SÕIDUPÄEVIK
KINNITATUD
periood Lennuameti peadirektori
10.jaan.18
Asutus: käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Asutuse registrikood: Lisa 2
Sõiduki mark:
Auto reg. nr
Krediitkaardi number:
Hodomeetri Hodomeetri Ostetud tooted/teenused
Sõidu eesmärk
Kuupäev näit sõidu näit sõidu Läbisõit km Kasutaja nimi ja allkiri
(marsruut) Kütus Autopesu
alguses lõppedes Muu (eur)
(liitrites) (eur)
Kokku
Maksekviitungeid lisatud:…………… tk
Vastutav isik:
Koostamise kuupäev:
Allkiri
LENNUAMET VA 104-2/V2 1
1.1-1/18/13
LENNUAMET VA 104-2/V2 2
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
10.01.2018
käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Lisa 7
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: allkirjastamise hetkel
Kehtib kuni: jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Lennuamet
Puuduse aruanne nr.
Järelevalve subjekt: Järelevalve läbiviimise kuupäev(ad):
Järelevalve liik:
Viide:
Standardi/regulatsiooni/dokumendi nõue:
Puuduse liik:
Puuduse kirjeldus:
Viited tõendusdokumentidele:
Tegevuskava esitamise tähtaeg:
Puuduse kõrvaldamise tähtaeg:
Aruande koostaja(d):
(nimi, ametinimetus)
Järelevalve subjekt teeb kindlaks puuduse algpõhjuse ning koostab ja rakendab
parendusmeetmete tegevuskava, mis on suunatud puuduse kui ka algpõhjuse kõrvaldamisele.
Koostatud tegevuskava mis sisaldab algpõhjust esitab subjekt Lennuametile aruandes
märgitud tähtajaks.
LENNUAMET VA 605-2/V2 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
10.01.2018
käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Lisa 6
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: allkirjastamise hetkel
Kehtib kuni: jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Lennuamet
JÄRELEVALVE ARUANNE nr.
Järelevalve subjekt: Registreerimise kuupäev ja registrinumber:
Digiallkirjastamise kuupäev nr {reg nr}
Järelevalve läbiviimise kuupäev(ad):
Järelevalve liik:
Järelevalve ulatus/eesmärk:
Viited regulatsioonidele/nõuetele, millele vastavust kontrolliti:
Valdkond/struktuuriüksus/protsess, mille kriteeriumite täitmise ulatust hinnati:
Järelevalve subjekti intervjueeritav(ad) (nimi/ametinimetus):
Järelevalve teostaja(d) ( nimi/ ametinimetus)
Järelevalvet teostanud rühma juht:
Järelevalvet teostanud rühma liikmed:
Järelevalve käigus avastatud puudused:
Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud:
Järeldus/kokkuvõte:
Järelevalvet teostanud rühma juht (nimi/allkiri):
LENNUAMET VA 605-1/V2 Leht 1/2
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalvet teostanud rühma liikmed (nimi/allkiri):
Lisade loetelu:
Puuduse detailsed kirjeldused („Puuduse aruanne“) on käesoleva aruande lahutamatuteks
osadeks.
Tegevuskava puudus(t)e kõrvaldamiseks esitatakse puuduse aruandes märgitud tähtajaks.
Aruande sisu, kaasa arvatud järelevalve lisasid käsitletakse konfidentsiaalsena ja kuuluvad
avaldamisele üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Järelevalve subjekt peab käivitama tegevused puuduse kõrvaldamiseks ja algpõhjuse
väljaselgitamiseks ning rakendama korrigeerivad tegevused sarnase olukorra edaspidise
kordumise vältimiseks.
LENNUAMET VA 605-1/V1 Leht 2/2
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
10.01.2018
käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Lisa 5
JÄRELEVALVE PROTSEDUUR
1. EESMÄRK
1.1 Protseduuri eesmärk on kirjeldada Lennuameti järelevalve protsessi üldiseid põhimõtteid, et
tagada ühtne, eesmärgipärane ja efektiivne järelevalve.
2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
2.1 Protseduur rakendub Lennuameti kõikide osakondade järelevalvetegevustele: järelevalve
planeerimine, läbiviimine, dokumenteerimine, puuduste ning järeltegevuste menetlemine.
2.2 Kui tulenevalt õigusaktidest kohalduvad osakonna tegevusele spetsiifilisemad nõuded, on
täiendavaks dokumendiks osakonna dokument.
2.3 Lennuamet lähtub järelevalvetegevustes valdkonda reguleerivatest siseriiklikest ja
rahvusvahelistest õigusaktidest ja standarditest.
3. VOLITUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUSED
3.1 Osakonna juhataja:
3.1.1 koostab jooksva aasta jaanuari lõpuks järelevalve aastaplaani, mis sisaldab järelevalve liiki,
ulatust;
3.1.2 määrab järelevalvet läbiviiva rühma juhi;
3.1.3 vastutab planeeritud järelevalve täitmise jälgimise ja järelevalvetegevuste kvaliteedi eest.
3.2 Järelevalve rühma juht:
3.2.1 määrab järelevalve rühma koosseisu (inspektorid, tehnilised eksperdid);
3.2.2 teavitab järelevalve subjekti vähemalt 30 päeva enne järelevalve teostamist ning esitab
detailse ajakava vähemalt 7 päeva enne järelevalve teostamist, v.a etteteatamata järelevalve
puhul;
3.2.3 planeerib ja koordineerib tegevused järelevalve läbiviimisel;
3.2.4 vastutab järelevalve tulemuste dokumenteerimise ja tähtaegse esitamise eest subjektile
hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohapealse kontrolli läbiviimist;
3.2.5 kontrollib järeltegevuste tähtaegset teostamist.
3.3 Järelevalve rühma liikmed:
3.3.1 täidavad järelevalve rühma juhi poolt antud korraldusi järelevalve läbiviimisel;
3.3.2 vastutavad nende poolt läbiviidud menetlustoimingute õiguspärasuse ja korrektsuse ning
dokumenteerimise eest .
LENNUAMET AP605/V5 Leht 1/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3.4 Ekspert annab ekspertarvamuse, kuid ei tee menetluslike järeldusi.
3.5 Vaatleja võib olla mistahes rollis isik, kellel puudub õigus järelevalveprotsessis osaleda.
4. TEGEVUSKIRJELDUS
4.1 Järelevalve läbiviimise üldpõhimõtted
4.1.1 Järelevalvemenetluses on inspektoritel läbivalt selgitamiskohustus (HMS § 36). Muuhulgas
kuulub selgitamisele nii menetluse eeldatav tähtaeg, mille märgib etteteatamisega
järelevalvemenetluse ajakavasse järelevalve rühma juht, kui ka menetlustoimingute sisu ja
eesmärk, mida peab selgitama menetlustoimingut tegev inspektor. Inspektor peab
järelevalve subjektile selgitama, millised on tema õigused ja kohustused
järelevalvemenetluses.
4.1.2 Järelevalvemenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Võõrkeeles võib menetluse läbi
viia üksnes eelneval kokkuleppel, sealjuures arvestades, et Lennuametil on õigus nõuda
tõlget. Võõrkeele kasutamisel lähtutakse keeleseaduse §-st 12.
4.1.3 Menetlus algab järelevalve subjekti teavitamisega järelevalvemenetlusest (etteteatamisega
järelevalvemenetlus; HMS § 35 lg 1 p 2) või esimese menetlustoimingu tegemisega
järelevalve subjekti suhtes (etteteatamiseta järelevalvemenetlus; HMS § 35 lg 1 p 3).
4.2 Järelevalve liigid
4.2.1 Järelevalve jaguneb:
4.2.1.1 plaaniline – kindla perioodiga planeeritud jätkuva vastavuse kontroll kohalduvatele
nõuetele;
4.2.1.2 plaaniväline - konkreetse probleemi uurimine, mis on järelevalve käigus avastatud või mille
uurimise vajalikkuse on põhjustanud muu teave (ettekanded, lennundusohutust mõjutavad
juhtumid jms) ning mis pole järelevalve plaanis planeeritud.
LENNUAMET AP605/V5 Leht 2/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.2.2 Nii plaaniline kui ka plaaniväline järelevalve võivad olla:
4.2.2.1 etteteatamata järelevalve – mille puhul on tegemist subjekti eelnevalt mitte teavitatud
järelevalvega.
4.2.2.2 etteteatatud järelevalve – mis on tavapärane subjekti eelnevalt teavitatud järelevalve.
4.2.3 Järelevalve liigid klassifitseeritakse ning käsitletakse vastavalt valdkondlikule õigusaktile,
mis defineeritakse osakonna dokumendis.
4.3 Järelevalve dokumenteerimine
4.3.1 Järelevalve aruanne koostatakse järelevalve aruande vormil (VA 605-1) ja puuduste aruande
vormil (VA 605-2).
4.3.2 Järelevalve- ja puuduse aruande number tuletatakse järgmiselt:
Nt: 4.1-16/23.05.17/66-001 puuduse number
Registreerimisnumber
Järelevalve teostamise kuupäev (kui mitu päeva siis viimane kuupäev)
Toimiku number
4.3.3 Puudused klassifitseeritakse ning käsitletakse vastavalt valdkondlikule õigusaktile, mis
defineeritakse osakonna dokumendis.
4.3.4 Puuduse aruandele (VA 605-2) lisatakse:
4.3.4.1 järelevalvemenetluses kasutatud kontroll-lehed või kontroll-lehtede need osad, kus esineb
puudus.
4.3.4.2 järelevalve menetluses kogutud tõendid (sh ekspertarvamus, foto, dokumentaalne tõend);
4.3.4.3 seletused, mis protokollitakse eraldi või lisatakse kontroll-lehele.
4.3.5 Kontroll-leht ja/või muu protokoll sisaldab:
4.3.5.1 menetlustoimingu teostamise aega ja kohta;
4.3.5.2 osalenud menetlusosaliste nimesid.
4.3.6 Ekspertarvamuse võib lisada ka järelevalve aruande (VA 605-1) lisadesse.
4.3.7 Järelevalve aruanne allkirjastatakse kõigi järelevalve läbiviinud inspektorite poolt enne välja
saatmist.
4.4 Ettekirjutuse tegemine
4.4.1 Ettekirjutus on sunnivahend, mis vormistatakse vastavalt AP 125 Dokumendihalduse
protseduuri puntkile 3.6.
5. SEOTUD DOKUMENDID
5.1 VA 601-2 Järelevalve ajakava vorm
5.2 VA 605-1 Järelevalve aruande vorm
5.3 VA 605-2 Puuduse aruande vorm
5.4 VA 605-3 Tegevuskava leiu korrigeerimiseks (kasutamiseks järelevalve subjektile)
5.5 AP 125 Dokumendihalduse protseduur
5.6 M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
LENNUAMET AP605/V5 Leht 2/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.7 M:\33 - Juhtimissüsteem\520 Lennundustehnika osakonna käsiraamat
5.8 M:\33 - Juhtimissüsteem\530, 550, 560 Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna
käsiraamat
5.9 M:\33 - Juhtimissüsteem\700 Lennutegevuse osakonna käsiraamat
Anni Adamson
juhtimissüsteemide vaneminspektor
LENNUAMET AP605/V5 Leht 2/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
10.01.2018 nr 1.1-1/18/13
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AP 104 V18 Ametiautode kasutamise protseduuri – lisa 1
1.2. VA 104-2 V2 Sõidupäeviku vormi - lisa 2
1.3. AP 122 V7 Majandustegevuse korraldamise protseduuri – lisa 3
1.4. AP 208 V13 Teenistuslähetuste protseduuri – lisa 4
1.5. AP 605 V5 Järelevalve protseduuri – lisa 5
1.6. VA 605-1 V2 Järelevalve aruande – lisa 6
1.7. VA 605-2 V2 Puuduse aruande – lisa 7
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 03.detsembri 2014 a käskkiri nr 34 p 1.8 (VA 605-4 V3
Ettekirjutuse vorm);
2.2. Lennuameti peadirektori 26.septembri 2016 a käskkiri nr 55 p 1.1, 1.2;
2.3. Lennuameti peadirektori 21.mai 2012 a käskkiri nr 36 p 1.2;
2.4. Lennuameti peadirektori 29.septembri 2016 a käskkiri nr 55 p 1.3;
2.5. Lennuameti peadirektori 10.novembri 2014 a käskkiri nr 33 p 1.6;
2.6. Lennuameti peadirektori 07.septembri 2012 a käskkiri nr 51 p 1.2, 1.3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
peadirektor
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
10.01.2018
käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Lisa 1
AMETIAUTODE KASUTAMISE PROTSEDUUR
1. EESMÄRK
1.1 Käesolev protseduur määratleb ülesanded ja vastutused Lennuameti kasutuses olevate
ametiautode (edaspidi autode) sihipärase kasutamise, tehnilise korrasoleku ning
sõidupäeviku täitmise üle.
2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
2.1 Autosid kasutatakse teenistusülesannete täitmiseks.
2.2 Kõik ametisõidud teostatakse vastavalt korras toodud põhimõtetel.
3. VOLITUSED JA VASTUTUSED
3.1 Autode kasutajateks on kehtivat juhtimisõigust omavad Lennuameti teenistujad, kes on
kantud sõiduki registreerimistunnistusele või sõiduki kasutamiseks väljastatud volikirjale.
3.2 Autode kasutamise ja hoolduse korraldamisel on vastutavaks isikuks määratud finants-
haldusnõunik.
3.3 Autode kasutamise korras ettenähtud nõuete täitmise eest vastutavad kõik autode
kasutajad.
4. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1 Lennuameti toimimiseks ja ülesannete täitmiseks on asutusel kasutuses kolm autot:
4.1.1 Mitsubish I-Miev reg märk 198BHB
4.1.2 Renault Megane reg märk 219BJH
4.1.3 Ford Mondeo reg märk 249BPV
4.2 Lennuameti töökorralduses on lubatud kasutata rendiautot, juhul kui teised ametiautod ei
ole tehniliselt korras või on broneeritud ametisõitudeks teiste teenistujate poolt.
4.3 Rendiauto vajadusest tuleb teavitada finants-haldusnõunikku vähemalt kolm tööpäeva enne
ametisõitu. Finants-haldusnõunik võtab vajalikud pakkumised ja tellib auto etteantud
tähtajaks.
4.4 Autode kasutamise kulud kaetakse Lennuameti eelarves sõidukite ülalpidamiseks
ettenähtud vahenditest.
4.5 Autode, välja arvatud Ford Mondeo reg märgiga 249BPV, dokumente (registreerimis-
tunnistus, liiklus- ja kaskokindlustuspoliisid, volikirjad jms), parkimiskaarte ja lepingulise
hankija poolt väljastatud kliendikaarte hoitakse sõitude vahelisel ajal üheskoos auto
võtmetega vastavas kapis, kus iga auto jaoks on sisse seatud eraldi sahtel. Tagavaravõtmed
asuvad finants-haldusnõuniku töökohas lukustatud kapis.
4.6 Ametiautodega Renault Megane reg nr 219BJH ja Mitsubishi I-Miev reg nr 198BHB ei ole
lubatud mitteametisõite teha.
4.7 Autode tankimiseks on lubatud kasutada ainult lepinguliselt müüjalt ostetud kütust. Müüja
valik tehakse vastavalt Lennuameti hankekorrale ning kasutajaid informeerib vastutav isik.
4.8 Lennuameti elektriautole on lepinguline laadimispunkt Valukoja Parkimismajas, aadressil
Valukoja 4c, Tallinn.
4.9 Auto kasutamise soov tuleb fikseerida MS Outlooki vastavas kalendris, mis on loodud
igale autole eraldi.
LENNUAMET AP 104/V18 Leht 1/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.10 Sõitude puhul, mida tehakse Tallinnas või selle lähiümbruses tuleb eelistada elektriautot.
Elektriautot on võimalik Tallinna piires parkida tasuta va. südalinna ja vanalinna
piirkonnas. Parkimise täpsem info on kättesaadav Lennuameti intranetist.
4.11 Autosid on õigus nädalavahetusel kasutada üksnes juhul, kui ametiülesanded seda ette
näevad.
4.12 Autode kasutajatel on lubatud ametiülesannete täitmisel kasutada mobiiltelefoniga e-
parkimise võimalust vastavalt majandustegevuse korraldamise protseduurile6.
4.13 Autode kasutajad, kellel ei ole ametitelefoni ja kes ametiülesandeid täites pargivad ameti-
või isikliku sõiduauto tasulisele parkimisalale (v.a lähetus, mille puhul hüvitamine käib
teenistuslähetuse protseduurile7) on õigus taotleda kulude hüvitamist esitades kirjaliku
põhjendatud taotluse koos telefonikõnede väljavõttega või parkimistšekiga peadirektorile.
4.14 Süülise tegevuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise ulatuse otsustab peadirektor
teenistuja poolt esitatud selgituse alusel. Kahjuhüvitamise summa suuruse määramisel
arvestatakse teenistuja süülisuse astet, majanduslikku olukorda ja kahju suurust.
4.15 Ametiauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud hüvitab teenistuja peadirektori
otsusega tingimusel, kui nimetatud kulud ei kuulu hüvitamisele kindlustusseltsi poolt
rendileandja/liisinguandja ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel.
Sellisel juhul annab teenistuja peadirektori otsusele kirjaliku nõusoleku kahju hüvitamise
või sellest keeldumise kohta.
5. KASUTAJA KOHUSTUSED
5.1 Kasutaja kohustub:
5.1.1 kasutama autot hoolikalt ning heaperemehelikult (sh jälgima, et autosalongi ei jääks
isiklikke asju ja prügi);
5.1.2 veenduma enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ning jälgima teel olles selle
tehnoseisundit;
5.1.3 kaasas kandma sõiduki registreerimistunnistust kehtiva tehnoülevaatuse märkega,
liiklus- ja kaskokindlustuse poliise ja volikirja;
5.1.4 teavitama kõikidest probleemidest vastutavat isikut;
5.1.5 kasutama elektriautot peamiselt linnasõitudeks;
5.1.6 arvestama elektriauto puhul sõitudega nii, et päevane kilometraaž jääks ca 100 km
piiresse;
5.1.7 mitte andma autot kolmandate isikute kasutusse;
5.1.8 teavitama vastutavat isikut esimesel võimalusel auto korrasolekuks vajalikest
hooldus- ja remonditöödest;
5.1.9 teavitama liiklusõnnetusest, ärandamisest, autosse sissemurdmisest ning autoosade
vargusest koheselt politseid ja vastutavat isikut;
5.1.10 tasuma ise liikluseeskirjade ja parkimiskorra rikkumise eest määratud trahvid;
5.1.11 teavitama muudest tähelepanekutest ja kahjustustest ainult vastutavat isikut (nt
taatlemata tulekustuti, nõuetele mittevastav apteek või tõkiskingade kadumine);
5.1.12 teavitama kliendikaardi kaotuse või varguse korral vastutavat isikut;
5.1.13 korraldama vajadusel autopesu, jälgides auto põhiselt põhimõtet kuni kolm (3) korda
kuus. Juhul, kui autopesu tuleb kasutada rohkem, kui kolm (3) korda kuus tuleb see
kooskõlastada vastutava isikuga;
5.1.14 tankima auto, kui sõidujärgselt jääb paaki alla veerandi täispaagist;
5.1.15 laadima elektriauto peale igat pikemat kasutamist;
5.1.16 kasutama kütuse ja esmavajalike autotarvikute eest tasumiseks lepingulise hankija
kliendikaarte;
5.1.17 hoidma ja kasutama kliendikaarti eesmärgipäraselt;
5.1.18 tegema kliendikaardi kasutamise kohta märke sõidupäeviku vastavasse lahtrisse
(kütus, autopesu või muu) ning lisama autodokumentide vahele kuludokumendid (v.a
auto reg nr 249BPV, kuna kaardi kasutajaks on üks isik);
LENNUAMET AP 104/V18 Leht 2/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.1.19 parkima auto sõitude vahelisel ajal järgmiselt:
5.1.19.1 219BJH ja 249BPV EuroPark EP90 tsooni Ülemiste piirkonnas või mujal
ainult juhul, kui tööülesandeid täitma minnes on see majanduslikult ja ajaliselt
otstarbekas. Auto registrimärgiga 219BJH mujal parkimine kooskõlastatakse
vastutava isikuga;
5.1.19.2 198BHB Valukoja parkimismajja (Valukoja 4c) või mujal ainult juhul,
kui tööülesandeid täitma minnes on see majanduslikult ja ajaliselt otstarbekas. Mujal
parkimine kooskõlastatakse vastutava isikuga.
5.1.20 parkima auto sõidu lõpetamisel vastavalt liiklusseadusele;
5.1.21 märkima autos olevasse sõidupäevikusse sõiduandmed sisse peale sõidu lõpetamist.
6. VASTUTAVA ISIKU KOHUSTUSED
6.1 6.1 Vastutav isik kohustub:
6.1.1 korraldama autode kasutamist, tehnoülevaatust, remonti ning korralist hooldust
arvestades seejuures hooldusraamatute tingimusi. Auto volikirjas märgitud kasutajad
abistavad võimalusel vastutavat isikut nimetatud tööde läbiviimisel;
6.1.2 korraldama liiklus- ja kaskokindlustuse lepingute pikendamist ning arvete tähtaegset
tasumist;
6.1.3 kontrollima, et autos oleks nõuetele vastav autoapteek, töökorras ja taadeldud
tulekustuti ning tõkiskingad;
6.1.4 hankima uue kliendikaardi selle kaotuse või varguse korral;
6.1.5 korraldama vajadusel sisepuhastusi;
6.1.6 tagama kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja informeerimise;
6.1.7 hankima rendiauto, kui selleks tekib vajadus;
6.1.8 jälgima, et auto registreerimismärgiga 219BJH läbisõit ühes aastas ei ületaks
lepingus 26 000 kilomeetrit ning auto registreerimisnumbriga 249BPV läbisõit ühes
aastas ei ületaks lepingus 30 000 kilomeetrit (auto läbisõidu jälgimist tehakse
esinduses käidud arvetel olevale läbisõidule);
6.1.9 korraldama sõidupäevikute pidamist ja esitamist;
6.1.10 korraldama talverehvide vahetuse hiljemalt jooksva aasta oktoobrikuu alguseks.
7. ARUANDLUS
7.1 Maanteeameti sõidukite andmebaasi (liiklusregister) tuleb lisada vastav märge, kui
sõiduautot kasutatakse ametisõitudeks. Vastava kande tegemine on riigilõivu vaba ning
info registris on avalik3.
7.2 Kui kasutusotstarve muutub on võimalik vastav märge registris eemaldada. Maanteeametit
saab sõiduki kasutusotstarbest teavitada üksnes isik, kes on liiklusregistrisse kantudsõiduki
omaniku või vastutava kasutajana2.
7.3 Tööandja sõiduauto kasutamine ameti- ja erasõitudeks kasutamisel on erisoodustuse hind
kuus 1,96 eurot/kW kohta2. Autole reg nr 249BPV sõidupäevikut ei kohaldata ning
tasutakse vastavalt seadusele erisoodustuse hinnalt tulu- ja sotsiaalmaks. Auto on antud
soodustingimustel Lennuameti peadirektori kasutusse. Peadirektor hüvitab Lennuametile
ametikohustustega mitte seotud sõitude eest 45 eurot kuus.
7.4 Ametiautodele (198BHB, 219BJH) lisatakse märge registrisse ning kasutamisel peetakse
sõidupäevikut, milles kajastatakse8:
7.4.1 auto omaniku, valdaja nimi või asutuse nime ja registrikoodi;
7.4.2 auto margi ja riikliku registreerimismärgi andmeid;
7.4.3 kasutamise perioodi;
7.4.4 autoga seotud kliendikaardi numbrit;
7.4.5 sõidu kuupäeva;
7.4.6 sõidu eesmärki iga sõidukorra puhul (marsruut);
LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 3/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7.4.7 hodomeetri alg- ja lõppnäitu iga sõidukorra puhul;
7.4.8 läbisõitu (km);
7.4.9 ostetud toodete/teenuste kogused (kütus – liitrites, ostetud autopesu ja muud tooted -
eurodes);
7.4.10 kasutaja nime ja allkirja.
7.5 Vastutav isik kontrollib kütuse müüja igakuise aruande alusel kliendikaardiga tehtud
tehingute vastavust käesolevale korrale ja mittevastavuse korral (põhjendamatud ostud,
teenused) esitab kasutajale nõude mitteõiguspäraste tehingute tasumiseks.
7.6 Vastutav isik koondab sõidupäevikute info igakuiselt autode lõikes ja registreerib vastavalt
dokumendihalduse protseduurile4. Sõidupäevikud saadetakse kooskõlastamiseks
peadirektorile ja teadmiseks RTK raamatupidajale.
8. SEOTUD DOKUMENDID
8.1 Raamatupidamise seadus1
8.2 Tulumaksuseadus2
8.3 Riigilõivuseadus3
8.4 Dokumendihalduse protseduur4
8.5 Lennuameti hankekord5
8.6 Majandustegevuse protseduur6
8.7 Teenistuslähetuste protseduur7
8.8 VA 104-2 Sõidupäeviku vorm8
Koostaja: Helina Voltri
finants- ja haldusnõunik
LENNUAMET AP 104/V18 Leht 4/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
10.01.2018
käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Lisa 3
MAJANDUSTEGEVUSE KORRALDAMISE PROTSEDUUR
1. EESMÄRK
1.1 Käesolev protseduur kirjeldab ja reguleerib Lennuameti majandustegevuse korraldamist
kooskõlas õigusaktidega ja määratleb selle teostamisel osalevate teenistujate tööjaotuse.
2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
2.1 Käesolev protseduur täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
MKM) valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas, MKM-i valitsemisalas oleva riigivara
valitsemise korras ning MKM-i valitsemisala eelarve koostamise, muutmise ja täitmise
jälgimise juhendis kirjeldatud tegevuste rakendamist Lennuametis.
3. VOLITUSED JA VASTUTUSED
3.1 Lennuameti tähtaegse finantsplaani esitamise ning eelarve täpse ja otstarbeka täitmise,
majandustegevuse korraldamise ja riigivara sihipärase kasutamise eest vastutab peadirektor.
3.2 Lennuameti eelarve ja finantsaruandluse korraldamise ning informatsiooni vahetamise eest on
vastutavaks isikuks määratud ametijuhendiga finants-haldusnõunik.
4. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS
4.1 Lennuameti raamatupidamist koordineerib tsentraalselt MKM-i eelarveosakond (edaspidi:
eelarveosakond) ning raamatupidamisteenust osutab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi:
RTK), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud MKM-i ja RTK vahel sõlmitud
tugiteenuste osutamise kokkuleppega.
4.2 Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku info ja dokumentatsiooni edastamise kord ja
tegevuste jaotus MKM-i, Lennuameti ja RTK vahel on esitatud tugiteenuste osutamise
kokkuleppe lisas nr 1 „MKM valitsemisala personali- ja palgaarvestuse toimemudel“ ja lisas
nr 2 „MKM valitsemisala finantsarvestuse toimemudel“.
4.3 Raamatupidamisarvestust peetakse riigiarvestuse majandustarkvaras SAP (edaspidi SAP), kus
on kasutusel finantsmoodul, ostu- ja müügimoodul, palgaarvestuse ja personaliarvestuse
moodulid.
4.4 Lennuametis on kasutusel Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP), kus peetakse
arvestust varade, lähetuste, koolituste, puhkuste ja majanduskulude aruannete üle.
5. EELARVE KOOSTAMINE, MUUTMINE, KINNITAMINE, SISESTAMINE JA
TÄITMINE
5.1 Eelarve koostamisel, muutmisel ja jälgimisel lähtutakse eelkõige riigieelarve seadusest2 ja
raamatupidamise seadusest1 ning nende alamaktidest. Samuti lähtutakse erinevatest MKM-is
kehtestatud juhenditest ja kordadest9.
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 1/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.2 MKM-i eelarveosakond (edaspidi eelarveosakond)koordineerib valitsemisala eelarve projekti
koostamiseks vajalikke tegevusi,, andes vastavasisulisi juhiseid ning töötades vajadusel välja
täiendavaid vorme ning edastab need valitsemisala asutustele.
5.3 Tegevuste finantseerimise kavandamisel lähtub eelarveosakond valitsemisalale Riigieelarve
strateegia (edaspidi RES) kinnitatud kululagedest. Finantsplaani koostamiseks edastab
eelarveosakond e-posti teel Lennuametile etteantud kululagede arvel finantseeritavate kulude
summad (edaspidi piirsummad).
5.4 Lähtudes etteantud piirsummadest koostab Lennuamet finantsplaani, kus kajastatakse
vastavalt eelarve projekti koostamise korrale, tulud, kulud, investeeringud ja
finantseerimistehingud koos põhjalike selgitustega.
5.5 Eelarveaasta jooksul on võimalik Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) korraldusega muuta
asutuse tööjõu ja majanduskulude vahelist jaotust ja investeeringute objektilist liigendust.
5.6 Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamine administratiivse ja majandusliku sisu
järgi liigendust on võimalik vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega.
5.7 VV reservist vahendite taotlemine toimub vastavalt VV reservist raha eraldamise ja selle
kasutamise korrale.
5.8 Eelarveaasta algul kinnitab minister käskkirjaga eelarveaastaks vastu võetud riigieelarve
seaduse ja vastavasisulise VV korralduse alusel piirmääraga ja arvestuslike vahendite kohta
Lennuameti eelarve administratiivse ja majandusliku sisu lõikes. Samuti kinnitab minister VV
korraldusega ning muudatus- ja lisaeelarvega eelarveaasta jooksul tehtavad muudatused
eelarves.
5.9 Eelmise aasta lõpuks kasutamata jäänud ja rahandusministri loa alusel jooksva aasta
eelarvesse üle kantud vahendite lisandumisel Lennuameti eelarvesse kinnitab muudetud
eelarve peadirektor oma käskkirjaga.
5.10 VV reservist täiendatavate vahendite lisandumisel asutuse eelarvesse või sisemiste
muudatuste tegemisel tööjõu- või majanduskulude eelarvesse kinnitab muudetud eelarve
peadirektor oma käskkirjaga.
5.11 Riigieelarve kulude tegemisel (v.a arvestuslikud kulud) lähtub Lennuamet oma kinnitatud
eelarvest. Asutuse juhi poolt täiendavalt liigendatud kulude osas on lubatud asutuse tööjõu- ja
majanduskulude kuni 5% kinnitatud eelarve sisemise ületamine samaliigiliste kulude arvel.
5.12 Eelarve koostamine ning jälgimine toimub tekkepõhiselt. Eelarve täitmise osas ülevaate
andmine asutuse juhile toimub vähemalt korra kuus, vajadusel ka tihedamini. Lähetus- ja
koolituskulude osas on kasutusel abitabel, mida täidetakse jooksvalt ning mis annab ülevaate
toimunud ja eelseisvatest tegevustest ja kuludest.
6. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE, GRUPEERIMINE JA
SÄILITAMINE
6.1 Lennuametile saabunud dokumendid registreeritakse vastavalt dokumendihalduse protseduuri
nõuetele.
6.2 Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel toimikutesse ja nende säilitamisel lähtutakse
toimemudelitest, dokumendihalduse protseduurist ja dokumentide loetelust.
6.3 Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust,
kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati1.
Originaaldokumente säilitatakse asutuses. Asutusse paberkandjal ja e-posti teel saabunud
ostuarveid arhiveeritakse e-arvete keskkonnas.
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 2/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KONTROLLIMINE
7.1 Asutuse majandustehingute teostamise aluseks üldjuhul on võlaõigusseaduse või muude
seaduste alusel sõlmitud lepingud. Lepingute sõlmimist reguleerib Lennuameti hankekord.
7.2 Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Lennuamet dokumenteerib kõik oma
majandustehingud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ,saadab dokumentatsiooni RTK-le ning
vastutab dokumentide tähtaegse jõudmise eest1.
7.3 Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral
võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise
asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama majandustehingu kohta vähemalt
järgmisi andmeid (raamatupidamise seadus edaspidi RPS):
7.3.1 toimumisaeg;
7.3.2 majandusliku sisu kirjeldust;
7.3.3 tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
7.3.4 arve number või muu identifitseerimistunnus (RPS §7 lg 3)1;
7.3.5 tehingupooli identifitseerida võimaldavad andmed (RPS §7 lg 3)1;
7.3.6 viidet raamatupidamiskirjendile.
7.4 Algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole
masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt
ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.
7.5 Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
7.5.1 omakäeline allkiri paberkandjal;
7.5.2 digitaalallkiri;
7.5.3 dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud
kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui
kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi
säilitustähtaja jooksul tuvastada.
7.6 Dokumendikäive MKM-i, asutuse ja RTK vahel on reguleeritud toimemudelites.
8. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST
8.1 Lennuamet kajastab majandustegevusest saadava tuluna aeronavigatsioonilise kaardi ning
piloodi lennuraamatu müüki.
8.2 Majandustegevusest saadav tulu laekub sularahana (vt peatükki sularahakassa) ning e-
riigikassa kontole ülekannetena.
9. SULARAHAKASSA
9.1 Tulenevalt riigilõivuseadusest on Lennuametil loodud sularahakassa kuni 45-euroste
riigilõivude vastuvõtmiseks ning trükiste müümiseks, milleks on aeronavigatsiooniline kaart
ning piloodi lennuraamat.
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 3/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.2 Sularahaoperatsioone teostab finants-haldusnõunik, kellel on ametijuhendiga määratud
kassapidaja kohustused. Finants-haldusnõuniku äraolekul asendab sularahaoperatsioonides
teda dokumendi- ja teabehalduse spetsialist.
9.3 Sularahaoperatsioonide teostamise asendamine puhkuse perioodil vormistatakse üleandmise-
vastuvõtmise aktina, kus märgitakse kassas olev summa üleandmise kuupäeval, asendamise
periood, kausta number, viimane sissetuleku- ja väljamineku order. Akti allkirjastavad
kassapidaja kohustusi täitev finants-haldusnõunik ning asendajana dokumendi- ja
teabehalduse spetsialist. Akti kinnitab peadirektor. Akti ei tule vormistada, kui tegemist on
lühiajalise eemal viibimisega töökohalt (lõuna, koolitus vms).
9.4 Sularaha hoidmiseks on tagatud vastavad tingimused, sh tulekindel raudkapp teenistuja
vahetus läheduses. Võtmed asuvad finants-haldusnõuniku käes.
9.5 Kassa arvestuses kasutatakse järgmisi dokumente:
9.5.1 kassa sissetuleku order (kohustuslikud rekvisiidid on asutuse nimetus, aadress,
registreerimise nr, orderi nr, kuupäev, maksja nimi, selgitus, summa numbrite ja
sõnadega, kassapidaja allkiri);
9.5.2 kassa väljamineku order (kohustuslikud rekvisiidid on asutuse nimetus, orderi nr,
koostamise kuupäev, summa numbritega, selgitus (sularaha panka), summa numbrite ja
sõnadega, kuupäev, kassapidaja allkiri);
9.5.3 kassaraamat, kuhu kassapidaja registreerib sissetuleku ja väljamineku ordereid
(kohustuslikud rekvisiidid on sissetuleku ja väljamineku dokumendi number, kellelt
saadud või kellele välja antud ja summa).
9.6 Sularaha viiakse panka hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui see ületab kassalimiiti, milleks on
320 eurot. Laekumine kajastatakse Rahandusministeeriumi avatud pangakontole, märkides
ülekandele viitenumbriks riigilõivude puhul 2900073106 ja omatulu 2400081779. Kassast
muid väljamakseid ei tehta.
9.7 Sularaha jääki võrdleb kassapidaja kassaraamatuga kuupäevadel, mil toimub sularaha panka
viimine. Vastava võrdluse aluseks on võetud müüdavate trükiste ja sularahas vastuvõetud
riigilõivu kogused, et ametile kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja – ja
rahakulu.
9.8 Peale panka viimist peab kassasse jääma vahetusraha kuni 15 (viisteist) eurot, va aastalõpp,
kui kogu raha viiakse hiljemalt 31. detsembriks panka.
9.9 Rahandusministeeriumi poolt on Lennuametile väljastatud Swedbank AS kontokaart
arveldusarve numbriga EE932200221023778606, kuhu kogutakse kõik riigilõivud ning muud
riigiasutustele maksmisele kuuluvad summad. Kontokaart ja peadirektori kinnitatud volitus
õiguste andmisega sularahaoperatsioonideks pangaga on aluseks sularaha äraviimisel.
9.10 Kassa liikumiste kohta koostab kassapidaja kohustusi täitev teenistuja iga kuu sularaha
koondaruande (MKM-i valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli lisa nr 2.6) koos lisadega
(kuu sissetuleku orderid, väljamineku orderid, maksekorraldus ning kassaraamat)
registreerides vastavalt asjaajamiskorrale dokumendihaldussüsteemis. Finants-haldusnõuniku
saadab kooskõlastatud dokumendi kinnitamiseks peadirektorile. Kinnitatud aruanne
edastatakse RTK-le raamatupidamiskannete tegemiseks vastavalt toimemudelile.
9.11 Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga ning ootamatu
inventuuri vähemalt kahel korral aastas6.
9.12 Sularahakassa inventuuri viib läbi peadirektori käskkirjaga asutuse teenistujatest moodustatud
kaheliikmeline komisjon. Inventuuri juures osaleb sularahaoperatsioonide eest vastutav isik.
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 4/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.13 Sularahakassa inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused
dokumenteeritakse sularahakassa inventuuriaktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste
poolt ning kinnitatakse peadirektori poolt.
9.14 Inventuuri tulemuste kohta koostatakse sularahakassa inventuuriakt, milles kajastatakse:
9.14.1 inventuuri läbiviimise kuupäev;
9.14.2 komisjoni koosseisu kuuluvate teenistujate nimed ja ametikohad;
9.14.3 viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;
9.14.4 paber- ja metallraha kogused ja summad;
9.14.5 sularaha jääk ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
9.14.6 komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad.
9.15 Sularahakassa inventuuriakt edastatakse peale allkirjastamist RTK-le.
10. RIIGILÕIVUDE ARVESTUS
10.1 Riigilõivudega seotud toimingud (sh laekumiste jälgimine, riigilõivu tagastamise
korraldamine) toimuvad vastavalt MKM-i valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli punkti
4.3 järgi.
10.2 Lennuameti e-riigikassa riigilõivukonto vaatajaõigused on antud finants-haldusnõunikule,
lennutegevuse (lennundusload ja mehitamata õhusõidukid), lennundustehnika (õhusõidukite
registri pidamine), lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektoritele.
Teised osakonnad saavad info riigilõivu laekumiste kohta finants-haldusnõunikult.
Maksekorralduste koopiaid (topeltküsimise keeld) riigilõivu tasumise kohta ei ole isikutelt
lubatud nõuda, kui asutusel on võimalik kontrollida laekumist seaduse alusel asutatud
andmekogust4.
10.3 Isikult/asutuselt laekunud riigilõivu tagastamise taotlus registreeritakse
dokumendihaldussüsteemis. Taotlus suunatakse kooskõlastamiseks finants-haldusnõunikule ja
riigilõivu vastuvõtnud osakonna vastavate toimingute eest vastutavale teenistujale. Finants-
haldusnõunik kontrollib riigilõivu laekumist ning teenistuja taotluses esitatud andmeid
vastavalt riigilõivuseadusele ning otsustab, kas riigilõiv kuulub tagastamisele või mitte.
Tagastamisele kuuluv riigilõiv kooskõlastatakse teenistuja poolt ning suunatakse
peadirektorile kinnitamiseks. Peale kinnitamist suunatakse taotlus RTK raamatupidajale
ülekandmiseks. Taotluse mitte rahuldamisel vormistatakse põhjendusega peadirektori otsus
ning edastatakse asutusele/isikule vastavalt taotluses toodud aadressile.
10.4 Vastavalt riigilõivuseadusele toimub Lennuameti poolt väljastatud sertifikaatide hoidmise eest
riigilõivu tasumise arvestus koostöös osakondade ja finants-haldusnõunikuga. Arvestuse
kohta on sisse viidud eraldi Exceli tabel, mis asub avalikul kettal L:\Riigilõivude tasumine
sertifikaadi hoidmise eest (alates 2012).xlsx ning on kõikidele osapooltele kättesaadav.
Arvestust peetakse vastavalt riigilõivuseadusest tulenevatele tähtaegadele.
10.5 Riigilõivu tagastamise taotluse vorm VA 122-2 on kinnitatud peadirektori käskkirjaga12.
11. MÜÜGIARVED
11.1 Teatis müügiarve väljastamiseks vormistatakse vastavalt finantsarvestuse toimemudelile
Lennuametisse saabunud info alusel finants-haldusnõuniku poolt, registreeritakse
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 5/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
dokumendihaldussüsteemis ning edastatakse RTK-le müügiarve koostamiseks SAP
müügimoodulis. Müügiarve edastab RTK raamatupidaja kliendile.
11.2 Müügiarved keskkonna müra mõõtmise seadme elektrienergia eest esitatakse AS Tallinna
Lennujaamale kord aastas, detsembris. Kuna tegu on mitteoluliste summadega, siis tehakse
arve kord aastas, et asutusele kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja
rahakulu.
12. OSTUARVETE MENETLEMINE
12.1 Lennuameti ostuarvete menetlemine toimub e-arvete keskkonnas Tegemist on RTK ja Fitek
AS vahelise lepinguga, kus riigiasutustel (k.a Lennuamet) on avatud ostuarvete
digitaliseerimine, e-arvete menetlemine, arvete säilitamine ja SAP-ga infovahetuse teenuse
kasutamise võimalus.
12.2 Arveid on võimalik tarnijatel saata kolmel erineval viisil:
12.2.1 E-arve otse e-arvete keskkonda; E-arved saabuvad automaatselt Lennuameti
ostuarvete registrisse. Need ei vaja digitaliseerimist ja arved saab koheselt saata e-
Kinnitusringile.
12.2.2 PDF arve asutuse e-posti aadressile
[email protected]; Tarnijatel on võimalus edastada
elektroonilisi arveid PDF formaadis Lennuameti e-posti aadressile või e-arvete
keskkonna e-posti aadressile
[email protected].
12.2.3 Paberarve edastamine posti teel. Tarnijatel on võimalus edastada paberarveid otse
Lennuametile posti teel.
12.3 Kõik arved, mis edastatakse e-postiga peavad olema PDF-formaadis. E-postiga edastades
võetakse vastu üks PDF arve korraga, saatelehed või muu info tuleb lisada keskkonnas arvet
töödeldes. Teistes formaatides arveid e-postiga vastu ei võeta. PDF faili nime osas erinõudeid
ei kohaldata.
12.4 Lennuameti e-arvete keskkonna administraator on finants-haldusnõunik (tema äraolekul
üldosakonna juhataja), kellel on kõik kasutusõigused, sh ettevõtte seadete määramise,
kasutusõiguste andmise ja asenduste määramise, kinnitusringide ja konteeringute õigused.
12.5 Finants-haldusnõunik kontrollib saabunud arvete õigsust ning tagab, et:
12.5.1 dokument peab kajastama majandustehingut õigesti;
12.5.2 dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt
sõlmitud lepingule;
12.5.3 tehing on seaduspärane ja vajalik;
12.5.4 tehing on kooskõlas asutuse eelarvega, ning eelarve täitmise ja jälgimise
põhimõtetega;
12.5.5 tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;
12.5.6 kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud Lennuameti hankekorrast tulenevatest nõuetest;
12.5.7 dokument on asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud vastavalt asutuses kehtivale
korrale.
12.6 Arvete keskkonnas on ostuarvete sisestuse tähtajaks üks ööpäev, st. edastuse hetkest
järgnevaks tööpäevaks peab arve jõudma keskkonda. Ostuarvet puudutavate probleemide korral
tuleb pöörduda e-arvete keskkonna kontaktnumbrile või meiliaadressile.
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 6/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
13. KREDIITKAARDID
13.1 Krediitkaardi taotlemine ning sulgemine käib vastavalt MKM-i valitsemisala finantsarvestuse
toimemudelile8.
13.2 Krediitkaart väljastatakse vajadusel ainult peadirektorile asutuse ülesannetega seonduvate
kulutuste eest tasumiseks.
13.3 Krediitkaarti kasutatakse välislähetuses või toodete/teenuste eest tasumiseks ainult sel juhul,
kui kulutuste eest puudub võimalus tasuda tavapärase ostuarve ülekande teel e-riigikassa
kaudu.
13.4 Krediitkaart on isikuline ning kaardi kasutaja vastutab, et kaart ei satuks kolmandate isikute
kätte ning selle kaotamisel teavitab koheselt panka.
13.5 Krediitkaardi kasutaja esitab iga kuu kohta järgneva kuu alguses krediitkaardiga tasumise
korral krediitkaardi kasutamise aruande vastavalt MKM-i valitsemisala finantsarvestuse
toimemudelile lisades sellele kaardiga tasutud arved, maksekviitungid ja muud
kuludokumendid. Krediitkaardi aruanne esitatakse läbi RTIP majanduskulude mooduli.
13.6 Isiklikuks otstarbeks Lennuameti krediitkaarti ei kasutata. Kuludokumentide ja ebaõigete
kulude summad nõutakse krediitkaardi kasutajalt sisse.
14. KULUDE HÜVITAMINE
14.1 Lennuameti teenistujad, kes on tasunud ametile vajaminevate kaupade või teenuste eest
vormistavad kulude hüvitamise taotluse läbi RTIP majanduskulude mooduli. Aruandele
lisatakse kulu ja maksmist tõendav dokument suunatakse kooskõlastamiseks finants-
haldusnõunikule ning kinnitamiseks peadirektorile. Peadirektori poolt kinnitatud
majanduskulude aruanne edastatakse läbi majanduskulude mooduli RTK-le ülekande
sooritamiseks.
14.2 Majanduskulude moodulis koostatakse ka nägemisteravust korrigeerivate abivahendite
aruanne , kui teenistujal on õigus taotleda nägemisteravust korrigeerivate abivahendite osalist
hüvitamist (nt prillid).
15. LÄHETUSKULUD
15.1 Sise- ja välislähetusse saatmine on reguleeritud vastavalt teenistuslähetuse protseduurile13
ning MKM-i valitsemisala personali- ja palgaarvestuse toimemudelile.
15.2 Euroopa Komisjoni määruse tulenevatest järelevalve nõuetest võib teostada tehnika osakond
järelevalvet õhusõidukitele teises riigis, kui kõik sõiduga kaasnevad kulud katab vastuvõtja.
Vastuvõtja esitab Lennuametile kulude hüvitamise kohta garantiikirja. Lennuamet tasub enne
lähetusse minekut lähetatule päevarahad, mis hiljem esitatud arve alusel hüvitatakse
vastuvõtja poolt.
16. LAUA- JA MOBIILTELEFONIDE PIIRMÄÄRAD
16.1 Tagamaks arvestuse Lennuameti eelarvest tasutavate sidekulude (laua- ja mobiiltelefonid) üle
on kõikide teenistujate lauatelefonide piirmäärad ühe kuu kohta 20.- eurot ning mobiiltelefoni
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 7/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
piirmäärad peadirektorile 100.- eurot ja teistele teenistujatele 20.- eurot kuus, koos
parkimistasuga.
16.2 Arvestust ei peeta lennutegevuse ja lennundusjulgestuse osakonna kasutuses olevatele
vihjetelefoni numbritele.
16.3 Kui piirmäära ületanud summa on seotud ametiülesannete täitmisega, on teenistujal õigus
ühekordselt taotleda piirmäärast ületatud kulude arvestamist piirmäärale lisaks, esitades
kirjaliku põhjendatud taotluse peadirektorile.
16.4 Piirmäära ületatud summa tasub teenistuja kohustuse tekkimisele järgneva kuu viimaseks
tööpäevaks Rahandusministeeriumi SEB pank arveldusarvele EE891010220034796011,
Swedbank arveldusarvele EE932200221023778606, Danske Bank arveldusarvele
EE403300333416110002 või Nordea pank arveldusarvele EE701700017001577198 märkides
maksekorralduses viitenumbriks 2800045496.
16.5 Kasutades isiklikku mobiiltelefoni ametiülesannete täitmiseks (kõned ja e-parkimine) on
õigus teenistujal taotleda kulu hüvitamist esitades kirjaliku põhjendatud taotluse koos
telefonikõnede väljavõttega peadirektorile.
17. ISIKLIKU SÕIDUAUTO KASUTAMINE
17.1 Lennuametis kasutatakse teenistus-, töö või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduautot
ainult juhul, kui ametiautode kasutamine ei ole võimalik.
17.2 Isikliku sõiduauto kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada peadirektoriga.
17.3 Isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise puhul tuleb
lähtuda Vabariigi Valituse 14.07.2006 vastu võetud määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise
maksmise kord“.
17.4 Isikliku sõiduauto kulude aruanne esitatakse läbi RTIP majanduskulude mooduli. Aruandele
lisatakse auto tehnilise passi koopia.
18. VARADE ARVESTUS
18.1 Riigivara vastuvõtmist, kasutamiseks andmist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks
tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist reguleerib riigivaraseadus, riigivara valitsemise
kord MKM-i valitsemisalas10 ning muud asjasse puutuvad õigusaktid ja korrad.
18.2 Varade arvestust (vara liigid: põhi-, väheväärtuslik-, rendi- ja kasutamiseks antud vara)
peetakse RTIP-i varade moodulis. Lennuameti varahalduriks on finants-haldusnõunik (tema
äraolekul üldosakonna juhataja), kes korraldab varaga seotud toiminguid ka muudes riigi
andmekogudes (Riigi kinnisvararegister). Väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust RTIP-
is, kui vara soetusmaksumus on alates 500 eurost (ilma km-ta) kuni põhivara
soetusmaksumuseni välja.
18.3 Väheväärtusliku vara üle, mille soetusmaksumus on väiksem kui 500 eurot (ilma km-ta) võib
asutus pidada arvestust, kui see on asutuse jaoks oluline (garantiiaeg vms). Neid varasid ei
inventeerita.
18.4 Väheväärtusliku vara varaklassi grupi „Mööbel“ arvestust ei peeta (põhimõtet rakendatud
2017.a aastainventuuril).
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 8/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
18.5 Põhivara kaardi avab SAP-is RTK raamatupidaja, kes täidab kaardil põhiandmed (vara
number, vara inventarinumber, vara nimetus, vara lisakirjeldus, vastutav kuluüksus,
soetusmaksumus, jääkmaksumus, kogus ja koguse ühik ning eluiga). Vara kaart avatakse
ostuarve või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. Asutuse varahaldur lisab moodulis põhivarale
üldandmed, milleks on asukoht, vastutaja ja kasutaja.
18.6 Kõik väheväärtusliku vara haldamisega seotud toimingud teeb portaalis varahaldur.
Infotehnoloogiliste seadmete hankimisega tegeleb MKM. Rendivarade arvestust peetakse
RTIP portaalis, rendivarad tagastatakse peale hanke lõppu rendileandjale.
18.7 Väheväärtusliku vara kasuliku eluea arvestamisel lähtutakse MKM-i valitsemisala
raamatupidamise sise-eeskirjast.
18.8 Teenistuja tööle võtmisel ja lahkumisel vormistatakse varade moodulis vara üleandmise-
vastuvõtmise akt. Kasutamiseks antud vara eest vastutab teenistuja, arvestades avaliku
teenistuse seaduses, töölepingu seaduses, võlaõigusseaduses ja muudes õigusaktides
sätestatut. Vara kasutamiseks andmisel peab kasutamiseks andja teavitama teenistujat ning
teenistuja andma nõusoleku vara kasutamiseks võtmisega kaasnevat vastutust vara säilimise
eesmärgil ning kohustustest vara heaperemehelikult ja süü olemasolul hüvitada tekkinud
kahju.
18.9 Vara kasutamiseks saamisel peab teenistuja veenduma selle töökorras olekus ning teavitama
kõikidest häiretest või vigadest vara funktsionaalses kasutamises finants-haldusnõunikku.
18.10 Teenistujal on keelatud anda vara kasutamiseks kolmandatele isikutele. Kolmandatele
isikutele vara kasutamiseks andmisel eeldatakse tekkinud kahju korral teenistuja süüd.
18.11 Varade eest vastutav isik määratakse peadirektori käskkirjaga. Kui vastutavat isikut ei ole
määratud, on varade eest vastutav peadirektor.
18.12 Lennuamet peab bilansivälist arvetust varude üle, milleks on aeronavigatsiooni kaart ja
piloodi lennuraamat. Aeronavigatsiooni kaardi hoiustamise ja müügi eest vastutavad
lennuliiklusteeninduse- ja lennuväljade osakonna lennuväljade vaneminspektor ja finants-
haldusnõunik. Piloodi lennuraamatute hoiustamise eest müügi ja varude eest vastutab finants-
haldusnõunik.
19. VARADE JA VARUDE INVENTEERIMINE
19.1 Lennuameti põhivarade, väheväärtuslik, rendile- ja kasutamiseks antud varade ja varude
aastainventuur (edaspidi inventuur) viiakse läbi vähemalt üks kord aastas.
19.2 Inventuuride hajutamiseks võib neid korraldada kas aastalõpu seisuga või kuni kaks kuud
enne aruandeaasta lõppu. Inventuuride läbiviimise hetkeseisu valib asutus selliselt, et oleks
tagatud inventuuride lõppaktide tähtaegne jõudmine RTK-le enne aastaaruande koostamist.
19.3 Inventuuri läbiviimise sageduse ja ulatuse puhul lähtutakse Riigi raamatupidamise
üldeeskirjast § 51.
19.4 Varade ja varude inventuuri läbiviimiseks moodustatakse varade moodulis inventuuri
korraldusega komisjon ja määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutav isik.
Inventuurikomisjon koosneb vähemalt 3 liikmest, esimees ja kaks komisjoni liiget. Varade
eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste andjana.
19.5 Vara inventuuri korraldusega:
19.5.1 kohustatakse komisjoni läbi viima inventuuri;
19.5.2 fikseeritakse inventuuri läbiviimise hetkeseis;
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 9/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
19.5.3 fikseeritakse inventuuri läbiviimise algus- ja lõpptähtaeg;
19.5.4 määratakse lõppakti esitamise tähtaeg asutuse juhile;
19.6 Komisjoni esimehe ja liikmete ülesanded on toodud MKM-i valitsemisala riigivara
valitsemise korra punktides nr 12.8 ja 12.9.
19.7 Inventuuri korralduse ettevalmistamise korraldab finants-haldusnõunik.
Inventeerimiskomisjoni tööd koordineerib inventeerimiskomisjoni esimees.
19.8 Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegse läbiviimise eest, lugemislehtede
kontrollitavate väärtuste tegelike koguste kohta tõepäraste ja täpsete andmete esitamise eest
ja inventuuriaktide õigeaegse vormistamise eest.
19.9 Varasid ja varusid inventeeritakse nende asukoha ja kasutajate kaupa.
19.10 Võimalusel viiakse varade inventuur läbi elektroonselt kasutades selleks inventeerimise
tarkvara. Inventuuri elektroonilise baasi koostamine toimub koostöös RTK-ga vastavalt
MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli punktile 9.1.2.
19.11 Inventeerimisel määratakse varade ja varude tegelik jääk kindlaks nende üle lugemise teel.
Varade üle lugemiseks andmed saadakse inventuuri nimekirjast. Inventuuri tulemused peale
invnetuuri läbiviimist esitatakse ülevaatamiseks. Kooskõlastusringile annab nõusoleku
vastutav isik ja kooskõlastuse komisjoni liikmed. Invnetuuri nimekirja kinnitab komisjoni
esimees.
19.12 Enne lõppakti kinnitamist koostatakse vastavalt tulemustele puudujääkide ja ülejääkide akt,
põhivara eluea muutmise ettepanekute akt, inventeeritud varade märkuste akt, inventeeritud
varade koond.
19.13 Inventuuri lõpetamise kohta vormistatakse lõppakt, mille kooskõlastavad komisjoni liikmed
ja varade ees vastutav isik. Lõppakti kinnitab peadirektor.
19.14 Varude inventeerimisel, mida ei kajastata RTIP varade moodulis (aeronavigatsiooni kaart ja
piloodiraamatud) võrreldakse tellitud ja müüdud koguseid ning vormistatakse
inventeerimisakt, mis kinnitatakse inventeerijate poolt ja registreeritakse
dokumendihaldussüsteemis.
19.15 Erakorraline inventuur viiakse läbi:
19.15.1 varaliselt vastutavate isikute vahetuse korral ülekandmise-vastuvõtmise päeva
seisuga;
19.15.2 kassapidaja kohustusi täitva isiku vahetuse korral üleandmise-vastuvõtmise päeva
seisuga;
19.15.3 varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvitamise samuti väärtuste riknemise
(üleujutus, põlengu, jm) kindlakstegemisel.
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 10/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
SEOTUD DOKUMENDID
1. Raamatupidamise seadus1;
2. Riigieelarve seadus2;
3. Riigivaraseadus3;
4. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus4
5. Raamatupidamise Toimkonna juhendid5;
6. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend6;
7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri7;
8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse ja personali- ja
palgaarvestuse toimemudel8;
9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise, muutmise
ja täitmise jälgimise juhend9;
10. Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas10;
11. Vabariigi Valitsuse määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku
sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“11.
12. VA 122-2 – Riigilõivu tagastamise taotluse vorm12;
13. Teenistuslähetuste protseduur13.
Koostas: Helina Voltri
Finants-haldusnõunik
LENNUAMET AP 122/V7 Leht 11/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
10.01.2018
käskkirjaga nr 1.1-1/18/13
Lisa 4
Teenistuslähetuste protseduur
1 EESMÄRK
1.1 Protseduuri eesmärk on kirjeldada sise- ja välislähetusse saatmise põhimõtteid ning
anda juhised teenistujatele.
1.2 Lähetuste eesmärk on hoida teenistujate pädevust läbi tööalaste teadmiste, oskuste
arendamise ja kogemuste vahetamise.
2 KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
2.1 Teenistuslähetus (sise ja välis) tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töö tegemise
kohta.
2.2 Lähetused hõlmavad sise ja välislähetusi ning välis-koolituslähetusi.
2.3 Kõik lähetused viiakse läbi vastavalt protseduuris toodud põhimõtetel ning peadirektori
poolt kinnitatud lähetus- ja koolitusplaani kohaselt.
2.4 Plaanivälised lähetused kooskõlastatakse eelnevalt üldosakonna juhatajaga, kes teavitab
peadirektorit ning peadirektor otsustab kallimaks kujunenud lähetuse jaoks vajadusel
täiendavate vahendite leidmise ja lähetuse toimumise võimalikkuse.
2.5 Plaanivälised (välis)koolitused kooskõlastatakse vastavalt koolitusprotseduurile.
3 VOLITUSED JA VASTUTUSED
3.1 Lähetusplaani koostamise ning eelarveliste vahendite olemasolu eest vastutavad
osakonna juhatajad ja peadirektor.
3.2 Koolitusplaan koostatakse vastavalt koolitusprotseduurile.
3.3 Lähetustaotluse esitamise ja lähetuse planeerimise eest vastutavad teenistujad.
3.4 Lähetuse korraldamise ning pakkumiste säilimise eest vastutab finants-haldusnõunik.
4 TEENISTUJA LÄHETAMINE
4.1 Teenistuslähetus (edaspidi lähetus) on teenistuja saatmine kindlaksmääratud
ajavahemikul peadirektori korraldusel teenistusülesannete täitmiseks või tööalaseks
enesetäiendamiseks väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamist
välisriiki loetakse välislähetuseks.
4.2 Lähetatule säilitatakse lähetuse ajaks teenistuskoht ja töötasu.
4.3 Lähetuste korraldamisel ning kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse
19.12.2012 määrusest nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude
hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“4 ja
Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste
maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“5.
4.4 Lennuameti lähetused toimuvad vastavalt peadirektori poolt kinnitatud iga-aastasele
lähetus- ja koolitusplaanile, mille koostab üldosakonna juhataja koostöös teiste
osakondade juhatajatega.
4.5 Lähetus- ja koolituslähetustaotluste menetlemine toimub Riigitöötaja
Iseteenindusportaali lähetuste ja koolituste moodulis (edaspidi RTIP ).
LENNUAMET AP 208/V13 Leht 1/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.6 RTIP-i lähetuste halduriks on finants-haldusnõunik ning koolituste halduriks on
üldosakonna juhataja. Nende äraolekul on halduriks dokumendi ja teabehalduse
spetsialist.
Lähetuse vormistamine RTIP-is
4.7 Lähetustaotluse algatab teenistuja RTIP-i lähetuste moodulis, lisades sinna kõik
vajalikud dokumendid (kutse, garantiikiri, auditi kokkulepe jne). Teenistuja lisab
lähetuse dokumendid üldandmete lehele.
4.8 Koolitustaotluse algatab teenistuja RTIP-i koolituste moodulis pärast koolituskutse või
kinnituse saamist. Teenistuja lisab koolituse/registreeringu kinnituse üldandmete lehele.
4.9 Lähetusse mineku taotlemiseks valib lähetatav RTIP-i vastavas moodulis lähetuse liigi:
Siselähetus (lähetuste moodul);
Välislähetus (lähetuste moodul);
Koolituslähetus (koolituste moodul)
Väliskoolituslähetus (koolituste moodul).
4.10 Uue lähetustaotluse alustamisel määrab teenistuja lähetatavate teenistujate arvu:
Üks – kui osaleb üks teenistuja;
Mitu ehk ühislähetus – kui osaleb üle ühe teenistuja ja igale lähetatule tekib oma
lähetuskorraldus;
Grupp ehk grupilähetus – kui osaleb üks või rohkem teenistujat ning
lähetusaruanne esitatakse ühiselt (kõikide grupi liikmete jaoks tekib üks ühine
lähetuskorraldus). Grupilähetusel ei saa küsida avanssi ja määrata asendajat.
4.11 RTIP-is tuleb üldandmete lehele lisada lisainfo ja märkuste lahtrisse lähetuse/koolituse
plaanilisus (number vastavalt koolituse või lähetuse plaanile).
4.12 Lähetuskulude katteks saab taotleda avanssi lähetuskulude eeldatavas suuruses
(päevarahad või muu kulu, mida teenistuja peab tasuma kohapeal).
4.13 Erakorraliste, edasilükkamatute riigisiseste lähetuste korral kohustub teenistuja
hiljemalt järgneval tööpäeval vormistama lähetuse RTIP-is tagantjärele.
4.14 Riigipühal toimuva lähetuse (sh koolituslähetuse) korral tuleb esitada enne RTIP
portaalis lähetustaotluse esitamist avaldus riigipühal töötamise kohta DHSis ning
suunata avaldus kinnitamiseks peadirektorile ja teadmiseks üldosakonna juhatajale.
4.15 Lähetuskorraldus tekib automaatselt peale taotluse kinnitamist RTIP-is.
Reisikorraldus
4.16 Reisikorraldaja pakkumiste võtmisel lähtub finants-haldusnõunik sõlmitud lepingutest.
Süsteemi väliselt võib hinnapakkumisi võtta, kui lepingupartneri pakutav teenus ei vasta
soovitud kriteeriumitele ning soovitakse saada võrreldav pakkumine. Eesmärk on
kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saada pakkumine parima
hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Siinkohal peab finants-haldusnõunik silmas riigihangete
seadusest tulenevaid nõudeid.
4.17 Lähetuseks vajaliku transpordi, majutuse ja kindlustuspakkumised tellitakse läbi
reisikorraldusfirmade, kellega on sõlmitud hankelepingud.
4.18 Tellimiseks vajaliku täpsustava informatsiooni (nt ürituse toimumise kellaajad ja
aadressi, pagasi olemasolu jmt) sisestab teenistuja RTIP-i võimalikult täpselt.
4.19 Lennule registreerimise (check-in) teeb teenistuja üldjuhul elektroonselt, et hoida ära
hilisemad täiendavad kulutused.
LENNUAMET AP 208/V13 Leht 2/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
.
4.20 Vajadusel vormistatakse lähetatavale lisakaitsega kindlustus, mis sisaldab ürituse
ärajäämist (nt JAA Training Organisation koolitused).
5 ARUANDLUS JA LÄHETUSKULUDE HÜVITAMINE
5.1 Lähetatu täidab RTIP-is kuluaruande ja sisuaruande välislähetuste (sh välis-
koolituslähetuste) puhul 3 tööpäeva jooksul peale lähetusest saabumist. Kuluaruandele
lisab lähetuses viibinud teenistuja kuludokumendid (pardakaardid, transpordipiletid
jms) ning originaalkuludokumendid paberkandjal viib finants-haldusnõunikule.
Pardakaarte, mis lisatakse RTIP-i elektroonsel kujul eraldi välja trükkima ei pea.
Sisuaruanne võib olla esitatud Outlookis, et vältida info dubleerimist.
5.2 Lähetuskulude väljamaksmise aluseks on finants-haldusnõuniku poolt kooskõlastatud ja
peadirektori poolt kinnitatud kuluaruanne.
5.3 Kuludokumendid peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatud algdokumendi
nõuetele3.
5.4 Teenistujale hüvitatakse dokumentaalselt tõestatud sõidu-, majutus- ja muud lähetusega
seotud kulud.
5.5 Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused eurodesse
välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Keskpanga
päevakursi alusel või lähtudes lähetatu tegelikult kantud kuludest (panga väljavõte).
5.6 Lähetuse ühildamisel puhkusega (näiteks jääb teenistuja peale lähetuse lõppu puhkusele
ega naase alalisse teenistuskohta), ei loeta tagasisõidupiletit lähetusega seotud kuluks.
5.7 Siselähetuseks kasutatakse üldjuhul Lennuameti ametiautot ning selle kasutamine
toimub vastavalt ametiautode kasutamise protseduurile7.
5.8 Erandjuhtudel, kui ametiautot ei ole võimalik kasutada, võib peadirektori nõusolekul
kasutada isiklikku sõiduautot. Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel
lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja
hüvitise maksmise kord“6. Kulude hüvitamiseks esitab teenistuja isikliku sõiduauto
kulude aruande läbi RTIP majanduskulude mooduli9.
5.9 Takso kasutamise kulud sõiduks Tallinna lennujaama, sadamasse, bussijaama ja
raudteejaama või lähetusest saabumisel kompenseeritakse reeglina hilisõhtuste ja
varahommikuste reiside puhul või muul ajal peadirektoriga koordineeritult.
Sõidukviitungil peab olema märgitud kuupäev, kellaaeg, teenuse osutaja nimi ja
äriregistri kood.
5.10 Välisriigis liigeldes tuleb eelistada ühistransporti ning sõidudokumendid esitada koos
kuluaruandega. Sõidukviitungil peab olema märgitud kuupäev, kellaaeg ja teenuse
osutaja nimi.
Muude kulude hüvitamine
5.11 Välisriiki lähetatule hüvitatakse reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Üldjuhul
korraldab reisikindlustuse ja viisa vormistamise finants-haldusnõunik. Teenistuja enda
poolt vormitatud reisikindlustuse ja viisa kulude hüvitise saamiseks esitab teenistuja
kindlustuspoliisi või viisa koopia ja maksmist tõendava dokumendi.
5.12 Isikliku sõiduauto parkimistasu lennujaama, sadama, bussijaama või raudteejaama
parklas lähetuse ajal ei hüvitata.
5.13 Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude (nt linnasisesed sõidud, sideteenused
jms) hüvitamise otsustab teenistuja lähetusse saatnud isik kulu tõendavate dokumentide
alusel.
LENNUAMET AP 208/V13 Leht 3/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Päevaraha maksmine
5.14 Teenistujale makstakse välislähetuses oldud aja eest päevaraha seaduses lubatud
maksuvabas piirmääras 50 eurot esimese 15 päeva kohta ja alates 16. päevast 32 eurot
iga järgneva päeva kohta. Riigisisese lähetuse korral päevaraha ei maksta4.
5.15 Lähetusse sõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub
hiljemalt kell 21.00. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk
saabub peale kella 3.005.
5.16 Lähetuse päevaraha määra võib vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise
ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine4.
5.17 Kui lähetatule maksab päevaraha muu isik või asutus, on lähetatav kohustatud esitama
Lennuametile muu isiku või asutuse kinnituse päevaraha maksmise kohta. Kui muu
isiku või asutuse poolt makstav päevaraha on väiksem kui päevaraha alammäär,
kompenseerib Lennuamet päevaraha määra ja muu isiku või organisatsiooni poolt
makstava summa vahe4.
5.18 Kui lähetatava sõidu- või majutuskulude kompenseerimine muu isiku või asustuse poolt
toimub Lennuameti arvele, on lähetatav kohustatud esitama Lennuametile muu isiku või
asutuse kinnituse kulude kompenseerimise kohta. Kulude kohesel katmisel muu isiku
või asutuse poolt näidatakse lähetuse taotluses kulude hüvitaja4.
6 LÄHETUSES VIIBITUD PUHKEAJA HÜVITAMINE
6.1 Kui lähetuses oldud aeg langeb puhkepäevale, siis üldjuhul kasutab lähetatu puhkeaega
lähetuskohas.
6.2 Kui lähetuskohta lähetamine näeb ette töötamist puhkeajal või puhkepäeval, hüvitatakse
töötatud aeg puhkeaja või puhkepäevaga võrdeliselt tööülesannete täitmiseks kulunud
ajale. Hüvitamise aeg lepitakse kokku vahetu juhiga.
6.3 Üldjuhul riigipühale lähetusi ei planeerita. Kõik riigipühal toimuvad lähetused tuleb
eelnevalt kooskõlastada peadirektoriga.
6.4 Riigipühal toimuva lähetuse hüvitamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 40
ning teenistuja peab enne lähetuse toimumist esitama DHS-s avalduse ja märkima
avalduses hüvitamise liigi ning aluse1:
ATS § 40 lg 4 ja ATS § 39 lg 6 alusel: 2,5-kordne palk proportsionaalselt;
ATS § 40 lg 6 ja ATS § 39 lg 6 alusel: 1,5-kordne palk proportsionaalselt ja lisaks
vaba aeg proportsionaalselt;
6.5 Proportsionaalsuse tähendus riigipüha päeval algava ja lõppeva lähetuse korral:
transpordivahendi (lennuk/laev/Lennuameti auto) Tallinnast väljumise aeg, kuni
kohtumise lõpu aeg/ transpordivahendi (lennuk/laev/Lennuameti auto) Tallinnasse
saabumise aeg.
6.6 Kui riigipühal toimuv lähetus jääb järjestikuse lähetuse sisse, arvestatakse riigipühal
töötatud aega tööpäeva ulatuses ehk 8 tundi.
6.7 Kui riigipühal toimuva lähetuse algus ja/või lõpp jääb samale päevale (riigipühale),
loetakse tööülesannete täitmise alguseks lennuki, laeva vms planeeritud väljumisaeg
ning lõpuks saabumisaeg.
7 SEOTUD DOKUMENDID
7.1 Avaliku teenistuse seadus1
7.2 Töölepingu seadus2
7.3 Raamatupidamise seadus3
LENNUAMET AP 208/V13 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
.
7.4 Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise,
lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha
määr“4
7.5 Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise
kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“5
7.6
Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete
täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“6
7.7 Ametiautode kasutamise protseduur7
7.8 Koolitusprotseduur8
7.9 Majandustegevuse korraldamise protseduur9
Koostaja:Helina Voltri
Finants-haldusnõunik
LENNUAMET AP 208/V13 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800