Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

KINNITATUD Lennuameti peadirektori 05.01.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/5 Lisa 1 LENNUAMETI SISEKORRAREEGLID 1. Üldsätted 1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi eeskiri) määratleb käitumisreeglid Lennuameti (edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) teenistus- ja töösuhtes. 1.2. Eeskirjaga reguleerimata valdkondades juhinduvad teenistujad Eesti Vabariigi seadustest, ametis töö korraldamiseks antud õigusaktidest ning üldkehtivatest moraali- ja käitumisreeglitest. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ameti teenistujatele. 1.4. Eeskirja tehakse kõigile teenistujatele teatavaks ametisse astumisel/tööle võtmisel ning selle muutmisel. 1.5. Eeskiri on ameti teenistujatele kättesaadav elektrooniliselt juhtimissüsteemi kaustas public kettal. 2. Töö-ja puhkeaeg 2.1. Tööajanorm 40 tundi nädalas Töö algus 8.00 Lõunavaheaeg 0,5 h ajavahemikus 11.30-13.30 Töö lõpp 16.30 Iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev 2.1.1. Lõunavaheaega võivad teenistujad kasutada sõltuvalt töö iseloomust ja vahetu juhiga kooskõlastatult ka muul ajal. Lõunavaheajale ei lahku üldjuhul koos asendatav ja asendaja. Lõunavaheaega ei arvestata tööaja hulka. 2.1.2. Vastavalt töö iseloomule võib kokkuleppel vahetu juhiga rakendada paindlikku tööaega. Paindlik tööaeg tähendab töö algust vahemikus 8.00-9.00 ja lõppu vastavalt 16.30-17.30, lisaks on võimalik töötamine E-N 15 minutit kauem ja sellevõrra reedel 1 tund vähem. 2.1.3. Vastuvõtuaeg, mil tuleb tagada klientide teenindamine, on üldjuhul E-R 9.00-12.00 ja 13.00-16.00. Järelevalveametnikega kohtumiseks tuleb soovituslikult nendega eelnevalt aeg kokku leppida. Võimalusel teenindatakse kliente dokumentide vastuvõtmise ja väljastamise puhul ka väljaspool vastuvõtuaega. 2.2. Ajutiselt ettenägematute ülesannete täitmiseks seaduses ettenähtud korras on peadirektoril õigus nõuda teenistujatelt ülesannete täitmist väljaspool igapäevast tööaega või puhkepäevadel, järgides hea usu põhimõtet. Niisugune korraldus on teenistujatele täitmiseks kohustuslik ja töötatud aeg kuulub kompenseerimisele vastavalt kokkuleppele. 2.3. Isiklikel põhjustel tööajal ärakäimine ja äraoldud aja tasatöötamise vajalikkus ning aeg tuleb kokku leppida vahetu juhiga. Tasatöötamist ei nõuta ning töölt eemaloldud aeg arvestatakse tööaja hulka, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse (nt arsti külastus, avariitööd kodus, õnnetusjuhtum teenistuja enda või tema lähedasega vms) korral. LENNUAMET AD 103/V12 Leht 1/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 2.4. Teenistuja on kohustatud igasugusel sunnitud põhjusel (sh haigestumine) tööle ilmumata jätmisest teatama vahetule juhile esimesel võimalusel sama tööpäeva jooksul. Vahetu juht edastab teate viivitamatult üldosakonna juhatajale. 2.5. Teenistujal on võimalik eelneval kokkuleppel vahetu juhiga võtta vaba aega töötasu säilimisega: 2.5.1. abiellumise puhul 3 vaba päeva; 2.5.2. vanema, abikaasa/elukaaslase või lapse matuste korraldamisel 5 vaba päeva; 2.5.3. kõrgkooli lõpetamise ja/või akadeemilise kraadi omistamise päeval 1 vaba päev; 2.5.4. esimese klassi astuja lapse vanemal koolialguse aktuse päeval 1 vaba päev; 2.5.5. läbi viidud juhtimissüsteemi siseauditi eest 2 vaba päeva; 2.5.6. tervise hoidmiseks või taastamiseks (tervisepäev) 3 vaba päeva. 2.6. Teenistujal on võimalus eelneval kokkuleppel vahetu juhiga kasutada vaba päeva osalemaks riiklikus vabatahtlikus töös (abipolitseinikuna, päästjana jne). Kokkulepitud puudutud tööpäevadel säilitatakse teenistujale töötasu. 2.7. Eeskirja punktides 2.5 ja 2.6 vabade päevade saamiseks esitab teenistuja üldosakonna juhatajale eelnevalt vahetu juhiga ja asendajaga kooskõlastatud avalduse dokumendihaldussüsteemis. 2.8. Eeskirja punktis 2.5 toodud vabade päevade arvestus on kalendriaasta põhine. 2.9. Teenistuja, kes on valitud töökeskkonnavolinikuks, omab õigust kasutada nädalas 2 tundi tööaega oma kohustuste täitmiseks, mis loetakse tööaja hulka. 2.10. Ameti ülesannetest tingituna võib amet rakendada teenistujat tema nõusolekul tööle ja saata lähetusse puhkepäevadel. Amet annab puhkepäevad tagasi muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel. Puhkepäevadel tööle rakendamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses kehtestatud nõuetest ja piirangutest. 2.11. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. 3. Kaugtöö 3.1. Kaugtööna käsitletakse teenistusülesannete täitmist väljaspool ametiruume, olles töökohaga ühenduses. 3.2. Kaugtöö kasutamist ei rakendata üldjuhul: 3.2.1. teineteist asendavate teenistujate suhtes samaaegselt; 3.2.2. katseajal. 3.3. Kaugtöö kasutamine on lubatud vahetu juhi nõusolekul ja tingimusel, et: 3.3.1. teenistuja töötulemus ja avaliku teenuse kvaliteet ei halvene; 3.3.2. teenistujaga lepitakse kokku konkreetsetes ülesannetes ja eesmärkide täitmises; 3.3.3. töö tegemise koht vastab töökohale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele (Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määrus nr176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“). 3.4. Kaugtöö kasutamiseks vahetult juhilt nõusoleku saamisel tuleb kaugtööl oleku aeg märkida Outlooki kalendrisse. LENNUAMET AD 103/V12 Leht 2/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 3.5. Kaugtööl olles peab teenistuja tagama e-kirjadele vastamise ja dokumendihaldussüsteemis edastatud ülesannete täitmise. Lauatelefon tuleb suunata selliselt, et teenistujaga on võimalik tavapärasel tööajal ühendust võtta. 3.6. Kaugtööd tehes vastutab teenistuja: 3.6.1. infoturbepoliitika ja infotehnoloogiavahendite nõuetekohase kasutamise eest; 3.6.2. ametis kehtestatud töö- ja puhkeaja ning muude tingimuste järgimise eest; 3.6.3. tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimise eest. 3.7. Teenistuja vahetul juhil on õigus vajaduse korral kokkulepitud kaugtöö kasutamine tühistada (nt vajadus osaleda koosolekul, kiireloomuliste teenistusülesannete täitmine vms). 3.8. Kaugtööd kasutavate teenistujate töö tulemuslikkuse, kokkulepitud ülesannete täitmise ja tööajast kinnipidamise kontrollimise eest vastutab vahetu juht. 3.9. Amet ei hüvita kaugtööga seotud töökohaga kaasnevaid kulusid. 4. Tööaja arvestus, puhkus ja tasustamine 4.1. Tööaja arvestust peetakse kõikide teenistujate kohta. Tööaja arvestus toimub alusdokumentide aluse. 4.2. Kui peale kalendrikuu tööaja arvestust selgub, et mõjuvatel põhjustel (ootamatu haigestumine) on vajadus teha tööaja arvestuses parandus, siis tasaarveldused palga osas tehakse järgneval kuul. 4.3. Palka makstakse tööaja arvestuse kohaselt ning kooskõlas ameti palgajuhendiga. 4.4. Amet kompenseerib teenistujale reservõppekogunemise ajal tekkiva tasu vahe. Kompensatsiooni saamiseks esitab teenistuja Kaitseväelt saadud dokumendid õppekogunemise perioodi eest väljamakstud tasu kohta. 4.5. Palk makstakse sularahata arvelduse korras üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt teatatud pangakontole. 4.6. Teenistujale kohaldatakse töölepinguseaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades avaliku teenistuse seaduses sätestatud erisusi. 4.7. Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva kalendriaasta eest. 4.8. Teenistujal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. 4.9. Osade kaupa võib puhkust anda üksnes poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Samuti ei tohi järjestikuste puhkuseosade vahele jääda ainult puhkepäevi. 4.10. Teenistujal on õigus saada õppepuhkust tasemekoolituseks täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks peab teenistuja esitama avalduse ja koolitusasutuse teatise Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). 4.11. Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuse ajakavas, mis koostatakse iga kalendriaasta LENNUAMET AD 103/V12 Leht 3/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  kohta hiljemalt 31. märtsiks ja kinnitatakse peadirektori käskkirjaga RTIP-is. 4.12. Puhkuse ajakava muutmise põhjuseks võib üldjuhul olla seadusest tulenev tööandja töökorralduse hädavajalikkus, poolte kokkulepe või teenistuja isikust tulenev põhjus. 4.13. Teenistuja haigestumisel enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel sellest informeerima vahetut juhti, kes edastab teate viivitamatult üldosakonna juhatajale. Lisaks teavitamisele esitab teenistuja esimesel võimalusel avalduse RTIP-is puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kui teenistuja puhkuse ajal haigestumisest ei teavita, puhkust ei katkestata ja haigushüvitist ei maksta. 4.14. Väljaspool puhkuse ajakava puhkusele jäämise soovi korral tuleb teenistujal üldjuhul esitada RTIP-is avaldus 14 kalendripäeva enne puhkuse algust. 4.15. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb puhkus teenistuja haiguse tõttu ning puhkusetasu on üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast. 4.16. Tööandja poolt makstav töövõimetushüvitis kantakse teenistuja pangakontole koos palgaga palgapäeval. Amet hüvitab töövõimetushüvitist alates haigestumise 2. päevast. 4.17. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest hüvitatakse teenistujale eritingimuste lisatasu seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik hüvitada vaba aja andmisega. Ületunnitööks ei loeta niisugust töö tegemist väljaspool tööaega, mis tuleneb teenistuja enda vajadusest. 4.18. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise hüvitamise eelduseks on peadirektori eelnev kooskõlastus. Kooskõlastuse saamisel tuleb ületunnitöö tegemise alustamisest ja lõpetamisest informeerida üldosakonna juhatajat, kes peab ületunnitöö arvestust iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. 5. Ametiruumide kasutamine 5.1. Büroohoonesse sissepääs on avatud ööpäeva ringselt. Sissepääs toimub peamiselt peaukse kaudu läbi fuajee või hoone tagant pääsuga liftihalli. Peauks on avatud tööaegadel (E-R 8:15 – 17:15) ilma uksekaardita, teistel aegadel on avatav uksekaardiga. Hoone tagumine uks on avatav uksekaardiga. Ametiruumides viibimine peale igapäevase tööaja lõppu, puhkepäevadel ja riigipühadel on lubatud vaid ameti teenistujatele ning muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart või kellele ameti teenistuja on saatjaks. 5.2. Ameti ruumidest viimasena lahkuv teenistuja vastutab ametiruumide valve alla panemise eest. Valve maha võtmise eest vastutab esimesena ametiruumidesse sisenev teenistuja. 5.3. Ameti ruumide valve alla viimise või valve alt võtmise käigus mittetahtliku vale koodi sisestamisel sisselülitunud valehäire korral tuleb ära oodata turvatöötaja ja teavitada juhtunust finants-haldusnõunikku. 5.4. Ametiruumide ukse koodi muudetakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul finants- haldusnõuniku poolt, kes teatab uue koodi viivitamatult kõigile ameti teenistujatele ja LENNUAMET AD 103/V12 Leht 4/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart. Uksekaardi andmine ja koodi avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. 5.5. Lennuametisse pääseb uksekaardiga ameti peauksest. Uksekaart väljastatakse igale teenistujale tema tööle asumise esimesel päeval üldosakonna juhataja poolt ja tagastatakse teenistussuhte viimasel päeval. Peale läbipääsuloa väljastamist järelevalveametnikule asendab läbipääsuluba uksekaarti. Iga teenistuja vastutab tema käes oleva uksekaardi sihipärase kasutamise eest. Uksekaardi kaotamise korral tuleb sellest koheselt informeerida üldosakonna juhatajat. 5.6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt on ametis administratiivalaks riigisaladust ja salastatud välisteavet töötleva üksuse (lennundusjulgestuse osakond) kasutuses olevad tööruumid, millesse sisenedes kõik isikud tuvastatakse, registreeritakse ning milles on lubatud piiratud tasemel salastatud teabe töötlemine. 5.7. Külalise vastuvõtuks tullakse peale vastava teate saamist ameti peaukse juurde külalisele vastu ja lahkudes saadetakse külaline ameti peaukseni. Külalise ametis viibimise perioodil tagab temaga tegelev teenistuja külalise viibimise tema läheduses. 5.8. Eelnevalt teada olevate külaliste tulekust informeerib teenistuja dokumendi- ja teabehalduse spetsialisti. 5.9. Teenistuja, kes märkab ametis liikumas saatjata kõrvalist isikut, peab suunama ta vajaliku teenistuja juurde või paluma lahkuda ning teavitama juhtunust dokumendi- ja teabehalduse spetsialasti. 5.10. Üldkasutatavate ruumide (nõupidamisruumide) kasutamine broneeritakse elektrooniliselt Outlook kalendris. Ruumide mittekasutamisel vastutab ruumi broneerija broneeringu tühistamise eest vabastades ruumi kalendris esimesel võimalusel. 