Töövõtuleping

TÖÖVÕTULEPINGU nr 25-1-7/46 ERITINGIMUSED Tallinn 2025. a Tervise Arengu Instituut, registrikood 70006292, asukoht Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab direktor Annika Veimer (edaspidi nimetatud tellija või pool või koos töövõtjaga pooled) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), registrikood 70003572 asukoht Tervise 30, 11316 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Ivar Prits (edaspidi nimetatud töövõtja või pool või koos tellijaga pooled), sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on töövõtja poolt kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstalde süstlajääkide analüüsimine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende jääkide suhtes (edaspidi nimetatud töö) lähtudes uuringuprojektist „Eesti kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes 2025“ (lisa 1), ning tulemuste edastamine TAI-le. Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 2. Töö teostamise tähtpäevad 2.1 Töövõtja kohustub töö teostama töö hiljemalt 13.12.2025. 3. Lepingu hind 3.1 Tööde kogumaksumuseks on 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot. Töö maksumus tugineb Kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud narkootilise ainete määramise hinnakirjal (§ 27 6) (https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023062?leiaKehtiv). Kokku analüüsitakse 345 süstalt. Lepingu hind tasutakse töö üleandmise-vastuvõtmise akti alusel koostatud arve alusel. 3.2 Töövõtja ei ole käibemaksukohuslane. Tasumine toimub pärast üleandmis-vastuvõtmisakti(de) tellijapoolset kinnitamist töövõtja poolt esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3 Töövõtja kohustub arved esitama e-arvetena (vajadusel kasutades näiteks teenust: https://www.rik.ee/et/e-arveldaja ) ning märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 4. Erisätted töövõtulepingute üldtingimustest 4.1 Erinevalt üldtingimustes sätestatust on töövõtjal õigus peale töö vastuvõtmist tellija poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi töövõtja saada tulu. Muus osas töö kasutamine töövõtja poolt toimub tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Teose autorile jääb AutÕS § 12 lõikes 1 punktis 1 ja 2 nimetatud õigus. 5. Volitatud esindajad 5.1 Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katri Abel-Ollo tel 5449 0723, e-post [email protected] 5.2 Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Aime Riikoja, tel 663 6701, e-post: [email protected] 6. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste leping lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: Lisa 1 – Eesti kahjude vähendamise teenuste osutamisel kogutud süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes 2025. 9. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käeolevale lepingule ja selle lisadele: 9.1 Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektrooniliselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel aadressil https://www.tai.ee/et/TVL2023 . Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Tellija: Töövõtja: Annika Veimer Ivar Prits direktor direktor Tervise Arengu Instituut Eesti Kohtuekspertiisi Instituut allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt  Lisa 1. Eesti kahjude vähendamise teenuste osutamisel kogu tud süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes 202 5 KAVANDATAVA UURINGU KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Narkootikumide tarvitamise uurimiseks on Eestis kasutusel erinevaid uuringumeetodeid nagu riskirühmade ja rahvastikupõhised levimus uuringud ning piirkondlikud narkootikumide jääkide reoveeuuringud . Lisaks on a lates 2021. aasta st võetud kasutusele kromatomassispektromeetrili ne meetod uurimaks kasutatud süstalde narkootikumide jääk e . E sim ene katsetus kasutada Eestis sellist metoodikat tehti Tallinna ja Narva kahjude vähendamise keskuste baasil , millele järgnes 2022. aastal kõikide Eesti kahjude vähendamise teenuste kaasamine uuringusse (Abel-Ollo et al ., 2021 , 2023 , 2024 a,b ) . Uuringud on õigustanud ennast ja andnud kinnitust, et sellist uuringumetoodikat on otstarbekas rakendada . Edaspidi on kogu Eestit hõlmavat uuringut plaanis hakata läbi viima iga-aastaselt. Uuringu eesmärgiks on saada piirkondlik ülevaade süstitavatest narkootikumidest. Uuringut koordineeri b Tervise Arengu Instituut, keemilise analüüsi te ostab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Metoodika eelisteks on võrreldes tarvitajate seas läbiviidavate rahvastikupõhiste uuringutega vähene ajakulu, lihtne valimi moodustamine ja keemilise analüüsi objektiivsus. Selline uuring on tõhus narkoturu seiremeetod, mis annab hea ülevaate nii kahjude vähendamise keskuste klientidest kui ka piirkondlikest erinevustest ainete tarvitamisel. Objektiivne info tarvitatavast ainest ja nende kombinatsioonidest on väga oluline, et koheselt ja adekvaatselt reageerida üledoosiennetuse ja teiste vajalike kahjude vähendamise ning abi tegevustega. Ka teistes riikides on sarnane uuringumetoodika kasutusel. Analüüsi minevad s üstlad kogutakse linnade kahjude vähendamise teenuste ja süstlakogumise spetsiaalsete konteinerite juurest ( Néfau et al ., 2015; Lefrançois et al ., 2016). Selliste s üstlajääkide iga-aastaste uuringu tega alustati Euroopa linnades laiemalt 2017. aastal. Uuringusse kuuluvad linnad moodustavad võrgustiku ESCAPE ( The European Syringe Collection and Analysis Project ). Ka Eesti osaleb alates 2020. aastast ESCAPE võrgustikus, edastades EMCDDA ESCAPE platvormile Tallinna tulemusi. Lähiriikide linnadest on uuringus osalenud Helsingi , Riia, Vilnus ja Oslo (EMCDDA 2021) . Keemilise analüüsi teevad uuringus olevate linnade teadus ja ekspertiisiasutused, a nalüüsiks kasutava d laborid kromatograafilis i ja spektroskoopilis i meeto deid. Süstlajääke on küll uuritud vaid paar aastat, kuid see metoodika on ennast juba tõestanud, kui reaalajas toimiv ja vääruslik informatsiooni allikas süstitavatest ainetest ( Lefrançois et al ., 2016 ) . UURINGU TEOSTAJAD Tervise Arengu Instituut: Projekti algatamine ja juhtimine, rahastamine vastavalt esitatud arvetele, süstalde transport EKEI’sse ja projekti tulemuste avaldamine. Katri Abel-Ollo Uimastite ja sõltuvuste osakond Narkootikumide valdkonna juht, teadur Tervise Arengu Instituut Paldiski mnt 80 1 0 617 Tallinn Julia Hristojeva Uimastite ja sõltuvuste osakond vanemspetsialist Tervise Arengu Instituut Paldiski mnt 80 10 617 Tallinn Anne Murd Uimastite ja sõltuvuste osakond vanem spetsialist Tervise Arengu Instituut Paldiski mnt 80 10 617 Tallinn Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: Süstalde säilitamine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keemiline analüüs hiljemalt 202 5 detsember . Tulemuste edastamine Tervise Arengu Instituudile ja uuringuraporti koostamisel vajaliku lisainformatsiooni edastamine TAI-le . Kontaktisik: Aime Riikoja Keemiaosakonna juhataja Kohtuekspertiisi Instituut Tervise 30, 13419 Tallinn telefon 663 6701 UURINGU FINANTSEERIMINE Rahastuse allikas: TAI, riigieelarve Uurimismaterjali (süstalde) transpordi ning säilimise eest transpordi ajal vastutab TAI. Transpordi kulud katab TAI. Proovide säilitamise analüüsimiseni, analüüsimise ning tulemusete edastamise TAI-le tagab EKEI, mille eest esitab arve TAI-le , eeldatava kogumaksumusega kuni 35 000 € . AJAKAVA: Uuringu ajakava kuude kaupa , aprill ─ detsember 20 2 5 Tegevus aprill mai jun jul aug sep okt nov det Protokolli koostamine, läbirääkimised uuringu partneritega X Süstalde korje X X Süstlajääkide analüüsimine X X X X X X X Koostöö uuringu partneritega X X X X X X X X R aporti koostamine X X X Raporti kooskõlastamine X X X VALIM Eestis on 2015. aasta andmetele tuginedes 15−44-aastaste vanusegrupis hinnanguliselt 8600 (95% UV 7700−9700) narkootikume süstivat inimest (Raag et al ., 2019). Narkootikumide süstivate inimeste p iirkondlikku jaotust ei ole teadusartiklis välja toodud. Siiski saab ravi ning kahjude vähendamise teenusepakkujate ja politsei hinnangul väita, et peamised piirkonnad, kus narkootikume süstivad inimesed elavad on Harjumaa, Tallinn ja Ida-Virumaal, Kohtla-Järve ja Narva. 202 4 . aasta lõpu seisuga oli Eesti erinevates piirkondades 35 kahjude vähendamise teenuse osutamise tegevuskohta, millest 1 5 olid statsionaarsed keskused , kolm apteeki, 15 väljatööl põhinevat üksust ja kaks eriotstarbelist bussi. Enamik kahjude vähendamise teenuseid asub Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid teenuseid pakutakse ka Pärnus, Tartus ja Paides. Kahjude vähendamise bussid liiguvad Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus (kokku 24 piirkonda). Need on kaubikutüüpi bussid, milles on spetsiaalne varustus ja nõustamisruum, kus pakutakse erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Eestis oli 202 4 . aastal ligi 3 764 kahjude vähendamise teenuse kasutajat ja teenust külastati aastas üle 9 1 000 korra. 202 4 . aastal jagati kahjude vähendamise teenuste kaudu üle 1 9 00 000 süstla ja nõela. 202 5 . aastal moodustatakse valim enamiku Eesti kahjude vähendamise keskus te ja väljatöö baasil ( T abel 1) . Valimisse võetakse ka mobiilse teenuse poolt kogutud kasutatud süstlad. Rakvere Maxima Südameapteek uuringu valmisse ei võeta kuna tegemist alternatiivse keskusega Convictuse statsionaarsele teenusele ja apteeki külastav kahjude vähendamise klientuur ei too sinna süstlaid tagasi. Tabel 1 . 202 5 . aasta uuringu valim Koht (nii statsionaar kui väljatöö) Jaotatud steriilsete süstalde arv keskustes 202 4 Uuringusse võetud süstalde arv linnas * TALLINN 1 3 5 MTÜ Convictus Eesti (Plasti tn) 70 898 15 MTÜ Convictus Eesti (Lastekodu tn) 437 168 30 MTÜ Convictus Eesti (Sitsi tn) 211 216 30 MTÜ Convictus Eesti (buss) 302 327 30 MTÜ Pealinna Abikeskus (Magasini tn) 85 339 30 MAARDU 15 MTÜ Convictus Eest (Kallasmaa tn) 17 217 15 NARVA 60 Viljandi Haigla (Partisani tn): 165 411 30 Viljandi Haigla (Buss): 58 104 15 V iljandi Haigla ( Kreenholmi tn) - 15 KOHTLA-JÄRVE 30 MTÜ Me aitame sind (Ravi tn) 31 037 15 MTÜ Me aitame sind (Sõpruse tn) 14 734 15 PAIDE 15 MTÜ Kahjude Vähendamise Keskus (Aiavilja tn) 9 775 15 RAKVERE 15 MTÜ Convictus Eesti (Laada tn) 7 037 15 TARTU 60 Tartu Raekoja Apteek 137 934 30 Tartu Tasku apteek 15 017 15 Tartu mobiilne teenus - 15 PÄRNU 15 Pärnu mobiilne teenus . 15 KOKKU 345 * Keskustest, kus jaotatud steriilsete süstalde arv on ligi 75 000 või üle võetakse valimisse 30 süstalt UURINGU KIRJELDUS (süstalde kogumine, ettevalmistus ja analüüs) S üstlaid kogutakse peaaegu kõi gist Eesti kahjude vähendamise teenustest, mis tegelevad süstlavahetusega. S üstalde kogused jaotuvad vastavalt tabelile 1. Valmist jääb välja ainult Rakvere Maximas asuv apteek, kuhu ei viida tagasi kasutatud süstlaid. Minimaalne ühest statsionaarsest keskusest uuringusse kogutav süstalde arv on 15 ja maksimaalne 30 . Keskustest, kus jaotatud steriilsete süstalde arv on ligi 75 000 või üle võetakse valimisse 30 süstalt , teistest 15 (EMCDDA 2021). Süstlaid koguvad ja valivad uuringusse Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste keskuse uuringuga seotud töötajad koostöös kahjude vähendamise keskuse personaliga . Süstlad valitakse välja juhusliku valiku alusel, kuid nad peavad olema visuaalselt terved ja tunduma hiljuti kasutatud. Vanemaid ja vigaseid süstlaid uuringusse ei valita, et vähendada süstal korduvkasutuse võimalust ja vältida keemilise analüüsi ebaõnnestumist liiga kaua halbades keskkonnatingimustes olnud süstla puhul. Uuringusse valitavad süstlad tulevad erinevatest nn anuma kihtidest, võimalusel erinevatest anumatest ja korjatakse ka erineval ajaperioodil (ühe kuu jooksul), et vältida ühe tarvitaja poolt keskusesse utiliseerimiseks toodud suuremat kasutatud süstalde kogust. Teiste riikide kogemusel on enamus uuringusse sattunud süstlad standardsed 1 ml, kuid uuring ei välista ka teisi süstlatüüpe. Uuringu valimisse valitud süstlad pannakse turvalisse torkekindlasse väikesesse konteinerisse. Süstalde valimisel kasutavad töötajad kõiki võimalikke kaitse ja ohutusmeetmeid (torkekindlad kindad, näpitsad, desinfitseerimisvahendi olemasolu jne). Pärast süstalde väljavalmist ja transpordikonteineritesse panemist viiakse need 48h jooksul Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus need kuni analüüsini –20 °C juures külmutatakse. Analüüsi käigus s üstla sisu ekstraheerit akse 1 ml metanooliga viiel korral, ning valatakse puhtasse katseklaasi (joonis 1). Katseklaasi pandud süstlajääkidega m etanoolilahus filtreeritakse enne analüüsi, et vältida tahkeid osakesi lahuses, mis võivad kahjustada analüüsi vahendeid. Joonis 1 . Süstlajääkide ekstraheerimise juhend. Keemeiliseks a nalüüsiks kasuta takse kromatograafilisi ja spektroskoopilisi meetodeid. Näitena on teised riigid kasutanud järgnevaid meetodeid: gaas kromatograafia (GC), ülikõrge - või kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (UHPLC või HPLC) koos mono- või tandem- massispektromeetria ga (MS või MS / MS) ( Néfau ​​et al ., 2015; Lefrançois et al ., 2016) UURINGU PIIRANGUD Narkootilise aine tuvastamine süstlas ei pruugi alati viidata, et seda ainet on süstitud selle süstlaga. On võimalus, et narkootiline aine sa t tus süstlasse ka süstlasse tõmmatud vere kaudu, kus oli juba eelnevalt muul viisil tarvitatud aine. Samas eksperdid hindavad sellist võimalust suhteliselt väikeseks. Näiteks teiste riikide süstlajääkide analüüsile tuginedes leitakse süstlajääkidest THC-d h arva, samas kanepiproduktide tarvitamist peetakse ka süstivate tarvitajate juures kõikjal laialt levinuks . Keemiaeksperdid hindavad samuti süstlajääkide analüüsim e eto dit suhteliselt tundlikuks, kus suure tõenäosusega selgub analüüsis süstla sees olnud aine, mitte kokkupuu tel verega süstlasse sattunud aine . Üheks uuringu piiranguks peetakse ka, et kui ühe süstla analüüsimisel esineb seal mitmeid erinevaid aineid, siis ei ole võimalik eristada, kas see on tingitud süstla korduvkasut usest ühe või mitme erineva inimese poolt (EMCDDA 2021). KASUTATUD K IRJANDUS Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A, Murd A. Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A, Murd A. Eesti kahjude vähendamise teenuste osutamisel kogutud süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes . Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 202 3 . Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova, A, Murd A. Eesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes. Uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023 . Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 202 4 a . Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Murd A, Mitt M. Eesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes 2024 . Uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2024 b . Lefrançois E, Esseiva P, Gervasoni J-P, Lucia S, Zobel , F, Augsburger M. Analysis of residual content of used syringes collected from low threshold facilities in Lausanne , Switzerland . Forensic Sci . Int 2016,266:534−540. Néfau T, Charpentier E, Elyasmino N, Duplessy- Garson C, Levi Y , Karolak S. Drug analysis of residual content of used syringes : A new approach for improving knowledge of injected drugs and drug user practices . Int . J. Drug Policy 2015, 26(4) : 412 − 419. Raag M, Vorobjov S, Uusküla, A. Prevalence of injecting drug use in Estonia 2010−2015: a capture-recapture study . Harm Reduct . J. 2019, 16:19. doi : 10.1186/s12954-019-0289-3 Technical report . An analysis of drugs in used syringes from sentinel European cities Results from the ESCAPE project , 2018 and 2019. EMCDDA; 2021.