Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1030168 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T_KL-1030168.bdoc7776 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1029908-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ Kontaktisik Kristjan Muts Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Härjanurme kruusamaardlas Kurista liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja4 kaevandamiseks. Parandustaotluse selgitus Taotluse korrigeerimine vastavalt Keskkonnaameti 05.09.2025 kirjale nr DM-133210-3. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride põhjendus tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali riigi poolt planeeritava Järva-Põltsamaa tuuleala ning Tallinn-Tartu maantee Mäo-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja perspektiivse Puurmani liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Nende objektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kurista liivakarjäär Aadress Vaimastvere metskond 24, Kurista küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Territoriaalkood 3676 Katastritunnus(ed) 24802:006:0780, 24802:006:0266 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6509700, Y: 636900 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vaimastvere metskond 24 (24802:006:0780). Puudutatud veekogud: Siimusti oja (VEE1027700). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Jõgeva vald, Jõgeva maakond 0247 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 2/5 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 007 Maardla nimetus Härjanurme Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Kurista liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 21.71 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 21.71 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 88 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 88 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 80 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 549 tuh m³ 01.04.2025 4 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 633 tuh m³ 01.04.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 1 121 tuh m³ 3/5 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja SKP Invest OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/521936 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 11.09.2029 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.04.2025) Geoloogiafondi number 47225 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-93 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.08.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Kurista_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Kurista_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Kurista_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kurista_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus_seletuskiri_v2.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_93_Jogeva_maakonna_Harjanurme_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Kurista_III_uuringuruumi_aruanne.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn Lisa 8: isojooned_maapind.zip Lisa 9: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 10: isojooned_lamam.zip Lisa 11: isojooned_lamam_dgn.zip 4/5 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus RMK kooskõlastus 16.06.2025 Lisa 12: RMK_kooskolastus.asice Allkirjastatud Kurista liivakarjääri taotluse lisad Lisa 13: Kurista_liivakarjaari_MKLT_v2.asice 5/5 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ja KURISTA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 24802:006:0253 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Normaku 24802:006:0144 Lõokese I 2 1 3 Ka-3 0.3/0.3 66.10 Ka/Pa-2 60.60 5.2+ 0.4/0.4 66.50 64.60 59.50 6.6 (13.11.2024) KURISTA 63.90 LIIVAKARJÄÄR (13.11.2024) Ka-4 24802:006:0058 0.5/0.5 66.60 Andrese 60.60 5.5+ HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 64.10 (13.11.2024) 24802:006:0780 Vaimastvere metskond 24 LEPPEMÄRGID 24802:006:0266 Ka/Pa-1 Rihma Katastriüksuse tunnus, katastriüksuse nimetus ja piir 0.4/0.1 68.40 Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 61.40 6.6 1 number 64.10 (13.11.2024) 4 Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) varuplokkide piir Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) piir I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon, abs m Ka-7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m 65.60 60.60 0.3/0.3 Nõlvaterviku alumine piir Ka/Pa-6 63.60 4.7+ Ka-5 0.8/0.2 Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 0.2/0.2 66.80 (13.11.2024) 67.10 60.80 5.2 61.10 5.8+ Maaparandussüsteem 63.80 Nitraaditundlik ala (13.11.2024) Kalda piiranguvöönd 80.90 (26.09.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Kobras OÜ kaevandid (november-detsember 2024): Ka-14 Kaevandi nr 0.4/0.1 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 14 66.70 5.6+ Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 60.70 Maavarauuringud OÜ puuraugud ja kaevandid, 2007 (EGF 9695): 0 10 20m 13 Pa-7 (2007) Puuraugu nr 0.6/0.6 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 162.20 Kasuliku kihi paksus, m 1 cm 2.7 Lamami abs kõrgus, m 158.80 Ka/Pa-9 Ka-21 Kaevandi nr 0.6/0.2 67.30 (2022) 0.3/0.3 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 61.70 5.0 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 65.60 4.8 64.60 60.50 (13.11.2024) Väljaotsa 2102660020110/001 Lallo 24802:006:0075 Ka-14 66.70 0.4/0.1 5.6+ 60.70 Ka-16 II´ 65.30 64.20 60.80 (19.11.2024) 0.4/0.4 4.1 63.60 (19.11.2024) 24802:006:0125 Ka/Pa-8 0.6/0.2 Lehtsaare Kureoja 69.20 Ka-10 9.4+ 2102660020000/0011M 59.20 66.50 62.00 0.2/0.2 4.3+ SKP Invest OÜ II Kurista liivakarjäär Ka-15 0.3/0.3 65.80 plokk 3 TL aT 59.80 5.7+ plokk 4 TL aT 64.30 24802:006:0266 (19.11.2024) Rihma Toodiksaare/PÜ44 2102770020080/003 Pakaste III 2102660020100/001 Ka-17 0.3/0.3 65.00 61.00 3.7 63.00 24802:006:0780 Ka/Pa-13 (19.11.2024) 24802:006:1361 24802:006:0121 0.6/0.2 Vaimastvere metskond 24 66.50 Väljarahva Tagalaane 59.50 6.4 63.30 Ka-11 (19.11.2024) 66.80 0.6/0.2 61.30 4.9+ 62.80 (13.11.2024) Pakaste III 2102660020100/0011M 10 11 9 5 Ka-19 12 65.20 0.3/0.3 60.70 4.2 Pa 28 (2022) 0.3/0.3 61.80 Ka-18 66.40 1.2 (19.11.2024) 64.60 0.3/0.3 6 64.90 60.60 3.7+ Ka 02 (2022) 62.00 0.3/0.3 (19.11.2024) plokk 3 TL aT 65.90 2.8 plokk 4 TL aT 62.80 63.40 (06.07.2022) 24802:006:0135 Kaheharu 24701:001:1751 Pa 21 (2022) Kivinurme 0.3/0.3 65.60 60.50 4.8 Ka-12 0.3/0.3 plokk 2 TL aT 63.20 (07.07.2022) 8 66.20 4.7+ I´Ka 17 (2022) 0.3/0.3 7 61.20 65.60 4.4 60.90 63.20 (06.07.2022) 24701:001:0656 Noole Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär 61101:001:0116 KL-518450 Kureoja jõusöödatehas 61101:001:0621 Linnu HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA plokk 1 EK aT 24701:001:1750 Väike-Kureoja Märkused: Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris ja veebruaris 2025 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2025-070). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. LTA1000001 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ameti avaandmetest 18.08.2025 seisuga. SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 08.2025 1 3 1:1000 2025-240 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I-I´ N SE WSW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II-II´ ENE LEPPEMÄRGID SKP Invest OÜ Kurista liivakarjäär SKP Invest OÜ Muld Orgaanikaga liiv Ka/Pa-8 Ka/Pa-8 Kurista liivakarjäär 69.20 69.20 Ka/Pa-1 24802:006:0266 Rihma Liiv Kruus 68.40 24802:006:0266 71 71 Rihma Ka/Pa-9 24802:006:0780 67.3 Verston Eesti OÜ 70 Vaimastvere metskond 24 70 Ka-14 Rahnud Saviliiv- kuni liivsavimoreen Ka/Pa-2 Ka/Pa-13 Ka-10 66.50 66.50 24802:006:0780 Härjanurme kruusakarjäär 66.50 66.70 KL-518450 24802:006:0780 24802:006:0125 69 0.2 Vaimastvere metskond 24 Pa 21 (2022) 69 24802:006:0121 0.2 Vaimastvere metskond 24 Lehtsaare 24802:006:0144 0.6 24701:001:1751 65.60 Tagalaane 0.6 Ka-16 0.1 65.30 Lubjakivi 68 Lõokese 0.4 Kivinurme 68 67 0.2 67 Ka-16 Uuringupunkti nr 0.6 8-1 8-1 65.30 1-1 0.1 Suudme abs kõrgus (m) Kr 0,0% 0.2 0.2 Kr 0,0% 0.4 Kr 0,0% 66 0.4 St 8,9% St 3,6% 0.6 66 St 3,6% 14-1 EL EL Kr 0,0% TL plokk 3 TL aT St 6,3% 0.4 Proovi võtmise intervall (m) 9-1 0.3 65 2-1 64.60 (13.11.2024) Kr 0,0% plokk 3 TL aT 65 TL Proovi number 1:2 1.6 21-1 (2022) 10-1 1.9 0.4 16-1 Kr 0,0% 1:2 St 7,3% kruusa sisaldus % plokk 2 TL aT Kr 0,0% 2.0 Kr 0,5% plokk 3 TL aT 64.20 (19.11.2024) Kr 0,0% 1:2 St 13,4% 64.10 (13.11.2024) TL savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 63.90 (13.11.2024) St 6,6% St 32,7% 64 TL 4.5 64 St 46,8% 63.60 (19.11.2024) maavara liik: EL - ehitusliiv 63.30 (19.11.2024) TL TL TL 1.8 TL - täiteliiv 1.8 EK - ehituskruus 13-1 16-1 63 1-2 plokk 4 TL aT 63 1:3 3.5 Kr 4,0% 14-2 Kr 0,0% Kr 4,5% 6.0 8-2 St 5,8% 63.20 (07.07.2022) 8-2 Kr 28,9% St 32,7% 4.5 Kihipinna sügavus (m) St 2,2% plokk 4 TL aT 1:3 Kr 0,0% TL Kr 0,0% St 2,0% 62 EL 3.5 62 TL 1:3 2-2 St 10,7% 21-2 (2022) 4.5 St 10,7% EL Kr 0,0% 5.6 7.7 TL Kr 0,0% 7.7 TL plokk 4 TL aT 63.60 (19.11.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 7.0 5.7 1:3 St 13,2% 7.1 St 10,3% 61 TL TL 61 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 8.4 8.4 4.5 6.0 4.6 5.1 Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 60 60 7.0 7.0 Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir 7.1 7.1 59 10.0 59 10.0 Maavaravaru plokkide piir 24802:006:0266 58 58 Rihma Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir Maaparandussüsteem Uuringupunktide Uuringupunktide Nitraaditundlik ala 92 146 96 124 165 95 109 108 vahekaugus (m) vahekaugus (m) 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ ja II-II´ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 08.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-240 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ja KURISTA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 24802:006:0253 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Normaku 24802:006:0144 Lõokese 2 1 3 KURISTA LIIVAKARJÄÄR 24802:006:0058 Andrese HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 24802:006:0780 Vaimastvere metskond 24 LEPPEMÄRGID 24802:006:0266 Rihma Katastriüksuse tunnus, katastriüksuse nimetus ja piir Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number 4 Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) varuplokkide piir Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) piir Maapinna samakõrgusjoon, abs m Maapinna veealune samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise alale kujunev veekogu Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Maaparandussüsteem Nitraaditundlik ala RAJATAV Kalda piiranguvöönd ÜMBERPÖÖRAMISKOHT Kõlvikupiir Rohumaa, põld 0 10 20m Mets, raiesmik, võsa 1 cm 14 13 Väljaotsa 2102660020110/001 Lallo 24802:006:0075 24802:006:0125 Lehtsaare Kureoja 2102660020000/0011M SKP Invest OÜ Kurista liivakarjäär 24802:006:0266 Rihma Toodiksaare/PÜ44 2102770020080/003 Pakaste III 2102660020100/001 24802:006:0780 24802:006:1361 24802:006:0121 Vaimastvere metskond 24 Väljarahva Tagalaane Pakaste III 2102660020100/0011M 10 11 9 5 12 6 plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT 24802:006:0135 Kaheharu 24701:001:1751 Kivinurme plokk 2 TL aT 8 7 24701:001:0656 Noole Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär 61101:001:0116 KL-518450 Kureoja jõusöödatehas 61101:001:0621 Linnu HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA plokk 1 EK aT 24701:001:1750 Väike-Kureoja Märkused: Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt kujuneb alale veekogu pindalaga 20,65 ha. LTA1000001 3. Alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 63,5 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste ja kitsenduste piirid on saadud Maa-ameti avaandmetest 18.08.2025 seisuga. SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 3 3 1:1000 2025-240 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-240 September 2025 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6509700, Y= 636900 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Härjanurme kruusaa kruusaamaardla Kurista liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 24 (kü 24802:006:0780) ja Rihma (kü 24802:006:0266). TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH0159) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – 2551/25. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 9 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Geoloogiateenistuse direktori 08.08.2025 korraldus nr 13-5/25-93. 2. Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse 16.06.2025 kiri nr 3-1.1/2025/3960. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Geoloogiateenistuse direktori 08.08.2025. a. korraldusega nr 13-5/25-93 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)“ (EGF aruande nr 47225) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali riigi poolt planeeritava Järva-Põltsamaa tuuleala ning Tallinn-Tartu maantee Mäo-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja perspektiivse Puurmani liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Nende objektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Rammuka liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kurista liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindalaga 21,71 ha asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Vaimastvere metskond 24 (katastriüksuse tunnus 24802:006:0780, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1 695 685m2) ning Rihma (katastriüksuse tunnus 24802:006:0266, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 87 233m2) katastriüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’22’’ p.l. ja 26°21’45’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412 (graafiline lisa 1. Kurista liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kurista liivakarjäärist loode, põhja ja kagu suunas jätkub Vaimastvere metskond 24 katastriüksus ning edela suunas järkub Rihma katastriüksus. Põhja suunast piirneb karjäär piir ühes punktis Lõokese (katastriüksuse tunnus 24802:006:0144, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 42 789 m2) katastriüksusega, kirde suunast Andrese (katastriüksuse tunnus 24802:006:0058, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad pindala on 264 222 m2) katastriüksusega ning ida suunast Lehtsaare (katastriüksuse tunnus 24802:006:0125, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 117 757 m2) katastriüksusega. Lõuna suunast piirneb karjäär Kureoja jõusöödatehase (katastriüksuse tunnus 61101:001:0116, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 101 355 m2) ja Kivinurme (katastriüksuse tunnus 24701:001:1751, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 43 646 m2) katastriüksusega. Lääne suunast piirneb karjäär Tagalaane (katastriüksuse tunnus 24802:006:0121, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 127 913 m2) katastriüksusega. Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub peaaegu täielikult maaparandussüsteemiga Toodiksaare/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/003), mis on kraavkuivendusega metsakuivendusehitis. Taotletava mäeeraldise alale kuivenduskraave ei jää ning kaevandamisel veetaset ei aladata ja maaparandussüsteemi eesvooludesse täiendavat vee kogust ei juhita, seega kavandataval tegevusel maaparandussüsteemi toimimisele mõju puudub. Karjäärist ca 55 m kaugusele ida suunda jääb maaparandussüsteem Pakaste III (MS kood/ehitise kood 2102660020100/001) ning ca 170 m kaugusele kirde suunda jääb maaparandussüsteem Väljaotsa (MS kood/ehitise kood 2102660020110/001). Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 35 m kaugusele kagu suunda jääb 10-25 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Kureoja (MS kood/ehitise kood 2102660020000/0011M), ca 40 m kaugusele ida suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Pakaste III (MS kood/ehitise kood 2102660020100/0011M) ning ca 190 m kaugusele ida suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Väljaotsa (MS kood/ehitise kood 2102660020110/0011M). Kurista liivakarjääri mäeeraldise põhjaosas kulgeb lääne-ida suunaliselt kruuskattega metsatee Karunõmme tee nr 2480334, mis lõppeb karjääri keskosas tagasipöördekohaga. RMK on kooskõlastanud varu arvele võtmise ning kaevandamise tingimusel, et enne kaevandamist lahendatakse maaparandussüsteemi jätkusuutlik toimimine ning likvideeritava tee ja ümberpööramise koha asendusena ehitatakse uus ümberpööramise koht (tekstilisa 4). Kurista liivakarjäär piirneb kagu suunast Kureoja (EELIS kood VEE1026600, kuni 25 km2 valgalaga veekogu) kalda piiranguvööndiga. Kurista liivakarjäär jääb osaliselt Kureoja tiigi (EELIS kood VEE2024850) kalda piiranguvööndisse. Kureoja tiik on tehisjärv, mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tekkinud kruusa kaevandamise tulemusel. Ala ei ole korrastatuks tunnistatud. Kurista liivakarjäär kattub lõunaosas ca 0,3 ha ulatuses Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku alaga (tunnus LTA1000001). Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale ei jää nitraaditundliku ala piires kaitset vajavaid olulisi allika- ja karstialasid. Kurista liivakarjäär piirneb lõuna suunast Härjanurme kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 1007) plokiga 1 EK aT (kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel 2,5 m) ja plokiga 2 TL aT (kasuliku kihi keskmine paksus 3,1 m). Nimetatud varuplokkidel asub Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär (maavara kaevandamise luba nr KL-518450). Lähim elamu asub Kurista liivakarjäärist ca 750 m kaugusel kagu suunas Nurme (katastriüksuse tunnus 24801:001:0574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 49 160 m2) katastriüksusel. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Maastikuliselt paikneb Kurista liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas, üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule. 1 Kurista liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb mäeeraldise alal vahemikku 64,3 – 69,1 m. Maapind on kõrgem karjääri keskel ja langeb madalamale äärealade, eelkõige ida ja läänes suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Härjanurme kruusamaardla on geoloogilisi uuringuid ehitusmaavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kahel korral (aastal 2022 ja 2024). 2022. aastal Maavarauuringud OÜ poolt Härjanurme uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu käigus2 rajati kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus LA katsega ning filtratsioon. Härjanurme uuringuruumi alal on kattekihi (mulla) keskmine paksus 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav paiguti savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Kasuliku kihi lamami moodustab saviliivmoreen. Uuringuruumi kruusast valmistatud killustiku purunemiskindlus LA katse põhjal on 33 – 35, liiva filtratsioonimoodul on 1,6 m/ööp. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu suurus 34 tuh m3, keskmine paksus 2,5 m, pindala 1,35 ha) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu suurus 29 tuh m3, keskmine paksus 3,1 m, pindala 0,95 ha). 2024. aastal Kobras OÜ poolt Kurista III uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu käigus3 rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m ja kogumetraažiga 110,1 m. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis). Töö tulemusena võeti Härjanurme kruusamaardla arvele kaks täiteliiva varuplokki. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus 08.08.2025 08.08.2025 nr 13- 13-5/25- /25-93. 93. Jõgeva maakonna Härjanurme kruusamaardla registri kande muutmine: muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025 maavarade registris Härjanurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 22,56 ha – 573 tuh m3 (aruandes 3 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 22,56 ha – 655 tuh m3 (aruandes 4 plokk, veealune varu, 3 ploki lamamis). 1 Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli geograafia osakond, Tartu. 2 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 3 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kurista liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta novembris ja detsembris rajatud 19 uuringupunkti (1…19) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Maavarauuringud OÜ 2022. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud nelja uuringupunkti (Ka 2, Ka 17, Pa 21 ja Pa 28) andmeid. Kurista liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune tumepruuni, musta või mustjashalli värvi muld (Q2_s), mis on liivane, kohati turvastunud ja sisaldab puujuuri. Paiguti esineb mullakihi all 0,3 – 0,6 m paksune jõelise orgaanikaga liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži kuni musta värvi. Kattekihi paksus on 0,2 – 0,8 m, keskmise paksusega 0,4 m. Kurista liivakarjääri kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg) ning uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen, Q1jrVr_g), paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Liiv on väga peene- kuni keskteraline, halli, valkjaskollast, helepruuni, beežikashalli või helepruuni värvi, savikas ja enamasti ühtlane. Kruus on halli või sinakashalli värvi, sisaldab peamiselt karbonaatseid munakaid ja veeriseid ja kohati üksikuid lubjakivilahmakaid. Moreenpinnas on helepruuni, helehalli, sinakashalli või halli värvi, konsistentsilt voolav kuni sitkeplastne, sisaldab lubjakivimunakaid, - veeriseid ja -plaate ning kohati liiva vahekihte. Kasuliku kihi lamamini jõuti 2024. aasta novembris-detsembris kokku 10 uuringupunktis, kus liiva, kruusa või moreenpinnase all esines Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu (S1rk) valkjashalli värvi lubjakivi. Lubjakivi avati 0,1 m ulatuses. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi kokku 15 uuringupunktis. Põhjavesi avati 1,5 – 4,3 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 61,8 – 64,6 m. Põhjavee tase karjääri alal järgib maapinna taset, langedes sügavamale mäeeraldise madalama reljeefiga servaalade suunas. Kurista liivakarjäärist vahetult lõunas asub Kureoja tiik, mille veetase oli geodeetiliste mõõdistustööde ajal 2025. aasta veebruaris 63,46 m. Tuginedes uuringupunktides ja geodeetiliste mõõdistustööde ajal lähimas pinnaveekogus mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus mäeeraldise alal 63,5 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kurista liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 3 ja 4). Geoloogilise uuringu käigus võeti maavara kvalitatiivseks iseloomustamiseks kokku 23 proovi, milles määrati materjali terastikuline koostis. Tabelis 1 on esitatud Kurista liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Tabel 1. Kurista liivakarjääri ploki 3 ja 4 TL aT põhinäitajad NÄITAJA Kurista liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,9 0,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 99,1 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,6 47,8 23,4 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 63,0 7,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 37,0 100,0 92,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,9 50,1 20,7 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kurista liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 22,65 ha, varu 573 tuh m3) ja plokk 4 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 22,65 ha, varu 655 tuh m3) Kobras OÜ töö „Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)“ (EGF aruande nr 47225) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kurista liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt peeagu täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4. Mäeeraldisest jääb taotleja soovil välja nimetatud varuplokkide edelanurk 0,85 ha ulatuses, kus materjali kvaliteediomadused ei ole eeldatavalt turustamiseks sobilikud. Mäeeraldise pindala on kokku 21,71 ha (vt tabel 2). Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 4 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 59,5 – 61,7 m. Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult mäeeraldise piiriga. Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Kurista liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib jääjõeline kruus ja liiv ning liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:3 (kallakus ~18°). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Nõlvatervikut ei ole moodustatud karjääri lõunaossa Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjääriga vahetult piirnevale küljele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus ja pindala, mäeeraldise piires asuv varu kogus ja pindala ning kaevandatava varu kogus. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Kurista liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud Mäeeraldisest välja Mäeeraldisel asuv Nõlvatervikusse Kaevandatav varu, varu, jääv varu, tuh m3 varu, tuh m3 jääv varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 3 573 24 549 12 537 TL aT (22,56 ha) (0,85 ha) (21,71 ha) Plokk 4 655 22 633 49 584 TL aT (22,56 ha) (0,85 ha) (21,71 ha) KOKKU 1228 46 1182 61 1121 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 80 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt neljateistkümne aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida mullast ja orgaanilise ainega liivast koosnev katend kogumahus 88 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Katendi koorimine etappide kaupa välistab katendi pikaajalise säilitamise puistangutes. Kuna orgaanilise ainega liiv on lõimiselt ja orgaanika sisalduselt sarnane karjääri alal esineva mullakihiga, siis käsitletakse neid kahte pinnaseelementi koos (edaspidi: muld). Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Kurista liivakarjääri korrastamiseks vajaliku mulla arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Mäeeraldise põhjaosa nõlv 1215 490 1–3 Mäeeraldise idaosa idaosa nõlv 3740 1495 3–7 Mäeeraldise lõunaosa õunaosa nõlv 2220 890 7 – 12 Mäeeraldise lääneosa nõlv 4285 1715 12 – 1 KOKKU Kurista liivakarjäär 11 460 4590 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku mulla mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri mäeeraldise nõlvade katmine ca 0,4 m paksuse mullakihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 3 m (graafiline lisa 3. Kurista liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:3 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht on kokku ca 11 460 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 76 540 m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Kurista liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,4 m) ning maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Ülalpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 2,4 m ja maksimaalne paksus on 5,1 m. Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Allpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 2,9 m ja maksimaalne paksus on 4,3 m. Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljavedu on kokkuleppel RMK-ga võimalik korraldada tulevase karjääri põhjaosas asuva Karunõmme metsatee nr 248334 kaudu. Nimetatud metsatee ühendab karjääri ca 3 km kaugusel oleva Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaanteega nr 14149. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses ja haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Kurista liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12. 4 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kurista liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise alale ca 20,65 ha suurune veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival ja saviliival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval liival ja saviliival on see väiksem kui ~18° (nõlvus 1:3). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina 4 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud muld. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Kurista liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 2500 eurot. Kurista liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kurista liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kurista liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida peenosakesed toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesed nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.5 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus 5 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kurista liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Kurista liivakarjääri keskmise aastamäära (80 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,101 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kurista liivakarjääri kasulik kiht sisaldab kohati arvestatavas koguses jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Kurista liivakarjääri keskmise aastamäära (80 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,648 kg/t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kurista liivakarjääri keskmise aastamäära (80 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 144 000 tonni, millest sõelumist vajab hinnanguliselt 1/3 materjalist (ca 48 000 m3). Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 32 – 37 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Kurista liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). 6 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub lähima elamu õueala (II kategooria müratundlik ala) Kurista liivakarjääri mäeeraldisest lähimas punktis ca 715 m kaugusel Nurme (tunnus 24801:001:0574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 49 160 m2) katastriüksusel. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Materjali töötlemiseks kasutatakse purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 6 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.7 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Karjääris töötavatel masinatel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 115 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub õuealast ca 715 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on lähima õueala piiril mürataseme suuruseks ca 41 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. 7 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ja laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima elamu õueala piiril maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 42 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 18 dB võrra madalamale. Karjääri avamisel kuhjatakse mäeeraldise servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kurista liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri alale veekogu pindalaga ca 20,6 ha. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 4,3 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaarisetete suhteliselt hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.8 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Korrastamise järgselt kujuneb karjääri alale veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Roheline võrgustik Kurista liivakarjäär asub kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringu 9 kohaselt rohelise võrgustiku koridori alal. Üldplaneeringu peatükis 4.11 on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Selle kohaselt peab olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel arvestama rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele tekitatavat mõju. Kaevandamine rohevõrgustiku alal tuleb kavandada selliselt, et mõju rohevõrgustikule on võimalikult minimaalne. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus kasutades vajadusel kompenseerivaid meetmeid. Uue karjääri planeerimisel näha ette asenduskoridor. Maardlaga kattuval rohevõrgustiku alal, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaluba, on taimestiku ja muude maastikuelementide eemaldamine lubatud. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud töö „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ 10 tabelis 3-1 (lk 38) soovitatakse erinevate allikate põhjal rohekoridori minimaalseks laiuseks 400 – 500 m. Samuti toob rohevõrgustiku planeerimisjuhend välja (tabel 3-1; lk 35), et metsaelupaikade elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus oleks metsaga kaetud vähemalt 50% käsitletavast rohelise võrgustiku elemendist. Rohekoridori ristlõike laius Kurista liivakarjääri alal on ca 1,2 km. Mäeeraldise teenindusmaa kattub rohekoridoriga ca 430 m ulatuses. Seega on kavandatava tegevuse puhul tagatud rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud metsaga kaetuse protsendi eesmärk, kuna antud juhul jääb kaevandamistegevusest mõjutamata ning metsaga kaetuks ca 64% rohekoridori ristlõike laiusest. Rohevõrgustiku element jääb kaevandamistegevuse ajal eesmärgipäraselt toimima ning võrgustiku terviklikkus ja sidusus ei vähene olulisel määral. Varu ammendamise järgselt korrastatakse karjääriala veekoguks, mis pakub mitmekesist elupaika taime-, looma-, linnu- ja putukaliikidele. Karjääri planeeritav korrastamise suund toetab 8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. 9 Jõgeva valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, Tallinn 2024 (töö nr 2019-0026). Kehtestatud Jõgeva Vallavolikogu 24.04.2025. a otsusega nr 238. 10 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn-Tartu 2018. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad üldplaneeringus välja toodud eesmärki sulgeda karjäär nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kurista liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Mustallika looduskaitseala (EELIS kood KLO1000159), asub Kurista liivakarjäärist ca 3,5 km kaugusel ida suunas. Looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Mustallika loodusala (EELIS kood RAH0000173). Lähim III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas, EELIS kood KLO9201314) elupaik asub karjäärist ca 850 m kaugusel lääne suunas. Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Mustallika looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Mustallika loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaart 1007) Kurista liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kurista liivakarjäär asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 4, hõlmates mõlemat plokki osaliselt. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 21,71 ha. Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kinnitatud varu kogus kokku on 1228 tuh m3. Mäeeraldisest välja jääva varu kogus on 46 tuh m3. Kaevandatav täiteliiva kogus on 1121 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 61 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) ja Peeter Lillak. Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak 10.09.2025 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19 KORRALDUS 08.08.2025 nr 13-5/25-93 Jõgeva maakonna Härjanurme kruusamaardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kurista III uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.04.2025)“ (registreeritud 18.06.2025 nr-ga 13-2/25-1002; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 24.07.2025 kirjaga (registreeritud 24.07.2025 nr- ga 13-2/25-1208). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 11.09.2024 korraldusega nr DM-128481-14 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/521936. Maavaravaru on arvutatud plokkides 3 ja 4, mis paiknevad Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kurista külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Rihma (katastritunnus 24802:006:0266) ja Vaimastvere metskond 24 (katastritunnus 24802:006:0780), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kurista III uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks (plokid 3 ja 4). Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 3 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025 maavarade registris Härjanurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 22,56 ha – 573 tuh m3 (aruandes 3 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 22,56 ha – 655 tuh m3 (aruandes 4 plokk, veealune varu, 3 ploki lamamis) 2. Viia registrisse (registrikaart nr 1007) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Kobras OÜ-le, SKP Invest OÜ-le, Keskkonnaametile ja Jõgeva Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Valdo Tohver Maavarade registri osakonna spetsialist 5309 4459 [email protected] 2 (2) Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-010 Juuni 2025 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.04.2025) Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6509700, Y= 636900 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Peeter Lillak. Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. Aruanne ühes köites. Tekst 18 lk, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti Geoloogiateenistus, SKP Invest OÜ. Kurista III uuringuruum asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Vaimastvere metskond 24 (katastriüksuse tunnus 24802:006:0780, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 1695685 m2) ja Rihma (katastriüksuse tunnus 24802:006:0266, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 87233 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi 1:50 000 kaardilehelel 6412. Kurista III uuringuruumi teenindusala pindala on 22,56 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta jaanuaris ja veebruaris läbi Kurista III uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2024. aasta novembris ja detsembris Kurista III uuringuruumi 19 uuringupunkti ning võeti 23 proovi kasulikust kihist. Maavaravaru arvutati Kurista III uuringuruumis kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias:  Plokk 3 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal 573 tuh m3;  Plokk 4 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal 655 tuh m3. Kurista III uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad:  plokk 3 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,2% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 23,4%;  plokk 4 (varu allpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 7,7% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 20,7%; Plokk 3 materjal on ühtlane (halvasti sorteeritud), milles domineerib peene- ja keskteralise liiva fraktsioon (0,5 – 0,125 mm). Uuringuruumi servades, moreenpinnase levikualal, on suur peenosise sisaldus (23,7 – 47,8%). Uuringuruumi keskosas, liiva ja kruusa levikualal, jääb peenosise sisaldus vahemikku 3,6 – 7,3%. Plokk 4 materjal on plokk 3 materjaliga võrreldes ebaühtlasem (paremini sorteeritud). Sarnaselt plokile 3 domineerib peene- ja keskteralise liiva fraktsioon (0,5 – 0,125 mm). Materjali peenosise sisaldus on kõrge uuringuruumi servaalade moreenpinnases (23,0 – 50,1%). Uuringuruumi keskosas, liiva ja kruusa levikualal, jääb peenosise sisaldus vahemikku 0,9 – 13,2%. Võtmesõnad: Jõgevamaa, Jõgeva vald, Härjanurme kruusamaardla, Kurista III uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 4 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 6 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 6 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 8 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 8 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 9 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 10 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 12 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 14 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 14 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 15 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 15 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 16 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 17 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 18 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Kurista III uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7. 8. Varasem laboriandmestik (EGF 9695). Lisa 8. 9. Geoloogilise uuringu luba L.MU/521936, 11.09.2024. Lisa 9. 10. Kurista III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 10. 11. Kurista III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-132299-2, 04.06.2025. Lisa 11. 12. Aktiivse tarbevaru arvele võtmine Kurista III uuringruumis. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus nr 3-1.1/2025/3960, 16.06.2025 Lisa 12. 13. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 13. 14. Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 14. Graafilised lisad 1. Kurista III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6412). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ ja II – II’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 3 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis SKP Invest OÜ tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 11.09.2024 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/521936 (tekstilisa 9) läbi Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Härjanurme kruusamaardla põhjaservas asuva Kurista III uuringuruumi liiva ja kruusa aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kurista III uuringuruum asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Vaimastvere metskond 24 (katastriüksuse tunnus 24802:006:0780, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 1695685 m2) ja Rihma (katastriüksuse tunnus 24802:006:0266, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 87233 m2) kinnistul. Mõlema katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi teenindusala pindala on 22,56 ha. Geoloogilise uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi alal erineva vanuselise koostisega mets. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Kurista III uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Kurista III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Kaevandite kaevamine ja puuraukude puurimine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Kurista III uuringuruum asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 2,2 km lõuna suunas ja Jõgeva linnast ca 4 km edela suunas. Uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’22’’ p.l. ja 26°21’45’’ i.p. Uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412. Uuringuruumi teenindusalast põhja, loode ja kagu suunas jätkub Vaimastvere metskond 24 katastriüksus. Põhja suunast piirneb uuringuruumi teenindusala piir ühes punktis Lõokese (katastriüksuse tunnus 24802:006:0144, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 4,28 ha) katastriüksusega, kirde suunast Andrese (katastriüksuse tunnus 24802:006:0058, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 26,42 ha) katastriüksusega ning ida suunast Lehtsaare (katastriüksuse tunnus 24802:006:0125, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 11,78 ha) katastriüksusega. Lõuna suunast piirneb uuringuruum Kureoja jõusöödatehase (katastriüksuse tunnus 61101:001:0116, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 10,13 ha), Kivinurme (katastriüksuse tunnus 24701:001:1751, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 4,36 ha), Väike-Kureoja (katastriüksuse tunnus 24701:001:1750, maa sihtotstarve on KOBRAS OÜ 4 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING maatulundusmaa 100%, pindala on 3,33 ha) ning Noole (katastriüksuse tunnus 24701:001:0656, maa sihtotstarve on sihtotstarbeta maa 100%, pindala on 352 m2) katastriüksusega. Lääne suunast piirneb uuringuruum Tagalaane (katastriüksuse tunnus 24802:006:0121, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 12,79 ha) katastriüksusega. Kurista III uuringuruum piirneb lõuna suunast Härjanurme kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 1007) plokiga 1 EK aT (kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel 2,5 m) ja plokiga 2 TL aT (kasuliku kihi keskmine paksus 3,1 m). Nimetatud varuplokkidel asub Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär (maavara kaevandamise luba nr KL-518450). Kurista III uuringuruumi teenindusala piirist ca 100 m kaugusel loode suunas asub Sandpit OÜ Kurista II uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/517216). Kurista III uuringuruum piirneb kagu suunast Kureoja (EELIS kood VEE1026600, kuni 25 km2 valgalaga veekogu) kalda piiranguvööndiga. Kurista III uuringuruum jääb osaliselt Kureoja tiigi (EELIS kood VEE2024850) kalda piiranguvööndisse. Kureoja tiik on tehisjärv, mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tekkinud kruusa kaevandamise tulemusel, seega vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 4 ja 5 on geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine tehisjärve kalda piiranguvööndis võimalik. Kurista III uuringuruumi teenindusala kattub peaaegu täielikult maaparandussüsteemiga Toodiksaare/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/003). Uuringuruumist ca 55 m kaugusele ida suunda maaparandussüsteem Pakaste III (MS kood/ehitise kood 2102660020100/001) ja kirde suunda ca 170 m kaugusele maaparandussüsteem Väljaotsa (MS kood/ehitise kood 2102660020110/001). Kurista III uuringuruumi teenindusala piirist ca 35 m kaugusele kagu suunda jääb 10-25 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Kureoja (MS kood/ehitise kood 2102660020000/0011M), ca 40 m kaugusele ida suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Pakaste III (MS kood/ehitise kood 2102660020100/0011M) ning ca 190 m kaugusele ida suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Väljaotsa (MS kood/ehitise kood 2102660020110/0011M). Kurista III uuringuruumi teenindusala kattub lõunaosas ca 0,3 ha ulatuses Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku alaga (tunnus LTA1000001). Kurista III uuringuruumi teenindusalale ei jää nitraaditundliku ala piires kaitset vajavaid olulisi allika- ja karstialasid. Kurista III uuringuruumi põhjaosas kulgeb lääne-ida suunaliselt kruuskattega metsatee Karunõmme tee nr 2480334, mis lõppeb uuringuruumi keskosas tagasipöördekohaga. Riigimetsa Majandamise Keskus on kooskõlastanud varu arvele võtmise tingimusel, et enne kaevandamist lahendatakse maaparandussüsteemi jätkusuutlik toimimine ning likvideeritava tee ja ümberpööramise koha asendusena ehitatakse uus ümberpööramise koht (tekstilisa 12). Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Kurista III uuringuruumist ca 750 m kaugusel kagu suunas Nurme (katastriüksuse tunnus 24801:001:0574) katastriüksusel. KOBRAS OÜ 5 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Kurista III uuringuruum Vooremaa maastikurajooni lääneservas, üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule (Arold, 2005) [1]. Kurista III uuringuruum paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb uuringuruumi teenindusalal vahemikku 64,3 – 69,1 m. Maapind on kõrgem uuringuala keskel ja langeb madalamale äärealade, eelkõige ida ja läänes suunas. 2.3. Geoloogiline ehitus Kurista III uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus 2024. aasta novembris ja detsembris rajatud 19 uuringupunkti (1…19, sügavusega 4,1 – 10,0 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Maavarauuringud OÜ 2022. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud nelja uuringupunkti (Ka 2, Ka 17, Pa 21 ja Pa 28, sügavusega 3,0 – 5,1 m) andmeid. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Kurista III uuringuruumi kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune tumepruuni, musta või mustjashalli värvi muld (Q2_s), mis on liivane, kohati turvastunud ja sisaldab puujuuri. Paiguti esineb mullakihi all 0,3 – 0,6 m paksune jõelise orgaanikaga liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži kuni musta värvi. Kattekihi paksus on 0,2 – 0,8 m, keskmise paksusega 0,4 m. Kurista III uuringuruumi kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg) ning uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen, Q1jrVr_g), paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Liiv on väga peene- kuni keskteraline, halli, valkjaskollast, helepruuni, beežikashalli või helepruuni värvi, savikas ja enamasti ühtlane. Kruus on halli või sinakashalli värvi, sisaldab peamiselt karbonaatseid munakaid ja veeriseid ja kohati üksikuid lubjakivilahmakaid. Moreenpinnas on helepruuni, helehalli, sinakashalli või halli värvi, konsistentsilt voolav kuni sitkeplastne, sisaldab lubjakivimunakaid, -veeriseid ja -plaate ning kohati liiva vahekihte. Kasuliku kihi lamamini jõuti 2024. aasta novembris-detsembris kokku 10 uuringupunktis (Ka/Pa-1…2, Ka/Pa-6, Ka/Pa-9, Ka/Pa-13, Ka-15…19), kus liiva, kruusa või moreenpinnase all esines Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu (S1rk) valkjashalli värvi lubjakivi. Lubjakivi avati 0,1 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud uuringupunktis Ka/Pa-8, kus puurimine lõpetati uuringuloaga määratud sügavusel. Ülejäänud uuringupunktides (Ka-3...5, Ka-7, Ka-10...12 ja Ka-14) lõpetati kaevamine tellija poolt määratud sügavusel või takistas lamamini jõudmist kaevandite kokkuvarisemine sisse tunginud vee tõttu. KOBRAS OÜ 6 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. KOBRAS OÜ 7 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.4. Geoloogiline uuritus Kurista III uuringuruumi alal ei ole varasemalt tehtud geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil. Uuringuruumi teenindusala piirneb lõuna suunast vahetult Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) varuplokkidega. Maardlas on 2022. aastal tehtud uuringuga (Põldvere jt, 2022) [3] arvele võetud üks ehituskruusa ja üks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk. 2022. aastal Maavarauuringud OÜ poolt Härjanurme uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu käigus rajati uuringuruumi 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus LA katsega ning filtratsioon. Härjanurme uuringuruumi alal on kattekihi (mulla) keskmine paksus 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav paiguti savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Kasuliku kihi lamami moodustab saviliivmoreen. Uuringuruumi kruusast valmistatud killustiku purunemiskindlus LA katse põhjal on 33 – 35, liiva filtratsioonimoodul on 1,6 m/ööp. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu suurus 34 tuh m3, keskmine paksus 2,5 m, pindala 1,35 ha) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu suurus 29 tuh m3, keskmine paksus 3,1 m, pindala 0,95 ha). Käesolevas uuringus on kasutatud neljast 2022. aasta uuringupunktist (Ka 02, Ka 17, Pa 21 ning Pa 28) kogutud viie proovi andmeid. 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta jaanuaris-veebruaris geodeet M. Maaring (graafiline lisa 1. Kurista III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus kaevati Kurista III uuringuruumi 2024.aasta novembris kokku 19 kaevandit. Kaevandid rajati kuni kasuliku kihi lamamini või kuni ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni. Nendes uuringupunktides, kus kaevandiga kasuliku kihi lamamini ei jõutud, puuriti kasuliku kihi paksuse määramiseks varasemalt tagasitäidetud kaevandite asukohtadesse puuraugud kuni lubatud uurimissügavuseni. Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga JCB 130 LC ning puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil seadmega Sedidrill 200-50 RP Combi. Kokku rajati Kurista III uuringuruumi 19 uuringupunkti sügavusega 4,1 – 10,0 m ja kogumetraažiga 110,1 m. Kurista III uuringuruumi 2024. aastal rajatud uuringupunktide omavaheline kaugus on ca 68 – 188 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. KOBRAS OÜ 8 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kurista III uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva varu. 2024. aasta novembris-detsembris rajatud uuringupunktide andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale kaks geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kasulikku kihti esines kõikides uuringupunktides (tellija soovil arvestati varuplokkide hulka ka uuringuala lääne- ja kaguservas asuv veeriseid sisaldav saviliivmoreen). Kasuliku kihi lamamini jõuti kokku 10 uuringupunktis. Uuringupunktis Ka/Pa-8 lõpetati puurimine uuringuloaga määratud sügavusel ning seal jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Ülejäänud uuringupunktides (Ka-3...5, Ka-7, Ka-10...12 ja Ka-14) lõpetati kaevamine tellija poolt määratud sügavusel või takistas lamamini jõudmist kaevandite kokkuvarisemine sisse tunginud vee tõttu. Käesolevas töös on kasutatud ka Maavarauuringud OÜ 2022. aasta uuringu käigus neljast uuringupunktist (Ka 02, Ka 17, Pa 21 ning Pa 28) kogutud viie proovi andmeid (tekstilisa 8). Nimetatud uuringupunktid ja neist võetud proovid kirjeldavad maavara kvaliteeti Kurista III uuringuruumi lõunaosas ning nende andmeid kasutati ploki 3 ja 4 TL aT maavara kvaliteedi määramisel. Käesoleva aruande lisades on 2022. aasta geoloogilise uuringu uuringurpunktidele ja neist võetud proovide tähistusele lisatud ka sulgudes aastanumber (nt Ka 02 (2022) ja 2-1 (2022)), et vältida segadust 2024. aasta uuringupunktide ja neist võetud proovidega. 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kurista III uuringuruumis kahe plokina:  plokk 3 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal 573 tuh m3;  plokk 4 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal 655 tuh m3. KOBRAS OÜ 9 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Kurista III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4 kattuvad täielikult uuringuruumi piiriga. Varuplokid on määratud uuringuruumi piiride ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam on määratud keskmise põhjavee taseme (absoluutkõrgus 63,5 m) järgi. Aktiivse tarbevaru plokk 4 asub täielikult ploki 3 lamamis. Aktiivse tarbevaru ploki 4 lamam on määratud kasuliku kihi lamami, uuringuloas märgitud lubatud uurimissügavuse või ekskavaatori ammutussügavuse järgi. Tellija soovil ei peetud vajalikuks kõikides uuringupunktides jõuda kasuliku kihi lamamini või loas märgitud uuringusügavuseni. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Kurista III uuringuruumis kruus, liiv ja saviliiv- või liivsavimoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 23 proovi ja Maavarauuringud OÜ 2022. aasta uuringu neljast uuringupunktist (Ka 02, Ka 17, Pa 21 ning Pa 28) võetud viie proovi (2-1, 17-1, 21-1, 21-2 ja 28-1) andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. KOBRAS OÜ 10 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 23 proovi, millest neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ning 19 proovi täiteliiva nõuetele. 2022. aasta geoloogilise uuringu viiest proovist vastas üks ehituskruusa ja neli täiteliiva kvaliteedinõuetele. Ülalpool põhjavee taset asuva varuploki 3 materjal on esindatud 13 prooviga, millest 12 proovi vastab täiteliiva ja üks proov ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Allpool põhjavee taset asuva varuploki 4 materjal on esindatud 15 prooviga, millest 11 proovi vastab täiteliiva, kolm proovi ehitusliiva ning üks proov ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Kasuliku kihi laborianalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Kurista III uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Kurista III uuringuruumi (plokk 3 ja 4 TL aT) laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kurista III uuringuruumi laborianalüüside põhinäitajad Kurista III uuringruum Näitaja Kaalutud Minimaalne Maksimaalne keskmine Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,9 0,2 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 99,1 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,6 47,8 23,4 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 63,0 7,7 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 37,0 100,0 92,3 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,9 50,1 20,7 Kurista III uuringuruumi materjal vastab täiteliiva kvaliteedinõuetele. Plokk 3 materjal on ühtlane (halvasti sorteeritud), milles domineerib peene- ja keskteralise liiva fraktsioon (0,5 – 0,125 mm). Uuringuruumi servades, moreenpinnase levikualal, on suur peenosise (>0,063 mm) sisaldus (23,7 – 47,8%). Uuringuruumi keskosas, liiva ja kruusa levikualal, jääb peenosise sisaldus vahemikku 3,6 – 7,3%. Plokk 4 materjal on plokk 3 materjaliga võrreldes ebaühtlasem (paremini sorteeritud). Sarnaselt plokile 3 domineerib peene- ja keskteralise liiva fraktsioon (0,5 – 0,125 mm). Üksikutes suurema jämepurru sisaldusega proovides domineerib peaasjalikult ülijämekruusa fraktsioon (40 – 63 mm). Materjali peenosise sisaldus on kõrge uuringuruumi servaalade moreenpinnases (23,0 – 50,1%). Uuringuruumi keskosas, liiva ja kruusa levikualal, jääb peenosise sisaldus vahemikku 0,9 – 13,2%. Uuringuruumi täiteliiva sobib kasutada tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, trasside täitematerjalina ja taristuobjektide muldkehade rajamiseks. KOBRAS OÜ 11 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.2. Varu arvutus Kurista III uuringuruumi varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 3 ülalpool põhjavee taset ja plokk 4 allpool põhjavee taset). Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Kurista III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ ja II – II’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. KOBRAS OÜ 12 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuplokkide kontuur on toodud Kurista III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Kurista III uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. KOBRAS OÜ 13 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Varu arvutuse tulemus: Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal kokku on 572 915 m3 (573 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 572 915 m3 : 225 585 m2 = 2,5 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal kokku on 655 165 m3 (655 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,9 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 655 165 m3 : 225 585 m2 = 2,9 m). Kattekihi moodustab Kurista III uuringuruumis muld ning kohati huumuskihi all paiknev orgaanikaga liiv. Kuna tegemist on orgaanilise aine sisalduse poolest üsna sarnaste pinnastega, on neid käesolevas mahuarvutuses käsitletud ühtse kasvukihi kompleksina. Kattekihi maht pindalal 22,38 ha on kokku 90 531 m3 (91 tuh m3). Kattekihi (muld ja orgaanikaga liiv) keskmine paksus on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 90 531 m3 : 223 838 m2 = 0,4 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2024. aasta novembris ja detsembris põhjavesi kokku 15 uuringupunktis, neljas uuringupunktis (Ka-5, Ka/Pa-8, Ka-10 ja Ka-12) vett ei ilmunud. Lisaks avati põhjavesi kolmes 2022. aastal rajatud uuringupunktis, ainsana ei ilmunud põhjavesi uuringusügavuses Pa 28 (2022) alal. Põhjavesi avati 1,5 – 4,3 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 61,8 – 64,6 m. Põhjavee tase uuringuruumis järgib maapinna taset, langedes sügavamale uuringuruumi madalama reljeefiga servaalade suunas. Uuringuruumist vahetult lõunas asub Kureoja tiik, mille veetase oli geodeetiliste mõõdistustööde ajal 2025. aasta veebruaris 63,46 m. Tuginedes uuringupunktides ja geodeetiliste mõõdistustööde ajal lähimas pinnaveekogus mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 63,5 m. 4.4. Mäendustingimused Kurista III uuringuruumi mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Ülalpool põhjavee taset asuva kasuliku kihi keskmine paksus on 2,4 m, maksimaalne paksus on 5,1 m. Allpool põhjavee taset asuva kihi keskmine paksus on 2,9 m, maksimaalne varu paksus on 4,3 m. Varu saab valdavalt kaevandada ühes astmes, sõltuvalt asukohast tuleb vajadusel kaevandada kahes astmes ilma veetaset alandamata. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljavedu on võimalik korraldada tulevase karjääri põhjaosas asuva Karunõmme metsatee nr 248334 kaudu. Nimetatud metsatee ühendab KOBRAS OÜ 14 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING tulevast karjääri ca 3 km kaugusel oleva Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaanteega nr 14149. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse täiteliiva varu, mis asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujundatakse mäeeraldise alale veekogu. Allpool põhjavee taset asuva maavarakihi keskmine paksus on 2,9 m. Karjääri veekoguks taastamise korral peab veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 m, seega on tagatud nõuetekohase veekogu rajamiseks vajalikud tingimused. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Kurista III uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Mustallika looduskaitseala (EELIS kood KLO1000159), asub uuringuruumist ca 3,5 km kaugusel ida suunas. Looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Mustallika loodusala (EELIS kood RAH0000173). Lähim III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas maturna (suur- mosaiikliblikas, EELIS kood KLO9201314) elupaik asub uuringuruumist ca 800 m kaugusel lääne suunas. Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, looduskaitsealadele ning kaitsealustele liikidele. Geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandid ja puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, mistõttu uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Kurista III uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). KOBRAS OÜ 15 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Ehitusmaavarade kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Purdmaterjali kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääriteid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujuneb alale veekogu. KOBRAS OÜ 16 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli SKP Invest OÜ tellimusel välja selgitada Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas asuva Kurista III uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati täiteliiva aktiivne tarbevaru Kurista III uuringuruumis kahe plokina:  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal kokku 573 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 22,56 ha pindalal kokku 655 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 17 JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA III UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 09.05.2025) [2]. 3. Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E. Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva geoloogiline uuring (varu seisuga 01.11.2022). Maavarauuringud OÜ, Tartu 2022. (EGF aruande nr 9695) [3]. KOBRAS OÜ 18 Kobras OÜ 26.05.2025 Nr 1-2/223 Tanel Mäger [email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.1/2025/3960 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X XXX Aktiivse tarbevaru arvele võtmine Kurista III uuringruumis Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) kooskõlastamiseks Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas asuva Kurista III uuringuruumi maavara geoloogilise uuringu aruande, millega soovitakse arvele võtta Härjanurme kruusamaardla täiendav varu. Kurista III uuringuruum kattub osaliselt metsakvartaliga VZ272 ja VZ276. Uuringuruumi põhjaosas, nimetatud metsakvartalite piiril, asub ca 140 m pikkuse lõiguna teeregistris metsateena arvel olev Karunõmme tee (nr 2480334) koos tagasipöördekohaga, mille soovite arvata maavaravaru hulka. Teete ettepaneku, et praeguse metsatee likvideerimisel kaevandamistegevuse käigus võtab arendaja endale kohustuse rajada metsaveomasinatele uus tagasipöördekoht tulevasest mäeeraldisest lääne suunda (nt metsakvartalite VZ272 ja VZ271 piirile). RMK kooskõlastab Kurista III uuringuruumi maavaravaru arvele võtmise alljärgnevatel tingimustel: 1. Kuna maavaravaru asub RMK maaparandussüsteemis, tuleb enne varude kasutuselevõttu lahendada maaparandussüsteemi jätkusuutlik toimimine. 2. Ehitada RMK likvideeritavate tee ja ümberpööramise koha asendusena uus ümberpööramise koht metsakvartali VZ272 eraldisele 9 minimaalse läbimõõduga 25 meetrit. Joonis lisatud. 2 Lugupidamisega Toomas Haas RMK Kagu regiooni metsaülem [email protected] 5155090 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-240 September 2025 Tellija: SKP Invest OÜ JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6509700, Y= 636900 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Härjanurme kruusaa kruusaamaardla Kurista liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 24 (kü 24802:006:0780) ja Rihma (kü 24802:006:0266). TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: SKP Invest OÜ Registrikood 11476740 Kontaktisik: Kristjan Muts Tel 508 0065 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH0159) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – 2551/25. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 9 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Geoloogiateenistuse direktori 08.08.2025 korraldus nr 13-5/25-93. 2. Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse 16.06.2025 kiri nr 3-1.1/2025/3960. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Geoloogiateenistuse direktori 08.08.2025. a. korraldusega nr 13-5/25-93 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)“ (EGF aruande nr 47225) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali riigi poolt planeeritava Järva-Põltsamaa tuuleala ning Tallinn-Tartu maantee Mäo-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja perspektiivse Puurmani liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Nende objektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus). Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Rammuka liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kurista liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindalaga 21,71 ha asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Vaimastvere metskond 24 (katastriüksuse tunnus 24802:006:0780, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1 695 685m2) ning Rihma (katastriüksuse tunnus 24802:006:0266, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 87 233m2) katastriüksusel. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’22’’ p.l. ja 26°21’45’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412 (graafiline lisa 1. Kurista liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kurista liivakarjäärist loode, põhja ja kagu suunas jätkub Vaimastvere metskond 24 katastriüksus ning edela suunas järkub Rihma katastriüksus. Põhja suunast piirneb karjäär piir ühes punktis Lõokese (katastriüksuse tunnus 24802:006:0144, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 42 789 m2) katastriüksusega, kirde suunast Andrese (katastriüksuse tunnus 24802:006:0058, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad pindala on 264 222 m2) katastriüksusega ning ida suunast Lehtsaare (katastriüksuse tunnus 24802:006:0125, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 117 757 m2) katastriüksusega. Lõuna suunast piirneb karjäär Kureoja jõusöödatehase (katastriüksuse tunnus 61101:001:0116, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 101 355 m2) ja Kivinurme (katastriüksuse tunnus 24701:001:1751, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on 43 646 m2) katastriüksusega. Lääne suunast piirneb karjäär Tagalaane (katastriüksuse tunnus 24802:006:0121, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 127 913 m2) katastriüksusega. Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub peaaegu täielikult maaparandussüsteemiga Toodiksaare/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/003), mis on kraavkuivendusega metsakuivendusehitis. Taotletava mäeeraldise alale kuivenduskraave ei jää ning kaevandamisel veetaset ei aladata ja maaparandussüsteemi eesvooludesse täiendavat vee kogust ei juhita, seega kavandataval tegevusel maaparandussüsteemi toimimisele mõju puudub. Karjäärist ca 55 m kaugusele ida suunda jääb maaparandussüsteem Pakaste III (MS kood/ehitise kood 2102660020100/001) ning ca 170 m kaugusele kirde suunda jääb maaparandussüsteem Väljaotsa (MS kood/ehitise kood 2102660020110/001). Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 35 m kaugusele kagu suunda jääb 10-25 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Kureoja (MS kood/ehitise kood 2102660020000/0011M), ca 40 m kaugusele ida suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Pakaste III (MS kood/ehitise kood 2102660020100/0011M) ning ca 190 m kaugusele ida suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Väljaotsa (MS kood/ehitise kood 2102660020110/0011M). Kurista liivakarjääri mäeeraldise põhjaosas kulgeb lääne-ida suunaliselt kruuskattega metsatee Karunõmme tee nr 2480334, mis lõppeb karjääri keskosas tagasipöördekohaga. RMK on kooskõlastanud varu arvele võtmise ning kaevandamise tingimusel, et enne kaevandamist lahendatakse maaparandussüsteemi jätkusuutlik toimimine ning likvideeritava tee ja ümberpööramise koha asendusena ehitatakse uus ümberpööramise koht (tekstilisa 4). Kurista liivakarjäär piirneb kagu suunast Kureoja (EELIS kood VEE1026600, kuni 25 km2 valgalaga veekogu) kalda piiranguvööndiga. Kurista liivakarjäär jääb osaliselt Kureoja tiigi (EELIS kood VEE2024850) kalda piiranguvööndisse. Kureoja tiik on tehisjärv, mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tekkinud kruusa kaevandamise tulemusel. Ala ei ole korrastatuks tunnistatud. Kurista liivakarjäär kattub lõunaosas ca 0,3 ha ulatuses Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku alaga (tunnus LTA1000001). Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale ei jää nitraaditundliku ala piires kaitset vajavaid olulisi allika- ja karstialasid. Kurista liivakarjäär piirneb lõuna suunast Härjanurme kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 1007) plokiga 1 EK aT (kasuliku kihi keskmine paksus maardla registrikaardi andmetel 2,5 m) ja plokiga 2 TL aT (kasuliku kihi keskmine paksus 3,1 m). Nimetatud varuplokkidel asub Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär (maavara kaevandamise luba nr KL-518450). Lähim elamu asub Kurista liivakarjäärist ca 750 m kaugusel kagu suunas Nurme (katastriüksuse tunnus 24801:001:0574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 49 160 m2) katastriüksusel. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Maastikuliselt paikneb Kurista liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas, üleminekualal Kesk-Eesti lavatasandikule. 1 Kurista liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb mäeeraldise alal vahemikku 64,3 – 69,1 m. Maapind on kõrgem karjääri keskel ja langeb madalamale äärealade, eelkõige ida ja läänes suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Härjanurme kruusamaardla on geoloogilisi uuringuid ehitusmaavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kahel korral (aastal 2022 ja 2024). 2022. aastal Maavarauuringud OÜ poolt Härjanurme uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu käigus2 rajati kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus LA katsega ning filtratsioon. Härjanurme uuringuruumi alal on kattekihi (mulla) keskmine paksus 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav paiguti savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Kasuliku kihi lamami moodustab saviliivmoreen. Uuringuruumi kruusast valmistatud killustiku purunemiskindlus LA katse põhjal on 33 – 35, liiva filtratsioonimoodul on 1,6 m/ööp. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu suurus 34 tuh m3, keskmine paksus 2,5 m, pindala 1,35 ha) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu suurus 29 tuh m3, keskmine paksus 3,1 m, pindala 0,95 ha). 2024. aastal Kobras OÜ poolt Kurista III uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu käigus3 rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m ja kogumetraažiga 110,1 m. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis). Töö tulemusena võeti Härjanurme kruusamaardla arvele kaks täiteliiva varuplokki. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus 08.08.2025 08.08.2025 nr 13- 13-5/25- /25-93. 93. Jõgeva maakonna Härjanurme kruusamaardla registri kande muutmine: muutmine: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025 maavarade registris Härjanurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 22,56 ha – 573 tuh m3 (aruandes 3 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 22,56 ha – 655 tuh m3 (aruandes 4 plokk, veealune varu, 3 ploki lamamis). 1 Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli geograafia osakond, Tartu. 2 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 3 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kurista liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta novembris ja detsembris rajatud 19 uuringupunkti (1…19) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Maavarauuringud OÜ 2022. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud nelja uuringupunkti (Ka 2, Ka 17, Pa 21 ja Pa 28) andmeid. Kurista liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune tumepruuni, musta või mustjashalli värvi muld (Q2_s), mis on liivane, kohati turvastunud ja sisaldab puujuuri. Paiguti esineb mullakihi all 0,3 – 0,6 m paksune jõelise orgaanikaga liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži kuni musta värvi. Kattekihi paksus on 0,2 – 0,8 m, keskmise paksusega 0,4 m. Kurista liivakarjääri kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg) ning uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen, Q1jrVr_g), paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Liiv on väga peene- kuni keskteraline, halli, valkjaskollast, helepruuni, beežikashalli või helepruuni värvi, savikas ja enamasti ühtlane. Kruus on halli või sinakashalli värvi, sisaldab peamiselt karbonaatseid munakaid ja veeriseid ja kohati üksikuid lubjakivilahmakaid. Moreenpinnas on helepruuni, helehalli, sinakashalli või halli värvi, konsistentsilt voolav kuni sitkeplastne, sisaldab lubjakivimunakaid, - veeriseid ja -plaate ning kohati liiva vahekihte. Kasuliku kihi lamamini jõuti 2024. aasta novembris-detsembris kokku 10 uuringupunktis, kus liiva, kruusa või moreenpinnase all esines Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu (S1rk) valkjashalli värvi lubjakivi. Lubjakivi avati 0,1 m ulatuses. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi kokku 15 uuringupunktis. Põhjavesi avati 1,5 – 4,3 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 61,8 – 64,6 m. Põhjavee tase karjääri alal järgib maapinna taset, langedes sügavamale mäeeraldise madalama reljeefiga servaalade suunas. Kurista liivakarjäärist vahetult lõunas asub Kureoja tiik, mille veetase oli geodeetiliste mõõdistustööde ajal 2025. aasta veebruaris 63,46 m. Tuginedes uuringupunktides ja geodeetiliste mõõdistustööde ajal lähimas pinnaveekogus mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus mäeeraldise alal 63,5 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kurista liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 3 ja 4). Geoloogilise uuringu käigus võeti maavara kvalitatiivseks iseloomustamiseks kokku 23 proovi, milles määrati materjali terastikuline koostis. Tabelis 1 on esitatud Kurista liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Tabel 1. Kurista liivakarjääri ploki 3 ja 4 TL aT põhinäitajad NÄITAJA Kurista liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,9 0,2 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 99,1 100,0 99,8 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,6 47,8 23,4 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 63,0 7,7 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 37,0 100,0 92,3 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,9 50,1 20,7 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kurista liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 3 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 22,65 ha, varu 573 tuh m3) ja plokk 4 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 22,65 ha, varu 655 tuh m3) Kobras OÜ töö „Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)“ (EGF aruande nr 47225) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kurista liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt peeagu täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4. Mäeeraldisest jääb taotleja soovil välja nimetatud varuplokkide edelanurk 0,85 ha ulatuses, kus materjali kvaliteediomadused ei ole eeldatavalt turustamiseks sobilikud. Mäeeraldise pindala on kokku 21,71 ha (vt tabel 2). Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 4 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 59,5 – 61,7 m. Kurista liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult mäeeraldise piiriga. Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Kurista liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib jääjõeline kruus ja liiv ning liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:3 (kallakus ~18°). Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Nõlvatervikut ei ole moodustatud karjääri lõunaossa Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjääriga vahetult piirnevale küljele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus ja pindala, mäeeraldise piires asuv varu kogus ja pindala ning kaevandatava varu kogus. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Kurista liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud Mäeeraldisest välja Mäeeraldisel asuv Nõlvatervikusse Kaevandatav varu, varu, jääv varu, tuh m3 varu, tuh m3 jääv varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 3 573 24 549 12 537 TL aT (22,56 ha) (0,85 ha) (21,71 ha) Plokk 4 655 22 633 49 584 TL aT (22,56 ha) (0,85 ha) (21,71 ha) KOKKU 1228 46 1182 61 1121 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 80 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt neljateistkümne aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida mullast ja orgaanilise ainega liivast koosnev katend kogumahus 88 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Katendi koorimine etappide kaupa välistab katendi pikaajalise säilitamise puistangutes. Kuna orgaanilise ainega liiv on lõimiselt ja orgaanika sisalduselt sarnane karjääri alal esineva mullakihiga, siis käsitletakse neid kahte pinnaseelementi koos (edaspidi: muld). Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Kurista liivakarjääri korrastamiseks vajaliku mulla arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Mäeeraldise põhjaosa nõlv 1215 490 1–3 Mäeeraldise idaosa idaosa nõlv 3740 1495 3–7 Mäeeraldise lõunaosa õunaosa nõlv 2220 890 7 – 12 Mäeeraldise lääneosa nõlv 4285 1715 12 – 1 KOKKU Kurista liivakarjäär 11 460 4590 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku mulla mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri mäeeraldise nõlvade katmine ca 0,4 m paksuse mullakihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 3 m (graafiline lisa 3. Kurista liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:3 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva mulla maht on kokku ca 11 460 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 76 540 m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Kurista liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,4 m) ning maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Ülalpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 2,4 m ja maksimaalne paksus on 5,1 m. Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Allpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 2,9 m ja maksimaalne paksus on 4,3 m. Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljavedu on kokkuleppel RMK-ga võimalik korraldada tulevase karjääri põhjaosas asuva Karunõmme metsatee nr 248334 kaudu. Nimetatud metsatee ühendab karjääri ca 3 km kaugusel oleva Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaanteega nr 14149. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses ja haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Kurista liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12. 4 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kurista liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise alale ca 20,65 ha suurune veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival ja saviliival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval liival ja saviliival on see väiksem kui ~18° (nõlvus 1:3). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina 4 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud muld. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Kurista liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 2500 eurot. Kurista liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kurista liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kurista liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida peenosakesed toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesed nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.5 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus 5 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kurista liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Kurista liivakarjääri keskmise aastamäära (80 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,101 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kurista liivakarjääri kasulik kiht sisaldab kohati arvestatavas koguses jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Kurista liivakarjääri keskmise aastamäära (80 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,648 kg/t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kurista liivakarjääri keskmise aastamäära (80 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 144 000 tonni, millest sõelumist vajab hinnanguliselt 1/3 materjalist (ca 48 000 m3). Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 32 – 37 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Kurista liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). 6 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub lähima elamu õueala (II kategooria müratundlik ala) Kurista liivakarjääri mäeeraldisest lähimas punktis ca 715 m kaugusel Nurme (tunnus 24801:001:0574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 49 160 m2) katastriüksusel. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Materjali töötlemiseks kasutatakse purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 6 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.7 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Karjääris töötavatel masinatel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 115 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub õuealast ca 715 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on lähima õueala piiril mürataseme suuruseks ca 41 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. 7 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ja laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima elamu õueala piiril maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 42 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 18 dB võrra madalamale. Karjääri avamisel kuhjatakse mäeeraldise servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kurista liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri alale veekogu pindalaga ca 20,6 ha. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 4,3 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaarisetete suhteliselt hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Karjääri lähiümbruses asuvasse maaparandussüsteemi kuivendusvõrku täiendavat veekogust ei juhita ning hõljumit ja setteid ei kanta. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.8 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Korrastamise järgselt kujuneb karjääri alale veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Roheline võrgustik Kurista liivakarjäär asub kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringu 9 kohaselt rohelise võrgustiku koridori alal. Üldplaneeringu peatükis 4.11 on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Selle kohaselt peab olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel arvestama rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele tekitatavat mõju. Kaevandamine rohevõrgustiku alal tuleb kavandada selliselt, et mõju rohevõrgustikule on võimalikult minimaalne. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus kasutades vajadusel kompenseerivaid meetmeid. Uue karjääri planeerimisel näha ette asenduskoridor. Maardlaga kattuval rohevõrgustiku alal, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaluba, on taimestiku ja muude maastikuelementide eemaldamine lubatud. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud töö „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ 10 tabelis 3-1 (lk 38) soovitatakse erinevate allikate põhjal rohekoridori minimaalseks laiuseks 400 – 500 m. Samuti toob rohevõrgustiku planeerimisjuhend välja (tabel 3-1; lk 35), et metsaelupaikade elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus oleks metsaga kaetud vähemalt 50% käsitletavast rohelise võrgustiku elemendist. Rohekoridori ristlõike laius Kurista liivakarjääri alal on ca 1,2 km. Mäeeraldise teenindusmaa kattub rohekoridoriga ca 430 m ulatuses. Seega on kavandatava tegevuse puhul tagatud rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud metsaga kaetuse protsendi eesmärk, kuna antud juhul jääb kaevandamistegevusest mõjutamata ning metsaga kaetuks ca 64% rohekoridori ristlõike laiusest. Rohevõrgustiku element jääb kaevandamistegevuse ajal eesmärgipäraselt toimima ning võrgustiku terviklikkus ja sidusus ei vähene olulisel määral. Varu ammendamise järgselt korrastatakse karjääriala veekoguks, mis pakub mitmekesist elupaika taime-, looma-, linnu- ja putukaliikidele. Karjääri planeeritav korrastamise suund toetab 8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. 9 Jõgeva valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, Tallinn 2024 (töö nr 2019-0026). Kehtestatud Jõgeva Vallavolikogu 24.04.2025. a otsusega nr 238. 10 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn-Tartu 2018. Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19 Kurista liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-240 ad üldplaneeringus välja toodud eesmärki sulgeda karjäär nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kurista liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Mustallika looduskaitseala (EELIS kood KLO1000159), asub Kurista liivakarjäärist ca 3,5 km kaugusel ida suunas. Looduskaitsealaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Mustallika loodusala (EELIS kood RAH0000173). Lähim III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas, EELIS kood KLO9201314) elupaik asub karjäärist ca 850 m kaugusel lääne suunas. Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Mustallika looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Mustallika loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaart 1007) Kurista liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kurista liivakarjäär asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 4, hõlmates mõlemat plokki osaliselt. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 21,71 ha. Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kinnitatud varu kogus kokku on 1228 tuh m3. Mäeeraldisest välja jääva varu kogus on 46 tuh m3. Kaevandatav täiteliiva kogus on 1121 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 61 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) ja Peeter Lillak. Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak 10.09.2025 Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ja KURISTA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 24802:006:0253 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Normaku 24802:006:0144 Lõokese I 2 1 3 Ka-3 0.3/0.3 66.10 Ka/Pa-2 60.60 5.2+ 0.4/0.4 66.50 64.60 59.50 6.6 (13.11.2024) KURISTA 63.90 LIIVAKARJÄÄR (13.11.2024) Ka-4 24802:006:0058 0.5/0.5 66.60 Andrese 60.60 5.5+ HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 64.10 (13.11.2024) 24802:006:0780 Vaimastvere metskond 24 LEPPEMÄRGID 24802:006:0266 Ka/Pa-1 Rihma Katastriüksuse tunnus, katastriüksuse nimetus ja piir 0.4/0.1 68.40 Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 61.40 6.6 1 number 64.10 (13.11.2024) 4 Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) varuplokkide piir Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) piir I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon, abs m Ka-7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m 65.60 60.60 0.3/0.3 Nõlvaterviku alumine piir Ka/Pa-6 63.60 4.7+ Ka-5 0.8/0.2 Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 0.2/0.2 66.80 (13.11.2024) 67.10 60.80 5.2 61.10 5.8+ Maaparandussüsteem 63.80 Nitraaditundlik ala (13.11.2024) Kalda piiranguvöönd 80.90 (26.09.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg Kobras OÜ kaevandid (november-detsember 2024): Ka-14 Kaevandi nr 0.4/0.1 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 14 66.70 5.6+ Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 60.70 Maavarauuringud OÜ puuraugud ja kaevandid, 2007 (EGF 9695): 0 10 20m 13 Pa-7 (2007) Puuraugu nr 0.6/0.6 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 162.20 Kasuliku kihi paksus, m 1 cm 2.7 Lamami abs kõrgus, m 158.80 Ka/Pa-9 Ka-21 Kaevandi nr 0.6/0.2 67.30 (2022) 0.3/0.3 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 61.70 5.0 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 65.60 4.8 64.60 60.50 (13.11.2024) Väljaotsa 2102660020110/001 Lallo 24802:006:0075 Ka-14 66.70 0.4/0.1 5.6+ 60.70 Ka-16 II´ 65.30 64.20 60.80 (19.11.2024) 0.4/0.4 4.1 63.60 (19.11.2024) 24802:006:0125 Ka/Pa-8 0.6/0.2 Lehtsaare Kureoja 69.20 Ka-10 9.4+ 2102660020000/0011M 59.20 66.50 62.00 0.2/0.2 4.3+ SKP Invest OÜ II Kurista liivakarjäär Ka-15 0.3/0.3 65.80 plokk 3 TL aT 59.80 5.7+ plokk 4 TL aT 64.30 24802:006:0266 (19.11.2024) Rihma Toodiksaare/PÜ44 2102770020080/003 Pakaste III 2102660020100/001 Ka-17 0.3/0.3 65.00 61.00 3.7 63.00 24802:006:0780 Ka/Pa-13 (19.11.2024) 24802:006:1361 24802:006:0121 0.6/0.2 Vaimastvere metskond 24 66.50 Väljarahva Tagalaane 59.50 6.4 63.30 Ka-11 (19.11.2024) 66.80 0.6/0.2 61.30 4.9+ 62.80 (13.11.2024) Pakaste III 2102660020100/0011M 10 11 9 5 Ka-19 12 65.20 0.3/0.3 60.70 4.2 Pa 28 (2022) 0.3/0.3 61.80 Ka-18 66.40 1.2 (19.11.2024) 64.60 0.3/0.3 6 64.90 60.60 3.7+ Ka 02 (2022) 62.00 0.3/0.3 (19.11.2024) plokk 3 TL aT 65.90 2.8 plokk 4 TL aT 62.80 63.40 (06.07.2022) 24802:006:0135 Kaheharu 24701:001:1751 Pa 21 (2022) Kivinurme 0.3/0.3 65.60 60.50 4.8 Ka-12 0.3/0.3 plokk 2 TL aT 63.20 (07.07.2022) 8 66.20 4.7+ I´Ka 17 (2022) 0.3/0.3 7 61.20 65.60 4.4 60.90 63.20 (06.07.2022) 24701:001:0656 Noole Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär 61101:001:0116 KL-518450 Kureoja jõusöödatehas 61101:001:0621 Linnu HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA plokk 1 EK aT 24701:001:1750 Väike-Kureoja Märkused: Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris ja veebruaris 2025 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2025-070). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. LTA1000001 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ameti avaandmetest 18.08.2025 seisuga. SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 08.2025 1 3 1:1000 2025-240 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I-I´ N SE WSW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II-II´ ENE LEPPEMÄRGID SKP Invest OÜ Kurista liivakarjäär SKP Invest OÜ Muld Orgaanikaga liiv Ka/Pa-8 Ka/Pa-8 Kurista liivakarjäär 69.20 69.20 Ka/Pa-1 24802:006:0266 Rihma Liiv Kruus 68.40 24802:006:0266 71 71 Rihma Ka/Pa-9 24802:006:0780 67.3 Verston Eesti OÜ 70 Vaimastvere metskond 24 70 Ka-14 Rahnud Saviliiv- kuni liivsavimoreen Ka/Pa-2 Ka/Pa-13 Ka-10 66.50 66.50 24802:006:0780 Härjanurme kruusakarjäär 66.50 66.70 KL-518450 24802:006:0780 24802:006:0125 69 0.2 Vaimastvere metskond 24 Pa 21 (2022) 69 24802:006:0121 0.2 Vaimastvere metskond 24 Lehtsaare 24802:006:0144 0.6 24701:001:1751 65.60 Tagalaane 0.6 Ka-16 0.1 65.30 Lubjakivi 68 Lõokese 0.4 Kivinurme 68 67 0.2 67 Ka-16 Uuringupunkti nr 0.6 8-1 8-1 65.30 1-1 0.1 Suudme abs kõrgus (m) Kr 0,0% 0.2 0.2 Kr 0,0% 0.4 Kr 0,0% 66 0.4 St 8,9% St 3,6% 0.6 66 St 3,6% 14-1 EL EL Kr 0,0% TL plokk 3 TL aT St 6,3% 0.4 Proovi võtmise intervall (m) 9-1 0.3 65 2-1 64.60 (13.11.2024) Kr 0,0% plokk 3 TL aT 65 TL Proovi number 1:2 1.6 21-1 (2022) 10-1 1.9 0.4 16-1 Kr 0,0% 1:2 St 7,3% kruusa sisaldus % plokk 2 TL aT Kr 0,0% 2.0 Kr 0,5% plokk 3 TL aT 64.20 (19.11.2024) Kr 0,0% 1:2 St 13,4% 64.10 (13.11.2024) TL savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 63.90 (13.11.2024) St 6,6% St 32,7% 64 TL 4.5 64 St 46,8% 63.60 (19.11.2024) maavara liik: EL - ehitusliiv 63.30 (19.11.2024) TL TL TL 1.8 TL - täiteliiv 1.8 EK - ehituskruus 13-1 16-1 63 1-2 plokk 4 TL aT 63 1:3 3.5 Kr 4,0% 14-2 Kr 0,0% Kr 4,5% 6.0 8-2 St 5,8% 63.20 (07.07.2022) 8-2 Kr 28,9% St 32,7% 4.5 Kihipinna sügavus (m) St 2,2% plokk 4 TL aT 1:3 Kr 0,0% TL Kr 0,0% St 2,0% 62 EL 3.5 62 TL 1:3 2-2 St 10,7% 21-2 (2022) 4.5 St 10,7% EL Kr 0,0% 5.6 7.7 TL Kr 0,0% 7.7 TL plokk 4 TL aT 63.60 (19.11.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 7.0 5.7 1:3 St 13,2% 7.1 St 10,3% 61 TL TL 61 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 8.4 8.4 4.5 6.0 4.6 5.1 Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 60 60 7.0 7.0 Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir 7.1 7.1 59 10.0 59 10.0 Maavaravaru plokkide piir 24802:006:0266 58 58 Rihma Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir Maaparandussüsteem Uuringupunktide Uuringupunktide Nitraaditundlik ala 92 146 96 124 165 95 109 108 vahekaugus (m) vahekaugus (m) 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ ja II-II´ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 08.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-240 HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ja KURISTA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 24802:006:0253 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412 Normaku 24802:006:0144 Lõokese 2 1 3 KURISTA LIIVAKARJÄÄR 24802:006:0058 Andrese HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA 24802:006:0780 Vaimastvere metskond 24 LEPPEMÄRGID 24802:006:0266 Rihma Katastriüksuse tunnus, katastriüksuse nimetus ja piir Kurista liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number 4 Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) varuplokkide piir Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir Härjanurme kruusamaardla (registrikaardi nr 1007) piir Maapinna samakõrgusjoon, abs m Maapinna veealune samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise alale kujunev veekogu Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Maaparandussüsteem Nitraaditundlik ala RAJATAV Kalda piiranguvöönd ÜMBERPÖÖRAMISKOHT Kõlvikupiir Rohumaa, põld 0 10 20m Mets, raiesmik, võsa 1 cm 14 13 Väljaotsa 2102660020110/001 Lallo 24802:006:0075 24802:006:0125 Lehtsaare Kureoja 2102660020000/0011M SKP Invest OÜ Kurista liivakarjäär 24802:006:0266 Rihma Toodiksaare/PÜ44 2102770020080/003 Pakaste III 2102660020100/001 24802:006:0780 24802:006:1361 24802:006:0121 Vaimastvere metskond 24 Väljarahva Tagalaane Pakaste III 2102660020100/0011M 10 11 9 5 12 6 plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT 24802:006:0135 Kaheharu 24701:001:1751 Kivinurme plokk 2 TL aT 8 7 24701:001:0656 Noole Verston Eesti OÜ Härjanurme kruusakarjäär 61101:001:0116 KL-518450 Kureoja jõusöödatehas 61101:001:0621 Linnu HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA plokk 1 EK aT 24701:001:1750 Väike-Kureoja Märkused: Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt kujuneb alale veekogu pindalaga 20,65 ha. LTA1000001 3. Alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 63,5 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste ja kitsenduste piirid on saadud Maa-ameti avaandmetest 18.08.2025 seisuga. SKP INVEST OÜ JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 3 3 1:1000 2025-240

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →