Ettepanekute küsimine

Tere! Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Ettepanekute küsimine, mis on registreeritud 19.03.2018, numbriga 7-1/27-1. Saku Vallavalitsus Teaduse 1, Saku, 75501 HARJUMAA Tel 671 2431 e-post: [email protected] Saku valla üldplaneering Lähteseisukohad Projekt Saku 2018 Sisukord 1. Planeeritava ala lühiülevaade ...................................................................................... 3 2. Üldplaneeringu eesmärk………………………………………………………………… 4 3. Üldplaneeringu ülesanded……………………………………………………………………5 4. Üldplaneeringu koostamise aluseks olev seadusandlus ja strateegilised dokumendid 6 5. Detailplaneeringud………………………………………………………………………… 14 6. Üldplaneeringu koostamine………………………………………………………………...16 7. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud………………………………………..18 8. Kaasamiskava……………………………………………………………………………… 18 9. Üldplaneeringu ning KSH koostamise ajakava…………………………………………..21 2  1. Planeeritava ala lühiülevaade Saku vald asub Harjumaa lõunaosas ning piirneb põhjast Tallinna linna, läänest Saue valla, lõunast Rapla maakonna Kohila, idast Kose ja Kiili vallaga. Saku valla kogupindala on 170,45 km2. Vallas asuvad Saku ja Kiisa alevik ning 20 küla. Saku valla arengut mõjutab kõige enam naaberomavalitsustest Tallinna linn. 01.11.2017.a seisuga elab Saku valla 9818 inimest. Suurimad külad on Metsanurme, Üksnurme, Roobuka, Juuliku, Kurtna ja Kasemetsa. Väikseimad külad on Tammejärve ja Sookaera- Metsanurga. Regionaalministri 12.05.2014.a määrusega nr 8 muudeti Kanama küla nimi ning asustusüksuse uueks nimeks määrati Saue küla. Asustustihedus on 55,7 elanikku km2 kohta. (Statistikaamet) Asustus on koondunud põhiliselt valla keskossa ja Tallinnast lähtuvate transpordimagistraalide äärde. Asulatüüpidest on piirkonnale omased põldude keskel paiknevad sumbkülad. Saku alevik kuulub linnatüüpi asulate hulka, olles elanike arvult suurem paljudest väikelinnadest. 2016.a seisuga on Saku vallas 960,3 ha elamumaad, 75,6 ha ärimaad, 186,9 ha tootmismaad, 81,1 ha veekogude maad, 620,7 ha transpordimaad. ( Statistikaamet ) Saku valda Saku alevikku läbib Vääna jõgi, valla lõunapiiril voolab Keila jõgi, valla põhjaosas asub Pääsküla jõgi. Valla tähtsamateks transpordiühendusteks on riigiteed: Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Tallinna ringtee, Juuliku-Tabasalu tee ja Tallinn -Rapla-Türi maantee. Põhja-lõunasuuna läbib valla territooriumi Tallinn-Rapla-Pärnu (Viljandi)raudtee. Valla territooriumil asuvad Männiku ja Kiisa raudteejaamad ning Saku, Kasemetsa ja Roobuka raudteepeatused. Saku vallas asuvad suured liiva ja kruusa varud. Saku valla põhjaosas asub üleriigilise tähtsusega Tallinn-Saku liivamaardla. Arvestatavaks maavaraks on turvas. Valla kaguosas paiknevad lubjakivimaardlad, kuid seoses keerukate hüdrogeoloogiliste tingimustega ja keskkonnakaitsest tulenevate põhjustega on sinna moodustatud suur riiklik Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kaitsealadest on olulisemad Tammiku looduskaitseala, Kurtna-Vilivere hoiuala, Laagri nahkhiirte püsielupaik, Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik, Saku mõisa park. 3  2. Üldplaneeringu eesmärk Saku valla tunnuslause “Läbi rohelise akna” on ühtlasi ka valla visiooniks. Rohelisest aknast välja vaadates näeme kaunist loodus- ja elukeskkonda - kaitstud metsi ja loodusväärtusi, heakorrastatud asulaid, otstarbekat teedevõrku, hästi toimivat olmet ning keskkonnasõbralikku ettevõtlust. Rohelisest aknast sisse vaadates näeme rahul olevaid, kodukohast lugu pidavaid, tervislike eluviisidega Saku valla elanikke. Üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtted peavad olema kooskõlas valla visiooni ja arengustrateegiaga. Saku valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneeringut ja Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60 kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Üldplaneering koostatakse kogu valla haldusterritooriumi kohta. Üldplaneeringuga hõlmatud ala läänepiiriks on Saue valla, idas Kiili ja Kose valla, põhjas Tallinna linna ja lõunas Kohila valla administratiivpiir Saku vallaga. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujundamiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Üldplaneeringuga kavandatakse vallas võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu arendamiseks. Reserveeritakse maa-alad vabaaja aktiivseks veetmiseks ja sportimiseks, täpsustatakse äri- ja tootmispiirkondi, määratletakse väärtuslikud põllumajandusmaad, rohealad, väärtuslikud loodusmaastikud, miljööväärtuslikud alad ning seatakse nende kaitse ja kasutustingimused, täpsustatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust. Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Saku valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Saku Vallavolikogu (aadress Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa) ning koostaja ja koostamise korraldaja on Saku Vallavalitsus (aadress Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa) 4  3. Üldplaneeringu ülesanded Saku valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded: 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 8) tänava kaitsevööndi laiendamine; 9) kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja 5 raievanusele piirangute seadmine; 22) müra normtasemete kategooriate määramine; 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 24) krundi minimaalsuuruse määramine; 25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 29) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded 4. Üldplaneeringu koostamisel aluseks olev seadusandlus ja strateegilised arengudokumendid. 4.1 Seadusandlus • Planeerimisseadus; • Ehitusseadustik; • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; • Looduskaitseseadus; • Maapõueseadus; • Maaparandusseadus; • Muinsuskaitseseadus; • Maakatastriseadus; • Raudteeseadus; • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; • Veeseadus; • Atmosfääriõhu kaitse seadus; • Rahvatervise seadus; • Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniseadus • Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; • Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord; • EVS 843 Linnatänavad; 6  • EVS 842 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; • Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; • Majandus- ja taristuminister 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; • Kultuuriministri 01.07.2015 määrus nr 4 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringus muinsuskaitse eritingimuste kord“. • Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud. 4.2 Strateegilised arengudokumendid • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Harju maakonnaplaneering 2030+; • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“; • Harju maakonnaplaneering „ Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“; • Teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“; • Saku valla arengukava 2012-2025; • Saku valla teehoiukava 2016-2020; • Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029; • Saku aleviku soojusmajanduse arengukava 2016-2030; • Asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud. 4.2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Kohaliku arengu suunamisel sh üldplaneeringute koostamisel tuleb polüfunktsionaalsete keskustena ette näha eelkõige maakonnaplaneeringu järgseid linnalise asustusega alasid. Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Maakonnaplaneeringu kohaselt on linnalise asustusega alad Saku vallas suuremate asulate juures, milleks on Kiisa alevik ja Saku alevik Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel: 1. Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. 2. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. 7 3. Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise. 4. Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju rohetaristule, selle säilimisele ja toimimisele. 5. Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Rohealade piire ja kasutustingimusi tuleb täpsustada üldplaneeringutega. 6. Linnalise asustusega ala kattuvusel maardlaga peab maavara säilima kaevandusväärsena ja olema tagatud juurdepääs maavaravarule ning säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. 7. Linnalise asustusega ala kattuvuse korral riigikaitselise ala, selle ehitise või piiranguvööndiga, peab asustuse areng toimuma koostöös Kaitseministeeriumiga. Võimalikud on olukorrad, kus soovitav tegevus ei ole sellisena riigikaitselistel kaalutlustel võimalik. 8. Üleujutusaladel on soovitav ehitustegevust vältida. Kui see ei ole võimalik peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Üldised tingimused linnalise asustusega aladele üldplaneeringu koostamisel: 9. Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. 10. Uute linnalise asustusega alade kavandamine on erand, mis eeldab põhjendatud argumentatsiooni ja arutelu avaliku planeerimisprotsessi raames, 11. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega arenguala sees ja tuleb siduda terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega. 12. Linnalise asustusega alade piiride täpsustamisel üldplaneeringutega tuleb lähtuda ennekõike olemasolevast maakasutusest. 13. Linnalise asustusega alade juurde kuuluvate tootmisalade, sh sadamate alade juurde, tuleb ette näha puhveralad, millega tagatakse tootmistegevuse jätkumisest tulenevate mõjude leevendamine. 14. Linnalise asustusega alal tuleb alati kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust ning kui piirdutakse ehitusõiguse andmisel projekteerimistingimustega, siis tuleb kaaluda avatud menetluse läbiviimise vajadust. 15. Linnalise asustusega alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte. 16. Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostatakse ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid. 16.1 Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid sõltumata sellest tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna. 16.2 Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui tootmisüksusi, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone. 16.3 Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel. 8 16.4 Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. 16.5 Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem(nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul). 16.6 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast. 17. Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete, taristu ja avaliku ruumi suhete vastastikuste seoste ja tiheasumi ruumiliste seoste arendamisele. 18. Linnalise asustusega alade reoveekogumisaladel tuleb detailsemate planeeringutega soodustada tsentraalsete veevarustus- ja reoveelahenduste väljaehitamist. Vajadusel tuleb määrata uued reoveekogumisalad või hinnata olemasolevate reoveekogumisalade laiendamise vajadust asustusstruktuuri muutusi arvesse võttes. 19. Hinnata tuleb ühisveevärgi mõju põhjavee kasutamisele ja vajadust joogiveeressursside kaitse kavandamiseks (nt Männiku piirkond). 20. Ühisveevärgi kavandamisel uues asukohas tuleb tagada kvaliteedinõuetele vastava joogivee olemasolu ja arvestada kinnitatud põhjaveevaruga. Vajadusel tuleb teostada põhjavee kvaliteediuuring. 21. Arendustegevus suurõnnetusohuga (A- ja B-kategooria ohtlike ettevõtete ohualad) ning ohtlike ettevõtete ohualas tuleb planeeringud kooskõlastada Päästeametiga või muu institutsiooniga, kelle vastutusalasse kuulub riiklik kriisireguleerimine. 22. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida Kiirguskeskuse väljaantud soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks ja kehtivaid standardeid. Üldplaneeringutega saab täpsustada maakonnaplaneeringu järgsete linnalise asustusega alade piire. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse erandina. Juhul, kui pärast Harju maakonnaplaneeringu kehtestamist tekib vajadus kavandada uusi linnalise asustusega alasid, peab kohalik omavalitsus põhjalikult hindama, kas perspektiivne maa-ala omab kõiki maakonnaplaneeringus nimetatud linnalise asustusega ala arenguks vajalikke tingimusi. Linnalise asustusega alade põhimõttelised asukohad on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine, millest tuleb lähtuda üldplaneeringute koostamisel. Maaline piirkond on maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad) Üldised tingimused maalise piirkonna üldplaneeringu koostamisel: 1.Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade, kavandamist, millele on iseloomulik: 1.1 Ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi-ja bussipeatusest eemal. 1.2 Avalike teenuste puudumine või nende vähesus. 1.3 Kaubanduse areng ribaliste vormidena piki suuremaid maanteid, toetades logistilistmugavust, kuid eirates elanikkonna väljakujunenud, igapäevaselt toimivaid liikumistrajektoore. 2. Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis jäävad väljapoole maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala ning vastavad valgalinnastumisele iseloomuliku asustuse tunnustele on kohustus kaaluda nende kehtetuks tunnistamise vajadust. 3.Pinna-ja põhjavee kaitseks tuleb hajaasustuses, kus puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, eelistada reoveekäitlemiseks nõuetekohaseid reoveepuhasteid. 9 4. Liigniisketel aladel ei ole otstarbekas kavandada uusi hoonestusalasid. 5. Asustuse kavandamisel maalises piirkonnas tuleb arvestada rohelise võrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maardlate paiknemisega seotud maakasutuslike piirangutega ja rahvastikuprognoosidest tulenevate tulevikuperspektiiviga. 6.Üleujutusaladel on soovitav ehitustegevust vältida. Kui see ei ole võimalik, peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis-ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. 7.Elamualasid ei planeerita üldjuhul maanteede lähedusse ja kaitseväe harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse vältimaks negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik soovib planeerida elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ta ühtlasi rakendama negatiivset mõju leevendavaid meetmeid. 8. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida radooniohtlikes piirkondades Kiirguskeskuse väljaantud soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks ja kehtivaid standardeid. Üldplaneeringu koostamisel tuleb järgida maakonnaplaneeringus kajastatud ruumilisi väärtusi ja arengut suunavaid keskkonnatingimusi: • väärtuslikud maastikud ja puhkealad; • kultuuriväärtused; • veealad ja põhjavesi; • väärtuslik põllumajandusmaa; • maavarad; • roheline võrgustik; • kaitstavad loodusobjektid; Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „ Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratles Tallinna linna rohelise vööndi, mis on linnaelanike lähipuhkeala, kus metsad on asukoha tõttu suurlinna läheduses kõrge puhkeväärtusega. Tulenevalt asustuse ja inimtegevuse intensiivsest survest on Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes enam vajalik tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel kaardistada neid, lähtudes konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist Maakonnaplaneeringus on toodud rohelise võrgustiku üldised tingimused üldplaneeringu koostamiseks. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga. Tehnilise infrastruktuur • Liikuvusvajadused – maanteed, rööbastransport, kergliiklusteed, ühistransport. Saku valla osas on kavandatud järgmised perspektiivse põhimõttelised maanteede trassikoridorid: 1) Talliunna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks; 2) Saku ümbersõidu kavandamine transiitliikluse mööda juhtimiseks tiheasustusest; 3) Tallinn-Rapla-Türi (-Viljandi ) (tugimaantee nr 15) rekonstrueerimine ja selle viimine osaliselt perspektiivsesse trassikoridori; 10 Saku valla osas on kavandatud järgmised perspektiivsed põhimõttelised raudteekoridorid: 1) Tallinna ümbersõiduraudtee - mille eesmärk on Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine Kopli kaubajaamast. Kajastatud on kaks trassikoridori alternatiivi, et edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering selgitab välja milline Tallinna ümbersõidraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada riigikaitseliste vajadustega (Männiku harjutusvälja töövõime) ning teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Riigikaitselisest huvist lähtuvalt eelistab Kaitseministeerium Tallinna ringraudtee põhjapoolsetvarianti. Lõunapoolse variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail Balticu trassist ida pool. Tallinna ümbersõidu raudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku harjutusvälja töövõimet. 2) Euroopa laiusega (1435 mm) perspektiivne reisiraudtee ühendus täiendava haruna mööda olemasolevat raudteekoridori Sakust läbi Männiku Ülemiste raudteeterminali, mille eesmärk on muuta Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli realiseerumisel Rail Balticu Ülemiste ühistransporditerminal tupikjaamast läbisõidetavaks vahejaamaks. 3) Rail Baltic raudteetrassi koridor, mille eesmärk on kiirraudteeühenduse loomine Lääne- Euroopaga ja Eesti sisese regionaalse raudteeühenduse parandamine Pärnu suunal. Maakonnaplaneering annab üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Kergliiklusteede võrguga tuleb ühendada olulised sihtpunktid nagu koolid, vaba aja veetmise paigad (nt noortekeskused, kultuuri-ja rahvamajad, spordihooned jmt), kauplused, suuremad tööandjad, (teenindus)ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. Ühistranspordi kavandamisel tuleb üldplaneeringus aluseks võtta Harju maakonna ühistranspordi arengukava ja maakonnaplaneeringuga kavandatud üldised suunised. Muu tehniline taristu Maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimõttelised perspektiivsed trassikoridorid. Trasside asukohad täpsustatakse üldplaneeringuga: • gaasitrassi koridorid • kõrgepingeliini koridorid • sidevõrgud Maakonnaplaneering annab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada täpsemate planeeringute koostamisel. Riigikaitselised ehitised: Maakonnaplaneeringus on kajastatud üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad ja määratakse riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks piiranguvööndite ulatus ning antakse üldised tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks üldplaneeringutes. Saku vallas on kavandatud järgmised riigikaitselased ehitised: 11  • Männiku harjutusvälja laiendus, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja välispiirist; 4.2.2 Harju maakonnaplaneering „ Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Rail Baltic raudtee eesmärk on luua kiirraudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt kiire regionaalne ühendus Pärnu suunal. Rail Baltic trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses lõigud 16A, 16B, 14C) kulgeb Saku valla territooriumil läbi Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve küla. Kogu Saku valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Ulatuslikumad hoonestusalad jäävad trassi koridorist (350 m) välja, ühele ja teisele poole, üksikud majapidamised ka trassi koridori sisse. Kurtna külas lõikab trassi koridor Kurtna kooli staadionilt algavaid terviseradasid. Kiisa avariielektrijaamast möödub trassi koridor ida poolt (väljas võimalike õnnetuste ja kütusetsisterni ohualast), avariielektrijaama ja Kõnnumäe karjääri veehoidla vahelt läbi, lõigates põhjapool paiknevaid toiteliine (110 ja 330 kV liinid). Toiteliinid tuleb kas ümber ehitada või tõsta lääne poole uude asukohta. Kui Tagadi külas kulgeb trassi koridor valdavalt metsamaal, siis Kirdalu ja Tõdva külas paikneb trassi koridori ka põllumajandusmaal. Tõdva külast kulgeb trassi koridor edasi põhja suunas, möödudes Kajamaa ja Saustinõmme külade hoonestusaladest lääne pool. Kajamaa küla osas järgib trassi koridor võimaluste piires põllu- ja metskõlviku piiri. Männiku külas läbib trassi koridor Saku rabametsa 12 rekreatsiooniala ja lõikab alal kulgevaid terviseradasid. Tallinna ringteed ületades kulgeb trassi koridor läbi Männiku ja Tammejärve küla, Männiku raba serva mööda, lõigates vahepeal Kiili valla Luige aleviku lääneserva. Männiku piirkonnas paikneb trassi koridor Kaitseväe Männiku harjutusvälja idaservas, läbides ühtlasi ka kavandatavate väljaõppeehitiste ohualasid. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile kohalike peatuste põhimõttelised asukohad. • Üldplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida uut olukorda, mille toob kaasa Rail Balticu trassi ehitamine Saku valla territooriumile ning vajadusel teha muudatusi maakasutuse kavandamisel. • Täpsustada Rail Baltic trassikoridori vastavalt koostatavale eelprojektile. 5. Detailplaneeringud Üldplaneeringu jõustumisest (juuni 2009) kuni 01.08.2017 on Saku vallas kehtestatud kokku 121 detailplaneeringut: 2009. aastal – 13, 2010. aastal – 16; 2011. aastal – 9; 2012. aastal – 20; 2013. aastal – 20; 2014 aastal – 11; 2015 aastal – 11; 2016 aastal – 13; 2017. aasta 01.08 seisuga on kehtestatud 8 detailplaneeringut. Detailplaneeringuid, mis on koostatud viie või enama krundi moodustamiseks, on ligikaudu 20% detailplaneeringute koguarvust. Ülejäänud detailplaneeringud on koostatud väiksemate maa- alade kohta, kus planeeringuga moodustavate kruntide arv on kuni viis. Üle poole kehtestatud planeeringutest on koostatud elamualade kavandamiseks. 5.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud. 1.Männiku küla, Luige tee 3 kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 10.06.2010 otsusega nr 61. 2. Kirdalu küla, Tagamaa maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 13.01.2011 otsusega nr 2. 3. Kasemetsa küla, Ületee kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 15.11.2012 otsusega nr 73. 4. Jälgimäe küla, Mõisavahe tee 5 ja 7 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 8. 5. Saku alevik, Nurme tn 3a kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 18.04.2013 otsusega nr 28 6.Saku alevik, Teaduse tn 11 detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.11.2014 otsusega nr 81. 7. Saku alevik, Jõesoo kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 16.04.2015 otsusega nr 21. 8. Saku alevik, Männivälja maaüksuse osa detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 13.10.2016 otsusega nr 129. 9. Saku alevik, Männi tee 21 detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 142. 10. Jälgimäe küla, Aare kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 19.01.2017 otsusega nr 5. 13 11. Saku alevik, Tallinna mnt 2 ja Tallinna mnt 2a maaüksuste detailplaneering, kehtestatud 12. Kasemetsa küla, Uus-Raili ja Raili tee maaüksuste detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 143. 13. Jälgimäe küla, Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsusega nr 21. 5.2 Saku vallas menetluses olevad üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud. 1. Saku Vallavolikogu 11.03.2010 otsusega nr 34 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Kajamaa ja Lokuti külas asuvate Maritsa, Konnapõllu, Karja, Paju, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistutel. sihtotstarbe osaliseks muutmiseks ning ehitusõiguse määramiseks hipodroomi tegevusega seonduvate hoonete ja üksikelamute püstitamiseks. 2. Saku Vallavolikogu 10.02.2010 otsusega nr 15 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Jälgimäe külas Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistutel äri- ja tootmismaakruntide moodustamiseks ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramiseks äri-, lao- ning tootmishoonete (ökoloogilise vähenõudliku tootmistegevusega) ehitamiseks. 3. Saku Vallavolikogu 10.06.2010 otsusega nr 60 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Kanama külas Säre kinnistul ehitusõiguse määramiseks seltsimaja rajamiseks. 4. Saku Vallavolikogu 19.04.2012 otsusega nr 29 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Jälgimäe külas Lepa ja Vaidla kinnistutel. Detailplaneeringuga soovitakse üldplaneeringus ette nähtud puhke- ja virgestusmaa muuta osaliselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (filmipaviljon ja administratiivhoone). 5. Saku Vallavolikogu 18.06.2015 otsusega nr 62 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Jälgimäe külas Mari maaüksusel. Detailplaneeringuga soovitakse muuta planeeritaval alal määratud loodusliku ala maakasutuse juhtotstarvet kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maakasutuse juhtotstarbeks. 6. Saku Vallavolikogu 18.06.2015 otsusega nr 61 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Kasemetsa küla AÜ Ilmarine II maaüksusel ja lähialal. Detailplaneeringuga soovitakse muuta planeeritaval alal määratud haljasala ja parkmetsade maa, kaitsehaljastuse maa maakasutuse juhtotstarvet pere- ja ridaelamumaa maakasutuse juhtotstarbeks. 7. Saku Vallavolikogu 21.04.2016 otsusega nr 39 algatati üldplaneeringut muutev detailplaneering Tänassilma külas Väike-Kirsimäe maaüksusel. Ddetailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringus määratud Väike-Kirsimäe maaüksusele määratud korterelamumaa maakasutuse juhtotstarvet pere- ja ridaelamumaa maakasutuse juhtotstarbeks. 8. Saku Vallavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 140 algatati üldplaneeringut muutev Tammemäe küla Tammemäe tankla kinnistu ja Viimsi metskond 21 kinnistu osal. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada Tammemäe tankla kinnistut ning määrata tingimused tankla laiendamiseks (sealhulgas pesula ja parkla rajamiseks). 5.3 Detailplaneeringud, mille kehtetuks tunnistamise vajadust tuleb kaaluda 1. Saku alevik, Pähklimetsa elamurajooni ja Jälgimäe tee vaheline ala (kehtestatud 10.09. 1998; 2. Männiku küla, ABT Männiku laod (kehtestatud 09.05.2002); 3. Saku alevik, Nurme tn 2 (kehtestatud 08.08.2003); 4. Jälgimäe küla, Kirsi (kehtestatud 12.04.2003); 5. Tagadi küla, Pikamäe (kehtestatud 26.10.2004); 14  6. Lokuti küla, Tõdva (kehtestatud 12.05.2005). 6. Üldplaneeringu koostamine 6.1 Üldplaneeringu koostamise põhimõtted. • Kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna eelduste loomine; • Kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasolu tagamine ning säilitamine; • Esteetilise miljöö arengu tagamine; • Säilitada olemasolevaid (kasutajasõbralikke, turvalisi elukeskkondi, kogukondlike väärtusi, esteetilise miljöö) väärtusi; • Ühtsete põhimõtete kavandamine hoonestusalade, detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks; • Ühtsete põhimõtete kavandamine maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; • Ühtsete põhimõtete kavandamine projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramiseks; • Ühtsete põhimõtete kavandamine maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks; • Ühtsete põhimõtete kavandamine kohaliku teedevõrgu arendamiseks; • Maa-alade reserveerimine vabaaja aktiivseks veetmiseks, sportimiseks; • Äri- ja tootmispiirkondade täpsustamine; • Väärtuslike põllumaade määratlemine; • Väärtuslike loodusmaastike määratlemine; • Miljööväärtuslike alade määratlemine ja nendele kaitse ja kasutustingimuste seadmine; • Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine; • Keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste soodustamine, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist; • Varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekam kasutamine • Maakasutuse kavandamise põhimõtted: - elamualade planeerimisel arvestada rahvastikuprognoosiga aastaks 2040; - arvestada rahvastikuprognoosiga lasteaedade ja põhikoolide planeerimisel, näha ette võimalikud asukohad tulenevalt elanike arvust; - täpsustada Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud linnalise asustusega ala piire. Määrata linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostada ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudel; - täpsustada elamualade teenindamisega ettenähtud laste mänguväljakute ja haljasalade 15  paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist kergliiklusteede võrgustikuga; - kavandada suuremad puhke- ja virgestusalad, mis ühendavad erinevaid piirkondi. Puhke- ja virgestusalade kavanda asutustatud alade lähedusse. - Tootmisalad eraldada elamualadest puhveraladega. - Analüüsida olemasolevate äri- ja tootmisalade paiknemist ja ulatust. (Pärnu mnt ääres, kus on probleeme aladele juurdepääsuga ja rohevõrgustikus tulenevate piirangutega). - Määrata ehitustingimused piirkondade kaupa. - Hoonestuse- ja ehitustingimuste määramisel olemasolevates külakeskustes analüüsida külade väljakujunenud hoonestuslaadi ja pidada oluliseks selle säilitamist. Miljööväärtuslikes külades pidada oluliseks krundi suurust, hoonestuselaadi ja maakasutust. - Analüüsida olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid, seada nende säilimiseks vajalikud tingimused. Määrata ajaloolise väärusega maastikumustrid ja vaatekoridorid. - Keila jõe ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja põhjendus aladel, kus on olemasolev väljakujunenud elamupiirkond ja väljakujunenud ehitusjoon. - Rohevõrgustiku piiride täpsustamise vajadus, arvestades väljakujunenud olukorraga ja menetluses olevate detailplaneeringutega. - Käsitleda maakasutus- ja ehituspõhimõtteid maaparandussüsteemide maa-alal. • Taristu kavandamise põhimõtted: Arvestada Maanteeameti 02.11.17 kirjaga nr 15-2/17-00013/093 “Seisukohad Saku valla üldplaneeringu koostamiseks” ja Maanteeameti poolt tellitud Harju, Kohila, Rapla liikumisviiside uuringu aruandega https://www.mnt.ee/sites/default/files/harjuliikuvusuuringu2017_aruanne2018.pdf - Täpsustada perspektiivsete kergliiklusteede paiknemist. - Määrata avaliku kasutusega teed, sh määrata avaliku kasutusega erateed. - Käsitleda parkimise korraldamise põhimõtteid - Käsitleda müratõkete rajamise vajadust arvestades mürauuringu tulemusi. 6.2 Üldplaneeringu elluviimine Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt toimub tiheasumi arendamine põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. Tiheasustusalade laiendamisel ja/või uute kavandamisel on juurdepääsuvõimalusi arvestades eelistatud lähedus olemasolevatele ühistranspordi liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, era- ning avalikke teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, samuti ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kohese liitumise võimalus. 16 6.3 Koostatavad joonised 1. Maakasutusplaan 2. Teed ja liikluskorraldus 3. Hoonestusalad 4. Tehniline taristu 5. Rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad 6. Sotsiaalne taristu 7. Saku aleviku ja lähiümbruse maakasutusplaan 8. Kiisa aleviku ja lähiümbruse maakasutusplaan 9. Vajadusel teiste asumite maakasutusplaanid. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teha vajadusel täiendavaid jooniseid ja skeeme, mis selgitavad üldplaneeringu lahendusi asukohapõhiselt. Üldplaneeringu joonised peavad olema kättesaadavad veebirakenduse kaudu kogu planeerimisprotsessi aja (näit ArcGIS online vms) ning võimalus peab olema neid kasutada ka 3D pildina. 7. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud 7.1. Mürakaart ja õhusaaste modelleerimine Modelleerida müra ja õhusaaste kaart arvestades olemasolevat ja prognoositavat olukorda. Arvestada ka perspektiivse Rail-Balticu raudteetrassiga. Mürakaarti koostamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest. Välisõhu mürakaardi koostamisel arvestada planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku tõkestamiseks. Mürauuringu koosseisus esitada mudelist 3D pildid ning mõõteprotokollid. Keerulisematest kohtadest esitada vertikaalne müralevimise kaart. Parema loetavuse tagamiseks esitada mürakaartidel kinnistute piirid. 17  8. Kaasamiskava PlanS § 76 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse vastava valdkonna minister ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Kaasamise põhimõtted: - Avalikkus on planeerimisprotsessi kõigis faasides arusaadavalt ja igakülgselt teavitatud ning piisavalt kaasatud - Kaasatavad (avalikkus) saavad aru, miks nad on planeerimise protsessi kaasatud ja mis nendest sõltub - Lisaks eraisikutele osalevad ka teised haldusorganid, ühendused, esindused ja huvirühmad - Kaasamise ja koostöö miinimumnormid on planeerimisseaduses - Kaasatavatel on õigus arvata, mida soovib - Kaasatav peab ise jälgima, kas tema ootused ja probleemid on sõnastatud arusaadavalt - Erinevate huvirühmade mõju ning nende poolt antava sisendi tasakaalustamine - Vajadusel võimestada nõrgemaid huvirühmi - Korraldada erinevates etappides mitmeid avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid - Kogu planeerimismenetluse informatsioon peab olema avalik - Planeerimisseaduses miinimumnõuded infokanalite osas - Kaaluda erinevaid lisakanaleid ja –viise, mis võimaldaksid parimal viisil jõuda konkreetsete huvirühmadeni. Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti „Harju Elu“ ning „Saku Sõnumid“, 18 teavituseks kasutatakse ka valla kodulehte www.sakuvald.ee ning Saku valla facebooki lehte. Operatiivsema iseloomuga teateid avalikustatakse Saku valla kodulehel. Asjakohased teatiseid ja kuulutused (tutvustavate koosolekute, arutelude, avalikustamise kohta) esitletakse ka paberkandjal Saku valla raamatukogus. Saku valla üldplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: • Kaitseministeerium • Keskkonnaamet • Keskkonnaministeerium • Lennuamet • Maanteeamet • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Muinsuskaitseamet • Politsei- ja Piirivalveamet • Põllumajandusamet • Päästeamet • Tehnilise Järelevalve Amet • Terviseamet • Piirnevad omavalitsused: Tallinn, Saue vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose vald Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse: • Riigiasutused: Maa-amet, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium. • Saku Vallavalitsuse hallatavad asutused: Saku Gümnaasium, Kurtna Kool, Kajamaa Kool, Lasteaed Terake, Lasteaed Päikesekild, Saku Vallaraamatukogu, Saku Huvikeskus, Saku Valla Noortekeskus, Saku Päevakeskus, Saku Valla Spordikeskus, Saku Muusikakool, Kiisa Rahvamaja. • AS Saku Māja. • Külad ja külaseltsid: MTÜ Juuliku Külaselts, MTÜ Murimäe, MTÜ Kajamaa Külaselts, MTÜ Kodukoht Kiisa, Kirdalu küla, MTÜ Kurtna Külaselts, MTÜ Lokuti uued ja vanad, MTÜ Metsanurme, MTÜ Männiku Küla Selts, MTÜ Rahula külaselts, Roobuka küla, MTÜ Saue küla, Saustinõmme küla, Tõdva küla, Sookaera-Metsanurga küla, Tänassilma küla, Üksnurme küla, MTÜ Tänassilma, MTÜ Jälgimäe; MTÜ Tagadi Kodu, MTÜ Soonurga Küla Koda. • Mittetulundusühingud, seltsingud ja sihtasutused: SA Rehe Seltsimaja, • Aiandusühing EMMI, Aiandusühistu Männiku Aed, MTÜ Parus, Aiandusühistu Päevalill, Aiandusühistu Saku Ülased, Aiandusühistu Reval, Aiandusühistu Standard, Aiandusühistu Tervis-Kiisa; • MTÜ Evangeelse Luterliku Kiriku Saku Toomase Kogudus, MTÜ Saku Spordiklubi, MTÜ Saku Sporting, MTÜ Saku Tenniseklubi, Saku Valla Invaühing, Saku Diabeetikute Selts, Saku Valla Lasterikaste Perede Ühendus; • Seltsing KI-KU-TA-RO, seltsing Saku pensionäride ühendus Elukaar, Kajamaa piirkonna pensionäride seltsing Meelespea, Kaasiku Taluselts, Saku Priitahtlikud Pritsimehed, 19  Tõdva Vabatahtlik Pääste, Kajamaa Spordiklubi, Kurtna Ratsaklubi, Kurtna Ratsaspordikool, sprordiklubi Porter Racing, Saku Jäähoki Klubi, klubi Saku Maraton, Saku Suusaklubi. • Piirkonna ettevõtjad: Saku Sofi Lastekeskus, AS Saku Õlletehas, Nurmiko Hulgi OÜ, Saku Tehno AS, DSV, Veho Eesti AS, Esko talu, AS Samat, AS Saku Läte • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • MTÜ Suurkõrv Eelpoolnimetatud kaasatavate valim ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu ja kaasamistegevuste käigus. 9. Üldplaneeringu ning KSH koostamise ajakava Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Üldplaneeringu ja KSH algatamine september 2017 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse detsember 2017- koostamine veebruar 2018 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse märts 2018 kohta ettepanekute küsimine Laekunud ettepanekute läbivaatamine, ettepanekute alusel ÜP aprill -mai 2018 lähteseisukohtade ja KSH kavatsuse täiendamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine juuni 2018 veebilehel ÜP koostamise konsultandi ja KSH aruande koostaja välja selgitamine juuni-juuli 2018 (hange) ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine s.h lisauuringute koostamine juuli 2018-veebruar 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule märts 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine aprill -juuni 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. august-september 2019 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine oktoober-november 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine detsember 2019 Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute sisseviimine- jaanuar-märts 2020 vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule vastuvõtmiseks aprill -mai 2020 ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu mai-juuli 2020 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine august- detsember 2020 ÜP esitamine heakskiitmiseks Jaanuar 2021 ÜP kehtestamine ja ÜP kehtestamisest teavitamine 2021 20 21 SAKU VALLAVALITSUS EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS Nimekirja alusel 19.03.2018 nr 7-1/27-1 Ettepanekute küsimine Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Saku valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on uuendada ja kaasajastada Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneeringut ja Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60 kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Üldplaneering koostatakse kogu valla haldusterritooriumi kohta. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Saku valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Saku Vallavolikogu (aadress Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa) ning koostaja ja koostamise korraldaja on Saku Vallavalitsus (aadress Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa). Tuginedes planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõikele 1 esitame Teile üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse projekti ettepanekute esitamiseks. Palume esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta, kirjalikult 30. aprilliks 2018 e-posti teel [email protected] või aadressil Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa. Kui Te ei ole oma ettepanekuid määratud tähtajaks esitanud, loetakse, et Te ei soovi üldplaneeringu lähtesisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada (PlanS § 81 lg 4). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Maire Laur Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Teaduse tn 1 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 Faks 671 2433 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]  2 Lisad: 1. Saku valla üldplaneeringu lähteseisukohad (projekt); 2. Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Saku 2018 Sisukord 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja vajalikkus .......................................................... 3 2. Lühiülevaade üldplaneeringu alast ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldusest .................... 4 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodilised alused ......................................................... 6 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 6 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ... 8 6. Eeldatavalt mõjutatavad isikud, organisatsioonid ja asutused ......................................................... 9 7. Üldplaneeringu koostaja andmed ja keskkonnamõju strareegilise hindamise koostaja andmed ... 10 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatava ajakava........................................................... 10 9. Asjaomaste asutuste seisukohad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta......................................... 11 2 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja vajalikkus Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on järgmine: 1. arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2. tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3. edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH strateegiliseks planeerimisdokumendiks on koostatav Saku valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). KSH koostatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste mõjude hindamiseks. KSH eesmärk on anda vajalik teave parima planeeringulahenduse väljatöötamiseks, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng ning kaasata laiemat avalikkust. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017. a otsusega nr 56. Saku valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneeringut ja Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60 kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Üldplaneering koostatakse kogu valla haldusterritooriumi kohta. Üldplaneeringuga hõlmatud ala läänepiiriks on Saue valla, idas Kiili ja Kose valla, põhjas Tallinna linna ja lõunas Kohila valla administratiivpiir Saku vallaga. Saku valla üldplaneering hõlmab Saku valla territooriumi, mis on ligikaudu ca 170 km2. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Üldplaneeringuga kavandatakse vallas võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu arendamiseks. Reserveeritakse maa-alad vabaaja aktiivseks veetmiseks ja sportimiseks, täpsustatakse äri- ja tootmispiirkondi, määratletakse väärtuslikud põllumajandusmaad, rohealad, väärtuslikud loodusmaastikud, miljööväärtuslikud alad ning seatakse nende kaitse-ja kasutustingimused, täpsustakse kalda ehituskeeluvööndi ulatust. Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt 3 kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)§ 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded. PlanS § 74 lg 4 ja KeHJS § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Pärast üldplaneeringu ja KSH algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja KSH väljatöötamise kavatsuse. KSH väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Seoses atmosfääriõhu kaitse seadusega on kohalikule omavalitsusel pandud ülesanne välisõhu mürakaadi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine. Kuna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe määramisel on oluline ka müra tase, siis on otstarbekas koos KSH ja üldplaneringu koostamisega teostada vajalik mürakaardistus. Sellest uuringust saab tugiinformatsiooni nii KSH aruande koostamiseks kui ka omakorda üldplaneeringu koostamiseks. 2. Lühiülevaade üldplaneeringu alast ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldusest Saku vald asub Harjumaa lõunaosas ning piirneb Tallinna linna, Saue, Kohila, Kose ja Kiili vallaga. Saku valla kogupindala on ca 170 km² . Vallas asuvad Saku ja Kiisa alevik ning 20 küla. Saku valla arengut mõjutab kõige enam naaberomavalitsustest Tallinna linn. 01.03.2018. a seisuga elab Saku vallas 9871 inimest. Suurimad külad on Metsanurme, Üksnurme, Roobuka, Juuliku, Kurtna ja Kasemetsa. Väikseimad külad on Tammejärve ja Sookaera-Metsanurga. Regionaalministri 12.05.2014 määrusega nr 8 muudeti Kanama küla nimi ning asustusüksuse uueks nimeks määrati Saue küla. Elanike arv kasvab iga aastaga. Asustus on koondunud põhiliselt valla keskossa ja Tallinnast lähtuvate transpordimagistraalide äärde. Asulatüüpidest on piirkonnale omased põldude keskel paiknevad sumbkülad. Saku alevik kuulub linnatüüpi asulate hulka, olles elanike arvult suurem paljudest väikelinnadest. Saku vald on tasase reljeefiga ja paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Geoloogiliselt asetseb vald Põhja- Eesti ordoviitsiumi lubjakivide platool. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad. Raskendavaks asjaoluks on kohati kõrge pinnasevee tase. Kaitsmata aladel paikneb nn aluspõhjakõvikuid - praktiliselt pinnakatteta alasid, kus ehitustegevuse arendamine on raskendatud. Suur osa valla territooriumist paikneb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Pinnakate on valdavalt õhuke (v.a valla kirdeosa). Mullad on mitemekesised. Valdavateks tuulteks on edela- ja lõunatuuled. Olulisteks valda läbivateks veekogudeks on Keila jõgi, Vääna jõgi ja Pääsküla jõgi. Põhilised põhjaveeressursid on kvaternaari, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veekihid. Eramajapidamistes on palju kasutusel ka ordiviitsiumi veekihi erapuurkaevusid. Käesoleval ajal juhitakse Saku aleviku, Männiku küla ning osaliselt Juuliku, Tänassilma ja Jälgimäe piirkonna reovesi Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi. Mujal kasutatakse lokaalseid reovee kohtkäitluse lahendusi. Eelkõige on kasutusel reovee kogumismahutid. Üha enam hakatakse hajaasutusse rajama omapuhasteid. 4 Keila jõe reoveekogumisala Saku piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekteerimiseks ja väljaehitamiseks taotles kohalik vee-ettevõtja (AS Saku Maja) suuremahulise investeeeringu teostamiseks Ühtekuuluvusfondi abi. 2017. a detsembris tuli SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt otsus projekti rahastamiseks. 2018. a algavad projekteerimistööd ja hiljemalt 2021. a lõpuks peaks ehitustööd olema lõpetatud. Olulisemateks maavaradeks on vallas ehitusliiv, kruus, turvas ja lubjakivi. Suurimad kaevandamisalad on Männiku külas asuvad liivakarjäärid. Lisaks olemasolevatele mäeeraldistele on seal piirkonnas seoses Rail Balticu projektiga hoogustunud uute geoloogiliste uuringulubade ja kaevandamislubade taotlemine. Liiva ja kruusa kaevandamine toimub lisaks Kirdalu külas. Saku vallas on ka suhteliselt suur lubjakivi varu, kuid seoses keerukate hüdrogeoloogiliste tingimustega ja keskkonnakaitsest tulenevate põhjustega on sinna moodustatud suur riiklik Nabala-Tuhala looduskaitseala, mis välistab seal kaevandamise. Kaitsealadest on veel olulisemad Tammiku looduskaitseala, Kurtna-Vilivere hoiuala, Laagri nahkhiirte püsielupaik, Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik, Saku mõisa park ja mitmed teised. Vallas ei asu teadaolevalt suuri jääkreostuse objekte, mis valla arengut mõjutada võiksid. Männiku külas asuv Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on osaliselt juba likvideeritud ja lõplik dekomisjoneerimine toimub lähiaastatel. Tulemuseks saab olema piiranguteta roheala. Olulisimaks paikseks saasteallikaks on Saku Õlletehase AS. Samuti on see suureks tööandjaks. Hetkel on lahtine, kuhu Saku Õlletehas AS oma tootmisest tuleneva heitvee edaspidi suunama hakkab. Hetkel juhitakse reovesi üldkanalisatsioonitrassi. Kui Saku Õlletehase AS soovib edaspidi rajada tööstusliku puhasti, siis see lahendatakse eraldi detailplaneeringu ja vajadusel vastava detailplaneeringu KSH-ga. Valla tähtsaimateks transpordiühendusteks on riigi põhimaanteed Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinna ringtee, lisaks Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee. Hästi on välja ehitatud kergliiklusteede võrgustik. Valda läbib põhja-lõunasuunas Tallinn–Rapla–Pärnu(Viljandi) raudtee (AS Edelaraudtee). Valla territooriumil asuvad Männiku ja Kiisa raudteejaamad ning Saku, Kasemetsa ja Roobuka raudteepeatused. Vallaelanikud kasutavad mõningal määral ka elektriraudteed Tallinn-Keila- Paldiski ja Tallinn-Keila-Riisipere, mille peatused jäävad Saku valla piiridest väljapoole. Saku valla tunnuslause “Läbi rohelise akna” on ühtlasi valla visiooniks. Seega loodusliku keskkonna kaitse ja säilimine on valla arengut silmas pidades väga tähtis. Valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Tugi- ehk tuumalad (suuremad metsamassiivid, sood ja rabad) on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jm) loodusalad, rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda (vabariiki) hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Valla rohevõrgustik on terviklik. Maa-alad veekogude (jõed, ojad, järved) kalda ulatuses täiendavad rohelist võrgustikku “sinise“ võrgustiku elementidega ning on seega rohelist võrgustikku sisuliselt rikastavateks lõikudeks. Olulisimaks rohevõrgustiku osaks on meil T8 tuumala. Üldiselt on Saku vallas rohevõrgustik hästi säilinud ja selle töötamine toimib. Uusi suuri arendusi ei ole rohevõrgustikku lubatud. 5 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodilised alused KSH hindamine on osa üldplaneeringu koostamisest, kus mõlemad tegevused (nii planeeringu koostamine kui KSH) on reglementeeritud vastavate seadustega. Hindamise raamistiku moodustab KSH eksperdi, planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöö planeeringuprotsessi vältel. Hindamisel lähtutakse ruumilise planeerimise põhimõtetest, mis metoodiliselt toetavad demokraatlikkust, erinevate elualade arengukavade koordineerimist ja integreerimist ning funktsionaalset arengu kavandamist. Ruumiline planeerimine arvestab tasakaalustatult keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Keskkonda käsitletakse hindamisel kõige laiemas mõttes ehk kogumina loodus-, sotsiaalsest-, majanduslikust-, ajaloolis-kultuurilisest ja ehitatud keskkonnast. Keskkonnale (keskkonnaaspektidele) avalduvate võimalike oluliste mõjude hindamisel lähtutakse eeskätt olemasolevast teabest ja uuringutest. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude allikate materjale (nt Maa-ameti Geoportaal, Keskkonnaregistri avalik teenus, EELIS, VEKA, alal eelnevalt teostatud uuringud jne). Oluline sisend on eraldi läbi viidav mürakaardistamine/mürauuring, mis peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse nõuetele. Hindamisel kasutatakse KSH üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid, ruumiline analüüs, taluvusvõime analüüs jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. KSH käigus tuleb määratleda, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike arengustsenaariumite võimalikku negatiivset ja positiivset mõju loodus-, tehis-, ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning hinnata nende mõjude tõenäosust, iseloomu, ulatust ja olulisust. KSH käigus tuleb analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Samavõrra tuleb tähelepanu pöörata ka võimalike positiivsete mõjude võimendamisele. KSH peab tegema ettepanekuid sobivamate alternatiivide valikuks. KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Kavandatavate tegevustega kaasneva mõju ulatus ja iseloom ning vajadusel metoodilised võtted täpsustatakse vajadusel hindamise käigus. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega 6 Kogu planeeritav tegevus ja arengusuunad peavad olema vastavuses nii Saku valla peamiste arengudokumentidega, riikliku seadusandlusega ning laiemalt Euroopa Liidu õigusaktidega. Siinkohal on nimekiri peamistest dokumentidest, mida peab kogu planeerimisprotsessis arvestama: Seadusandlus Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; Looduskaitseseadus; Maapõueseadus; Maaparandusseadus; Muinsuskaitseseadus; Maakatastriseadus; Raudteeseadus; Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; Veeseadus; Atmosfääriõhu kaitse seadus; Rahvatervise seadus; Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniseadus Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord; EVS 843 Linnatänavad; EVS 842 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; Majandus- ja taristuminister 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Kultuuriministri 01.07.2015 määrus nr 4 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringus muinsuskaitse eritingimuste kord“; Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud. Strateegilised arengudokumendid Üleriigiline planeering Eesti 2030+; Harju maakonnaplaneering 2030+; Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“; Harju maakonnaplaneering „ Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“; Teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“; Saku valla arengukava 2012-2025; Saku valla teehoiukava 2016-2020; Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029; Saku aleviku soojusmajanduse arengukava 2016-2030; 7 Asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud. Kogu üldplaneeringu koostamise käigus tuleb arvestada KSH, mürauuringu ja olemasolevate riskianalüüside tulemustega. 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Vastavalt KeHJS peab KSH selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi (st Saku valda). KSH aruande koostamisel peab arvesse võtma: 1. olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat; 2. strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit; 3. missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel. Aruanne peab sisaldama kõiki KeHJS ette nähtud kohustuslikke teemasid. Eraldi tuua peatükkidena välja mõju: 1. looduskeskkonnale (sh looduskaitselised objektid, põhjavesi, välisõhk, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jne); 2. tehiskeskkonnale (sh infrastruktuur, maavarade kasutamine, müra, tolm, elamu- ja tootmispiirkondade omavaheline mõju nii uute kui planeeritavate piirkondade osas, veevarustus, kanalisatsioon jne); 3. sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh mõju inimese tervisele, heaolule, varale, mõju kultuurpärandile, mõju tööhõivele jne). Peatükkides tuleb hinnata mõju suurust, ulatust, olulisust jms. Iga peatüki lõpus tuua eraldi välja olulisemad mõjud ja esitada nende kohta asjakohased leevendusmeetmed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele spetsiifilistele teemadele, mida antud üldplaneeringuga käsitletakse: • mürauuringu tulemustele tuginedes hinnata mõju olemasolevate elamu- ja tööstuspiirkondade puhul ja uuringule tuginedes esitada sobilikud alad eelkõige uutele elamupiirkondadele ja tööstuspiirkondadele. Vajadusel esitama leevendusmeetmeid nii olemasoleva olukorra kui ka planeeritava lahenduse tarbeks • Keila jõe ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja põhjendus aladel, kus on olemasolev väljakujunenud elamupiirkond ja väljakujunenud ehitusjoon • rohevõrgustiku piiride täpsustamise vajadus, arvestades väljakujunenud olukorraga ja menetluses olevate detailplaneeringutega • analüüsida Kiisa alevikku ja Saku alevikku jäätmejaama rajamise parimat asukohta ja mõju üldplaneeringu tasandil • võimalike üleujutusalade kaardistamine ja alade määramine, kus ehitustegevus ei ole liigniiskuse tõttu sobilik 8  • hinnata radooni esinemist Saku vallas ja vajadusel täiendava radooniuuringu teostamise vajaduse väljatoomine Arvestades planeeringuala paiknemist, varasemaid piirkonnas läbi viidud uuringuid (sh kehtiva Saku valla üldplaneeringu KSH aruande tulemusi arvestades) ja analüüse ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Piiriülene mõju tähendab ainult riigipiiri ületavat või ületada võivat mõju, mille kohta näeb seadus ette eraldi rahvusvahelise menetluse. Valla ja maakonna piire ületada võivaid mõjusid tuleb käsitleda vastavalt konkreetse mõju ruumilisele ulatusele. KSH aruande tulemusel pakkuda välja konkreetsed leevendusmeetmed ja soovitused, mida peab arvestama üldplaneeringu koostamisel ja valla elu arendamisel. Oluline eesmärk on säilitada võimalikult hea loodus- ja elukeskkond ning et oleks õigustatud Saku valla tunnuslause “Läbi rohelise akna”. 6. Eeldatavalt mõjutatavad isikud, organisatsioonid ja asutused Saku valla üldplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: • Kaitseministeerium • Keskkonnaamet • Keskkonnaministeerium • Lennuamet • Maanteeamet • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Muinsuskaitseamet • Politsei- ja Piirivalveamet • Põllumajandusamet • Päästeamet • Tehnilise Järelevalve Amet • Terviseamet • Piirnevad omavalitsused: Tallinn, Saue vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose vald Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse: • Riigiasutused: Maa-amet, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium. • Saku Vallavalitsuse hallatavad asutused: Saku Gümnaasium, Kurtna Kool, Kajamaa Kool, Lasteaed Terake, Lasteaed Päikesekild, Saku Vallaraamatukogu, Saku Huvikeskus, Saku Valla Noortekeskus, Saku Päevakeskus, Saku Valla Spordikeskus, Saku Muusikakool, Kiisa Rahvamaja. • AS Saku Maja. • Külad ja külaseltsid: MTÜ Juuliku Külaselts, MTÜ Murimäe, MTÜ Kajamaa Külaselts, MTÜ Kodukoht Kiisa, Kirdalu küla, MTÜ Kurtna Külaselts, MTÜ Lokuti uued ja vanad, MTÜ Metsanurme, MTÜ Männiku Küla Selts, MTÜ Rahula külaselts, Roobuka küla, MTÜ Saue küla, Saustinõmme küla, Tõdva küla, Sookaera-Metsanurga küla, Tänassilma küla, Üksnurme küla, MTÜ Tänassilma, MTÜ Jälgimäe; MTÜ Tagadi Kodu, MTÜ Soonurga Küla Koda. • Mittetulundusühingud, seltsingud ja sihtasutused: SA Rehe Seltsimaja, 9  • Aiandusühing EMMI, Aiandusühistu Männiku Aed, MTÜ Parus, Aiandusühistu Päevalill, Aiandusühistu Saku Ülased, Aiandusühistu Reval, Aiandusühistu Standard, Aiandusühistu Tervis-Kiisa; • MTÜ Evangeelse Luterliku Kiriku Saku Toomase Kogudus, MTÜ Saku Spordiklubi, MTÜ Saku Sporting, MTÜ Saku Tenniseklubi, Saku Valla Invaühing, Saku Diabeetikute Selts, Saku Valla Lasterikaste Perede Ühendus; • Seltsing KI-KU-TA-RO, seltsing Saku pensionäride ühendus Elukaar, Kajamaa piirkonna pensionäride seltsing Meelespea, Kaasiku Taluselts, Saku Priitahtlikud Pritsimehed, Tõdva Vabatahtlik Pääste, Kajamaa Spordiklubi, Kurtna Ratsaklubi, Kurtna Ratsaspordikool, sprordiklubi Porter Racing, Saku Jäähoki Klubi, klubi Saku Maraton, Saku Suusaklubi. • Piirkonna ettevõtjad: Saku Sofi Lastekeskus, AS Saku Õlletehas, Nurmiko Hulgi OÜ, Saku Tehno AS, DSV, Veho Eesti AS, Esko talu, AS Samat, AS Saku Läte • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • MTÜ Suurkõrv Eelpoolnimetatud kaasatavate valim ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu ja kaasamistegevuste käigus. 7. Üldplaneeringu koostaja andmed ja keskkonnamõju strareegilise hindamise koostaja andmed Saku valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Saku Vallavolikogu (aadress Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa). Üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Saku Vallavalitsus (aadress Teaduse tn 1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa). KSH koostaja on hetkel teadmata. Peale KSH väljatöötamise kavatsusele seisukohtade küsimist korraldatakse hange KSH tegija leidmiseks. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatava ajakava Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamine toimub paralleelselt, seepärast on ka ajakava pandud paika ühiselt. Kuna tegu on oma olemuselt pika protsessiga, mille käigus võib ette tulla pikkasid arutelusid ettepanekute ja kompromisside leidmise näol, siis ei ole võimalik täpset ajakava kindlaks määrata. Tabelis 1 on esitatud orienteeruv ajakava, mis praeguse seisuga reaalne tundub. Tabel 1 Üldplaneeringu ning KSH eeldatav ajakava Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Üldplaneeringu ja KSH algatamine september 2017 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse detsember 2017- koostamine veebruar 2018 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta märts 2018 10 ettepanekute küsimine Laekunud ettepanekute läbivaatamine, ettepanekute alusel ÜP aprill -mai 2018 lähteseisukohtade ja KSH kavatsuse täiendamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine juuni 2018 veebilehel ÜP koostamise konsultandi ja KSH aruande koostaja välja selgitamine juuni-juuli 2018 (hange) ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine s.h lisauuringute koostamine juuli 2018-veebruar 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule märts 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine aprill -juuni 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. august-september 2019 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine oktoober-november 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine detsember 2019 Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja ettepanekute sisseviimine- jaanuar-märts 2020 vajadusel uuesti kooskõlastamiseks esitamine ÜP ja KSH aruande esitamine volikogule vastuvõtmiseks aprill -mai 2020 ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu mai-juuli 2020 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine august- detsember 2020 ÜP esitamine heakskiitmiseks Jaanuar 2021 ÜP kehtestamine ja ÜP kehtestamisest teavitamine 2021 9. Asjaomaste asutuste seisukohad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus saadetakse kõigile käesoleva dokumendi punktis 6 nimetatud isikutele, organisatsioonidele ja asutustele. 11