Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa
Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil:
varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et
abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik
taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib
regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega
ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele.
Vähikeskuse ürituse korraldab algusest lõpuni Vähikeskus ise ning korraldust ei hangita teistelt
pakkujatelt. Sellisel juhul on abimeede valikulise iseloomuga. Tartu Ülikool ise Vähikeskuse
kaudu saab valitud abimeetme saajaks.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.3. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise
Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida
ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit
pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures
saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel
teada olnud asjaolude põhjal).
Vähikeskuse poolt korraldatud üritused ei ole tasulised ning Vähikeskus ei saa nende
korraldamises majanduslikku eelist.
Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.
Lõppjäreldus
Tegemist ei ole riigiabiga.
Lk 3/3