Enefit Green AS keskkonnaloa nr KL-524863 osaline andmine

Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-524863 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Green AS andmed Registrikood / 11184032 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Green AS andmed Aadress Hiiu maakond Katastritunnus(ed) Territoriaalkood 0039 EHAK Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud veekogud: Glotovi madal (VEE3219000), Läänemere territoorium avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 30.10.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 30.10.2040 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire 2/14 V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja, Keskkonnaameti ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda mh Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-st 11, TalTec poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel ning vastavatest HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret ning mõlemat vee erikasutuse piirkonda (TP1 ja TP4). 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. 4. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 5. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele. Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Vee erikasutuse eelne seire Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika 1.1. Vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika mõõdistused tuleb teha ühe aasta jooksul enne vee erikasutustööde algust. Eesmärk on fikseerida veekeskkonna olukord enne vee erikasutuse algust ja KMH käigus tehtud modelleerimise tulemuste verifitseerimiseks. 1.2. Vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika uuringud tuleb teostada: (1) vee erikasutuse positsioonide vahelisel ala, neist ligikaudu võrdsel kaugusel); (2) vee erikasutustööde mõjupiirkonnast väljaspool. 1.3. Välja toodud asukohtades tuleb mõõdistada hoovuskiiruste vertikaalsed profiilid, lainetus, tuul, temperatuur, soolsus, tihedus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), stratifikatsiooni tugevus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), segunenud kihi paksus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), hapniku sisaldus, klorofülli sisaldus, toitainete, sh. üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus vees. temperatuur, soolsus, toitained, sh üldained mõõta jää lahkumisest sügiseni vähemalt kahel horisondil: ülemises kihis ja põhjalähedases kihis. Talvel võib temperatuuri ja soolsuse mõõta ühel horisondil. Klorofüll a mõõtmised tuleks teha ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Hapniku mõõtmised tuleks teha põhjalähedases kihis jää lahkumisest sügiseni. Temperatuuri, soolsuse, hapniku ja klorofüll a mõõtmised tuleks teha vähemalt 3 tunnise intervalliga. Toitainete (sh üldainete) mõõtmised tuleks teostada vähemalt kahenädalase intervalliga. Mõõtmisi, proovide kogumist ja analüüse tuleb teostada atesteeritud proovivõtjate poolt ja kasutades akrediteeritud meetodeid, mis vastavad HELCOM juhendmaterjalidele (kui need on olemas, vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring- and-assessment/monitoring-guidelines/). Merepõhja elupaigad 1.4. Seire eesmärk on jälgida võimalikke vee erikasutuse mõjusid merepõhja elupaikadele kogu projektiga hõivatud alal. 1.5. Enne vee erikasutustööde algust tuleb teostada arendusalal TP1, mis on varasema inventuuriga katmata, merepõhja elupaikade inventuur vastavalt varasemalt KMH raames teostatud inventuuride metoodikale. See annaks võimaluse hinnata 3/14 ka kvantitatiivselt elupaikade levikut. 1.6. Vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast vee erikasutuse positsioonist (nii potentsiaalsete vundamentide kui ka kaablite ettevalmistuse koht) tuleb enne vee erikasutustöid dokumenteerida merepõhja elupaiga struktuur ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused, sette orgaanikasisaldus), et kaardistada vee erikasutuse eelne seis. Kalastik 1.7. Vee erikasutuse eelne seire arendusalal seisneb täpse lähteolukorra fikseerimises kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Mereimetajad 1.8. Enne vee erikasutuse algust on vajalik teha hüljeste merekasutuse uuringud (hallhüljes, viigerhüljes) Väinamere põhjaosas ja vee erikasutuse piirkonnas TP1 ja TP4 ning seirata hüljeste arvukust sama alaga seotud lesilatel kõikidel aastaaegadel lisaks kevadisele üldarvukuse riiklikule seirele. Uuringu eesmärk on kaardistada vee erikasutuse eelne seis ja vajadusel täpsustada leevendusmeetmeid seoses mereimetajatega. • Hallhüljeste (täiskasvanud hülged) merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Selgrahult) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad on paiksed ehk kasutavad selgelt Selgrahuga seotud merealasid, tuleb uuringut korrata vee erikasutustööde ajal. • Viigerhüljeste merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Väinamere põhjaosast) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad liiguvad regulaarselt Hiiumaa põhjaosas või rändavad Soome tuleb uuringut korrata vee erikasutustööde ajal. Peamiseks meetodiks on lennuloendus, 4x2 lendu ühe aasta jooksul (Selgrahu, Kadakalaiu, Vormsi ja Väinamere põhjaosa kohal). 2. Vee erikasutuse aegne seire Heljumi levik 2.1. Vee erikasutuse piirkonnas tuleb teha heljumi seiret. Vastavalt seire tulemustele tuleb rakendada leevendusmeetmeid seoses heljumi levikuga ja kalastikuga. Merepõhjaelustik ja -elupaigad 2.2. Seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldamaks operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis. 2.3. Vahetult pärast süvendamise tööde lõppu potentsiaalsete tuulikuvundamentide aluste ettevalmistamisel ja tahkete ainete paigutamist potentsiaalsete tuulikuvundamentide ehitamisel dokumenteerida vee erikasutuse positsioonide vahetus läheduses (200 m raadius) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste ulatus (videovaatlused). 2.4. Potentsiaalsete kaablitrasside ettevalmistustöödel tuleb jälgida võimalikke mõjusid kogu vee erikasutusloaga hõivatud alal ja võimalikult erinevates keskkonnatingimustes (sügavused, põhjasetted). 2.5. Vee erikasutustööde vahetus läheduses seirata põhjaelustiku seisundit (nii pehmetel kui kõvadel põhjadel) (võrdlusala). Seire sagedus on kord vee erikasutuse tööde ajal ja kord pärast vee erikasutustööde lõppu. Kalastik 4/14 2.6. Vee erikasutustööde ajal peab teostama kalastiku operatiivseiret kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste jooksvaks seiramiseks. Heljumi seire tuleb ajastada paralleelselt kalade seirega (operatiivseire), et samaaegselt hinnata kalade käitumist. 3. Vee erikasutuse järgne seire Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika 3.1. Samasugused mõõtmised kui vee erikasutustööde eelses faasis, tuleb teha ka kahel aastal peale vee erikasutööde lõppu. Peale kaheaastast seiret tuleks otsustada, kas seiret jätkata või mitte. Sagedusega kord kuni kaks korda kuus seirata veekeskkonna parameetreid ja hüdrodünaamikat. Merepõhjaelustik ja -elupaigad 3.2. Vee erikasutuse järgse seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldada operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis erinevate vee erikasutustööde lõikes. 3.3. Vee erikasutus potentsiaalsete vundamendialuste ettevalmistamisel ja ehitusel: • Vähemalt aasta jooksul tuleb teostada järelseiret vähemalt kolmel vee erikasutuse positsioonil arendusala kohta; • Pärast vee erikasutuse lõppu tuleb jälgida igal arendusalal vähemalt kolmel tahkete ainete paigutamise objektil kinnitunud koosluste arengut kogu sügavusulatuses footilises tsoonis (kiht, kus toimub veel fotosüntees) iga sügavusmeetri järel, sügavamal iga 5 m järel (esimese kahe aasta jooksul sagedusega 6 korda aastas, hiljem sagedusega kord aastas iga kahe aasta tagant); • Jälgida tuleb tahkete ainete paigutamise objekti koloniseerimist merepõhja elustiku poolt (kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vee erikasutuse lõppu, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolmel objektil iga ala kohta); • Jälgida tuleb orgaanilise aine akumuleerumist vee erikasutuse positsiooni läheduses (settepüünised, viie aasta jooksul, kolmel vee erikasutuse positsioonil arendusala kohta); • Jälgida tuleb merepõhja elupaikade seisundit arendusaladel (3 jaama ala kohta, allvee videovaatlused, kvantitatiivne proovivõtt, kord aastas); • Sagedusega kord aastas tuleb teostada põhjaelustiku seisundi kaardistus arendusala vahetus ümbruses ja arendusala sees (iga arendusala kohta 20-30 jaama). Hinnata tuleb nii kõva kui pehme substraadi elustiku seisundit. Lisaks tuleb vee erikasutuse faasi lõppedes teostada paari aasta jooksul korduv merepõhja setete sonariuuring tegemaks kindlaks tegevuse mõju setete ümberpaiknemisele. 3.4. Vee erikasutus potentsiaalsete kaablitrasside ettevalmistamisel: • Vee erikasutustööde järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni-september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev; • Pehme sete: valida kolm ala, kus on toimunud kaabli süvistamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m²). Lisaks koguda vee erikasutuse positsioonide vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti süvenduse mõjualast väljaspool); • Kõva substraat: valida viis ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam ala peaks olema vahemikus 2-5 m. Igal alal tuleb teostada merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m²). Lisaks tuleb koguda vee erikasutuse positsioon vahetus läheduses kõva substraadi pealt kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale 5/14  tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti tööde mõjualast väljaspool) Kalastik 3.5. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks vee erikasutuse järgsel perioodil tuleb läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul pärast vee erikasutustööde lõppu. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) Veekogu kood VEE3200100 Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein Pinnaveekogumi kood NBP Süvendamise koht Meri Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 54.076 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine vee erikasutuspiirkonnas TP1 eesmärgiga valmistada ette 6 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi alune merepõhi ja teha ettevalmistused potentsiaalsete tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Merepõhja vahetu kadu süvendamisel 0,0053 km². Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa 1). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruande alternatiiv 4-ga. Süvendamise viis Süvenduslaev, kaablipaigaldus seade (kaevik, ader, hüdroader, jetting vm). Süvenduspinnase iseloomustus Liiva ja kruusa kiht, lamamis-savi. Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas vundamendialuste ettevalmistamisel 60 000 Muu liiva ja kruusa kiht, lamamis-savi 100 Süvenduspinnas kaablite paigaldamisel 24 250 Muu liiva ja kruusa kiht, lamamis-savi 100 6/14 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Cd <0,4 mg/kg Cu 3 mg/kg Hg 0,003 mg/kg Pb 3,34 mg/kg Zn 13,7 mg/kg süsivesinikud C10 - C40 120 mg/kg Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Keelatud on süvenduspinnase kaadamine. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) Veekogu kood VEE3200100 Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein Pinnaveekogumi kood NBP Süvendamise koht Meri Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 30.2116 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine vee erikasutuspiirkonnas TP4 eesmärgiga valmistada ette 17 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi alune merepõhi ja teha ettevalmistused potentsiaalsete tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Merepõhja vahetu kadu süvendamisel 0,15 km². Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa 2). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruande alternatiiv 4-ga. Süvendamise viis Süvenduslaev, kaablipaigaldus seade (kaevik, ader, hüdroader, jetting vm). Süvenduspinnase iseloomustus Liiv, munakad, kruus Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas vundamendialuste ettevalmistamisel 170 000 Muu liiv, munakad, kruus 100 Süvenduspinnas kaablite paigaldamisel 70 500 Muu liiv, munakad, kruus 100 7/14 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Cd < 0,4 mg/kg Cu 10,03 mg/kg Hg 0,0024 mg/kg Pb 5,77 mg/kg Zn 30,3 mg/kg süsivesinikud C10 - C40 79,66 mg/kg Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded 1. Vee erikasutuspiirkonnas TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik, kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel vastava sisuga kooskõlastus või luba ja on olemas kokkuleppe aktsiaseltsiga Tallinna Sadam. 2. Vee erikasutuspiirkonnas TP 4 ei tohi vee erikasutustöödega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam). 3. Keelatud on süvenduspinnase kaadamine. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) Veekogu kood VEE3200100 Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein Pinnaveekogumi kood NBP Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Vee erikasutuspiirkonnas TP1 tahkete ainete paigutamine 6 potentsiaalse tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi rajamisel ja potentsiaalsete tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Uputatakse mere põhja Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Tahkete ainete paigutamine killustik, betoonist vundament 48 000 Tahkete ainete paigutamine kaabel 1 940 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine 8/14 Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) Veekogu kood VEE3200100 Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein Pinnaveekogumi kood NBP Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Vee erikasutuspiirkonnas TP4 tahkete ainete paigutamine 17 potentsiaalse tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi rajamisel ja potentsiaalsete tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Uputatakse mere põhja Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Tahkete ainete paigutamine killustik, betoonist vundament 136 000 Tahkete ainete paigutamine kaabel 5 640 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1. Vee erikasutuspiirkonnas TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik, kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel vastava sisuga kooskõlastus või luba ja on olemas kokkuleppe aktsiaseltsiga Tallinna Sadam. 2. Vee erikasutuspiirkonnas TP 4 ei tohi vee erikasutustöödega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam). Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) Veekogu kood VEE3200100 Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein Pinnaveekogumi kood NBP Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus 9/14 Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Vee erikasutuspiirkonnas TP1 süvenduspinnase kasulik kasutamine 6 potentsiaalse tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi täiteks ja kaablikraavide täiteks. Süvendpinnase kasulik paigutamine. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management- of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.). Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation). Süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel. Kui konkreetse vundamenditaldmiku projekt näeb ette erineva tugevusega materjale, paigaldatakse need vundamenti kihiti või retsepti alusel segatuna. Kaablikraav täidetakse süvendatud pinnasega. Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ süvenduspinnas, mis saadud vundamendialuste ettevalmistamisel liiva ja kruusa kiht, lamimis savi 60 000 süvenduspinnas, mis saadud kaablikraavi ettevalmistamisel liiva ja kruusa kiht, lamimis savi 24 250 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) Veekogu kood VEE3200100 Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein Pinnaveekogumi kood NBP Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Vee erikasutuspiirkonnas TP4 süvenduspinnase kasulik kasutamine 17 potentsiaalse tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi täiteks ja potentsiaalsete kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.). Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation). Süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel. Kui konkreetse vundamenditaldmiku projekt näeb ette erineva tugevusega materjale, paigaldatakse need vundamenti kihiti või retsepti alusel segatuna. Kaablikraav täidetakse süvendatud pinnasega. Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ süvenduspinnas, mis saadud vundamendialuste ettevalmistamisel liiv, munakad, kruus 170 000 süvenduspinnas, mis saadud kaablikraavi ettevalmistamisel liiv, munakad, kruus 70 500 10/14  Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1. Vee erikasutuspiirkonnas TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik, kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel vastava sisuga kooskõlastus või luba ja on olemas kokkuleppe aktsiaseltsiga Tallinna Sadam. 2. Vee erikasutuspiirkonnas TP 4 ei tohi vee erikasutustöödega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam). V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 11/14 1. Muud asjakohased meetmed Kõrvaltingimused: Pidev 1. Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või hoonestusloa alusel muutuvad meretuuleparkide asukohad või meretuuleparki ei ole keskkonnaloas märgitud alal lubatud rajada. 2. Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja/või Põhjamadalate looduskaitsealade moodustamisel on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt kehtestatavast kaitse-eeskirjast. 3. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajalikud merepõhja koormamiseks meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks. Vee erikasutust ei tohi enne vastavate lubade saamist alustada. 4. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 5. Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus lubatud Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik tingimusel, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud maapõueseaduse alusel luba või mäeeraldisega kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ja taastuvenergia ehitise ehitamiseks maardla alale on saadud maapõueseadus § 14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba. 12/14 2. Vee erikasutusega kaasneva Merepõhjaelupaigad Pidev võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise 1. Vee erikasutuse positsioonide määramisel tuleb lähtuda elupaigatüüpide kaartidest. Süvendamine potentsiaalsete tuulikute paigutamise kohtade ettevalmistamisel ei ole lubatud karide elupaigal. meetmed Võimalusel mitte või vähem teostada vee erikasutustöid karide piirkonnas potentsiaalsete kaablitrasside ettevalmistustöödel. 2. Süvendamist merepõhja ettevalmistamisel kasutada äärmisel vajadusel. 3. Vee erikasutusel tuleb vältida ümbritseva merepõhja kahjustamist. 4. Tahkete ainete paigutamisel potentsiaalsete tuulikuvundamentide paigaldamisel tuleb valida materjalid, mille väline kiht on maksimaalselt looduslikule merepõhjale sarnane (kivine, paene, mitte toksiline, pinnastruktuur võimaldab liikide kinnitumist). 5. Tahkete ainete paigutamisel potentsiaalsete erosioonitõkete valmistamisel tuleb kasutada looduslikku, maismaalt pärinevat materjali. 6. Tahkete ainete paigutamisel potentsiaalsete kaablite katmiseks tuleb valida materjal, mille omadused on sarnased merepõhja loodusliku materjaliga vastavas asukohas. Süvistamisel kaetakse süvistamisest pärit materjaliga. Katmiseks kasutatav materjal peaks olema võimalikult sarnane põhja substraadiga (samade omadustega). Heljumi levik 7. Vee erikasutustööd tuleb peatada kuni hoovuste situatsiooni muutumiseni, kui heljumi seire näitab heljumi levimist (kontsentratsioonid eristuvad selgelt looduslikust foonist) Apollo meremadaliku looduskaitsealale, Hiiu madalale, Väinamere hoiualale või LKA moodustamise ettepanekuga aladele (Lääne-Hiiumaa, Põhjamadalate). Looduslikust foonist oluliselt kõrgemaks loetakse heljumi kontsentratsiooni tõusu ca 6-7 mg l-1. Leevendavate meetmetena võib rakendada näiteks tööde intensiivsuse vähendamist või heljumi levikut takistava tõkke kasutamist. Kalastik 8. Tahkete ainete paigutamisel potentsiaalsete tuulikuvundamentide paigaldamisel tuleb kasutada mittetoksilisi materjale. 9. Tahkete ainete paigutamisel potentsiaalsete kaablite paigutamisel tuleb lähtuda sellest, et kaablid tuleb süvistada või katta. 10. Vee erikasutustööd tuleb pehmel substraadil asuvatel aladel (va kalju ja kivid) teostada väljaspool kevadel kudevate kalaliikide kudemisaega - vältida tuleb vee erikasutust aprillis, mais ja juunis. 11. Vee erikasutustööde teostamisel tuleb kasutada tehnikat ning töövõtteid, mis tekitavad võimalikult vähest müra. 12. Müra tekitavaid tegevusi vee erikasutusel tuleb alustada nn pehmelt (vaiksemalt), et kalad jõuaksid valjema heli tekitamise ajaks piirkonnast põgeneda. 13. Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui heljumi seire tulemusel ületab heljumi sisaldus piirväärtust 6,7 mg/l (tingimuse ruumiline ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel). Tööd tuleb peatada olukorra muutumiseni. Mereimetajad 14. Veealuse müra leevendamiseks tuleb kasutada müra levikut takistavaid/vähendavaid lahendusi (nt mullikardin, akustilised hülgepeletid). Mürarikaste tööde mõju on väiksem veebruarist maini, kui loomad ei toitu aktiivselt ega rända. Vee erikasutustööde eelse ja -aegse seire tulemused võivad täpsustada vee erikasutuse võimalikkust nendel perioodidel. 15. Vee erikasutustöid on soovituslik planeerida hüljeste merekasutusest lähtuvalt: nt veealuse müra mõju lesilatega külgnevatel merealadel on väiksem perioodil, kui hülged viibivad pikematel perioodidel veest väljas (veebruar - mai). Vee erikasutustööde eelse ja -aegse pidevseire tulemused võivad täpsustada vee erikasutuse võimalikkust nendel perioodidel. 16. Laevaliikluse planeerimine juunist augustini (k.a.) koormuste hajutamiseks on soovituslik juhul, kui on ette näha mitmete laevade samaaegne liikumine arendusaladel ja võib eeldada kumulatiivselt suuri müratasemeid. 17. Mürarikaste tegevuste soovituslik planeerimine alal TP1 detsembrist maini (k.a.). Linnustik 18. Vee erikasutustööde positsioonide määramisel tuleb lähtuda sellest, et tööd ei ole lubatud Apollo ja Hiiu madalatele lähemal kui 5 km. Lisaks peab erikasutustööde lõplik positsioonide määramine ja nihutamine olema kooskõlas KMH aruande alapeatükk 10.5 tooduga. 19. Laevade liikumistee või õhusõidukite liikumise korraldamine kindlaksmääratud liikumisteel, mis kattuks võimalikult palju juba kasutatavate laevateedega. 3. Keskkonnaohu vältimise ja Õlireostuse tekkimise vältimine ja leviku ennetamine Pidev keskkonnariski vähendamise meetmed 1. Enne vee erikasutustööde algust tuleb välja töötada reostustõrjeplaan arvestades kõigi piirkonnas olevate kaitsealadega. 2. Tööde teostamisel on vajalik järgida ohutusreegleid, mis välistavad õlireostuse tekke. 3. Vee erikasutustööde elluviimisel tuleb kasutada abinõusid, mis hoiavad ära või minimaalsena õli sattumise merre. Õlireostuse korral tuleb see asjakohaselt ja operatiivselt likvideerida. 4. Tagada tuleb personali väljaõpe reostuse korral kiireks reageerimiseks ja reostuse asjakohaselt likvideerimiseks. 13/14 4. Uurimistööd enne tegevust Allveearheoloogiliste mälestiste seire Enne vee erikasutuse 1. Enne vee erikasutuse positsioonide lõplikku määramist tuleb läbi viia allveearheoloogiline uuring. Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust ja tuvastatud inimtekkeliste algust anomaaliate dokumenteerimisest (3D video- või fotodokumentatsioon). 2. Jäädvustamise ja seisukorra hindamise eesmärgil tuleb kokku panna video- või fotodokumentatsioon kasutades fotogramm-meetriat või muu samaväärse tulemusega tehnika või meetodi kasutamine, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring kui vraki vanust ei ole võimalik teiste meetoditega kinnitada. 3. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). 5. Muud asjakohased meetmed Allveearheoloogilised mälestised Olukorra tekkimisel 1. Allveearheoloogiliste uuringute tulemustest peab lähtuma tööde korraldamisel. Vee erikasutuse positsioonid ja ajalooliste laevavrakkide ning mälestiste ja nende kaitsevööndite asukohad ei tohi kattuda. 2. Lõhketööde vajaduse korral tuleb juhul, kui lõhketöö ohualasse jääb kultuurimälestisi, lõhketöö projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb kultuurimälestiste kaitseks rakendada leevendusmeetmeid, mis töötatakse välja koostöös Muinsuskaitseametiga. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt Üks kord aastas aastaaruanne toimunud. 2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja, Keskkonnaameti ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust 3. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Vee erikasutuse piirkond TP1 ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 1: TP1.JPG Vee erikasutuse piirkond TP4 ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 2: TP4.JPG Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne Lisa 3: Loode-Eesti-meretuulepargi_KMHA.pdf 14/14