Pöördumine

Tallinna ringkonnakohus Meie 22.02.2018 nr 1.5-2/616 [email protected] VOLIKIRI Käesolevaga volitan õigusnõunikku Lily Malsi (isikukood 48611185714) esindama Eesti Vabariiki Sotsiaalministeeriumi kaudu tsiviilasjas nr 2-17-7912. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31. detsembrini 2018. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Jevgeni Ossinovski Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Kristiina Kaasik 6269 336 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Koostatud:20.06.2018 14:49:36 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Lia Hussar Asutus: SOTSIAALMINISTEERIUM Töökood: 20180620667834 Maksja registrikood: 70001952 Sisestatud: 20.06.2018 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20029741 E-riigikassa konto number: 1200003097 EUR Saaja nimi: MAKSU JA TOLLIAMET Saaja registrikood: 70000349 Saaja konto number: 2700000052 Valuuta: EUR Summa: 251.09 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 20.06.2018 Selgitus: EV SOM KAUDU 20.06.2018 kassatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-17-7912 Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 14.06.2018 Kehtiv kuni 14.06.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 4 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Riigikohus Teie 23.05.2018 nr 2-17-7912/ [email protected] Meie 25.06.2018 nr 1.2-4/1428-4 Lossi 17 50093, Tartu Tartu maakond Tsiviilasi nr: 2-17-7912 Kassaator: Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu registrikood 70001952 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn e-post: [email protected] Kassaatori esindajad: Lily Mals, õigusnõunik ([email protected]) Vastustaja: OÜ K.K.M. Plekksepatööd registrikood 10532595 Tähe 127, 50113 Tartu Vastustaja esindaja: Vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas, Türi 10C, Tallinn 11313, tel 6710 272, [email protected]) KASSATSIOONKAEBUS Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2018 otsuse nr 2-17-7912 tühistamiseks Asjaolud 1. 22.05.2017 esitas OÜ K.K.M. Plekksepatööd (edaspidi vastustaja) maakohtule hagi Eesti Vabariigilt Sotsiaalministeeriumi (edaspidi kassaator) kaudu võlgnevuse 22 269,18 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 2840,16 eurot väljamõistmiseks. 08.08.2017 esitas vastustaja viivise suurendamise taotluse, millest loobus 11.08.2017. Menetluskulud palus vastustaja jätta kassaatori kanda. 2. Kassaator vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. 3. 15.08.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kassaatorilt vastustajale välja põhinõudena 22 269,18 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 2480,16 eurot. Menetluskulud jäid kassaatori kanda ja kohus mõistis kassaatorilt vastustajale välja menetluskulud 2000 eurot koos võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisega. 4. 14.09.2017 apellatsioonkaebuses palub kassaator maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 6. 23.05.2018 otsusega jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.08.2017 otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti kassaatori kanda ning määrati vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 728 eurot, mis mõisteti välja kassaatorilt vastustaja kasuks. Muu hulgas kohustati kassaatorit tasuma menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral vastustajale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni. 7. Kassaator sai ringkonnakohtu 23.05.2018 otsuse kätte 24.05.2018. Seega saabub kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 25.06.2018. Vastustaja