dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Geoloogilise uuringu loa muutmistaotlus T-L.MU/1030665

Eesti Geoloogiateenistus · 22. oktoober 2025
Viit
13-1/25-1684
Registreeritud
22. oktoober 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari
13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik
13-1/2025
Vastutaja
Valdo Tohver

Failid

  • 📎Taotlus T-L.MU_1030665.bdoc2419 KB

Sisu (failidest)

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Jõelähtme Vallavalitsus Taotluse koostaja kontaktisik Mailis Ental Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Kobras OÜ Registrikood / Isikukood 10171636 Postiaadress Riia tn 35, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 2 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Maardu XIV uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 8.92 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0245 Jõelähtme vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardu Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 178 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Lubjakivi, 0 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Täiendav uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 10 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Maardu_XIV_uuringuruumi_GULT_muutmine_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Maardu_XIV_uuringuruumi_GULT_muutmine_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Maardu_XIV_ruumikuju.dgn Lisa 4: Muinsuskaitseameti_kiri.asice Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-307 Oktoober 2025 Tellija: Jõelähtme Vallavalitsus HARJUMAA, JÕELÄHTME VALD, MAARDU KÜLA MAARDU XIV UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA MUUTMISE TAOTLUS SELETUSKIRI Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla X= 6590300, Y= 557600 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla, Killu tee 3 (24501:001:1556), Killu tee 1 (24501:001:1547), Kruusa tee 2 (24501:001:1551), Kruusa tee 4 (24501:001:1555), Maardu mõisa tee (24501:001:1548), Maardu lõunakarjäär (24501:001:1546) TÖÖ LIIK: Geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus TÖÖ TELLIJA: Jõelähtme Vallavalitsus Registrikood 75025973 Kontaktisik: Mailis Ental Tel 605 4857 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostaja: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad SISUKORD 1. GEOLOOGILISE UURINGU EESMÄRK ......................................................................................................................... 5 2. UURINGURUUMI TEENINDUSALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .........................................................6 3. UURINGURUUMI VARASEM UURITUS NING UURITAVA MAAVARA EELDATAVAD KVALITEEDINÄITAJAD JA LASUMUSTINGIMUSTE ÜLEVAADE ................................................................................. 7 4. GEOLOOGILISE UURINGU KIRJELDUS .......................................................................................................................9 5. GEOLOOGILISE UURINGUGA KAASNEDA VÕIVATE KESKKONNAHÄIRINGUTE KIRJELDUS JA NENDE LEEVENDAMISE MEETMED .................................................................................................................................................9 6. GEOLOOGILISE UURINGUGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ....................................................................... 10 7. GEOLOOGILISE UURINGU PROGNOOSITAV AJAKAVA ....................................................................................... 10 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Maardu XIV uuringuruumi teenindusala plaan, M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Maardu XIV uuringuruumi ruumikuju. 2. Muinsuskaitseameti 13.12.2024 kiri nr 1.1-7/2433-1. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad 1. GEOLOOGILISE UURINGU EESMÄRK Jõelähtme Vallavalitsus (registrikood 75025973) taotleb Harjumaal Jõelähtme vallas Maardu külas asuva Maardu XIV uuringuruumi (loa nr L.MU/520439) geoloogilise uuringu loa muutmist. Muudatuse järgselt on uuringuruumi teenindusala pindala on 8,92 ha (graafiline lisa 1. Maardu XIV uuringuruumi teenindusala plaan). Maardu XIV uuringuruum asub Maardu lubjakivimaardla (maardla registrikaart nr 0178) lääneosas, kattudes osaliselt Maardu lubjakivimaardla ehituslubjakivi passiivse tarbevaru plokiga 5. Majandus- ja taristuministri 08.03.2023 käskkirjaga nr 42 kinnitati ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava (edaspidi kava). Kava lisas 1 „Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus ning uurimise ja kaevandamise perspektiiv Harjumaal enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist“ on öeldud, et Harjumaal on kõige kvaliteetsema ehituslubjakivi – Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala. Ehitusmaavarade levik on Eestis otseselt seotud geoloogilise ehitusega ja seetõttu riigi eri piirkondades võib üldjuhul ühe ning sama maavara kvaliteet olla väga erinev, millest omakorda tulenevad erinevad kasutamisvõimalused. Suur vajadus on kõrgemargilise ehituslubjakivi järele (Harjumaal on keskmine vajadus ca 1 miljonit m3/a). Sellise vajaduse rahuldamiseks jätkub kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatavat varu vaid 5-6 aastaks (seisuga 2022. a lõpp). Kõige kvaliteetsema ehituslubjakivi avamusala Harjumaal paikneb põhiliselt Jõelähtme, Saue, Harku ja Rae valla territooriumil. Kava Lisa 1 punkti 1.2 kohaselt on Jõelähtme vald, Rae vald, Saue vald pakkunud välja sobivad alad, kus kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine on enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist aktsepteeritav ning vallad aitavad kaasa aladel vajalike geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade taotlemisele, et parandada kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust Harjumaal. Riigiga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks pakkus Jõelähtme vald perspektiivse alana välja ammendunud Maardu lõunakarjääri lääneserva. Seega oli Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu esialgne eesmärk uuringualal leiduva Väo kihistu leviku ja lasumustingimuste välja selgitamine. Välitööd Maardu XIV uuringuruumis tehti 2025. aasta aprillis. Puurimistööde tulemusel selgus, et uuringuruumi alal Väo kihistu lubjakivi ei esine. Välitöödel kogutud andmete põhjal koostati geoloogilise uuringu aruanne, mis esitati Eesti Geoloogiateenistusele (edaspidi EGT). Väo kihistu puudumise tõttu tehti aruandes ettepanek kustutada uuringuruumiga osaliselt kattuv ehituslubjakivi passiivse tarbevaru ploki 5 lahustükk maavarade registrist. EGT jättis aruande läbi vaatamise järgselt 11.08.2025 korraldusega nr 13-5/25-94 Maardu lubjakivimaardla registrikande muutmata, ehk ploki 5 lahustükki registrist ei kustutatud. EGT oli aruande läbi vaatamise järgselt seisukohal, et uuringu käigus kogutud andmestik (üks puurauk lahustüki alal) ei anna piisavat infot hindamaks kogu passiivse tarbevaru ploki 5 lahustüki maavara kvaliteeti ning mahtu. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et ploki 5 lahustükk asub osaliselt uuringuruumist väljaspool. Juriidiliselt ei ole võimalik uuirnguruumis kogutud andmeid ekstrapoleerida väljaspoole uuringuruumi ning selle alusel varu maavarade registrist maha kanda. EGT-ga konsulteerides soovitati uuringuruumiga kattuva passiivse tarbevaru ploki 5 lahustüki alale puurida täiendavad puuraugud (minimaalselt 3 tk), et veenduda Väo kihistu puudumises lühustüki alal. Samuti soovitati uuringuruumi piiri muuta selliselt, et kogu passiivse tarbevaru ploki 5 lahustükk paikneks uuringuumi alal, mis annab võimaluse lahustükk hilisemalt terviklikult maavarade registrist kustutada. Seega soovitakse käesoleva muudatustaotlusega suurendada kehtiva loaga Maardu XIV uuringuruumi pindala 0,21 ha võrra. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad 2. UURINGURUUMI TEENINDUSALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDU KIRJELDUS ELDUS Maardu XIV uuringuruumi teenindusala asub kuuel munitsipaalomandis oleval kinnistul (vt tabel 1). Tabel 1. Uuringuruumi alal asuvad katastriüksused. Tunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala 24501:001:1546 Maardu lõunakarjäär maatulundusmaa 90%; mäetööstusmaa 10% 2 352 214 m2 24501:001:1556 Killu tee 3 tootmismaa 50%; ärimaa 50% 11 207 m2 24501:001:1547 Killu tee 1 tootmismaa 50%; ärimaa 50% 11 963 m2 24501:001:1551 Kruusa tee 2 tootmismaa 50%; ärimaa 50% 12 215 m2 24501:001:1555 Kruusa tee 4 tootmismaa 50%; ärimaa 50% 11 076 m2 24501:001:1548 11102 Maardu mõisa tee transpordimaa 100% 4160 m2 Maardu XIV uuringuruum piirneb lääne poolt Maardu mõisa teega nr 11102 (katastriüksuse tunnus 24504:003:0215, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala on 50 188 m2). Lõuna suunas piirneb uuringuruum Marja kinnistuga (katastriüksuse tunnus 24504:003:0160, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 48 733 m2). Uuringuruumist ida ja põhja suunas jätkub Maardu lõunakarjääri katastriüksus. Maardu XIV uuringuruum asub Harjumaa keskosas, Maardu linnast vahetult kagus. Maardu XIV uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 59°26’48’’ p.l. ja 25°00’55’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6343. Maastikuliselt paikneb Maardu XIV uuringuruum Harju lavamaa põhjaservas, kus maastiku eripära loob eelkõige rõhtkihilise karbonaatkivimeist aluspõhja maapinnalähedus. Seetõttu valdavad maastikustruktuuris lootaimkattega paetasandikud ning rähksed, suurte põllumaade ja salumetsadega moreenitasandikud.1 Maapinna absoluutkõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku ca 34 – 37 m ning maapind on üldise vaevumärgatava languga lääne ja lõuna suunas. Uuringuruumi idaserv jääb kunagise Maardu fosforiidi kaevandamise alale, kus aastail 1954 – 1993 töötas avamaakaevandus. Uuringuruumiga osaliselt kattuv lõunapoolne karjääriväli (Maardu Lõunakarjäär) avati 1980. aastatel ning seal kaevandati lisaks fosforiidile ka ehituslubjakivi.2 Karjäär suleti 1993. aastal, ala sulgemise käigus ei rekultiveeritud ning see on korrastamata. Sellest tulenevalt on taotletava uuringuruumi idaservas maapinna reljeef ebatasane ning seal leidub mitmeid aheraine kuhjatisi. Maardu XIV uuringuruumi kirdeosa kattub 0,58 ha ulatuses Maardu lubjakivimaardla ehituslubjakivi passiivse tarbevaru ploki 5 lahustükiga, mille kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel on 4,4 m. Maardu XIV uuringuruum kattub täies ulatuses Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndiga (kultuurimälestiste registri number 27015), kuid kaitstavaid mälestisi antud alasse ei jää. Muinsuskaitseamet geoloogilise uuringu välitöödele muinsuskaitseala kaitsevööndis piiranguid ei sea (elektrooniline lisa 2). Maardu XIV uuringuruum kattub suures osas Nopu tehisjärve (EELIS kood VEE2005950) kalda piiranguvööndiga. Nopu tehisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tekkinud Maardu 1 Eesti maastikud. Ivar Arold, Tartu 2005. 