Kriminaalmenetluse 12221000014 lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 12221000014 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.07.2012.a., Tartus Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Sirle Melk Kriminaalasja number: 12221000014 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi: Ü.N. Kriminaalasjas nr 12221000014 alustati menetlust 08.02.2012.a.a KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel selles, et ajavahemikul 2008-2012 on ametiisiku poolt omastatud XX vallavalitsuse raha vähemalt 2032,94 euro suuruses summas. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt on alus kahtlustada Ü.N.i KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb järgnevas: Ü.N., olles 03.11.2005 XX vallavolikogu otsusega ja 04.11.2009 XX vallavolikogu otsusega valitud XX vallavanemaks, kes on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lg 1 vallavalitsuse juht, seega täites kohalikus omavalitsuses temale pandud juhtimisülesandeid, mis vastavad KarS § 288 lg 1 sätestatud ametiisiku ülesannetele, omastas ajavahemikul 31.12.2008 kuni 29.03.2012 XX vallavalitsuse vahendeid summas 2071,27 eurot. Vastavalt XX vallavanema 03.01.2007 käskkirjale ja XX vallavanema 01.04.2008 käskkirjale oli XX vallavanemale Ü.N.’ile kehtestatud sõiduki kütuse kululimiit 250 liitrit bensiini kuus, s.o 750 liitrit bensiini kvartalis. XX vallavanemale Ü.N.’ile oli väljastatud XX Vallavalitsuse poolt AS CC kütusekaart ja AS OO kütusekaart, millega Ü.N. sai kütust tankida XX Vallavalitsuse arvelt. XX Vallavalitsuse poolt väljastatud kütusekarte kasutades tankis Ü.N. ajavahemikul 01.10.2008 kuni 31.07.2011 kütust 1501,99 euro eest rohkem, kui oli temale XX Vallavalitsuse poolt kehtestatud kütuse limiit. Kütuse ülekulu tekkimine ei olnud põhjendatud ametialaste ülesannete täitmisega ja tuli Ü.N.’il endal tasuda. Ü.N. poolt tekitatud kütuse ülekulu summas 1501,99 eurot tasuti XX Vallavalitsuse poolt kütusefirmadele AS OO ja AS CC ning Ü.N.’ile esitati iga kütuse ülekulu tekkinud kvartali lõpus arve, millel oli kajastatud kütuselimiiti ületanud summa, mis tuli Ü.N. poolt tasuda XX Vallavalitsusele hiljemalt arve esitamisele järgneva kuu jooksul. XX Vallavalitsuse poolt esitati Ü.N.’ile bensiini ülelimiidi eest 31.12.2008 arve nr 1772 summas 14,34 eurot, 31.03.2009 arve nr 582 summas 88,95 eurot, 30.06.2009 arve nr 1024 summas 37,74 eurot, 31.12.2009 arve nr 1751 summas 415,33 eurot, 31.03.2010 arve nr 564 summas 76,12 eurot, 30.06.2010 arve nr 991 summas 384,53 eurot, 30.09.2010 arve nr 1315 summas 159,05 eurot, 31.03.2011 arve nr 542 summas 291,90 eurot ja 31.07.2011 arve nr 1092 summas 34,03 eurot. Seega esitati ajavahemikul 31.12.2008 kuni 31.07.2011 Ü.N.’ile bensiini ülelimiidi eest tasumiseks 9 arvet kogusummas 1501,99 eurot, mille Ü.N. tasumata jättis. Vastavalt XX Vallavanema 03.01.2007 käskkirjale ja XX Vallavalitsuse 27.01.2012 korraldusele oli XX vallavanemale Ü.N.ile kehtestatud mobiiltelefoni kululimiit 800 krooni ühes kalendrikuus, s.o 51 eurot ühes kalendrikuus. XX vallavanema Ü.N. kasutuses oli XX Vallavalitsuse poolt antud EMT võrgus olev abonentnumber. Ajavahemikul 01.11.2008 kuni 29.02.2012 oli Ü.N. kasutuses oleva abonentnumbri kulu 569,28 euro võrra suuremad, kui Ü.N.’ile XX Vallavalitsuse poolt kehtestatud mobiiltelefonikõnede kululimiit. Mobiiltelefoni kululimiidi ületamine ei olnud põhjendatud ametialaste ülesannete täitmisega ja tuli Ü.N.’il endal tasuda. Ü.N. poolt tekitatud mobiiltelefonikõnede ülekulu tasuti XX Vallavalitsuse poolt AS-ile EMT ning Ü.N.’ile esitati igal limiiti ületanud kuu lõpul arve, millel oli 1 mobiiltelefonilimiiti ületanud summa, mis tuli Ü.N. poolt tasuda XX Vallavalitsusele hiljemalt arve esitamisele järgneva kuu jooksul. XX Vallavalitsuse poolt esitati Ü.N.’ile üle limiidi olevate mobiiltelefonikõnede eest 30.11.2008 arve nr 1797 summas 46,83 eurot, 31.12.2008 arve nr 1866 summas 13,73 eurot, 31.01.2009 arve nr 263 summas 20,14 eurot, 31.03.2009 arve nr 582 summas 12,05 eurot, 30.04.2009 arve nr 761 summas 25,61 eurot, 31.05.2009 arve nr 916 summas 4,77 eurot, 30.06.2009 arve nr 1024 summas 100,3 eurot, 31.08.2009 arve nr 1207 summas 4,35 eurot, 30.09.2009 arve nr 1408 summas 13,75 eurot, 31.10.2009 arve nr 1549 summas 20,95 eurot, 30.11.2009 arve nr 1710 summas 10,65 eurot, 31.12.2009 arve nr 1749 summas 1,51 eurot, 08.02.2010 arve nr 257 summas 116,13 eurot, 28.02.2010 arve nr 410 summas 38,78 eurot, 31.03.2010 arve nr 564 summas 3,83 eurot, 30.04.2010 arve nr 710 summas 24,61 eurot, 31.05.2010 arve nr 860 summas 5,77 eurot, 30.06.2010 arve nr 991 summas 3,79 eurot, 31.07.2010 arve nr 1062 summas 12,93 eurot, 31.08.2010 arve nr 1151 summas 23,53 eurot, 30.09.2010 arve nr 1315 summas 2,61 eurot, 31.10.2010 arve nr 1459 summas 16,88 eurot, 30.11.2010 arve nr 1590 summas 6,74 eurot, 31.12.2010 arve nr 1628 summas 0,75 eurot, 28.02.2011 arve nr 392 summas 15,72 eurot, 31.03.2011 arve nr 542 summas 9,24 eurot, 30.04.2011 arve nr 702 summas 4,89 eurot, 31.01.2012 arve nr 145 summas 5,16 eurot, 29.02.2012 arve nr 244 summas 3,28 eurot. Seega esitati ajavahemikul 30.11.2008 kuni 29.02.2012 XX Vallavalitsuse poolt Ü.N.’ile üle limiidi olevate mobiiltelefonikõnede eest tasumiseks 29 arvet kogusummas 569,28 eurot, mille Ü.N. tasumata jättis. XX Vallavalitsuse arvelt kütuse ja mobiiltelefoni üle limiidi kasutamine Ü.N. poolt sai võimalikuks tänu tema ametiseisundile XX vallavanemana, kuna ametiseisundist tulenevalt oli temale väljastatud kütusekaardid ja abonentnumber, mille abil Ü.N. kasutas XX Vallavalitsuse vahendeid, nende eest tasu maksmata. Samuti Ü.N. ametiseisundist tulenevalt sai võimalikuks arvete mittetasumine pika aja vältel, kuna XX Vallavalitsus ei rakendatud tema suhtes võrdselt teiste võlgnikega sanktsioone – Ü.N.’ile ei saadetud ametlikke meeldetuletusi arvete tasumise kohustuse kohta ning vaatamata pikaajalisele võlgnevusele ei piiratud Ü.N. poolset limiite ületavat XX vallavalitsuse arvelt kütuse ja mobiiltelefoni kasutamist. Vaatamata Ü.N. regulaarsetele sissetulekutele XX Vallavalitsusest, tunnistati Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 37 lg 2 alusel 03.02.2010 XX Vallavalitsuse korraldusega ebatõenäoliseks Ü.N. poolt tasumata arvetest 366,64 euro suurune summa, 22.02.2011 tunnistati XX Vallavalitsuse korraldusega ebatõenäoliseks Ü.N. poolt tasumata arvetest 1203,23 euro suurune summa ning 25.04.2012 tunnistati XX Vallavalitsuse korraldusega ebatõenäoliseks Ü.N. poolt tasumata arvetest 462,21 euro suurune summa. 