dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11260104696 lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 6. jaanuar 2012
Viit
-
Registreeritud
6. jaanuar 2012
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 I poolaasta
Toimik
0-0
Vastutaja
Annely Hannibal (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11260104696 lõpetamise määrus.pdf59 KB

Sisu (failidest)

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 6. jaanuar 2012. a Viljandis Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim Kriminaalasja number: 11260104696 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: XX XX-le esitati 03.11.2011 kahtlustus KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tungis 20.10.2011 kella 21 paiku isikute grupis koos PP ja 13-aastase RR-ga Viljandi linnas asuva panga ees kallale YY-le, keda lõi rusikaga näkku ja jalaga vastu õlga, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kuigi antud kuritegu oli toime pandud avalikus kohas, ei ole tuvastatud, et selle teoga oleks rikutud asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Kõrvalisteks isikuteks ei loeta tüli puhkemise ajal samasse seltskonda kuuluvaid isikuid. Seega tuleb antud teod ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani XX toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Alates 2004. aasta 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 03.01.2012 avaldasid kannatanu YY ja tema ema KK, et nad ei nõua XX-i kriminaalkorras karistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist ei pea vajalikuks. YY kinnitusel palus XX tema käest oma käitumise pärast vabandust ning nad on ära leppinud. Arvestades eeltoodut – kuriteo toimepannud isik on alaealine, kannatanu ei soovi menetluse jätkamist - võib väita, et antud kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et XX on varem kriminaalkorras karistamata. XX-i süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur: KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. XX oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane. Ta õpib gümnaasiumi 9. klassis. Klassijuhataja poolt antud iseloomustusest nähtub, et XX-i käitumine võrreldes eelmise aastaga on paranenud, kuid nädalas tuleb sageli ette, kui tüdruk käitub väljakutsuvalt ja lärmakalt, segab tundi ja ropendab. Tüdrukuga individuaalselt vesteldes mõistab ta probleemi ning saab aru, et käitus valesti lubades enda meeleolu ja käitumist kontrollida. Oma loomult on ta abivalmis: aitab temale meeldivaid õpetajaid. Õppimisega võib rahul olla – ta suudab oma mitterahuldavad hinded veerandi lõpuks vastata. XX oskab suhelda, ta on valmis andeks paluma, kui millegagi hakkama sai. Oskab vigu analüüsida ja arvab, et suudab oma käitumist ja töösse suhtumist parandada. XX-i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et XX on toime pannud II astme kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, kannatanu ei nõua menetluse jätkamist, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. XX on andnud nõusoleku teha 40 tundi üldkasulikku tööd ning tasuda kriminaalmenetluse kulud, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260104696 menetlus XX osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) teha 40 (nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.07.2012. 2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot. Tähtajaks määrata: 01.07.2012. 3. Tühistada XX suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule. 5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maiken Mardim Prokuröri abi
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel