Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 8. juuni 2012
Sisu (failidest)
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 11260101198 lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 08.06.2012.a., Tartus
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Külli Saks
Kriminaalasja number: nr 11260101198
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: S.F., E.F.
Kriminaalasjas nr 11260101198 alustati 16.05.2011.a. menetlust selle kohta, et Tartu maakonnas,
XX kinnistult on 23.02.20011.a. kadunud ligikaudu 400 tm CC AS-le kuuluvat metsamaterjali.
Kriminaalasjas on S.F. ja E.F. kahtlustatavad KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et nemad,
ajavahemikul 17.02.2011.a – 23.02.2011.a, viisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise
eesmärgil ära Tartumaal asuvalt XX kinnistult CC’le kuuluvat metsamaterjali kokku 411,85 tm
koguväärtuses 18 563,48 eurot, mis on 120,24 tm männipalki väärtusega 7733,84 eurot; 82,61 tm
männi paberpuitu väärtusega 3083,01 eurot; 25,35 tm kuusepalki väärtusega 1569,67 eurot; 54,12
tm kuuse peenpalki väärtusega 2104,19 eurot; 79,18 tm kuuse paberipuitu väärtusega 2955,00 eurot
ja 50,35 tm haava paberipuitu väärtusega 1117,77 eurot.
Samuti ajavahemikul 23.02.2011.a – 25.02.2011.a, viisid võõra vallasasja ebaseadusliku
omastamise eesmärgil ära Tartumaal asuvalt XX kinnistult CC’le kuuluvat 106,55 tm peenpalki
väärtusega kokku 4656,71 eurot, mis on 30,82 tm kase paberipuitu väärtusega 1205,68 eurot; 3,43
tm kasepalki väärtusega 206,21 eurot ja 72,3 tm männi peenpalki väärtusega 3244,82 eurot.
Seega kahtlustatakse S.F.i ja E.F.i metsamaterjali, väärtuses 23220,19 eurot, varguses.
KrMS § 202 lg 1 ja lg 7 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud
kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur või kohus
kriminaalmenetluse lõpetada.
Kuritegu, milles S.F.i ja E.F.t kahtlustatakse, on II astme kuritegu. KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud
kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. S.F.i ja
E.F.i käitumises ei esine raskendavaid asjaolusid ning süü ei ole suur. CC AS esitas tsiviilhagi
kahtlustatavate vastu väljaspool kriminaalmenetlust ning käesolevaks ajaks on AS-le CC tekitatud
kahju hüvitatud. Kannatanu esindaja vandeadvokaadi kirjast menetlejale nähtub, et AS-l CC ei ole
enam nõudeid S.F.i ja E.F.i vastu. Lisaks sellele kinnitas Tartu Maakohus oma määrusega poolte
kompromissi, mille punkti II5. kohaselt leppisid pooled kokku, et AS CC kohustub tegema kõik,
mis mõistlikult võimalik, et lõpetada AS-i CC avalduse alusel S.F.i, E.F.i suhtes algatatud
kriminaalmenetlus metsamaterjali varguse faktis. AS CC töötaja YY, kes oma seletuses on
maininud nimetatud sündmusega seoses enda ähvardamist perekond F.F.i poolt, avaldas
ülekuulamisel, et ta ei soovi selles osas menetluse läbiviimist ning kriminaalasjas kannatanuna
osalemist. Ehkki kahtlustatavate teos on olemas varguse kuriteokoosseis, on kriminaalasi seotud
metsaraie teostamisest tulenevate poolte vaheliste varaliste vaidlustega. Arvestades asjaolu, et
kannatanu pool ei soovi kriminaalasja menetluse jätkamist ning kannatanuna menetluses osalemist,
on vaatamata kahtlustatavate poolt esialgselt suhteliselt suure kahju tekitamisele menetlushuvi
kriminaalasjas käesolevaks ajaks ära langenud.
S.F. ja E.F. on mõlemad varem kriminaalkorras karistamata, mis annab alust arvata, et
kahtlustatavate edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik määrata karistust, vaid piisab
KrMS §-s 202 lg 2 p 2 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus tasuda kindel summa
riigituludesse.
E.F. on invaliidsuspensionär ning tema regulaarne sissetulek on väike. E.F.il on võimalik maksta
riigituludesse 100 eurot. Üldkasuliku töö tegemise kohustuse määramine invaliidsuspensionärile
oleks problemaatiline paljude tööde mittesobivuse tõttu kahtlustatavale. Kriminaalasjas teiseks
kahtlustatavaks on S.F., kes on E.F. abikaasa. S.F. töötab, kuid kuna summa riigituludesse tuleb
samaaegselt maksta ka tema invaliidsuspensionil oleval abikaasal, on põhjendatud nõuda S.F.ilt
riigituludesse mitte suuremat summat kui 200 eurot.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud
kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260101198 menetlus S.F.i ja E.F. suhtes.
2. S.F.ile määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel panna S.F.ile kohustus tasuda 200 eurot riigituludesse. Määratud
rahasumma kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034796011 (SEB)
viitenumbriga 2800049780 ja selgitusena Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 08.06.2012.a.
määrus kriminaalasjas nr. 11260100238.
- Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 07.10.2012.a.
3. E.F.ile määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel panna E.F.ile kohustus tasuda 100 eurot riigituludesse. Määratud
rahasumma kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034796011 (SEB)
viitenumbriga 2800049780 ja selgitusena Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 08.06.2012.a.
määrus kriminaalasjas nr. 11260101198.
- Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 07.10.2012.a.
4. Tõkendi tühistamine: Tühistada E.F.ile ja S.F.ile kohaldatud tõkend-elukohast lahkumise
keeld.
5. Asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad
6. Vahistuse andmed: ei ole.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 sättele tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale (antakse üle) või
süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule; tsiviilkostjale või tema esindajale.
9. Vastavalt KrMS § 228 lg 1 sättele on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus
esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse
menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine
menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste
rikkumise.
Külli Saks
prokurör