Taivo Kivistik
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie 19.04.2024 nr 5-7/24-145-8
Hankija täiendav seisukoht
Austatud vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Käesolevaga esitab hankija täiendava seisukoha riigihanke „Kõnekeskuse lahenduse renditeenus“
(viitenumber 271323) vaidlustuses.
1. Vastuväited vaidlustaja seisukohtadele
1.1. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta kõnejaotuse nõuetele.
1.1.1. Hankija leiab, et kolmas isik on oma pakkumuse tehnilise kirjelduse punktis 6.1 lahti kirjutanud
oma grupis teenindamise prioriteedid. Hankija võrdles vastavuskontrolli käigus oma vajadusi
(hanke tehnilises kirjelduses sätestatut) kolmanda isiku pakkumuses esitatud kirjeldusele ning
hankija hinnangul vastab kolmanda isiku pakutu hankija tehnilises kirjelduses sätestatule.
1.1.2. Hankija on sätestanud tingimuseks "personaalsete oskuste põhiselt ja teenusgruppide järgi".
Kolmas isik on kinnitanud punktis 6.2, et agentidel on võimalik paralleelselt kuuluda mitmesse
erinevasse teenusgruppi. Kinnituste põhjal tuli hankijal hinnata pakkumus vastavaks ka selles osas.
Hankija kirjeldas oma vajadusi hanke tehnilises kirjelduses ning ei lähtunud ühestki konkreetsest
tootest ega tehnilisest lahendusest, sealhulgas vaidlustaja viidatud lahendustest "skill based routing"
või "queue based routing".
1.1.3. Hankija hinnangul tugineb vaidlustaja oma vaidlustuses ja täiendavas seisukohas liialt Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse (RIK) hanke tehnilise kirjelduse projektile, mis avaldati samuti Registrite
ja Infosüsteemide Keskuse poolt turu-uuringu osalistele. Hankija hinnangul ei puutu Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse hanke tehnilise kirjelduse projekt ja turu-uuring käesolevasse
vaidlustusmenetlusse, ega sellele eelnenud hankemenetlusse. Hankija on selgitanud, et nimetatud
tehniline kirjeldus on olnud varasema ühishanked ettevalmistamisel aluseks, kuid seda on oluliselt
muudetud. Sellekohased viited tegi hankija oma esialgses seisukohas ning leiab, et
vaidlustusmenetluses tuleb RIKi hankedokumendi projekt ja turu-uuring jätta tähelepanuta.
Millised iganes olid kolmanda isiku väljaütlemised-selgitused RIKi poolt läbiviidud turu-uuringus,
ei puutu RITi poolt läbi viidud hankemenetlusse ega käesolevasse vaidlustusmenetlusse. Ka ei ole
kolmas isik seotud oma varasemate seisukohtadega, mis on avaldatud RIKi turu-uuringu käigus.
Lisaks ei ole välistatud, et turu-uuringu läbiviimisel võisid pakkujad välja pakkuda
standardlahendustest tulenevat lahendust ning ei ole välistatud, et hankemahust lähtuvalt ei paku
kolmas isik oma standardlahendust, vaid erilahendust. Vaidlustaja väide, et hankija teadmatus RIKi
turu-uuringust pole eluliselt usutav, on küll tunnustav, kuid hankija peab siinkohal vajalikuks
märkida, et RIT pole tõepoolest kursis kõikide hankijate poolt läbiviidavate turu-uuringutega.
1.2. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta kõnesalvestise nõuetele.
1.2.1. Vaidlustaja leiab ekslikult, et hanke alustingimuste kohaselt „Kõnesalvestiste majutamine pakkuja
majutusteenusel ei ole lubatud“ sätestab mehhanismi, kuidas kõnesalvestus täpselt tekib ja välistab
seetõttu eduka pakkuja arhitektuurse lahenduse.
1.2.2. Hankija on pidanud majutusteenuse all silma pikaajalist majutust. Kõnesalvestiste pakkuja serveris
mitte-majutamise idee seisneb soovis kaitsta kõnesalvestistes peituvat võimalikku informatsiooni,
mis võib olla seotud ka andmekaitsetingimustega.
Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613
1.2.3. Hankijale on selge, et kõned käivad läbi lepingupartneri keskserveri ja info seal ka tekib. Oluline
on, et see info sinna ei jääks, vaid liiguks hankija majutusteenusele, s.t säilitatakse hankija IT-
sisevõrgu taristul.
1.2.4. Tallinna Halduskohus on leidnud, et RHS § 32 lg 1 p 2 järgi on tehniline kirjeldus RHS tähenduses
hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele
arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu
esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. Eeltoodud definitsioonist
nähtuvalt ei oma tehnilise kirjelduse koostamisel tähtsust niivõrd terminoloogiline täpsus kui just
tingimuste arusaadavus vastavas valdkonnas tegutsevale keskmisele mõistlikule isikule. Seega
tuleb hanketingimusi tõlgendada ja sisustada selliselt, nagu vastavas valdkonnas tegutsev keskmine
mõistlik isik pidi neid mõistma.1Hankija on hinnanud, et kolmanda isiku pakutud lahendus vastab
hankija seatud nõudele.
1.2.5. Vaidlustaja leiab õigesti, et iga lahenduse puhul käivad kõnega seotud andmed igal juhul läbi
keskserveri.
1.2.6. Kolmas isik on kinnitanud, et salvestus liigub koheselt keskserverist hankija sisevõrgus asuvale
majutuspinnale, kus hankija majutab tekkinud andmed pikaajaliselt. Kõnekeskuse lahendusel
salvestus koheselt eemaldub, st majutamist ei toimu. Samuti on punktis 11.3 kolmanda isiku poolt
ka kinnitatud funktsionaalsus, et salvestuste edastamine kõnekeskuse serveri ja hankija
majutuspinna vahel on turvatud. Sellega on kolmas isik hankija jaoks ammendavalt kinnitanud, et
kõnesalvestiste majutamine pakkuja majutusteenusel ei toimu.
1.2.7. Hankija leiab, et tehnilise kirjelduse punkt 11.1 ei keela pakkujal kirjeldatud arhitektuuri kasutada,
sest pole nõutud, et salvestamine peab toimuma ainult ühes etapis ja otse hankija sisevõrku, vaid
nõue on: "Kõnekeskuse lahendus peab salvestama kõik sisenevad ja väljuvad kõned hankija IT-
sisevõrgus asuvale majutusteenusele".
1.2.8. Hankija teadvustas hindamisel, et kolmanda isiku lahendusel toimub salvestamine kahes etapis,
millest nõuetekohaselt teises etapis salvestatakse kõnesalvestus hankija IT-sisevõrgus asuvale
majutusteenusele.
1.2.9. Kõnelogide nõuetele mittevastuse osas leiab hankija samuti, et on kolmanda isiku pakkumust
õigesti hinnanud. Vaidlustaja on tõlgendanud tehnilise kirjelduse punkti 11 nõudeid nende sisu
moonutavalt. Kõnede salvestuse nõue on küll hankedokumendis koondatud üldpunkti 11 alla, mille
juurde on koondatud ka kõnelogide funktsionaalsed nõuded, aga nende koondamine on hankija
jaoks oluline, et kõnelogi ja kõnesalvestust saaks hilisemal info töötlemisel käsitleda ühe kogumina.
Tehnilise kirjelduse punktides 11.1 -11.4 on selgelt määratud, et hankija IT-sisevõrgus asuvale
majutusteenusele tuleb majutada vaid kõnesalvestised.
2. Pakkumuse sisuline kontroll
2.1. Arvestades hangitavat lahendust, peab hankija oluliseks selgitada ka sisulist kontrolli lähtuvalt hanke
esemest.
2.2. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et hankija pole teostanud pakkumuse sisulist kontrolli. Osapooltele
on hankemenetluse algusest olnud alusdokumentidest nähtavad hanketingimused, nii hankeeseme
tehniline kirjeldus kui ka hankemenetluse hindamise kohta sätestatu.
2.3. Vaidlustaja, kelle majandustegevus on seotud hanke esemeks oleva teenuse osutamisest, pidi ja peab
mõistma, et sellise lahenduse sisuliseks kontrollimiseks justkui ’reaalelus’ (vaidlustaja 16.04.
seisukoha p 3.5 ’Kolmas isik ei ole demonstreerinud TK toodud nõuetele vastavat Kõnekeskust.)
kontrollimise võimalus puudub. Vaidlusaluses hankes on hankija oluliselt seotud pakkuja kinnitustega
ning peab seda ka täielikult usaldama. Sisulisele hindamisele viitab ainuüksi asjaolu, et hankija ei ole
pealiskaudselt jaatanud kolmanda isiku pakkumuses esitatut, vaid on selle kohta esitanud ka
täpsustavaid küsimusi.
2.4. Hankija formaalne kontroll vaidlusaluse hanke puhul kätkeb endas vajalike dokumentide ja kinnituste
olemasolu kontrollimist ning ainuvõimalik sisuline kontroll on sisulise vastavuse hindamine, mida
hankija on teinud lähtuvalt pakkujate kinnitustest ja kirjeldustest.
2.5. Võttes arvesse, et hindamise alused olid osapooltele nähtavad hankemenetluse algusest saadik, ei saa
vaidlustaja tema suhtes ebasoodsa otsuse tegemise korral asuda seisukohale, et hanketingimused ei
taga sisulist kontrolli. Sellisel juhul pidanuks vaidlustaja vaidlustama hanke alusdokumendid.
1
TlnHKo 3-15-3055, p. 13 (19.01.2016)
2/3
2.6. Objektiivselt hinnates on vaidlustusmenetluses kontrollitav, kas hankija on täitnud temale seatud
kohustused vastavustingimuste hindamisel. Hankija on kehtestanud hanke alusdokumentides
tingimused, millest hankija on üheselt ka pakkumuste hindamisel lähtunud. 19.12.2019 otsuses nr 3-
19-1464, p 16, on ka Riigikohus asunud seisukohale, et kuivõrd hankemenetlus põhineb suurel määral
pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada, tuleb hankemenetluses pidada
piisavaks ka pakkuja enda kinnitusi (kui seadus ei sätesta teisiti ning hankija ei ole nõudnud vastavate
asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid).
2.7. Hankija leiab, et on hindamisel lähtunud riigihangete seaduses sätestanud nõuetest ning hanke
alusdokumentides sätestatust. Kolmanda isiku pakkumus on kontrollitud ning vastab hanketingimustes
sätestatule.
Kokkuvõtvalt leiab hankija, et vaidlustuses esitatud väited põhinevad eeldustel ning hankija poolt
hanke esemele seatud tingimuste moondamisest. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Fredy Bogomolov
jurist
Lisaadressaadid: Esecom International OÜ
Telia Eesti AS
3/3