Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmine

KORRALDUS 31.10.2025 nr DM-126602-24 Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmine 1. OTSUS Arvestades AKTSIASELTS KIVILUKS 29.02.2024 esitatud taotlust nr T-KL/1021665-3 ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 § 6 lg 21, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta ettevõttele AKTSIASELTS KIVILUKS maavara kaevandamiseks antud tähtajalist keskkonnaluba nr KL-508031 kehtivusajaga kuni 10.02.2050 aadressil Lääne- Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, Kõrkküla külas kinnistutel Kingu (tunnus 15401:002:0462), Sirtsu (tunnus 15401:002:0322), Liisa (tunnus 15401:002:0123), Uustalu (tunnus 15401:002:0292) ja Sirtsu (tunnus 15401:002:0323) asuvale Suurkõrtsi II lubjakivikarjäärile järgmiselt: 1.1.2. Lisada loale mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikuju. 1.1.3. Määrata mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 18.82 ha. 1.1.4. Mäeeraldise plokkide andmeid vastavalt arvele võetud maavara varule ja uuendatud lubjakivi varu plokilisele ehitusele. 1.1.5. Lisada loale uuem antud alal teostatud geoloogilise uuringu aruanne. 1.1.6. Loalt eemaldati Jäätme eriosa seoses vastavalt peatüki 3.2.4 kaalutlustele. 1.2 Määrata keskkonnaloale nr KL-508031 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust järgmiselt: 1.2.1. Kaevandamise käigus ei tohi halvendada liigvee äravoolu maaparandusehitise Kestla I maa-alalt. Mäeeraldise teenindusmaa edelanurga korrastamisel tagada maaparandussüsteemi Kestla I (kood 1107150010010002) eesvoolu toimimine. Vee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse Kestla I kraavi ja Sõreda oja, taotleda Maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja luba. 1.2.2. Ümbruskonna majapidamistele tuleb tagada püsiv, nõuetele vastav joogivesi. Kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb kaevandajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. 1.2.3. Suurkõrtsi II karjääri mõjupiirkonnas (500 m raadiuses mäeeraldise välispiirist arvestatuna) viia läbi põhjavee kvaliteedi seire ja veetasemete mõõtmine (sh mõjupiirkonda jäävates seirekaevudes) Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud seirekava alusel. Seirekava tuleb esitada aasta jooksul keskkonnaloa muutmise korralduse allkirjastamisest alates. Seire tulemused koos lühikokkuvõttega tuleb Keskkonnaametile esitada iga aasta lõpus, kuid mitte hiljem seire järgneva aasta 01. veebruariks. Kui seirekavaga sätestatud asjaolud muutuvad, siis tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit ning täiendada/muuta olemasolevat seirekava. 1.2.4. Kaevanduse mõju hindamisel tuleb lähtuda enne kaevandamistegevuse algust kaevandamisalast 1 km raadiusesse jäävatele ehitistele läbi viidud ehitusauditist, mis on edastada Viru-Nigula Vallavalitsusele ja ehitiste omanikele. 1.2.5. Jälgida tuleb enne kaevandamistegevuse algust sõlmitud kirjalike kokkulepete kinnipidamist Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiusesse jäävate kinnistute, millel asuvad ehitised, omanikega. Kokkulepetes on viiteid kinnistul asuvate ehitiste audititele, informatsiooni kaevu veetaseme ja joogivee kvaliteedi kohta, ning meetmeid, mida rakendatakse juhuks, kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele. Kokkulepped kinnistuomanikega on edastatud ka Viru-Nigula Vallavalitsusele. 1.2.6. Lõhkematerjaliseaduse § 32 lõike 9 kohane teavitamine lõhketööde läbiviimisest tuleb läbi viia Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses elavate elanike seas SMS-i või e-posti teel. 1.2.7. Mürarikkad tööd nagu lõhketööd ja kivimi purustamine on keelatud laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning esmaspäevast reedeni kellaaegadel 19.00 kuni 07.00 1.2.8. Müra kandumise leevendamiseks rajada katendi puistangutest müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale kagu, lääne, loode ja põhja suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 1.2.9. Lõhkamistöödel eralduva osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 1.2.10. Kooskõlastada Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 lõhketööde ajal vajalikud liikluskorralduse muudatused ning liiklejate lõhketöödest teavitamiseks vajalikud meetmed ja nende rakendamine Transpordiametiga (registrikood 70001490). 2(14) 1.2.11. Kaevandamise käigus läbiviidavad lõhketööd tuleb teostada lühima võimaliku aja jooksul ning tagada ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine nende teostamise jooksul. 1.2.12. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt ning vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 1.2.13. Osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vähendamiseks kasutada purustus- sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav osakeste (PMsum) leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga karjääri mõjupiirkonnas olevate lähimate majapidamiste poole. 1.2.14. Karjäärist lähtuva müra ja vibratsiooni mõju ulatuse, lubatud tasemetest kinnipidamise ja võimalike täiendavate leevendusmeetmete rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks on kaevandamistegevuse käigus vajalikud täiendavad keskkonnauuringud. Täiendavad keskkonnauuringud on vajalikud ka juhul kui on tõendatud kaevandamistegevusest tulenev keskkonnahäiring mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses olevale majapidamisele. Uuringute teostamise aeg ja tingimused tuleb kokku leppida Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega ning vajadusel maaomanikuga. 1.2.15. Kaevetöid (sh pinnasetöid, maavara kaevandamist, kraavide või veetorude rajamist vms) ega transporti ei tohi teostata Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Asri) ning EstLink 2 450 kV kaabelliini kaitsevööndis. Elektripaigaldise kaitsevööndit läbiv kaevandamismassiivide vaheline transport tuleb korraldada Suurkõrtsi kinnistule selleks otstarbeks spetsiaalselt rajatud asukohas. 1.2.16. Mistahes tegevused või tööd Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Aseri) ning EstLink 2 450kV kaabelliini kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Elering AS-ga (sh. taotleda elektripaigaldise kaitsevööndis töötamise luba). 1.2.17. Lõhkamistööde korraldamiseks tuleb küsida Elering AS-lt eraldi tehnilised tingimused ning lõhkamistööde projekt tuleb Elering AS-ga kooskõlastada. Lõhkamistööde teostamiste aegadest tuleb Elering AS teavitada. 1.2.18. Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 tee kaitsevööndis kavandatavad tööprojektid ning nende muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Transpordiametiga (registrikood 70001490). 1.3 Täpsustada kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja rohumaa. 1.4 Korraldus jõustub ettevõttele AKTSIASELTS KIVILUKS teatavakstegemisel. 3(14) 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine AKTSIASELTS KIVILUKS (registrikood 10147365, aadress Betooni tn 19-16, Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond) esitas 05.12.2023 Keskkonnaametile Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmise taotluse, mida täiendati 03.01.2024 ja millele lisati andmeid 29.02.2024 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 05.12.2023 numbriga DM-126602-1; parandatud taotlus, mis võeti menetlusse 03.01.2024 numbriga DM-126602-4 ja täiendused 29.02.2024 numbriga DM-126602-10). AKTSIASELTS-ile KIVILUKS on antud keskkonnaluba nr KL-508031 maavara kaevandamiseks (edaspidi ka kaevandamisluba) (kehtivusajaga kuni 10.02.2050), mille alusel kaevandatakse Suurkõrtsi lubjakivimaardla (registrikaardi nr 808) Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi ja ehituskruusa. Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kõrkküla külas eraomandis olevatel katastriüksustel Kingu (tunnus 15401:002:0462), Sirtsu (tunnus 15401:002:0322), Liisa (tunnus 15401:002:0123), Uustalu (tunnus 15401:002:0292) ja Sirtsu (tunnus 15401:002:0323). Kuna hetkel kehtiva keskkonnaloa nr KL-508031 plokiline ehitus ei ole kooskõlas maavarade registriga, siis taotleb AS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist, et see hõlmaks Suurkõrtsi maardla (registrikaardi nr 808) aktiivseid tarbevaru plokke 16, 6 ja 7 täielikult. Taotletava mäeeraldise pindala on 18,82 ha ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,82 ha. Olemasoleva mäeeraldise pindala on 17,19 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,19 ha. Seega laieneb mäeeraldise pindala 1,63 ha võrra ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 1,63 ha võrra. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad osaliselt maaparandussüsteemiga KESTLA I (maaparandussüsteemide registri kood 1107150010010002) ning 6. ja 7. ploki lõunapoolsele lahustükile jääb maaparandussüsteemi eesvool Kestla I (maaparandussüsteemide registri kood 1107150010010002, valgala alla 10 km²). Taotlusele on lisatud tingimuslik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 09.03.2023 nr 6.2-2/12009. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjapoolsemat lahustükki läbib elektriõhuliin 1- 20 kV (keskpingeliin) Püssi:AS0 (VID kood K216892706, kaitsevööndiga 10 m mõlemale poole liini telge). Taotlusele on lisatud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused elektriõhuliini kaitsevööndis maavara kaevandamiseks. Taotluses sooviti võrreldes kehtiva keskkonnaloaga nr KL-508031 muuta käesoleva mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala, maavaravaru maht ning loa kehtivus. Taotlusega ei muutu keskmine aastane tootmismahtu ning teisi kehtiva loa eriosade muutmist ei taotletud (jäätmete 4(14) käitlemine, vee erikasutus ning saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku). Jätkata sooviti kaevandamist sama tehnoloogiaga nii, et keskkonnatingimused ning -häiringud jääksid samaks. Taotluse juures uuendati 29.02.2024 Maaomanike kooskõlastusi edastades need uue taotluse kujul (KOTKAS 29.02.2024 number DM-126602-10). Uuendamise käigus kadusid taotluselt graafilised lisad ja lisadokumendid. Seega võetakse menetlusel arvesse 03.01.2024 esitatud ja menetlusse võetud taotlus nr T- KL/1021665-2 ning taotluselt nr T-KL/1021665-3 arvestatakse vaid maaomaniku kooskõlastust. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seadusele (KeÜS), maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 03.12.2023 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 kohaselt. Keskkonnaloa andmise taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 15.12.2023 nr 9-3/23/17663-2; Maa-amet, alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet). 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lg 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet teavitas 30.01.2024 kirjaga nr DM-126602-5 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Samuti teavitati sama kirjaga menetluse algatamisest loa taotlejat. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaloa taotlus on 30.01.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus ei esitatud Keskkonnaametile arvamusi ja ettepanekuid keskkonnaloa taotlusele aga üks eraisik avaldas soovi olla menetlusosaline (KOTKAS 31.01.2024 nr DM- 126602-7). Lisaks saatis karjääri mäeeraldisega piirnev Lüganuse Vallavalitsus 06.02.2024 kirja nr 5-1/263-1, et soovib saada teavitusi edasise menetluse käigust seoses Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-508031 muutmise taotlusega (KOTKAS 08.02.2024 nr DM-126602-8). 5(14) Loa andja küsis kohalikult omavalitsuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta 30.01.2024 kirjaga nr DM-126602-6 (KeÜS § 43 lg 21, MaaPS § 49 lg 6). Viru-Nigula Vallavalitsus andis oma arvamuse 07.03.2024 korraldusega nr 45 (KOTKAS 12.03.2024 numbriga DM-126602-12) nõustudes tingimuslikult Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmisega. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 49 lg 3 kohaselt tuleb taotluse esitajale anda võimalus enne asja otsustamist ettepanekute ja vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks. AKTSIASELTS KIVILUKS suhtles Viru-Nigula Vallavalitsusega tingimuste osas (KOTKAS 07.02.2025 numbriga DM-126602-15). Viru-Nigula Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 11.03.2024 uue Viru-Nigula Vallavalitsus 07.02.2025 korralduse nr 39 (KOTKAS 21.02.2025 numbriga DM-126602-17). Antud korraldusega tunnistati Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.03.2024 korralduse nr 45 kehtetuks. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 09.09.2025 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks 09.09.2025 kirja nr DM-126602-21, (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5). 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lg 1 ja § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas 6(14) pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lg 22 alusel 24.07.2025 kirjaga nr DM-126602-19 Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Viru-Nigula vallavalitsus ja tutvumiseks AKTSIASELTS-ile KIVILUKS. Samuti edastati eelnõu menetlusest huvitatud isikutele. Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise AKTSIASELTS KIVILUKS loa andmise menetluse käigus algatamata (KOTKAS 09.09.2025 numbriga DM-126602-21) ja avalikustas selle 09.09.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teavitas sellest menetlusosalisi. Eelhinnangus vaadati üle kehtival keskkonnaloa nr KL-508031 olevad kõrvaltingimused ja leiti, et need on ammendavad ebasoodsa mõju vähendamiseks. Eelhinnang ei teinud ettepanekuid uute leevendusmeetmete seadmiseks. Muudeti aga vastavalt AKTSIASELTS KIVILUKS poolt Keskkonnaametile 25.07.2025 saadetud kirjale (registreeritud KOTKAS 25.07.2025 numbriga DM-126602-20) kõrvaltingimuse nr 4 ja 5 sõnastust. Sõnastuse muutmise eesmärgiks oli näidata, et keskkonnaloa kõrvaltingimustes nõutud auditid ja kokkulepped on juba tehtud (neid ei pea uuesti tegema) ning edaspidi on kohustus neid jälgida (esitatud eelnõu punkti 1.2 all). 3. KAALUTLUSED 3.1 Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse keskkonnaluba nr KL-508031 vastavalt AKTSIASELTS KIVILUKS 31.05.2023 esitatud taotlusele nr L.MK/320295. 3.2 Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna taotletakse kaevandamisluba, mida on lubatud anda kuni 30 aastaks lubjakivi kaevandamiseks (MaaPS § 60 lg 1). Käesoleva taotluse kohaselt muudetakse olemasolevat kaevandamisluba, mis kehtib kuni 10.02.2050. 3.2.1 Maavara kaevandamine Ettevõttel on keskkonnaluba (seaduses ka kui kaevandamisluba) maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele 7(14) HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet esitas käesolevale loale aluseks oleva Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmise taotluse 30.01.2024 kirjaga nr DM- 126602-6 Viru-Nigula Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Viru-Nigula Vallavalitsus andis oma arvamuse 07.03.2024 korraldusega nr 45 (KOTKAS 12.03.2024 numbriga DM-126602-12) nõustudes tingimuslikult Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmisega. Korraldus tunnistati aga menetluse käigus kehtetuks ja Viru-Nigula Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 11.03.2024 uue Viru-Nigula Vallavalitsus 07.02.2025 korralduse nr 39 (KOTKAS 21.02.2025 numbriga DM-126602-17). Antud korraldusega tunnistati Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.03.2024 korralduse nr 45 kehtetuks. Vastavalt sellele Keskkonnaamet menetles loa taotlust KOV-i sisulise arvamuseta. MaaPS § 66 lg 2 p 1 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb mäeeraldise laiendamist. 3.2.2 Vee erikasutus Keskkonnaloal nr: KL-508031 on loaga reguleeritavaks tegevuseks peale maavara kaevandamise veel vee erikasutus, mida käesoleva korraldusega ei muudeta. Kehtima jäävad vee erikasutuse osad samadel alustel, nagu on praegu keskkonnaloal. 3.2.3 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku Keskkonnaloal nr: KL-508031 on loaga reguleeritavaks tegevuseks peale maavara kaevandamise veel saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku, mida käesoleva korraldusega ei muudeta. Loal jäävad kehtima saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku samadel alustel, nagu on praegu keskkonnaloal. 3.2.4 Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. 8(14) Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Aunadesse ladustatud katend kasutatakse hiljem ära karjääriala korrastamisel, vastavalt karjääri korrastamisprojektile. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduses (JäätS) 01.04.2023 jõustunud muudatustega seonduvalt muudeti kehtetuks JäätS § 73 lg 2 p 7, mis nägi ette keskkonnaloa omamise jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel. Enam keskkonnaluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ei anta. Eelnevale tuginedes ei ole muudetaval keskkonnaloal jäätmete eriosa enam vajalik ja jäätmete eriosa jäetakse keskkonnaloalt välja. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. 3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55). Seega loa andmisest keeldumise alus puudub. - loa taotluse on esitanud isik, kes omab esindusõigust ja ettevõtte tegevusala. Äriregistris on märgitud ettevõttel põhitegevusalaks Killustiku tootmine (KeÜS § 52 lg 1 p 1). - taotlejat ei ole karistatud keskkonnavastase kuriteo eest ega väärteo eest kaks või enam korda või on taotleja karistusandmed karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (KeÜS § 52 lg 1 p 1¹). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 09.09.2025 dokumendiga nr DM-126602-21. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - Loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Karjääri mäeeraldis asub eraomandis oleval maal, kus on varem kaevandamisega tegeletud ja ala pole veel korrastatud. Käesolev kaevandamisluba on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus, kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Viru-Nigula Vallavalitsuse kehtiva 07.02.2025 korralduse nr 39 alusel ei ole esitatud täiendavaid tingimusi keskkonnaloa muutmise taotlusele. 9(14) - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu (KOTKAS 09.09.2025 nr DM-126602-21) tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 29.10.2025) (MaaPS § 55 lg 3 p 1). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Keskkonnaloa tegevuskoht asub eraomandis. Linnistutel Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, Kõrkküla külas kinnistutel Kingu (tunnus 15401:002:0462), Sirtsu (tunnus 15401:002:0322), Liisa (tunnus 15401:002:0123), Uustalu (tunnus 15401:002:0292) ja Sirtsu (tunnus 15401:002:0323). Taotlejale mitte kuuluvate kinnitute (Kõrtsi, Liisa, Kingu ja Sirtsu) osas on lisatud taotluse juurde maaomanike kooskõlastused. Loa andjal on seejuures vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata, kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-508031 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, võib loa andja loa nr KL-508031 tunnistada kehtetuks. 10(14) 3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Käesoleva taotluse osas kehtib Viru-Nigula Vallavalitsus 07.02.2025 korraldus nr 39 (KOTKAS 21.02.2025 numbriga DM-126602-17). Antud korraldusega tunnistati Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.03.2024 korralduse nr 45 kehtetuks ja taotlusele ei esitatud arvamust. Vastavalt sellele menetles Keskkonnaamet loa taotlust KOV-i sisulise arvamuseta. 3.4.3 KMH-s esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 09.09.2025 kirjaga nr DM-126602-21 Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Samuti vaadati üle loal olevad leevendusmeetmed (kõrvaltingimused) ja leiti, et need on ammendavad ebasoodsa mõju vähendamiseks. Eelhindamise tulemusena järeldati, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. 3.4.4 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Suurkõrtsi maardla Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 kõrvaltingimusi sisuliselt ei muudeta. Seejuures kõrvaltingimused nr 1-3 ja 6-18 jäävad samasse sõnastusse. Kõrvaltingimuste sõnastust muudetakse kõrvaltingimust number 4 ja 5 juures, uuendades neid käesolevale olukorrale vastavaks, lähtudes asjaolust, et kaevandustegevusega on mäeeraldisel juba alustatud ning nõutud auditid ja kokkulepped on sõlmitud. Seega enam ei nõuta auditite ja kokkulepete tegemist vaid nende jälgimist ja nendest kinnipidamist. Kõrvaltingimuste nr 4 ja 5 teemat käsitleti AKTSIASELTS KIVILUKS 25.07.2025 Keskkonnaametile saadetud kirjas (registreeritud KOTKAS 25.07.2025 numbriga DM-126602-20) ja sellele lähtuvalt Keskkonnaameti 09.09.2025 kirjaga nr DM-126602-21 kinnitatud KMH eelhinnangus. Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 kõrvaltingimused sh ajakohastatud sõnastusega tingimused nr 4 ja 5 on alljärgnevad: 1. Kaevandamise käigus ei tohi halvendada liigvee äravoolu maaparandusehitise Kestla I maa- alalt. Mäeeraldise teenindusmaa edelanurga korrastamisel tagada maaparandussüsteemi Kestla I (kood 1107150010010002) eesvoolu toimimine. Vee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse Kestla I kraavi ja Sõreda oja, taotleda Maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja luba. 2. Ümbruskonna majapidamistele tuleb tagada püsiv, nõuetele vastav joogivesi. Kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb kaevandajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. 3. Suurkõrtsi II karjääri mõjupiirkonnas (500 m raadiuses mäeeraldise välispiirist arvestatuna) 11(14) viia läbi põhjavee kvaliteedi seire ja veetasemete mõõtmine (sh mõjupiirkonda jäävates seirekaevudes) Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud seirekava alusel. Seirekava tuleb esitada aasta jooksul keskkonnaloa muutmise korralduse allkirjastamisest alates. Seire tulemused koos lühikokkuvõttega tuleb Keskkonnaametile esitada iga aasta lõpus, kuid mitte hiljem seire järgneva aasta 01. veebruariks. Kui seirekavaga sätestatud asjaolud muutuvad, siis tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit ning täiendada/muuta olemasolevat seirekava. 4. Kaevanduse mõju hindamisel tuleb lähtuda enne kaevandamistegevuse algust kaevandamisalast 1 km raadiusesse jäävatele ehitistele läbi viidud ehitusauditist, mis on edastada Viru-Nigula Vallavalitsusele ja ehitiste omanikele. 5. Jälgida tuleb enne kaevandamistegevuse algust sõlmitud kirjalike kokkulepete kinnipidamist Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiusesse jäävate kinnistute, millel asuvad ehitised, omanikega. Kokkulepetes on viiteid kinnistul asuvate ehitiste audititele, informatsiooni kaevu veetaseme ja joogivee kvaliteedi kohta, ning meetmeid, mida rakendatakse juhuks, kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele. Kokkulepped kinnistuomanikega on edastatud ka Viru-Nigula Vallavalitsusele. 6. Lõhkematerjaliseaduse § 32 lõike 9 kohane teavitamine lõhketööde läbiviimisest tuleb läbi viia Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses elavate elanike seas SMS-i või e-posti teel. 7. Mürarikkad tööd nagu lõhketööd ja kivimi purustamine on keelatud laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning esmaspäevast reedeni kellaaegadel 19.00 kuni 07.00. 8. Müra kandumise leevendamiseks rajada katendi puistangutest müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale kagu, lääne, loode ja põhja suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 9. Lõhkamistöödel eralduva osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 10. Kooskõlastada Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 lõhketööde ajal vajalikud liikluskorralduse muudatused ning liiklejate lõhketöödest teavitamiseks vajalikud meetmed ja nende rakendamine Transpordiametiga (registrikood 70001490). 11. Kaevandamise käigus läbiviidavad lõhketööd tuleb teostada lühima võimaliku aja jooksul ning tagada ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine nende teostamise jooksul. 12. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt ning vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 12(14) 13. Osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav osakeste (PMsum) leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga karjääri mõjupiirkonnas olevate lähimate majapidamiste poole. 14. Karjäärist lähtuva müra ja vibratsiooni mõju ulatuse, lubatud tasemetest kinnipidamise ja võimalike täiendavate leevendusmeetmete rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks on kaevandamistegevuse käigus vajalikud täiendavad keskkonnauuringud. Täiendavad keskkonnauuringud on vajalikud ka juhul kui on tõendatud kaevandamistegevusest tulenev keskkonnahäiring mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses olevale majapidamisele. Uuringute teostamise aeg ja tingimused tuleb kokku leppida Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega ning vajadusel maaomanikuga. 15. Kaevetöid (sh pinnasetöid, maavara kaevandamist, kraavide või veetorude rajamist vms) ega transporti ei tohi teostata Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Asri) ning EstLink 2 450 kV kaabelliini kaitsevööndis. Elektripaigaldise kaitsevööndit läbiv kaevandamismassiivide vaheline transport tuleb korraldada Suurkõrtsi kinnistule selleks otstarbeks spetsiaalselt rajatud asukohas. 16. Mistahes tegevused või tööd Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Aseri) ning EstLink 2 450kV kaabelliini kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Elering AS-ga (sh. taotleda elektripaigaldise kaitsevööndis töötamise luba). 17. Lõhkamistööde korraldamiseks tuleb küsida Elering AS-lt eraldi tehnilised tingimused ning lõhkamistööde projekt tuleb Elering AS-ga kooskõlastada. Lõhkamistööde teostamiste aegadest tuleb Elering AS teavitada. 18. Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 tee kaitsevööndis kavandatavad tööprojektid ning nende muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Transpordiametiga (registrikood 70001490). 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule esitas vastuse KIVILUKS AS 10.10.2025 kirjaga nr 5-15 (registreeritud KOTKAS 13.10.2025 numbriga DM-126602-23), milles teavitati, et arendajal Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa eelnõu osas tähelepanekuid ei ole. Rohkem ettepanekud või arvamusi loa eelnõule ei esitatud. 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima LMS, AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". 13(14) VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid 4. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan 5. LHK lisa - Käitise asukoha kaart 6. LHK lisa - Hajumiskaart - NO2_1h_lõhkamine 7. LHK lisa - Hajumiskaart - NO2_1h 8. LHK lisa - Hajumiskaart - SO2_1h 9. LHK lisa - Hajumiskaart - PM10_24h 10. Mäeeraldise plaan 11. Geoloogilised läbilõiked 12. Korrastatud maa plaan Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Elektrilevi OÜ, Lüganuse Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Viru-Nigula vallavalitsus Kersti Ritsberg vanemspetsialist maapõuebüroo 14(14)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-508031 Loa omaja Ärinimi / Nimi AKTSIASELTS KIVILUKS andmed Registrikood / Isikukood 10147365 Tegevuskoha Nimetus Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär andmed Aadress Uustalu, Kõrkküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 15401:002:0292; 15401:002:0462; 15401:002:0322; 15401:002:0123; 15401:002:0323 Territoriaalkood EHAK 3803 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 31.10.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.02.2050 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Suurkõrtsi lubjakivikarjäär Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023989 Puurkaevu katastrinumber - Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6591149, Y: 667618 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_viru - Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2050 113 880 113 880 113 880 113 880 455 520 1 248 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Karjäärivee kogused arvutada veekõrvalduspumba tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Veenäitude üle pidada arvestust igakuiselt - saadud näidud märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Karjääriee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Põhjaveetaseme mõõtmine - Proovivõtunõuded - Analüüsinõuded - Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/13 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Suurkõrtsi lubjakivikarjäär Väljalaskme kood IV184 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Sõreda oja (Sõridi oja) Suubla kood VEE1071500 Veekogumi nimetus Sõreda Veekogumi kood 1071500_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6591153, Y: 667658 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2050 Heljum HEL 40 2021 2050 BHT7 BHT7 15 2021 2050 KHT KHT 125 2021 2050 pH 6-9 pH 9 2021 2050 Nafta NAF 1 2021 2050 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/13 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Suurkõrtsi lubjakivikarjäär IV184 X: 6591153, Y: 667658 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded väljalaskme seire - läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed Veekogu Veekogu Suubla nimetus Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise aeg sagedus Sõreda oja VEE1071500 IV184 Suurkõrtsi Sõreda oja peale Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord (aprill-mai; (Sõridi oja) lubjakivikarjäär kaevandusvete heidet Heljum poolaastas september-oktoober) Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 4/13  Sõreda oja VEE1071500 IV184 Suurkõrtsi Sõreda oja enne Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord (aprill-mai; (Sõridi oja) lubjakivikarjäär kaevandusvete heidet Heljum poolaastas september-oktoober) Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks - V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 5/13 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Ohtlike ainete heitveega ärajuhtimine suublasse on keelatud. Heite toimumisel koheselt teavitada Keskkonnaametit. Pidev ainete mõju suublale 2. Toimingud avarii korral Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikke Avarii korral omavalitsusi ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Päästeametit. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1. Karjäärist välja juhitav vesi peab läbima õigete dimensioonidega settebasseini. 1. Pidev; 2. Asjaolu 2. Suublasse juhitava vee nõutud puhastusastme mitte saavutamisel tuleb rakendada täiendavaid veetöötlusmeetodeid eelkõige piirväärtusi ületavate või negatiivset keskkonnamõju ilmnemisel põhjustavate saasteainete eemaldamiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Pidada arvestust võetava ja ärajuhitava vee koguste kohta vastavalt käesoleva keskkonnaloa tabeli V3 tingimustele. Veearvestuse päevik esitada Keskkonnaametile nõudmisel. 2. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1.-2. Vastavalt kehtivale korrale; 3. Üks kord aastas veekasutuse aastaaruandes 1. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele; 2. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele; 3. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis 4. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt üks kord aastas. Vastavalt kehtivale korrale V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 0812 - Kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 0.461 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 176 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 6/13  Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0009153 K1 K1-Purusti diiselmootori korsten X: 6591348, Y: 667370 HEIT0009154 K2 K2-Sõela diiselmootori korsten X: 6591348, Y: 667380 HEIT0009152 V1 V1-Purustus- ja sorteerimissõlm X: 6591333, Y: 667368 X: 6591359, Y: 667392 HEIT0009155 V2 V2-Killustiku laoplats X: 6591446, Y: 667373 X: 6591460, Y: 667388 HEIT0009156 V3 V3-Lõhkamisaukude puurimine X: 6591403, Y: 667258 X: 6591422, Y: 667279 HEIT0009157 V4 V4-Lubjakivi lõhkamine X: 6591392, Y: 667249 X: 6591413, Y: 667269 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2021 8.295 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2021 553.615 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2021 6.277 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2021 0.16 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 0.375 t PM-sum Osakesed 2021 10.623 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 4.924 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 0.899 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 7/13 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik K1-Purusti diiselmootori korsten (K1) HEIT0009153 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.349 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.048 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s K2-Sõela diiselmootori korsten (K2) HEIT0009154 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.085 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.012 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.003 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s V1-Purustus- ja sorteerimissõlm (V1) HEIT0009152 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.465 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.203 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.028 g/s V2-Killustiku laoplats (V2) HEIT0009155 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.18 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.085 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.013 g/s V3-Lõhkamisaukude puurimine (V3) HEIT0009156 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V4-Lubjakivi lõhkamine (V4) HEIT0009157 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.489 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.254 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.311 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.822 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.289 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise8/13 sagedus A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu nr puhastusaste ühik ühik V3-Lõhkamisaukude HEIT0009156 Puurseadmel tsüklonist ja filtritest 1 Regulaarselt teostada seadme kasutamisel visuaalset tehnilise korrasoleku kontrolli ja vajadusel teostada PM- Osakesed 99,5 % puurimine (V3) koosnev püüdesüsteem püüdeseadme hooldus vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. sum PM10 Peened osakesed 99,5 % (PM10) PM2,5 Eriti peened 99,5 % osakesed (PM2,5) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev 1. Käitaja on kohustatud ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja ennetamiseks jälgima ilmastikutingimusi ning järgima tabelis M1 toodud kõrvaltingimusi. nõuded Töökorralduslikud Pidev 2. Käitaja on kohustatud pidama dokumenteeritud arvestust heiteallikatega seotud andmete kohta (seadmete töötunnid, toorme- ja valmistoodangu maht, lõhkeainete kogus). nõuded Välisõhu Ühekordne 3. Teostada Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kaebuste esinemisel) õhukvaliteedi seiret peente osakeste (PM10) osas väljaspool kvaliteedi seire tootmisterritooriumit. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga ja vajadusel kohaliku omavalitsusega. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat peale vastavate andmete saamist laborilt. Keskkonnaamet jätab endale õiguse keskkonnahäiringu tekkimisel peatada keskkonnaloa kehtivus ning vajadusel keskkonnaluba muuta või kehtetuks tunnistada. Müra seire Ühekordne 4. Teostada Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kaebuste esinemisel) mõõtmised müra ja vibratsiooni osas. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga ja vajadusel kohaliku omavalitsusega. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat peale vastavate andmete saamist laborilt. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 9/13 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 808 Maardla nimetus Suurkõrtsi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 2 auku. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 2 auku. Mäeeraldise pindala (ha) 18.82 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.82 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 136 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja tsiviilehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 35 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 715.569 tuh m³ 31.08.2025 7 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 333.269 tuh m³ 31.08.2025 16 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 64.935 tuh m³ 31.08.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, kõrgemargiline 2020 2050 tuh m³ 694.569 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 2020 2050 tuh m³ 323.269 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2020 2050 tuh m³ 62.435 tuh m³ 10/13 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, kõrgemargiline 2020 2050 0903 Viru-Nigula vald Lubjakivi, madalamargiline 2020 2050 0903 Viru-Nigula vald Kruus, ehituskruus 2020 2050 0903 Viru-Nigula vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tuuling, T., 2016. Suurkõrtsi III uuringuruumi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga 01.11.2016. a) Geoloogiafondi number 8757 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-2/17/97 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.01.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri passiivse tarbevaru osaliseks ümberhindamiseks aktiivseks tarbevaruks ning plokilise ehituse muutmiseks Suurkõrtsi lubjakivimaardlas (seisuga 31.03.2023) Geoloogiafondi number 9765 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1837 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.08.2023 Kõrvaltingimused 11/13 1. Kaevandamise käigus ei tohi halvendada liigvee äravoolu maaparandusehitise Kestla I maa-alalt. Mäeeraldise teenindusmaa edelanurga korrastamisel tagada maaparandussüsteemi Kestla I (kood 1107150010010002) eesvoolu toimimine. Vee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse Kestla I kraavi ja Sõreda oja, taotleda Maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja luba. 2. Ümbruskonna majapidamistele tuleb tagada püsiv, nõuetele vastav joogivesi. Kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb kaevandajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. 3. Suurkõrtsi II karjääri mõjupiirkonnas (500 m raadiuses mäeeraldise välispiirist arvestatuna) viia läbi põhjavee kvaliteedi seire ja veetasemete mõõtmine (sh mõjupiirkonda jäävates seirekaevudes) Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud seirekava alusel. Seirekava tuleb esitada aasta jooksul keskkonnaloa muutmise korralduse allkirjastamisest alates. Seire tulemused koos lühikokkuvõttega tuleb Keskkonnaametile esitada iga aasta lõpus, kuid mitte hiljem seire järgneva aasta 01. veebruariks. Kui seirekavaga sätestatud asjaolud muutuvad, siis tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit ning täiendada/muuta olemasolevat seirekava. 4. Kaevanduse mõju hindamisel tuleb lähtuda enne kaevandamistegevuse algust kaevandamisalast 1 km raadiusesse jäävatele ehitistele läbi viidud ehitusauditist, mis on edastada Viru-Nigula Vallavalitsusele ja ehitiste omanikele. 5. Jälgida tuleb enne kaevandamistegevuse algust sõlmitud kirjalike kokkulepete kinnipidamist Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiusesse jäävate kinnistute, millel asuvad ehitised, omanikega. Kokkulepetes on viiteid kinnistul asuvate ehitiste audititele, informatsiooni kaevu veetaseme ja joogivee kvaliteedi kohta, ning meetmeid, mida rakendatakse juhuks, kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele. Kokkulepped kinnistuomanikega on edastatud ka Viru-Nigula Vallavalitsusele. 6. Lõhkematerjaliseaduse § 32 lõike 9 kohane teavitamine lõhketööde läbiviimisest tuleb läbi viia Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses elavate elanike seas SMS-i või e-posti teel. 7. Mürarikkad tööd nagu lõhketööd ja kivimi purustamine on keelatud laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning esmaspäevast reedeni kellaaegadel 19.00 kuni 07.00 8. Müra kandumise leevendamiseks rajada katendi puistangutest müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale kagu, lääne, loode ja põhja suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 9. Lõhkamistöödel eralduva osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 10. Kooskõlastada Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 lõhketööde ajal vajalikud liikluskorralduse muudatused ning liiklejate lõhketöödest teavitamiseks vajalikud meetmed ja nende rakendamine Transpordiametiga (registrikood 70001490). 11. Kaevandamise käigus läbiviidavad lõhketööd tuleb teostada lühima võimaliku aja jooksul ning tagada ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine nende teostamise jooksul. 12. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt ning vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 13. Osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav osakeste (PMsum) leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga karjääri mõjupiirkonnas olevate lähimate majapidamiste poole. 14. Karjäärist lähtuva müra ja vibratsiooni mõju ulatuse, lubatud tasemetest kinnipidamise ja võimalike täiendavate leevendusmeetmete rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks on kaevandamistegevuse käigus vajalikud täiendavad keskkonnauuringud. Täiendavad keskkonnauuringud on vajalikud ka juhul kui on tõendatud kaevandamistegevusest tulenev keskkonnahäiring mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses olevale majapidamisele. Uuringute teostamise aeg ja tingimused tuleb kokku leppida Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega ning vajadusel maaomanikuga. 15. Kaevetöid (sh pinnasetöid, maavara kaevandamist, kraavide või veetorude rajamist vms) ega transporti ei tohi teostata Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Asri) ning EstLink 2 450 kV kaabelliini kaitsevööndis. Elektripaigaldise kaitsevööndit läbiv kaevandamismassiivide vaheline transport tuleb korraldada Suurkõrtsi kinnistule selleks otstarbeks spetsiaalselt rajatud asukohas. 16. Mistahes tegevused või tööd Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Aseri) ning EstLink 2 450kV kaabelliini kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Elering AS-ga (sh. taotleda elektripaigaldise kaitsevööndis töötamise luba). 17. Lõhkamistööde korraldamiseks tuleb küsida Elering AS-lt eraldi tehnilised tingimused ning lõhkamistööde projekt tuleb Elering AS-ga kooskõlastada. Lõhkamistööde teostamiste aegadest tuleb Elering AS teavitada. 18. Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 tee kaitsevööndis kavandatavad tööprojektid ning nende muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Transpordiametiga (registrikood 70001490). Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu ja rohumaa Loa lisad 12/13 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt 2020_väljavõte taotlusest T-KL_1004147-3.pdf LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid Lisa 2: Lisa 14 - Protsessiskeem.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 3: Lisa 15 - Heiteallika_asendiplaan.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart Lisa 4: Lisa 16 - Asukohakaart.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - NO2_1h_lõhkamine Lisa 5: Lisa 18 - NO2_1h_lohkamine.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - NO2_1h Lisa 6: Lisa 19 - NO2_1h_koosmoju.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - SO2_1h Lisa 7: Lisa 20 - SO2_1h_lohkamine.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - PM10_24h Lisa 8: Lisa 21 - PM10_24h_koosmoju_08.09.2020.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 9: Suurkõrtsi II mäeeraldise plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Suurkõrtsi II geoloogilised läbilõiked.pdf Korrastatud maa plaan Lisa 11: Suurkõrtsi II Korrastatud maa plaan.pdf 13/13  3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 0812 - Kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, 0.461 MWth Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 176 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 4.2. Heiteallikad 11/33 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​‐ SNAP kood keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C V1 V1-Purustus- ja X: 6591333, Y: 3 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete sorteerimissõlm 667368 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591359, Y: 667392 K1 K1-Purusti diiselmootori X: 6591348, Y: 0.11 3.20 13.907 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid korsten 667370 K2 K2-Sõela diiselmootori X: 6591348, Y: 0.08 2.40 6.378 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid korsten 667380 V2 V2-Killustiku laoplats X: 6591446, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete 667373 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591460, Y: 667388 V3 V3-Lõhkamisaukude X: 6591403, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete puurimine 667258 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591422, Y: 667279 V4 V4-Lubjakivi lõhkamine X: 6591392, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete 667249 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591413, Y: 667269 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi LEMMA OÜ Registrikood/isikukood 11453673 Postiaadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Telefon +372 600 7740 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus 12/33 Põhjendus loa taotlemiseks AS Kiviluks vajab õhusaasteluba tulenevalt Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" (edaspidi määrus nr 67) §-st 2. Määruse nr 67 § 2 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskoguseid. Määruse nr 67 lisa kohaselt on õhusaasteluba vaja kui välisõhku väljutatakse: 1) osakesi rohkem kui 1 tonn aastas. AS Kiviluks tegevusest väljutatakse osakesi üle 1 tonni aastas. 2) lämmastikoksiide ja lämmastiku gaasilisi anorgaanilisi ühendeid (kokku arvutatuna), välja arvatud ammoniaak rohkem kui 0,3 tonni aastas. Karjääris toimuval lõhkamisel väljutatakse lämmastikdioksiidi üle 0,3 tonni aastas. Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Õigusaktid: Atmosfääriõhu kaitse seadus Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ Metoodikad: Kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks kasutati Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp? lang=En&n=A9C1EE34-1). Metoodika tugineb valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikal - Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Ait Polutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Mootorite töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel lähtuti Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi (European Monitoring and Evaluation Programme - EMEP) ja Euroopa Keskkonnaameti (European Environmental Agency – EEA) õhusaasteainete inventuuri käsiraamatus toodud eriheidetest (käsiraamatu peatüki 1.A.4 „Small combustsion“ tabel 3.31). Leitav: https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2016/part- b-sectoral-guidance-chapters/1-energy/1-a-combustion/1-a-4-small-combustion/view Tehnoloogilised kaardid Lisa 14: Protsessiskeem.pdf Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähteandmed on saadud ettevõttelt ning väljastatud maavara andmed kaevandamisloast. Käitise asukoha kirjeldus 13/33  Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas, Kõrkküla külas, Suurkõrtsi maardla koosseisus järgmistel erakinnistutel: Kingu (katastritunnus 15401:002:0462, sihtotstarve karjääride maa), Sirtsu (15401:002:0322, karjääride maa), Sirtsu (15401:002:0323, maatulundusmaa), Liisa (15401:002:0123, elamumaa), Uustalu (15401:002:0292, maatulundusmaa). Käesolevas taotluses on toomisterritooriumina käsitletud ka Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisega lääneosas külgneva Suurkõrtsi lubjakivikarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Suurkõrtsi lubjakivikarjääri mäeeraldisele on väljastatud maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/317612. Samuti on Suurkõrtsi lubjakivikarjäärile väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322922. Mõlemal mäeeraldisel on kaevandajaks AS Kiviluks. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardi kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest lähim on tootmisterritooriumist umbes 1500 meetrit läänesuunas asuv Aseri maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000592). Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei asu ettevõtte territooriumil kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduse kohaselt asuvad tootmisterritooriumil pärandkultuuri objektid Sirtsi pood (registreerimisnumber 154:POE:002), Kõrtsi kruusakarjäär (registreerimisnumber 154:KAR:006) ning Kõrkküla kõrts (registreerimisnumber 154:KOR:002). Tootmisterritooriumile lähim elmaumaa on Vanakingu kinnistu (katastritunnus 15401:002:0221), mis asub tootmisterritooriumist umbes 170 m kaugusel läänes. Käitise asendiplaan või koordinaatidega skeem sobivas, kuid mitte Lisa 15: Heiteallika_asendiplaan.pdf väiksemas kui 1 : 5000 mõõtkavas Heiteallikate asukohakaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1 : 20 000 Lisa 16: Asukohakaart.pdf mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Hajumisarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna tehnogeensed objektid maakattele. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Piirkonnas puuduvad hajumistingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) Tuulteroos on lisatud eraldi failina 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed 14/33 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Tegelik nr puhastusaste, % puhastusaste, % V3-Lõhkamisaukude Puurseadmel tsüklonist ja filtritest koosnev 1 Mõõtmise teel ei kontrollita, seadme kasutamisel teostatakse pidevat visuaalset kontrolli ja PM- Tahked osakesed, 99,5 99.50 puurimine püüdesüsteem vastavalt vajadusele hooldust sum summaarsed PM10 Peened osakesed 99,5 99.50 (PM10) PM2,5 Eriti peened osakesed 99,5 99.50 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed Puurmasinatesse paigutatud filtersüsteemi efektiivsust ei ole võimalik otseste mõõtmiste teel kontrollida, kuna masinal puudub koht kus oleks võimalik mõõtmisi teostada. Puurmasinate hoolduse käigus filtrid puhastatakse ja kui filtrid on katki või vigastatud, siis need vahetatakse välja. Hoolduse vahelisel ajal tuvastatakse filtri vigastus igapäevase filtrite visuaalse kontrolli käigus ja ka välise vaatlusega (nt kui puurmasina töötamisel hakkab tsükloni ventilaatorist tolmu tulema). Rikke ilmnemisel filter vahetatakse välja. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas V1-Purustus- ja sorteerimissõlm Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 15/33 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas K1-Purusti diiselmootori korsten Koormus Tööstus kaks vahetust E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 16/33 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas K2-Sõela diiselmootori korsten 17/33 Koormus Tööstus üks vahetus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18/33 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V2-Killustiku laoplats Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 19/33 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V3-Lõhkamisaukude puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 20/33 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 100 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V4-Lubjakivi lõhkamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 21/33 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas K1-Purusti diiselmootori korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.371 22/33 Töö​tundide arv aastas 3 120 Kasu​tegur 1 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Ei arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli sisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide liik % MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, Heitkogus mg/Nm³ Heite piir​väärtus Prog​noositav kontsent​ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus Ühik Aastas Ühik 0,001 Diislikütus 0.001 42.50 100 tonni 10102-44- Lämmastikdioksiid 0.349 g/s 4.004 t 0 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.048 g/s 0.553 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.019 g/s 0.213 t ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.011 g/s 0.128 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.011 g/s 0.128 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.011 g/s 0.128 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 314.554 t Põletusseade Heite​allikas K2-Sõela diiselmootori korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.09 Töö​tundide arv aastas 5 200 Kasu​tegur 1 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Ei arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed 23/33 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli sisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide liik % MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, Heitkogus mg/Nm³ Heite piir​väärtus Prog​noositav kontsent​ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus Ühik Aastas Ühik 0,001 Diislikütus 0.001 42.50 76 tonni 10102-44- Lämmastikdioksiid 0.085 g/s 3.043 t 0 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.012 g/s 0.42 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.005 g/s 0.162 t ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.003 g/s 0.097 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.097 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.097 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 239.061 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Kaevandamisega tekkivat müra on põhjalikult käsitletud Keskkonnaameti 13.01.2020 kirjas nr 12-2/19/408-11, millega anti eelhinnang Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa taotlusele. Eelhinnangus antud hinnang karjääri tegevusega kaasnevatele müratasemetele on ajakohane ka keskkonnaloa muutmise taotluse kontekstis, kuna kavandatav tegevus ei ole võrreldes eelhinnangu andmisega muutunud. Peamised müraallikad on karjääris müra tekitavad kaevandamismasinad ja purustus ja soreerimissõlm. Purustus sorteerimissõlm on suurim müraallikas, mille helivõimsustasemeks on vahetult purustussõlme juures saadud otsesel mõõtmisel ca 120 dB. Võttes aluseks suurima müratekitaja helivõimsustaseme, võib kolme koostöötava masina summaarseks müraallika tugevuseks hinnata 123,6 dB. (dB). Lähim majapidamine jääb taotletava mäeeraldise piirist 350 m kaugusele. Müraallikate töötamisel mäeeraldise äärmises lääneservas maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutuslikult 65 dB, see on juhul, kui tegu oleks avamaastikuga. Mäeeraldise servadesse kuhjatud kattekihivallid vähendavad oluliselt karjäärist levivat müra. Hiljem paigutatakse purustussõlm karjääri põhja, kus karjääri seinad on müraekraaniks, samuti liiguvad masinad karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad samuti müratõketena, alandades mürataset täiendavalt 18 25 dB võrra. Eeldades, et müratase väheneb müratõketest tingitult 18 dB, oleks arvutuslikult müratase lähima majapidamise õuel ~47dB. Seega päevaajale kehtestatud tööstusmüra piirväärtust eeldatavalt ei ületata. Ööajal karjääris tegevust ei toimu. Seega on tagatud ka ööaja tööstusmürale kehtestatud piirväärtuse täitmine. 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju 24/33 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase Suhe Cm / heitkogus M väärtus ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg K1, K2, N1, N2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.417 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 193.711 0.019 K1, K2 7446-09- Vääveldioksiid 0 g/s 1 tund 350 µg/m³ 0 0 5 24 tundi 125 µg/m³ 0 0 K1, K2, N1, N2 10102- Lämmastikdioksiid 0.472 g/s 1 tund 200 µg/m³ 171.30 0.856 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 2.479 0.062 K1, K2, N1, N2 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.041 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 46.323 0.009 ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 8.269 0.004 K1, K2, V1, V2, V3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.06 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.504 0.02 K1, K2, V1, V2, V3, N3, N4, N5 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.529 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 19.768 0.395 1 aasta 40 µg/m³ 9.301 0.233 V4 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.254 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 10.028 0.201 1 aasta 40 µg/m³ 0.094 0.002 V4 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 1 aasta 40 µg/m³ 0.006 0 V4 10102- Lämmastikdioksiid 2.311 g/s 1 tund 200 µg/m³ 106.30 0.532 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.851 0.021 V4 630-08-0 Süsinikmonooksiid 9.822 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 1 161.46 0.116 V4 7446-09- Vääveldioksiid 0.289 g/s 1 tund 350 µg/m³ 251.012 0.717 5 24 tundi 125 µg/m³ 11.409 0.091 Koosmõju kirjeldus Koosmõju hindamisest selgus, et ebasoodsatel ilmastikutingimustel võivad tekkida lämmastikdioksiidi korral kontsentratsioonid, mis on suuremad kui 30% 1 tunni keskmistamisaja piirväärtusest (85,7 % piirväärtusest) ning peenosakeste korral kontsentratsioonid, mis on suuremad kui 30% 24h keskmistamisjaja piirväärtusest (39,5% piirväärtusest). Lämmastikdioksiidi kõrgemad kontsentratsioonid on tingitud eelkõige asjaolust, et purusti mootori korsten on suhteliselt madal, mistõttu saasteaine hajumine on halvem. Lõhkamisel tekivad kõrgeimad kontsentratsioonid vääveldioksiidil, moodustades 71,7% vääveldioksiidile kehtestatud 1 tunni keskmistamisaja piirväärtusest. Siinjuures peab arvestama, et lõhkamisel eralduvad saasteained vaid mõne sekundi jooksul ning sellist väga lühiajalist ja ette teadmata ajal esinevat heidet ei ole võimalik korrektselt modelleerida (modelleering annab tugevalt ülehinnatud tulemuse). Keskkonnaloa muutmise taotluses on hajumisarvutustes arvestatud halvima võimaliku olukorraga, ehk olukorraga kui üheaegselt töötavad Suurkõrtsi ja Suurkõrtsi II karjäärides purustus- ja sorteerimissõlmed, toimub killustiku laadimine laoplatsile ning toimub ka mõlemas karjääris puuraukude puurimine. Sellise olukorra esinemine on küll väga ebatõenäoline. Reaalselt toimub tegevus pigem korraga ühes karjääris. Lõhkamise ajal ei toimu kummaski karjääris teisi tegevusi. 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang AKTSIASELTSI KIVILUKS tegevusega ei kaasne lõhnaaine levikut. Lubjakivi, samuti selle tolm, on lõhnatud. Diiselmootorite töötamise ja lõhkamise tulemusel väljutatavad saasteained ei põhjusta samuti lõhnahäiringuid. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus 25/33 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Heitkogused on leitud arvutuslikult. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Mõõtmisi ei ole teostatud. Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks kasutati Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp- npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1). Metoodika tugineb valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikal - Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Ait Polutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Antud metoodikat on kasutatud mitmetes Eestis tegutsevate karjääride õhulubade koostamisel. Aukude puurimisel lubjakivi massiivi eralduvate saasteainete heitkoguste määramine Välisõhku viiakse heitmeid aukude puurimisel lubjakivisse puurimismasinaga. Puurimismasina puurimiskiirus on 60 m/h ja puuritava augu keskmine sügavus on 5 meetrit. Puurimistöid tegev puurimismasin on varustatud 12 filtrist koosneva tolmu kogumis süsteemiga, mille tolmu püüde efektiivsus on 99,5%. Korraga lõhatakse 2000 m3 paekivi ja selleks on vaja puurida 48 auku. Vastavalt Kanada Keskkonnaameti poolt tunnustatud metoodikale „Emissions from Boring / Blast Hole Drilling“ on eriheide: qPMsum = 0,59 kg/auk qPM10 = 0,31 kg/auk qPM2,5 = 0,31 kg/auk Puurimisel välisõhku eraldunud aastase tolmu koguse arvutame valemiga: Tolmu kogus (M, t/a) = aukude arv * eriheide (q, kg/auk) /1000 Leiame lõhkamiste arvu: 300000 m 3 /2000m3 = 150 lõhkamist Puuritud aukude koguarv on 150 * 48 = 7200 auku. MPMsum = 7200 * 0,59 / 1000 = 4,248 t, arvestades, et tolmu püüdesüsteemi efektiivsus on 99,5%, siis välisõhku lendub 0,021 tonni tolmu. MPM10 ja M PM2,5 = 7200 * 0,31 / 1000 = 2,232 t, arvestades, et tolmu püüdesüsteemi efektiivsus on 99,5%, siis välisõhku lendub 0,011 tonni peenosakesi. Aastas puurib masin (7200 auku * 5 m) 36000 m. Puurimiseks kulub aega 600 tundi (36000m / 60m/h). Puurimisel tekkiv tolm on lokaalne ja lühiajaline. Lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramine Lõhkamisel kasutatakse ammoniumnitraadi põhiseid lõhkeaineid (tüüp: ANFO). Korraga lõhatava paekivi massiivi pindala on 400 m2. Vastavalt kasutatud metoodikale on eriheite arvutamise valem: qPMsum (kg/lõhang) = 0,00022 * (pindala) 1,5 qPM10 (kg/lõhang) = 0,00022 * (pindala) 1,5 * 0,52 qPM2,5 (kg/lõhang) =0,00022* (pindala) 1,5 * 0,03 Ühe lõhkamisega lendub välisõhku: qPMsum (kg/lõhang) = 0,00022 * (400) 1,5 = 1,76 kg qPM10 (kg/lõhang) = 0,00022 * (400) 1,5 * 0,52 = 0,915 kg qPM2,5 (kg/lõhang) = 0,00022 * (400) 1,5 * 0,03 = 0,053 kg Lõhkamisel välisõhku eraldunud aastase tolmu koguse arvutame valemiga: Tolmu kogus (M, t/a) = lõhkamiste arv * eriheide (q, kg/lõhkamine) /1000 26/33 Tolmu kogus (M, t/a) = lõhkamiste arv * eriheide (q, kg/lõhkamine) /1000 Lõhkematerjali kulu on 0,52 kg/m 3, seega aastas kulub lõhkematerjali 156 tonni. 0,52 kg/m3 * 300000 m 3 =156000kg ANFO tüüpi lõhkeainete plahvatamisel eralduvad järgmised saasteained ja eriheited vastavalt metoodikale on: Süsinikoksiid – qco = 34 kg/t Lämmastikoksiidid – qNOx = 8 kg/t Vääveldioksiid – qSO2 = 1 kg/t Lõhkamisel välisõhku eraldunud aastase saasteainete koguse arvutame valemiga: Saasteaine kogus (M, t/a) = lõhkeaine mass (t) * eriheide (q, kg/t) /1000 Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt – mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Ühel lõhkamisel (umbes 5 sekundi jooksul) eraldub välisõhku saasteainete heitkoguseid järgmiselt: mPMsum = 1,76 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 352 g mPM10 = 0,915 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 183 g mPM2,5 = 0,053 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 11 g mCO = 35,360 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 7072 g mNox = 8,320 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 1664 g mSO2 = 1,040 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 208 g Ühes tunnis toimub maksimaalselt üks lõhkamine, seega on tunnikeskmine maksimaalne hetkeline heitkogus leitav järgmiselt: mPMsum = 1,76 kg/lõhang * 1000 / 3600 s = 0,489 g/s mPM10 = 0,915 kg/lõhang * 1000 / 3600 s = 0,254 g/s mPM2,5 = 0,053 kg/lõhang * 1000 / 3600 s = 0,015 mCO = 35,360 kg/lõhang *1000 / 3600 s = 9,822 g/s mNox = 8,320 kg/lõhang *1000 / 3600 s = 2,311 g/s mSO2 = 1,040 kg/lõhang *1000 / 3600 s = 0,289 g/s Lubjakivi purustamisel, sorteerimisel ja killustiku laadimisel tekkivate saasteainete heitkoguste määramine Purustamisel, sõelumisel ja materjali ümberpaigutamisel eralduvate osakeste (PMsum ja PM10) heitkoguste arvutus põhineb eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt kasutatavast seadmest ja tootmisprotsessi (purustamine, sõelumine, materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust. Metoodikas on toodud välja eriheited tootmisprotsessi erinevate etappide kohta. Lähtuvalt metoodikast oleneb tahke materjali purustus- ja sorteerimisprotsessides eralduva tolmu kogus materjali niiskusest ja kasutatavatest abinõudest tolmu mahasurumiseks. Materjali laadimisel eralduvate osakeste heitkoguste arvutamiseks vajaminev eriheide on arvutatud lähtudes metoodikast „Aggregate Handling and Storage Piles“. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4, kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas töös on materjali keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 2%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PMsum korral on k väärtus k= 0,74 PM10 korral on k väärtus k= 0,35 PM2,5 korral on k väärtus K=0,053. QPMsum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00217 kg/t QPM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00102 kg/t 27/33 QPM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00102 kg/t QPM2,5 = 0,053*0,0016*(3,5/2,2)1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00016 kg/t Aastane heitkogus ( Mp, t/a) antud tootmisseadmetest leitakse valemiga: Mp = q * G/ 10 3, kus G on seadme tootlikkus, t/a; q on eriheide erinevatest tootmissõlmedest toodangu ühiku kohta, kg/t. Hetkeline heitkogus (Mpl, g/s) määratakse lähtuvalt antud seadme tööajast: Mpl = Mp * 10 6 /(H* 3600), kus H on seadme töötamise aeg tundides. Purusti tööaeg on 3120 h aastas ning sõela tööaeg on 5200 tundi aastas. Tehnoloogiline protsess Nr Materjali Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Aastane heitkogus Mp, t/a Hetkeline heitkogus Mpi, g/s plaanil kogus, t/a või augud, tk PMsum PM10 PM2.5 PMsum PM10 PM2.5 Pmsum PM10 PM2.5 kaardil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Materjali kukkumine purustisse V1 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.150 0.071 0.011 Esmane sõelumine V1 780000 0.00110 0.00037 0.00003 0.858 0.289 0.020 0.076 0.026 0.002 Purustamine (rootorpurusti) V1 624000 0.0006 0.00027 0.00005 0.374 0.168 0.031 0.033 0.015 0.003 Konveier V1 624000 0.00007 0.000023 0.0000065 0.044 0.014 0.004 0.004 0.001 0.000 Materjali kukkumine sorteerijasse V1 624000 0.00217 0.00102 0.00016 1.351 0.639 0.097 0.072 0.034 0.005 Sõelumine V1 624000 0.0011 0.00037 0.000025 0.686 0.231 0.016 0.037 0.012 0.001 Konveierid (erinevad fraktsioonid) V1 624000 0.00007 0.000023 0.0000065 0.044 0.014 0.004 0.002 0.001 0.000 Kukkumine puistangusse V1 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.090 0.043 0.006 V1 KOKKU 6.735 2.953 0.413 0.465 0.203 0.028 Purustatud ja sorteeritud materjali V2 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.090 0.043 0.006 transportimine laoplatsile Purustatud ja sorteeritud materjali laadimine V2 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.090 0.043 0.006 kallurile V2 KOKKU 3.378 1.598 0.242 0.180 0.085 0.013 Lõhkamisaukude puurimine V3 7200 0.59 0.31 0.31 0.021 0.011 0.011 0.010 0.005 0.005 V3 KOKKU 0.021 0.011 0.011 0.010 0.005 0.005 Põletusseadmetest eralduvate saasteainete heitkoguste määramine Mootorite töötamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11.2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (edaspidi määrus nr 59). Määruse lisades toodud eriheited iseloomustavad eelkõige katelseadmete (i.k boilers) 28/33 töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (edaspidi määrus nr 59). Määruse lisades toodud eriheited iseloomustavad eelkõige katelseadmete (i.k boilers) töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguseid. Seega mootorite puhul ei ole määruses esitatud eriheidete kasutamine põhjendatud, kuna mootorites on põlemistingimused erinevad kui katelseadmetes ning seetõttu on erinevad ka tekkivate saasteainete heitkogused (nt lämmastikdioksiidi eraldub mootorite töötamisel oluliselt rohkem kui katelseadmete töötamisel). Mootorite töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel lähtutud Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi (European Monitoring and Evaluation Programme - EMEP) ja Euroopa Keskkonnaameti (European Environmental Agency – EEA) õhusaasteainete inventuuri käsiraamatus toodud eriheidetest. Mootoritest eralduvate saasteainete arvutamisel kasutati käsiraamatu peatüki 1.A.4 „Small combustsion“ tabelis 3.31 olevaid eriheiteid, kuna need iseloomustavad kuni 50 MWth võimususega stansionaarsete kolbmootorite töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguseid. Süsinikdioksiidi heitkoguse määramisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Arvutuskäigu kontrollimiseks on lisatud exceli arvutustabel. Manused Lisa 17: TABELID_Kiviluks_Suurkortsi_II_2020.xlsx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajumisarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2017-2019 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Päikesepaiste kestus Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Jõhvi meteoroloogiajaam Laius: N 59°19´44´´ Pikkus: E 27°23´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 72,68 m Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati lähima (Jõhvi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) 29/33 Koosmõju on arvestatud heiteallikate registris olevate heiteallikatega: 1. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002706 (N1) 2. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002707 (N2) 3. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002703 (N3) 4. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002704 (N4) 5. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002705 (N5). Keskkonnaloa muutmise taotluses on hajumisarvutustes arvestatud halvima võimaliku olukorraga, ehk olukorraga kui üheaegselt töötavad Suurkõrtsi ja Suurkõrtsi II karjäärides purustus- ja sorteerimissõlmed, toimub killustiku laadimine laoplatsile ning toimub ka mõlemas karjääris puuraukude puurimine. Sellise olukorra esinemine on küll väga ebatõenäoline. Reaalselt toimub tegevus pigem korraga ühes karjääris. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Tegemist on piirkonnaga, kus on juba töötav karjäär. Koosmõjus Suurkõrtsi lubjakivikarjääris asuvate heiteallikatega ei põhjustata saasteainetele kehtestatud normtasemete ületamist. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajumisarvutuste kaardid vormistati saasteainete osas, mille maapinnalähedane kontsentratsioon väljapool ettevõtte tootmisterritooriumi saavutas 30 % piirväärtusest. Antud juhul koostati kaardid PM10 24h maksimaalse kontsentratsiooni ja NO2 1 h maksimaalse kontsentratsiooni osas. Hajuvusarvutustes arvestati lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsiooni osas ja peenosakeste kontsentrtasiooni osas ka lubatud ületamiste arvu aastas ehk lämmastikdioksiidi 1 h hajuvuskaart on koostatud protsentiilile 99.8 ning peenosakeste kaart on koostatud protsentiilile 90,4. Manused Lisa 18: NO2_1h_lohkamine.pdf Lisa 19: NO2_1h_koosmoju.pdf Lisa 20: SO2_1h_lohkamine.pdf Lisa 21: PM10_24h_koosmoju_08.09.2020.pdf 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures jäävad saasteainete kontsentratsioonid allapoole õhukvaliteedi saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus piirväärtusi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Kuna elamualad paiknevad karjäärialast võrdlemisi kaugel ja karjääris toimub alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta tegevus ainult päevasel ajal, siis ei ole oodata müra normtasemete ületamist. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Koosmõju hindamisest selgus, et ebasoodsatel ilmastikutingimustel võivad tekkida lämmastikdioksiidi korral kontsentratsioonid mis on 85,7 % tekitamises suurim piirväärtusest. Lämmastikdioksiidi kõrgemad kontsentratsioonid on tingitud eelkõige asjaolust, et purusti mootori korsten on suhteliselt madal, mistõttu saasteaine hajumine kehvem. Lõhkamisel tekivad kõrgeimad kontsentratsioonid vääveldioksiidil, moodustades 71,7% vääveldioksiidile kehtestatud 1 tunni keskmistamisaja piirväärtusest. Siinjuures peab arvestama, et lõhkamisel eralduvad saasteained vaid mõne sekundi jooksul. 30/33  Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt tabelis 4.5 toodud väärtustele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Asjakohane on rakendada järgmiseid meetmeid: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Mürarikkad tööd nagu lõhketööd ja kivimi purustamine on keelatud laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning esmaspäevast reedeni kellaaegadel 19.00 kuni 07.00. 2. Müra kandumise leevendamiseks rajada katendi puistangutest müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale kagu, lääne, loode ja põhja suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 3. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 4. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt ning vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 5. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga karjääri mõjupiirkonnas olevate lähimate majapidamiste poole. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Omaseire vajadus puudub. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks kasutatava lõhatud (sh arvestatakse kulutatud lõhkematerjali kogust) ja töödeldud (purustatud sorteeritud) ning käideldud (teisaldatud killustiku laoplatsile ning sealt välja veetud) lubjakivi koguse järgi. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Esitatud eespool, järgida samu tingimusi. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Olulisi muid häiringuid pole oodata. Vibratsiooni mõju vältimiseks tuleb järgida keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks maavara kaevandamise loas ja lõhketööde projektis toodud nõuetega. sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Täiendavate meetmete rakendamise osas vajadus puudub. Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa Arvestades tegevuse iseloomu on tegu täies ulatuses kontrollimatu heitmega (tegu on hajusheidet põhjustavate heiteallikatega). 4.4.17. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projekti lisad Lisa 22: Tuulteroos_Johvi_MJ_2017_2019.pdf 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 31/33 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik K1-Purusti diiselmootori korsten 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.349 g/s 4.004 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.048 g/s 0.553 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 0.213 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.011 g/s 0.128 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s 0.128 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 0.128 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 314.554 t K2-Sõela diiselmootori korsten 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.085 g/s 3.043 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.012 g/s 0.42 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 0.162 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.003 g/s 0.097 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.097 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.097 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 239.061 t V1-Purustus- ja sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.465 g/s 6.735 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.203 g/s 2.953 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.028 g/s 0.413 t V2-Killustiku laoplats PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.18 g/s 3.378 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.085 g/s 1.598 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.013 g/s 0.242 t V3-Lõhkamisaukude puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.01 g/s 0.021 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s 0.011 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 0.011 t V4-Lubjakivi lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.489 g/s 0.264 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.254 g/s 0.137 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.008 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.311 g/s 1.248 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.822 g/s 5.304 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.289 g/s 0.156 t Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas 32/33 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 8.295 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 553.615 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 6.277 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.16 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.375 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 10.623 t PM10 Peened osakesed (PM10) 4.924 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.899 t 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Ei ole asjakohane 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Ei ole asjakohane 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Keskkonnaamet on andnud 13.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/408-11 Suurkõrtsi lubjakivimaardla Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa taotlusele eelhinnangu. Eelhinnaguga otsustati, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algatanud Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Vastus KeA 10.08.2020 kirjale Lisa 23: Vastus_KeA_10.08.2020_kirjale.docx Riigilõiv Lisa 24: Kviitung__10___1_.pdf 33/33  Materjali tõstmine Eelsõelumine Purustamine Sõelumine rootorpurusti piisõelaga purusti küljes kolusse oleva sõelaga fr 0-16 või Fr 16-32, Fr 0-16, fr 0-32 32-63 0-32 Joonis 1. Protsessiskeem rootorpurustiga killustiku tootmisel (variant 1) Materjali tõstmine Eelsõelumine Purustamine Sõelumine rootorpurusti piisõelaga mobiilse sõelaga kolusse fr 0-16 või Fr 0-4, Fr 0-4, fr 0-32 4-8, 8-16, 4-16, 0-8, 8-12, 16-32 12-16 Joonis 2. Protsessiskeem rootorpurustiga ja mobiilse sõelaga killustiku tootmisel (variant 2) Joonis 3. Protsessiskeem sõelumine mobiilse sõelaga (variant 3)  PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Käitise asukohakaart KOMMENTAARID: ALLIKAD: Tootmisterritooriumi piir on 12 tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri RETSEPTORID: teenindusmaa ning Suurkõrtsi lubjakivikarjääri maaala. 2324 SCALE: 1:6,500 0 0.2 km PÕHJASUUND: ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software  PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Käitise asukohakaart KOMMENTAARID: ALLIKAD: Tootmisterritooriumi piir on 12 tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri RETSEPTORID: teenindusmaa ning Suurkõrtsi lubjakivikarjääri maaala. 2324 SCALE: 1:12,000 0 0.4 km PÕHJASUUND: ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software  PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsioon lõhkamisel. 99,8 protsentiil KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 200 µg/m3. 12 LEMMA OÜ Tootmisterritooriumi piir on RETSEPTORID: MODELLEERIJA: tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri teenindusmaa ning Suurkõrtsi 2324 Kerli Rästa lubjakivikarjääri maaala. VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 Concentration 0 0.3 km MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 106 ug/m^3 18/06/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software  PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Lämmastikdioksiid 1 h kontsentratsioon. 99,8 protsentiil KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 200 µg/m3. 12 LEMMA OÜ Heiteallikate K1, K2 ja HEIT0002707, HEIT0002706 RETSEPTORID: MODELLEERIJA: koosmõjus. Tootmisterritooriumi piir on 2324 Kerli Rästa tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 teenindusmaa ning Suurkõrtsi lubjakivikarjääri maaala. Concentration 0 0.3 km MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 171 ug/m^3 18/06/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software  PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Vääveldioksiidi 1 h kontsentratsioon lõhkamisel. KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 350 µg/m3. 12 LEMMA OÜ Tootmisterritooriumi piir on RETSEPTORID: MODELLEERIJA: tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri teenindusmaa ning Suurkõrtsi 2324 Kerli Rästa lubjakivikarjääri maaala. VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 Concentration 0 0.3 km MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 251 ug/m^3 18/06/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software  PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Peenosakeste 24 h kontsentratsioon. 90,4 protsentiil KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 50 üg/m3. 12 LEMMA OÜ Heiteallikate V1, V2, V3 ja HEIT0002703, HEIT0002704, RETSEPTORID: MODELLEERIJA: HEIT0002705 koosmõjus. 2324 Kerli Rästa Tootmisterritooriumi piir on tähistatud punase joonega. Sinise VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 joonega on tähistatud karjääri teenindusmaa ning Suurkõrtsi Concentration 0 0.3 km lubjakivikarjääri maaala. MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 19.8 ug/m^3 08/09/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software  N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht 6443 (Kiviıli) W E 51.31 Aseri maardla (191) piir 51.30 52.47 E S lek t rika rj us 50.85 Met. toru 52.05 51.00 Taotletav Suurkırtsi II lubjakivikarjr 51.14 52.76 50.87 Kırtsi maardla (779) piir 52.78 52.19 50.67 Suurkırtsi maardla 2 (808) piir 5 51.53 53.13 Rannu (Kestla) 1 50 Karjamaa 52.71 maardla (540) piir .95 50.55 52.98 52.42 51.15 0.0 A 50.98 I 52.41 PA1 52.18 6.0/3.9 52.15 50.44 42 52.27 51.05 50.9752.30 . 52.79 50 44.97 51 =0.4m PVC 52.53 52.29 50.26 51.05 52.16 50.38 50.12 Y=666900 52.91 51.05 00 52.10 50.95 51.14 41 Y=6671 . 50 51.68 52.49 50.97 50.86 50.82 52.19 50.99 52.05 50.66 51.96 50.25 61 52.34 52.24 51.10 . 50.90 50.88 50 50.85 50.22 51.99 X=6591800 51.95 X=6591800 50.83 Trummari 51.50 51.47 51.98 51.65 51.87 51.44 50.13 51.43 50.89 15401:002:0051 50.73 52.06 50.21 33 50.77 51.69 . 51.45 51 51.04 50.70 51.86 51.63 51.03 51.01 51.16 51.83 51.40 50.67 50.79 50.11 51.62 51.40 49.94 51.66 51.55 50.82 51.68 51.74 51.05 36 50.55 50.64 50.70 50.77 . 51.43 51 51.04 50.66 50.64 50.59 51.35 51.83 50.93 51.47 49.74 51.32 50.91 vp5 0.2 50.39 51.69 50.60 50.59 50.59 51.29 49.97 50.99 51.14 51.210.4 E 51.95 lek Pıld 50.90 51.66 51.77 tri 51.43 51.31 ka 51.66 50.73 52.06 0 rj 51.25 5 49.95 us 51.26 51.14 51.68 50.66 45 50.55 50.61 50.44 51.27 49.91 51.37 51.76 51.26 51.79 51.82 51 51.89 50.20 51.22 51.48 51.49 50.51 51.06 I I 51.81 50.90 51.66 50.56 51.16 50.01 0.7/- 51.33 49.89 50 51.46 50.16 50.99 51.62 PA5 50.96 50.85 51.35 .64 51.10 5.6/3.5 51.31 51.23 51.68 50.59 51.32 50.14 V’ 50.82 51.11 51.40 45.02 51.61 51.42 49.88 50.72 50.78 I Met. toru 50.94 50.58 50.13 51.38 51.48 49.93 50.84 51.14 20 51.44 50.80 51.02 49.42 50. 51.15 50.53 51.36 51.05 50.51 51.01 50.69 51 55 50.53 51.21 51.32 50.74 1 Tallinn-Narva tee 50.76 49.28 49.92 50.56 50.47 50.37 51.54 51.34 50.63 15401:002:0053 50.85 50.38 49.21 51.47 50.56 50.39 51.61 49.06 51.58 50.57 50.78 50.76 50.11 50.42 0.0 49.91 64 50.60 PA2 50. 50.60 48.87 50.57 50.43 Karjamaa 51.39 50.60 4.4/2.4 50.41 51.51 50.84 48.99 51.46 51.81 50.69 49.84 44.59 50.58 5 51.36 0 51.75 50.83 49.94 48.80 50.40 51 50.53 51.52 Kingu 50.46 50.37 50.46 .78 51.56 50.46 51.67 51.62 61 48.73 50.71 15401:002:0462 49.63 50. 50.57 48.70 51.53 50.64 50.51 50.18 A 48.51 50.19 50.35 51.47 7 . 6 49.30 51 51.37 51.32 50.41 A 51.34 50.71 Plokk 6 aT (808) 50.45 50.41 49.94 50.39 50.03 5. 197 48.63 50.39 50.13 Plokk 7 aT (808) 78 51.58 K 54 7 51.32 51.54 50.31 . 3 1. 50. 50 5 51.43 50.86 50.42 50.55 49.96 50.61 =0.4m PVC 48.93 51.42 51.16 50.21 50.71 48.58 50.54 50.29 49.74 Sirtsu50.51 51.31 50.84 vp6 50.30 51.42 51.03 15401:002:0322 48.77 50.42 50.48 50.31 50.54 51.20 50.31 49 50.34 vp1 0.3 50.23 50. 50.56 50.03 50.21 49.43 48.58 50.44 49.10 50.16 51.27 51.14 50.31 1.4 KE 51.17 50.87 50.86 51.09 50.31 50.03 50.38 48.70 2 50.17 50.25 51.34 50.83 51.39 50.46 PK 51.30 50.23 49.99 50.29 49.09 48.65 49.24 50.44 50.13 50.21 53 51.37 50.83 50.16 49.36 50. 51.84 50.38 50.32 48.96 48.60 51.95 51.05 50.24 50.05 El 50.82 50.35 50.21 ekt 51 49.82 51.13 50.67 52.01 Va 50.42 r Vırkaed i 51.36 51.19 50.39 r kar 49.00 50.52 e 49.40 51.32 50.24 jus 51.92 50.43 51.29 50.74 50.34 50.13 50.78 52.03 49.91 51.38 50.52 55 50.41 51.53 0.0 49.59 50.66 50. 50.19 49.22 50.71 PA6 51.92 6.2/4.1 50.76 50.76 51.15 50.54 49.82 49.11 50.49 50.45 44.34 50.28 50.55 51.22 51.88 49.57 50.58 51.26 52.17 50.87 50.62 50.19 51.58 50.10 50.09 49.84 52.17 Y=667500 50.15 49.98 49.37 50.50 51.50 50.93 51.96 52.19 50.14 49.61 51.25 50.90 51.51 52.13 49.52 ’ 51.21 49.73 52.28 V 52.12 51.07 51.12 51.29 52.37 52.24 52.25 50.67 52.25 51.37 51.33 51.09 52.34 49.48 49.41 49.96 51.21 51.04 53.22 52.17 44 52.19 3 49.88 49.51 52.18 60 52.12 53.01 52.44 52.62 52.22 52.10 2.3/2.1 . 1 51 49.77 49.68 5 52.18 51.08 51.45 52.14 51.71 49.54 52 51.36 PA3 51.15 53.04 3.9/2.3 X=6591600 5 52.38 53.05 50.94 2 52.12 49.90 51.92 49.48 49.42 51.98 50.84 50.83 51 51.33 50.99 51.84 51.57 52.51 vp2 52.12 5 2 0.3 44.64 vp8 95 52.82 50.04 51.95 51.07 51.53 51.91 2.3 . 51.55 50.73 51 51.76 52.39 52.50 52.19 50.97 50.30 51.89 49.41 49.33 51.85 1 Tallinn-Narva tee 49.77 49.91 49.74 49.46 51.66 50.74 52.38 50.47 51.85 51.34 52.21 49.52 49.38 51.88 15401:002:0191 Karjamaa 51.93 50.28 52.28 51.30 51.51 52.64 49.79 49.26 50.55 2 52.11 52.34 49.47 50.35 52.05 5 50.28 51.74 49.35 51.17 51.34 51.67 50.99 50.20 50.94 52.48 50.94 8 52.43 52.09 48.26 51.75 .2 52.15 48.33 2 51.43 51.24 52.51 51.49 51.88 5 51.66 50.77 52.12 52.09 51.34 50.74 49.40 51.44 51.14 51.50 52.06 51.51 49.35 50.50 S8-03 0.4 51.45 51.72 49.38 48.38 48.18 51.98 52.18 49.50 51.63 52.33 5 2 52.36 51.84 3.1 r 50.68 51.65 52.11 K 51.54 48.33 50.66 51.84 49.38 Liisa 51.73 50.95 48.23 50.61 51.78 49.31 51.83 51.79 51.71 50.97 49.81 52.09 52.59 51.96 15401:002:0123 52.44 48.34 48.20 7 51.06 49.40 2 51.68 52.45 . 51.66 50.36 50.87 51.66 49.70 50.60 2 52.30 49.40 5 49.71 51.54 52.41 51.29 50.69 52.36 2 50.29 49.40 5 50.11 49.93 52.61 50.03 I’ 49.63 49.35 48.15 50.07 52.74 52.02 50.91 50.48 51.69 48.27 51.67 49.28 48.16 49.60 52.29 2 50.88 49.95 50.13 52.52 49.35 52.88 49.37 52.16 50.47 3 50.56 . 52.42 2 48.17 5 49.56 49.28 El 52.86 51.12 49.52 ekt 50.29 51.88 52.04 49.40 49.31 52.32 50.48 48.08 r Karjamaa 49.52 i 51.51 kar 52.41 52 52.07 48.25 49.67 49.34 j 52.40 49.33 44 48.14 us 49.99 49.48 49.31 52.20 52.29 51.13 50.38 48.17 47.98 50.30 49.99 49.23 50.59 50.07 49.45 49.30 35 50.38 49.74 51.88 47.83 AS- 49.31 49.17 51.94 52.03 50 0 52.01 49.23 49.45 52.19 50.14 50.00 5 4 48.26 51 50.95 52.16 50.99 50.19 Puistang 49.44 S15-03 44 0.3 47.81 50.29 52.21 52.23 Ladu 51.85 49.30 49.23 52.00 52.00 3.2 48.19 47.91 49.67 49.47 52.24 52.64 49.27 vp7 49.29 Plokk 16 aT (808) 52.01 50.82 48.18 47.78 47.80 50.47 50.77 49.50 50.45 49.99 50.86 49.27 49.21 52.06 Plokk 6 aT (808) 48.29 Kırtsi 47.79 47.86 47.86 Uus-Raja 47.81 1 49.85 49.43 51.29 49.29 Plokk 7 aT (808) 15401:002:0189 5 50.01 49.23 51.60 51.27 50.91 52.55 49.29 vp3 52.16 47.97 49.81 15401:002:0634 50.56 49.20 49.30 0.3 51.86 48.52 48.01 2 52.16 52.11 4 52.37 . 49.53 49.31 52.11 47.81 49.53 0 49.28 51.07 50.98 47.94 50.00 Plokk 6 aT (808) 49.20 2.6 5 50.97 50.91 52.20 51.50 47.80 TAOTLETAVA M˜EERALDISE JA 50.20 50.21 50.05 52.47 50.46 Plokk 7 aT (808) 50.81 47.80 47.83 49.16 49.63 49.33 48.83 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 49.25 49.16 52.07 51.74 48.09 47.82 47.85 50.09 50.78 49.25 48.00 50.75 52.26 PIIRIANDMED 50.15 52.19 50.85 49.20 49.38 52.00 51.74 48.75 48.33 49.82 50.69 50.67 52.20 48.02 50.33 51.88 52.25 Piiri- Koordinaadid 49.69 50.29 49.22 49.30 51.01 51.40 5 49.83 49.08 51.38 48.31 50.89 51.27 51.97 punkti 51.41 49.29 49.46 50.87 52.13 50.43 50.16 84 47.97 nr X Y 50.23 50.68 49.20 50.31 52.37 . 50.21 48.69 49 49.87 51.19 50.32 49.23 49.19 0.3/- 50.61 52.02 51.57 Plokk 3 aT (779) 49.65 50.02 PA8 51.17 Plokk 1 aT (779) 1 6591837.94 666975.93 50.62 49.71 51.06 5.6/3.7 51.82 19 49.92 50.67 50.02 49.28 49.165050.02 49.99 50.46 51.54 vp4 0.3 48.36 Plokk 1 aT (808) 2 6591656.20 667260.72 52.11 49.12 43.26 51.54 48.73 50.00 49.91 51.21 2.4 48.82 49.91 51.77 3 6591601.99 667362.36 49.00 49.84 52.03 P ok 9 49.86 49.51 51.33 50.47 52.01 l 49.66 50.68 ok k P okk 51.74 4 6591526.48 667409.40 50.85 50.25 49.72 49.53 51.42 l P 49.67 51.19 k 8p T ( 49.99 51.38 48.74 0 49.11 l 50.80 51.06 48.53 5 6591492.44 667437.19 5 49.82 17 T 8 49.83 0.6/- 49.92 52.32 49.61 6 6591465.70 667431.59 PA7 49.94 49.57 49.24 51.90 6 pT (8 8) 50.17 50.19 6.3/4.4 49.39 42 51 49.05 50.13 41 51.46 .43 5 AS-0 Plokk 1 aT (779) p 49.86 49.69 51.03 7 6591457.97 667428.73 49.93 51.62 (8 8) 50.41 43.23 49.42 49.36 49.85 7 51.12 48.83 48.70 Plokk 2 pT (808) 08 49.92 49.50 50.31 82 8 6591449.71 667429.32 0 Karjamaa 50.52 50.49 . 51.37 ) 49.86 49.60 0 48 50.48 50.87 50.75 49.99 34 52.45 50.06 43 8 50.95 10 9 6591444.07 667435.94 33 50 50.37 49.69 4849.83 50.15 51.39 51 50.62 52.33 51.60 51.23 . 11 9 .00 49. 42 48. 73 51 10 6591446.96 667474.32 49.99 50.25 50.56 49.81 49.82 44.36 50.07 50.87 08 .3 18 50.03 5 51.24 0.0 48.68 11 6591429.99 667488.16 50.60 49.92 35 50.63 50 49.76 PA4 AS- 51.19 8 50.77 40 50.20 49.17 44 5.4/3.8 .6 50.94 49.49 49.13 51.49 12 6591374.26 667435.40 6 49.74 47 49.87 49.67 48.53 48.70 4 50.22 51.01 50.86 50.82 49.79 49.58 51.51 43.13 44.55 50.44 51.19 13 6591364.16 667425.84 51.00 49.70 50.27 49.84 49.41 50.84 50.61 51.84 50.00 50.24 51.34 50.82 Ladu 14 6591276.32 667360.64 36 52.47 45 49.87 50.81 51.10 39 49.87 46 51.81 51 50.59 49.39 51.32 11 15 6591349.00 667237.43 Plokk 8 pT (808) 51.21 50.10 Kat tepi nnas Kat tepi nnas 51.70 52.07 16 6591417.68 667119.97 50.72 37 50.77 Plokk 9 pT (808) 50.62 50.66 17 50.24 38 52.43 49.73 50.66 50.88 50.67 50.61 17 6591419.76 667121.15 00 44.23 50.35 50.00 51.20 S1-03 0.4 44.24 Y=6671 49.77 49.77 49.81 50.70 18 6591442.48 667134.08 49.83 50.97 2.0 29 16 Plokk 8 pT (808) 49.41 50.75 51.44 II 44. 49.07 44.29 us 52.64 19 6591481.56 667156.32 50.59 Plokk 9 pT (808) Puiste ’ rj 50.50 49.91 ka 51.35 ri 49.23 20 6591733.97 666919.80 50.87 t 50.81 52.87 ek 50.51 50.31 49.04 44.14 44.01 44.22 El 50.36 51.45 21 6591373.32 667094.73 49.75 49.87 50.44 50.51 49.55 50.39 50.62 22 6591315.40 667193.24 50.67 X=6591400 51.28 52.49 s 44.72 51.59 49.81 a s n 23 6591234.89 667329.96 49.59 Puiste n a 49.18 50.30 p in in e 50.62 p tt 51.54 a 44.11 24 6591226.04 667323.45 51.80 e tt K 21 50.55 50.16 49.90 a 50.77 . 50.90 50.16 K 44 51.79 50.10 25 6590991.95 667158.15 50.57 50.40 51.20 52.99 50.01 50.66 50.60 Ladu 51.92 26 6590985.29 667118.92 50.37 51.80 44.14 50.45 51.78 49.89 27 6590963.11 666992.67 Pıld 52.06 51.85 49.55 49.53 43.98 21 53.48 28 6591034.57 667060.57 51.84 51.48 51.58 49.69 49.05 51 50.70 50.30 44.20 51.20 29 6591068.03 667092.36 50.46 50.77 50.41 51.44 51.24 51.42 49.96 12 50.47 50.66 51.24 51.36 Plokk 1 aT (779) 50.86 44.43 30 6591117.34 667128.69 51.33 51.05 50.98 Plokk 1 aT (808) 50.56 51.51 50.41 50.96 31 6591144.60 667148.76 50.43 50.48 51 51.64 44.15 44.09 32 6591240.19 667018.98 Koorimine 50.84 07 13 . 50.54 PA13 0.5/- 49.21 S2-03 0.6 44 51.35 33 6591446.26 667199.67 50.26 50.72 50.58 50.62 6.9/4.9 50.40 50.64 51.14 44.24 50.80 1.4 34 6591446.89 667207.93 50.67 51.36 50.84 50.47 43.22 50.65 50.26 44.11 35 6591441.54 667214.26 50.50 50.48 Plokk 10 pT (808) 50.36 49.28 Lasu 50.47 36 6591433.28 667214.89 Plokk 11 pT (808) 15 44.16 50.55 50.46 49.01 37 6591426.96 667209.54 50.94 50.03 12 50.62 . 51.35 4 50.52 50.03 50 49.44 4 50.45 L1 38 6591426.33 667201.28 51.20 26 49.75 49.41 44.07 44.20 50.63 Karjamaa 50.35 39 6591431.68 667194.95 50.67 50.75 44.14 50.44 50.59 51.05 49.92 40 6591439.94 667194.32 44.25 50.35 51.20 44.17 50.50 50.13 us 50.41 41 6591455.55 667324.59 50.49 49.04 rj ka 50.74 50.88 43.98 51.31 49.90 ri 42 6591456.18 667332.85 50.43 22 49.47 t ek El 50.53 7 43 6591450.80 667339.14 50.51 50.91 4 .2 50.35 4 50.61 Ka 44 6591442.54 667339.77 51.41 ES 50.02 t tep 44.27 51.27 50.50 50.42 i nn 50.53 TL 50.29 as 45 6591436.24 667334.39 50.43 50.37 50.44 5 1 I N K2 49.83 44.26 49.87 46 6591435.61 667326.13 50.27 50.85 44.19 50.50 47 6591440.99 667319.83 50.34 51.32 Pıld 50.87 51.63 Ladu 50.65 50.24 49.99 50.51 44.36 48 6591449.25 667319.20 50.51 44.19 43.98 6 50.07 9 . 4 50.78 4 51.33 Meeraldise ja meeraldise 50.63 50.73 50.30 50.45 51.54 51.52 49.86 49.69 51 50.61 50.92 50.96 teenindusmaa pindala 18.82 ha 50.29 50.56 50.23 50.90 51.43 49.84 50.21 Plokk 1 aT (808) 44.28 44.65 50.39 5 50.44 50.87 1 44.22 51.16 51.02 50.21 50.44 50.41 50.74 50.67 50.97 3 50.20 49.36 49.98 9 Sirtsu . 14 7 50.68 50.51 50.60 4 50.96 50 50.37 Ladu Ladu 15401:002:0323 49.56 50.35 50.49 50.66 49.87 49.28 Plokk 44.24 3 aT (808) 50.29 51.09 51.14 50.48 49.68 49.43 49.39 51.15 50.24 50.43 6 49.39 .5 9 50.38 50.33 50.45 49.48 49.72 4 50.95 49.43 50.66 49.66 44.12 50.20 50.76 50.54 48.78 III 50.60 50.52 0.7/- 50.38 51.05 51.12 50.58 50.06 PA10 6.1/4.3 49.83 0.5/- 50.39 49.76 5 51.06 50.88 50.11 Ka t t PA9 42.96 0 ep i nn 48.38 6.8/4.5 49.58 49.38 as Plokk 6 aT (808) 78 50.52 49.83 49.78 . 43.22 49 50.24 50.96 Pıld 32 50.27 50.94 Plokk 7 aT (808) 50.05 us 49.72 Plokk 4 pT (808) rj 50.38 49.80 50.45 23 50.29 ka 50.46 49.90 49.76 ri 50.70 Uustalu t 50.74 49.55 49.97 49.22 ek 51.22 49.67 49.76 El 50.63 3 50.36 15401:002:0292 .2 49.52 50.41 9 43 50.40 4 50.44 49.78 49.23 51.01 50.13 49.99 V I 50.97 49.70 49.64 49.92 50.82 24 49.66 50.41 Y=667000 50.28 Y=667400 50.38 49.30 49.69 50.35 1 49.71 49.86 5 49.89 50.11 50.49 49.95 50.43 50.40 Pıld 49.73 51.29 50.49 Ka t 06 50.23 51.04 49.67 49.20 tep i 49.35 49. 50.32 50.24 49.24 nn 50.32 as 49.85 50.04 50.60 50.02 50.38 50 50.18 Suurkırtsi 50.94 50.14 48.76 50.20 49.90 Karjamaa 50.48 49.84 43701:001:0054 50.52 51.31 50.09 50.23 X=6591200 50.32 49.85 49.88 49.13 X=6591200 43 49.98 50.02 51 50.54 49.18 50.52 49.13 50.29 49.66 50.94 02 49. 50.13 50.77 50.70 51.04 50.36 50.62 50.42 50.33 49.88 50.62 51.25 49.19 50.52 49.60 48.94 50.97 50.61 50.22 50.63 50.45 50.12 50.09 50.91 50.30 50.36 49.97 51.13 50.85 50.97 48.99 50.31 51.01 49.68 50.22 49.18 49.15 51.07 50.95 50.67 50.05 50.91 50.26 49.85 49.69 48.77 50.49 07 50.15 50.00 49. 51.06 50.39 49.04 50 50.32 49.08 51.09 50.60 50.95 49.92 49.50 49.48 49.58 0.7 31 50.80 50.17 49.71 49.53 48.82 PA4-15 5.8 50.51 49.54 43.04 50.05 50.23 50.59 49.90 49.36 50.78 49.73 49.81 49.20 49.95 48.82 49.71 48.90 48.90 Pıld 49.57 Plokk 3 aT (808) 48.70 49.89 50.61 50.26 50.08 30 49.63 48.95 50.06 0.6/- as 50.85 49.79 PA11 nn 49.88 6.7/4.8 i ep 50.07 t at 49.88 42.77 49.96 K 50.29 49.65 50.47 49.60 50.74 49.88 49.14 50 50.18 PA11A50.12 49.66 50.13 49.80 48.70 50.45 50.40 50.37 0.7/-49.91 LEPPEM˜RGID: 50.17 49.91 6.7/4.9 49.45 50.29 as 50.30 50.42 42.73 49.87 49.74 49.10 48.78 48.77 nn 50.29 i 49.74 Taotletav meeraldise piir, piiripunkt ja number ep 50.04 49.76 t at 49.87 1 K 50.25 50.28 50.01 Taotletav meeraldise teenindusmaa piir (htib meeraldise piiriga) 50.23 49.77 50.45 50.11 49.76 48.95 50.47 50.24 29 50.15 50.25 49.96 49.64 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise piir 50.28 49.73 49.87 48.75 49.74 50.15 49.82 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise 49.75 50.16 49.98 49.74 teenindusmaa piir 50.50 50.02 50.10 49.04 50.08 49.77 Naabermeeraldise piir as nn 49.87 i 50.02 ep 49.89 t 49.98 50 at 49.93 Naabermeeraldise teenindusmaa piir K 50.20 49.95 50.22 48.91 49.50 48.94 49.14 50.59 49.71 49.81 49.81 Maardla piir 49.80 49.20 49.95 28 El ek t r 49.92 i kar jus 48.90 50.14 49.87 49.83 Maakonna piir 49.83 48.95 49.30 49.89 Plokk 6 aT (808) 49.85 Plokk 7 aT (808) 49.86 0.6 50.48 50.09 Maavaravaru ploki piir ja number (maardla registrikaardi nr) 49.93 49.42 6.3 Y=667300 Plokk 6 aT (808) Y=667000 50.16 PA7-15 aT - aktiivne tarbevaru 49.66 49.54 42.50 Karjamaa 49.57 48.92 49.40 pT - passiivne tarbevaru 50.07 49.66 49.15 48.94 49.78 49.57 Tasandatud 49.61 0.7 us II PA3-0549.46 I I’ Geoloogilise lbilıike joon rj I’ 50.36 48.93 50.30 Plokk 5 pT (808) ka 49.66 49.96 49.51 6.4 48.99 tri 50.32 ek 50.15 49.80 42.41 48.95 Sirtsu El 4 49.29 49.35 X=6591000 2 49.51 X=6591000 15401:002:0323 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 49.76 49.29 49.93 49.52 49.92 49.50 49.40 49.99 49.78 49.92 49.92 49.50 49.27 51 Maapinna samakırgusjoon, abs m 50.28 49.89 49.41 49.96 49.76 25 49.97 49.59 49.44 49.87 49.67 49.53 49.13 43 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m PA12 49.78 49.22 49.52 49.61 26 49.54 50.11 50.20 0.8/- 49.35 50.12 49.81 49.78 49.64 49.56 =0.6m Bet 49.16 Hoideterviku piir 7.7/5.6 49.93 50 50.40 41.7050.04 49.96 49.82 49.80 49.24 49.58 49.60 49.24 Veetaseme abs kırgus, m (mııdetud 14.12.2015) 49.42 49.41 50.61 Met. toru 50.23 Karjamaa 49.80 49.70 50.11 49.85 27 49.97 49.91 Tee kaitsevnd 50.07 49.97 49.98 Lne-Virumaa 49.60 Ida-Virumaa Viru-Nigula vald 49.13 V 49.73 49.81 Lganuse vald 49.41 Elektripaigaldise kaitsevnd 50.78 Kırkkla 49.32 49.99 Purtse kla 50.24 50.11 49.23 50.26 49.88 Sideehitise kaitsevnd Vanamıisa 49.98 50.04 49.77 49.61 49.80 15401:002:0092 Maaparandusssteem Eesvoolu kaitsevnd 0.7/- Kattekihi paksus, m/sh ehituskruusa paksus, m PA5 Puuraugu nr 5.6/3.5 Kasuliku kihi paksus, m/ sh kırgemargilise ehituslubjakivi paksus, m 51.32 Suudme abs kırgus, m 45.02 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 0.7 Kattekihi paksus, m PA4-15 Puuraugu nr (2015 rajatud) 5.8 Kasuliku kihi paksus, m 49.54 Suudme abs kırgus, m 43.04 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 0.7 Kattekihi paksus, m PA3-05 Puuraugu nr (2005 rajatud) M˜RKUSED: 6.4 Kasuliku kihi paksus, m 49.51 Suudme abs kırgus, m 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21mm). 42.41 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. vp3 0.3 Vaatluspunkti number Kasvukihi paksus, m 3. Katastriksuse piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 09.10.2023. a. 52.11 2.6 Suudme abs kırgus, m Ehituskruusa paksus, m 4. Maardla plokkide piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 10.10.2023. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: Suurkırtsi II lubjakivikarjri metde plaan, O J.Viru Markeideribroo 20.12.2022, t nr 22295; S1-03 0.4 urfi nr (2003 rajatud) Uuringuaegne kasvukihi paksus, m Suurkırtsi II maardla plokkide mberhindamise topograafiline ja varu arvutuse plaan, 50.97 2.0 urfi uuringusuudme abs kırgus, m Uuringuaegne ehituskruusa paksus, m O J.Viru Markeideribroo 24.05.2023, t nr 20230. Lne-Viru maakond, Viru-Nigula vald Gr lisa 1 SUURKRTSI II LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 23083 Keskkonnaloa muutmise taotlus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Joonmııtkava Formaat A0 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: 0 10 25 50 m Koostas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) 24.11.2022 Joonestas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:AKTSIASELTS KIVILUKS Koostatud: Betooni 26 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 25.10.2023 Tallinn 11415  0051 i L˜BILIGE I - I’ um m ar 15401:002: Tr NW S8-03 0.4NE 2.3/2.1 m 0.0 PA3 51.84 3.1 m PA1 Kingu Liisa 3.9/2.3 Kırtsi 6.0/3.9 15401:002:0462 vp1 0.3 50.84 15401:002:0189 50.97 15401:002:0123 44.64 1: 44.97 Sirtsu 52 Plokk 16 aT (808) 0.0 50.31 1.4 52 2 PA2 15401:002:0322 0.4 4.4/2.4 48.99 0.2 44.59 4 50 ls 0.3 50 1. 1.3 O 2 Plokk 16 aT (808) 1: v.t. 0.2 m Plokk 3 aT (779) 09.12.2015 v.t. 2.85 m 1.7 3.5 v.t. 3.35 m O as Plokk 6 aT (808) 2.3 09.12.2015 48 09.12.2015 2 3.6 48 3.9 Plokk 6 aT (808) O as 2 2.4 4.6 46 O lb Plokk 7 aT (808) 46 2 Plokk 7 aT (808) O lb 6.0 2 4.4 6.9 O sl 6.2 44 2 O sl 44 5.5 2 7.4 O vl 2 O vl 8.1 2 42 42 8.1 10.0 Vahekaugus, m 212 233 Ida-Virumaa Lganuse vald L˜BILIGE II - II’ Purtse kla 0051 NW 0.7/- Lne-Virumaa E i PA5 Viru-Nigula vald um m ar m 5.6/3.5 Suurkırtsi m 002: 51.32 Kırkkla 45.02 0.6/- 43701:001:0054 PA7 15401: 54 Kingu 6.3/4.4 Uustalu 0.0 54 Tr 15401:002:0462 50.13 PA4 43.23 15401:002:0292 0.0 Uus-Raja 5.4/3.8 S1-03 0.4 PA6 Sirtsu 48.53 6.2/4.1 15401:002:0634 15401:002:0323 43.13 50.97 2.0 52 50.54 0.3/- 52 0.3 44.34 PA8 5.6/3.7 1: v.t. 0.02 m 49.16 2 0.7 0.4 v.t. 0.9 m 09.12.2015 43.26 4 1: 1. 