Õhuruumipoliitika dokument

Tere Priit Edastan Lennuameti kommentaarid õhuruumi poliitika dokumendile. Meie märkused/küsimused/kommentaarid on toodud dokumendis, kuid tooks välja paar olulisemat tähelepanekut ja ettepanekut, mille osas võiks veel täiendusi teha, tooks siin eraldi välja: - Dokumendis võiks täpsemalt kirjeldatud seda, mis on suund, kuhu liikuma peab ning mida otsuste tegemisel arvestama (keda eelistada, prioriteedid, mis peab olema tagatud jne, oleks abiks FUA komisjonil otsuste tegemisel). - Õhuruumi kasutamise suurenemine ja sellega kaasnevate mõjude osa on hetkel väga ühekülgne ning seda oleks kindlasti vaja täiendada, näiteks on kindlasti ka mõju keskkonnale ja elanikkonnale (müra) jne Tervitades, Eve From: Priit Rifk [mailto:[email protected]] Sent: Friday, September 01, 2017 1:20 PM To: [email protected]; Marit Mätik <[email protected]>; Kertu Martšenkov <[email protected]>; Kristjan Telve <[email protected]>; Eve Härm <[email protected]>; 'Reet Stamm ([email protected])' <[email protected]>; [email protected]; Üllar Salumäe <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Tarmo Pihlak <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Taivo Linnamägi <[email protected]> Subject: Õhuruumipoliitika dokument Importance: High Tere päevast! Nagu oleme varasemalt kokku leppinud, panime MKMi poolt kokku õhuruumipoliitika dokumendi kavandi. Saadan selle teile täiendamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Meeldetuletuseks lisan, et dokument saadetakse kinnitamiseks ministritele ning ühtlasi oleks see õhuruumi kasutamise komisjoni töövahendiks. Praeguses etapis Riigikantseleid ei kaasaks (Rando lubas uurida nende osalust/rolli selles). Sisendit ootan teilt 22.septembriks. Peale seda saame kokku ja arutame läbi saabunud mõtted/arvamused. Kena nädalavahetust Priit Rifk Lennundustalitus MKM Eesti õhuruumipoliitika dokument 2018 Versioon Kuupäev Muudatused Kinnitatud 1.0 Vastu võetud Ministrid: LÜHENDID EANSP – Estonian Air Navigation Service Provider , Lennuliiklusteeninduse AS NATO – North Atlantic Treaty Organisation , Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NEFAB – North Europan Airspace Block , Põhja - Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa (Eesti, Läti, Norra ja Soome vaheline koostöö) SES – Single Europea n Sky , Ühtse Euroopa Taeva Initsiatiiv EUROCONTROL - The European Organisation for the Safety of Air Navigation , Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon Sissejuhatus ja Eesti õhuruumipoliitika eesmärk Eesti õhuruumipoliitika sätestab õhuruumi kasutamise riigiülesed suunised tsiviil- ja militaarlennuliiklusele. Dokument põhineb õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtetel, mis on sätestatud Euroopa Komisjon määruses nr 2150/2005 . Lisaks võtab dokument arvesse SES i suuniseid ja NEFAB õhuruumi poliitika dokumenti. Eesti õhur uumi poliitika eesmärk on esita d a õhuruumi korraldami se eest vastutavatele ametkondadele kohustus tagada õhuruumi korraldamisel läbilaske võime ja selle suurendamine tsiviil- ja militaar lennu l iiklusele selliselt, et oleks tagatud ohutu lennutegevus ning paindlikud õ huruumi kasutamise põhimõtted läbi parima te tehnilis te lahendus te . Õhuruumi paindliku korraldamise plussid avalduvad mitmeti: kasvab kulutõhusus lendude aja, distantsi ja kütuse optimeerimisest, suureneb läbilaskevõime ja vähenevad viivitused, tõhustub tsiviil- ja militaarlennunduse eraldamise metoodika ning koordineerimine samaaegselt toimuva tsiviil- ja militaarlennutegevuse vahel. Eesti õhuruumipoliitika korraldajateks on lennundusseaduses sätestatud õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon . Eesti õhuruumi kasutajad Eesti õhuruumi kasutajaskond liigitub kah eks : tsiviillennundus (äriline lennutegevus, sh äriline lennutransport, ja mitteäriline lennutegevus) ja riiklik lennundus . Äriline lennutegevus hõlmab endas Eestist väljuvaid ja Eestisse maanduvaid ning üle Eesti territooriumi toimuvaid reisijate või kaubaveoga tegelevaid lende . Riigi le o luliseks prioriteediks on l ennuühenduse d Eestist võimalikult paljudesse sihtkohtadesse , kuna lennuühendused tagavad majanduskeskkonna kasvu ja suurema konkurentsivõime regioonis. Samuti on väga oluline ka Eestist üle lendavate l endude arvu regulaarne kasv . Mitteäriline lennutegevus hõlmab endas kõik i neid õhuruumi tsiviil kasutajaid, kes kasutavad õhuruumi mitteärilis t el eesmärkidel . Nendeks kasutajateks on näiteks erapiloodid ja kerg - ja ülikergõhusõidukeid käitavad piloodid, kelle hobi ks on vabal ajal oma kuludega lendamine . Eestis kasutavad erapiloodid õhuruumi aastaringselt, ülikergõhusõidukite tegevus on aga suurem enamasti suvisel aastaajal. Valdavalt kasutab üldlennundus mittekontrollitavat õhuruumi , kuid kui lennud toimuvad mitmete lennuväljade kaudu , siis kasutatakse ka kontrollitavat õhuruumi . Riikliku lennunduse alla kuuluvad kaitseväe - , tolli- ja politsei - (sh pääste - ja piirivalve ) teenistuses toimuvad lennud. Eestile on oluline julgeoleku tagamine ja liitlas väged e kohalolu suuren emine . Ämari lennubaasi s baseeruvad õhutur b e õhusõidukid , lisaks külasta vad Eestit aastaringselt NATO liitlaste õhusõidukid mitmete õppuste raames. Eesti õhuruumi poliitika põhialused Eesti õ huruum on korraldatud selliselt, et oleks tagatud ohutu lennutegevus. Õhusõiduki käitamiseks t eenuse osutamine on üles ehitatud efektiivselt , taga d es maksimaalse läbilaskevõime ja madalaima hilinemiste taseme . Selleks toetame innovatiivsete lahenduste kasutamist. Ee sti õhuruumi struktuuri kujundamisel arvestatakse õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtteid . Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjonil on keskne roll ettepanekute hindam isel , mis puudutavad õhuruumi kasutamist , hindam isel . Õhuruumi struktuurid peavad olema korraldatud dünaamiliselt ja efektiivselt, et ei tekiks olukorda, kus teatud õhuruumi osa suletakse t avalennuliikluse jaoks. Lennuamet, Õhuväe staap ja EANS t agavad l ennuliikluse korraldamisel Eesti õhuruumis tsiviil- ja militaarstruktuuride tõhus a koostöö , mida toeta vad asjaomas ed ministeeriumi d . P iiriülene koostöö Õhuruumi korraldamisel võetakse arvesse piiriülese koostöö vajadusi, mis võivad olla nii tsiviil - kui militaar otstarbelised . NEFABi raames on riikide lennuliiklusteeninduste ja ameti asutuste vahel välja töötatud lahendus, kus lennuettevõtjad saavad vabalt valida lennumarsruuti ehk k asutada trassivaba õhuruumi, mis annab lennuettevõtjatele võimaluse opti meerida lendude ajagraafikuid ja hoida ko kku kütust ning võib aidata kaasa kulude ja heitgaaside vähendamisele. Õhuruumi kasutamise suurenemine ja sellega kaasnevad mõjud Lennutegevuse kasv Eesti õhuruumis seab ette õhuruumi läbilaskevõime piiri. Tsiviillennuliikluse kasv uga kaasnev mõju - rohkem lennuühendusi, majanduse kasv ja suurenev konkurentsivõime . Militaarlennutegevuse kasvuga kaasnev mõju – riigi julgeoleku suurenemine, samas võib kaasneda ka negatiivne mõju tsiviillennuliiklusele. Mõju on negatiivne juhul, kui militaarlennuliikluse kasvuga seonduvalt tuleb teatud õhuruumi osad sulgeda , kus kulgevad tavapärase tsiviillennuliikluse trassid , sulgeda . Õhuruumipoliitika aluste ajakohastamine Õhuruumipoliitika dokument vaadatakse läbi ja uuenda takse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Õhuruumipoliitika dokumendi ajakohastamise eest vastutab õhuruumi kasutamise korra ldamise komisjon. Kardi Simson Jüri Luik Andrus Anvelt m ajandus- ja taristuminister k aitseminister s iseminister Tallinn, ………. 2017 Algatanud õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon