Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 15. juuni 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 15. juuni 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 I poolaasta
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)
Sisu (failidest)
LÕUNA RINGKONNAP R O K U R A T U U R
KRIMINAALMENETLUSE 11260101318 LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 15. 06. 2011.a. Valgas
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Valdo Gerassimov
Kriminaalasja number: 11260101318
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 p 1
Kahtlustatava nimi: Ü.K.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 05. 04.
2011.a. KarS § 263 p 1 tunnustel kooli direktori CC avalduse alusel selles, et 14. 03. 2011.a.
tungis õpetaja Ü.K. eesti keele tunnis kallale sama kooli õpilastele XXile ja YY´ile.
Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud järgmist. 14. 03. 2011.a. kell 12. 25 algas koolis 5.
klassi eesti keele tund. Klassis oli üheksa õpilast. Õpetaja Ü.K. tuli klassi ja sulges enda järel
klassi ukse. Mingi aja pärast, kui tund juba käis, avati 6. klassi õpilase poolt klassiuks. XX ja YY
lahkusid seepeale klassist ukse juurde juttu rääkima. Veidi hiljem läks ukse juurde ka SS ja
väidetavalt veel õpilasi. Selline käitumine segas aineõpetajal Ü.K.’l õppetöö jätkamist. Ta ärritus,
läks ukse juurde, haaras YY’i paremast õlast kinni ning tõmbas teda pingi poole. YY’il aga jäi käsi
ukse lingi taha kinni ning sellest tekkis hiljem verevalum. Edasi haaras Ü.K. XX’il käest ja
lükkas teda, mille tagajärjel õpilane kukkus õpetaja laua juures põlvili maha. XX’i kinnitusel ta
haiget ei saanud. XX tõusis püsti ja läks enda kohale.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kooli osad õpilased kohtlevad Ü.K.’d ebaõpilaslikult.
Õpetajat kas narritatakse või kasutatakse näiteks väljendeid: „mis sa mölised!“ Õpilased
naudivad õpetaja närvi ajamist ja see teeb neile nalja. Samas meeldib õpilastele see, kuidas neid
õpetatakse. Ü.K. on õpetanud koolis juba 25 aastat. Ainet valdab ta suurepäraselt. Kooli õpilased
on saavutanud eesti keeles ning kirjanduses häid tulemusi ka vabariiklikul tasemel. Kooli 5.
klassis on üheksa õpilast. Kolme lapsega probleeme pole, kuid ülejäänutega on pidevad
probleemid. Nii nähtub XX ülekuulamise protokollist: „ paar kuud tagasi käskis klassijuhataja
minul lugeda kooli kodukorda ja ma sain aru, et ma ei tohi koolis tunni ajal teha mida ise tahan,
vaid pean kuulama õpetajat.
Ü.K. käitumine oli kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi, kuid nimetatud kuriteokoosseis tema
käitumises puudub. Ü.K.l puudus tahtlus rikkuda rahu ja avalikku korda vägivallaga. Tema
sooviks oli üksnes tundi segavad sõnakuulmatud õpilased korrale kutsuda ning tagasi oma
kohtadele suunata. Ü.K. käitumises esinevad Kars § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused s.
o. teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Käesoleval juhul
leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele, kuna tegemist on
teise astme kuriteoga ja õpetaja süü on väike. Õpetaja Ü.K. tegevus ei olnud suunatud
õigusrikkumise toimepanemisele vaid õpilaste korralekutsumisele ja tekkinud olukorra
lahendamisele. Ü.K. on varem kohtulikult karistamata, viimati pole teda karistatud ka
väärteokorras. Kuritegu oli küll toime pandud alaealiste vastu, kuid see oli juhuslikku laadi ning
selle olid suuresti tinginud alaealised oma mitteõpilasliku käitumisega. Kriminaalasjas kellelegi
varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagid puuduvad. Ü.K. kohtulik karistamine ei ole antud juhul
otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata.
Süüdlane, vestluses prokuröriga sai aru oma teo negatiivsetest tagajärgedest. Ta kahetseb tehtut
ning on andnud nõusoleku rahasumma tasumiseks riigi tuludesse, heastamaks oma eksimus. Seega
on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning
kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg. 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1.Lõpetada kriminaalasjas nr 11260101318 menetlus.
2.Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Ü.K.l kohustus maksta riigi tuludesse 280 eurot.
Tähtajaks määrata: 15. november 2011.a.
3.Tõkendi tühistamine: tühistada tõkend elukohast lahkumise keeld
4.Asitõendid või äravõetud asjad: ei ole
5.Vahistuse andmed: ei ole
6.Kriminaalmenetluse kulud: ei ole
7.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanute YYi seaduslikule esindajale ja kannatanu XXi seaduslikule
esindajale.
8.Vastavalt KrMS § 228 lõikele 2 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188 kaebus prokuratuuri menetlustoimingu
või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või
määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
9.Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga
Wismari 7 Tallinn 15188.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Valdo Gerassimov
prokuröri abi