Lugupeetud Mihkel Tamm
Vastused Teie küsimustele koostas lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu.
Lennuamet omab ülevaadet motodeltaplaanidel lendajate muredest ja soovidest. Igal aastal kerkib
teema enne hooaja algust üles ning igal aastal on Lennuamet ka selgitanud, miks on olemas nõuded ning
miks on lennuohutus lennunduses äärmiselt oluline.
Õhusõidukite iga-aastane ülevaatus on kohustuslik kõikidele õhusõidukitele, st sõltumata nende tüübist.
Eesmärgiks ei ole mitte raha maksmine, vaid õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine - see on vajalik
selleks, et oleks tagatud turvalisus. Samalaadsed nõuded on kehtestatud ka maismaasõidukitel, nt
autode ülevaatuse kohustus. Ilma ülevaatuseta autoga sõita ei tohi või näiteks ka mootorratta juhil peab
olema luba. Õhusõidukite puhul kehtivad samad reeglid – ehk sõltuvalt sõiduki tüübist on kohustuslik nii
luba kui ka sõiduki ülevaatus, seda kõike eesmärgiga tagada ohutus. Õhusõiduk peab läbima tehnilise
kontrolli igal aastal, et õhusõidukile oleks teostatud ettenähtud hooldusnõuded ja tagatud
lennukõlblikkus.
Meditsiiniline kontroll on kohustuslik kõikidele isikutele, kes tegelevad lennundusega. St nii piloodid,
salongipersonal, lennujuhid jne on kohustatud läbima meditsiinilise kontrolli, seda vastavalt kas klass I
või klass II nõuete järgi (sõltub õhusõiduki tüübist). Kuna Eestis lennundusmeditsiini tunnistusi annavad
välja selleks akrediteeritud ja sertifitseeritud lennundusmeditsiini asutused, siis meditsiinilise kontrolli
läbimine on vajalik just selleks ettenähtud keskuses.
Piloodiloa saamiseks tuleb sooritada teooriaeksamid ning lennueksam. Teooria eksamid on erinevad ning
sõltuvalt sellest, millise õhusõiduki tüübi piloodiluba soovitakse. Räägides motodelta pilootidest, siis
nende pädevused liigituval ultrakerg õhusõiduki kategooriasse. Ehk motodelta puhul ei ole tegemist
samasuguse eksamiga, mis piloodil, kes lendab suure lennukiga (ärilend), vaid tegemist on vastava
õhusõiduki klassi kuuluva ning vastava õhusõiduki klassi käitamise jaoks vajalike teadmiste ja oskuste
kontrolliga.
Juhul kui Teil tekib lisaküsimusi, siis kahjuks ei ole neile võimalik täna enam vastata. Esmaspäeval oleme
valmis Teie täiendavatele küsimustele vastama.
Lugupidamisega
Marelle Pihlak
Üldosakonna juhataja/Kommunikatsioonijuht
+372 610 3589
www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415
Lennuamet
From: Mihkel Tamm [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, March 02, 2018 3:03 PM
To: Emilie Toomela <
[email protected]>
Subject: motodeltaplaanide küsimused
Tere
Panen küsimused lühidalt ja konkreetselt:
Motodeltaplaanide entusiastid pole rahul, et osad neile kehtestatud reeglid on liialt ranged. Näiteks
peavad nad maksma igal aastal sõidukite ülevaatuse eest ja käima igal aastal meditsiinilise komisjoni ees,
kuigi praktika mujal Euroopas ei nõua iga-aastast käimist. Lisaks see, et nad peavad tegema oma
lennueksamid samade eksamiprogrammide järgi, mis suuremate lennukite piloodipaberi taotlejatel. Saan
aru, et eksamisüsteemi muutmine on raha taga paljuski kinni, aga näiteks ülevaatused tehnikale ja
tervisele tunduvad nokkimisena. On mkm-il ja lennuametil ülevaade motodeltaplaanidel lendajate
muredest ja soovidest ning kas neile plaanitakse kuidagi ka vastu tulla?
Milliseid muudatusi on plaanis teha? Millal?
Mihkel Tamm
Eesti Päevaleht
53 402 391
From: Mihkel Tamm [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, March 02, 2018 1:17 PM
To: Lennuamet <
[email protected]>; Kristjan Telve <
[email protected]>
Cc: Noreply Lennuamet <
[email protected]>
Subject: küsimused Eesti Päevalehest
Tere
Palun saatke minu kiri edasi inimesele, kes teie ametis tegeleb hobilennundusega ning lubadega, mis
puudutab kergõhusõidukeid ja piloote.
Küsimus seisneb selles, et tutvudes Kuusikul toimunud deltaplaani õnnetuse kriminaalasjaga, käib
mitmete tunnistajate ütlustest läbi mõte, et tihtilugu teevad hobilendurid õhusõitu ilma lubade ja
ülevaatusteta. Põhjuseks sellele on keeruline ja vaevanõudev bürokraatia.
Sellel teemal ma teie ametiga rääkida sooviksingi.
Palun helistage mulle telefoninumbril +372 53 402 391
Ootan kõnet täna.
Saan aru, et minuga telefonis kõnelnud naisterahva range soov on asju kirjalikult ajada, aga sisulise ja
lugejate suhtes ausa loo tarbeks sooviksin ikkagi rääkida otse ka inimesega, mitte e-postiga. See annab
mulle võimaluse teha oma tööd paremini – küsida täiendavaid küsimusi ja küsida selgitusi, kui midagi jäi
segaseks. Lisaks võidab see nii teie kui minu aega. Mis kõige tähtsam – niimoodi saab lugu parem, mitte
ei ole pärast kellelgi etteheiteid, et loll ja pealiskaudne ajakirjanik on midagi kokku soperdanud.
Lugupidamisega
Mihkel Tamm
Eesti Päevaleht
53 402 391