Detailplaneeringu eskiisile ettepanekute küsimine

Tere Edastan teile Hiiu Vallavalitsuse kirja nr 7-1.4/1915 koos Põllu tänava äärse ala detailplaneeringu eskiisiga. Lugupidamisega Urve Mäeots sekretär Hiiu Vallavalitsus 463 6082 HIIUMAA VALD HIIU VALLAVALITSUS Saajad: - Maavalitsus - Maa-amet - Keskkonnaamet - Päästeamet - Lennuamet - SA Hiiumaa Haigla - Nuutri tn 9 kinnistu omanikud - Nuutri tn 7 kinnistu omanikud - Nuutri tn 5 kinnistu omanikud - Rahu tn 2 kinnistu omanikud - Rahu tn 2b kinnistu omanikud - Rahu tn 2a kinnistu omanikud - Põllu tn 31 // 33 // 35 kinnistu omanikud - Põllu tn 29 kinnistu omanikud - Põllu tn 32 kinnistu omanikud - Põllu tn 28 kinnistu omanikud - Hiiumaa Spordiliit - SA Hiiumaa Spordikool - MTÜ Hiiumaa Jooksugrupp - MTÜ Hiiumaa Võrkpall - MTÜ Hiiumaa Võrkpalliklubi - MTÜ Hiiu Paiud - Sulgpalliklubi Tuti - Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond - MTÜ Hiiumaa Jalgpall - Hiiumaa Orienteerujate Klubi - Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningute Selts - Jahtklubi Dago - Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker - Hiiumaa Tenniseklubi 30.11.2017 nr 7-1.4/1915 Detailplaneeringu eskiisile ettepanekute küsimine Hiiu Vallavolikogu algatas 16.02.2017 otsusega nr 334 detailplaneeringu Kärdla linnas Põllu tänava äärsele alale spordikeskuse kavandamiseks. Tänaseks on valminud detailplaneeringu esialgne eskiis, millele palume koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt ettepanekuid. Planeeringuga pannakse paika maa-ala krundijaotus, maksimaalne ehitusõigus ning üldised ruumipõhimõtted. Samuti muudab detailplaneering Kärdla linna üldplaneeringut hoonete maksimaalse kõrguse ning maa-ala juhtfunktsioonide osas. Üheks sisendiks on olnud Kärdlas 25.03.2017 toimunud spordiseminari kokkuvõte, mis on toodud detailplaneeringu eskiisi lisas. Esitatud ettepanekute alusel otsustatakse tehtavad muudatused ja seejärel viiakse läbi eskiisi avalik väljapanek ning arutelu. Täiendavalt on Hiiumaa Vallavalitsusel kavas 2018 aasta alguses korraldada arhitektuurivõistlus, et leida hoonetele parim arhitektuurne ideekavand, mille alusel oleks võimalik peale planeeringu kehtestamist alustada projekteerimisega. Palume esitada ettepanekud planeeringu eskiisi osas hiljemalt 2. jaanuar 2018. Lisa: Kärdla linna Põllu tänava äärse jätkuvalt riigi omandis oleva maa „Hiiumaa Spordikeskuse“ detailplaneeringu eskiis https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=10407 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reili Rand vallavanem Jürgen Vahtra, [email protected], 53038128 Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 75038612 92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank Hiiu maakond  Kärdla linna Põllu tänava äärse jätkuvalt riigi omandis oleva maa „Hiiumaa Spordikeskuse“ detailplaneering Detailplaneeringu eskiis Töö nr: JV1-17 Koostaja: Hiiu Vallavalitsus Planeerija: Jürgen Vahtra Hiiu vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiu Vallavolikogu 16.02.2017 otsus nr 334 Detailplaneeringu vastuvõtmine: Detailplaneeringu kehtestamine: Kärdla 2017  Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Kooskõlastused ja kaasatavad ......................................................................................................... 4 Seletuskiri ....................................................................................................................................... 5 1 Lähtepunktid ..................................................................................................................... 5 1.1 Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded ............................................................................ 5 2 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................... 5 2.1 Asukoht ning üldplaneering ............................................................................................... 5 2.2 Olemasolev situatsioon ...................................................................................................... 6 2.3 Kontaktvöönd .................................................................................................................... 6 2.4 Ühendused ........................................................................................................................ 6 3 Alusandmed ja dokumendid .............................................................................................. 7 4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................................ 7 4.1 Kärdla linna üldplaneeringu täpsustamine juhtfunktsiooni osas.......................................... 7 5 Ehitusõiguse ja olulisemate arhitektuurinõuete määramine ................................................ 8 5.1 Kärdla linna üldplaneeringu muutmine hoonete maksimaalse kõrguse osas ....................... 9 6 Tehnovõrkude lahendus ..................................................................................................... 9 6.1 Energiatõhusus .................................................................................................................. 9 6.2 Elektrivarustus ................................................................................................................ 10 6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon .......................................................................................... 10 6.4 Soojavarustus .................................................................................................................. 10 6.5 Sidevarustus .................................................................................................................... 10 7 Tulekaitse abinõud........................................................................................................... 10 8 Keskkonnakaitsenõuded .................................................................................................. 10 9 Liikluskorraldus .............................................................................................................. 11 10 Servituutide vajaduse määramine..................................................................................... 11 2 11 Haljastus ......................................................................................................................... 11 12 Turvalisus ja üldine heakord ............................................................................................ 11 13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................... 12 Joonised ........................................................................................................................................ 13 Fotod planeeringualast .................................................................................................................. 14 Lisad ............................................................................................................................................. 16 3  Kooskõlastused ja kaasatavad Planeeringu koostamise käigus tehakse koostööd ja kooskõlastatakse lahendus järgnevate isikute ja asutustega: - Maavalitsus – planeeringu järelevalve - Maa-amet – jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala - Keskkonnaamet – planeeringu keskkonnakaitse pool - Päästeamet – tuleohutus - Lennuamet – läheduses asuv kopteriväljak - AS Kärdla Veevärk – Vee- ja kanalisatsioonitrasside ühendused - Elektrilevi OÜ – elektriliitumise kavandamine - Telia Eesti AS – sidevõrkudega liitumine - AS Utilitas Eesti – kaugkütte kavandamine - SA Hiiumaa Haigla – kergliikluse läbipääs (Rahu tn 2) Planeeringu menetlusse kaasatakse naaberkinnistute omanikud ja või nende kinnistute valdajad: - Nuutri tn 9 kinnistu omanikud - Nuutri tn 7 kinnistu omanikud - Nuutri tn 5 kinnistu omanikud - Rahu tn 2 kinnistu omanikud - Rahu tn 2b kinnistu omanikud - Rahu tn 2a kinnistu omanikud - Põllu tn 31 // 33 // 35 kinnistu omanikud - Põllu tn 29 kinnistu omanikud - Põllu tn 32 kinnistu omanikud - Põllu tn 28 kinnistu omanikud Kaasatakse sportimisvõimaluste arendamisest huvitatud huvigrupid: - Hiiumaa Spordiliit - SA Hiiumaa Spordikool - MTÜ Hiiumaa Jooksugrupp - MTÜ Hiiumaa Võrkpall - MTÜ Hiiumaa Võrkpalliklubi - MTÜ Hiiu Paiud - Sulgpalliklubi Tuti - Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond - MTÜ Hiiumaa Jalgpall - Hiiumaa Orienteerujate Klubi - Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningute Selts - Jahtklubi Dago - Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker 4 Seletuskiri 1 Lähtepunktid 1.1 Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded Hiiu valla arengukava on üheks eesmärgiks seadnud rajada Kärdlasse Hiiumaa spordihall. Hiiumaa on Eestis ainuke maakond, kus puudub kaasaegne spordikeskus. Kärdla olemasolevad võimlad pärinevad Nõukogude perioodist ning on väga kehvas seisukorras, on väikesed ning nendesse ei suudeta juba täna mahutada kõiki kohapealseid tegevusi (nt puudub normaalmõõtmetega korvpalliväljak). Olemasolevate võimlate renoveerimine ei võimalda saavutada rahvusvahelistele nõuetele vastavaid sportimistingimusi ega viia läbi kõrgetasemelisi võistlusi. Olemasoleva amortiseerunud sporditaristu ülevalpidamine on kulukas. Olemasolevate võimlate asemele ega nende lähedusse ei ole võimalik mahutada kaasaegset spordikeskust koos vajamineva taristu ja spordiväljakutega. Vaatamata elanike arvu vähenemisele tõuseb elanike terviseteadlikkus ning aktiivselt sportimisega tegelejate arv, mistõttu on kaasaegse sporditaristu jaoks maa-ala kavandamine vajalik. Detailplaneeringu ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses. Detailplaneeringu kohustuslikeks ülesanneteks on: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 2 Olemasoleva olukorra analüüs 2.1 Asukoht ning üldplaneering Detailplaneeringu ala on Hiiu vallas Kärdla linna Põllu tänava serval asuv hoonestamata rohumaa (vt. Joonis 1). Planeeringuala jääb Pae tänava korterelamute piirkonna ning haigla hoonetekopleksi vahelisele alale. Kärdla linna üldplaneeringuga (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35) on määratud maa-ala juhtfunktsiooniks ca 60 % protsendi ulatuses korterelamu maa, ca 30 % ulatuses üldkasutatava hoone maa ning ca 10 % ulatuses kaitsehaljastuse maa. Planeeringuala jääb väljapoole Kärdla linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikku ala. Planeeritav Põllu tn maa-ala on reformimata ehk jätkuvalt riigi omandis olev maa, mida saab munitsipaalomandisse taotleda pärast detailplaneeringu kehtestamist. 5 Joonis 1. Detailplaneeringu ala Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisel 2.2 Olemasolev situatsioon Põllu tn 27 maa-ala on kompaktse nelinurkse kujuga hoonestamata maa-ala, mis on valdavalt kaetud loodusliku rohumaaga. Maa-alal asuvad üksikud viljapuud ning isetekkelised jalgrajad. Planeeringuala loodenurgas asub sanglepik ning idapoolses servas peenramaa. Aktiivset maakasutust alal ei ole. Maapind on Kärdla mõistes võrdlemisi reljeefne. Maapinna kõrgus tõuseb idast läände vahemikus 5,5 m kuni 11,0 m. Põllu tänava ääres kulgeb istutatud vahtrate rida. 2.3 Kontaktvöönd Maaüksusest läänes asub kolm hoonestatud elamukrunti koos hoovidega, mis on haljasribaga rohumaast eraldatud. Maaüksusest lõunasse, teisele poole Põllu tänavat jääb kolmekorruseliste korterelamute piirkond, kus 2011 rahvaloenduse andmetel elab ca. 350 elanikku ning piirkond on üks tihedamini asustatud alasid Kärdlas.Maaüksusest põhjas asub Hiiumaa haigla hoonetekompleks ning haiglat teenindav kopteriväljak. Planeeringuala idaküljel asuvad puidutööstuse hooned, mille kõrval asub lisaks ehitusmaterjalide kauplus ning muud tööstus- ning laohooned. Võttes arvesse, et suurt osa Kärdlast iseloomustab väikeste hoonemahtudega aedlinnlik miljöö mille säilitamiseks sätestab Kärdla linna üldplaneering miljööväärtusliku hoonestusala siis on planeeringualal tulenevalt kontaktvööndi hoonestusest sobilikud ka suuremahulisemad hooned. 2.4 Ühendused Umbes 400 m (umbes 4 min jalgsitee) kaugusel planeeringualast asub koolikompleks (Uus tn 4) ning Kärdla staadion (Põllu tn 18) jääb 300 m kaugusele. Põllu tänav on aktiivselt kasutatav tänav, mida kasutatakse ligipääsuks Pae korterelamutele, Rehemäe piirkonna tööstus- ja äripiirkonnale ning linnast väljumiseks/sisenemiseks. Olemasolev tänavatevõrk tagab planeeringualale hea juurdepääsu. Planeeringuala arendamine võimaldaks siduda Pae piirkonda tihedamalt linna keskosaga. 6 3 Alusandmed ja dokumendid - Hiiu Vallavolikogu 16.02.2017 otsus nr 334 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine “. - Katastriüksuste piirid (Maaamet, juuli 2017) - Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 29.05.2017 "Põllu tn geodeetiline uurimistöö" Hiiu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” - Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud 21. juuni 2012.a. määrusega nr. 35). - SA Hiiumaa Spordikool poolt koostatud spordiseminari kokkuvõte. Kontaktvööndi näitamiseks plaanidel on kasutatud: - Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 17.05.2004 "Rahu tn 2 geodeetiline uurimistöö" - Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 22.02.2006 "Põllu tn 32 Pae tn. vahelise ala geodeetiline uurimistöö" Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 02.04.2008 "Kopteriplatsi geodeetiline uurimistöö" 4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritav maaüksus on ca 3,1 ha suurune. Planeeringulahendusega moodustatakse alast 4 maaüksust (vt. Tabel 1). Linnakeskkonnas on vajalik tagada vajalikud juurdepääsud hoonetele ja rajatistele (sh. perspektiivsetele), millest tingituna on ette nähtud uued tee- ja tänavamaaks kavandatud maaüksused (Pos 2, Pos 4), et tulevikus oleks võimalik tagada läbipääsu rajamine Põllu tänavalt Rahu tn 2 suunal. Samuti võib tulevikus kasvada Põllu tänava tootmisala ja selle tagune asustus, mis vajab täiendavat läbipääsu, mistõttu on ka planeeringuala idaserva kavandatud perspektiivne tänavamaa. Tänavakoridoride vahele moodustub planeeringulahendusega kaks maaüksust (Pos 1, Pos 2). Pos 1 on kavandatud peamiselt spordiväljakutele. Pos 2 on kavandatud kultuuri- ja spordiasutuste maaks. Positsioon Pindala Planeeringuga määratud krundi kasutamise Katastriüksuse sihtotstarve (m2) otstarve Pos 1 10121 PUHKE- JA SPORDIRAJATISE MAA Ühiskondlike ehitiste maa 100% Pos 2 1225 TEE- JA TÄNAVA MAA Transpordimaa 100% Pos 3 1237 KULTUURI- JA SPORDIASUTUSE MAA Ühiskondlike ehitiste maa 100% Pos 4 14879 TEE- JA TÄNAVA MAA Transpordimaa 100% Tabel 1. Planeeringuala krundijaotus 4.1 Kärdla linna üldplaneeringu täpsustamine juhtfunktsiooni osas Kärdla linna üldplaneeringuga on määranud maa-ala juhtfunktsiooniks ca 60 % protsendi ulatuses korterelamu maa ning ca 30 % ulatuses üldkasutatava hoone maa ning ca 10 % ulatuses kaitsehaljastuse maa. Käesolev detailplaneering näeb ette üldplaneeringu muudatuse, mille kohaselt planeeritavale alale jääv korterelamu maa juhtfunktsioon muudetakse üldkasutatava hoone maaks. Vastav muudatus kantakse üldplaneeringusse pärast detailplaneeringu kehtestamist. 7 5 Ehitusõiguse ja olulisemate arhitektuurinõuete määramine Krundi hoonestusala on kantud eskiisplaanile. Väljapool hoonestusala on hoonete ehitamine keelatud. Pos 1 ehitusõigus Planeeringulahenduses on võetud arvesse, et alale on võimalik paigutada täismõõtmetes kunstmuru jalgpalliväljak, kuid planeering ei välista teiste spordialade väljakute rajamist. Näitena võimaldaks planeering, et kunstmurustaadion ehitatakse näiteks pooles ulatuses ning teisele poole alast saab rajada väljakuid teistele spordialadele. Krundi kasutamise sihtotstarve - 100% Puhke- ja spordirajatiste maa Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (ei kehti ajutistele hoonetele)* Lubatud suurim hoonete ehitisealune pind - 100 m² Lubatud suurim rajatiste arv krundil - arv ja spordiväljaku tüüp ei ole piiratud Lubatud suurim maapealsete rajatiste alune pind - piiratud krundile määratud hoonestusalaga Hoone lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast): - 6,0 m (ei kehti ajutistele hoonetele)* Hoonete lubatud suurim korruselisus -1 Katused: kalded - pole määratud materjalid - pole määratud Välisseinad - puit, kivi, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - võrk, puit Hoone tulepüsivusklass - TP-3 Kasutusviis tuleohutuse järgi - I (tegu on staadioni või spordiväljaku abioonega, spoediinventari hoiustamiseks) *Detailplaneering ei sea piiranguid ajutiste (hooajaliste) kerghallide (nt täispuhutav hall, Tsirkusetelk jms) püstitamiseks krundile määratud hoonestusalas. Ajutistele (hooajalistele) Hoonetele ehitusloa menetluses kaasatatakse naaberkinnisajsade omanikud, kelle huve või õigusi ehitise püstitamine võib puudutada. Pos 2 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve - 100% tee- ja tänavamaa Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil -0 Lubatud suurim hoonete ehitisealune pind - 0 m² Pos 3 ehitusõigus Krundi kasutamise sihtotstarve - 100% Kultuuri- ja spordiasutuste maa Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil -2 Lubatud suurim hoonete ehitisealune pind - 6000 m² (40% krundi pindalast) 8 Lubatud suurim rajatiste arv krundil - arv ei ole piiratud Lubatud suurim maapealsete rajatiste alune pind - piiratud krundile määratud hoonestusalaga Hoone lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast): - 16,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 maapealset - 1 maaalune Katused: kalded - pole määratud materjalid - pole määratud Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv, metall Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, metall Piirdeaiad - vastavalt vajadusele ning maastikuarhitektuursele projektile Tulepüsivusklass - TP1 Kasutusviis - IV kasutusviis (kogunemishoone) Planeering seab Pos 3 hoonete arhitektuurse lahenduse saamiseks kohustuse korraldada arhitektuurivõistlus. Ehitusõiguse määramisel on lähtutud pikaajalisest perspektiivist ning et kompleksi oleks võimalik arendada etapiviisiliselt. Pos 4 ehitusõigus Krundi kasutamise sihtotstarve - 100% tee- ja tänavamaa Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil -0 Lubatud suurim hoonete ehitisealune pind - 0 m² 5.1 Kärdla linna üldplaneeringu muutmine hoonete maksimaalse kõrguse osas Detailplaneeringuga muudetakse Kärdla linna üldplaneeringut hoonete maksimaalse kõrguse osas. Kärdla linna üldplaneering lk. 18 sätestab, et uue hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m maapinnast. Pos 3 krundil määratakse hoone maksimaalseks kõrguseks 16 m. Peale detailplaneeringu kehtestamist kantakse vastav erand üldplaneeringusse. 6 Tehnovõrkude lahendus 6.1 Energiatõhusus Euroopa Liidu hoonete energiatõhuse direktiivist tulenevalt peavad alates 1. jaanuarist 2019 kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad avaliku sektori hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määruse nr 55 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ kohaselt tuleb Hoone energiatõhusus peab vastama liginullenergia hoonele kehtestatud piirmäärale, milleks avaliku sektori hoonete puhul on 120 kWh/(m²·a). Kui antud piirväärtused hoone kavandamise ajal muutuvad, tuleb lähtuda ajakohastest nõuetest. Liginullenergiahoone ehitamine eeldab, et hoone peab tootma suure osa sellele kuluvast energiast. Hoone katusepinda on võimalik kasutada päikesest soojuse (kütte- ja tarbevesi) ning elektrienergia tootmiseks. Detailplaneeringu ülesandeks ei ole täpsete hoones kasutatava tehnoloogia määratlemine, küll aga saab kaardistada erinevad võimalused ning võrkudega ühendused. 9 6.2 Elektrivarustus Planeeringulahendusse kantakse võimalikud liitumiskilpide asukohad Pae ja Põllu tänava ristmiku läheduses. Planeering näeb ette trasside kulgemise kavandatud tee- tänavamaa servades. (Täieneb peale eskiisi alusel taotletud tehnilisi tingimusi). Täpne trasside kulgemine lahendatakse projekteerimise käigus. Oluline on projekteerimisel võimaldada hoone poolt toodetud elektrienergia müümine võrku tagasi 6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeringuala asub reovee kogumise kohustusega alal ning kruntidele tuleb projekteerida vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumised. (Võimalik tehnovõrkudega varustatus kantakse planeeringusse peale tehniliste tingimuste hankimist.) Projekteerimisel lähtuda: - Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001.a. määrusest nr. 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - Riigikogu 10. veebruari 1999.a. seadusest Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Hiiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri; - Kärdla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2025. 6.4 Soojavarustus Hoone ühendatakse Kärdla keskküttevõrguga. Kärdla ainus töötav katlamaja asub 300 m kaugusel. Planeeringuala on Kärdla linna üldplaneeringus määratud perspektiivselt soojatrassiga liidetava alana. (Täieneb peale eskiisi alusel võrguvaldajalt taotletud tehnilisi tingimusi) 6.5 Sidevarustus Põllu tänava servas kulgeb ELA082 fiiberoptiline andmeside kaabel, mille baasil kavandatakse kruntide sidevarustus. (Täieneb peale eskiisi alusel taotletud tehnilisi tingimusi võrguvaldajalt) 7 Tulekaitse abinõud Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Hooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ning kuni 16 m kõrged. Planeeritud Pos 3 hoonestuse tulepüsivuse klass on TP1 ja hoonete kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on peamiselt IV kasutusviis (kogunemishooned). Planeeritavate kruntide hoonestusele päästetehnikaga juurdepääsuks kasutada Põllu tänavat. Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus on Põllu tn 31 // 33 // 35 maaüksusel, ca. 100 m planeeringualast kirdes asuvast maapealsest hüdrandist. Planeeringuga nähakse ette uue maapealse hüdrandi püstitamine Põllu ja Pae tänava ristmiku lähedusse. Hoone projektid kuuluvad ehitusloa saamisel läbivaatamisele ja kooskõlastamisele Päästeameti vastava üksuse poolt. 8 Keskkonnakaitsenõuded Hiiu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi ei kuulu planeeringuala planeeringula väärtuslike maastike koosseisu. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega piirkonda, mistõttu on eriti tähtis reostusohu minimaliseerimiseks võtta 10 kasutusele kõik võimalikud meetmed. Muskattega teede ja platside sadeveed tuleb juhtida läbi nõuetekohase õlipüüduri ning seejärel planeeringuala põhjaservas kulgevat kraavi mööda Nuutri jõkke. 9 Liikluskorraldus Liikluskorralduse põhimõtted on seatud vastavalt detailplaanil toodule. Planeering sätestab põhilised tänavakoridorid ja juurdepääsud. Samuti on lahendatud kergliikluse põhimõtted. Liikluslahendused täpsustatakse ehitusprojektides. Parkimislahenduses arvestada, et hoone iga 100 m2 suletud brutopinna kohta oleks vähemalt 1 parkimiskoht. Planeeringu joonisel kujutatud parkimislahendus on tinglik ning see täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt projekteerimisel hetkel kehtivatele normatiividele. Pos 3-le kavandatud parkimine teenindab kogu kompleksi sh. spordiväljakuid. Planeering lubab perspekiivselt pikendada Pae tänavat tänav Põllu tänavalt Rahu tänavani. 10 Servituutide vajaduse määramine Spordikompleksile juurdepääsuks on vajalik määrata Rahu tn 2 planeeritud kergliiklustee ala avalikku kasutusse, et tagada juurdepääs Põhikooli poolt. Tehnovõtkude servituutide täpsed ulatused ning paiknemine selgitatakse projekteerimise käigus. 11 Haljastus Planeering näeb ette enamike Põllu tänava äärsete noorte vahtrapuude säilitamise. Samuti on planeeringuga määratud kaitsehaljastuse rajamine Pos 1 lääneserva leevendamaks spordiväljakult tulenevaid häiringuid (valgus, heli) elamualale. Kaitsehaljastuse rajamine võib olla samuti otstarbekas spordihoonetest ida poole, piirates sellega tootmisala. Haljastus peab moodustama hoonete ja rajatistega terviku, maastikuarhitektuurse lahenduse põhimõtted saadakse arhitektuurivõisluse kaudu. 12 Turvalisus ja üldine heakord Planeeringuala turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb tagada heakord ning rajada selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed. Pimedal ajal peab tagama avaliku ruumi valgustatuse. Ehitusperioodil tuleb objekt piirata ja valgustada. Objektil tuleb tagada ehitusseadmete ja masinate lukustatus. Sajuvete äravoolu tagamiseks on vajalik regulaarselt puhastada ja hooldada truupi ja kraave. Kaasaegne sporditarisu pakub kaasaegseid võimalusi erinevatele ühiskonnagruppidele, mis tõstab eeldatavalt elanike üleüldist aktiivsust ja terviseteadlikkust. Paremad võimalused noortele võivad vähendada heakorrarikkumisi, mis võivad paljuski olla tingitud vaba-aja veetmise võimaluste vähesusest. 11 13 Planeeringu elluviimine 1. Arhitektuurivõistluse korraldamine (võimalusel paralleelselt planeeringu menetlusega) 2. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine; 3. Hoonete ja rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; 4. Ehituslubade menetlemine; 5. Hoonete ja rajatiste püstitamine; 6. Kasutuslubade menetlemine; 12  Rahu tn 2a ¯ 16 11 Rahu tn 2b Põllu tn 31 // 33 // 35 VVVVV 10 Rahu tn 2 VVVVVVVVVVV 17 8 9 2 Põllu tn 29 42,0 m VVVVVVVVVVV 1 18 V Volleplats VVVVVV VVVVV VVVVVVVVVVV Nuutri tn 5 VVVV Tennisehall 100,2 m Volleplats VVVVV Pos 3 ÜK 100% Pos 1 16 m VVVVVVVVVVV VVVVVV 7 6000 m² 2 Spordihall 100% PS 2/1 6 2 60 1 14879 m² 100 m² - Pos 2 VVVVVV 15 106,6 m 0 10121 m² LT 100% - VVVVVVVVVVV Nuutri tn 7 - - 60 Kunstmuru staadion Põllu tn 31 // 33 // 35 VVVV - 2 buss 1225 m² VVVVVV Pos 4 6 LT 100% - V VVVVVVVVVVV - - VVVVVV 4,0 m - 71,8 m - 1237 m² VVVVVVV Inventari h. 50,0 m VVVVVVVVVVV Nuutri tn 9 // Elamukrunt VVVVV 3 14 VVVVVVV 6,6 m 12 19 4 13 VV 5 Krundi ehitusõigus PS -PUHKE- JA SPORDIRAJATISE MAA LT -TEE JA TÄNAVA MAA Legend V V V Kaitsehaljastus (eri kasutusotstarbest tulenevate mõjude leevendamiseks) ÜK -KULTUURI- JA SPORDIASUTUSE MAA Kopteri ülemineku- ja lähenemissektorid Avalikku kasutusse määramise vajadusega ala Krundi kasutamise sihtotstarve % Planeeritud kruntide piir Olemasolevad hooned Maks. Hoonete Suurim hoonete kõrgus suurim hoonete arv Katastriüksuste piir X Kõrghaljastus »N Põllu tn 32 krundil Põllu tn 28 ehitusalune Maks. korruselisus Planeeringuala piir Planeeritud piire maapealne/alune pind (m2) Parkimis- ! ! Nuutri tn 11 Kruntide piiripunktid Planeeritud kõnnitee kohtade Märkused: Krundi suurus arv Jalgrattaparkla 1. Detailplaneeringus näidatud hoonete ja rajatiste paiknemine on tinglik ning need täpsustatakse ehitusprojektidega. Planeeritud hoonestusala 2. Eskiisplaani koostamisel on kasutatud: Planeeritud tänav (juurdepääs Spordikeskusele) - Katastriüksuste piirid (Maaamet, juuli 2017) PÕLLU TÄNAVA ÄÄRSE JÄTKUVALT RIIGI Planeeritud spordirajatis (paiknemine on tinglik/täpsustatakse ehitusprojektiga) - Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 29.05.2017 "Põllu tn geodeetiline uurimistöö" OMANDIS OLEVA MAA " HIIUMAA SPORDIKESKUSE" Planeeritud hoone (paiknemine on tinglik/täpsustatakse arhitektuurivõistlusega) Võimalikud tribüünid Kontaktvööndi näitamiseks kasutatud: Rehemäe tee 10c - Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 17.05.2004 "Rahu tn 2 geodeetiline uurimistöö" Planeerija: DETAILPLANEERING Olemasolev kraav Jürgen Vahtra Kärdla linn, Hiiumaa vald Perspektiivne tänav - Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 22.02.2006 "Põllu tn 32 Pae tn. vahelise ala geodeetiline uurimistöö" Matto MKB poolt koostatud geodeetiline alusmõõdistus 02.04.2008 "Kopteriplatsi geodeetiline uurimistöö" Kuupäev: 28.11.17 Töö nr: JV1-17 Eskiisplaan 2 Joonis: 1/1 1:500 A2 Fotod planeeringualast Foto 1. Vaade planeeringualalt Põllu tänava suunas Foto 2. Vaade planeeringualalt Hiiumaa haigla hoonete suunas 14 Foto 3. Vaade planeeringualale kavandatava juurdepääsu asukohast. Foto 4. Vaade planeeritava spordikompleksi asukohale Põllu tänavalt 15  Lisad 16  Hiiumaa spordikool Spordiseminar 25.03.2017 Ümarlaudades otsiti vastuseid küsimustele: 1. Tegevused ja spordialad, mida soovitakse tulevikus spordikeskuses näha 2. Tuleviku spordikeskuse tugevused ja nõrkused Spordikeskuse seminaril osales kokku 46 inimest, kes kõik andsid omapoolse panuse spordikeskuse kontseptsiooni loomisse. Allpool on võimalik lugeda kokkuvõtet osalejate poolt pakutud vastuseid esitatud küsimustele. Tegevused ja spordialad mida soovitakse tulevikus spordikeskuses näha Ala Täpsustus Soojendusala jooksuring üles rõdule, 60m rada, Kergejõustik kõrgushüppesektor, kuulitõuge, kaugushüpe Tennis Minimaalselt 3 väljakut, eraldi saal 1 teleskooptribüüni ja ühe statsionaarse tribüüniga Korvpall peaareen ja 2 ristimõõtmetetes väljakut 3 väljakut kõrvuti, nagu täna 3 saali iga päev täis, vabu Võrkpall aegu ei ole Sulgpall Kaaluda koostöövõimalust tennisega Rühmatreeningute saal jooga, aeroobika, võimlemine, tants, bodypump jne purjetamine, orienteerumine, kabe, male, jt erialad, Õppeklassid noortekas Jõusaal minimaalselt 2 tõstepõrandat Squash 1 saal Kunstmuru täismõõtmetes välisväljak koos 1 tribüüniga, jalgpall sisesaal futsali mõõtmetega vehklemine Haapsalus tugevalt kaetud, kas on vaja? matisaal tai poks, maadlus Batuudisaal Saaks ka laste sünnipäevasid läbi viia Lasketiir Mudellennule oma ruum, lisaks võimalus suures saalis Mudellend lennutamiseks 1 Lauatennis rõdule Piljard Spinning Jõusaali osaks Bowling Tegevus Täpsustus Noortekas Vaba aja sisustamine, eraldi ruumid töötajatele Majutus Hostel, laagrite läbiviimiseks Kooliüritused Laadad Kontserdid Akustikaga tegeleda Saunakeskus Koos väikese basseini ja mullivanniga Võistlused ka rahvusvahelised, meistrivõistluste sarjad Laagrid Üle-Eestilised+lähi välismaa pealtvaatajatele 500-700 inimest, neist 200 on ajutised Tribüünid otsatribüünid Klubidele ruumid Büroopinnad Spordikoolile, noortekale Garaažiboksid Kas on vaja? Saab ühildada õppeklassi, seminari, noorteka ruume Seminariruumid suuremate ürituste läbiviimiseks Kohvik/pubi Laagrite, gruppide toitlustamine Spordimuuseum Kogu Hiiumaa spordiajaloo koondamine ühte kohta 2  Tuleviku spordikeskuse konseptsiooni SWOT analüüs Tugevused Harrastajate kasv nii laste- kui täiskasvanute seas Projekteerida saab hoonet algtasemel- teha täpselt selline, nagu meile vaja on Rikastab Pae tänava vaadet, loob uusi arhitektuurseid väärtusi Treeningtingumuste paranemine = tulemuste kasv, areng, treenerite ruumid Üks maja mitme asemel on kuluefektiivsem (ei pea üleval pidama mitut maja) Majutus (mitmeid kordi välja toodud)- loob võimaluse tegeleda sporditurismiga, st võimalik lisaraha teenida Haigla lähedus- esmaabi kohe kõrval Asukoht seal, kus kõige rohkem tarbijaid Ligi O-energia hoone Head ligipääsutingimused - parkimine, bussiliiklus, kopteri maandumisplats, lennujaam lähedal, Palade treeningsaal lähedal, Kärdla koolivõimla lähedal Ülalpidamiskulud madalad tänu ligi 0-energia hoonele ning saavad kaetud nii, et ülalpidamiskulud tänasega võrreldes ei kasva Suurepärane asukoht ühendamaks Paluküla terviseradasid Hiiumaa spordikeskusega Nõrkused Ehituskulud on suured (nõuab suuri investeeringuid) Kaugus erinevatest Hiiumaa piirkondadest Kaugus koolist Amortisatsioon iga m2 kohta on kõrge Ohud Suurendab Kärdla külgetõmbejõudu, lisab ääremaastumist Ajutiselt valla raha koondub sinna, piirab mujale investeerimist Igale alale entusiaste ei leidu 3 Hiiumaale tervikuna ei ole mõju tõestatud, lapsed võibolla ei hakka trennis käima Võimalused Kas suurem kooli võimla või Hiiumaa spordikeskus koos spordihalliga? Logistikaskeem läbi mõelda, et jalakäijate turvalisust suurendada Kergliiklustee kooli juurest otse spordikeskusesse Ruumide kasutuse maksimaalne planeerimine Spordikeskus ehitada üle Nuutri jõe, vahele klaasgalerii Vana saal maha lõhkuda ja ehitada uus - kas sellisel juhul mahuks keskus kooli juurde? Vähendab Hiiumaa ettevõtjate sõltuvust hooajast Põhjus, miks tulla saarele elama Tekivad uued eestvedajad, aktivistid Talentide avastamine Võimalus korraldada üle-Hiiumaalisi suurüritusi siseruumides mh väljaspool suvehooaega Koostöö haigla ja taastusravikeskusega Rahvusvahelised võistlused ja laagrid, sporditurism - kasulik Hiiumaale tervikuna Paljude tegevuste ja arenguvõimalustega keskus Täname kõiki osalemast ja panustamast! Kristi Linkov ja Laura Valting SA Hiiumaa Spordikool www.hiiumaaspordikool.ee 4