Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 19.07.2024. a, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kelly Weber
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24278051149
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX XXXXXX
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24278051149, milles alustati menetlust
05.06.2024. a Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel. 27.06.2024. a on xxxx
xxxxxxi-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi teise inimese tervise kahjustamises,
samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
Nimelt xxxx xxxxxx:
- 17.02.2024. a eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne kella 09.39 xxxxxxxx xxxxxx
xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx korteris isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti
käigus hoidis oma elukaaslast xxxxxx xxxxxx-ut kinni ja takistas teda ära minemast,
misjärel tekkinud rüseluse käigus kukkus xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx-u rinnakorvi
vasaku poole peale. Sellise tegevusega tekitas xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx-le füüsilist
valu ja kinnise roidemurru.
- 29.05.2024. a eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne kella 09.00 xxxxxxxxx xxxxxx
xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx korteris isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti
käigus lõi oma elukaaslast xxxxxx xxxxxx-ut käega vasakule poole vastu põsesarna ning
seejärel lõi rusikatega kannatanut vastu ülakeha ning vasakut õlga. Sellise käitumisega
tekitas xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx-le füüsilist valu ja marrastused paremale
õlapiirkonda, küünarvarrele ja kõhule.
Xxxx xxxxxx-i süü on tõendatud kannatanu xxxxxx xxxxxxx 05.06.2024. a ja 11.06.2024. a
ütluste, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 19.02.2024. a ja 29.05.2024. a epikriiside ja fotodega
kannatanul 29.05.2024. a esinenud kehavigastustest, 05.06.2024. a lähisuhtevägivalla infolehe ja
riskide hindamise ja maandamise lehega, 29.05.2024. a Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne
salvestise, patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisega 29.05.2024. a sündmusest ja
kahtlustatava xxxx xxxxxx-i 27.06.2024. a ütlustega.
Kannatanu xxxxxx xxxxxx-u ütluste kohaselt oli 17.02.2024. a tema ja tema elukaaslase xxxx
xxxxxx-i vahel tekkinud tüli, mille käigus xxxx xxxxxx takistas tal kodust lahkumist. Tekkinud
rüseluse käigus nad kukkusid selliselt, et xxxx xxxxxx kukkus xxxxxx xxxxxx-u vasaku rinnakorvi
peale. Järgmisel päeval käis kannatanu EMO-s, kus tal tuvastati kinnine roideluumurd. Xxxxxx
xxxxxx on selgitanud, et 19.02.2024. a avaldas ta EMO-s läbivaatust teinud arstile, et vigastus on
tekkinud tänaval kukkumisest, kuna tollal ta ei soovinud uurimisega tegeleda ja uurimisest tekkivat
lisastressi. Peale maikuust sündmust otsustas ta siiski politseisse pöörduda, kuna tegemist oli
korduva käitumisega xxxx xxxxxx-i poolt ja xxxxxx xxxxxx soovis, et seda rohkem ei juhtuks.
29.05.2024. a sündmuse kohta on kannatanu avaldanud, et tema ja xxxx xxxxxx-i vahel tekkis
eelneval õhtul tüli, mille käigus kannatanu soovis lahkuda, kuid xxxx xxxxxx takistas teda, hoides
kinni kannatanu seljakoti sangast ning võttes ära kannatanu käes olnud autovõtmed. 29.05.2024. a
hommikul proovis kannatanu uuesti lahkuda, kuid xxxx xxxxxx ei lasknud tal minna ning lõi
kannatanut käega vasakule poole põsesarna piirkonda, mille tagajärjel kukkusid kannatanul prillid
2
eest ja ta tundis valu. Seejärel lõi xxxx xxxxxx kannatanut rusikatega vastu ülakeha ja vasakut
õlapiirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Kannatanu pöördus abi saamiseks Tartu
politseijaoskonda ja käis EMO-s vigastusi fikseerimas. Sama päeva pärastlõunal tuli xxxx xxxxxx
kannatanu töökohta, et tagastada talle auto- ja korterivõtmed, kuid hoolimata kannatanu
korduvatest palvetest, keeldus xxxx xxxxxx sealt lahkumast, mispeale kannatanu kutsus politsei.
Patrullpolitseinikud vestlesid osapooltega ning viimaks xxxx xxxxxx lahkus.
Kahtlustatav xxxx xxxxxx on avaldanud, et veebruaris oli neil konflikt, mille käigus ta kukkus või
vajus xxxxxx xxxxxx-le peale. Tol hetkel xxxxxx xxxxxx ei öelnud talle, et tal valus oleks olnud,
kuid hiljem käis kannatanu EMO-s ja ütles xxxx xxxxxx-le, et vigastused on xxxx xxxxxx-i
tekitatud. Peale seda elasid nad koos edasi ning vahel tuli ka tülisid ette.
Mais toimunud konflikti kohta on xxxx xxxxxx selgitanud, et kui tema oma venna lõpetamiselt
koju jõudis, ei suhelnud xxxxxx xxxxxx temaga, vaid hakkas asju kotti pakkima ja lahkuma. Xxxx
xxxxxx püüdis kannatanut takistada lahkumast, mille käigus haaras ta kannatanu kotist ning võttis
ära autovõtmed. Tol õhtul jäi xxxxxx xxxxxx koju. Kahtlustatav ei mäleta kõike detailselt, kuid
tunnistab, et järgmisel hommikul tüli käigus ta lõi kannatanut lahtise käega vastu nägu, kuna
kannatanu oli närvis ning ta kartis, et kannatanu teeb talle midagi. Rusikatega löömist xxxx xxxxxx
ei mäleta. Peale seda läksid mõlemad tööle ja asjad jäid selgeks rääkimata. Sama päeva
pärastlõunal ühendus xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx-ga ning soovis enda asjade tagastamist,
mistõttu xxxx xxxxxx läks kannatanu töökohta, et anda üle korteri võtmed ja raha ning proovida
kannatanuga asju selgitada. Kannatanu töökohas xxxxxx xxxxxx ei soovinud xxxx xxxxxx-ga
suhelda, vaid kutsus politsei. Siis sai xxxx xxxxxx aru, et nende suhe on läbi ja rohkem ta xxxxxx
xxxxxx-ga ühendust ei võtnud.
16.07.2024. a suhtles prokurör kannatanuga telefoni teel. Kannatanu avaldas, et ta on saanud enda
jaoks asjad läbi mõelda ning tema jaoks on uurimine lisastress. Tol hetkel oli tal vaja kaasata
kolmas osapool, et ta saaks xxxx xxxxxx-ga asjad lahendatud ning ta tunneb, et ta on saanud seda
abi, mida tal tarvis oli. Käesolevaks ajaks on nad xxxx xxxxxx-ga lahku läinud, vähesel määral
suhelnud ja asjad selgeks rääkinud. Omavahel nad tülis ei ole. Kannatanu ei soovi xxxx xxxxxx-i
karistamist, vaid soovib asja lõpetamist.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxx xxxxxx-i suhtes
tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui
kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud
kohustusi.
Käesolevas kriminaalasjas on xxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest
karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §
121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud
sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle.
Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni. Xxxx
xxxxxx-i sõnul oli tal tollel ajal kahju nende lahkumineku üle ning ta soovis edasi koos olla. Ta
on aru saanud, et oleks pidanud laskma kannatanul lahkuda ja rahuneda, kui too seda soovis.
Kahtlustatava sõnul otsis xxxxxx xxxxxx temaga juuni alguses kontakti eesmärgiga kokku saada.
Kui xxxx xxxxxx oli lõpuks nõus kohtuma, said nad oma asjad selgeks rääkida ja tülis nad enam
ei ole. Xxxx xxxxxx on avaldanud, et tal on kahju, et sellised olukorrad juhtusid. Tänaseks on
xxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxxxx lahku läinud, xxxx xxxxxx-l on uus elukoht ning nad ei suhtle
kannatanuga enam. Kahtlustatava süüd vähendab ka asjaolu, et ta on ülekuulamisel väljendanud
siirast kahetsust juhtunu osas.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik
menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja
eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva
3
perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt
näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks
esmakurjategijatele. Elis Rekkerit ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning tema
suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, millest saab järeldada,
et xxxx xxxxxx-i puhul ei ole tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga. Kahtlustatav on oma tegude
keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema
õigusvastane käitumine ei kordu. Tänaseks on kannatanu ja kahtlustatav omavahel ära leppinud
ning kannatanu ei soovi xxxx xxxxxx-i kriminaalkorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse
lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras
karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub
ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Eeltoodut arvestades ei
ole prokuröri hinnangul xxxx xxxxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks tingimata vajalik
kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele talle
kohustusi määrates. Seejuures piisab prokuröri hinnangul kohustustest, mida saab kasutada ka
KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul.
Prokuröri hinnangul saab xxxx xxxxxx-it suunata edasisele õiguskuulekale käitumisele asjakohase
nõustamise ja toe pakkumisega enda käitumise kontrollimiseks. Koostöös vägivallast loobumise
nõustajaga saab xxxx xxxxxx analüüsida vägivallaga lõppenud olukordade juurpõhjuseid ja
seeläbi õppida edaspidi selliseid olukordi õiguskuulekalt lahendama.
Xxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu
ning on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p 7 sätestatud kohustuse. Kahtlustatav kinnitas, et
talle on selgitatud KrMS § 202 sätteid ning talle on arusaadav, et kui isik, kelle suhtes on
kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 7, lg 3 ja lg 7 ning § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278051149 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxx xxxxxx osalema 6 kuu jooksul, s.o
ajavahemikul 19.07.2024-19.01.2025.a, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise
tugiliini nõustaja Signe Uustali poolt läbiviidaval nõustamisel nõustajaga kokkulepitud
aegadel ning järgima tema edasisi suuniseid. Nõustamist viiakse läbi vastavalt nõustaja
ettekirjutustele ja tegevuskavale ning nõustaja võib nõustatava suunata edasi
individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamisel
osalemiseks peab xxxx xxxxxx käesoleva määruse allkirjastamisest alates hiljemalt 5
tööpäeva jooksul võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe
Uustaliga (Uustal) e-mail:
[email protected]) ning leppima
kokku kohtumise aja. Xxxx xxxxxx kohustub teavitama Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil
[email protected]) hiljemalt 26.07.2024.a nõustajaga ühenduse võtmisest. Xxxx
xxxxxx kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima
nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse
alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.
Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud
kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit kohaldatud ei ole.
4
5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat politsei
vormikaamera salvestisega ja CD-R plaat häirekeskuse kõne salvestisega jätta KrMS § 126
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
7. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: xxxx xxxxxx-lt ei ole võetud DNA-proovi ja isikut ei ole daktüloskopeeritud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata anda kahtlustatavale xxxx xxxxxx-le ja saata kannatanule xxxxxx xxxxxx-le .
9. Koopia määrusest edastada teadmiseks ja xxxx xxxxxx-le teenuse osutamiseks
Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustalile (e-post:
[email protected]). Kohustada vägivallast loobumise tugiliini
nõustajat Signe Uustali andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või
kohustuse varasemal täitmisel teada xxxx xxxxxx-le määratud kohustuse täitmisest.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris (J. Liivi tn 4, Tartu).
11. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kelly Weber
abiprokurör
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse
lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik
jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei
täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7
alusel kriminaalmenetluse.
(nimi, allkiri, kuupäev)