6. Üldised käitumisreeglid 6.1. Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt, otstarbekalt ja erapooletult. Teenistuja käitumine peab olema viisakas ja eetiline ning ta ei tohi oma tegevusega kahjustada ameti mainet. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, töölepingu seaduse, teiste seaduste, ametijuhendi ning ametit puudutavate muude õigusaktidega. Teenistuja on kohustatud täitma ettenähtud ülesandeid, sh ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohustustest. 6.2. Teenistujal peab olema korrektne ja puhas välimus. 6.3. Teenistuja peab hoidma ametis puhtust ning korda ja kasutama heaperemehelikult temale usaldatud töövahendeid ja muud ameti kasutuses olevat vara. 6.4. Teenistuja peab hoiduma tööl tegudest, mis takistavad teistel teenistujatel oma kohustuste täitmist või kahjustavad nende või ameti vara või ohustavad teenistujate tervist. 6.5. Teenistuja peab täitma Outlooki kalendrit ja märkima nii töö- kui eraasjade tõttu hõivatud või äraoleku ajad (näiteks puhkus, lähetus, koosolekud, kaugtöö, tervisepäev, auditeerimised, arstivisiidid jms), mis toimuvad tööajal. 6.6. Teenistuja peab teatama viivitamatult oma vahetule juhile, tema äraolekul asendajale või peadirektorile töötakistusest või nende ohust ning võimaluse korral ilma erikorraldusteta LENNUAMET AD 103/V12 Leht 5/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  need kõrvaldama. 6.7. Teenistuja peab hoidma nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist/töösuhte lõppemist talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, delikaatseid isikuandmeid, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. 6.8. Teenistujal on keelatud tulla või viibida teenistuses või tööl alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Nende ainete mõju all teenistuses või tööl viibimist käsitletakse teenistus- ja töökohustuste olulise rikkumisena. Ameti ühisüritustel on mõõdukas alkoholi tarbimine tolereeritav. 6.9. Teenistuja peab täiendama oma erialal vajaminevaid teadmisi kursustel, seminaridel või individuaalõppe korras lähtudes ameti ressurssidest. 6.10. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid, mis on kehtestatud vastavate eeskirjade ja juhenditega. 6.11. Teenistuja peab töökabinetist lahkumisel panema ruumis olevad tundlikke ja delikaatseid andmeid sisaldavad andmekogud kappi või seifi, et need ei oleks kättesaadavad kolmandatele isikutele. 6.12. Elukoha, pangakonto, isikut tõendava dokumendi või muude andmete muutumisel on teenistuja kohustatud sellest informeerima üldosakonna juhatajat esimesel võimalusel. 6.13. Teenistusest või töölt vabastamisel on teenistuja kohustatud andma asjaajamise üle vahetule juhile või selleks määratud isikule, tagastama tema kasutuses oleva ameti vara ja töötõendi. 7. Teenistusalased korraldused 7.1. Teenistusalased korraldused antakse kas suuliselt või kirjalikult läbi dokumendihaldussüsteemi või e-postiga. Korraldusi võib muuta või peatada dokumendihaldussüsteemis peale korralduse andja dokumendi- ja teabehalduse spetsialist. Korralduse saaja on kohustatud muutmisest või peatamisest informeerima oma vahetut juhti, kui viimane ei olnud selle muutja või peataja. 7.2. Teenistuja on kohustatud täitma vahetu juhi või peadirektori ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema otsestest teenistusülesannetest või ametijuhendist. Peadirektori korraldusest tuleb teavitada vahetut juhti. 7.3. Kui eelmises punktis nimetatud korralduse täitmine takistaks tööülesannetest tulenevate ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale ning korralduse kordamisel selle täitma. 7.4. Teenistuja peab oma ametijuhendis kindlaksmääratud teenistusülesandeid täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. 7.5. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega, ületavad korralduse andja võimupiire või nõuavad tegusid, mille tegemiseks korralduse saajal puudub õigus. 7.6. Kõik sisekorrareeglite käesolevast peatükist tulenevad erimeelsused lahendatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktide alusel. LENNUAMET AD 103/V12 Leht 6/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 8. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine 8.1. Ametnik võib avaliku teenistuse seaduse § 60 alusel kõrvaltegevusena tegutseda töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. 8.2. Ametnik peab viivitamata teavitama peadirektorit kirjalikult e-posti teel, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda punktis 8.1. nimetatud kõrvaltegevusega. Teates tuleb ära tuua kõrvaltegevuse iseloom ja kestus ning teise lepingupoole andmed. 8.3. Ametnikul on keelatud teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle. Seotud isik on: 8.3.1. ametniku abikaasa, vanavanem, ametniku või tema abikaasa vanem ning ametniku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametniku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps; 8.3.2. juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 8.3.3. juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametnik ise või käesoleva lõike punktis 8.3.1 või 8.3.4 nimetatud isik; 8.3.4. isik, keda seob ametnikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametnikku väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametniku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametniku korraldustele või tegutseb ametniku huvides. 8.4. Ametnikul on keelatud saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutustes toimuva teadusliku ja pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on teavitanud kõrvaltegevusest punkti 8.2 kohaselt. 9. Korruptsiooniennetus 9.1. Teenistujal on keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine, ametiseisundi korruptiivne kasutamine, avaliku vahendi korruptiivne kasutamine, mõju korruptiivne kasutamine, siseteabe korruptiivne kasutamine. 9.2. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena (näiteks kohvi pakkumine kohtumisel, lillekimbu kinkimine tänamise eesmärgil, kingi/meenekott seminarikorraldajalt). 9.3. Teenistuja peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest peadirektorile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta oma asutusele üle andma. Kõik teenistuskohustusi täites saadud kingitused tuleb registreerida ja hoiustada dokumendi- ja teabehalduse spetsialisti juures. Kinkide realiseerimise otsustab peadirektor. 9.4. Ametiseisundi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, LENNUAMET AD 103/V12 Leht 7/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. 9.5. Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. 9.6. Mõju korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. 9.7. Siseteabe korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. 9.8. Ametilähetustel kogutud reisiboonuspunktide kasutamist isiklikuks otstarbeks ei käsitleta ametis tööülesannete täitmisel saadava hüvena juhul kui lähetuse korraldamisel on lähtutud soodsaima hinna-kvaliteedi suhtega reisiteenuse valimisest vastavalt kehtestatud ameti siseprotseduuridele ja reisiteenuste hankelepingule. 10. Töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse üldjuhendid 10.1. Teenistuja peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning toimima nii, et tema tegevus ei põhjusta ohtu teenistujate elule või tervisele, kahju Lennuameti või muule varale, samuti kodanike varale. 10.2. Teenistuja täidab töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid korraldusi. 10.3. Teenistuja vastutab tema kasutuses olevate töövahendite (auto, aparatuur, majapidamismasinad jne) ohutu kasutamise eest, peab hoidma oma töökoha ja töövahendid korras ning puhtana. 10.4. Teenistuja on kohustatud tuleohutuse tagamiseks hoidma alaliselt vabad evakuatsiooniteed ja juurdepääsud tulekustutusvahenditele ning teadma kuidas käituda evakuatsiooni korral, elektririketest ja katkistest elektriseadmetest teavitama finants- haldusnõunikku. 10.5. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse seaduses määratletud nõudeid töökeskkonnale ning töötaja kohustusi ja õiguseid. Marelle Pihlak üldosakonna juhataja LENNUAMET AD 103/V12 Leht 8/8 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  05.01.2018 nr 1.1-1/18/5 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. AD 103 V12 Lennuameti sisekorrareeglid – lisa 1 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 14. augusti 2017 a käskkirja nr 165 p 1.1. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Telve peadirektor