senised seisukohad 8. Vastustaja ja E&G OÜ sõlmisid ehituse alltöövõtulepingu nr 4195-5, mille esemeks oli Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu hoone valtspleki katusetööd. E&G OÜ oli asenduskodu ehituse projektis peatöövõtja ning kassaator oli tellija. Vastustaja oli teostanud osaliselt töid, mille kohta oli allkirjastatud kolm tööde vastuvõtmise akti, mille alusel esitas vastustaja E&G OÜ-le arveid. Arved nr 19 ja 27 jättis E&G OÜ tasumata. Seoses võlgnevusega keeldus vastustaja tööde jätkamisest VÕS § 110 lõike 1 alusel, teavitades sellest E&G OÜ-d. 21.04.2015 objekti ehitusnõupidamisel tõusetus muu hulgas küsimus vastustajale teostatud tööde eest tasumise kohta. Nõupidamise protokolli nr 22 punktis 2.1 lepiti kokku järgmises: “Peatöövõtja [E&G OÜ] maksab alates 08.04.2015 tellijale (sotsiaalministeerium) objekti põhivalmidustähtaja ületamise eest leppetrahvi 500 EUR/päev. Maksekohustusest teeme sotsiaalministeeriumi otsuse kohaselt tagasiarvestuse alltöövõtjale OÜ K.K.M. Plekksepatööd. Siit lähtuvalt maksab tellija [kassaator] otse alltöövõtjale [vastustajale] juba teostatud tööde eest”. Hagi kohaselt nõustus vastustaja eelneva kokkuleppe tõttu töid jätkama. 9. Vastustaja lõpetas kõik lepingujärgsed tööd. Kassaator tasus vastustajale tööde eest, mille eest ta ei olnud veel E&G OÜ-le tasunud, s.o mitte arvete nr 19 ja 27 eest. 10. Vastustaja on seisukohal, et 21.04.2015 nõupidamise protokollis võttis kassaator endale kohustuse tasuda kõigi tasumata tööde eest otse vastustajale, sh arvete nr 19 ja nr 27 alusel tasumata summad. Kassaatori senised seisukohad 11. Vastuses hagile märkis kassaator, et talle ei ole arvete nr 19 ja nr 27 aluseid nõudeid peatöövõtja poolt loovutatud ning nende arvete alusel tehtud tööde eest on kassaator juba tasunud E&G OÜ-le. Samuti oli kassaator seisukohal, et on alus jätta hagi rahuldamata – nõupidamise protokollis märgitu on teisti tõlgendatav ja sellele viitab ka vastustaja tegevus, kes esitas arved E&G OÜ-le ning pöördus kassaatori poole arvete eest tasumise nõudega alles 25.10.2016. Kassaatori hinnangul oleks hagis esitatud tõlgenduse korral vastustaja pöördunud kassaatori poole kohe peale 21.04.2015 nõupidamist. 11.1. Ka märkis kassaator, et arve nr 27 juures olnud akt nr 3 viitab, et kassaatori ja E&G OÜ vahelise lepingu jääk seisuga 06.03.2015 oli koos käibemaksuga 5798,41 eurot, millest järeldub, et kokku lepiti 5798,41 euro suuruse arve tasumises. Selle kassaator vastustajale ka tasus.  3 11.2. Kassaator oli oma vastuses hagile seisukohal, et ehitustööde protokolli näol on tegemist dokumendiga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik. 11.3. Vastuses hagile leidis kassaator ka, et protokolli allkirjastamist kassaatori töötaja poolt ei saa pidada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lõigete 2 ja 3 tähenduses tahteavalduseks. Kassaator viitas oma seisukohas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-144-09 (punkt 11) – ehitustööde nõupidamise protokolliga fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik ning selle allkirjastamine kassaatori töötaja poolt saab tähendada üksnes ehitusobjekti hetkeolukorra kirjelduse sedastamist. E- kirjavahetusest nähtuvalt on kassaator ka vastustajale korduvalt selgitanud, et vaidlusaluste arvete nr 19 ja 27 osas tuleb tal pöörduda E&G OÜ poole ning seda ka olukorras, kus 24.09.2015 e-kirjas andis vastustaja esimest korda teada, et mõistab protokolli kassaatorist erinevalt. 12. Apellatsioonkaebuses asus kassaator seisukohale, et kohus on vääralt eeldanud, et protokoll lepinguna kehtib, viidates tühisuse tuvastamise kohustusele (Riigikohtu lahend 3-2- 1-106-13, punkt 24) ning TsÜS § 117 lõikele 2 ja § 129 lõikele 1 – kassaatori töötajal, kes allkirjastas ehituskoosoleku protokolli, ei olnud õigust riigile kohustusi võtta ning sellist tehingut ei ole ka hiljem heaks kiidetud. Kassaator viitab Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 44 lõikele 3, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) § 6 lõike 2 punktile 19 ja § 9 punktile 19 ning leiab, et 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokolli allkirjastanud töötajat ei olnud lepingute sõlmimiseks volitatud, mistõttu protokolli kokkuleppeks lugemisel on see tehing tühine. 12.1 Lisaks sedastas kassaator, et kohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust – kassaator selgitas vastuses hagile korduvalt, et ehitusnõupidamise protokolli näol on tegemist dokumendiga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik – meelevaldne on järeldus, et selle protokolli allkirjastamise näol on tegemist tahtega, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Veelgi enam, kuna E&G OÜ esindaja on protokollis märkinud, et ta on vastustajale esitanud nõudeõiguse loovutamise kohta kirjaliku teate, pidi E&G OÜ teadma kassaatori tahet, et protokollis olev sõnastus sai tähendada üksnes kassaatori töötaja poolset sedastamist, et üksnes nõuete loovutamise korral on kassaator kohustatud tasuma vastustajale. 12.2 Kassaator märkis apellatsioonkaebuses, et juhul kui kohus asub seisukohale, et protokolli allkirjastamise näol oli tegemist otsese või kaudse tahteavaldusega, palub kassaator kaebuse rahuldada põhjusel, et maakohus kohaldas lepingu tõlgendamisel vääralt VÕS § 29, jättes arvestamata selle lõike 2, ega arvestanud VÕS § 29 lõike 5 punktiga 3. Kassatsioonkaebuse õiguslik põhjendus 13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 668 lõike 1 esimesele lausele võib apellatsioonimenetluse osaline esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule, kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. 14. Kassaator märgib, et käesolevas tsiviilasjas on maakohus jätnud võimaliku lepingu tühisuse üldse hindamata ning ringkonnakohus on kassaatori hinnangul jõudnud ebaõigele järeldusele seoses tehingu tühisuse hindamisega, sealhulgas heakskiidu tõlgendamisega.  4 14.1 Ringkonnakohus märgib oma lahendis järgmist: „õige on apellandi väide, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega. Riigikohus on nt lahendis nr 3-2-1- 137-09 (p-s 12) selgitanud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava nõudeta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista. Samas saab kohus mistahes tühisuse aluseid analüüsida vaid juhul, kui pooled on toonud kohtu ette elulised asjaolud, mille alusel tühisust järeldada saab. /…/ (TsMS § 329 lõige 1). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei toonud maakohtu ette mistahes faktiväiteid, mille alusel oleks maakohtul pidanud tekkima põhjendatud kahtlus 21.04.2015 sõlmitud kohustuse ülevõtmise tehingu kehtivuse kohta tellija (kohustuse ülevõtja) esindajal esindusõiguse puudumise tõttu. Vastupidi – tsiviilasja materjalidest nähtub, et nii kohtueelselt kui maakohtumenetluses lähtus kostja ise asjaolust, et 21.04.2015 tehing kehtib, kuid küsimuse all on tehingu maht, st kas kohustuti tasuma ainult märtsis/aprillis juba tehtud tööde eest ja sel hetkel veel alltöövõtulepingus kokkulepitud tegemata tööde eest või ka nende tööde eest, mille kohta oli alltöövõtja esitanud varasemalt arved nr 19 ja 27 peatöövõtjale. Kostja erinevad ametnikud (õigusala juht kantsleri ülesannetes, strateegia ja eelarve osakonna juhataja) olid kohtueelselt kinnitanud, et kohustuse tasuda otse alltöövõtjale oli tellija 21.04.2015 endale võtnud (t I kd lk 23, 27). Kohtumenetluses kinnitas sama ministri volikirjaga (t I kd lk 53) volitatud töötaja (t I kd lk 55pöördel viimane lõik). Seega isegi juhul, kui tellija esindaja Raoul Alliksaare volitustega seoses esines 21.04.2015 seisuga mistahes minetusi, on esindatav tema tehingud TsÜS § 129 lõike 1 mõttes heakskiitnud. Heakskiit kui kindlale isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lõige 1). Hageja on kostja 06.11.2016 ja 30.01.2017 kirjad kätte saanud (I kd lk 1 pöördel-2). Seega on kostja tahteavaldus jõustunud ja tegijale siduv. Ühepoolsest jõustunud tahteavaldusest ei saa taganeda ega seda tagasi võtta.“. Samas toob ka ringkonnakohus ise oma otsuses välja kassaatori seisukohad I astme menetluses, märkides, et kostja leidis, et „[j]uhul, kui kohus asub seisukohale, et ehitustööde protokollis esitatud sõnastust tuleb tõlgendada selliselt, et [kassaator] võttis endale kohutuse tasuda tööde eest, mille eest ta [E&G OÜ-le] oli juba tasunud, ei saa protokolli allkirjastamist [kassaatori] töötaja poolt pidada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõigete 2 ja 3 tähenduses tahteavalduseks“ ning „[e]hitustööde nõupidamise protokolliga fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik ning selle allkirjastamine [kassaatori] töötaja poolt saab tähendada üksnes ehitusobjekti hetkeolukorra kirjelduse sedastamist“. Viimased on elulised asjaolud, mille kassaator on toonud kohtu ette juba I astmes, viidates küll mitte väga selgelt, kuid arusaadavalt sellele, et volitusi milleski muus kokku leppimiseks, kui on tavapärane ehitustööde nõupidamine, Sotsiaalministeeriumi töötajal ei olnud. TsÜS § 129 lõige 2 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oli esindusõigus, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka osata, milleks esindajal ei olnud esindusõigust. Seega on kassaator nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses sedastanud, et tehing on sõlmitud ja kehtiv selles osas, millega fikseeriti ehitustööde hetkeolukord, ning muus osas kassaatori töötajal tegutsemiseks õigust ei olnud. 14.2 Ka ei ole vastustaja ega kohus alamastme menetlustes kordagi väitnud ning vastustaja ei ole tõendanud, et 21.04.2015 ehitusnõupidamisel osalenud kassaatori töötaja omas volitusi sõlmida lepingut. Maakohus, sellekohaste asjaolude teatavaks saamisest sõltumata, tehingu võimalikku tühisust siiski hinnanud ei ole, kuigi selleks oli kohtul omaalgatuslik kohustus. Seda sõltumata asjaolust, et võimalik tehingu tühisus oli kaudselt ka kassaatori üheks argumendiks vastuses hagile – „Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt saab tähendada üksnes ehitusobjekti hetkeolukorra kirjelduse sedastamist“ (vt 19.06.2017 vastus hagile p II eelviimane lõik).  5 14.3 Samas nähtub ringkonnakohtu lahendist, et ringkonnakohus on tehingu tühisuse hindamist käsitlenud. Seega on ringkonnakohus justkui parandanud maakohtupoolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise. 14.4 Siiski on väär ringkonnakohtu järeldus, et kassaator on tehingu heaks kiitnud. Kohus leiab, et tehing on heaks kiidetud mitmel korral, sh õigusala juhi kantsleri ülesannetes ning strateegia ja eelarve osakonna juhataja poolt, kes kinnitasid, et kohustuse tasuda otse vastustajale oli kassaator 21.04.2015 endale võtnud. Ringkonnakohus sedastab, et lisaks on tehingu kohtu hinnangul heaks kiitnud ka ministri volikirjaga