Kriminaalmenetluse 09260104316 osalise lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 09260104316 osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06. märtsil 2013. a Viljandis Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kriminaalasja number: 09260104316 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1, 345 Kahtlustatava nimi: D.L. Kriminaalasjas nr 09260104316 on menetlust alustatud selles, et D.L. 15.09.2009 Viljandis oma elukohas vormistas KK ettepanekul ja juhiste kohaselt, KK’lt saadud blanketile sõiduauto BMW tegeliku omaniku AA teadmata müügilepingu, mille järgi AA 14.09.2009 Tartus just kui võõrandas sõiduki XX’ile ning võltsis dokumendil AA kui müüja allkirja, eesmärgiga vormistada võltsitud müügilepingu alusel sõiduki omanikuvahetus Autoregistrikeskuses ja saada XX’i ära kasutades sõiduki faktile omandiõigus KK’le. D.L.le on esitatud kahtlustus KarS § 344 lg 1, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, järgi sätestatud kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Veel on D.L.le esitatud kahtlustus selles, et tema, pärast sõiduauto BMW müügilepingu võltsimist, esitas võltsitud müügilepingu KK kihutamisel 15.09.2009 Autoregistrikeskuses ning taotles selle aluse registriandmete muutmist seoses omaniku vahetusega, eesmärgiga kanda registrisse auto omanikuna XX ning kasutajana D.L., kusjuures auto tegelikuks omanikuks pidi eelneva kokkuleppe kohaselt saama KK. D.L.le on esitatud kahtlustus KarS § 345 lg 1, so võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. D.L. on toime pannud kaks teise astme kuritegu. Teda ei ole kriminaalkorras karistatud ei enne nimetatud kuritegusid kui ka peale. Ka väärteokorras ei ole D.L. karistatud. Kriminaalasja toimikust D.L. vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei nähtu. D.L. kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et D.L. on toime pannud II astme kuriteod, tema süü kuritegudes ei ole suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi, siis on otstarbekas kriminaalasja menetlus lõpetada. Kõik eeltoodu annab prokurörile aluse arvamuseks, et kahtlustatav on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning uusi kuritegusid kahtlustatav toime ei pane. Seetõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine kahtlustatava osas põhjendatud. Kahtlustatav on andnud nõusoleku rahalise summa tasumiseks riigituludesse heastamaks oma eksimust. Samuti on D.L. andnud nõusoleku menetluskulude tasumiseks. Rahalise kohustuse suuruse määramisel arvestab prokurör kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kahtlustatava kahetsust ning seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg. D.L. pani kuriteod toime 2009 aastal ning sel ajal kehtinud palga alammäär oli 4350 krooni, so 278.02 eurot. Kriminaalasjas on kaitsja esitanud kaitsetasutaotluse summas 57.52 eurot ja 166.34 eurot, mis koosneb ettevalmistus lühimenetluses summas 64 eurot, osalemisest kohtuistungil 32 eurot, sõidukulud summas 22.62 eurot ja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest summas 20 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda. Seega võib kohus jätta riigi kanda ka advokaadi sõidukulud ja seda nii osaliselt kui ka täielikult. Nii on leidnud ka Riigikohus oma määruses 3-1-1-33-12. Seega on põhjendatud sõidukulude riigi kanda jätmine. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. D.L. süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, siis tulenevalt eeltoodust on otstarbekas kriminaalmenetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 09260104316 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Maksta riigituludesse 278.02 eurot. Tähtajaks määrata: 06.09.2013.  Tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 265.17 eurot, mis koosneb 0.45 eurot kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud, kaitsetasu 123.72 eurot ja ekspertiisitasu 141 eurot. Tähtajaks määrata: 06.09.2013. Makse tuleb teha enda nimelt ja maksekorraldusse tuleb kindlasti märkida järgmised andmed: Saaja: Rahandusministeerium Pangakonto: 10220034796011 Pank: Eesti Ühispank Viitenumber: 2800049780 Selgitus: 06.03.2013. a määrus kriminaalasjas nr 09260104316 3. Tõkendit kohaldatud ei ole. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale. 5. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 6. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Marja-Liina Talimaa Ringkonnaprokurör