50 1.6 v.t. 2.2 m v.t. 0.0 m 50 2 09.12.2015 0.2 Plokk 16 aT (808) 1: 1 O ls :2 0.6 :1 09.12.2015 1.5 09.12.2015 2 1 .4 0.3 2.4 v.t. 0.7 m Plokk 6 aT (808) O 2 ls 48 2.3 1.5 09.12.2015 2.5 48 4.2 as O 1.1 2 Plokk 1 aT 4.1 Plokk 6 aT (808) O 2 as Plokk 6 aT (808) (779) 46 Plokk 7 aT (808) 46 6.3 5.0 4.0 Plokk 1 aT O lb 3.8 6.2 2 (808) 7.3 Plokk 7 aT (808) O 2 lb Plokk 7 aT (808) 44 44 7.2 O sl 5.9 7.6 2 6.9 5.4 O 2 sl 6.9 O 7.9 6.4 vl 42 8.1 2 42 O vl 2 8.0 7.5 40 40 10.0 Vahekaugus, m 168 185 137 203 L˜BILIGE III - III’ 0634 0.5/- PA9 6.8/4.5 Raja 002: 50.52 NW 43.22 Sirtsu Suurkırtsi SE Uus- m m 15401: 15401:002:0323 43701:001:0054 0.6/- Uustalu Ida-Virumaa LEPPEM˜RGID: Lne-Virumaa 52 PA11 15401:002:0292 Viru-Nigula vald Lganuse vald 0.6 52 6.7/4.8 PA7-15 v.t. 0.05 m 50.07 Kırkkla Purtse kla 6.3 42.77 49.40 09.12.2015 42.50 Taotletava meeraldise piir v.t. 0.45 m 1: 0.2 2 1: 50 50 2 0.5 0.2 09.12.2015 Tasandatud O ls 0.6 49.15 v.t. 1.1 m Taotletava meeraldise teenindusmaa piir 2 0.6 09.12.2015 Pl 2.4 48 O ls 48 okk 3 aT ( 2.7 2 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise piir O as 3.2 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise 2 46 5.0 46 teenindusmaa piir O as Plokk 6 aT (808) 2 Plokk 5 pT (808) 5.4 O lb 808) Naabermeeraldise piir 44 2 44 7.3 Plokk 7 aT (808) 6.0 O lb Naabermeeraldise teenindusmaa piir 7.3 2 LEPPEM˜RGID 8.0 O sl 2 O sl 2 lubjakivi raudoiididega (Aseri lade, O as) 42 8.3 6.9 42 2 Maakonna piir O vl 2 O vl 2 tehnogeensed setted Maavaravaru ploki piir ja number (maardla registrikaardi nr) 40 10.1 40 lubjakivi lainjaskihiline (Kunda lade Loobu kihistu, O2 lb) Plokk 6 aT (808) aT - aktiivne tarbevaru pT - passiivne tarbevaru Sirtsu 38 38 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 12.0 kasvukiht 15401:002:0323 lubjakivi savikas, raudoiididega (Kunda lade Sillaoru kihistu, O2 sl) Geoloogilise uuringuga mratud metde-eelne pıhjaveetase ja Vahekaugus, m 172 125 pıhjavee eeldatav tase prast maavara ammendamist (48.71 m) kruus glaukoniitlubjakivi (Volhovi lade, O vl) 2 49.39 Veetase karjris (14.12.2015) moreen Hoideterviku piir lubjakivi dolomiidikas Kaevandamisel jetava nılva kalle 2 1: 1:1.4 - vastab kaldele 35 lubjakivi (Lasname lade, O 2ls) SW L˜BILIGE IV - IV’ N dolokivi 1:2 - vastab kaldele 26 0634 0.5/- m PA9 0.6/- Sirtsu m 6.8/4.5 0634 a 15401:002:0322 Raj PA7 002: 50.52 6.3/4.4 43.22 a Sirtsu 50.13 0.0 Raj 54 54 Uus- 002: 43.23 15401: 0.5/- 15401:002:0323 PA2 PA13 4.4/2.4 Uus- 6.9/4.9 48.99 15401: 50.62 44.59 52 43.22 Kingu 52 v.t. 0.05 m v.t. 0.2 m 15401:002:0462 v.t. 0.02 m Plokk 16 aT 2 09.12.2015 09.12.2015 1: 1: 1: 2 0.2 09.12.2015 4 (808) 2 0.2 :2 1. 1: 50 50 1 0.5 0.2 1: 2 0.5 v.t. 0.2 m 0.6 O ls 09.12.2015 2 2.4 2.6 2.3 48 48 2.4 Puurauk Plokk 6 aT (808) as Plokk 10 pT (808) Plokk 6 aT (808) Plokk 6 aT (808) O 2 46 5.0 46 5.4 5.0 0.3 Plokk 7 aT (808) 4.4 0.7 Plokk 7 aT (808) Plokk 11 pT (808) Plokk 7 aT (808) O lb 1.6 urf 44 2 44 v.t. 2.2 m Veetaseme sgavus maapinnast, m 7.3 5.5 7.4 6.9 09.12.2015 Mııtmise aeg 8.0 O sl 7.9 2 8.3 42 42 4.2 Kihi sgavused maapinnast, m O vl 2 8.1 40 10.1 10.1 40 10.0 6.3 3.6 urfi sgavus maapinnast, m 7.3 7.6 Puuraugu sgavus maapinnast, m Vahekaugus, m 134 133 235 0.7/- Kattekihi paksus, m/sh ehituskruusa paksus, m PA5 Puuraugu nr 5.6/3.5 Kasuliku kihi paksus, m/ sh kırgemargilise ehituslubjakivi paksus, m 51.32 Suudme abs kırgus, m 15401: L˜BILIGE V - V’ 45.02 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m Kı r 0.6 Kattekihi paksus, m 0092 2.3/2.1 002: PA3 PA7-15 Puuraugu nr (2015 rajatud) sa 6.3 Kasuliku kihi paksus, m tsi 3.9/2.3 49.40 Suudme abs kırgus, m Vanam ı i Liisa 002: 50.84 0189 SW 15401:002:0123 44.64 NE 42.50 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 0.3/- PA8 15401: m 5.6/3.7 m 0.8/- Sirtsu 49.16 vp1 0.3 Vaatluspunkti number Kasvukihi paksus, m 0.7/- 0.6/- Uustalu PA12 PA11A PA11 0.7/- 15401:002:0323 43.26 7.7/5.6 6.7/4.9 6.7/4.8 15401:002:0292 PA10 50.31 1.4 Suudme abs kırgus, m Ehituskruusa paksus, m 52 6.1/4.3 Plokk 3 aT 52 50.20 50.13 50.07 41.70 42.73 42.77 49.76 Kat tepi nnas (779) 42.96 Kat tepi nnas v.t. 0.45 m v.t. 0.45 m v.t. 0.45 m Plokk 16 aT (808) 0.2 v.t. 0.2 m 1: 0.3 S1-03 0.4 urfi nr (2003 rajatud) Uuringuaegne kasvukihi paksus, m 4 1: 50 09.12.2015 49.73 v.t. 0.0 m 50 1. 09.12.2015 0.2 09.12.2015 2 0.2 2 09.12.2015 1: 0.8 49.39 49.39 2 49.22 1: 0.3 0.7 0.6 09.12.2015 Kat tepi nnas 50.97 2.0 urfi uuringusuudme abs kırgus, m Uuringuaegne ehituskruusa paksus, m 0.2 2.3 0.7 0.3 O ls 2 1.5 48 2.2 48 2.7 3.0 3.6 Plokk 10 pT (808) 4.6 4.0 O as Plokk 6 aT (808) 46 Plokk 6 aT (808) Plokk 6 aT (808) 2 46 4.0 5.4 5.0 6.2 5.6 5.9 Plokk 7 aT (808) 44 Plokk 7 aT (808) lb Plokk 11 pT (808) 7.4 44 O 5.9 6.4 2 Plokk 7 aT (808) 6.8 7.4 7.3 O sl 6.9 8.4 2 7.9 42 8.5 8.3 42 9.2 O vl 8.0 2 10.0 40 10.0 40 10.0 38 38 12.0 12.0 Vahekaugus, m 164 16 175 234 141 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21mm). 2. Katastriksuse piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 09.10.2023. a. 3. Maardla plokkide piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 10.10.2023. a (plaanil skemaatilised). 4. Kasutatud: Suurkırtsi II maardla plokkide mberhindamise geoloogilised lbilıiked I-I’...V-V’, O J.Viru Markeideribroo 24.05.2023, t nr 20230. Lne-Viru maakond, Viru-Nigula vald Gr lisa 2 SUURKRTSI II LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 23083 Keskkonnaloa muutmise taotlus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Joonmııtkava Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 L˜BILIKED I-I’...V-V’ 0 10 25 50 m Formaat A0 Koostas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Joonestas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:AKTSIASELTS KIVILUKS Koostatud: Betooni 26 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 25.10.2023 Tallinn 11415  N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht 6443 (Kiviıli) W E 51.31 Aseri maardla (191) piir 51.30 52.47 E S lek t rika rj us 50.85 Met. toru 2 5 52.05 51.00 Taotletav Suurkırtsi II lubjakivikarjr 51.14 52.76 50.87 Kırtsi maardla (779) piir 52.78 52.19 50.67 Suurkırtsi maardla 51.53 (808) piir 53.13 Rannu (Kestla) 1 50 Karjamaa 52.71 maardla (540) piir .95 50.55 52.98 52.42 51.15 A 50.98 52.15 50.44 42 52.27 51.05 . 50 =0.4m PVC 52.53 50.26 52.16 50.38 50.12 Y=666900 00 51 51.14 41 Y=6671 . 50 51.68 5 2 52 50 52.05 50.66 1 51.96 5 50.25 61 49 . 50 50.22 X=6591800 51.95 X=6591800 48 Trummari 51.50 51.47 51.44 50.13 50 15401:002:0051 50.21 33 47 51.69 . 51 51.16 46 51.40 50.11 49.94 51.55 45 50.77 3.9 51 49.74 51.32 50.39 51.29 49.97 50 51.43 51.14 49.95 49 49.91 51.26 51 51.06 50.01 49.89 50 51.40 50.72 Met. toru 50.13 49.93 20 51.44 50.53 49.92 50 1 Tallinn-Narva tee 50.37 51.54 3.9 15401:002:0053 51.47 50.39 49.91 50.43 50.41 51.46 50 51.75 49.94 51 Kingu 45 50.46 . 46 47 48 78 50.46 51.67 51 15401:002:0462 49 6 4 50.18 A 50.19 50.35 7 . 6 51 5 4 51.37 1 A 50.03 97 5 50.39 5. 1 50.39 50.13 78 51.58 K 7 50.31 . 3 1. 50 5 50.55 49.96 50.61 =0.4m PVC 51.42 50.21 50.71 Sirtsu 4.3 50.30 51.42 15401:002:0322 50.48 50.31 7 51 9 50.54 4 4 50.23 50.03 8 50.16 4 51.27 KE 0 5 4.3 50.38 2 50.17 50.25 51.34 51.30 PK 50.44 50.13 50.29 50.21 50.32 50.24 50 50.21 50.52 Va 50.42 Vırkaed 51.36 51.19 re 51.32 50.24 49 50.66 50.52 50.41 48 46 50.49 51.15 50.55 51.22 45 47 51.26 50.87 Y=667500 50.93 50.90 51.51 6 4 51.12 49 50.67 51.09 5 4 3 1 51.21 5 51.04 51 44 51.08 51.45 52.14 50.94 X=6591600 50.83 51.33 50.99 51.84 51.53 44 50.73 51.76 7 95 9 4 4 50.97 . 50 51 50.47 Karjamaa 51.85 51.93 8 51.51 50.55 4 50.35 52.05 50.28 0 0 5 50.94 5 8 .2 50.20 2 51.43 5 51.66 50.50 Plokk 3 aT (779) 51 51.44 51.14 49 r 50.95 48 5 K Liisa 2 51.78 15401:002:0123 7 46 51.06 .2 51.66 2 45 5 5.0 47 2 50.88 .3 44 2 5 52 51.12 51.51 Karjamaa 50.29 50.59 35 AS- 6 4 50.99 50.14 4 Tehisveekogu 4.9 5 4 Veetase 48.71 m 4 4 50.45 Pindala korrastatud maa piires 11.53 ha Uus-Raja 50.91 15401:002:0634 9 4 51 7 TAOTLETAVA M˜EERALDISE JA 4 50.20 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 50.09 8 0 4 PIIRIANDMED 5 50.69 E Piiri- Kırtsi l Koordinaadid 5 ek tr i punkti 15401:002:0189 ka rj 50.43 us nr X Y 50.21 Plokk 3 aT (779) 1 6591837.94 666975.93 50.62 19 44 0 2 6591656.20 667260.72 5 51.54 3 6591601.99 667362.36 45 P ok 9 50.47 4 l 6 ok k P okk 4 6591526.48 667409.40 50.85 51.42 l P 51.19 k 8p T ( 47 48 l 50.80 5 6591492.44 667437.19 17 T 8 44 49 6 6591465.70 667431.59 6 pT (8 8) 45 50 42 41 5 AS-0 p 51.03 7 6591457.97 667428.73 5.5 (8 8) 51 46 7 51.12 08 47 50.31 8 6591449.71 667429.32 0 Karjamaa 50.52 51.37 ) 0 50.48 10 48 50.95 9 6591444.07 667435.94 50.87 50.75 34 43 8 51 49 33 4849.83 50.15 9 52.33 50 5. 100 10 6591446.96 667474.32 49.82 5 508 .3 0 18 11 6591429.99 667488.16 35 50 49.76 AS- 50.77 40 44 50 12 6591374.26 667435.40 50.22 47 49.87 49.67 49 50.82 48 13 6591364.16 667425.84 51.00 50.27 50.24 47 14 6591276.32 667360.64 36 45 50.59 39 46 46 11 15 6591349.00 667237.43 45 50 44 16 6591417.68 667119.97 37 50.66 17 50 38 17 6591419.76 667121.15 00 49 Y=6671 18 6591442.48 667134.08 Plokk 8 pT (808) 16 19 6591481.56 667156.32 50.59 Plokk 9 pT (808) 50.50 20 6591733.97 666919.80 50.81 Plokk 8 pT (808) 51 21 6591373.32 667094.73 50.44 50.62 50.39 Plokk 9 pT (808) 22 6591315.40 667193.24 50.67 X=6591400 23 6591234.89 667329.96 50.62 24 6591226.04 667323.45 50.77 50.90 5.6 25 6590991.95 667158.15 50.57 50.66 50.60 26 6590985.29 667118.92 50.37 5.6 50.45 44 44 27 6590963.11 666992.67 21 28 6591034.57 667060.57 50.70 50.30 46 29 6591068.03 667092.36 50.46 50.77 50.41 12 50.66 50.47 30 6591117.34 667128.69 50 48 50.56 50.41 47 31 6591144.60 667148.76 50.43 50.48 45 32 6591240.19 667018.98 50.54 13 51.35 33 6591446.26 667199.67 50.26 50.58 50.40 50.64 51.14 50 34 6591446.89 667207.93 50.67 50.47 49 35 6591441.54 667214.26 Plokk 10 pT (808) 50.47 36 6591433.28 667214.89 Plokk 11 pT (808) 15 5.7 37 6591426.96 667209.54 49 50 50.62 50.94 51.35 5 1 L1 38 6591426.33 667201.28 51.20 26 50.63 39 6591431.68 667194.95 50 50.44 50.75 50.59 51.05 40 6591439.94 667194.32 51.20 50.41 41 6591455.55 667324.59 50.13 44 51.31 49.90 42 6591456.18 667332.85 22 49 50.53 5.6 43 6591450.80 667339.14 50.51 50.91 46 44 6591442.54 667339.77 ES 50.02 50.50 50.42 48 50.53 49 TL 50.29 45 6591436.24 667334.39 49 50 I N 47 K2 49.83 47 50 49.87 46 6591435.61 667326.13 46 45 5 0 49 47 6591440.99 667319.83 45 50.87 48 50.65 49.99 50.51 48 6591449.25 667319.20 44 47 48 50.51 51 46 45 50.07 44 50.78 Meeraldise ja meeraldise 50.63 49.86 49.69 50.92 50.96 teenindusmaa pindala 18.82 ha 50.56 49 50 50.21 49.84 50.87 50.67 50.97 50.44 49.36 50.68 50.51 Sirtsu 14 15401:002:0323 50.35 51.09 49.43 51.15 51 49.39 50 50 50.66 49 50.76 50.54 50.60 5.6 50.88 5.7 49.38 32 23 Plokk 4 pT (808) 49 50.70 50.74 Uustalu 15401:002:0292 50.44 46 43 24 43 Y=667000 Y=667400 50.49 50.43 50.40 5.7 50.32 50.60 Suurkırtsi Karjamaa 50.48 5 0 43701:001:0054 X=6591200 X=6591200 us rj ka ri 50.52 t 50.29 ek El 50.77 50.70 50.62 5 5.8 50.62 4 6 50.52 50.97 5 0 4 4 4 50.63 1 50.91 5 7 Tehisveekogu 51.13 50.85 4 Veetase 48.71 m 51.01 Pindala korrastatud maa piires 5.82 ha 51 9 4 8 4 51.07 50.95 50.91 50.67 51 51.06 51.09 43 50.60 50.95 31 5.8 50.80 50.51 50.59 50.78 49 Pıld Plokk 3 aT (808) 48 50.61 50.26 30 50.06 43 50.85 50.29 50.47 50.74 50.12 50.18 45 50.45 50.37 LEPPEM˜RGID: 46 50.40 50.17 44 50.29 50.30 50.42 0 5 47 50.29 Taotletav meeraldise (korrastatud maa) piir, piiripunkt ja number 50.28 50.25 6.0 1 9 Taotletav meeraldise teenindusmaa piir (htib meeraldise piiriga) 4 8 4 50.23 50.45 50.47 29 Naabermeeraldise piir 43 50.28 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 50.16 50.50 50.10 El ek t r Maakonna piir i ka 45 rj us 49.98 50 Maavaravaru ploki piir ja number (maardla registrikaardi nr) 50.20 Plokk 8 pT (808) aT - aktiivne tarbevaru 48.94 50.59 pT - passiivne tarbevaru 46 49.95 28 Sirtsu 47 15401:002:0323 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 44 50.14 6.3 48.95 48 50 Maapinna samakırgusjoon, abs m 43 50.48 50.09 49 Y=667300 Y=667000 50.16 43 Tehisveekogu pıhja samakırgusjoon, abs m 48.92 49 48.94 49 49.46 5.7 Tehivseekogu eeldatav sgavus, m 50.36 50.30 48.99 Plokk 5 pT (808) 50.32 43 44 48.95 49.35 Tee kaitsevnd X=6591000 X=6591000 49.29 49.93 45 50 49.92 49.40 49.92 46 49.50 49.27 Elektripaigaldise kaitsevnd 50.28 4 49.41 49.96 7 25 48 49.44 49.13 49.59 49.67 49.53 Maaparandusssteem 49.52 49 49.61 26 49.54 50.11 49.35 49.78 49.81 49.64 49.56 =0.6m Bet 49.16 49.93 Eesvoolu kaitsevnd 50.40 49.96 49.82 49.80 49.24 49 us 49.58 49.60 rj 49.42 49.41 ka Tehisveekogu (kokku 17.36 ha) i tr 50.61 ek Met. toru l 50.23 Karjamaa 49.70 E 50.11 49.80 49.85 27 049.97 49.91 50.07 5 49.97 49.98 Lne-Virumaa Mastitervikutele kestvate ligipsude tide (inertsed titematerjalid) 49.60 Ida-Virumaa 49.73 Viru-Nigula vald 49.13 49.81 Lganuse vald 49.41 50.78 Kırkkla 49.32 49.99 Purtse kla 50.24 50.11 49.23 50.26 49.88 Vanamıisa 49.98 50 49.61 50.04 49.80 49.77 15401:002:0092 KORRASTATUD MAA (18.82 ha) KLVIKUD Sihtotstarve Kılvik Pindala % Veekogude maa Tehisveekogu 17.35 ha 92.2% Maatulundusmaa Rohumaa 1.47 ha 7.8% Kokku 18.82 ha 100% M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21mm). 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 3. Katastriksuse piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 09.10.2023. a. 4. Maardla plokkide piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 10.10.2023. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: Suurkırtsi II lubjakivikarjri metde plaan, O J.Viru Markeideribroo 20.12.2022, t nr 22295; Suurkırtsi II maardla plokkide mberhindamise topograafiline ja varu arvutuse plaan, O J.Viru Markeideribroo 24.05.2023, t nr 20230. Lne-Viru maakond, Viru-Nigula vald Gr lisa 3 SUURKRTSI II LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 23083 Keskkonnaloa muutmise taotlus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Joonmııtkava Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A0 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Mııdistatud: 0 10 25 50 m Koostas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) 24.11.2022 Joonestas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:AKTSIASELTS KIVILUKS Koostatud: Betooni 26 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 25.10.2023 Tallinn 11415 Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-508031 Loa omaja Ärinimi / Nimi AKTSIASELTS KIVILUKS andmed Registrikood / Isikukood 10147365 Tegevuskoha Nimetus Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär andmed Aadress Uustalu, Kõrkküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 15401:002:0292; 15401:002:0462; 15401:002:0322; 15401:002:0123; 15401:002:0323 Territoriaalkood EHAK 3803 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 31.10.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.02.2050 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Suurkõrtsi lubjakivikarjäär Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023989 Puurkaevu katastrinumber - Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6591149, Y: 667618 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_viru - Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2050 113 880 113 880 113 880 113 880 455 520 1 248 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Karjäärivee kogused arvutada veekõrvalduspumba tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Veenäitude üle pidada arvestust igakuiselt - saadud näidud märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Karjääriee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Põhjaveetaseme mõõtmine - Proovivõtunõuded - Analüüsinõuded - Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/13 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Suurkõrtsi lubjakivikarjäär Väljalaskme kood IV184 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Sõreda oja (Sõridi oja) Suubla kood VEE1071500 Veekogumi nimetus Sõreda Veekogumi kood 1071500_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6591153, Y: 667658 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2050 Heljum HEL 40 2021 2050 BHT7 BHT7 15 2021 2050 KHT KHT 125 2021 2050 pH 6-9 pH 9 2021 2050 Nafta NAF 1 2021 2050 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/13 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Suurkõrtsi lubjakivikarjäär IV184 X: 6591153, Y: 667658 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded väljalaskme seire - läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed Veekogu Veekogu Suubla nimetus Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise aeg sagedus Sõreda oja VEE1071500 IV184 Suurkõrtsi Sõreda oja peale Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord (aprill-mai; (Sõridi oja) lubjakivikarjäär kaevandusvete heidet Heljum poolaastas september-oktoober) Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 4/13  Sõreda oja VEE1071500 IV184 Suurkõrtsi Sõreda oja enne Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord (aprill-mai; (Sõridi oja) lubjakivikarjäär kaevandusvete heidet Heljum poolaastas september-oktoober) Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks - V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 5/13 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Ohtlike ainete heitveega ärajuhtimine suublasse on keelatud. Heite toimumisel koheselt teavitada Keskkonnaametit. Pidev ainete mõju suublale 2. Toimingud avarii korral Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikke Avarii korral omavalitsusi ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Päästeametit. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1. Karjäärist välja juhitav vesi peab läbima õigete dimensioonidega settebasseini. 1. Pidev; 2. Asjaolu 2. Suublasse juhitava vee nõutud puhastusastme mitte saavutamisel tuleb rakendada täiendavaid veetöötlusmeetodeid eelkõige piirväärtusi ületavate või negatiivset keskkonnamõju ilmnemisel põhjustavate saasteainete eemaldamiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Pidada arvestust võetava ja ärajuhitava vee koguste kohta vastavalt käesoleva keskkonnaloa tabeli V3 tingimustele. Veearvestuse päevik esitada Keskkonnaametile nõudmisel. 2. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1.-2. Vastavalt kehtivale korrale; 3. Üks kord aastas veekasutuse aastaaruandes 1. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele; 2. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele; 3. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis 4. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt üks kord aastas. Vastavalt kehtivale korrale V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 0812 - Kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 0.461 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 176 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 6/13  Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0009153 K1 K1-Purusti diiselmootori korsten X: 6591348, Y: 667370 HEIT0009154 K2 K2-Sõela diiselmootori korsten X: 6591348, Y: 667380 HEIT0009152 V1 V1-Purustus- ja sorteerimissõlm X: 6591333, Y: 667368 X: 6591359, Y: 667392 HEIT0009155 V2 V2-Killustiku laoplats X: 6591446, Y: 667373 X: 6591460, Y: 667388 HEIT0009156 V3 V3-Lõhkamisaukude puurimine X: 6591403, Y: 667258 X: 6591422, Y: 667279 HEIT0009157 V4 V4-Lubjakivi lõhkamine X: 6591392, Y: 667249 X: 6591413, Y: 667269 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2021 8.295 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2021 553.615 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2021 6.277 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2021 0.16 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 0.375 t PM-sum Osakesed 2021 10.623 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 4.924 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 0.899 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 7/13 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik K1-Purusti diiselmootori korsten (K1) HEIT0009153 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.349 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.048 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s K2-Sõela diiselmootori korsten (K2) HEIT0009154 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.085 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.012 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.003 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s V1-Purustus- ja sorteerimissõlm (V1) HEIT0009152 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.465 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.203 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.028 g/s V2-Killustiku laoplats (V2) HEIT0009155 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.18 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.085 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.013 g/s V3-Lõhkamisaukude puurimine (V3) HEIT0009156 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V4-Lubjakivi lõhkamine (V4) HEIT0009157 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.489 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.254 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.311 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.822 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.289 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise8/13 sagedus A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu nr puhastusaste ühik ühik V3-Lõhkamisaukude HEIT0009156 Puurseadmel tsüklonist ja filtritest 1 Regulaarselt teostada seadme kasutamisel visuaalset tehnilise korrasoleku kontrolli ja vajadusel teostada PM- Osakesed 99,5 % puurimine (V3) koosnev püüdesüsteem püüdeseadme hooldus vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. sum PM10 Peened osakesed 99,5 % (PM10) PM2,5 Eriti peened 99,5 % osakesed (PM2,5) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev 1. Käitaja on kohustatud ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja ennetamiseks jälgima ilmastikutingimusi ning järgima tabelis M1 toodud kõrvaltingimusi. nõuded Töökorralduslikud Pidev 2. Käitaja on kohustatud pidama dokumenteeritud arvestust heiteallikatega seotud andmete kohta (seadmete töötunnid, toorme- ja valmistoodangu maht, lõhkeainete kogus). nõuded Välisõhu Ühekordne 3. Teostada Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kaebuste esinemisel) õhukvaliteedi seiret peente osakeste (PM10) osas väljaspool kvaliteedi seire tootmisterritooriumit. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga ja vajadusel kohaliku omavalitsusega. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat peale vastavate andmete saamist laborilt. Keskkonnaamet jätab endale õiguse keskkonnahäiringu tekkimisel peatada keskkonnaloa kehtivus ning vajadusel keskkonnaluba muuta või kehtetuks tunnistada. Müra seire Ühekordne 4. Teostada Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kaebuste esinemisel) mõõtmised müra ja vibratsiooni osas. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga ja vajadusel kohaliku omavalitsusega. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat peale vastavate andmete saamist laborilt. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 9/13 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 808 Maardla nimetus Suurkõrtsi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 2 auku. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki ja 2 auku. Mäeeraldise pindala (ha) 18.82 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.82 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 136 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja tsiviilehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 35 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 715.569 tuh m³ 31.08.2025 7 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 333.269 tuh m³ 31.08.2025 16 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 64.935 tuh m³ 31.08.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, kõrgemargiline 2020 2050 tuh m³ 694.569 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 2020 2050 tuh m³ 323.269 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2020 2050 tuh m³ 62.435 tuh m³ 10/13 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, kõrgemargiline 2020 2050 0903 Viru-Nigula vald Lubjakivi, madalamargiline 2020 2050 0903 Viru-Nigula vald Kruus, ehituskruus 2020 2050 0903 Viru-Nigula vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tuuling, T., 2016. Suurkõrtsi III uuringuruumi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga 01.11.2016. a) Geoloogiafondi number 8757 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-2/17/97 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.01.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri passiivse tarbevaru osaliseks ümberhindamiseks aktiivseks tarbevaruks ning plokilise ehituse muutmiseks Suurkõrtsi lubjakivimaardlas (seisuga 31.03.2023) Geoloogiafondi number 9765 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1837 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.08.2023 Kõrvaltingimused 11/13 1. Kaevandamise käigus ei tohi halvendada liigvee äravoolu maaparandusehitise Kestla I maa-alalt. Mäeeraldise teenindusmaa edelanurga korrastamisel tagada maaparandussüsteemi Kestla I (kood 1107150010010002) eesvoolu toimimine. Vee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse Kestla I kraavi ja Sõreda oja, taotleda Maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja luba. 2. Ümbruskonna majapidamistele tuleb tagada püsiv, nõuetele vastav joogivesi. Kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele, tuleb kaevandajal need asendada sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega. 3. Suurkõrtsi II karjääri mõjupiirkonnas (500 m raadiuses mäeeraldise välispiirist arvestatuna) viia läbi põhjavee kvaliteedi seire ja veetasemete mõõtmine (sh mõjupiirkonda jäävates seirekaevudes) Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud seirekava alusel. Seirekava tuleb esitada aasta jooksul keskkonnaloa muutmise korralduse allkirjastamisest alates. Seire tulemused koos lühikokkuvõttega tuleb Keskkonnaametile esitada iga aasta lõpus, kuid mitte hiljem seire järgneva aasta 01. veebruariks. Kui seirekavaga sätestatud asjaolud muutuvad, siis tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit ning täiendada/muuta olemasolevat seirekava. 