volitatud töötaja kohtumenetluses. Kassaator möönab, et sisuliselt on kõik eespool nimetatud isikud nõustunud, et ehitusnõupidamise protokollist teatavad kohustused kassaatorile tulid – nimetatud protokolli alusel on vastustajale tasutud kassaatori poolt E&G OÜ-le veel tasumata tööde eest, kuid vastav kohustus tulenes kassaatorile ka E&G OÜ edastatud arvest. Lisaks ei tulene mitte ühestki eespool nimetatud isiku seisukohast, et aktsepteeritud oleks kohustust tasuda ka arved nr 19 ja 27. Jättes hetkeks kõrvale punktis 14.5 toodud volituse andmise ja volituste piiri argumendi, sedastab kassaator, et olukorras, kus leping on osadeks jaotatav, saab TsÜS § 129 lõikest 2 tulenevalt asuda seisukohale, et isegi ühe osa tasumine ei anna alust lugeda kogu tehingut heakskiidetuks. 14.5 Siiski, nagu kassaator ka apellatsioonkaebuses märgib, kassaatori „töötajal, kes allkirjastas ehituskoosoleku protokolli, ei olnud õigust riigile kohustusi võtta ning sellist tehingut ei ole ka hiljem heaks kiidetud“. VVS § 44 lõike 3 kohaselt esindab riigiasutust vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema poolt volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt põhimääruse § 6 lõike 2 punktile 19 sõlmib minister lepinguid või volitab selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid. Põhimääruse § 9 punkti 19 kohaselt sõlmib kantsler ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi seoses teenistuskohustuste täitmisega ja ministrilt saadud volituste piires. Veelgi enam, vastavalt TsÜS § 129 lõikele 6, kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 49-15). Seega saaks heakskiidu anda vaid ministri volitusega esindaja ning sellekohase volituse puudumise korral ei saa seda teha keegi teine asutuses mistahes ametikohal töötav isik. Muu hulgas on oluline märkida, et see, kui isik tegutseb ministri volitusel nt muus ülesandes, sh esindades ministeeriumi kohtus tsiviilasja menetluses, ei anna isikule õigust lepingute sõlmimiseks või nende heakskiitmiseks, sest tegemist oleks volituse piiride ületamisega. 14.6 Kassaator märgib, et tema kohtumenetluses esitatud seisukohtade näol on sisult tegemist siiski vastuargumentidega kohtumenetluses, mis põhjendavad erinevates aspektides kassaatori hinnangut vastustaja taotlusele. Ministeeriumi esindaja omab kohtumenetluses volitusi vastavalt TsMS § 222 lõikele 1 ning tehingu heakskiitmine ei ole käsitatav menetlustoiminguna. Seega, nagu märgitud, ei saanud ministeeriumi esindajal kohtumenetluses selleks volitust olla. 14.7 Eeltoodust sõltumata märgib kassaator ning juhib Riigikohtu tähelepanu ringikonnakohtu poolt materiaalõiguse väärale kohaldamisele seoses 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokollile heakskiidu andmisega. TsÜS § 129 lõige 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing (nõupidamise protokoll, mis oli allkirjastatud kassaatori esindaja ja E&G OÜ poolt ning väidetavalt tõi kaasa õigusi või kohustusi ka vastustajale, on käsitatav mitmepoolse tehinguna TsÜS § 67 lõike 2 kolmanda lause tähenduses) on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik  6 tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Siinkohal on oluline, et VVS § 44 lõike 3 ning põhimääruse § 6 lõike 2 punkti 19 alusel puudus käesoleval juhul kassaatori töötajal volitus sõlmida lepinguid. Kuivõrd heakskiit esindusõiguseta tehtud tehingule peab olema antud samas vormis nagu volitus ise, saab sellise heakskiidu anda vaid minister või tema sellekohase volituse alusel kantsler või muu isik. Minister ei ole 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokolliga väidetavalt sõlmitud lepingut, tasuda juba E&G OÜ-le tasutud summad uuesti ka vastustajale, heaks kiitnud. Samuti ei ole minister kellelegi, kaasa arvatud ringkonnakohtu poolt viidatud isikutele, sellesisulist volitust andnud. Seega ei ole kassaator tehingule heakskiitu andnud. 14.8 TsÜS § 129 lõigetest 3 ja 4 tulenevad lisatingimused mitmepoolse tehingu heakskiidule. Viidatud sätetest tulenevalt, kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates viidatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kassaatori hinnangul ei ole vastustaja temale kunagi vastavasisulist avaldust tehingu heakskiitmiseks esitanud. Kuivõrd volituse vajadus ministeeriumi nimel lepingu sõlmimiseks tuleneb seadusest, ei saanud ka vastustajal tekkida põhjendatud eeldust, et tehingu saab volikirja puudumisel sõlmida keegi teine kui minister ise. Seega teadis vastustaja, et tehing saab kehtida vaid juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle heaks kiidab, ning heakskiidu saamiseks tuleb esitada vastavalt TsÜS-le asjakohane ettepanek Sotsiaalministeeriumile. 14.9 Isegi kui käsitada ettepanekuna kiita tehing heaks vastustaja pöördumist kassaatori poole (millele kassaator on vastanud 06.11.2016 ja 30.01.2017 kirjaga (I kd lk 1 pöördel- 2)), ei piisa tehingu heakskiitmiseks üksnes ettepaneku tegemisest. TsÜS § 129 lõike 4 kohaselt vajab selline ettepanek heakskiidu avaldamist kahe nädala jooksul ning kui heakskiitu ei avaldata, loetakse, et tehingut ei ole heaks kiidetud. Nimetatud e-kirjadega vastustajale vastanud ministeeriumi esindajatel puudus ministri volitus lepingute sõlmimiseks. Veelgi enam, nimetatud e-kirjadest ei selgu, et kassaator oleks kunagi või kuidagi kiitnud heaks tehingu, mis puudutab vastustaja poolt E&G OÜ-le esitatud arvete nr 19 ja 27 eest tasumist. Kohtumenetluses ministeeriumit esindanud isiku puhul on aga kahenädalane heakskiidu andmise tähtaeg niikuinii möödunud, sõltumata sellest, et vastaval isikul puudus volitus lepingu sõlmimiseks. 15. Eeltoodust lähtuvalt ning kooskõlas TsMS § 671 lõikega 4 leiab kassaator, et kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Käesoleval juhul on maakohus jätnud lahendamata küsimuse seoses tehingu tühisusega ning ringkonnakohus ei ole tühisuse tuvastamisel hinnanud seaduses ja selle alusel antud põhimääruses sätestatud volituse tähendust. Arvestamata on jäetud asjaolu, et ministeeriumi nimel ei saa riigile kohustusi võtta igaüks ning ükskõik millise volituse alusel. VVS-st ning põhimäärusest tuleneb selge ja ühemõtteline piirang lepingute sõlmimisele, et vältida olukorda, kus kolmandad isikud saaksid omandada nõudeõigusi riigi ja ministeeriumi vastu, leppides selles kokku ministeeriumi vastava volituseta töötajaga. Menetluslikud asjaolud 16. Vastavalt TsMS § 140 lõikele 2 tasutakse kassatsioonkaebuselt kautsjonina üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 3000 euro. Käesoleval juhul arvutatakse kautsjon summalt 25 109,34 eurot ning on seega 251,09 eurot.  7 Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes TsMS § 691 punktist 5 p a l u n: 1. tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2018 otsus asjas nr 2-17-7912 täies ulatuses ja teha uus otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata, kuivõrd ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu; 2. jätta menetluskulud OÜ K. K. M. Plekksepatööd kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lily Mals õigusnõunik Lisa: 1. Volikiri 2. Kassatsioonkaebuse kautsjoni tasumist tõendav maksekorraldus Lily Mals 626 9333 [email protected]