2 Eesti mäendus. Enno Reinsalu, Tallinn 2011. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad fosforiidikarjääris toimunud kaevandamise tõttu, seega vastavalt looduskaitseseaduse §37 lg 4 ja 5 on geoloogilise uuringu tegemine tehisjärve kalda piiranguvööndis võimalik.3 Maardu XIV uuringuruumi äärmine lääneosa kattub Maardu mõisa riigi kõrvalmaantee nr 11102 kaitsevööndiga, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit.4 Maantee kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata. Maardu XIV uuringuruumi lääneservas kulgeb Eesti Lairiba Arenduse SA maismaa sideehitis (väline tunnus ELA094), millel on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist 1 meeter ning AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik Tallinn-Kehra C12 (A ja B kategooria gaasitorustik, väline tunnus 38656), millel on vastavalt eelpool viidatud määrusele kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku 1 meeter5 (graafiline lisa 1. Maardu XIV uuringuruumi teenindusala plaan). Maardu XIV uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Lähim kaitseala, Maardu mõisa park (EELIS kood KLO1200560), asub lähimas punktis uuringuruumist ca 850 m kaugusel lõuna suunas. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Kostivere loodusala (EELIS kood RAH0000456), asub lähimas punktis uuringuruumist ca 4,7 km kaugusel ida suunas. Geoloogilisel uuringul puudub mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning looduskaitsealadele. 3. UURINGURUUMI VARASEM UURITUS NING UURITAVA MAAVARA EELDATAVAD KVALITEEDINÄITAJAD JA LASUMUSTINGIMUSTE ÜLEVAADE Maardu XIV uuringuruumi teenindusala jääb Maardu lubjakivimaardla lääneserva. Maardlas on arvele võetud 16 ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki ja üks ehituslubjakivi passiivse tarbevaru plokk, lisaks on maardla juures kirjeldatud üks ehituslubjakivi prognoosvaru plokk. Maardu lubjakivimaardlal on käesoleva taotluse koostamise hetkel neli aktiivset mäeeraldist (Pärtli paemurd, Maardu lõunakarjäär, Maardu IV lubjakivikarjäär ja Maardu VII lubjakivikarjäär) ning kaks taotletavat mäeeraldist (Maardu III lubjakivikarjäär ja Maardu VIII lubjakivikarjäär). Maardu lubjakivimaardlal on tehtud geoloogilisi uuringuid ja varu ümberhindamisi alates 1957. aastast kokku kahekümne ühel korral. Asukohast tulenevalt esineb uuringuruumis sarnane geoloogiline ehitus nagu Maardu lubjakivimaardlas, seega on kasutatud uuringuruumis levivate kihistute iseloomustamiseks Maardu maardla registrikaarti nr 0178 ning uuringuruumi lähiümbruses tehtud varasemate geoloogiliste uuringute andmeid. 1953. – 1954. aastal tehti esimest korda fosforiidi uuringuga koos lubjakivi uuring (Dudko jt,1955), varasemalt uuriti ainult fosforiiti. Lubjakivi varu ei kinnitatud, kuna uuringumaht oli puudulik.6 Uuringu käigus puuritud puurauk PA-72 kattekihi paksusega 0,8 m ning lubjakivi kasuliku kihi paksusega 5,6 m jääb Maardu XIV uuringuruumist vahetult itta, praeguseks fosforiidi kaevandamise tulemusel moodustunud Nopu tehisjärve 3 Looduskaitseseadus1 §37. Ranna ja kalda piiranguvöönd. 4 Ehitusseadustik1 §71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. 5 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 6 Aruanne geoloogilistest uuringutöödest Maardu fosforiidimaardlas 1953.-1954. a. (EGF aruande nr 0615). Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad alale. Sama uuringu puurauk PA-73 jääb uuringuruumist vahetult kagusse, seal lubjakivi esinemist läbilõikes ei kirjeldatud. 1960. – 1961. aastal tegi geoloogilise uuringu Eesti Geoloogia Valitsus (Prokofjev, 1962), uuringu käigus uuriti nii fosforiiti kui lubjakivi. Tööde tulemusena arvutati lubjakivi varu A, B ja C kategoorias.7 Uuringu käigus puuritud puurauk PA-541 jääb uuringuruumi kaguserva ning seal lubjakivi esinemist läbilõikes ei kirjeldatud. 1974. aastal tegi Eesti Geoloogia Valitsus Maardu fosforiidimaardla täiendava uuringu, mille käigus kirjeldati ka lubjakivi (Krapiva jt, 1974).8 Uuringu käigus puuritud puuraukudest seitse (PA-353, PA-356, PA-359, PA-360, PA-363, PA-364 ja PA-475) jääb uuringuruumi lähiümbrusesse (graafiline lisa 1. Maardu XIV uuringuruumi teenindusala plaan). Nimetatud puuraukude andmetel jääb lubjakivi kasuliku kihi paksus vahemikku 0,5 – 5,5 m ning suurim kihi paksus esineb taotletava uuringuruumi kirdeosas. Lubjakivi kihi paksus väheneb lõuna ja loode suunas. Maardu XIV uuringuruumi teenindusala jääb piirkonda, kus on läbi viidud geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 (Suuroja jt, 2002).9 Geoloogilise baaskaardi andmetel asub uuringuruumi teenindusala Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe lademe Väo kihistu avamuse põhjapiiril. Katendi moodustab kasvukiht ja selle all paiknev moreen koos murenenud ning porsunud paekihiga. Kasuliku kihi Maardu lubjakivimaardlas moodustab Kesk-Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe, Aseri, Kunda ja kohati ka Volhovi (ülemine osa) lademe lubjakivi, mis on väikese (2-3%) lõunasuunalise kallakuga. Kasuliku kihi lamamiks on Volhovi lademe mergliline lubjakivi ning Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi lademe Leetse kihistu (O1lt) glaukoniitliivakivi. Maardu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustavate kihistute iseloomustus on järgnev: Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) on valdavalt esindatud detriitja kuni detriitse, pisi- kuni mikrokristalse, keskmise- kuni paksukihilise, harvu merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldava kõva valkjashalli lubjakiviga. Kihistus on hulganisti nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjaid katkestuspindu. Lubjakivile on iseloomulikud 5 – 10 cm pikkused 1 – 2 cm läbimõõduga vertikaalsed ussikäigud ehk püstakud. Kihistu paksus Maardu lubjakivimaardlas on keskmiselt 8,7 m. Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud halli, nõrgalt savika, keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristalse, detriidika, raudooide sisaldava lubjakiviga. Ooide on reeglina rohkem kihistu ülaosas. Ooidide läbimõõt on valdavalt <1,0 mm, kuid kihistu ülaosas võib see olla kuni 1,5 mm. Kihistu keskosas on tavaliselt 2 – 4 kollast, limoniitse impregnatsiooniga katkestuspinda. Kihistu alumisel piiril on kahekordne, tugeva fosfaatse impregnatsiooniga ja 5 – 7 cm sügavuste taskutega katkestuspind. Kihistu paksus Maardu lubjakivimaardlas on keskmiselt 0,7 m. Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) on esindatud halli, nõrgalt savika, mikro- kuni peenkristalse, detriidika kuni detriitja, keskmise- kuni paksukihilise, kohati dolomiidistunud lubjakiviga. Iseloomulikud on rohked lainjad või konarjad, fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspinnad ja peajalgsete (nautiloiidide) ujukodade kivistised. 7 Aruanne detailsetest geoloogilistest uuringutöödest Maardu fosforiidi- ja lubjakivimaardlas 1960.