4. Kaevanduse mõju hindamisel tuleb lähtuda enne kaevandamistegevuse algust kaevandamisalast 1 km raadiusesse jäävatele ehitistele läbi viidud ehitusauditist, mis on edastada Viru-Nigula Vallavalitsusele ja ehitiste omanikele. 5. Jälgida tuleb enne kaevandamistegevuse algust sõlmitud kirjalike kokkulepete kinnipidamist Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiusesse jäävate kinnistute, millel asuvad ehitised, omanikega. Kokkulepetes on viiteid kinnistul asuvate ehitiste audititele, informatsiooni kaevu veetaseme ja joogivee kvaliteedi kohta, ning meetmeid, mida rakendatakse juhuks, kui kaevandamistegevuse tulemusena alaneb karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele. Kokkulepped kinnistuomanikega on edastatud ka Viru-Nigula Vallavalitsusele. 6. Lõhkematerjaliseaduse § 32 lõike 9 kohane teavitamine lõhketööde läbiviimisest tuleb läbi viia Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses elavate elanike seas SMS-i või e-posti teel. 7. Mürarikkad tööd nagu lõhketööd ja kivimi purustamine on keelatud laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning esmaspäevast reedeni kellaaegadel 19.00 kuni 07.00 8. Müra kandumise leevendamiseks rajada katendi puistangutest müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale kagu, lääne, loode ja põhja suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 9. Lõhkamistöödel eralduva osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 10. Kooskõlastada Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 lõhketööde ajal vajalikud liikluskorralduse muudatused ning liiklejate lõhketöödest teavitamiseks vajalikud meetmed ja nende rakendamine Transpordiametiga (registrikood 70001490). 11. Kaevandamise käigus läbiviidavad lõhketööd tuleb teostada lühima võimaliku aja jooksul ning tagada ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine nende teostamise jooksul. 12. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt ning vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 13. Osakeste (PMsum) heitkoguste leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav osakeste (PMsum) leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga karjääri mõjupiirkonnas olevate lähimate majapidamiste poole. 14. Karjäärist lähtuva müra ja vibratsiooni mõju ulatuse, lubatud tasemetest kinnipidamise ja võimalike täiendavate leevendusmeetmete rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks on kaevandamistegevuse käigus vajalikud täiendavad keskkonnauuringud. Täiendavad keskkonnauuringud on vajalikud ka juhul kui on tõendatud kaevandamistegevusest tulenev keskkonnahäiring mäeeraldise teenindusmaa piirist 1 km raadiuses olevale majapidamisele. Uuringute teostamise aeg ja tingimused tuleb kokku leppida Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega ning vajadusel maaomanikuga. 15. Kaevetöid (sh pinnasetöid, maavara kaevandamist, kraavide või veetorude rajamist vms) ega transporti ei tohi teostata Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Asri) ning EstLink 2 450 kV kaabelliini kaitsevööndis. Elektripaigaldise kaitsevööndit läbiv kaevandamismassiivide vaheline transport tuleb korraldada Suurkõrtsi kinnistule selleks otstarbeks spetsiaalselt rajatud asukohas. 16. Mistahes tegevused või tööd Elering AS 110 kV õhuliin L126 (Püssi-Aseri) ning EstLink 2 450kV kaabelliini kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Elering AS-ga (sh. taotleda elektripaigaldise kaitsevööndis töötamise luba). 17. Lõhkamistööde korraldamiseks tuleb küsida Elering AS-lt eraldi tehnilised tingimused ning lõhkamistööde projekt tuleb Elering AS-ga kooskõlastada. Lõhkamistööde teostamiste aegadest tuleb Elering AS teavitada. 18. Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 tee kaitsevööndis kavandatavad tööprojektid ning nende muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Transpordiametiga (registrikood 70001490). Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu ja rohumaa Loa lisad 12/13 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt 2020_väljavõte taotlusest T-KL_1004147-3.pdf LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid Lisa 2: Lisa 14 - Protsessiskeem.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 3: Lisa 15 - Heiteallika_asendiplaan.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart Lisa 4: Lisa 16 - Asukohakaart.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - NO2_1h_lõhkamine Lisa 5: Lisa 18 - NO2_1h_lohkamine.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - NO2_1h Lisa 6: Lisa 19 - NO2_1h_koosmoju.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - SO2_1h Lisa 7: Lisa 20 - SO2_1h_lohkamine.pdf LHK lisa - Hajumiskaart - PM10_24h Lisa 8: Lisa 21 - PM10_24h_koosmoju_08.09.2020.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 9: Suurkõrtsi II mäeeraldise plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Suurkõrtsi II geoloogilised läbilõiked.pdf Korrastatud maa plaan Lisa 11: Suurkõrtsi II Korrastatud maa plaan.pdf 13/13 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 0812 - Kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, 0.461 MWth Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 176 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 4.2. Heiteallikad 11/33 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​‐ SNAP kood keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C V1 V1-Purustus- ja X: 6591333, Y: 3 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete sorteerimissõlm 667368 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591359, Y: 667392 K1 K1-Purusti diiselmootori X: 6591348, Y: 0.11 3.20 13.907 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid korsten 667370 K2 K2-Sõela diiselmootori X: 6591348, Y: 0.08 2.40 6.378 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid korsten 667380 V2 V2-Killustiku laoplats X: 6591446, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete 667373 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591460, Y: 667388 V3 V3-Lõhkamisaukude X: 6591403, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete puurimine 667258 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591422, Y: 667279 V4 V4-Lubjakivi lõhkamine X: 6591392, Y: 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete 667249 fossiilkütuste kaevandamine) X: 6591413, Y: 667269 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi LEMMA OÜ Registrikood/isikukood 11453673 Postiaadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Telefon +372 600 7740 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus 12/33 Põhjendus loa taotlemiseks AS Kiviluks vajab õhusaasteluba tulenevalt Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" (edaspidi määrus nr 67) §-st 2. Määruse nr 67 § 2 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskoguseid. Määruse nr 67 lisa kohaselt on õhusaasteluba vaja kui välisõhku väljutatakse: 1) osakesi rohkem kui 1 tonn aastas. AS Kiviluks tegevusest väljutatakse osakesi üle 1 tonni aastas. 2) lämmastikoksiide ja lämmastiku gaasilisi anorgaanilisi ühendeid (kokku arvutatuna), välja arvatud ammoniaak rohkem kui 0,3 tonni aastas. Karjääris toimuval lõhkamisel väljutatakse lämmastikdioksiidi üle 0,3 tonni aastas. Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Õigusaktid: Atmosfääriõhu kaitse seadus Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ Metoodikad: Kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks kasutati Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp? lang=En&n=A9C1EE34-1). Metoodika tugineb valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikal - Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Ait Polutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Mootorite töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel lähtuti Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi (European Monitoring and Evaluation Programme - EMEP) ja Euroopa Keskkonnaameti (European Environmental Agency – EEA) õhusaasteainete inventuuri käsiraamatus toodud eriheidetest (käsiraamatu peatüki 1.A.4 „Small combustsion“ tabel 3.31). Leitav: https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2016/part- b-sectoral-guidance-chapters/1-energy/1-a-combustion/1-a-4-small-combustion/view Tehnoloogilised kaardid Lisa 14: Protsessiskeem.pdf Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähteandmed on saadud ettevõttelt ning väljastatud maavara andmed kaevandamisloast. Käitise asukoha kirjeldus 13/33  Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas, Kõrkküla külas, Suurkõrtsi maardla koosseisus järgmistel erakinnistutel: Kingu (katastritunnus 15401:002:0462, sihtotstarve karjääride maa), Sirtsu (15401:002:0322, karjääride maa), Sirtsu (15401:002:0323, maatulundusmaa), Liisa (15401:002:0123, elamumaa), Uustalu (15401:002:0292, maatulundusmaa). Käesolevas taotluses on toomisterritooriumina käsitletud ka Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisega lääneosas külgneva Suurkõrtsi lubjakivikarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Suurkõrtsi lubjakivikarjääri mäeeraldisele on väljastatud maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/317612. Samuti on Suurkõrtsi lubjakivikarjäärile väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322922. Mõlemal mäeeraldisel on kaevandajaks AS Kiviluks. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardi kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest lähim on tootmisterritooriumist umbes 1500 meetrit läänesuunas asuv Aseri maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000592). Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei asu ettevõtte territooriumil kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduse kohaselt asuvad tootmisterritooriumil pärandkultuuri objektid Sirtsi pood (registreerimisnumber 154:POE:002), Kõrtsi kruusakarjäär (registreerimisnumber 154:KAR:006) ning Kõrkküla kõrts (registreerimisnumber 154:KOR:002). Tootmisterritooriumile lähim elmaumaa on Vanakingu kinnistu (katastritunnus 15401:002:0221), mis asub tootmisterritooriumist umbes 170 m kaugusel läänes. Käitise asendiplaan või koordinaatidega skeem sobivas, kuid mitte Lisa 15: Heiteallika_asendiplaan.pdf väiksemas kui 1 : 5000 mõõtkavas Heiteallikate asukohakaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1 : 20 000 Lisa 16: Asukohakaart.pdf mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Hajumisarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna tehnogeensed objektid maakattele. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Piirkonnas puuduvad hajumistingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) Tuulteroos on lisatud eraldi failina 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed 14/33 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Tegelik nr puhastusaste, % puhastusaste, % V3-Lõhkamisaukude Puurseadmel tsüklonist ja filtritest koosnev 1 Mõõtmise teel ei kontrollita, seadme kasutamisel teostatakse pidevat visuaalset kontrolli ja PM- Tahked osakesed, 99,5 99.50 puurimine püüdesüsteem vastavalt vajadusele hooldust sum summaarsed PM10 Peened osakesed 99,5 99.50 (PM10) PM2,5 Eriti peened osakesed 99,5 99.50 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed Puurmasinatesse paigutatud filtersüsteemi efektiivsust ei ole võimalik otseste mõõtmiste teel kontrollida, kuna masinal puudub koht kus oleks võimalik mõõtmisi teostada. Puurmasinate hoolduse käigus filtrid puhastatakse ja kui filtrid on katki või vigastatud, siis need vahetatakse välja. Hoolduse vahelisel ajal tuvastatakse filtri vigastus igapäevase filtrite visuaalse kontrolli käigus ja ka välise vaatlusega (nt kui puurmasina töötamisel hakkab tsükloni ventilaatorist tolmu tulema). Rikke ilmnemisel filter vahetatakse välja. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas V1-Purustus- ja sorteerimissõlm Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 15/33 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas K1-Purusti diiselmootori korsten Koormus Tööstus kaks vahetust E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 16/33 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas K2-Sõela diiselmootori korsten 17/33 Koormus Tööstus üks vahetus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18/33 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V2-Killustiku laoplats Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 19/33 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V3-Lõhkamisaukude puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 20/33 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 100 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V4-Lubjakivi lõhkamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 21/33 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas K1-Purusti diiselmootori korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.371 22/33 Töö​tundide arv aastas 3 120 Kasu​tegur 1 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Ei arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli sisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide liik % MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, Heitkogus mg/Nm³ Heite piir​väärtus Prog​noositav kontsent​ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus Ühik Aastas Ühik 0,001 Diislikütus 0.001 42.50 100 tonni 10102-44- Lämmastikdioksiid 0.349 g/s 4.004 t 0 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.048 g/s 0.553 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.019 g/s 0.213 t ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.011 g/s 0.128 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.011 g/s 0.128 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.011 g/s 0.128 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 314.554 t Põletusseade Heite​allikas K2-Sõela diiselmootori korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.09 Töö​tundide arv aastas 5 200 Kasu​tegur 1 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Ei arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed 23/33 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli sisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide liik % MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, Heitkogus mg/Nm³ Heite piir​väärtus Prog​noositav kontsent​ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus Ühik Aastas Ühik 0,001 Diislikütus 0.001 42.50 76 tonni 10102-44- Lämmastikdioksiid 0.085 g/s 3.043 t 0 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.012 g/s 0.42 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.005 g/s 0.162 t ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.003 g/s 0.097 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.097 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.097 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 239.061 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Kaevandamisega tekkivat müra on põhjalikult käsitletud Keskkonnaameti 13.01.2020 kirjas nr 12-2/19/408-11, millega anti eelhinnang Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa taotlusele. Eelhinnangus antud hinnang karjääri tegevusega kaasnevatele müratasemetele on ajakohane ka keskkonnaloa muutmise taotluse kontekstis, kuna kavandatav tegevus ei ole võrreldes eelhinnangu andmisega muutunud. Peamised müraallikad on karjääris müra tekitavad kaevandamismasinad ja purustus ja soreerimissõlm. Purustus sorteerimissõlm on suurim müraallikas, mille helivõimsustasemeks on vahetult purustussõlme juures saadud otsesel mõõtmisel ca 120 dB. Võttes aluseks suurima müratekitaja helivõimsustaseme, võib kolme koostöötava masina summaarseks müraallika tugevuseks hinnata 123,6 dB. (dB). Lähim majapidamine jääb taotletava mäeeraldise piirist 350 m kaugusele. Müraallikate töötamisel mäeeraldise äärmises lääneservas maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutuslikult 65 dB, see on juhul, kui tegu oleks avamaastikuga. Mäeeraldise servadesse kuhjatud kattekihivallid vähendavad oluliselt karjäärist levivat müra. Hiljem paigutatakse purustussõlm karjääri põhja, kus karjääri seinad on müraekraaniks, samuti liiguvad masinad karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad samuti müratõketena, alandades mürataset täiendavalt 18 25 dB võrra. Eeldades, et müratase väheneb müratõketest tingitult 18 dB, oleks arvutuslikult müratase lähima majapidamise õuel ~47dB. Seega päevaajale kehtestatud tööstusmüra piirväärtust eeldatavalt ei ületata. Ööajal karjääris tegevust ei toimu. Seega on tagatud ka ööaja tööstusmürale kehtestatud piirväärtuse täitmine. 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju 24/33 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase Suhe Cm / heitkogus M väärtus ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg K1, K2, N1, N2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.417 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 193.711 0.019 K1, K2 7446-09- Vääveldioksiid 0 g/s 1 tund 350 µg/m³ 0 0 5 24 tundi 125 µg/m³ 0 0 K1, K2, N1, N2 10102- Lämmastikdioksiid 0.472 g/s 1 tund 200 µg/m³ 171.30 0.856 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 2.479 0.062 K1, K2, N1, N2 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.041 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 46.323 0.009 ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 8.269 0.004 K1, K2, V1, V2, V3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.06 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.504 0.02 K1, K2, V1, V2, V3, N3, N4, N5 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.529 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 19.768 0.395 1 aasta 40 µg/m³ 9.301 0.233 V4 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.254 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 10.028 0.201 1 aasta 40 µg/m³ 0.094 0.002 V4 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 1 aasta 40 µg/m³ 0.006 0 V4 10102- Lämmastikdioksiid 2.311 g/s 1 tund 200 µg/m³ 106.30 0.532 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.851 0.021 V4 630-08-0 Süsinikmonooksiid 9.822 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 1 161.46 0.116 V4 7446-09- Vääveldioksiid 0.289 g/s 1 tund 350 µg/m³ 251.012 0.717 5 24 tundi 125 µg/m³ 11.409 0.091 Koosmõju kirjeldus Koosmõju hindamisest selgus, et ebasoodsatel ilmastikutingimustel võivad tekkida lämmastikdioksiidi korral kontsentratsioonid, mis on suuremad kui 30% 1 tunni keskmistamisaja piirväärtusest (85,7 % piirväärtusest) ning peenosakeste korral kontsentratsioonid, mis on suuremad kui 30% 24h keskmistamisjaja piirväärtusest (39,5% piirväärtusest). Lämmastikdioksiidi kõrgemad kontsentratsioonid on tingitud eelkõige asjaolust, et purusti mootori korsten on suhteliselt madal, mistõttu saasteaine hajumine on halvem. Lõhkamisel tekivad kõrgeimad kontsentratsioonid vääveldioksiidil, moodustades 71,7% vääveldioksiidile kehtestatud 1 tunni keskmistamisaja piirväärtusest. Siinjuures peab arvestama, et lõhkamisel eralduvad saasteained vaid mõne sekundi jooksul ning sellist väga lühiajalist ja ette teadmata ajal esinevat heidet ei ole võimalik korrektselt modelleerida (modelleering annab tugevalt ülehinnatud tulemuse). Keskkonnaloa muutmise taotluses on hajumisarvutustes arvestatud halvima võimaliku olukorraga, ehk olukorraga kui üheaegselt töötavad Suurkõrtsi ja Suurkõrtsi II karjäärides purustus- ja sorteerimissõlmed, toimub killustiku laadimine laoplatsile ning toimub ka mõlemas karjääris puuraukude puurimine. Sellise olukorra esinemine on küll väga ebatõenäoline. Reaalselt toimub tegevus pigem korraga ühes karjääris. Lõhkamise ajal ei toimu kummaski karjääris teisi tegevusi. 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang AKTSIASELTSI KIVILUKS tegevusega ei kaasne lõhnaaine levikut. Lubjakivi, samuti selle tolm, on lõhnatud. Diiselmootorite töötamise ja lõhkamise tulemusel väljutatavad saasteained ei põhjusta samuti lõhnahäiringuid. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus 25/33 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Heitkogused on leitud arvutuslikult. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Mõõtmisi ei ole teostatud. Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks kasutati Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp- npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1). Metoodika tugineb valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikal - Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Ait Polutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Antud metoodikat on kasutatud mitmetes Eestis tegutsevate karjääride õhulubade koostamisel. Aukude puurimisel lubjakivi massiivi eralduvate saasteainete heitkoguste määramine Välisõhku viiakse heitmeid aukude puurimisel lubjakivisse puurimismasinaga. Puurimismasina puurimiskiirus on 60 m/h ja puuritava augu keskmine sügavus on 5 meetrit. Puurimistöid tegev puurimismasin on varustatud 12 filtrist koosneva tolmu kogumis süsteemiga, mille tolmu püüde efektiivsus on 99,5%. Korraga lõhatakse 2000 m3 paekivi ja selleks on vaja puurida 48 auku. Vastavalt Kanada Keskkonnaameti poolt tunnustatud metoodikale „Emissions from Boring / Blast Hole Drilling“ on eriheide: qPMsum = 0,59 kg/auk qPM10 = 0,31 kg/auk qPM2,5 = 0,31 kg/auk Puurimisel välisõhku eraldunud aastase tolmu koguse arvutame valemiga: Tolmu kogus (M, t/a) = aukude arv * eriheide (q, kg/auk) /1000 Leiame lõhkamiste arvu: 300000 m 3 /2000m3 = 150 lõhkamist Puuritud aukude koguarv on 150 * 48 = 7200 auku. MPMsum = 7200 * 0,59 / 1000 = 4,248 t, arvestades, et tolmu püüdesüsteemi efektiivsus on 99,5%, siis välisõhku lendub 0,021 tonni tolmu. MPM10 ja M PM2,5 = 7200 * 0,31 / 1000 = 2,232 t, arvestades, et tolmu püüdesüsteemi efektiivsus on 99,5%, siis välisõhku lendub 0,011 tonni peenosakesi. Aastas puurib masin (7200 auku * 5 m) 36000 m. Puurimiseks kulub aega 600 tundi (36000m / 60m/h). Puurimisel tekkiv tolm on lokaalne ja lühiajaline. Lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramine Lõhkamisel kasutatakse ammoniumnitraadi põhiseid lõhkeaineid (tüüp: ANFO). Korraga lõhatava paekivi massiivi pindala on 400 m2. Vastavalt kasutatud metoodikale on eriheite arvutamise valem: qPMsum (kg/lõhang) = 0,00022 * (pindala) 1,5 qPM10 (kg/lõhang) = 0,00022 * (pindala) 1,5 * 0,52 qPM2,5 (kg/lõhang) =0,00022* (pindala) 1,5 * 0,03 Ühe lõhkamisega lendub välisõhku: qPMsum (kg/lõhang) = 0,00022 * (400) 1,5 = 1,76 kg qPM10 (kg/lõhang) = 0,00022 * (400) 1,5 * 0,52 = 0,915 kg qPM2,5 (kg/lõhang) = 0,00022 * (400) 1,5 * 0,03 = 0,053 kg Lõhkamisel välisõhku eraldunud aastase tolmu koguse arvutame valemiga: Tolmu kogus (M, t/a) = lõhkamiste arv * eriheide (q, kg/lõhkamine) /1000 26/33 Tolmu kogus (M, t/a) = lõhkamiste arv * eriheide (q, kg/lõhkamine) /1000 Lõhkematerjali kulu on 0,52 kg/m 3, seega aastas kulub lõhkematerjali 156 tonni. 0,52 kg/m3 * 300000 m 3 =156000kg ANFO tüüpi lõhkeainete plahvatamisel eralduvad järgmised saasteained ja eriheited vastavalt metoodikale on: Süsinikoksiid – qco = 34 kg/t Lämmastikoksiidid – qNOx = 8 kg/t Vääveldioksiid – qSO2 = 1 kg/t Lõhkamisel välisõhku eraldunud aastase saasteainete koguse arvutame valemiga: Saasteaine kogus (M, t/a) = lõhkeaine mass (t) * eriheide (q, kg/t) /1000 Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt – mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Ühel lõhkamisel (umbes 5 sekundi jooksul) eraldub välisõhku saasteainete heitkoguseid järgmiselt: mPMsum = 1,76 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 352 g mPM10 = 0,915 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 183 g mPM2,5 = 0,053 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 11 g mCO = 35,360 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 7072 g mNox = 8,320 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 1664 g mSO2 = 1,040 kg/lõhang * 1000 / 5 s = 208 g Ühes tunnis toimub maksimaalselt üks lõhkamine, seega on tunnikeskmine maksimaalne hetkeline heitkogus leitav järgmiselt: mPMsum = 1,76 kg/lõhang * 1000 / 3600 s = 0,489 g/s mPM10 = 0,915 kg/lõhang * 1000 / 3600 s = 0,254 g/s mPM2,5 = 0,053 kg/lõhang * 1000 / 3600 s = 0,015 mCO = 35,360 kg/lõhang *1000 / 3600 s = 9,822 g/s mNox = 8,320 kg/lõhang *1000 / 3600 s = 2,311 g/s mSO2 = 1,040 kg/lõhang *1000 / 3600 s = 0,289 g/s Lubjakivi purustamisel, sorteerimisel ja killustiku laadimisel tekkivate saasteainete heitkoguste määramine Purustamisel, sõelumisel ja materjali ümberpaigutamisel eralduvate osakeste (PMsum ja PM10) heitkoguste arvutus põhineb eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt kasutatavast seadmest ja tootmisprotsessi (purustamine, sõelumine, materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust. Metoodikas on toodud välja eriheited tootmisprotsessi erinevate etappide kohta. Lähtuvalt metoodikast oleneb tahke materjali purustus- ja sorteerimisprotsessides eralduva tolmu kogus materjali niiskusest ja kasutatavatest abinõudest tolmu mahasurumiseks. Materjali laadimisel eralduvate osakeste heitkoguste arvutamiseks vajaminev eriheide on arvutatud lähtudes metoodikast „Aggregate Handling and Storage Piles“. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4, kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas töös on materjali keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 2%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PMsum korral on k väärtus k= 0,74 PM10 korral on k väärtus k= 0,35 PM2,5 korral on k väärtus K=0,053. QPMsum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00217 kg/t QPM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00102 kg/t 27/33 QPM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00102 kg/t QPM2,5 = 0,053*0,0016*(3,5/2,2)1,3 / (2/2 ) 1,4 = 0,00016 kg/t Aastane heitkogus ( Mp, t/a) antud tootmisseadmetest leitakse valemiga: Mp = q * G/ 10 3, kus G on seadme tootlikkus, t/a; q on eriheide erinevatest tootmissõlmedest toodangu ühiku kohta, kg/t. Hetkeline heitkogus (Mpl, g/s) määratakse lähtuvalt antud seadme tööajast: Mpl = Mp * 10 6 /(H* 3600), kus H on seadme töötamise aeg tundides. Purusti tööaeg on 3120 h aastas ning sõela tööaeg on 5200 tundi aastas. Tehnoloogiline protsess Nr Materjali Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Aastane heitkogus Mp, t/a Hetkeline heitkogus Mpi, g/s plaanil kogus, t/a või augud, tk PMsum PM10 PM2.5 PMsum PM10 PM2.5 Pmsum PM10 PM2.5 kaardil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Materjali kukkumine purustisse V1 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.150 0.071 0.011 Esmane sõelumine V1 780000 0.00110 0.00037 0.00003 0.858 0.289 0.020 0.076 0.026 0.002 Purustamine (rootorpurusti) V1 624000 0.0006 0.00027 0.00005 0.374 0.168 0.031 0.033 0.015 0.003 Konveier V1 624000 0.00007 0.000023 0.0000065 0.044 0.014 0.004 0.004 0.001 0.000 Materjali kukkumine sorteerijasse V1 624000 0.00217 0.00102 0.00016 1.351 0.639 0.097 0.072 0.034 0.005 Sõelumine V1 624000 0.0011 0.00037 0.000025 0.686 0.231 0.016 0.037 0.012 0.001 Konveierid (erinevad fraktsioonid) V1 624000 0.00007 0.000023 0.0000065 0.044 0.014 0.004 0.002 0.001 0.000 Kukkumine puistangusse V1 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.090 0.043 0.006 V1 KOKKU 6.735 2.953 0.413 0.465 0.203 0.028 Purustatud ja sorteeritud materjali V2 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.090 0.043 0.006 transportimine laoplatsile Purustatud ja sorteeritud materjali laadimine V2 780000 0.00217 0.00102 0.00016 1.689 0.799 0.121 0.090 0.043 0.006 kallurile V2 KOKKU 3.378 1.598 0.242 0.180 0.085 0.013 Lõhkamisaukude puurimine V3 7200 0.59 0.31 0.31 0.021 0.011 0.011 0.010 0.005 0.005 V3 KOKKU 0.021 0.011 0.011 0.010 0.005 0.005 Põletusseadmetest eralduvate saasteainete heitkoguste määramine Mootorite töötamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11.2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (edaspidi määrus nr 59). Määruse lisades toodud eriheited iseloomustavad eelkõige katelseadmete (i.k boilers) 28/33 töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (edaspidi määrus nr 59). Määruse lisades toodud eriheited iseloomustavad eelkõige katelseadmete (i.k boilers) töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguseid. Seega mootorite puhul ei ole määruses esitatud eriheidete kasutamine põhjendatud, kuna mootorites on põlemistingimused erinevad kui katelseadmetes ning seetõttu on erinevad ka tekkivate saasteainete heitkogused (nt lämmastikdioksiidi eraldub mootorite töötamisel oluliselt rohkem kui katelseadmete töötamisel). Mootorite töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel lähtutud Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi (European Monitoring and Evaluation Programme - EMEP) ja Euroopa Keskkonnaameti (European Environmental Agency – EEA) õhusaasteainete inventuuri käsiraamatus toodud eriheidetest. Mootoritest eralduvate saasteainete arvutamisel kasutati käsiraamatu peatüki 1.A.4 „Small combustsion“ tabelis 3.31 olevaid eriheiteid, kuna need iseloomustavad kuni 50 MWth võimususega stansionaarsete kolbmootorite töötamisel eralduvate saasteainete heitkoguseid. Süsinikdioksiidi heitkoguse määramisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Arvutuskäigu kontrollimiseks on lisatud exceli arvutustabel. Manused Lisa 17: TABELID_Kiviluks_Suurkortsi_II_2020.xlsx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajumisarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2017-2019 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Päikesepaiste kestus Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Jõhvi meteoroloogiajaam Laius: N 59°19´44´´ Pikkus: E 27°23´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 72,68 m Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati lähima (Jõhvi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) 29/33 Koosmõju on arvestatud heiteallikate registris olevate heiteallikatega: 1. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002706 (N1) 2. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002707 (N2) 3. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002703 (N3) 4. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002704 (N4) 5. AKTSIASELTS KIVILUKS - HEIT0002705 (N5). Keskkonnaloa muutmise taotluses on hajumisarvutustes arvestatud halvima võimaliku olukorraga, ehk olukorraga kui üheaegselt töötavad Suurkõrtsi ja Suurkõrtsi II karjäärides purustus- ja sorteerimissõlmed, toimub killustiku laadimine laoplatsile ning toimub ka mõlemas karjääris puuraukude puurimine. Sellise olukorra esinemine on küll väga ebatõenäoline. Reaalselt toimub tegevus pigem korraga ühes karjääris. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Tegemist on piirkonnaga, kus on juba töötav karjäär. Koosmõjus Suurkõrtsi lubjakivikarjääris asuvate heiteallikatega ei põhjustata saasteainetele kehtestatud normtasemete ületamist. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajumisarvutuste kaardid vormistati saasteainete osas, mille maapinnalähedane kontsentratsioon väljapool ettevõtte tootmisterritooriumi saavutas 30 % piirväärtusest. Antud juhul koostati kaardid PM10 24h maksimaalse kontsentratsiooni ja NO2 1 h maksimaalse kontsentratsiooni osas. Hajuvusarvutustes arvestati lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsiooni osas ja peenosakeste kontsentrtasiooni osas ka lubatud ületamiste arvu aastas ehk lämmastikdioksiidi 1 h hajuvuskaart on koostatud protsentiilile 99.8 ning peenosakeste kaart on koostatud protsentiilile 90,4. Manused Lisa 18: NO2_1h_lohkamine.pdf Lisa 19: NO2_1h_koosmoju.pdf Lisa 20: SO2_1h_lohkamine.pdf Lisa 21: PM10_24h_koosmoju_08.09.2020.pdf 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures jäävad saasteainete kontsentratsioonid allapoole õhukvaliteedi saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus piirväärtusi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Kuna elamualad paiknevad karjäärialast võrdlemisi kaugel ja karjääris toimub alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta tegevus ainult päevasel ajal, siis ei ole oodata müra normtasemete ületamist. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Koosmõju hindamisest selgus, et ebasoodsatel ilmastikutingimustel võivad tekkida lämmastikdioksiidi korral kontsentratsioonid mis on 85,7 % tekitamises suurim piirväärtusest. Lämmastikdioksiidi kõrgemad kontsentratsioonid on tingitud eelkõige asjaolust, et purusti mootori korsten on suhteliselt madal, mistõttu saasteaine hajumine kehvem. Lõhkamisel tekivad kõrgeimad kontsentratsioonid vääveldioksiidil, moodustades 71,7% vääveldioksiidile kehtestatud 1 tunni keskmistamisaja piirväärtusest. Siinjuures peab arvestama, et lõhkamisel eralduvad saasteained vaid mõne sekundi jooksul. 30/33  Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt tabelis 4.5 toodud väärtustele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Asjakohane on rakendada järgmiseid meetmeid: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Mürarikkad tööd nagu lõhketööd ja kivimi purustamine on keelatud laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning esmaspäevast reedeni kellaaegadel 19.00 kuni 07.00. 2. Müra kandumise leevendamiseks rajada katendi puistangutest müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale kagu, lääne, loode ja põhja suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 3. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 4. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt ning vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 5. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga karjääri mõjupiirkonnas olevate lähimate majapidamiste poole. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Omaseire vajadus puudub. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks kasutatava lõhatud (sh arvestatakse kulutatud lõhkematerjali kogust) ja töödeldud (purustatud sorteeritud) ning käideldud (teisaldatud killustiku laoplatsile ning sealt välja veetud) lubjakivi koguse järgi. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Esitatud eespool, järgida samu tingimusi. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Olulisi muid häiringuid pole oodata. Vibratsiooni mõju vältimiseks tuleb järgida keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks maavara kaevandamise loas ja lõhketööde projektis toodud nõuetega. sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Täiendavate meetmete rakendamise osas vajadus puudub. Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa Arvestades tegevuse iseloomu on tegu täies ulatuses kontrollimatu heitmega (tegu on hajusheidet põhjustavate heiteallikatega). 4.4.17. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projekti lisad Lisa 22: Tuulteroos_Johvi_MJ_2017_2019.pdf 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 31/33 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik K1-Purusti diiselmootori korsten 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.349 g/s 4.004 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.048 g/s 0.553 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 0.213 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.011 g/s 0.128 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s 0.128 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 0.128 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 314.554 t K2-Sõela diiselmootori korsten 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.085 g/s 3.043 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.012 g/s 0.42 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 0.162 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.003 g/s 0.097 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.097 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.097 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 239.061 t V1-Purustus- ja sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.465 g/s 6.735 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.203 g/s 2.953 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.028 g/s 0.413 t V2-Killustiku laoplats PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.18 g/s 3.378 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.085 g/s 1.598 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.013 g/s 0.242 t V3-Lõhkamisaukude puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.01 g/s 0.021 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s 0.011 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 0.011 t V4-Lubjakivi lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.489 g/s 0.264 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.254 g/s 0.137 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.008 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.311 g/s 1.248 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.822 g/s 5.304 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.289 g/s 0.156 t Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas 32/33 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 8.295 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 553.615 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 6.277 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.16 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.375 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 10.623 t PM10 Peened osakesed (PM10) 4.924 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.899 t 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Ei ole asjakohane 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Ei ole asjakohane 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Keskkonnaamet on andnud 13.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/408-11 Suurkõrtsi lubjakivimaardla Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa taotlusele eelhinnangu. Eelhinnaguga otsustati, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algatanud Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Vastus KeA 10.08.2020 kirjale Lisa 23: Vastus_KeA_10.08.2020_kirjale.docx Riigilõiv Lisa 24: Kviitung__10___1_.pdf 33/33 PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Käitise asukohakaart KOMMENTAARID: ALLIKAD: Tootmisterritooriumi piir on 12 tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri RETSEPTORID: teenindusmaa ning Suurkõrtsi lubjakivikarjääri maaala. 2324 SCALE: 1:6,500 0 0.2 km PÕHJASUUND: ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software 0051 i L˜BILIGE I - I’ um m ar 15401:002: Tr NW S8-03 0.4NE 2.3/2.1 m 0.0 PA3 51.84 3.1 m PA1 Kingu Liisa 3.9/2.3 Kırtsi 6.0/3.9 15401:002:0462 vp1 0.3 50.84 15401:002:0189 50.97 15401:002:0123 44.64 1: 44.97 Sirtsu 52 Plokk 16 aT (808) 0.0 50.31 1.4 52 2 PA2 15401:002:0322 0.4 4.4/2.4 48.99 0.2 44.59 4 50 ls 0.3 50 1. 1.3 O 2 Plokk 16 aT (808) 1: v.t. 0.2 m Plokk 3 aT (779) 09.12.2015 v.t. 2.85 m 1.7 3.5 v.t. 3.35 m O as Plokk 6 aT (808) 2.3 09.12.2015 48 09.12.2015 2 3.6 48 3.9 Plokk 6 aT (808) O as 2 2.4 4.6 46 O lb Plokk 7 aT (808) 46 2 Plokk 7 aT (808) O lb 6.0 2 4.4 6.9 O sl 6.2 44 2 O sl 44 5.5 2 7.4 O vl 2 O vl 8.1 2 42 42 8.1 10.0 Vahekaugus, m 212 233 Ida-Virumaa Lganuse vald L˜BILIGE II - II’ Purtse kla 0051 NW 0.7/- Lne-Virumaa E i PA5 Viru-Nigula vald um m ar m 5.6/3.5 Suurkırtsi m 002: 51.32 Kırkkla 45.02 0.6/- 43701:001:0054 PA7 15401: 54 Kingu 6.3/4.4 Uustalu 0.0 54 Tr 15401:002:0462 50.13 PA4 43.23 15401:002:0292 0.0 Uus-Raja 5.4/3.8 S1-03 0.4 PA6 Sirtsu 48.53 6.2/4.1 15401:002:0634 15401:002:0323 43.13 50.97 2.0 52 50.54 0.3/- 52 0.3 44.34 PA8 5.6/3.7 1: v.t. 0.02 m 49.16 2 0.7 0.4 v.t. 0.9 m 09.12.2015 43.26 4 1: 1. 50 1.6 v.t. 2.2 m v.t. 0.0 m 50 2 09.12.2015 0.2 Plokk 16 aT (808) 1: 1 O ls :2 0.6 :1 09.12.2015 1.5 09.12.2015 2 1 .4 0.3 2.4 v.t. 0.7 m Plokk 6 aT (808) O 2 ls 48 2.3 1.5 09.12.2015 2.5 48 4.2 as O 1.1 2 Plokk 1 aT 4.1 Plokk 6 aT (808) O 2 as Plokk 6 aT (808) (779) 46 Plokk 7 aT (808) 46 6.3 5.0 4.0 Plokk 1 aT O lb 3.8 6.2 2 (808) 7.3 Plokk 7 aT (808) O 2 lb Plokk 7 aT (808) 44 44 7.2 O sl 5.9 7.6 2 6.9 5.4 O 2 sl 6.9 O 7.9 6.4 vl 42 8.1 2 42 O vl 2 8.0 7.5 40 40 10.0 Vahekaugus, m 168 185 137 203 L˜BILIGE III - III’ 0634 0.5/- PA9 6.8/4.5 Raja 002: 50.52 NW 43.22 Sirtsu Suurkırtsi SE Uus- m m 15401: 15401:002:0323 43701:001:0054 0.6/- Uustalu Ida-Virumaa LEPPEM˜RGID: Lne-Virumaa 52 PA11 15401:002:0292 Viru-Nigula vald Lganuse vald 0.6 52 6.7/4.8 PA7-15 v.t. 0.05 m 50.07 Kırkkla Purtse kla 6.3 42.77 49.40 09.12.2015 42.50 Taotletava meeraldise piir v.t. 0.45 m 1: 0.2 2 1: 50 50 2 0.5 0.2 09.12.2015 Tasandatud O ls 0.6 49.15 v.t. 1.1 m Taotletava meeraldise teenindusmaa piir 2 0.6 09.12.2015 Pl 2.4 48 O ls 48 okk 3 aT ( 2.7 2 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise piir O as 3.2 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise 2 46 5.0 46 teenindusmaa piir O as Plokk 6 aT (808) 2 Plokk 5 pT (808) 5.4 O lb 808) Naabermeeraldise piir 44 2 44 7.3 Plokk 7 aT (808) 6.0 O lb Naabermeeraldise teenindusmaa piir 7.3 2 LEPPEM˜RGID 8.0 O sl 2 O sl 2 lubjakivi raudoiididega (Aseri lade, O as) 42 8.3 6.9 42 2 Maakonna piir O vl 2 O vl 2 tehnogeensed setted Maavaravaru ploki piir ja number (maardla registrikaardi nr) 40 10.1 40 lubjakivi lainjaskihiline (Kunda lade Loobu kihistu, O2 lb) Plokk 6 aT (808) aT - aktiivne tarbevaru pT - passiivne tarbevaru Sirtsu 38 38 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 12.0 kasvukiht 15401:002:0323 lubjakivi savikas, raudoiididega (Kunda lade Sillaoru kihistu, O2 sl) Geoloogilise uuringuga mratud metde-eelne pıhjaveetase ja Vahekaugus, m 172 125 pıhjavee eeldatav tase prast maavara ammendamist (48.71 m) kruus glaukoniitlubjakivi (Volhovi lade, O vl) 2 49.39 Veetase karjris (14.12.2015) moreen Hoideterviku piir lubjakivi dolomiidikas Kaevandamisel jetava nılva kalle 2 1: 1:1.4 - vastab kaldele 35 lubjakivi (Lasname lade, O 2ls) SW L˜BILIGE IV - IV’ N dolokivi 1:2 - vastab kaldele 26 0634 0.5/- m PA9 0.6/- Sirtsu m 6.8/4.5 0634 a 15401:002:0322 Raj PA7 002: 50.52 6.3/4.4 43.22 a Sirtsu 50.13 0.0 Raj 54 54 Uus- 002: 43.23 15401: 0.5/- 15401:002:0323 PA2 PA13 4.4/2.4 Uus- 6.9/4.9 48.99 15401: 50.62 44.59 52 43.22 Kingu 52 v.t. 0.05 m v.t. 0.2 m 15401:002:0462 v.t. 0.02 m Plokk 16 aT 2 09.12.2015 09.12.2015 1: 1: 1: 2 0.2 09.12.2015 4 (808) 2 0.2 :2 1. 1: 50 50 1 0.5 0.2 1: 2 0.5 v.t. 0.2 m 0.6 O ls 09.12.2015 2 2.4 2.6 2.3 48 48 2.4 Puurauk Plokk 6 aT (808) as Plokk 10 pT (808) Plokk 6 aT (808) Plokk 6 aT (808) O 2 46 5.0 46 5.4 5.0 0.3 Plokk 7 aT (808) 4.4 0.7 Plokk 7 aT (808) Plokk 11 pT (808) Plokk 7 aT (808) O lb 1.6 urf 44 2 44 v.t. 2.2 m Veetaseme sgavus maapinnast, m 7.3 5.5 7.4 6.9 09.12.2015 Mııtmise aeg 8.0 O sl 7.9 2 8.3 42 42 4.2 Kihi sgavused maapinnast, m O vl 2 8.1 40 10.1 10.1 40 10.0 6.3 3.6 urfi sgavus maapinnast, m 7.3 7.6 Puuraugu sgavus maapinnast, m Vahekaugus, m 134 133 235 0.7/- Kattekihi paksus, m/sh ehituskruusa paksus, m PA5 Puuraugu nr 5.6/3.5 Kasuliku kihi paksus, m/ sh kırgemargilise ehituslubjakivi paksus, m 51.32 Suudme abs kırgus, m 15401: L˜BILIGE V - V’ 45.02 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m Kı r 0.6 Kattekihi paksus, m 0092 2.3/2.1 002: PA3 PA7-15 Puuraugu nr (2015 rajatud) sa 6.3 Kasuliku kihi paksus, m tsi 3.9/2.3 49.40 Suudme abs kırgus, m Vanam ı i Liisa 002: 50.84 0189 SW 15401:002:0123 44.64 NE 42.50 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 0.3/- PA8 15401: m 5.6/3.7 m 0.8/- Sirtsu 49.16 vp1 0.3 Vaatluspunkti number Kasvukihi paksus, m 0.7/- 0.6/- Uustalu PA12 PA11A PA11 0.7/- 15401:002:0323 43.26 7.7/5.6 6.7/4.9 6.7/4.8 15401:002:0292 PA10 50.31 1.4 Suudme abs kırgus, m Ehituskruusa paksus, m 52 6.1/4.3 Plokk 3 aT 52 50.20 50.13 50.07 41.70 42.73 42.77 49.76 Kat tepi nnas (779) 42.96 Kat tepi nnas v.t. 0.45 m v.t. 0.45 m v.t. 0.45 m Plokk 16 aT (808) 0.2 v.t. 0.2 m 1: 0.3 S1-03 0.4 urfi nr (2003 rajatud) Uuringuaegne kasvukihi paksus, m 4 1: 50 09.12.2015 49.73 v.t. 0.0 m 50 1. 09.12.2015 0.2 09.12.2015 2 0.2 2 09.12.2015 1: 0.8 49.39 49.39 2 49.22 1: 0.3 0.7 0.6 09.12.2015 Kat tepi nnas 50.97 2.0 urfi uuringusuudme abs kırgus, m Uuringuaegne ehituskruusa paksus, m 0.2 2.3 0.7 0.3 O ls 2 1.5 48 2.2 48 2.7 3.0 3.6 Plokk 10 pT (808) 4.6 4.0 O as Plokk 6 aT (808) 46 Plokk 6 aT (808) Plokk 6 aT (808) 2 46 4.0 5.4 5.0 6.2 5.6 5.9 Plokk 7 aT (808) 44 Plokk 7 aT (808) lb Plokk 11 pT (808) 7.4 44 O 5.9 6.4 2 Plokk 7 aT (808) 6.8 7.4 7.3 O sl 6.9 8.4 2 7.9 42 8.5 8.3 42 9.2 O vl 8.0 2 10.0 40 10.0 40 10.0 38 38 12.0 12.0 Vahekaugus, m 164 16 175 234 141 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21mm). 2. Katastriksuse piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 09.10.2023. a. 3. Maardla plokkide piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 10.10.2023. a (plaanil skemaatilised). 4. Kasutatud: Suurkırtsi II maardla plokkide mberhindamise geoloogilised lbilıiked I-I’...V-V’, O J.Viru Markeideribroo 24.05.2023, t nr 20230. Lne-Viru maakond, Viru-Nigula vald Gr lisa 2 SUURKRTSI II LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 23083 Keskkonnaloa muutmise taotlus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Joonmııtkava Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 L˜BILIKED I-I’...V-V’ 0 10 25 50 m Formaat A0 Koostas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Joonestas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:AKTSIASELTS KIVILUKS Koostatud: Betooni 26 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 25.10.2023 Tallinn 11415 N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht 6443 (Kiviıli) W E 51.31 Aseri maardla (191) piir 51.30 52.47 E S lek t rika rj us 50.85 Met. toru 2 5 52.05 51.00 Taotletav Suurkırtsi II lubjakivikarjr 51.14 52.76 50.87 Kırtsi maardla (779) piir 52.78 52.19 50.67 Suurkırtsi maardla 51.53 (808) piir 53.13 Rannu (Kestla) 1 50 Karjamaa 52.71 maardla (540) piir .95 50.55 52.98 52.42 51.15 A 50.98 52.15 50.44 42 52.27 51.05 . 50 =0.4m PVC 52.53 50.26 52.16 50.38 50.12 Y=666900 00 51 51.14 41 Y=6671 . 50 51.68 5 2 52 50 52.05 50.66 1 51.96 5 50.25 61 49 . 50 50.22 X=6591800 51.95 X=6591800 48 Trummari 51.50 51.47 51.44 50.13 50 15401:002:0051 50.21 33 47 51.69 . 51 51.16 46 51.40 50.11 49.94 51.55 45 50.77 3.9 51 49.74 51.32 50.39 51.29 49.97 50 51.43 51.14 49.95 49 49.91 51.26 51 51.06 50.01 49.89 50 51.40 50.72 Met. toru 50.13 49.93 20 51.44 50.53 49.92 50 1 Tallinn-Narva tee 50.37 51.54 3.9 15401:002:0053 51.47 50.39 49.91 50.43 50.41 51.46 50 51.75 49.94 51 Kingu 45 50.46 . 46 47 48 78 50.46 51.67 51 15401:002:0462 49 6 4 50.18 A 50.19 50.35 7 . 6 51 5 4 51.37 1 A 50.03 97 5 50.39 5. 1 50.39 50.13 78 51.58 K 7 50.31 . 3 1. 50 5 50.55 49.96 50.61 =0.4m PVC 51.42 50.21 50.71 Sirtsu 4.3 50.30 51.42 15401:002:0322 50.48 50.31 7 51 9 50.54 4 4 50.23 50.03 8 50.16 4 51.27 KE 0 5 4.3 50.38 2 50.17 50.25 51.34 51.30 PK 50.44 50.13 50.29 50.21 50.32 50.24 50 50.21 50.52 Va 50.42 Vırkaed 51.36 51.19 re 51.32 50.24 49 50.66 50.52 50.41 48 46 50.49 51.15 50.55 51.22 45 47 51.26 50.87 Y=667500 50.93 50.90 51.51 6 4 51.12 49 50.67 51.09 5 4 3 1 51.21 5 51.04 51 44 51.08 51.45 52.14 50.94 X=6591600 50.83 51.33 50.99 51.84 51.53 44 50.73 51.76 7 95 9 4 4 50.97 . 50 51 50.47 Karjamaa 51.85 51.93 8 51.51 50.55 4 50.35 52.05 50.28 0 0 5 50.94 5 8 .2 50.20 2 51.43 5 51.66 50.50 Plokk 3 aT (779) 51 51.44 51.14 49 r 50.95 48 5 K Liisa 2 51.78 15401:002:0123 7 46 51.06 .2 51.66 2 45 5 5.0 47 2 50.88 .3 44 2 5 52 51.12 51.51 Karjamaa 50.29 50.59 35 AS- 6 4 50.99 50.14 4 Tehisveekogu 4.9 5 4 Veetase 48.71 m 4 4 50.45 Pindala korrastatud maa piires 11.53 ha Uus-Raja 50.91 15401:002:0634 9 4 51 7 TAOTLETAVA M˜EERALDISE JA 4 50.20 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 50.09 8 0 4 PIIRIANDMED 5 50.69 E Piiri- Kırtsi l Koordinaadid 5 ek tr i punkti 15401:002:0189 ka rj 50.43 us nr X Y 50.21 Plokk 3 aT (779) 1 6591837.94 666975.93 50.62 19 44 0 2 6591656.20 667260.72 5 51.54 3 6591601.99 667362.36 45 P ok 9 50.47 4 l 6 ok k P okk 4 6591526.48 667409.40 50.85 51.42 l P 51.19 k 8p T ( 47 48 l 50.80 5 6591492.44 667437.19 17 T 8 44 49 6 6591465.70 667431.59 6 pT (8 8) 45 50 42 41 5 AS-0 p 51.03 7 6591457.97 667428.73 5.5 (8 8) 51 46 7 51.12 08 47 50.31 8 6591449.71 667429.32 0 Karjamaa 50.52 51.37 ) 0 50.48 10 48 50.95 9 6591444.07 667435.94 50.87 50.75 34 43 8 51 49 33 4849.83 50.15 9 52.33 50 5. 100 10 6591446.96 667474.32 49.82 5 508 .3 0 18 11 6591429.99 667488.16 35 50 49.76 AS- 50.77 40 44 50 12 6591374.26 667435.40 50.22 47 49.87 49.67 49 50.82 48 13 6591364.16 667425.84 51.00 50.27 50.24 47 14 6591276.32 667360.64 36 45 50.59 39 46 46 11 15 6591349.00 667237.43 45 50 44 16 6591417.68 667119.97 37 50.66 17 50 38 17 6591419.76 667121.15 00 49 Y=6671 18 6591442.48 667134.08 Plokk 8 pT (808) 16 19 6591481.56 667156.32 50.59 Plokk 9 pT (808) 50.50 20 6591733.97 666919.80 50.81 Plokk 8 pT (808) 51 21 6591373.32 667094.73 50.44 50.62 50.39 Plokk 9 pT (808) 22 6591315.40 667193.24 50.67 X=6591400 23 6591234.89 667329.96 50.62 24 6591226.04 667323.45 50.77 50.90 5.6 25 6590991.95 667158.15 50.57 50.66 50.60 26 6590985.29 667118.92 50.37 5.6 50.45 44 44 27 6590963.11 666992.67 21 28 6591034.57 667060.57 50.70 50.30 46 29 6591068.03 667092.36 50.46 50.77 50.41 12 50.66 50.47 30 6591117.34 667128.69 50 48 50.56 50.41 47 31 6591144.60 667148.76 50.43 50.48 45 32 6591240.19 667018.98 50.54 13 51.35 33 6591446.26 667199.67 50.26 50.58 50.40 50.64 51.14 50 34 6591446.89 667207.93 50.67 50.47 49 35 6591441.54 667214.26 Plokk 10 pT (808) 50.47 36 6591433.28 667214.89 Plokk 11 pT (808) 15 5.7 37 6591426.96 667209.54 49 50 50.62 50.94 51.35 5 1 L1 38 6591426.33 667201.28 51.20 26 50.63 39 6591431.68 667194.95 50 50.44 50.75 50.59 51.05 40 6591439.94 667194.32 51.20 50.41 41 6591455.55 667324.59 50.13 44 51.31 49.90 42 6591456.18 667332.85 22 49 50.53 5.6 43 6591450.80 667339.14 50.51 50.91 46 44 6591442.54 667339.77 ES 50.02 50.50 50.42 48 50.53 49 TL 50.29 45 6591436.24 667334.39 49 50 I N 47 K2 49.83 47 50 49.87 46 6591435.61 667326.13 46 45 5 0 49 47 6591440.99 667319.83 45 50.87 48 50.65 49.99 50.51 48 6591449.25 667319.20 44 47 48 50.51 51 46 45 50.07 44 50.78 Meeraldise ja meeraldise 50.63 49.86 49.69 50.92 50.96 teenindusmaa pindala 18.82 ha 50.56 49 50 50.21 49.84 50.87 50.67 50.97 50.44 49.36 50.68 50.51 Sirtsu 14 15401:002:0323 50.35 51.09 49.43 51.15 51 49.39 50 50 50.66 49 50.76 50.54 50.60 5.6 50.88 5.7 49.38 32 23 Plokk 4 pT (808) 49 50.70 50.74 Uustalu 15401:002:0292 50.44 46 43 24 43 Y=667000 Y=667400 50.49 50.43 50.40 5.7 50.32 50.60 Suurkırtsi Karjamaa 50.48 5 0 43701:001:0054 X=6591200 X=6591200 us rj ka ri 50.52 t 50.29 ek El 50.77 50.70 50.62 5 5.8 50.62 4 6 50.52 50.97 5 0 4 4 4 50.63 1 50.91 5 7 Tehisveekogu 51.13 50.85 4 Veetase 48.71 m 51.01 Pindala korrastatud maa piires 5.82 ha 51 9 4 8 4 51.07 50.95 50.91 50.67 51 51.06 51.09 43 50.60 50.95 31 5.8 50.80 50.51 50.59 50.78 49 Pıld Plokk 3 aT (808) 48 50.61 50.26 30 50.06 43 50.85 50.29 50.47 50.74 50.12 50.18 45 50.45 50.37 LEPPEM˜RGID: 46 50.40 50.17 44 50.29 50.30 50.42 0 5 47 50.29 Taotletav meeraldise (korrastatud maa) piir, piiripunkt ja number 50.28 50.25 6.0 1 9 Taotletav meeraldise teenindusmaa piir (htib meeraldise piiriga) 4 8 4 50.23 50.45 50.47 29 Naabermeeraldise piir 43 50.28 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 50.16 50.50 50.10 El ek t r Maakonna piir i ka 45 rj us 49.98 50 Maavaravaru ploki piir ja number (maardla registrikaardi nr) 50.20 Plokk 8 pT (808) aT - aktiivne tarbevaru 48.94 50.59 pT - passiivne tarbevaru 46 49.95 28 Sirtsu 47 15401:002:0323 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 44 50.14 6.3 48.95 48 50 Maapinna samakırgusjoon, abs m 43 50.48 50.09 49 Y=667300 Y=667000 50.16 43 Tehisveekogu pıhja samakırgusjoon, abs m 48.92 49 48.94 49 49.46 5.7 Tehivseekogu eeldatav sgavus, m 50.36 50.30 48.99 Plokk 5 pT (808) 50.32 43 44 48.95 49.35 Tee kaitsevnd X=6591000 X=6591000 49.29 49.93 45 50 49.92 49.40 49.92 46 49.50 49.27 Elektripaigaldise kaitsevnd 50.28 4 49.41 49.96 7 25 48 49.44 49.13 49.59 49.67 49.53 Maaparandusssteem 49.52 49 49.61 26 49.54 50.11 49.35 49.78 49.81 49.64 49.56 =0.6m Bet 49.16 49.93 Eesvoolu kaitsevnd 50.40 49.96 49.82 49.80 49.24 49 us 49.58 49.60 rj 49.42 49.41 ka Tehisveekogu (kokku 17.36 ha) i tr 50.61 ek Met. toru l 50.23 Karjamaa 49.70 E 50.11 49.80 49.85 27 049.97 49.91 50.07 5 49.97 49.98 Lne-Virumaa Mastitervikutele kestvate ligipsude tide (inertsed titematerjalid) 49.60 Ida-Virumaa 49.73 Viru-Nigula vald 49.13 49.81 Lganuse vald 49.41 50.78 Kırkkla 49.32 49.99 Purtse kla 50.24 50.11 49.23 50.26 49.88 Vanamıisa 49.98 50 49.61 50.04 49.80 49.77 15401:002:0092 KORRASTATUD MAA (18.82 ha) KLVIKUD Sihtotstarve Kılvik Pindala % Veekogude maa Tehisveekogu 17.35 ha 92.2% Maatulundusmaa Rohumaa 1.47 ha 7.8% Kokku 18.82 ha 100% M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21mm). 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 3. Katastriksuse piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 09.10.2023. a. 4. Maardla plokkide piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 10.10.2023. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: Suurkırtsi II lubjakivikarjri metde plaan, O J.Viru Markeideribroo 20.12.2022, t nr 22295; Suurkırtsi II maardla plokkide mberhindamise topograafiline ja varu arvutuse plaan, O J.Viru Markeideribroo 24.05.2023, t nr 20230. Lne-Viru maakond, Viru-Nigula vald Gr lisa 3 SUURKRTSI II LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 23083 Keskkonnaloa muutmise taotlus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Joonmııtkava Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A0 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Mııdistatud: 0 10 25 50 m Koostas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) 24.11.2022 Joonestas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:AKTSIASELTS KIVILUKS Koostatud: Betooni 26 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 25.10.2023 Tallinn 11415 N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht 6443 (Kiviıli) W E 51.31 Aseri maardla (191) piir 51.30 52.47 E S lek t rika rj us 50.85 Met. toru 52.05 51.00 Taotletav Suurkırtsi II lubjakivikarjr 51.14 52.76 50.87 Kırtsi maardla (779) piir 52.78 52.19 50.67 Suurkırtsi maardla 2 (808) piir 5 51.53 53.13 Rannu (Kestla) 1 50 Karjamaa 52.71 maardla (540) piir .95 50.55 52.98 52.42 51.15 0.0 A 50.98 I 52.41 PA1 52.18 6.0/3.9 52.15 50.44 42 52.27 51.05 50.9752.30 . 52.79 50 44.97 51 =0.4m PVC 52.53 52.29 50.26 51.05 52.16 50.38 50.12 Y=666900 52.91 51.05 00 52.10 50.95 51.14 41 Y=6671 . 50 51.68 52.49 50.97 50.86 50.82 52.19 50.99 52.05 50.66 51.96 50.25 61 52.34 52.24 51.10 . 50.90 50.88 50 50.85 50.22 51.99 X=6591800 51.95 X=6591800 50.83 Trummari 51.50 51.47 51.98 51.65 51.87 51.44 50.13 51.43 50.89 15401:002:0051 50.73 52.06 50.21 33 50.77 51.69 . 51.45 51 51.04 50.70 51.86 51.63 51.03 51.01 51.16 51.83 51.40 50.67 50.79 50.11 51.62 51.40 49.94 51.66 51.55 50.82 51.68 51.74 51.05 36 50.55 50.64 50.70 50.77 . 51.43 51 51.04 50.66 50.64 50.59 51.35 51.83 50.93 51.47 49.74 51.32 50.91 vp5 0.2 50.39 51.69 50.60 50.59 50.59 51.29 49.97 50.99 51.14 51.210.4 E 51.95 lek Pıld 50.90 51.66 51.77 tri 51.43 51.31 ka 51.66 50.73 52.06 0 rj 51.25 5 49.95 us 51.26 51.14 51.68 50.66 45 50.55 50.61 50.44 51.27 49.91 51.37 51.76 51.26 51.79 51.82 51 51.89 50.20 51.22 51.48 51.49 50.51 51.06 I I 51.81 50.90 51.66 50.56 51.16 50.01 0.7/- 51.33 49.89 50 51.46 50.16 50.99 51.62 PA5 50.96 50.85 51.35 .64 51.10 5.6/3.5 51.31 51.23 51.68 50.59 51.32 50.14 V’ 50.82 51.11 51.40 45.02 51.61 51.42 49.88 50.72 50.78 I Met. toru 50.94 50.58 50.13 51.38 51.48 49.93 50.84 51.14 20 51.44 50.80 51.02 49.42 50. 51.15 50.53 51.36 51.05 50.51 51.01 50.69 51 55 50.53 51.21 51.32 50.74 1 Tallinn-Narva tee 50.76 49.28 49.92 50.56 50.47 50.37 51.54 51.34 50.63 15401:002:0053 50.85 50.38 49.21 51.47 50.56 50.39 51.61 49.06 51.58 50.57 50.78 50.76 50.11 50.42 0.0 49.91 64 50.60 PA2 50. 50.60 48.87 50.57 50.43 Karjamaa 51.39 50.60 4.4/2.4 50.41 51.51 50.84 48.99 51.46 51.81 50.69 49.84 44.59 50.58 5 51.36 0 51.75 50.83 49.94 48.80 50.40 51 50.53 51.52 Kingu 50.46 50.37 50.46 .78 51.56 50.46 51.67 51.62 61 48.73 50.71 15401:002:0462 49.63 50. 50.57 48.70 51.53 50.64 50.51 50.18 A 48.51 50.19 50.35 51.47 7 . 6 49.30 51 51.37 51.32 50.41 A 51.34 50.71 Plokk 6 aT (808) 50.45 50.41 49.94 50.39 50.03 5. 197 48.63 50.39 50.13 Plokk 7 aT (808) 78 51.58 K 54 7 51.32 51.54 50.31 . 3 1. 50. 50 5 51.43 50.86 50.42 50.55 49.96 50.61 =0.4m PVC 48.93 51.42 51.16 50.21 50.71 48.58 50.54 50.29 49.74 Sirtsu50.51 51.31 50.84 vp6 50.30 51.42 51.03 15401:002:0322 48.77 50.42 50.48 50.31 50.54 51.20 50.31 49 50.34 vp1 0.3 50.23 50. 50.56 50.03 50.21 49.43 48.58 50.44 49.10 50.16 51.27 51.14 50.31 1.4 KE 51.17 50.87 50.86 51.09 50.31 50.03 50.38 48.70 2 50.17 50.25 51.34 50.83 51.39 50.46 PK 51.30 50.23 49.99 50.29 49.09 48.65 49.24 50.44 50.13 50.21 53 51.37 50.83 50.16 49.36 50. 51.84 50.38 50.32 48.96 48.60 51.95 51.05 50.24 50.05 El 50.82 50.35 50.21 ekt 51 49.82 51.13 50.67 52.01 Va 50.42 r Vırkaed i 51.36 51.19 50.39 r kar 49.00 50.52 e 49.40 51.32 50.24 jus 51.92 50.43 51.29 50.74 50.34 50.13 50.78 52.03 49.91 51.38 50.52 55 50.41 51.53 0.0 49.59 50.66 50. 50.19 49.22 50.71 PA6 51.92 6.2/4.1 50.76 50.76 51.15 50.54 49.82 49.11 50.49 50.45 44.34 50.28 50.55 51.22 51.88 49.57 50.58 51.26 52.17 50.87 50.62 50.19 51.58 50.10 50.09 49.84 52.17 Y=667500 50.15 49.98 49.37 50.50 51.50 50.93 51.96 52.19 50.14 49.61 51.25 50.90 51.51 52.13 49.52 ’ 51.21 49.73 52.28 V 52.12 51.07 51.12 51.29 52.37 52.24 52.25 50.67 52.25 51.37 51.33 51.09 52.34 49.48 49.41 49.96 51.21 51.04 53.22 52.17 44 52.19 3 49.88 49.51 52.18 60 52.12 53.01 52.44 52.62 52.22 52.10 2.3/2.1 . 1 51 49.77 49.68 5 52.18 51.08 51.45 52.14 51.71 49.54 52 51.36 PA3 51.15 53.04 3.9/2.3 X=6591600 5 52.38 53.05 50.94 2 52.12 49.90 51.92 49.48 49.42 51.98 50.84 50.83 51 51.33 50.99 51.84 51.57 52.51 vp2 52.12 5 2 0.3 44.64 vp8 95 52.82 50.04 51.95 51.07 51.53 51.91 2.3 . 51.55 50.73 51 51.76 52.39 52.50 52.19 50.97 50.30 51.89 49.41 49.33 51.85 1 Tallinn-Narva tee 49.77 49.91 49.74 49.46 51.66 50.74 52.38 50.47 51.85 51.34 52.21 49.52 49.38 51.88 15401:002:0191 Karjamaa 51.93 50.28 52.28 51.30 51.51 52.64 49.79 49.26 50.55 2 52.11 52.34 49.47 50.35 52.05 5 50.28 51.74 49.35 51.17 51.34 51.67 50.99 50.20 50.94 52.48 50.94 8 52.43 52.09 48.26 51.75 .2 52.15 48.33 2 51.43 51.24 52.51 51.49 51.88 5 51.66 50.77 52.12 52.09 51.34 50.74 49.40 51.44 51.14 51.50 52.06 51.51 49.35 50.50 S8-03 0.4 51.45 51.72 49.38 48.38 48.18 51.98 52.18 49.50 51.63 52.33 5 2 52.36 51.84 3.1 r 50.68 51.65 52.11 K 51.54 48.33 50.66 51.84 49.38 Liisa 51.73 50.95 48.23 50.61 51.78 49.31 51.83 51.79 51.71 50.97 49.81 52.09 52.59 51.96 15401:002:0123 52.44 48.34 48.20 7 51.06 49.40 2 51.68 52.45 . 51.66 50.36 50.87 51.66 49.70 50.60 2 52.30 49.40 5 49.71 51.54 52.41 51.29 50.69 52.36 2 50.29 49.40 5 50.11 49.93 52.61 50.03 I’ 49.63 49.35 48.15 50.07 52.74 52.02 50.91 50.48 51.69 48.27 51.67 49.28 48.16 49.60 52.29 2 50.88 49.95 50.13 52.52 49.35 52.88 49.37 52.16 50.47 3 50.56 . 52.42 2 48.17 5 49.56 49.28 El 52.86 51.12 49.52 ekt 50.29 51.88 52.04 49.40 49.31 52.32 50.48 48.08 r Karjamaa 49.52 i 51.51 kar 52.41 52 52.07 48.25 49.67 49.34 j 52.40 49.33 44 48.14 us 49.99 49.48 49.31 52.20 52.29 51.13 50.38 48.17 47.98 50.30 49.99 49.23 50.59 50.07 49.45 49.30 35 50.38 49.74 51.88 47.83 AS- 49.31 49.17 51.94 52.03 50 0 52.01 49.23 49.45 52.19 50.14 50.00 5 4 48.26 51 50.95 52.16 50.99 50.19 Puistang 49.44 S15-03 44 0.3 47.81 50.29 52.21 52.23 Ladu 51.85 49.30 49.23 52.00 52.00 3.2 48.19 47.91 49.67 49.47 52.24 52.64 49.27 vp7 49.29 Plokk 16 aT (808) 52.01 50.82 48.18 47.78 47.80 50.47 50.77 49.50 50.45 49.99 50.86 49.27 49.21 52.06 Plokk 6 aT (808) 48.29 Kırtsi 47.79 47.86 47.86 Uus-Raja 47.81 1 49.85 49.43 51.29 49.29 Plokk 7 aT (808) 15401:002:0189 5 50.01 49.23 51.60 51.27 50.91 52.55 49.29 vp3 52.16 47.97 49.81 15401:002:0634 50.56 49.20 49.30 0.3 51.86 48.52 48.01 2 52.16 52.11 4 52.37 . 49.53 49.31 52.11 47.81 49.53 0 49.28 51.07 50.98 47.94 50.00 Plokk 6 aT (808) 49.20 2.6 5 50.97 50.91 52.20 51.50 47.80 TAOTLETAVA M˜EERALDISE JA 50.20 50.21 50.05 52.47 50.46 Plokk 7 aT (808) 50.81 47.80 47.83 49.16 49.63 49.33 48.83 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 49.25 49.16 52.07 51.74 48.09 47.82 47.85 50.09 50.78 49.25 48.00 50.75 52.26 PIIRIANDMED 50.15 52.19 50.85 49.20 49.38 52.00 51.74 48.75 48.33 49.82 50.69 50.67 52.20 48.02 50.33 51.88 52.25 Piiri- Koordinaadid 49.69 50.29 49.22 49.30 51.01 51.40 5 49.83 49.08 51.38 48.31 50.89 51.27 51.97 punkti 51.41 49.29 49.46 50.87 52.13 50.43 50.16 84 47.97 nr X Y 50.23 50.68 49.20 50.31 52.37 . 50.21 48.69 49 49.87 51.19 50.32 49.23 49.19 0.3/- 50.61 52.02 51.57 Plokk 3 aT (779) 49.65 50.02 PA8 51.17 Plokk 1 aT (779) 1 6591837.94 666975.93 50.62 49.71 51.06 5.6/3.7 51.82 19 49.92 50.67 50.02 49.28 49.165050.02 49.99 50.46 51.54 vp4 0.3 48.36 Plokk 1 aT (808) 2 6591656.20 667260.72 52.11 49.12 43.26 51.54 48.73 50.00 49.91 51.21 2.4 48.82 49.91 51.77 3 6591601.99 667362.36 49.00 49.84 52.03 P ok 9 49.86 49.51 51.33 50.47 52.01 l 49.66 50.68 ok k P okk 51.74 4 6591526.48 667409.40 50.85 50.25 49.72 49.53 51.42 l P 49.67 51.19 k 8p T ( 49.99 51.38 48.74 0 49.11 l 50.80 51.06 48.53 5 6591492.44 667437.19 5 49.82 17 T 8 49.83 0.6/- 49.92 52.32 49.61 6 6591465.70 667431.59 PA7 49.94 49.57 49.24 51.90 6 pT (8 8) 50.17 50.19 6.3/4.4 49.39 42 51 49.05 50.13 41 51.46 .43 5 AS-0 Plokk 1 aT (779) p 49.86 49.69 51.03 7 6591457.97 667428.73 49.93 51.62 (8 8) 50.41 43.23 49.42 49.36 49.85 7 51.12 48.83 48.70 Plokk 2 pT (808) 08 49.92 49.50 50.31 82 8 6591449.71 667429.32 0 Karjamaa 50.52 50.49 . 51.37 ) 49.86 49.60 0 48 50.48 50.87 50.75 49.99 34 52.45 50.06 43 8 50.95 10 9 6591444.07 667435.94 33 50 50.37 49.69 4849.83 50.15 51.39 51 50.62 52.33 51.60 51.23 . 11 9 .00 49. 42 48. 73 51 10 6591446.96 667474.32 49.99 50.25 50.56 49.81 49.82 44.36 50.07 50.87 08 .3 18 50.03 5 51.24 0.0 48.68 11 6591429.99 667488.16 50.60 49.92 35 50.63 50 49.76 PA4 AS- 51.19 8 50.77 40 50.20 49.17 44 5.4/3.8 .6 50.94 49.49 49.13 51.49 12 6591374.26 667435.40 6 49.74 47 49.87 49.67 48.53 48.70 4 50.22 51.01 50.86 50.82 49.79 49.58 51.51 43.13 44.55 50.44 51.19 13 6591364.16 667425.84 51.00 49.70 50.27 49.84 49.41 50.84 50.61 51.84 50.00 50.24 51.34 50.82 Ladu 14 6591276.32 667360.64 36 52.47 45 49.87 50.81 51.10 39 49.87 46 51.81 51 50.59 49.39 51.32 11 15 6591349.00 667237.43 Plokk 8 pT (808) 51.21 50.10 Kat tepi nnas Kat tepi nnas 51.70 52.07 16 6591417.68 667119.97 50.72 37 50.77 Plokk 9 pT (808) 50.62 50.66 17 50.24 38 52.43 49.73 50.66 50.88 50.67 50.61 17 6591419.76 667121.15 00 44.23 50.35 50.00 51.20 S1-03 0.4 44.24 Y=6671 49.77 49.77 49.81 50.70 18 6591442.48 667134.08 49.83 50.97 2.0 29 16 Plokk 8 pT (808) 49.41 50.75 51.44 II 44. 49.07 44.29 us 52.64 19 6591481.56 667156.32 50.59 Plokk 9 pT (808) Puiste ’ rj 50.50 49.91 ka 51.35 ri 49.23 20 6591733.97 666919.80 50.87 t 50.81 52.87 ek 50.51 50.31 49.04 44.14 44.01 44.22 El 50.36 51.45 21 6591373.32 667094.73 49.75 49.87 50.44 50.51 49.55 50.39 50.62 22 6591315.40 667193.24 50.67 X=6591400 51.28 52.49 s 44.72 51.59 49.81 a s n 23 6591234.89 667329.96 49.59 Puiste n a 49.18 50.30 p in in e 50.62 p tt 51.54 a 44.11 24 6591226.04 667323.45 51.80 e tt K 21 50.55 50.16 49.90 a 50.77 . 50.90 50.16 K 44 51.79 50.10 25 6590991.95 667158.15 50.57 50.40 51.20 52.99 50.01 50.66 50.60 Ladu 51.92 26 6590985.29 667118.92 50.37 51.80 44.14 50.45 51.78 49.89 27 6590963.11 666992.67 Pıld 52.06 51.85 49.55 49.53 43.98 21 53.48 28 6591034.57 667060.57 51.84 51.48 51.58 49.69 49.05 51 50.70 50.30 44.20 51.20 29 6591068.03 667092.36 50.46 50.77 50.41 51.44 51.24 51.42 49.96 12 50.47 50.66 51.24 51.36 Plokk 1 aT (779) 50.86 44.43 30 6591117.34 667128.69 51.33 51.05 50.98 Plokk 1 aT (808) 50.56 51.51 50.41 50.96 31 6591144.60 667148.76 50.43 50.48 51 51.64 44.15 44.09 32 6591240.19 667018.98 Koorimine 50.84 07 13 . 50.54 PA13 0.5/- 49.21 S2-03 0.6 44 51.35 33 6591446.26 667199.67 50.26 50.72 50.58 50.62 6.9/4.9 50.40 50.64 51.14 44.24 50.80 1.4 34 6591446.89 667207.93 50.67 51.36 50.84 50.47 43.22 50.65 50.26 44.11 35 6591441.54 667214.26 50.50 50.48 Plokk 10 pT (808) 50.36 49.28 Lasu 50.47 36 6591433.28 667214.89 Plokk 11 pT (808) 15 44.16 50.55 50.46 49.01 37 6591426.96 667209.54 50.94 50.03 12 50.62 . 51.35 4 50.52 50.03 50 49.44 4 50.45 L1 38 6591426.33 667201.28 51.20 26 49.75 49.41 44.07 44.20 50.63 Karjamaa 50.35 39 6591431.68 667194.95 50.67 50.75 44.14 50.44 50.59 51.05 49.92 40 6591439.94 667194.32 44.25 50.35 51.20 44.17 50.50 50.13 us 50.41 41 6591455.55 667324.59 50.49 49.04 rj ka 50.74 50.88 43.98 51.31 49.90 ri 42 6591456.18 667332.85 50.43 22 49.47 t ek El 50.53 7 43 6591450.80 667339.14 50.51 50.91 4 .2 50.35 4 50.61 Ka 44 6591442.54 667339.77 51.41 ES 50.02 t tep 44.27 51.27 50.50 50.42 i nn 50.53 TL 50.29 as 45 6591436.24 667334.39 50.43 50.37 50.44 5 1 I N K2 49.83 44.26 49.87 46 6591435.61 667326.13 50.27 50.85 44.19 50.50 47 6591440.99 667319.83 50.34 51.32 Pıld 50.87 51.63 Ladu 50.65 50.24 49.99 50.51 44.36 48 6591449.25 667319.20 50.51 44.19 43.98 6 50.07 9 . 4 50.78 4 51.33 Meeraldise ja meeraldise 50.63 50.73 50.30 50.45 51.54 51.52 49.86 49.69 51 50.61 50.92 50.96 teenindusmaa pindala 18.82 ha 50.29 50.56 50.23 50.90 51.43 49.84 50.21 Plokk 1 aT (808) 44.28 44.65 50.39 5 50.44 50.87 1 44.22 51.16 51.02 50.21 50.44 50.41 50.74 50.67 50.97 3 50.20 49.36 49.98 9 Sirtsu . 14 7 50.68 50.51 50.60 4 50.96 50 50.37 Ladu Ladu 15401:002:0323 49.56 50.35 50.49 50.66 49.87 49.28 Plokk 44.24 3 aT (808) 50.29 51.09 51.14 50.48 49.68 49.43 49.39 51.15 50.24 50.43 6 49.39 .5 9 50.38 50.33 50.45 49.48 49.72 4 50.95 49.43 50.66 49.66 44.12 50.20 50.76 50.54 48.78 III 50.60 50.52 0.7/- 50.38 51.05 51.12 50.58 50.06 PA10 6.1/4.3 49.83 0.5/- 50.39 49.76 5 51.06 50.88 50.11 Ka t t PA9 42.96 0 ep i nn 48.38 6.8/4.5 49.58 49.38 as Plokk 6 aT (808) 78 50.52 49.83 49.78 . 43.22 49 50.24 50.96 Pıld 32 50.27 50.94 Plokk 7 aT (808) 50.05 us 49.72 Plokk 4 pT (808) rj 50.38 49.80 50.45 23 50.29 ka 50.46 49.90 49.76 ri 50.70 Uustalu t 50.74 49.55 49.97 49.22 ek 51.22 49.67 49.76 El 50.63 3 50.36 15401:002:0292 .2 49.52 50.41 9 43 50.40 4 50.44 49.78 49.23 51.01 50.13 49.99 V I 50.97 49.70 49.64 49.92 50.82 24 49.66 50.41 Y=667000 50.28 Y=667400 50.38 49.30 49.69 50.35 1 49.71 49.86 5 49.89 50.11 50.49 49.95 50.43 50.40 Pıld 49.73 51.29 50.49 Ka t 06 50.23 51.04 49.67 49.20 tep i 49.35 49. 50.32 50.24 49.24 nn 50.32 as 49.85 50.04 50.60 50.02 50.38 50 50.18 Suurkırtsi 50.94 50.14 48.76 50.20 49.90 Karjamaa 50.48 49.84 43701:001:0054 50.52 51.31 50.09 50.23 X=6591200 50.32 49.85 49.88 49.13 X=6591200 43 49.98 50.02 51 50.54 49.18 50.52 49.13 50.29 49.66 50.94 02 49. 50.13 50.77 50.70 51.04 50.36 50.62 50.42 50.33 49.88 50.62 51.25 49.19 50.52 49.60 48.94 50.97 50.61 50.22 50.63 50.45 50.12 50.09 50.91 50.30 50.36 49.97 51.13 50.85 50.97 48.99 50.31 51.01 49.68 50.22 49.18 49.15 51.07 50.95 50.67 50.05 50.91 50.26 49.85 49.69 48.77 50.49 07 50.15 50.00 49. 51.06 50.39 49.04 50 50.32 49.08 51.09 50.60 50.95 49.92 49.50 49.48 49.58 0.7 31 50.80 50.17 49.71 49.53 48.82 PA4-15 5.8 50.51 49.54 43.04 50.05 50.23 50.59 49.90 49.36 50.78 49.73 49.81 49.20 49.95 48.82 49.71 48.90 48.90 Pıld 49.57 Plokk 3 aT (808) 48.70 49.89 50.61 50.26 50.08 30 49.63 48.95 50.06 0.6/- as 50.85 49.79 PA11 nn 49.88 6.7/4.8 i ep 50.07 t at 49.88 42.77 49.96 K 50.29 49.65 50.47 49.60 50.74 49.88 49.14 50 50.18 PA11A50.12 49.66 50.13 49.80 48.70 50.45 50.40 50.37 0.7/-49.91 LEPPEM˜RGID: 50.17 49.91 6.7/4.9 49.45 50.29 as 50.30 50.42 42.73 49.87 49.74 49.10 48.78 48.77 nn 50.29 i 49.74 Taotletav meeraldise piir, piiripunkt ja number ep 50.04 49.76 t at 49.87 1 K 50.25 50.28 50.01 Taotletav meeraldise teenindusmaa piir (htib meeraldise piiriga) 50.23 49.77 50.45 50.11 49.76 48.95 50.47 50.24 29 50.15 50.25 49.96 49.64 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise piir 50.28 49.73 49.87 48.75 49.74 50.15 49.82 Olemasoleva (kehtiva) Suurkırtsi II lubjakivikarjri meeraldise 49.75 50.16 49.98 49.74 teenindusmaa piir 50.50 50.02 50.10 49.04 50.08 49.77 Naabermeeraldise piir as nn 49.87 i 50.02 ep 49.89 t 49.98 50 at 49.93 Naabermeeraldise teenindusmaa piir K 50.20 49.95 50.22 48.91 49.50 48.94 49.14 50.59 49.71 49.81 49.81 Maardla piir 49.80 49.20 49.95 28 El ek t r 49.92 i kar jus 48.90 50.14 49.87 49.83 Maakonna piir 49.83 48.95 49.30 49.89 Plokk 6 aT (808) 49.85 Plokk 7 aT (808) 49.86 0.6 50.48 50.09 Maavaravaru ploki piir ja number (maardla registrikaardi nr) 49.93 49.42 6.3 Y=667300 Plokk 6 aT (808) Y=667000 50.16 PA7-15 aT - aktiivne tarbevaru 49.66 49.54 42.50 Karjamaa 49.57 48.92 49.40 pT - passiivne tarbevaru 50.07 49.66 49.15 48.94 49.78 49.57 Tasandatud 49.61 0.7 us II PA3-0549.46 I I’ Geoloogilise lbilıike joon rj I’ 50.36 48.93 50.30 Plokk 5 pT (808) ka 49.66 49.96 49.51 6.4 48.99 tri 50.32 ek 50.15 49.80 42.41 48.95 Sirtsu El 4 49.29 49.35 X=6591000 2 49.51 X=6591000 15401:002:0323 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 49.76 49.29 49.93 49.52 49.92 49.50 49.40 49.99 49.78 49.92 49.92 49.50 49.27 51 Maapinna samakırgusjoon, abs m 50.28 49.89 49.41 49.96 49.76 25 49.97 49.59 49.44 49.87 49.67 49.53 49.13 43 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m PA12 49.78 49.22 49.52 49.61 26 49.54 50.11 50.20 0.8/- 49.35 50.12 49.81 49.78 49.64 49.56 =0.6m Bet 49.16 Hoideterviku piir 7.7/5.6 49.93 50 50.40 41.7050.04 49.96 49.82 49.80 49.24 49.58 49.60 49.24 Veetaseme abs kırgus, m (mııdetud 14.12.2015) 49.42 49.41 50.61 Met. toru 50.23 Karjamaa 49.80 49.70 50.11 49.85 27 49.97 49.91 Tee kaitsevnd 50.07 49.97 49.98 Lne-Virumaa 49.60 Ida-Virumaa Viru-Nigula vald 49.13 V 49.73 49.81 Lganuse vald 49.41 Elektripaigaldise kaitsevnd 50.78 Kırkkla 49.32 49.99 Purtse kla 50.24 50.11 49.23 50.26 49.88 Sideehitise kaitsevnd Vanamıisa 49.98 50.04 49.77 49.61 49.80 15401:002:0092 Maaparandusssteem Eesvoolu kaitsevnd 0.7/- Kattekihi paksus, m/sh ehituskruusa paksus, m PA5 Puuraugu nr 5.6/3.5 Kasuliku kihi paksus, m/ sh kırgemargilise ehituslubjakivi paksus, m 51.32 Suudme abs kırgus, m 45.02 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 0.7 Kattekihi paksus, m PA4-15 Puuraugu nr (2015 rajatud) 5.8 Kasuliku kihi paksus, m 49.54 Suudme abs kırgus, m 43.04 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 0.7 Kattekihi paksus, m PA3-05 Puuraugu nr (2005 rajatud) M˜RKUSED: 6.4 Kasuliku kihi paksus, m 49.51 Suudme abs kırgus, m 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21mm). 42.41 Kasuliku kihi (meeraldise) lamami abs kırgus, m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. vp3 0.3 Vaatluspunkti number Kasvukihi paksus, m 3. Katastriksuse piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 09.10.2023. a. 52.11 2.6 Suudme abs kırgus, m Ehituskruusa paksus, m 4. Maardla plokkide piirid Maa-ameti ruumiandmetest digitaalselt 10.10.2023. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: Suurkırtsi II lubjakivikarjri metde plaan, O J.Viru Markeideribroo 20.12.2022, t nr 22295; S1-03 0.4 urfi nr (2003 rajatud) Uuringuaegne kasvukihi paksus, m Suurkırtsi II maardla plokkide mberhindamise topograafiline ja varu arvutuse plaan, 50.97 2.0 urfi uuringusuudme abs kırgus, m Uuringuaegne ehituskruusa paksus, m O J.Viru Markeideribroo 24.05.2023, t nr 20230. Lne-Viru maakond, Viru-Nigula vald Gr lisa 1 SUURKRTSI II LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 23083 Keskkonnaloa muutmise taotlus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Joonmııtkava Formaat A0 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: 0 10 25 50 m Koostas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) 24.11.2022 Joonestas Kaupo Rıivasepp (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:AKTSIASELTS KIVILUKS Koostatud: Betooni 26 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 25.10.2023 Tallinn 11415 PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Käitise asukohakaart KOMMENTAARID: ALLIKAD: Tootmisterritooriumi piir on 12 tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri RETSEPTORID: teenindusmaa ning Suurkõrtsi lubjakivikarjääri maaala. 2324 SCALE: 1:12,000 0 0.4 km PÕHJASUUND: ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Lämmastikdioksiid 1 h kontsentratsioon. 99,8 protsentiil KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 200 µg/m3. 12 LEMMA OÜ Heiteallikate K1, K2 ja HEIT0002707, HEIT0002706 RETSEPTORID: MODELLEERIJA: koosmõjus. Tootmisterritooriumi piir on 2324 Kerli Rästa tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 teenindusmaa ning Suurkõrtsi lubjakivikarjääri maaala. Concentration 0 0.3 km MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 171 ug/m^3 18/06/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsioon lõhkamisel. 99,8 protsentiil KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 200 µg/m3. 12 LEMMA OÜ Tootmisterritooriumi piir on RETSEPTORID: MODELLEERIJA: tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri teenindusmaa ning Suurkõrtsi 2324 Kerli Rästa lubjakivikarjääri maaala. VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 Concentration 0 0.3 km MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 106 ug/m^3 18/06/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Vääveldioksiidi 1 h kontsentratsioon lõhkamisel. KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 350 µg/m3. 12 LEMMA OÜ Tootmisterritooriumi piir on RETSEPTORID: MODELLEERIJA: tähistatud punase joonega. Sinise joonega on tähistatud karjääri teenindusmaa ning Suurkõrtsi 2324 Kerli Rästa lubjakivikarjääri maaala. VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 Concentration 0 0.3 km MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 251 ug/m^3 18/06/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software Materjali tõstmine Eelsõelumine Purustamine Sõelumine rootorpurusti piisõelaga purusti küljes kolusse oleva sõelaga fr 0-16 või Fr 16-32, Fr 0-16, fr 0-32 32-63 0-32 Joonis 1. Protsessiskeem rootorpurustiga killustiku tootmisel (variant 1) Materjali tõstmine Eelsõelumine Purustamine Sõelumine rootorpurusti piisõelaga mobiilse sõelaga kolusse fr 0-16 või Fr 0-4, Fr 0-4, fr 0-32 4-8, 8-16, 4-16, 0-8, 8-12, 16-32 12-16 Joonis 2. Protsessiskeem rootorpurustiga ja mobiilse sõelaga killustiku tootmisel (variant 2) Joonis 3. Protsessiskeem sõelumine mobiilse sõelaga (variant 3) PROJEKTI NIMI: AKTSIASELTS KIVILUKS Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär Peenosakeste 24 h kontsentratsioon. 90,4 protsentiil KOMMENTAARID: ALLIKAD: ETTEVÕTTE NIMI: Piirnorm 50 üg/m3. 12 LEMMA OÜ Heiteallikate V1, V2, V3 ja HEIT0002703, HEIT0002704, RETSEPTORID: MODELLEERIJA: HEIT0002705 koosmõjus. 2324 Kerli Rästa Tootmisterritooriumi piir on tähistatud punase joonega. Sinise VÄLJUNDI TÜÜP: SCALE: 1:10,000 joonega on tähistatud karjääri teenindusmaa ning Suurkõrtsi Concentration 0 0.3 km lubjakivikarjääri maaala. MAKSIMAALNE KONTSENTRATSIOON: KUUPÄEV: PÕHJASUUND: 19.8 ug/m^3 08/09/2020 ÿ AERMOD View - Lakes Environmental Software