dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 08260105551 osalise lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 16. november 2012
Viit
-
Registreeritud
16. november 2012
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 II poolaasta
Toimik
0-0
Vastutaja
Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 08260105551 osalise lõpetamise määrus.pdf110 KB

Sisu (failidest)

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 08260105551 osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.11.2012.a., Tartus Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Sirle Melk Kriminaalasja number: 08260105551 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 212 lg 1, 2 - § 22 lg 3 Kahtlustatava nimi: G.G. Kriminaalasja nr 08260105551 menetlust alustati 28.10.2008.a XXX AS kuriteoteate alusel selles, et CC esitas 22.09.2008.a XXX AS-le autokindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt ta sõitis 21.09.2008.a kella 10.00-11.00 ajal Otepäält Tartu poole sõidukiga Porche Cayenne ning tundis rooli vibratsiooni ja sõiduk kaldus teelt kõrvale, samas kontrollinud rehve ta midagi kahtlast ei märganud, kuid sõitis paari kilomeetri kaugusel olevasse rehvitöökotta, kus tuvastati, et kahjustatud on kolm rehvi, millel avastati läbitorked ja sisemised vigastused. Kindlustuse kuriteokaebuse kohaselt viitasid mitmed asjaolud sellele, et CC on esitanud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid asjaolusid, millest tulenevalt on kindlustusandajale loodud ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel esitati G.G.le kahtlustus selles, et tema osutas ainelist kaasabi OÜ TT juhatuse liikme CC poolt XXX AS-le kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisel, eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Nimelt G.G., töötades Tartumaal VV OÜ-le kuuluvas rehvikeskuses, kokkuleppel CCga tellis viimase kasutuses ning OÜ-le TT kuuluvale sõiduautole Porsche Cayenne täpselt tuvastamata kuupäeval enne 09.09.2008.a AS-st neli rehvi Hankook. Seejärel, eesmärgiga luua ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi saabumisest eesmärgiga saada kindlustusandjalt hüvitist uute rehvide soetamiseks, koostas G.G. kokkuleppel CCga 21.09.2008.a kuupäevaga reklamatsiooni protokolli, milles esitas valeandmeid selle kohta, et kontrollitud kolmel rehvil Conti CrossContact UHP mõõdus 315/30R22 on mustri jääksügavus 8 mm, rehvidel tuvastatud naelavigastused veerepinnal ning rehvid ei kuulu parandamisele, kuna on sõitnud tühjalt ja vigastanud tubelessi-kihti. Nimetatud reklamatsiooni protokolli esitas CC 22.09.2008.a XXX AS-le koos autokindlustuse kahjuavaldusega, mille kohaselt sõitis CC 21.09.2008.a kella 10.00-11.00 ajal sõiduautoga Porsche Cayenne Otepäält Tartu suunas, auto vibreeris, kuid rehvid tühjad ei olnud ning sõitis lähedalasuvasse VV OÜ-le kuuluvasse remonditöökotta, kus avastati kolmel rehvil läbitorked ja sisemised vigastused. Tegelikult tekkisid torkevigastused täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 21.09.2008.a ning need olid juba parandatud VV OÜ-le kuuluvas rehvitöökojas. Samuti olid nimetatud rehvid tavapärasest kulumisest tingituna seisundis (mustrisügavuse jääk alla normi, lõikejäljed), mis ei võimaldanud neid enam kasutada. CC poolt kahjuavalduse esitamise eesmärgiks oli luua ettekujutus toimunud kindlustusjuhtumist, mis tegelikkuses märgitud asjaoludel aset ei leidnud ning saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist uute rehvide soetamiseks kindlustuspoliisi alusel, millega TT OÜ-le (mille juhatuse liige CC oli) kuuluv sõiduauto Porsche Cayenne oma kompleksuses oli perioodil 15.04.2008 kuni 14.04.2009 kindlustatud XXX AS-is. Seega osutas G.G. ainelist kaasabi CCle, kes OÜ TT juhatuse liikmena kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise teel püüdis XXX AS-ilt välja petta kindlustushüvitist summas 30 734 krooni (rehvide asendamine 35 734 krooni – omavastutus 5000 krooni). Seega on alust G.G.d kahtlustada KarS § 212 lg 1, 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo 1 toimepanemises. KarS § 212 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegemist II astme kuriteoga. 18.06.2012.a kahtlustatavana ülekuulamisel G.G. ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. G.G.d varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Teda on seitsmel korral väärteokorras karistatud rahatrahvidega, kuid kõik karistused on kustunud. Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes ning karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 kohaselt G.G. puhul puuduvad. Prokurör on seisukohal, et G.G. süü eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toime pannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. G.G. puhul on tegemist isikuga, keda varem pole kriminaalkorras karistatud, ta töötab ning tema suhtes pole menetluses ühtegi teist kriminaalasja. Antud juhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et kriminaalmenetluse raames uuritav sündmus toimus juba 2008.a septembris, seega üle 4 aasta tagasi ning kriminaalmenetluse venimine ei ole olnud tingitud G.G. käitumisest. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuriteoga varalist ega muud kahju pole tekitatud ning tsiviilhagi pole esitatud. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et G.G. näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol. Tuginedes ülaltoodule ning arvestades asjaolu, et kuriteoga kahju ei ole tekitatud, puuduvad karistust raskendavad asjaolud leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on G.G. süü väike ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse kuludeks käesolevas asjas on kaitsjale toimiku tegemise kulud summas 0,45 eurot; tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. G.G. on nõus võtma endale KrMS §-s 202 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustuse tasuda riigituludesse teatud kindel rahasumma – 500 eurot tähtajaga 16.04.2013.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 202 prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 08260105551 osaliselt menetlus G.G. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata G.G.le kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 0,45 eurot; b) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata G.G.le kohustus tasuda riigituludesse 500 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 16.04.2013.a 3. Menetluskulud: kaitsjale toimikust koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot mõista välja G.G.lt.. 4. Tõkend: ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid ja äravõetud asjad: puuduvad. 6.Vahistuse andmed: puuduvad. 7.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema 2 kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale. 8.Vastavalt KrMS § 228 lõikele 2 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. 9.Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Sirle Melk 3
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel