Seisukoht

ANGELIKA TIMUSK Teie 25.03.2024 nr 12.2-10/49 Riigihangete vaidluskomisjon [email protected] Meie 28.03.2024 nr 5-7/24-36-3 Endla 13, 10122 Tallinn SEISUKOHT riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (viitenumber 263728) osa 3 vaidlustuses Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood: 77001613 Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Hankija esindaja: Fredy Bogomolov, jurist e-post: [email protected] Vaidlustaja: Atea AS Registrikood: 10088390 Järvevana tee 7b, Tallinn 10138 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane Advokaadibüroo HEED Entsik e-post: [email protected] Kolmas isik: Green IT OÜ registrikood 11306239 e-post: [email protected] Telia Eesti AS registrikood 10234957 e-post: [email protected] AS SEB Liising registrikood 10281767 e-post: [email protected] 1. Asjaolud ja menetluskäik 1.1. Hankija viis läbi avatud hankemenetluse „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (edaspidi hange). Hankija tegi 11.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/28-1 hanke osas 3 järgmised hankeotsused: 1.1.1. tunnistas vastavaks vaidlustaja pakkumuse; 1.1.2. tunnistas vastavaks kolmanda isiku ühispakkumuse; 1.1.3. tunnistas edukaks kolmanda isiku ühispakkumuse. 1.2. Hankija edastas teate tehtud hankeotsustest riigihangete registri kaudu 12.03.2024. 1.3. Vaidlustaja esitas vaidlustuse, milles leiab, et hankija otsused, millega tunnistati hanke osas 3 Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613  vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus, on õigusvastased ja rikuvad vaidlustaja majanduslikku huvi saada ja sõlmida ühe pakkujaga raamleping osas 3. 1.4. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine hanke osas 3 ei ole põhjendatud ning kooskõlas RHS §-ga 3 ja §-ga 114. 1.5. Vaidlustaja on esitanud eelduslikud väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta hanke alusdokumentides sätestatule. Vaidlustaja leiab, et 1.5.1. kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule, kuna klaviatuur ei ole hankes nõutud tootjapoolne Eesti klaviatuur ning ei ole integreeritud klahvide altvalgustusega; 1.5.2. kolmanda isiku pakutud seadme müratase ei ole vastav hanke alusdokumentides sätestatule; 1.5.3. kolmanda isiku pakutud lisaseadmed ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule (USB saatja ulatub arvuti korpusest 0,77 cm kaugusele); 1.5.4. hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti hindepunkte hindamiskriteeriumis „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“, kuna kolmanda isiku pakutud seadme ekraani helendustugevus ei saa olla 1000 nitti, vaid on vähem; 1.5.5. hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti punkte ka hindamiskriteeriumis „Aku mahutavus“, kuna kolmanda isiku eeldatavalt pakutud sülearvuti HP aku tegelik mahutavus ei ole tõendatult 51 Wh. 1.6. Vaidlustaja taotleb vaidlustuse läbivaatamist istungil ning vaidlustusasja materjalide juurde kolmanda isiku poolt hankijale testimiseks toodud sülearvuti koos lisaseadmetega välja andmist hankija poolt. 2. Hankija seisukoht ja põhjendused 2.1. Hankija leiab, et vaidlustus on üles ehitatud üksnes eeldustele ning hanke alusdokumentides sätestatu meelevaldsetele tõlgendustele. Hankija on toiminud riigihangete seaduse ning alusdokumentides sätestatu kohaselt, järgides seejuures kõikide osapoolte põhjendatud huve ja õiguseid. 2.2. Hankija annab vastused vaidlustuses esitatud väidetele nende esitamise järjekorras ning selguse huvides jagab need osadeks vastavalt seisukoha punktis 1.5 toodule. 2.3. Esmalt annab hankija seisukoha vaidlustaja taotlustele vaidlustuse läbivaatamiseks istungil ning kolmanda isiku poolt hankijale testimiseks toodud sülearvuti koos lisaseadmetega välja andmiseks hankija poolt. 2.4. Hankija leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik ka ilma istungita. Lähtuvalt hanke alusdokumentidest on hankes esitatavad tõendid üksnes dokumentaalsed ning hankija läbiviidud hindamise õiguspärasuse tuvastamiseks istungi pidamine vajalik ei ole. Hankemenetluses esitasid pakkujad hankijale testimiseks ka oma pakutavad seadmed, kuid testimise juurde ei loonud hankija muud kriteeriumit kui ainult see, et seadmed tuleb testimiseks tuua. Vaidlustuses ei ole viidatud, et vaidlustaja kahtleb, kas kolmas isik on hankijale seadmed testimiseks toonud, seega selles küsimuses vaidlus puudub. Vaidlustuskomisjoni istungil seadmete vaatlemine, s.t vaidlustaja taotluse rahuldamine, ei saa kaasa tuua teistsugust hindamisotsust, sest hanke alusdokumentides ei ole sätestatud kriteeriumeid testimiseks toodud seadmete füüsiliseks hindamiseks. Samuti on kolmas isik oma pakkumuses viidanud ärisaladusele, seega, kuuluvad ärisaladuse alla ka testimisele toodud seadmed ning nende vaatlemise juurde ei tohi vaidlustaja ka istungil pääseda. 2.5. Seetõttu leiab hankija, et vaidlustaja taotlused vaidlustuse lahendamiseks istungil ning kolmanda isiku poolt hankijale testimiseks toodud sülearvuti koos lisaseadmetega välja andmiseks hankija poolt, tuleb jätta rahuldamata. (1) 2.6. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakutud klaviatuur ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule, kuna klaviatuur ei ole hankes nõutud tootjapoolne Eesti klaviatuur ning ei ole integreeritud klahvide altvalgustusega. 2.7. Hankija leiab, et kolmanda isiku pakutud klaviatuur vastab hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning deklareeritud nõuetele vastavuse kohta on esitatud ka tõendid. Klaviatuuril on olemas vajalikud märgid ja kõik eesti tähestiku tähed. 2/7 2.8. Eesti klaviatuuri ei ole saavutatud kleebiste läbi. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses kinnituse, et kleebiseid ei ole kasutatud. Samuti on kinnitus Balti müügiesindajalt, et klaviatuur ei ole ümbertöödeldud (leitav riigihangete registris vaidlusaluse hanke 3. osa kolmanda isiku pakkumuses vastavustingimuste 14. küsimuse kolmandas failis 3_14_1, täpsemalt leheküljel 1). 2.9. Samuti on kolmanda isiku pakutud seadme kõik klahvid altvalgustatud, mida tõendab lisatud foto 1. Hankija on veendunud lisaks dokumentaalsetele kinnitustele ka vaatluse teel, et altvalgustus toimib Eesti asetuses nõutud tähemärkidel, sealhulgas “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä”, “Š” ja “Ž”. Seega on vaidlustaja esitatud väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta ekslikud ning üksnes oletuste pinnalt esitatud. 2.10. Ärisaladusega hankija seisukohta lisab hankija dokumendi „Foto 1“. Sellelt nähtub kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuri altvalgustuse toimivus kõikide klahvide puhul ning Eesti klaviatuuri olemasolu. 2.11. Vaidlustaja on hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid tõlgendanud ekslikult ning seeläbi jõudnud ebaõigete järeldusteni. Nimelt leiab vaidlustaja, et Eesti paigutusega klaviatuuri nõude (Eesti paigutusega ning klahve märgistustega: „<“, „>“ ja „windows klahvi“ sisaldav klaviatuur) sätestamine tähendab, et paigutus peab vastama standardile EVS 8:2008 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“. Standardist lähtumise nõuet ei ole hankija hanke alusdokumentides kehtestanud, ega saanud ka sellest hindamisel lähtuda. Kui hankija oleks siiski lähtunud hindamisel eelnimetatud standardist, saaks hankijale ette heita, et hankija on hindamise käigus lisanud tingimusi, sest hankija koostatud tehniline kirjeldus sellist nõuet ei sätesta. 2.12. Vaidlustaja on seevastu õigesti leidnud, et Eesti klaviatuuri eripäradeks on muuhulgas täpitähed (Ü, Õ, Ö, Ä), nende asetus klaviatuuril ja erinevate märkide-sümbolite asukoht ja koospaiknemine klahvidel. Näiteks Õ-täht esineb üksnes eesti keeles ja on vaid Eesti paigutusega klaviatuuril (seejuures erinevalt teistest klaviatuuridest on Eesti klaviatuuril Õ-täht eraldi klahv koos §-märgiga). Samuti on Eesti klaviatuuril näiteks eraldi klahvina täht Ü. Need nõuded on ka kolmanda isiku pakutud sülearvuti puhul täidetud. (2) 2.13. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakutud seadme müratase ei ole vastav hanke alusdokumentides sätestatule, ega ole ka tõendatud. 2.14. Hankija on seisukohal, et lähtuvalt hanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodikast on kolmanda isiku pakutud seadme müratase vastav alusdokumentides sätestatule ning ka tõendatud. 2.15. Hankija on hanke alusdokumentide lisas 8 vastavustabel osa 3 (leitav riigihangete registrist alusdokumentide alt) sätestanud tingimuseks, et müratase (helirõhk) ei tohi ületada operaatorile režiimil „operating CPU“ 35 dB või režiimil “50% operating CPU“ 35 dB (ISO 7779 standardile vastava mõõtmise tulemusena, deklareerituna ISO9296 standardile vastavalt). 2.16. Kolmanda isiku pakkumuses jäävad kõik nõutud näitajad soovitud normi piiresse (asjaolu tõendab pakkumuse juurde esitatud deklaratsioon, 8. küsimuse esimene dokument 3_8_1_). 2.17. Hankija selgitab, et hindamismetoodika kohaselt esitatakse pakkumuse juurde ka tõend (hanke alusdokumentide lisas 8 vastavustabel osa 3: veerg E- „Viide allikale (pakkuja peab viitama pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele, sh lehekülje nr ja dokumendi nimetus ja/või Interneti leheküljele, kus hankija saab kontrollida esitatud väärtuste vastavust)“). Tõendile on sätestatud täpsem nõue hanke alusdokumentides (sätestatud tehnilises kirjelduses, leitav riigihangete registrist alusdokumentide alt), mille punkti 3.10 kohaselt peab pakkumus „sisaldama sülearvutite täielikku tootja spetsifikatsiooni. Lisatoodete spetsifikatsioon lisada nende olemasolul. Tootja spetsifikatsiooni all käsitleb hankija tootja poolset tooteinfot pakutava asja osas.“ 2.18. Hankija ei viinud hankemenetluse, sealhulgas hindamise ja testimise raames, läbi mistahes mõõtmisi, et tuvastada, kas pakkumuses esitatud näitajaid (ning tõendid) vastavad tegelikkusele. Sellist võimalust ei näe ette hanke alusdokumendid. 2.19. Seega teostati pakkumusega esitatud vastavustingimustele vastavuse kinnituse kontrolli seadmete testimisega valitud hindamiskriteeriumitele, mis vastavad kõik hanke alusdokumentidele. Testseadmete abiga sai hankija veenduda pakkumuste sisulises 3/7  vastavuses. Seadmete testimine oleks võinud kaasa tuua küsimusi seadmete vastavuse kohta, mida hankija oleks saanud pakkujatelt läbi selgitustaotluste küsida, et veenduda pakkumuse vastavuses hanke alusdokumentidele. 2.20. Täiendavalt testiti tingimustele vastava sülearvuti koostoimimist koos testimiseks toodud monitoriga, sh nõutud sülearvuti laadimine läbi monitori, Daisy-Chain funktsionaalsus, monitori USB-hub funktsionaalsus (nt hiire-klaviatuuri toimimine ühendatuna monitori USB porti). 2.21. Vastavuskontrolli teostamise sisulisust on hinnanud ka riigikohus oma lahendis 3-20- 1198/58 järgnevalt: „Pakkumuste hindamise pädevuse annab seadus hankijale, mitte hankijast sõltumatutele asjatundjatele. Hindamine võib osal juhtudel põhineda, aga ei pea põhinema eksperdiarvamusel (EKo C-19/00: SIAC Construction, p 45). (p 17) Avatud hankemenetluses soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks sätestatud kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist (RKHKo 3-17-2718/30, p 22), kuid hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume. Kui hankija siiski soovib alakriteeriume kasutada, tuleb seda teha hankedokumentides (direktiivi 2014/24 põhjendus 45; EKo C-532/06: Lianakis jt, p-d 38, 44- 45; C-470/99: Universale Bau, p 99). (p 18) Kui hankija määrab detailid või alakriteeriumid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida. Hankija ei või hindamiskriteeriume ega alakriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist. Alakriteeriumide sätestamisel ei ole hindamisel piisav koondhinde andmine, vaid esitada tuleb ka alakriteeriumile vastavad osahinded. Hankija võib pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist määrata niisuguste alakriteeriumide suhtelise osakaalu, mis sisuliselt vastavad hindamiskriteeriumidele, kuid seda kolmel tingimusel: esiteks ei tohi muuta hindamiskriteeriume; teiseks ei tohi kehtestada tegureid, mis oleksid pakkumuste koostamist võinud mõjutada; kolmandaks ei või alakriteeriumide osakaalu määramise aluseks olla midagi, mis võib mõnd pakkujat diskrimineerida (EKo C-6/15: Dimarso, p 26; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 33). (p 19) Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid seda võib pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Vajaduse korral võib jätta metoodika ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (EKo C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. (p 20) Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (EKo C-19/00: SIAC Construction, p 44). Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta peab olema põhjendatud ja teistele pakkujatele tuleb esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes (vt ka RKHKo 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. (p 21) Konsensuslik hindamine ei ole kollegiaalses komisjonis keelatud. Kohus ei pea hindamiskomisjoni otsuste kontrollimisel uurima, kuidas kujunes üksikute komisjoni liikmete seisukoht ja kas see muutus menetluse käigus. (p 26)“1 2.22. Seega ei saa hankijale ette heita justkui poleks ta teostanud kontrolli piisava põhjalikkusega, kuivõrd hankija lähtus vastavuse hindamisel enda kehtestatud nõuetest. Nii ei saanud hankija testimise käigus luua täiendavad alakriteeriume, sest seda ei olnud hanke alusdokumentides ette näinud. 2.23. Eelnimetatud selgitused kehtivad ja on samad kogu vaidlustuses esitatud väidete kohta 1 Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020.a otsus 3-20-1198/58. 4/7  kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuses esitatud seadmete mittevastavuse ümberlükkamiseks. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei korda hankija tõenditele esitatavaid nõudeid ega testimise sisu teistes seisukoha punktides. 2.24. Seega ei ole vaidlustaja etteheited kolmanda isiku pakkumuses esitatule ega hankija poolt tehtud hindamisotsusele põhjendatud. (3) 2.25. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakutud lisaseadmed ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule (USB saatja ulatub arvuti korpusest 0,77 cm kaugusele). 2.26. Hankija leiab, kolmanda isiku pakkumuses deklareeritud väärtus on vastav ja tõendatud hanke tingimuste kohaselt (leitav riigihangete registris vaidlusaluse hanke 3. osa kolmanda isiku pakkumuses vastavustingimuste 14. küsimuse kolmandas failis 3_14_1, täpsemalt leheküljel 1, punkt 13). 2.27. Hanke alusdokumentide lisa 8 osa 3 leht „K1 Lisaseadmed“ rida 36 kohaselt on hankija sätestanud tingimuseks juhtmevaba arvutihiire ja klaviatuuri komplekti puhul, et USB saatja peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. 2.28. Hankija on andnud tehnilise kriteeriumi kümnendiku täpsusega. Vaidlustaja poolt esitatav väide, et kolmanda isiku pakutav USB saatja ulatub sülearvuti korpusest eemale vähemalt 0,77 cm ehk rohkem kui hankes lubatav „mitte rohkem kui 0,7 cm“, on ekslik kuna kriteerium ei ole 0,70 (sajandiku täpsusega), vaid on 0,7 (kümnendiku täpsusega). Seega oleks mittevastav USB saatja sülearvuti korpusest väljaulatuv osa 0,8 ja rohkem. 2.29. Samuti on oluline mõista, et mõõtmised teostas vaidlustaja ise, oletataval arvutil, kusjuures ei ole teada ka lisaseadme arvutisse paigaldamise korrektsus ega mõõteseadme taadeldus. 2.30. Lisaks eeltoodud selgitustele kehtib ka seisukoha 3 osa puhul hankija esitatud väide, et väärtus oli kolmanda isiku poolt deklareeritud ja tõendatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole hankijal alust selles kahelda. 2.31. Seega ei ole vaidlustaja etteheited kolmanda isiku pakkumuses esitatule ega hankija poolt tehtud hindamisotsusele põhjendatud. (4) 2.32. Vaidlustaja leiab, et hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti hindepunkte hindamiskriteeriumis „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“, kuna kolmanda isiku pakutud seadme ekraani helendustugevus ei saa olla 1000 nitti, vaid on vähem. 2.33. Hankija seatud nõue (hanke alusdokumentide lisas 8 vastavustabel osa 3) „Vähemalt 300 nitti“ on hankija hinnangul kolmanda isiku pakutud sülearvutil täidetud. 2.34. Hindamisel punktide jagamisel on lähtutud kolmanda isiku pakkumuses esitatud 1000 nitti pakkumuses deklareeritud ja vastavalt hankija kehtestatud nõudele ka tõendatud (tõend leitav riigihangete registris vaidlusaluse hanke 3. osa kolmanda isiku pakkumuses vastavustingimuste 8. küsimuse esimesest failist 3_8_1_). 2.35. Kolmas isik on kinnitanud oma pakkumuses sisse ehitatud privaatsusfiltriga koos esitatud ekraani heledustugevuse näitajat 1000 nitti. Pakkuja peab olema teadlik tehnilises dokumendis esitatud kitsendusest ja valeandmete esitamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest. Kui tegelik heledus oleks olnud madalam, oleks pakkuja pidanud esitama madalama näitaja kuna pakkuja kohustus on esitada tõesed andmed. 2.36. Samuti on hankija veendunud sülearvuti ekraani heledust vaatlusel hinnates, et kolmanda isiku pakutava seadme ekraani maksimaalne heledus on märgatavalt heledam kui vaidlustaja pakkumuses pakutava sülearvutiga sarnase (samade näitajatega) sülearvuti maksimaalne ekraani heledus. Hankijal puudub kahtlus, et esitatud näitaja ei ole õige. 2.37. Privaatsusfiltri funktsionaalsus on hankijal nõutud täpsustusega - võib olla kas eraldi paigaldatav või sisse ehitatud. Hankija on teadlik, et nii paigaldatava kui ka sisse ehitatud privaatsusfiltri funktsiooni sisselülitamisel on ekraani heledus madalam, sealhulgas tootja spetsifikatsiooni kohaselt ka privaatsusfilter, mida on pakkunud vaidlustaja enda sülearvutile. Nii eraldi paigaldatava privaatsusfiltri kasutamisel kui ka sisse ehitatud privaatsusfiltri funktsiooni rakendamisel on ekraani nähtav heledus mõlemal juhul märgatavalt madalam. 5/7 2.38. Hankija leiab, et hindamisotsust tehes on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, kuna ka teistel pakkujatel, kes ei kasuta sisse ehitatud privaatsusfiltrit, vaid eraldi paigaldatavat, ei ole küsitud eraldi paigaldatava privaatsusfiltri mõju ekraani heledusele, ega hinnatud tegelikku ekraani heledust koos paigaldatud privaatsusfiltriga, vaid lähtudes tootja tehnilisest spetsifikatsioonist ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita. 2.39. Seega on vaidlustaja etteheide hankija ebaõige hindamise osas alusetu. 2.40. Hankija juhib vaidlustuskomisjoni tähelepanu ka asjaolule, et hankija ei saa kehtestada hindamismenetluse käigus täiendavaid nõudeid. Sarnaselt ei ole hankijal ka vaidlusaluses riigihanke menetluses võimalik kahelda deklareeritud ja nõuetekohaselt tõendatud kriteeriumites, kuivõrd hankija ei ole kehtestanud täpsemaid nõudeid esitatavatele tõenditele. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud tõendid ei tekitanud hankija hinnangul ka vajadust läbi selgituste asjaolusid täpsustada, seega lähtus hankija üksnes kolmanda isiku pakkumuses esitatud üheselt tõlgendatavatest tõenditest. Hankija vastupidises tegevuses, kus nõutaks kehtestatud kriteeriumitest erinevaid tõendeid, saaks hankijale ette heita ebavõrdset kohtlemist ja uute nõuete kehtestamist menetluse käigus. 2.41. Ärisaladusega hankija seisukohta lisab hankija dokumendid „Foto 2“ ja „Foto 3“. Nendelt nähtuvad samal ajahetkel sama kaameraga tehtud kõrvuti asetsevate sülearvutite ekraanide maksimaalne valgustustugevus. Vasakul kolmanda isiku pakutud seadme ekraan ilma privaatsusfiltrita, mis tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt valgustugevusega 1000 nitti. Paremal võrdluseks hankijal kasutuses olev teise tootja sülearvuti (mis on samade näitajatega kui vaidlustaja pakutud) ilma privaatsusfiltrita maksimaalse valgustugevusega tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt 300 nitti. Pildilt nähtub, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraan on oluliselt eredam. 