-1961. a (EGF aruande nr 1830). 8 Aruanne Maardu fosforiidimaardla eeluuringust 1974. a (EGF aruande nr 3299). 9 Eesti geoloogilise baaskaardi Maardu (6343) kaardileht ja seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Tallinn 2002. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad Kihistu alumist piiri markeerib tugeva limoniit-fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind. Kihistu paksus Maardu lubjakivimaardla registrikaardi põhjal on keskmiselt 1,6 m. Kunda lademe Sillaoru kihistu (O2sl), paksusega 0,05 – 0,2 m, on esindatud halli, keskmiselt kuni tugevalt savika, õhukese kuni paksukihilise detriidika ooidlubjakiviga. Raudooidid on valdavalt korrapärased, kuid leidub ka pseudo-ooide – götiidistunud detriiti. Paiguti dolomiidistunud lubjakivis võib olla 1 – 2 limoniitse impregnatsiooniga lainjat katkestuspinda. Alumine piir on terav ja seda markeerib samuti limoniitne katkestuspind. Volhovi lademe Toila kihistu (O1-2tl) on esindatud rohekashalli pisikristallilise glaukoniiti sisaldava lubjakiviga. Glaukoniidi sisaldus ja terade suurus on läbilõikes erinev. Toila kihistu ülemises, ligikaudu 1 m paksuses lasundis esineb lubjakivis võrdlemisi vähe peent glaukoniiti. Rikkalikumalt esineb glaukoniiditerasid 2 – 3 cm paksustes mergli vahekihtides. Kihistu ülemine ca 0,4 m paksune intervall on ühtlane ja puhas ning arvatud Maardu maardla piires mitmel puhul kasuliku kihi hulka. Sügavuse suunas muutub kivim savikamaks, mergli vahekihid on kuni 7 cm paksused. Kihistu paksus Maardu lubjakivimaardla registrikaardi põhjal on keskmiselt 2,8 m. Maardu XIV uuringuruumis 2025. aasta aprillis toimunud puurimistööde tulemusel on selgunud, et kasulikku kihti uuringuruumi alal ei leidu ning seega prognoositavat maavara kogust käesolevas uuringu loa muutmise taotluses ei esitata (0 tuh m3). 4. GEOLOOGILISE UURINGU KIRJELDUS Geoloogilise uuringu läbiviimisel juhindutakse maapõueseaduse § 20 ning selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest.10 Geoloogilise uuringu sügavuseks on planeeritud 15 m. Uuringu käigus puuritakse Maardu XIV uuringuruumi südamikpuurimise meetodil kuni 10 puurauku. Kvaternaari setete osas puuraugud vajadusel manteldatakse puuraugu püsivuse tagamiseks ja katendi materjali puurauku varisemise vältimiseks. Puuraugud likvideeritakse kohe pärast puursüdamiku võtmist ning veetaseme mõõtmist. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse (40 meetrit uuringuruumi teenindusala piirist väljapoole) kohta on juba koostatatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:1000. Topo-geodeetiliste tööde käigus määrati koordinaadid riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis ja kõrgused Euroopa kõrgussüsteemis EH2000. Välitööl saadud puursüdamikud kirjeldatakse ning fotografeeritakse. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku ning koostatakse geoloogilise uuringu aruanne Maardu lubjakivimaardla ehituslubjakivi passiivse tarbevaru ploki 5 lahustüki maavarade registrist kustutamiseks. 5. GEOLOOGILISE UURINGUGA KAASNEDA VÕIVATE KESKKONNAHÄIRINGUTE KIRJELDUS JA NENDE LEEVENDAMISE MEETMED Geoloogilisel uuringul kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning järgitakse tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid. Töötamisel välditakse masinate kütuse ja määrdeainete 10 Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 10 Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotlus Töö nr 2025-307 ad sattumist pinnasesse, teisi keskkonda reostavaid materjale ei kasutata. Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist ning veetasemete mõõtmist, sellega on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju. Puurmasin tekitab ca 70 – 80 dB müra. Geoloogiline uuring viiakse läbi lühikese aja jooksul, tööpäevadel ja päevasel ajal, seega geoloogiline uuring ei halvenda ümbruskonna keskkonnatingimusi. Geoloogilise uuringu teeb Kobras OÜ ja geoloogiline uuring viiakse läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga.11 6. GEOLOOGILISE UURINGUGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks likvideeritakse uuringupunktid vastavalt kehtivatele nõuetele. Uuringupunktide likvideerimiseks kasutatakse pärast läbilõike kirjeldamist ja veetaseme mõõtmist kaljuses kivimis killustiku sõelmeid või betoonisegu ning katendi osas uuringupunktidest väljatud pinnast (moreeni). Pärast uuringupunktide tagasitäitmist maapind tasandatakse ning uuringupunktide ümbrus viiakse võimalikult välitööde eelsesse seisundisse. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija ja uuringuloa valdaja poolt ning kooskõlastatakse maaomanikuga. Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas jäätmeid, mis on tekkinud maavarade uuringute töö tulemusena.12 Maardu XIV uuringuruumis ei teki geoloogilise uuringu käigus jäätmeseaduse § 71 mõistes ning § 352 tähenduses jäätmehoidlas ladestatavaid kaevandamisjäätmeid ning jäätmeseaduse § 421 kehtestatud nõuetele vastavat kaevandamisjäätmekava geoloogilise uuringu loa taotlusele lisada ei tule. 7. GEOLOOGILISE UURINGU PROGNOOSITAV AJAKAVA Maardu XIV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba kehtib 17.06.2025 – 17.06.2026, käesoleva uuringuloa muutmise taotlusega loa kehtivusaega pikendada ei soovita. Uuringuruumi maa-ala geodeetiline mõõdistus on tehtud ning täiendavaid proove laboratoorseks analüüsiks ei võeta. Eelnevast lähtuvalt on geoloogilise uuringu prognoositav ajakava järgmine: 1. Geoloogilised uuringud (1 kuu). 2. Kameraaltööd ja geoloogilise uuringu aruande koostamine (2 kuud). 3. Geoloogilise uuringu aruande esitamine ning maardla regitrikande muutmine (2 kuud). Käesoleva geoloogilise uuringu loa taotluse koostas Kobras OÜ geoloog Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 20.10.2025 11 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus. 12 Jäätmeseadus1 § 71. Kaevandamisjäätmed. Aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Maardu küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 10 MAARDU LUBJAKIVIMAARDLA ja MAARDU XIV UURINGURUUMI ASUKOHASKEEM Vana-Kiltrisauna Kivi tee 9 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6343 44605:001:1030 24501:001:1560 Kivi tee 7 24501:001:1549 Kivi tee 5 MAARDU 24501:001:1554 LUBJAKIVIMAARDLA PA-353 MAARDU XIV UURINGURUUM 2 3 1 PA-356 MAARDU 11102 M LUBJAKIVIMAARDLA plokk 5 pT Maardu lõunakarjäär PA-1 aardu m 24501:001:1546 õisa tee 2450 Lepiku 44605:001:0020 4 4:003:02 PA-360 15 19 PA-359 5 Killu tee 3 24501:001:1556 PA-72 18 MAARDU XIV UURINGURUUM 6 Õnge tee 2 PA-2 44605:001:0141 PA-363 7 Õnge tee 10 44601:001:0581 Killu tee 1 24501:001:1547 8 PA-364 17 11103 Maardu mõisa tee 24501:001:1548 9 16 PA-541 Kruusa tee 2 24501:001:1551 LEPPEMÄRGID Maardu lõunakarjäär 24501:001:1546 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir PA-3 1 Maardu XIV uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maardu lubjakivimaardla (maardla registrikaart nr 0178) piir Maardu lubjakivimaardla varuplokkide piir Teeäärse 15 Elektripaigaldise kaitsevöönd 44601:001:0777 10 Gaasipaigaldise kaitsevöönd Maardu lõunakarjäär 24501:001:1546 Sideehitise