22.02.2011 XX Vallavalitsuse korraldus nõuete ebatõenäoliseks tunnistamiseks oli allkirjastatud XX vallavanema Ü.N. enda poolt. Seega omastas Ü.N. ajavahemikul 31.12.2008 kuni 29.03.2012 XX Vallavalitsuse vara kokku summas 2071,27 eurot, tankides XX Vallavalitsuse arvelt kütust ja kasutades XX Vallavalitsuse kõnelimiiti selle eest tasu maksmata, s.o pani ametiisikuna toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda kasuks pööramise Eeltoodule tuginedes on alus kahtlustada Ü.N.i KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o ametiisiku poolt valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine. 30.06.2012.a on Ü.N. KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud. Ta on avaldanud, et temale esitatud kahtlustus on arusaadav, kuid teadlikult ei ole ta kuritegu toime pannud ega soovinud võlga maksmata jätta. Oma sõnul on ta teadlik, et talle on vallavalitsuse poolt kehtestatud igakuised kütuse ja mobiiltelefoni arvete limiidid ning limiidi ületanud summa peab ta ise tasuma. Ü.N. selgituste kohaselt on bensiini ülekulu ja mobiiltelefoni limiidi ületamine tingitud asjaolust, et ta on tegelenud Euroopa Liidu poolt rahastatavate projektidega seotud asjaajamisega, mis on hõlmanud ohtralt mobiiltelefoni teel suhtlemist kui ka sõite Tallinnasse ja mujale. Projektid on olnud suunatud vallale erinevate ehituste finantseerimiseks rahade taotlemisega. XX Vallavalitsuse poolt esitatud arveid ta vaidlustanud ei ole, samuti ei ole ta taotlenud vastavate limiitide suurendamist. Ü.N. sõnul on tal arved jäänud maksmata seetõttu, et ta on isiklikult võtnud laenu XX külateatri 2 ehitamise omafinantseeringu tasumiseks. Samuti on ta võtnud isiklikke laene XX Rahvamuusikakooli ehitamiseks. Nende kohustuste tõttu ei ole jagunud raha limiitide ületamisest tingitud arvete maksmiseks. Kriminaalmenetluse kulud käesolevas asjas puuduvad. XX Vallavalitsusele on tekitatud varalist kahju summas 1909,79 eurot. KarS § 201 g 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Ü.N. puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes. Kuna ta on asunud tekitatud varalist kahju vabatahtlikult hüvitama, ei ole tema süü suur. Ü.N. on ühel korral kriminaalkorras karistatud 1987.aastal ning peale seda pole ta uusi kuritegusid toime pannud. Väärteokorras on teda karistatud kahel korral, mõlemad karistused on kustunud. Kuna Ü.N. poolt omastatud vara väärtus ei ületa olulise kahju piiri, siis puudub kriminaalasja edasiseks menetlemiseks avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et lähtuvalt Ü.N. poolt toime pandud kuriteost ning tema isikuandmetest, on teda võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Ü.N. on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 1 ja 3 ettenähtud kohustused – hüvitama XX Vallavalitsusele tekitatud varaline kahju summas 1909,79 eurot ja teha üldkasulikku tööd. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 202 prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 12221000014 menetlus Ü.N. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata Ü.N.ile kohustus hüvitada XX Vallavalitsusele tekitatud varaline kahju summas 1909,79 eurot. Tähtajaks määrata: 11.01.2013.a. Tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused) esitada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 12.01.2013.a 2) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel määrata Ü.N.ile kohustus teha üldkasulikku tööd 80 tundi. Tähtajaks määrata 11.01.2013.a. 3. Asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad. 5.Vahistuse andmed: puuduvad 6.Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: XX Vallavalitsusele, koopia määrusest anda kahtlustatav Ü.N.ile ning saata Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale. 8.Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 ja 2 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus prokuratuuri menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. 9.Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Sirle Melk 3