2.42. Seega on ekslik vaidlustaja väide, mille kohaselt oleks hankija pidanud koheselt märkama, et deklareeritud 1000 nitti pole võimalik või on ebareaalne number. Hankijal ei olnud alust ka seadmete vaatlemisel kahelda, et esitatud number võiks ebakorrektne olla, kuna on näha, et võrreldes 300 niti tugevusega on erinevus hõlpsasti märgatav. (5) 2.43. Vaidlustaja leiab, et hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti punkte ka hindamiskriteeriumis „Aku mahutavus“, kuna kolmanda isiku eeldatavalt pakutud sülearvuti HP aku tegelik mahutavus ei ole tõendatult 51 Wh. 2.44. Hankija hinnangul on kolmanda isiku pakkumuses esitatud näitaja 51 Wh „Design capacity“ ning see vastab hankija tehnilistele tingimustele. Samuti on pakkuja esitanud nõuetekohase tõendi (tõend leitav riigihangete registris vaidlusaluse hanke 3. osa kolmanda isiku pakkumuses vastavustingimuste 8. küsimuse esimesest failist 3_8_1_, täpsemalt leheküljelt 5) enda deklareeritud väärtuse kinnitamiseks. Hankijal puudub alus pakkuja esitatud deklaratsioonis ning tõendis kahelda. 2.45. Hankija selgitab, et pakkuja poolt viidatud erinevad mõjutused aku mahutavusele ja selle vähenemisele on üldtuntud. Kolmas isik on ka oma pakkumuse tõendiga esitanud täiendava selgituse, et aku mahutavus väheneb loomulikul teel mittekasutamisel ning ajast, kasutamisest, keskkonnast, temperatuurist, süsteemi konfiguratsioonidest, aplikatsioonidest, seadeldistest, energia juhtimise sätetest ja teistest asjaoludest lähtuvalt. Asjaolule on viidanud ka vaidlustaja ise (vaidlustuse punkt 14.1). 2.46. Seega on vaidlustaja etteheide hankija ebaõige hindamise osas ja kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse osas alusetu. 2.47. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et kogu vaidlustus on üles ehitatud ennatlikele oletustele ning hanke tehniliste tingimuste meelevaldsele tõlgendamisele. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta täies ulatuses rahuldamata. 3. Menetluslikud küsimused ja taotlused 3.1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 3.2. Menetluskulud. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. 3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Hankija taotleb vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 6/7 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Fredy Bogomolov jurist Lisad: Lisa 1. Volikiri Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse esindamiseks 7/7  Meie 30.01.2024 nr 1-4/24-71 VOLIKIRI Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (registrikoodiga 77001613) , tegutsedes oma seadusliku esindaja direktor Ergo Tars isikus, volitab õigus-ja hankeosakonna juristi, Fredy Bogomolov (isikukoodiga 39509203530), esindama Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust ning tegema kõiki menetlustoiminguid kohtutes haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades kõigi õigustega, mis seadusega menetlusosalisele on ette nähtud ning Rahandusministeeriumi juures asuvas Riigihangete Vaidlustuskomisjoni vaidlustusmenetluses koos kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ette nähtud hankijale või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule. Samuti esindama Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust kui tööandjat töövaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonis. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.2024 või esindaja töösuhte lõppemiseni ning on antud edasivolitamise õiguseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ergo Tars direktor Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613