kaitsevöönd 11 Maantee kaitsevöönd Kalda piiranguvöönd Muinsuskaitseala kaitsevöönd Kruusa tee 4 24501:001:1555 Puurkaevu hooldusala PA-1 Kehtiva uuringuloa alusel 2025. a aprillis rajatud puuraugu asukoht Kavandatud puuraugu orienteeruv asukoht 446 12 Õng 01:070 01:0 14 e te e PA-73 Varasemate geoloogiliste uuringute uuringupunktid: 5 Õnge tee L1 44605:001:0054 PA-73 1953. aasta puurauk (EGF 0615) PA-541 1961. aasta puurauk (EGF 1830) 13 Roo tn 11 Roo tn 9 Roo tn 7 Roo tn 5 Roo tn 3 Roo tn 1 PA-364 1974. aasta puurauk (EGF 3299) 44605:001:0061 44605:001:0059 44605:001:0058 44605:001:0057 44605:001:0056 44605:001:0055 PA-475 Nooda tn 2 Märkused: Nooda tn 14 Nooda tn 12 Nooda tn 10 Nooda tn 8 Nooda tn 6 Nooda tn 4 44605:001:0063 1. Aluskaart: Eesti põhikaart, Maa- ja Ruumiamet 2025. 0 20 40m 44605:001:0075 44605:001:0074 44605:001:0072 44605:001:0069 44605:001:0067 44605:001:0065 2. Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 16.10.2025. 3. Kitsenduste piirid: Maa- ja Ruumiamet 16.10.2025. 44601:001:0159 4. Koordinaadid on määratud riiklikus L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Maardu järv Õnge tee L1 44605:001:0054 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Marja Nooda tn 11 Nooda tn 9 Nooda tn 7 Nooda tn 5 Nooda tn 3 Nooda tn 1 HARJUMAA JÕELÄHTME VALD MAARDU KÜLA 44605:001:0073 44605:001:0071 44605:001:0068 44605:001:0066 44605:001:0064 44605:001:0062 24504:003:0160 MAARDU XIV UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA MUUTMISE TAOTLUS Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN Mõrra tn 12 Mõrra tn 10 Mõrra tn 8 Mõrra tn 5 Mõrra tn 4 Mõrra tn 2 44605:001:0088 44605:001:0086 44605:001:0084 44605:001:0082 44605:001:0079 44605:001:0077 10.2025 1 1 1:2000 2025-307 Kobras OÜ 21.11.2024 Lp Tanel Mäger [email protected] 13.12.2024 nr 1.1-7/2433-1 Maardu XIV uuringuruum Maardu XIV uuringuruum hõlmab kinnistud Killu tee 1, 3, Kruusa tee 2, 4. Kinnistud paiknevad Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndis 11103 Maardu mõisa tee ääres. Kinnismälestisi alal ei ole. Rebala muinsuskaitseala menetluses olev kaitsekorra punkt 10.9 sätestab, et uusi kaevandusi ei planeerita ja ei rajata. Nõue ei kohaldu juba olemasolevale kaevandusele. Kaevanduse ja kaevandamise all on silmas peetud kaevandamisseaduse § 3 täpsustatud mõisteid. Kaevanduse rajamine ohustab looduse ja inimese koosmõjul tekkinud pärandmaastikke kui ka arheoloogiapärandit ja on seega vastuolus muinsuskaitseala eesmärkidega. Lisaks võib kaevandamise mõju olla seotud mitte üksnes kaevandusalaga, vaid ka selle juurde kuuluva taristuga, nagu näiteks juurdepääsuteed, konveierid, purustid, ladustamiskohad, aherainemäed, settetiigid jms. Samuti on kaevandustegevusel negatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale. Vee väljapumpamine kaevandusest võib muuta kaevandusala ja selle ümbruse hüdroloogilisi tingimusi, millel on omakorda mõju lähedal või ka kaugemal asuvatele allikatele ja märgaladele. Samuti võivad tekkida elupaikade muutused, mis võivad soodustada invasiivsete liikide levikut ning sellega võib kaasneda müra, vibratsioon, liikluse intensiivistumine ja tolm või muu elukeskkonna häiring. Kaitsevööndisse kavandatavaid kaevandusi kavandatav kaitsekord ega kehtiv muinsuskaitseala põhimäärus ei käsitle. Maavara geoloogilise uuringu välitöödele Maardu XIV uuringuruumis muinsuskaitseala kaitsevööndis ei sea Muinsuskaitseamet piiranguid. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Ly Renter Nõunik 528 8105
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel