vaidlustuskomisjoni juhataja
ANGELIKA TIMUSK
Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie 12.04.2024 nr 5-7/24-36-11
[email protected]
Täiendav seisukoht
Austatud vaidlustuskomisjoni juhataja ANGELIKA TIMUSK
Käesolevaga avaldab hankija oma täiendava seisukoha „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine
raamlepinguga“ (viitenumber 263728), osa 3 (sülearvuti klass 2 soetus) hankevaidlustuse osas.
1. Hankevaidlustuse menetluse käigus on vaidlustaja püüdnud iga hinna eest näidata hankija tegevust
kolmanda isiku pakkumuse hindamisel puudulikuna. Selle tarvis on vaidlustaja asunud manipuleerima
enda käsutuses olevate kinnituskirjadega ehkki talle on teada, et ettevõtted on rutakalt antud eksitava
sisuga kinnituskirjad (nt Eesti klaviatuuri puudumise kohta) tagasi võtnud. Hankija leiab, et vaidlustaja
selline tegevus on pahatahtlik.
2. Kogu vaidlustusmenetluse käigus pole vaidlustajal olnud soovi mõista hankija selgitusi. Hankija on
püüdnud selgitada ning jääb nende seisukohtade juurde (täielikult avaldatud esialgses seisukohas):
2.1. Eesti klaviatuur. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab, et pakutud klaviatuur
tuleb hinnata nõutud Eesti klaviatuuriks.
Asjaolu, et klahvidel on täiendavaid märke, ei muuda seda vaidlustaja sõnade kohaselt
„hübriidklaviatuuriks“. Hankija leiab, et vaidlustaja poolt menetlusse toodud väide hübriidklaviatuur on
ekslik ja eksitav. Ehkki hankija ei lähtunud standarditest, millele vaidlustaja on viidanud, tuleb mõista,
et vaidlustaja väide hübriidklaviatuurist just tema enda viidatud standardite tõttu ei pea paika.
Vaidlustaja viidatud hübriidklaviatuuri ei eksisteeri. Standardite kohaselt on kas Eesti klaviatuur või
Rootsi klaviatuur vms. Kui ühel klaviatuuril esinevad mitme klaviatuuri tunnused, siis tuleb mõistlikult
hinnata, et tegemist ongi nii Eesti kui ka Rootsi asetusega klaviatuuridega. Ka standardites öeldakse
üheselt, et Eesti klaviatuuri aluseks on algselt võetud Soome ja Rootsi klaviatuur ning kahe klaviatuuri
erinevus on üksnes viie klahvi osas.1 Kolmanda isiku pakutud seadmel ei ole erinevust ka viie klahvi
osas, kuivõrd need sisaldavad kahe standardi märke.
Viimase väite käsitluse juures tuleb siiski rõhutada, et hankija ei saanud ega tohtinud hindamisotsust
tehes lähtuda standarditest. Standardi rakendatavusele on hanke(vaidlustus)menetluse jooksul viidanud
üksnes vaidlustaja, tõlgendades hankija seatud tingimusi ebaõigesti.
Samuti on hankija esialgses seisukohas edastatud fotodelt tuvastatav klaviatuuri altvalgustus kõikide
klahvide puhul ning ilma silmale märgatava erinevuseta. Ka selles osas on vaidlustaja püüdnud ära
arvata esiteks kolmanda isiku pakkumust ning teiseks hankija hindamisotsuse vigu, püüdes luua
illusiooni asjaoludest, mida tegelikkuses kolmanda isiku pakkumuse puhul ei esine.
2.2. USB-saatja väljaulatus arvuti korpusest. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab,
et tal puudub alus pidada kolmanda isiku pakutud seadme USB-saatja väljaulatust arvuti korpusest
mittevastavaks.
Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse algusest püüdnud väita, et mitte kuidagi pole võimalik, et kolmanda
isiku pakutud seadme puhul vastaks USB-saatja väljaulatus arvuti korpusest kriteeriumile maksimaalselt
0,7 cm.
Asjaolu on hankija poolt hinnatud vastavaks lähtuvalt tootja esindaja allkirjastatud kinnitusest. Hankija
ei sätestanud hankemenetluses alust mõõtmisteks ning mõõtmisi pakkumuste hindamisel ja seadmete
1
https://www.eki.ee/itstandard/2000/klaviatuur.shtml
Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613
testimisel läbi ei viidud. Samuti ei äratanud kolmanda isiku poolt pakutava seadme USB-saatja
väljaulatus seadme korpusest hankijas kahtlusi, et see ei pruugi vastata sätestatud kriteeriumile.
Vaidlustusmenetluse (osa 2 istungi eel) otsustas hankija mõõta kolmanda isiku pakutud seadme USB-
saatja väljaulatuvat osa. Mõõtmistulemus on käesolevale seisukohale lisatud (Foto 4 Hankija
mõõtmistulemus).
Vaidlustaja väited mõõtmistulemustest on eksitavad, kuivõrd hankija ja kolmas isik ega ka
vaidlustuskomisjon ei saa veenduda, et tegemist oleks kolmanda isiku poolt pakutud ning testimisele
esitatud demoseadmega. Arvesse võttes vaidlustaja pahatahtlikke püüdlusi andmetega manipuleerida, ei
saa hankija olla veendunud, et vaidlustaja ei jäta ka siinkohal asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid
lisamata.
Eelkõige jääb hankija oma esialgses seisukohas esitatu juurde (isegi kui jaatada mõõtmistulemusi) on
hankija kehtestatud täpsusklass kümnendiku täpsusega, mitte sajandiku täpsusega. Seega kõik näitajad
kuni 0,79(9)2 cm tuleb hinnata vastavaks. Hankijat heidutab mõttekäik, mille kohaselt hankija võib küll
kehtestada tingimused, aga seda tingimust laiendatakse meelevaldselt. Võib küsida, kas juhul kui hankija
mis iganes järgmises hankes on tingimus täpsusega 0,799 ühikut või 0,7999999 ühikut, võib tekkida
vaidlus järgmise taseme täpsusklassi üle (s.t mittevastavus vastavalt 0,7995 või 0,79999995 korral).
Eelnevast tulenevalt leiab, et kolmanda isiku pakkumus on hankija poolt ka selles osas õigesti vastavaks
tunnistatud.
2.3. Ekraani heledustugevus. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab, et pakutud
seadme ekraani heledustugevus tuleb hinnata vastavaks.
Ka ekraani heledustugevuse puhul on vaidlustaja esitanud mõõtmistulemused, mis ei ole saavutatud läbi
kolmanda isiku poolt hankemenetluses testimiseks toodud seadme mõõtmise.
Hankija leiab endiselt, et kuna alusdokumendid nägid ette kontrolli üksnes esitatud tõendite alusel, ei
olnud ega ole hankijal võimalik läbi viia kolmanda isiku toodud seadme ekraani heledustugevuse
mõõtmist.
Hankija lisab, et isegi vaidlustaja poolt läbi viidud mõõtmistulemuste jaatamise korral jääb keskmiseks
mõõdetud tulemuseks vähemalt 915 nitti, mis punktide seisu hankemenetluses ei mõjutaks.
Seega on hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavust hinnanud õigesti.
2.4. Aku mahutavus. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust ning leiab, et pakutud seadme aku
mahutavus tuleb hinnata vastavaks.
Hankijal puudub alus kahelda tootja kinnituses aku mahutavuse kohta ning vaidlustaja ei ole lisanud
menetlusse ka asjakohast tõendusmaterjali millele vastu vaielda. Hankija on kontrolli teostamisel
lähtunud alusdokumentides sätestatust, seega tuvastanud vastavuse õigesti.
Hankija viitab, et kolmas isik oma 8. aprilli 2024.a täiendavas seisukohas on viidanud asjakohaselt
samalaadsele välistusele ka teiste seadmete puhul. Aku mahutavuse varieerumine on tehniliselt niivõrd
kompleksne nähtus, et kõik akude tootjad on sunnitud võimalike õigusvaidluste vältimiseks lisama oma
testimise tulemusele klausli aku mahutavuse varieerumise kohta.
2.5. Pakkuja usaldamine. Hankija mõistab nii vaidlustaja kui ka kolmanda isiku ärilisi huve, kuid leiab, et
käesolevas vaidlustuses püütakse avada dimensioon, mille tagajärgi osapooled valmis taluma ei ole.
Kogu vaidlustusmenetluse jooksul heidetakse hankijale ette pakkuja (seekord kolmanda isiku)
usaldamist. Hankija leiab, et pakkuja usaldamine (ja pakkuja usaldusväärsus) on hankemenetluse üks
olulisemaid elemente. Olukorras, kus hankijad peavad kahtlema kõiges, mida pakkujad deklareerivad
ning dokumentaalselt tõendavad, jääb hankijale tõepoolest üle nõuda kas pakkujatelt endilt kõige osas
kinnitusi ja tõendeid või tellida ise ekspertiise. Selliselt muutub riigi jaoks (aga ka pakkujate jaoks juhul
kui hankija nõuab nt sertifitseeritud mõõtmistulemusi hankemenetluse käigus, aga pakkumine ei osutu
vastavaks või edukaks) hankimine äärmiselt ebasoodsaks. Tõenäoliselt vähendaks selline tegevus
üleüldse ettevõtjate huve hankemenetluses osaleda ning sellisel juhul pole ka riigihangete
aluspõhimõtete kohane konkurents tagatud.
Eelnevast tulenevalt palub hankija vaidlustuskomisjonil jätta rahuldamata vaidlustusega esitatud
mõtteline taotlus hankija poolt mitte usaldada pakkujaid ning kinnitada seeläbi hankijale, et pakkujate
usaldamine hankemenetluses on lubatav.
3. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustaja menetluskulud tuleb
jätta tema enda kanda.
3.1. Alternatiivselt, vaidlustuse rahuldamise ning hankija otsuste kehtetuks tunnistamise korral palub
hankija vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustaja menetluskulude mahtu objektiivselt ning neid olulisel
2
(9)- lõpmatus
2/3
määral vähendada, kuivõrd vaidlustaja on vaidlustusmenetluse käigus esitanud korduvalt samu tõendeid
ning oma seisukohti venitanud üksnes enda eelmiste seisukohtade kopeerimise arvelt lisades üksikuid
uusi väiteid. Sellise tegevusega on vaidlustaja koormanud nii vaidlustuskomisjoni kui ka teisi
menetlusosalisi jättes mulje mahukast menetlusest ning suurest tehtud tööst. Hankija hinnangul on
vaidlustaja 08.04.2024.a 16-leheküljelises seisukohas üksnes 4 punkti, mida vaidlustaja pole sellises
sõnastuses varasemalt menetluses avaldatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Fredy Bogomolov
jurist
Lisad: Foto 4 Hankija mõõtmistulemus
Lisaadressaadid: ATEA AS (vaidlustaja) Advokaadibüroo HEED Entsik
Ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising (kolmas isik)
3/3