Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 02.02.2024, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23267050800
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes
selles, et tema 24.12.2023 kella 21:50 paiku Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu
alevikus XXX tn XX eramus lõi kaks korda lahtise käega enda elukaaslase alaealisele tütrele
XXX vastu pea vasakut külge, tekitades enda tegevusega tütarlapsele füüsilist valu.
KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,
kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning
seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib
prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud
tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla
summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides,
üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või
psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva
elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,
tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda
järgmistel motiividel.
Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma elukaaslase
alaealise tütre suhtes tahtlikult toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS §
121 lg 2 p-le 2 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2 näol on tegemist teise astme kuriteoga,
mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse
alammäära. Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule
tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu mitte
tervisekahjustusi ning ta tunnistab ja kahetseb toimepandut.
XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,
kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on
varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust
varem lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Kuigi XXX kahtlustatakse alaealise pereliikme
suhtes kuriteo toimepanemises ning seda nägid pealt ka teised (alaealised) pereliikmed,
millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud
tõenditest, et tegemist ei ole kahtlustatava tavapärase käitumisega, vaid tegemist oli
esmakordse juhtumiga, mida kahtlustatav kahetseb ning millest kahtlustatav on juba
järeldused teinud.
Füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealise pereliikme suhtes ning teiste (alaealiste)
pereliikmete juuresolekul on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus,
kuid prokurör on seisukohal, et XXX käitumine ei peaks käesoleval juhul päädima tingimata
kriminaalkorras süüditunnistamise ja karistamisega. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise
õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam
meede isiku suunamine vägivallast loobumise nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas
edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks
vägivalla kasutamist.
Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike
meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks
eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes
ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult
vajalik.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja
menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku
täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050800 menetlus.
2. Kohustada XXX (XXX):
• läbima vägivallast loobumise teemaline nõustamine. XXX kohustub osalema
nõustamisel nõustaja poolt etteantud arvul kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud
tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik
lõpetamine ei ole lubatud. XXX kohustub hiljemalt 09.02.2024 teatama
Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustajale Ege Kimmel e-
posti aadressil
[email protected] või SMS-sõnumi teel
telefoninumbrile 53668617 enda nõustamisele suunamisest. XXX kohustub teavitama
Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt e-posti
aadressil
[email protected]) hiljemalt 09.02.2024 nõustajaga
esmasest ühenduse võtmisest ning hiljemalt 02.04.2024 esimese nõustamiskorra
toimumisajast. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 02.07.2024;
• tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 02.07.2024.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata
kannatanu seaduslikule esindajale XXX, kahtlustatavale XXX, Tallinna Vangla Pärnu
kriminaalhooldusosakonnale, Sotsiaalkindlustusametile.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta
valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
___________________
Maarja Gustavson
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse
prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest
juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.
Olen kohustustega nõus: ______________________
XXX