1.
Olen tutvunud eelnõu, seletuskirja ning Õiguskantsleri 2015. aasta märgukirjaga. Leian,
et eelnõu see osa, mis võimaldab kohtutäituril otsustada täitemenetluse peatamise
lapse huvidest lähtudes, on vastuolus täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega.
Samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka Õiguskantsler oma märgukirja punktis 40
ning seda vastuolu ei ole eelnõu teiste sätetega kõrvaldatud. Lapse huvide sisuline
kaalumine ja suhtluskorra asjakohasuse hindamine kuuluvad kohtu, mitte kohtutäituri
pädevusse.
2.
Eelnõu kohaselt võib täitemenetluse peatamise otsustada kohtutäitur kas omal algatusel
või kohaliku omavalitsuse (KOV) ettepanekul. Eelduslikult on täituri omal algatusel tehtud
täitemenetluse peatamise otsus vaidlustatav üldises korras. Eelnõust nähtub, et KOV-i
ettepanek on täiturile üksnes sisend, samas kui otsuse teeb siiski kohtutäitur. Sellest
tulenevalt peaks täitemenetluse peatamise otsus olema vaidlustatav ka juhul, kui see
tehakse KOV-i ettepanekul. Seletuskirjas ei ole aga selgitatud, miks ei saa KOV-i
ettepanekul tehtud täitemenetluse peatamise otsusele kaevata, kuigi selle otsuse teeb
täitur.
3.
Täiendavalt tuleks kaaluda, kas on põhjendatud jätta seadusesse jõu kasutamise
võimalus suhtluskorra lahendi täitmise sunnimeetmena olukorras, kus seda meedet
sisuliselt ei rakendata. Siinkohal viitan ka Õiguskantsleri märgukirja punktidele 51–52 ,
aga iseäranis punktile 59.
4.
Õiguskantsler on oma märgukirjas märkinud järgmist:
„Minu hinnangul saab täitemenetlus olla suunatud üksnes vanema vastu, kes
õigustamatult takistab lapse suhtlust teise vanemaga. Seega võivad täitemenetluse
reguleerida jääda sellised juhtumid, kus on olemas jõustunud kohtulahend suhtluskorra
kohta, laps soovib teise vanemaga suhelda, kuid lapsega koos elav vanem takistab
õigustamatult suhtlemist teise vanemaga.“
Toetan eeltoodud seisukohta. Ka kehtivas kohtupraktikas on kohus jätnud vanema
trahvimata olukorras, kus laps ei soovi teise vanemaga kohtuda ning ei ole tuvastatud, et
lapsega koos elav vanem suhtlust õigustamatult takistaks. Sellist praktikat leidub nii
maakohtutes kui ka ringkonnakohtutes, kuigi maakohtute praktika ei ole selles küsimuses
täielikult ühtne. Eelkõige on selliseid lahendeid tehtud suuremate laste puhul (ligikaudu
alates 11. eluaastast), kuna väiksemate laste puhul eeldatakse üldjuhul vanemate
suuremat võimet lapse suhtlemist mõjutada.
Leian sarnaselt Õiguskantslerile, et täitemenetluse põhirõhk peaks olema suunatud
vanemale, kes ei täida kohtulahendit, mitte lapsele. Kui vanem ei täida suhtluskorra
lahendit tahtlikult, tuleks kohtutäituril teha toiminguid vanema suhtes (nt kutsuda vanem
vestlusele, selgitada kohustusi ja võimalikke tagajärgi (trahvimist, aresti jne)). Kui vanem
seejärel jätkuvalt lahendit ei täida või kui laps keeldub suhtlemisest, peaks edasine
hinnang ja otsustus trahvimise või muude meetmete osas kuuluma kohtule.
Leian ühtlasi, et võimaluse korral tuleks vältida lapse kaasamist täitetoimingusse,
eelkõige lapse üleandmisele olukorras, kus viibivad konfliktis vanemad ja lapsele võõrad
ametiisikud. Selline lapse üleandmise korraldus võib olla lapsele traumeeriv ning
süvendada vanematevahelist konflikti. Samuti ei pruugi see soodustada lapse ja lahus
elava vanema vaheliste positiivsete suhete kujunemist. Ka Õiguskantsler on oma
märgukirjas viidanud, et „teadusuuringud kinnitavad, et lapsele on kõige kahjustavam
vanematevaheline konflikt“. Alternatiivselt võiks seetõttu kaaluda lahendust, kus lapsega
vestleb lastekaitsetöötaja lapsele turvalises keskkonnas ja pingevabas õhkkonnas. Lapse
ärakuulamise kohta tuleks koostada protokoll, mis esitatakse koos võimaliku trahvimise
avaldusega kohtule.
Pr Karmen Joller Teie 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 06.01.2026 nr 6-3/26-1802-2
Arvamus lastekaitseseaduse ja
täitemenetluse seadustiku muutmise
seaduse eelnõule
Lugupeetud sotsiaalminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõule (edaspidi eelnõu).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Siimpoeg
kohtunik
osakonnajuhataja
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100
Registrikood 74001728 e-post
[email protected] www.kohus.ee