Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 6. jaanuar 2012
- Viit
- -
- Registreeritud
- 6. jaanuar 2012
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 I poolaasta
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Annely Hannibal (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus)
Sisu (failidest)
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 6. jaanuar 2012. a Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 11260104696
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: XX
XX-le esitati 03.11.2011 kahtlustus KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tungis 20.10.2011 kella 21 paiku isikute grupis
koos PP ja 13-aastase RR-ga Viljandi linnas asuva panga ees kallale YY-le, keda lõi rusikaga
näkku ja jalaga vastu õlga, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist.
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kuigi antud kuritegu oli toime pandud avalikus
kohas, ei ole tuvastatud, et selle teoga oleks rikutud asjasse mittepuutuvate isikute rahu.
Kõrvalisteks isikuteks ei loeta tüli puhkemise ajal samasse seltskonda kuuluvaid isikuid. Seega
tuleb antud teod ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi.
Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani XX toime KarS §
121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse
kuni 3 aastat.
Alates 2004. aasta 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena
ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
03.01.2012 avaldasid kannatanu YY ja tema ema KK, et nad ei nõua XX-i kriminaalkorras
karistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist ei pea vajalikuks. YY kinnitusel palus XX tema
käest oma käitumise pärast vabandust ning nad on ära leppinud.
Arvestades eeltoodut – kuriteo toimepannud isik on alaealine, kannatanu ei soovi menetluse
jätkamist - võib väita, et antud kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et XX on varem kriminaalkorras karistamata. XX-i süü
nimetatud kuriteo puhul ei ole suur: KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava
asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo
suhtes.
XX oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane. Ta õpib gümnaasiumi 9. klassis. Klassijuhataja
poolt antud iseloomustusest nähtub, et XX-i käitumine võrreldes eelmise aastaga on
paranenud, kuid nädalas tuleb sageli ette, kui tüdruk käitub väljakutsuvalt ja lärmakalt, segab
tundi ja ropendab. Tüdrukuga individuaalselt vesteldes mõistab ta probleemi ning saab aru, et
käitus valesti lubades enda meeleolu ja käitumist kontrollida. Oma loomult on ta abivalmis:
aitab temale meeldivaid õpetajaid. Õppimisega võib rahul olla – ta suudab oma
mitterahuldavad hinded veerandi lõpuks vastata. XX oskab suhelda, ta on valmis andeks
paluma, kui millegagi hakkama sai. Oskab vigu analüüsida ja arvab, et suudab oma käitumist
ja töösse suhtumist parandada.
XX-i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik
mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et XX on toime pannud II astme
kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, kannatanu ei nõua
menetluse jätkamist, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks
puudub avalik menetlushuvi. XX on andnud nõusoleku teha 40 tundi üldkasulikku tööd ning
tasuda kriminaalmenetluse kulud, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane
on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema
suhtes on õigustatud ja põhjendatud.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole
suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260104696 menetlus XX osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) teha 40 (nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.07.2012.
2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot. Tähtajaks määrata: 01.07.2012.
3. Tühistada XX suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi