Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmine

W E abs m abs m L˜BILIGE I-I’ 65 2173 65 2194 52.73 7117 2236 13.35 55.38 60 7108 2183 7122 60 2.40 15.69 53.46 2208 52.59 2250 2265 49.77 49.44 2.49 15.22 14.73 51.16 14.07 2.62 51.04 2.38 49.00 48.61 55 15.9 13.59 55 2.63 53.46 13.74 15.10 16.51 2281 2.34 2.58 2.33 2.62 2.40 45.62 49.77 16.60 50 49.96 50 2.62 45 45 40 40 i nguv l ikaevandus 35 35 iuuri 30 30 ıl ıl Uus-Kiviıli II kaevandus vi vi 25 25 Ki Ki Uus-Kiviıli uuringuvli Uus- Uus- 20 20 2 aT 6 aT 15 7 aT 15 40.75 33.80 41. 40 35.55 41.20 39.80 35.80 32.10 10 38.80 38. 20 10 38.20 5 5 0 0 -5 -5 -10 -10 L˜BILIGE II-II’ N S abs m abs m 65 65 7543 2360 LEPPEM˜RGID: 60 7122 54.47 60 2223 52.95 10.53 2224 51.16 10.40 2.06 50.11 13.59 2.49 Meeraldise piir Q liiv, savi, moreen 55 49.47 16.51 55 2.58 43.27 19.60 2.57 2.15 Klgneva meeraldise piir O3kl savikas lubjakivi 50 49.96 50 Klgneva meeraldise teenindusmaa piir O3jh mergel 45 45 Maavaravaru ploki piir, number ja varu kategooria O3id savikas lubjakivi i 6 aT (aT-aktiive tarbavaru, pT-passiivne tarbevaru nguv l ikaevandus 40 40 aR-aktiive reservvaru, pR-passiivne reservvaru) O3kk lubjakivi i Geoloogiline puurauk iuur 35 35 O3kk pılevkivi (kihid F1-A) 7108 ıl ıl Puuraugu number vi vi 49.77 Suudme kırgus, abs m Ki Ki 30 30 14.07 Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m O2uh savikas lubjakivi Uus- Uus- Uus-Kiviıli II kaevandus 2.63 Pılevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m Uus-Kiviıli uuringuvli O2 liigendamata Kesk Ordoviitsiumi ladestik 25 25 49.77 Veetase 1967. aastal, m O3rk dolomiit 20 3 aT 20 Oodatav veetase prast maavara kaevandamist ("Uus-Kiviıli ja Uus-Kiviıli II 30. 85 38.20 Puuraugu sgavus, m kaevanduste hdrogeoloogiliste mıjude hindamine" 15 7 aT 15 (Eesti Geoloogiateenistus, 2023, Joonis 52) 35.70 11 pT 10 38. 20 10 44.85 46.10 5 5 0 0 -5 -5 -10 -10 M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 2. Maardla, maardla plokkide piirid ja meeraldise piirid: Eesti Geoloogiateeninstuse ruumiandmetest (16.05.2025. a); 3. Kuna tegemist on allmaakaevandusega, ei ole puuraukude andmetes toodud katendi paksust. 4. Geoloogilistele lbilıigetele ei ole kantud katastriksuste piire, kuna tegemist on allmaakaevandusega. Kaevandamisloaga lubatud tegevus toimub sgavamal, kui on kinnistu kasutamise otstarve, ning seega ei ole kaevandamisel maaomaniku asjaıigusega puutumust. Katastriksuse piirid esitatud gr lisal 1. 5. Lbilıigetele ei ole kantud nılvade kaitsetervikuid, kuna maavaralasund vljatakse allmaameetodil kamber- kaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni meeraldise piirini; 6. Kasutatud: - Geoloogiline lbilıige I-I’ ja Geoloogiline lbilıige II-II’ (Osahing VKG Kaevandused, J. Kuznetskaja,11.12.2019) Ida-Viru maakond Alutaguse vald Lganuse vald Gr. lisa 2 UUS-KIVILI II KAEVANDUS T nr 25150 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Joonmııtkava Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED H 1:10000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn V 1:500 L˜BILIKED I-I’...II-II’ 0 100 250 500 m Formaat A1 Koostas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Joonestas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:Osahing VKG kaevandused Koostatud: Jrvekla tee 14/1 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 16.05.2025 30328 Kohtla-Jrve VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Lisa 4. Arvutused Alljärgnevalt on esitatud saasteainete heidete arvutuste kirjeldused ja tulemused põlevkivi allmaa kaevandamise lõhketöödel eralduvate saasteainete väljutamisel kaevanduse tuulutuse väljapuhkešurfi kaudu. 4.1. Lõhkamistööd Põlevkivi kaevandamisel allmaa läbindus- ja koristustöödel kasutatakse kihindite raimamisel puur-lõhketöid. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. VKG Kaevandused OÜ andmetel on lähtutud lõhkeaine koguse määramisel lõhatava kaevise aastasest mahust 5 900 000 t ehk 2950000 m3, millest läbindamisel lõhatava kaevise maht on 590638 m3, koristustöödel 2 344 646 m3 ja aherainetöödel 14716 m3. Läbindamisel kasutatava lõhkeaine Senatel Powerfrag erikulu on 1,15 kg/m3 lõhatava kaevise ja kohta ja lõhatava koristustöödel kasutatava lõhkeaine Subtek Charge erikulu on 0,9 kg/m3 lõhatava kaevise kohta. Nende andmete alusel on lõhkeainete planeeritud kulu (kaevise maht x lõhkeaine erikulu kaevise mahu kohta) järgmine: 1) Senatel Powerfrag – 716024 kg/a ja 2) Subtek Charge – 2110181 kg/a. Kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu on esitatud koondina tabelis 4.1. Tabel 4.1. Kaevise kaevandatavad summaarsed mahud ja lõhkeainete kulu Kaevise maht Lõhkeained Kaevise Senatel Erikulu, Subtek Erikulu, päritolu m3/a t/a Powerfrag, kg/a kg/m3 Charge, kg/a kg/m3 A B C D=BxE E F=BxG G Läbindustööd 590638 1181276 679234 1,15 Koristustööd 2344646 4689292 2110181 0,9 Aherainetööd 14716 29432 36790 2,5 Kokku 2950000 5900000 716024 2110181 Tabelis 4.1 on esitatud summaarsed kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu. Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta on esitatud tabelis 4.2. Arvutustes on lähtutud lõhkamiste arvust päevas einevatel kaevetöödel ning eeldusest, et samaaegselt toimub lõhkemine neljas läbindusees ja neljas kambris. Lõhkamistõid teostatakse 312. päeval aastas. Läbindus- ja koristustöödel on lõhatava kaevise maht ühekordsel lõhkamisel on seega vastavalt 64,72 m3 ja 216,26 m3. Aherainetöödel on ühekordelt lähatava kaevise maht 4,72 m3. Nende kaevise mahtude alusel on arvutatud tabelis 4.2 lõhkeaine kulud. Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis ventilatsiooniõhuga väljutatakse välisõhku tuulutusšurfi kaudu. Heiteallikana 1  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt käsitletakse käsitletakse käesolevas projektis kaevanduse avamisel Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatavat väljuva õhu tuulutusšurfi (tähistatud heiteallikana TS2). Tabel 4.2. Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta Kaevise maht ühekordse Lõhkamiste lõhkamise kohta arv päevas Lõhkeained Kaevise Senatel Erikulu, Subtek Erikulu, päritolu m3 Powerfrag, kg kg/m3 Charge, kg kg/m3 A B C D=BxE E F=BxG G Läbindustööd 64,72 117 74,43 1,15 Koristustööd 216,26 139 194,63 0,9 Aherainetööd 4,72 10 11,79 2,5 Kokku 285,69 86 195 Lõhkamistöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat, mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud kogumikus [ 13, 14 ]. Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100), kus: k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0; Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t; Ag – lõhkeaine kulu, t; Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt märjad puuraugud); η –leevendusmeetmete efektiivsus. Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega: M = Q x Ag, t/a. Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1. 2  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Allmaa lõhkamistöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes. Saasteainete heitkoguste arvutustulemused on tabelites 4.1 ja 4.2 esitatud andmete alusel toodud tabelites 4.3, 4.4 ja 4.5 ning koondina tabelis 4.6. Tabel 4.3. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel läbindustöödel Saasteaine Lõhkeaine Saasteaine Ühekordne lõhkamine kogus Saasteaine heitkogus M, Lõhkeaine kogus Saasteaine Ag, kg/a erikogus Q,t/t t/a Agin, kg/a heitkogus Min, g A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel) G=DxFx1000 CH4 679234 0,0000019 0,00129 74,428 0,141 CO 0,0073901 5,01960 550,033 NH3 0,0143691 9,75998 1069,469 H2S 0,0003043 0,20669 22,649 NO2 0,0000288 0,01958 2,145 SO2 0,0011096 0,75368 82,586 CO2 0,1652340 112,23250 12298,104 Tabel 4.4. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Subtek Charge kasutamisel koristustöödel Saasteaine Lõhkeaine Saasteaine Ühekordne lõhkamine kogus Saasteaine heitkogus M, Lõhkeaine kogus Saasteaine Ag, kg/a erikogus Q,t/t t/a Agin, kg/a heitkogus Min, g A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000 CH4 2110181 0,0000002 0,00034 194,630 0,031 CO 0,0110227 23,25990 2145,351 NH3 0,0000002 0,00036 0,033 H2S 0,0000003 0,00072 0,066 NO2 0,0032820 6,92561 638,776 SO2 0,0022890 4,83021 445,509 CO2 0,1427771 301,28558 27788,746 3  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Tabel 4.5. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel aherainetöödel Saasteaine Lõhkeaine Saasteaine Ühekordne lõhkamine kogus Saasteaine heitkogus M, Lõhkeaine kogus Saasteaine Ag, kg/a erikogus Q,t/t t/a Agin, kg/a heitkogus Min, g A B (tabel 4.1) C (tabel) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000 CH4 36790 0,0000019 0,00007 11,792 0,022 CO 0,0073901 0,27188 87,142 NH3 0,0143691 0,52864 169,436 H2S 0,0003043 0,01120 3,588 NO2 0,0000288 0,00106 0,340 SO2 0,0011096 0,04082 13,084 CO2 0,1652340 6,07896 1948,384 Tabel 4.6. Saasteainete heitkogused koondina erinevate kaevetööde kohta Läbindustööd Koristustööd Aherainetööd Saaste Ühekordne Ühekordne Ühekordne -aine lõhkamine Aastane lõhkamine Aastane lõhkamine Aastane Min, g M, t/a Min, g M, t/a Min, g M, t/a Kokku M, t/a CH4 0,141 0,00129 0,031 0,00034 0,022 0,00007 0,002 CO 550,033 5,01960 2145,351 23,25990 87,142 0,27188 28,551 NH3 1069,469 9,75998 0,033 0,00036 169,436 0,52864 10,289 H2S 22,649 0,20669 0,066 0,00072 3,588 0,01120 0,219 NO2 2,145 0,01958 638,776 6,92561 0,340 0,00106 6,946 SO2 82,586 0,75368 445,509 4,83021 13,084 0,04082 5,625 CO2 12298,104 112,23250 27788,746 301,28558 1948,384 6,07896 419,597 Allmaa lõhkamistöödel välisõhku väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused sõltuvad paljudest teguritest, nt kasutatavatest lõhkeainetest, lõhatava kaevise omadustest, lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfidest, väljuva õhu tuulutusšurfi jõudvate lõhkamisgaaside kogustest, lõhkamistööde perioodilisest iseloomust. Lõhkamistöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel, mille alusel määratakse tekkivate saasteainete heitkogused ühekordsel lõhkamisel (vt tabel 4.6). Saasteainete hetkelisi heitkoguseid on seega võimalik määrata ligikaudselt hinnanguliste hajumisarvutuste teostamiseks. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund. Seega saasteainete hetkeliste heitkoguste määramiseks on ühekordsel lõhkamisel eralduv saasteaninete kogus jagatud keskmistamise ajaga 1 tund. Saasteainete hetkeliste heitkoguste arvutustulemused on esitatud tabelis 4.7, kus on määratud ka sumaarne hetkeline heitkogus erinavate kaevetöödega seotud lõhkamiste samaaegsel tegemisel. 4  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Sumaarset hetkelist heitkogust (konservatiivne hinnang) on kasutatud saasteainete hajumise modelleerimisel. Tabel 4.7. Saasteainete hetkelised heitkogused välisõhku väljutamisel koondina erinevate kaevetööde kohta Saasteaine Läbindustööd Koristustööd Aherainetööd Kokku Mpi, Mpi, g/s Mpi, g/s Mpi, g/s g/s A B C D E= B+C+D CH4 0,0000 0,0000 0,0000 0,0001 CO 0,1528 0,5959 0,0242 0,7729 NH3 0,2971 0,0000 0,0471 0,3441 H2S 0,0063 0,0000 0,0010 0,0073 NO2 0,0006 0,1774 0,0001 0,1781 SO2 0,0229 0,1238 0,,0036 0,1503 CO2 3,4161 7,7191 0,5412 11,6765 5 VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt LISA 3. Uus-Kiviõli II kaevanduse maapealse tööstusterritooriumi plaan ja heiteallikad Allikas: Maaamet Heiteallikate tähistused: TS-2 – kaevanduse tuulutuse väljapuhke tuulutussurf KORRALDUS 26.09.2025 nr DM-111704-37 Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, veeseaduse § 191 lõike 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes Osaühing VKG Kaevandused taotlusele nr T-KL/1004847-03, Maavarade komisjoni 26.06.2025 protokollilisele otsusele nr 25-7 ning Kliimaministeeriumi 11.08.2025 kirjale nr 14-5/25/2853-4, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884) Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/333343 järgmiselt: 1.1.1. muuta vee erikasutuse tabelis V2 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“ veehaardest Rebu allmaapumpla maapealne väljund (POH0024126) lubatud veevõtuks 23 725 000 m3/a. 1.1.2. muuta vee erikasutuse tabelis V4. „Lubatud saasteainete kogused“ ja tabelis V7. „Väljalaskme seire nõuded“ asendades „Naftasaadused“ näitajaga „Naftasaadused (süsivesinikud C10–C40)“. 1.1.3. lisada vee erikasutuse tabelisse V16 "Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad" p-d 13.-20. põhjavee ja pinnaveekogude leevendusmeetmed. 1.1.4. Määrata kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks keemiatööstuse tooraine. 1.1.5. Uuendada maavara varu kogused Uus-Kiviõli II kaevanduse piires olevate plokkide jääkvaru alusel. 1.2. seada keskkonnaloale nr L.MK/333343 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.3 „Kõrvaltingimuste seadmine“ järgmiselt: 1.2.1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 1.2.2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 1.2.3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Kaasiksoo metsise elupaik KLO9102275, Kiikla metsise elupaik KLO9133448 ja Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 1.2.4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavale üksikobjektile Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 1.2.5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 1.2.6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 1.2.7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 1.2.8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib 2(27) kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 1.2.9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinid, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk OANDU97. 1.2.10. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 1.2.11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda ühe kuu jooksul ekspertiisi tegemisest. 1.2.12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori. 1.2.13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 3(27) 1.2.14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 1.2.15. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 1.2.16. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 1.2.17. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). 1.3. avalikustada Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, 30328 Ida-Viru maakond) esitas 12.12.2019 Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/333343 (edaspidi ka keskkonnaluba) muutmise taotluse Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.12.2019 numbriga 12-2/19/535, täiendavad materjalid 16.12.2019 numbriga 12-2/19/535-2, korrigeeritud taotlus 19.12.2019 numbriga 12-2/19/535-6). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse 16.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/535-8. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa muutmise taotluse vastavust maapõueseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 12.12.2019 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt (06.01.2020 kehtima hakanud riigilõivuseaduse redaktsioon). Menetluse käigus taotluse üleviimisel keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidid KOTKAS) korrigeeriti taotlust 28.09.2020 (KOTKAS 28.09.2020 numbriga DM-111704-1) ja 4(27) 11.12.2020 (KOTKAS 11.12.2020 numbriga DM-111704-4). Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet) kontrollisid taotlusi. Maa-ameti 08.01.2021 kirjaga nr 9-3/20/14736-4 anti teada, et KOTKAS infosüsteemi dokumendist DM-111704-4 keskkonnaloa muutmistaotlus T/KL-1006156 maapõue osas muudatusi ei taotleta, siis Maa-ametil MaaPS § 49 lõike 2 alusel arvamuse andmiseks sisulist alust ei ole. Seejuures andis Maa-amet seisuga 30.09.2020 olemasoleva Uus-Kiviõli II kaevandusega seotud varuplokkide jääkvaru kogused järgmiselt: 5 plokk – põlevkivi, passiivne tarbevaru: 97 tuh t, 6 plokk – põlevkivi, aktiivne tarbevaru: 9485,27 tuh t, 7 plokk – põlevkivi, aktiivne tarbevaru: 59 797,133 tuh t. Osaühing VKG Kaevandused omab Keskkonnaameti 07.08.2019 korralduse nr 1-3/19/1581 alusel keskkonnaluba nr L.MK/333343 kehtivusajaga 07.08.2019-10.07.2049. Osaühing VKG Kaevandused taotles: 1. Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/333343 vee eriosa (põhjaveevõtt rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m 3 ööpäevas ning maavara kaevandamisel eemaldatavat vee suublasse juhtimine) kandmist. 2. Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloaga lubatud põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5 miljonit tonni. 3. Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Taotluses oli õhu ja heitvee osas keskkonnaluba käsitletud järgmiselt: Taotluses ei muudetud keskkonnaloa 5. eriosa „Õhk“ andmeid. Osaliselt on taotluse õhu teema seotud maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr KMIN-055. Samuti ei taotleta keskkonnaloa heitvee juhtimiseks suublasse (edaspidi veeluba) nr L.VV/324788 andmete liitmist, kuna eelnimetatud loa andmed taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaloale nr KMIN-055. Taotletav mäeeraldis hõlmab Eesti põlevkivimaardla (registrikaart nr 11) Uus-Kiviõli uuringuvälja Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldist pindalaga 2076,056 ha. Tegemist on allmaakaevandamisega, mis mõjutab oluliselt põhjavett. Taotluse kohaselt tegevuse asukoht ja eeldatava mõjuala on Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond. Taotluse kohaselt on kaevandatud maavara kasutamise otstarve: Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaanded Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. 5(27) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 1 ja 2 alusel avaldas Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse esitamise kohta teate ajalehes Põhjarannik (avalikustamise teade esitatud Põhjarannikule 16.01.2020). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel avalikustas Keskkonnaamet 16.01.2020 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Keskkonnaamet saatis maapõueseaduse § 49 lõike 6 kohaselt taotluse 16.01.2020 kirjaga nr 12- 2/19/535-9 Alutaguse Vallavalitsusele, Lüganuse Vallavalitsusele ja Muinsuskaitseametile arvamuse saamiseks Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse kohta. Muinsuskaitseamet esitas oma seisukoha taotlusele 12.02.2020 kirjaga nr 1.1-7/127-1. Seisukohas toodi välja järgmist: Juhindudes Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 76 lg 3 ei ole Muinsuskaitseametil Uus- Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmisele vastuväiteid, kui on tagatud kinnismälestiste Kalmistu (9116, 9117, 9120, 9121), Kultusekivi (9118) ning Rauasulatuskoht ja asulakoht (9119) ja nende kaitsevööndite säilimine muutumatul kujul. Juhime tähelepanu, et MuKS § 31 sätestab, et kui mistahes paigas (ka väljaspool mälestist ja selle kaitsevööndit) avastatakse kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest ametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. Lüganuse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 27.02.2020 otsusega nr 241 ja nõustus Uus- Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusega märkusteta. Alutaguse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 30.04.2020 otsusega nr 256 ja nõustus tingimuslikult Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse jätkamisega. Tingimuslik nõusolek menetluste jätkamiseks kehtib ainult eeldusel, et Keskkonnaamet esitab Alutaguse Vallavolikogule arvamuse andmiseks uuesti keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 eelnõud ja korralduste eelnõud ning kaasab Alutaguse Vallavolikogu lubade edasisse menetlusse. Tuginedes maapõueseaduse § 49 lõikele 3 edastas Keskkonnaamet oma 03.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/88 arvamuse saamiseks Osaühing VKG Kaevandused esitatud Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldise kaevandamisloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeerium vastas Keskkonnaameti kirjale 06.04.2020 oma kirjaga nr 14-5/20/198- 6(27) 3. Kirjas märgiti järgmist: Keskkonnaministeeriumi arvates tuleb rakendada määruses nr 56 sätestatud nõuet kanda geoloogilisele läbilõikele katastriüksuste piirid, kuna see võimaldab maa omanikul saada infot tema katastriüksusel paikneva allmaakaevanduse kohta, sealhulgas saab infot selle sügavuse kohta ning seeläbi on kinnistu omanikul võimalik arvestada kinnistul planeeritavate tegevustega sh ehitamisega. Keskkonnaministeeriumil ei ole täiendavaid ettepanekuid Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse kohta. 2.3. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, Maapõueseaduse § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on allmaakaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnaamet saatis 28.01.2021 kirjaga nr DM-111704-6 KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel Osaühingule VKG Kaevandused, Alutaguse Vallavalitsusele, Lüganuse Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja Keskkonnaministeeriumile keskkonnamõju eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse tutvumiseks ning arvamuse andmiseks. Osaühing VKG Kaevandused saatis Keskkonnaametile 05.02.2021 kirja nr KA.01-06/24-1 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.02.2021 numbriga DM-111704-7), millega palus muuta otsuse punkti 4.3, mille kohaselt KMH menetlusi ei liideta. Osaühing VKG Kaevandused märkis, et Uus-Kiviõli kaevanduse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse arendamisel tehakse koostööd Enefit Power AS-iga, mistõttu on mõistlik KMH menetlused liita. Enefit Power AS palus 05.02.2021 kirjaga nr NJ-KKJ-1/102-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.02.2021 numbriga DM-111714-7) samuti menetlused liita. Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga ning otsuse punkti 4.3, tuginedes KeHJS § 11 lõikele 7. Muinsuskaitseamet saatis Keskkonnaametile 28.02.2021 kirja nr 1.1-7/127-3 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2021 numbriga DM-111704-9), millega andis teada, et nõustub KMH algamisega. Samas kirjas tõi Muinsuskaitseamet välja märkused, 7(27) millega tuleb KMH programmi koostamise käigus arvestada. Keskkonnaministeerium saatis Keskkonnaametile 01.03.2021 kirja nr 14-5/20/198-5 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2021 numbriga DM-111704- 10), milles toodud täiendustega arvestati KMH algatamise otsuses. Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusele 09.04.2021 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.04.2021 nr DM-111704-13). Otsuste kohaselt Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotlustele keskkonnamõju hindamine liideti. Seejuures Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele KMH algatati 09.04.2021 kirjaga nr DM-111714-13. Keskkonnaamet teavitas KMH algatamisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 12.04.2021 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-s 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi 09.04.2021 kirjaga nr DM-111714-13 ning 09.04.2021 kirjaga nr DM-111704-13. Keskkonnamõju hindamise algatamisel tugines Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, lõike 2 punktile 2, § 61 lõigetele 1 ja 5, § 8 lõigetele 1 ja 2, §-le 9, § 11 lõigetele 2, 2 2, 6, 7 ja 11, §-le 13, § 18 lõikele 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 16 lõikele 1, 2, Keskkonnaameti 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.1, Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 „Teabehalduse korra uues redaktsioonis kinnitamine“, Keskkonnaameti teabehalduse korra punkti 4.3 ning keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutlustele. Keskkonnaamet tunnistas 01.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-7 tingimuslikult nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus- Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm). Keskkonnaamet tunnistas programmi tingimuslikult nõuetele vastavaks, kuna KMH programmis puudusid ekspertgrupi liikmete nimed, kuid välja oli toodud, milliseid valdkondi ja millist mõju peab eksperdirühm KMH aruande etapis hindama. Peale arendaja poolt puuduolevate andmete (programmi lisa ekspertgrupi koosseisu kohta) esitamist 01.02.2023, luges Keskkonnaamet KMH programmi lõplikult nõuetele vastavaks 02.03.2023 kirjaga nr 6-3/22/8837-11. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teatati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 08.08.2022 ja menetlusosalisi teavitati 08.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-8. Kogu programmiga seotud menetlus on ära toodud programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses. Arendaja valis keskkonnamõju hindajaks Maves OÜ (registrikood: 10097377; aadress: Marja tn 4d, Tallinn, 10617) ning KMH juhteksperdiks Karl Kupitsa (KMH litsents nr KMH0105, kehtib kuni 07.10.2026). Arendaja esitas 31.05.2024 Keskkonnaametile KeHJS § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks 8(27) KMH aruande eelnõu. Keskkonnaamet kontrollis KeHJS § 201 lg 2 kohaselt KMH aruande vastavust KeHJS § 20 nõuetele ning edastas 18.06.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-3 KMH aruande asjaomastele asutustele (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Alutaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus) seisukoha andmiseks. Kliimaministeerium ei soovinud olla enam kaasatud KMH menetlusse, mistõttu Keskkonnaamet neile KMH aruannet seisukohavõtuks ei esitanud. KeHJS § 201 lg 1 ja § 15 1 lg- te 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Keskkonnaamet kujundas esitatud seisukohtade alusel oma seisukohad ja edastas need koos asjaomaste asutuste kirjadega arendajale KMH aruande täiendamiseks 31.07.2024 kirjaga 6- 3/24/1690-14. Samuti esitas Keskkonnaamet sama kirjaga omapoolsed märkused KMH aruandele, mille alusel palus aruannet täiendada. Seejuures Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 21.08.2024 esitatud seisukoht edastati arendajale 27.08.2024. KMH ekspert parandas ja täiendas KMH aruannet ning arendaja esitas selle koos vastustega esitatud märkustele 27.09.2024 KeHJS § 21 kohase avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaamet teavitas asjaomaseid asutusi (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Alutaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus) KMH aruande avalikustamisest ning avaliku arutelu toimumisest 16.10.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-21. Kirjas selgitas Keskkonnaamet, et seoses KeHJS muudatustega toimub KMH aruande avalikustamisega samaaegselt ka asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine, kuid arvestades haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 põhimõtet (varem tehtud etappe üle kordama ei hakata), siis Keskkonnaamet uuesti asjaomaste asutuste seisukohti üle ei küsi. Küll aga märkis Keskkonnaamet, et asjaomastel asutustel on võimalik esitada avalikustamise käigus oma arvamust, sh arendaja ja eksperdi antud vastuste kohta seisukohtade küsimise etapis esitatud märkustele. Aruande avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet teisi menetlusosalisi (KeHJS § 16 lg 3 nimetatud isikuid) 16.10.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-22. Lisaks teavitas Keskkonnaamet KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ajalehes „Põhjarannik“ eesti ja vene keeles (17.10.2024). KeHJS § 16 lg 2 p 3 kohased teated pandi arendaja poolt välja Lüganuse noortekeskuse ja külaplatsi (laulukaare) lähistel olevale teadete tahvlile, Püssi Coop poe juures olevale teade tahvlile, Kiviõli rahvamaja ja Maidla/Savala rahvamaja teadete tahvlile, Savala bussipeatuse teadete tahvlile, ning Rääsa ja Arvila bussipeatusesse. Samuti oli teade väljas Lüganuse vallamaja infostendil ja valla veebilehel ning Alutaguse valla Mäetaguse teenuskeskuse infostendil ja Alutaguse valla veebilehel. Ametlikes Teadaannetes avaldati teade 15.10.2024. 9(27) KMH aruandega oli võimalik tutvuda avalikul väljapanekul 18.10. – 18.11.2024 (k.a), kokku 32 päeva, mis vastab seaduses nõutule. KMH aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS KMH avalikustamise moodulis (https://kotkas.envir.ee). KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult kuni 18.11.2024 (k.a). Avaliku väljapaneku jooksul andis tagasisidet asjaomastest asutustest Alutaguse Vallavalitsus, valitsusvälistest organisatsioonidest edastasid ühise seisukoha Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ. Keskkonnaamet edastas avalikustamise jooksul esitatud arvamused kirjade laekumise järel koheselt e-postiga arendajale ja eksperdile. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha KMH aruande eelnõu kohta 18.11.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-27. KMH aruande avalik arutelu toimus 21.11.2024 kell 17:00 Kiviõli rahvamaja I korruse saalis ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams. Avalikul arutelul osales kohapeal protokolli kohaselt 19 inimest. Veebis osales 9. Keskkonnaamet kujundas esitatud arvamuste/ettepanekute alusel oma seisukoha ja edastas selle arendajale 06.12.2024 kirjaga nr 6-3/24/1690-30. Keskkonnaamet oli seisukohal, et esitatud arvamuste/ettepanekutega tuleb arvestada osaliselt ning aruannet täiendada. Arendaja esitas 20.12.2024 KMH aruande Keskkonnaametile KeHJS § 22 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Aruande materjalid sisaldasid ka vastuseid nii Keskkonnaameti kui ka kõikide teiste menetlusosaliste esitatud ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise kohta. Samuti saatis arendaja kooskõlas KeHJS § 21 lg 5 Eesti Keskkonnaühenduste Kojale/ Päästame Eesti Metsad MTÜ-le ja Alutaguse Vallavalitsusele (koopia Keskkonnaametile) vastused nende esitatud ettepanekutele/küsimustele KMH aruande kohta. Keskkonnaamet tunnistas Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks 22.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/1690-34. Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.01.2025. Kogu KMH aruandega seotud menetlus on ära toodud keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses. 2.4. Keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu koostamine ja avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet palus 18.03.2025 kirjaga nr DM-111704-17 Alutaguse Vallavalitsuse ja Lüganuse Vallavalitsuse arvamust Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa taotluse menetluses tähtajaga 18.02.2025 KeÜS § 43 lg 3 kohaselt, kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates (tähtaeg oli 18.02.2025). Keskkonnaamet teavitas, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud (18.04.2025), lahendab Keskkonnaamet tulenevalt HMS § 16 lõikest 2 kaevandamisloa taotluse arvamuseta. 10(27) Lüganuse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile kirja 21.03.2025, et Lüganuse Vald on tutvunud KMH aruandega ja ei soovi arvamust esitada (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KOTKAS 16.04.2025 numbriga DM-111704-18). Alutaguse Vallavalitsuselt ei saadud vastust Keskkonnaameti 18.03.2025 kirjale nr DM-111704- 17. Keskkonnaamet küsis keskkonnaloa eelnõu koostamise käigus Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse uuendamist 21.04.2025 kirjaga nr DM-111704- 19. Selgitades, et loa eelnõu koostamise käigus selgus vajadus uuendatud taotluse esitamiseks, kuna luba muudetakse vastavalt taotlusele. Praegu kehtiv taotlus esitati 11.12.2020, kuid käesolevaks hetkeks on muutunud seadusandlusest tulenevad nõuded taotlusele ning arvestada tuleb ka koostatud keskkonnamõju hindamise aruande tulemustega. Seejuures esitati täpsustuse vajadused jäätmete, vee, välisõhu ja maapõue taotluse eriosade kohta. Osaühing VKG Kaevandused esitas uuendatud taotluse (T-KL/1004847-3) Keskkonnaametile 28.05.2025 (KOTKAS 28.05.2025 nr DM-111704-20). Lisaks vastas Osaühing VKG Kaevandused Keskkonnaameti 21.04.2025 kirjale nr DM-111704-19 oma 29.05.2025 kirjaga nr KA.01-06/26-3 (KOTKAS 29.05.2025 nr DM-111704-21). Keskkonnaamet ja Eesti Geoloogiateenistus (maapõueseaduse § 49 lg 2 alusel riigi geoloogiaalane pädevus) kontrollisid taotlust. Eesti Geoloogiateenistus esitas oma arvamuse taotlusele 04.06.2025 kirjaga nr 13-1/25-892 (KOTKAS 04.06.2025 nr DM-111704-21), mida täpsustati ruumikuju failide osas 05.06.2025 KOTKAS registreeritud kirjaga nr DM-111704-22. Taotlusmaterjalidele tehti alljärgnevad märkused: 1. Loa taotluse vormil puudub kaevandamise keskmine aastamäär, seletuskirjas on aastamäär välja toodud. 2. Taotluselt puuduvad mäeeraldise ruumikuju üldlevinud GIS- või CAD-vormingus alatüüpi ruumiobjektina. (KOTKAS registreeritud kirjaga nr DM-111704-22 alusel vastavad nõuetele). 3. Loa taotluse vormil on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud sama, mis on kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks. 4. Seletuskirjas pole välja toodud kõiki mäeeraldisega kattuvaid külasid. Antud puudused on lahendatud. Taotlusel arvestati kaevanduse aastamääraks 5 000 tuh t. Ruumikuju failid olid taotlusele lisatud. Kaevandatud maa kasutamise otstarve eemaldati, kuna seda ei esitata allmaakaevanduste korral. Mäeeraldisega kattuvad külad on teada. Seisuga 31.03.2025 on Uus-Kiviõli II kaevanduse piires olevate plokkide jääkvaru järgmine: 5 plokk (põlevkivi) – 97 tuh t, 6 plokk (põlevkivi) – 9 485,27 tuh t, 7 plokk (põlevkivi) – 59 551,4486 tuh t. Lähtuvalt maapõueseaduse § 49 lõikele 7 esitas Keskkonnaamet Uus-Kiviõli II 11(27) keskkonnakaitseloa eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile 18.06.2025 (KOTKAS 18.06.2025 nr DM-111704-24). Maavarade komisjon soovitas 26.06.2025 protokollilise otsusega nr 25-7 nõustuda Osaühing VKG Kaevandused Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmisega ja kooskõlastada Keskkonnaameti korralduse eelnõu „Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu“. Protokoll on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris 02.07.2025, reg nr 7-2/25/2. Maapõueseaduse § 49 lõike 8 alusel esitas Keskkonnaamet Uus-Kiviõli II keskkonnakaitseloa eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile 11.07.2025 (KOTKAS 11.07.2025 nr 111704-26), kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Kliimaministeerium saatis Keskkonnaametile 11.08.2025 Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise eelnõu kooskõlastamise kirja nr 14-5/25/2853-4 (KOTKAS 12.08.2025 nr DM-111704-27). Vastavalt kirjale Kliimaministeerium kooskõlastas Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu. KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet 15.08.2025 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid 16.08.2025 ajalehes Põhjarannik ja teadet täpsustati 28.08.2025 ajalehes Põhjarannik. Eelnõu avalikustamise käigus esitati ettepanekuid ja arvamusi, mis on toodud käesoleva korralduse punktis 3.4. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Osaühingult VKG Kaevandused 15.08.2025 kirjaga nr DM-111704-28 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest. Osaühing VKG Kaevandused esitas omapoolsed arvamused eelnõu kohta 28.08.2025 kirjaga nr KA.01-06/26-6 (KOTKAS 28.08.2025 nr DM-111704-30). Täpsemalt on arvamused välja toodud käesoleva korralduse punktis 3.4. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 12(27) Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse Osaühing VKG Kaevandused Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevandus maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 vee erikasutuse tabelit V2, V4 ja V16. Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetakse Osaühing VKG Kaevandused Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevandus maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 kõrvaltingimusi. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1 Maavara kaevandamine MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5.peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse 16.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/535-9 Alutaguse Vallavalitsusele ja Lüganuse Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lüganuse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 27.02.2020 otsusega nr 241 ja nõustus Uus- Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusega märkusteta. Alutaguse Vallavolikogu esitas oma arvamuse 30.04.2020 otsusega nr 256 ja nõustus tingimuslikult Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse jätkamisega. Tingimuslik nõusolek menetluste jätkamiseks kehtib ainult eeldusel, et Keskkonnaamet esitab Alutaguse Vallavolikogule arvamuse andmiseks uuesti keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 eelnõud ja korralduste eelnõud ning kaasab Alutaguse Vallavolikogu lubade edasisse menetlusse. Keskkonnaamet viis läbi Keskkonnamõju hindamise KeHJS alusel vastavalt Korralduse asjaolu osa punktile 2.3. Lähtuvalt Keskkonnaameti poolt 22.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/1390-34 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandest (KOTKAS KMH nr KMH01521) täiendati keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlust. Taotluse järgi uuendatakse maavara varu 13(27) koguseid Uus-Kiviõli II kaevanduse piires olevate plokkide jääkvaru alusel. Samuti muudetakse kaevandatud maavara kasutamise otstarvet, milleks saab keemiatööstuse tooraine. Lisaks muudetakse loa kõrvaltingimusi viiakse need ajakohaseks ja täiendatakse neid vastavalt KMH aruandes toodud leevendusmeetmetele. Kõrvaltingimuste muutmise kaalutlus on toodud punktis 3.3. Kaevandamise sisukohalt tuleb eraldi välja tuua kehtiva kõrvaltingimuse nr 21 eemaldamine loalt. Kehtival loal on sõnastatud kõrvaltingimus järgnevalt: 21. Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni. Selle kõrvaltingimuse eemaldamine tähendab, et loal olev maavara aastane tootmismaht maksimaalselt 5 000 tuh t (ehk 5 miljonit tonni) ei ole enam tingimuslik. 3.2.2. Vee erikasutus Kehtiva Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 kohaselt on mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni. Osaühing VKG Kaevandused taotleb uueks kaevandamise maksimaalseks aastamääraks 5 miljonit tonni. Taotluse kohaselt on põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine vajalik selleks, et tagada mäeeraldise piires maavara võimalikult kiire ammendamine, vähendades seeläbi keskkonnamõju ajalist kestust ning tagades efektiivsemalt ettevõtete põlevkiviga varustamise. Osaühing VKG Kaevandused taotleb seoses põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamisega keskkonnaloa muutmist 23 725 000 m3/a kaevandusvee suublasse Ojamaa jõkke (VEE1068700) juhtimiseks. Kehtivas keskkonnaloas on lubatud kaevandusvee suublasse juhtimine koguses 18 118 000 m3/a. Keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmisega algatati KMH, mis tunnistati Keskkonnaameti poolt 22.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/1390-34 nõuetele vastavaks. KMH-s märgiti kokkuvõtvalt, et kavandatava tegevuse peamine veega seotud keskkonnamõju on põhjaveekihtide oluline dreenimine, mis võib põhjustada märgalade ja vooluveekogude, eelkõige jõgede, kuivamist. Mõju avaldub elupaikade kuivamises ja sellest tulenevas elurikkuse vähenemises. Prognoosimisel esineb määramatust, kuna piirkonnas on palju karsti ning veejuhtivuse andmed ei pruugi olla piisavalt täpsed. Mõjude hindamine põhineb konservatiivsel mudelil, mille täpsustamiseks kavandatakse põhjalik põhjaveeseirevõrgustik. Mudelit kalibreeritakse igal aastal seireandmete põhjal. Kui selgub, et mõju märgaladele või jõgedele on 14(27) ilmnemas, tuleb tegevus ajutiselt peatada või leida sobiv leevendusmeede. Purtse jõe kuivamise vältimiseks tuleb vajadusel suunata kaevandusvee väljapumpamine põhjapiirilt lõunapiirile. Põhjaveetaseme alanemine võib mõjutada ka piirkonna veetarbijate kaeve ja puurkaeve. Tarbijatele pakutakse kompensatsioonina sügavama puurkaevu rajamist või liitumist ühisveevärgiga ning hüvitatakse kaasnevad lisakulud. Hüdrogeoloogiline prognoos arvestab ka kliimamuutustega, eriti põuaperioodide sagenemisega. Kokkuvõttes saab mõju põhjaveele ja veekogudele leevendada üksnes pideva seire ja paindlike meetmetega. Pinnaveekogude leevendusmeetmed Võttes arvesse käesoleva korralduse lisas 1 ptk-s „Pinnaveekogud“ toodut lisab Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelisse V16 järgnevad leevendusmeetmed: Kaevandamise aegne tegevus Kaevandamise käigus tuleb tagada Purtse jõe säilimine vähemalt looduslähedases vooluhulgas. Kui iga-aastase hüdrogeoloogilise seire ja täpsustatud prognoosi alusel ilmneb, et kahe aasta jooksul võib kaevandamine hakata mõjutama Purtse jõe (kogum Purtse_1) vooluhulka, tuleb enne mõju avaldumist suunata kaevandusvesi ümber Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. Ümberjuhtimise võimaldamiseks tuleb varakult ette näha settebasseini ja veetõkete rajamine. Kaevandusvee juurdevool peab olema sellises koguses, et Ojamaa jõe suudmes vastaks jõe vooluhulk vähemalt aastaajale iseloomulikule keskmisele tasemele. Settebasseinid rajada nii, et vee temperatuur saaks enne suublasse juhtimist rohkem ühtlustuda välistemperatuuriga (nt teha kanalid käänulisemaks, mis teeb teekonna ja soojenemise aja pikemaks). Kaevanduse sulgemise aegne tegevus Kaevanduse täitumise ajal tuleb osa veest juhtida Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. Vee hulk peab olema selline, et kaevanduse põhjapiiril vastaks Purtse jõe vooluhulk aastaaja (talv, kevad, suvi, sügis) keskmisele. Pumpamise võib lõpetada siis, kui kaevandus on jõge mõjutavas piirkonnas täitunud. Kaevandamise järgse olukorra leevendamiseks Kaevanduse sulgemise projektis tuleb kaevandusse ette näha veetõkked, mis tagavad täitunud kaevanduses põhjaveetaseme astmelisuse. Veetõkete asukohad tuleb välja töötada hiljemalt sulgemisprojekti koosseisus, kui pikaajalise seire tulemusel on piirkondlikud hüdrogeoloogilised seaduspärad selgemad. Täpsemate prognooside koostamiseks tuleb koheselt alustada jõgede vooluhulkade seirega. Selleks tuleb rajada mõõtejaamad: o Purtse jõkke kaevanduse lõunapiirile, kusjuures mõõtejaam peab jääma kaevandusvee suublast ülesvoolu; o Purtse jõkke Ojamaa jõe suubumiskohast vahetult ülesvoolu; o Ojamaa jõkke kaevandusvee suublast vahetult ülesvoolu; o Purtse jõkke kaevanduse põhjapiiri ja Hirmuse jõe suubumiskoha vahele Määrata tuleb vooluhulkasid sagedusega iga 8 tunni tagant. Andmed koguda kaks korda aastas. Üleujutuste prognoosi korrata kümne aasta möödudes, kui on kogutud täiendavaid andmeid Purtse jõe voolhulkade kohta ja kui on lähenemas maksimaalse pumpamise aeg. Kui prognoos näeb ette majadega alal maapinna vee alla jäämist ja kaevanduse osa selles, peab 15(27)  kaevandaja majade lähiümbruse üleujutuse vastu insenertehnilise kindlustamise (tamm, teede tõstmine, maja ümbruse tõstmine, maja alumise osa isoleerimine vm) võtma enda kanda. Leevendusmeetmete täpsemad põhjendused on toodud KMH aruandes ja täpsemad seiretingimused kehtestatakse seirekavaga. Põhjavee leevendusmeetmed Muuta keskkonnaloas kõrvaltingimusi 9 ja 10 ning lisada need tabelisse V16 meetmetena järgmiselt: Alanduslehtri mõjualasse jäävad kaevud inventariseerida ning veetasemed võtta pidevseiresse. See tähendab, et lisaks juba läbi viidud inventuuridele kaevanduse alal, tuleb inventeerida ka need kaevud, mis jäävad põhjavee 1 m või enama alanduslehtri alasse. Inventeerida tuleb kõik juurdepääsetavad kaevud, sõltumata avatavast põhjaveekihist. Üle tuleb kontrollida ka kaevanduse alal vahepeal lisanduvad kaevud. Seiresse võib jätta kaevud, mis avavad Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse, Lasnamäe-Kunda ja Kvaternaari veekihid. Kaks korda aastas, augustis-septembris ja märtsis-aprillis tuleb mõõta kaevude veetasemeid. Juhul, kui vahepeal hüdrogeoloogilise mudeli täpsustamise tagajärjel eeldatav alanduslehtri ulatus väheneb, võib 1 m alanduslehtri joonest välja jäänud kaevud seirest välja jätta. Seirama ei pea ka kaeve, mis omanikuga kokkuleppel asendatakse sügavamate veekihtide kaevudega või ühisveevärgi veega. (Asendab endist kõrvaltingimust nr 9) Kui eeldatava mõju alal (alanduslehter 1 m või rohkem) on kaevu kasutamine kaevandustegevusest tulenevalt muutumas võimatuks (jääb kuivaks) või keeruliseks (vee kätte saamiseks peab omanik tegema lisakulutusi), tuleb kaevandajal organiseerida uus, veekvaliteedilt vähemalt samaväärne, püsiv veeallikas. Püsivaks veeallikaks on kas sügavamatesse veekihtidesse rajatud kaev või ühisveevärk. Omanikuga tuleb kokku leppida ka uue veeallika kasutamisega kaasnevate püsikulude (nt sügavamalt pumpamise energiakulu) katmise vajadus ja viis. (Asendab endist kõrvaltingimust nr 10) Lisada keskkonnaloa tabelisse V16 järgmine meede, mis aitab vähendada vee erikasutuse mõju: Šurfide rajamisel erinevad veekihid isoleerida. Lisaks keskkonnamõju hindamisel välja töötatud vajalikele leevendusmeetmetele on kaevandajad omalt poolt loetlenud meetmed, mida rakendatakse kaevandamisega kaasnevate mõjude vähendamiseks (KMH lisa 7). Keskkonnaloas naftasaaduste ainerühma määratluse täpsustus Keskkonnaloas nr L.MK/333343 on väljalaskmele Rebu veelase (kood IV011) määratud vormis V4. naftasaadustele piirväärtus ja vormis V7. naftasaaduste seire. Määruse nr 61 muutmise käigus täpsustati lisas 1 naftasaaduste ainerühma määratlust. Naftasaaduste piirväärtus kehtestati süsivesinike ahelate C10–C40 summale. Sarnaselt on naftasaaduste ainerühma piirväärtus kehtestatud süsivesinike ahelate C10–C40 summa alusel ka pinnaveele (alus: keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja 16(27) teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“) ja ka pinnases (keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”). Naftasaaduste ainerühma kuuluvate süsivesinike C10-C40 summa määratakse laboratoorselt gaasikromatograafilisel meetodil (EVS-EN ISO 9377-2 või samaväärne). Meetod sobib naftasaaduste sisalduse määramiseks pinna-, põhja-, joogi-, heit- ja reoveest ning on laborites kasutusel olevatest naftasaaduste analüüsimeetoditest kõige täpsem ja madalaima määramispiiriga (5µg/l). Lähtudes eelnevast ja võttes aluseks määruse nr 61 lisa 1 asendatakse keskkonnaloas vormides V4. ja V7. näitaja „Naftasaadused“ näitajaga „Naftasaadused (süsivesinikud C10–C40)“. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt antud akrediteerimistunnistuste kohaselt on süsivesinike C10-C40 analüüsimeetod EVS-EN ISO 9377-2 kasutusel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (sh mere-, pinna-, reo-, heit- ja sademevesi) ja aktsiaseltsi TALLINNA VESI (pinna-, reo-, heit- ja sademevesi) laborites. 3.2.3. Jäätmed Uus-Kiviõli II kaevanduses ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevandatav põlevkivi transporditakse Uus-Kiviõli II kaevandusest rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumile. Kaevandamisjäätmed tekivad peale rikastamist. Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleksis tekkivate jäätmete käitlemist reguleerib Keskkonnameti 08.03.2024 korraldusega nr DM-122008-27 antud keskkonnaluba nr L.JÄ/332750. 3.2.4. Välisõhk Välisõhu eriosa ei muutu võrreldes varasema versiooniga. Kehtival Uus-Kiviõli II keskkonnaloal nr L.MK/333343 on üks heiteallikas "Väljapuhke šurf TS2". Osaühing VKG Kaevandused selgitas oma 28.05.2025 kirjas nr KA.01-06/26-3 (KOTKAS nr DM-111704-21), et uute heiteallikate lisandumise puhul taotletakse eelnevalt Uus-Kiviõli II loa õhu osa muutmist vastavalt. Ettevõte ei soovi käesoleva menetluse raames Ojamaa kaevanduse välisõhu saasteloal nr L.ÕV/325263 olevaid heiteallikad kanda üle Uus- Kiviõli II keskkonnaloale nr L.MK/333343. Käesoleval ajal on menetluses ka Ojamaa kaevanduse loa nr KMIN-055 laiendus ja eriosade liitmine ning seoses loa KMIN-055 kehtivusega kuni 27.09.2029, lahendatakse tekkinud küsimus eraldiseisva menetluse käigus. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi 17(27) asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. Keskkonnaloale nr L.MK/333343 kõrvaltingimuste muudatused on välja toodud punktide kaupa alljärgnevalt. Kõikides punktides, kus on mainitud kaevandamisluba asendatakse see keskkonnaloaga, kuna antud luba ei käsitle vaid kaevandustegevust. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 1 uuendatakse ja antakse nõue, et seirekavasid tuleb uuendada vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva korralduse kehtima hakkamist. Uus sõnastus on alljärgnev: 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Kehtiva loa kõrvaltingimusest nr 2 eemaldatakse Rohukabja soole viide, kuna see ala on väljaspool loa mõju raadiust: 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. Kehtival loal olev kõrvaltingimust nr 3 uuendatakse vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande (KMH01521) peatükis 10 toodud Metsist puudutavatele leevendusmeetmetele. Lisaks on korrigeeritud metsise elupaikade nimesid ja EELIS numbreid seisuga 12.06.2025. Kiikla metsise elupaik KLO9133448 on alates 09.07.2024 elupaikade KLO9101737, KLO9120397 ja KLO9102273 alusel piiritletud uus elupaik. Koolma metsise elupaik KLO9133446 on alates 09.07.2024 elupaikade KLO9102276 ja KLO9123655 alusel piiritletud uus elupaik. Uus sõnastus on alljärgnev: 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Kaasiksoo metsise elupaik KLO9102275, Kiikla metsise elupaik KLO9133448 ja Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 18(27) 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 4 metsist puudutav osa eemaldatakse, kuna see on välja toodud kõrvaltingimuse 3 all. Samuti on eemaldatud viide üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810), mis ei asu käesoleva loa alal. Uus sõnastus on alljärgnev: 4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavale üksikobjektile Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 5 teine lause, mis käsitleb planeeritud tegevuse muutmist eemaldatakse, kuna töid saab teostada vaid esitatud arengu plaani alusel. 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 6 sõnastust täiendatakse. Lisatakse täpsustus kirjaliku kokkuleppe nõudena lõhketööde tegemiseks väljaspool tööpäevi. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 7 ei muuteta ja sõnastus jääb samaks: 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Kehtiva loa kõrvaltingimus 8 eemaldatakse, kuna tegemist on seadusandlustest tuleneva üldise müra leevendamise nõudega, mida tuleb täita ka ilma antud kõrvaltingimuseta. Kehtiva loa kõrvaltingimus 9 eemaldatakse. Kõrvaltingimus lisatakse loa tabelisse V16 meetmetena uues sõnastuses järgides 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud leevendusmeetmeid. 19(27) Kehtiva loa kõrvaltingimus 10 esimene lõik eemaldatakse lisatakse loa need tabelisse V16 meetmetena uues sõnastuses järgides 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud leevendusmeetmeid ja teine lõik esitatakse kõrvaltingimuses number 8 all järgnevalt: 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 11 numeratsiooni muutub. Samuti vaadati üle kitsendust põhjustatavete objektide asukohad ja nimed. Seejuures 110 kV elektriliin nr 08 sõnastati ümber üldisemalt elektriliinid ja uuendati geodeetilise märgi viide. Samuti täiendati maaparanduse maaparandussüsteemide infot ning lisati maaparandussüsteemi nimi ning ehitise kood. 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinid, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk OANDU97. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 12 täiendatakse taotleja ettepanekul. Lisatakse täpsustus kõrvaltingimuse esimesse lausesse, et vibratsiooni mõõtmist peab loa omanik teostama kohaliku omavalitsuse või elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel. Muudetakse andmete esitamise aega ja pikendatakse mõõtmistulemuse esitamist nädalalt kuule. Samuti täpsustatakse kordusmõõtmiste vajalikkuse perioodi. Sõnastuses lähtutakse loa omaniku ettepanekust, mis on toodud korralduse punktis 3.4. Samuti muutub kõrvaltingimuse numeratsiooni järgnevalt: 10. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde 20(27) mõjurite seiret tuleb teostada majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. Kehtiva loa kõrvaltingimus nr 13 (uue numbriga 11) muudetakse loa omaniku ettepanekust lähtuvalt, mis on toodud punktis 3.4. Muudatus pikendab perioodi, mille jooksul tuleb ekpertiisi akt üle anda. Uus kõrvaltingimus on sõnastatud järmiselt: 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda ühe kuu jooksul ekspertiisi tegemisest. Loa kõrvaltingimus nr 14 parandatakse ja märgitakse uue järjekorranumbriga - 12. Osaühing VKG Kaevandused ei planeeri rajada Aidu karjääri tootmisterritooriumile rikastusvabrikut ega jäätmehoidlat, mille pärast taotleti loa kõrvaltingimuse nr 14 muutmist järgmiselt: „Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori.“ Kõrvaltingimus Aidu karjääri osas tuli kehtival loal tuli veana 13.11.2024 korraldusega nr DM-128985-12. Käesoleva korraldusega muudetakse sõnastus tagasi nii nagu ta enne 13.11.2024 oli. Uus sõnastus on alljärgnev: 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 15 sõnastust ei muudeta, aga muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 16 uuendatakse kõrvaltingimus nr 14 all vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud leevendusmeetmetele. Uus sõnastus on alljärgnev: 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 17 ei ole enam ajakohane, kuna antud kõrvaltingimus käsitles tegevust enne kaevandustööde alustamist. Käesoleval ajal on juba kaevandamisega 21(27) alustatud. Seega see tingimus kustutakse. Kehtiva loa kõrvaltingimust nr 18 muudetakse taotleja ettepanekul. Ettepanek on halduskoormuse vähendamiseks ülevaateid esitada iga kuue kuu tagant asemel esitada iga aasta tagant (kord aastas). Samuti muutub numeratsiooni järgnevalt: 15. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. Kehtival loal olev kõrvaltingimus nr 19 ei ole enam ajakohane, kuna kõrvaltingimus käsitleb vana teemaplaneeringut ja viidatud KSH-s olevad teemad on käsitletud 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521). Seega see tingimus kustutakse. Kehtiva loa kõrvaltingimuse nr 20 sõnastust ei muudeta, aga muudetakse numeratsiooni järgnevalt: 16. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande (KMH01521) leevendusmeetmete järgi lisatakse alljärgnev kõrvaltingimus: 17. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). Keskkonnaloalt eemaldatakse 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande (KMH01521) analüüsi alusel kõrvaltingimus nr 21, mis piiras loa järgset maksimaalset aastamäära ja pani aastamäära sõltuma Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 kaevandamisest. KMH analüüsi põhjenduse võtab kokku KMH aruande peatükis 3.2 esitatud alljärgnev selgitus: Taotluste kohaselt on põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine vajalik selleks, et tagada mäeeraldise piires maavara võimalikult kiire ammendamine ning seeläbi vähendada keskkonnamõju ajalist kestust ning tagada efektiivsemalt ettevõtete põlevkiviga varustamine. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Maavarade komisjon soovitas 26.06.2025 protokollilise otsusega nr 25-7 nõustuda Osaühing VKG Kaevandused Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmisega ja kooskõlastada Keskkonnaameti korralduse eelnõu „Keskkonnaloa väljastamise korralduse 22(27) eelnõu“. Protokoll on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris 02.07.2025, reg nr 7-2/25/2. Kliimaministeerium saatis Keskkonnaametile 11.08.2025 Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise eelnõu kooskõlastamise kirja nr 14-5/25/2853-4 (KOTKAS 12.08.2025 nr DM-111704-27). Vastavalt kirjale Kliimaministeerium kooskõlastas Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu. Maa- ja Ruumiamet saatis Keskkonnaametile 27.08.2025 Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 andmise otsuse eelnõu kohta arvamuse avaldamise kirja nr 7- 1/25/12619-2 (KOTKAS 28.08.2025 nr DM-111704-29). Kirjas palutakse täiendada kõrvaltingimuse punkti 9 alljärgnevalt: Maa- ja Ruumiamet palub keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu punktis 1.2.9 ja keskkonnaloa eelnõu kõrvaltingimuste punktis 9 täiendada maaparandussüsteemide infot ning lisada maaparandussüsteemi nimi ning ehitise kood: vastavalt Rääsa (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) maaparandussüsteem ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) maaparandussüsteemi eesvool. Keskkonnaloale viidi antud täiendus sisse. Osaühing VKG Kaevandused saatis 28.08.2025 kirjaga nr KA.01-06/26-6 (KOTKAS 28.08.2025 nr DM-111704-30) omapoolsed arvamused loa eelnõu kohta tuues välja ettepanekud ja tähelepanekud järgmiselt: 1. tabelis V2 on veehaarde või puurkaevu grupi koodiks märgitud POH0024193, taotluses on kirjas PRK0071586; 2. tabelis V4 Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Suubla nimetus „Nimi teadmata“, taotluses oleme toonud välja, et tegemist on Rääsa-Maidla kraaviga; 3. tabelis A3 väljapuhke šurf TS2 on märgitud koordinaadid X: 6576006, Y: 675039, taotluses täpsustasime koordinaate: X: 6576006, Y:675042; 4. kõrvaltingimus nr 10: /.../ Eestis on vastava akrediteeringuga ainult 2 ettevõtet, millest üks teostab ettevõttesiseselt omaseiret ja teisel on 2 mõõteseadet. Kaevanduse kohal olevaid elamuid on palju ning vibratsiooni mõõtmist võib ette tulla enam, kui jõuab mõõtmisi reaalselt läbi viia. Vibratsiooni mõõtmise teostaja võiks olla kas akrediteeritud või kompetentsust tõendava tunnistusega (nt valdkondliku pädevuse või kvalifikatsiooni osas). Teeme ettepaneku keskkonnalubades olevate tingimuste sõnastuste ühtlustamiseks, kasutada olemasolevat ja praktiseeritavat, Estonia kaevanduse loa tingimuse sõnastust: „Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava 23(27) kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste tulemuste kätte saamisest. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.“ 5. kõrvaltingimus nr 11 kohaselt tuleb hoonete seisundi hindamise ekspertiisi aktid säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. Ekspertiiside tegemine ja aktide valmimine võib võtta enam aega, kui kaks nädalat. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: „Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kuu aja jooksul alates ekspertiisiaktide valmimisest.“ Keskkonnaamet kontrollis välja toodud märkusi nr 1-3 ja käsitles neid järgmiselt: 1. punkti juures välja toodud koodid ei käi sama teema kohta. Loal on toodud puuraugu grupi kood POH0024193 aga taotluses on viidatud konkreetse puurkaevu numbrile PRK0071586. 2. punkti osas kontrolliti kraavi ametlikku nimetust Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusel ja Nimeta kraav nimetati ümber vastavalt Metsavahi kraaviks. 3. punkti osas viidi koordinaadi täpsustus sisse vastavalt taotluse andmetele. Keskkonnaamet kaalus kõrvaltingimuste muutmise võimalikkus ja otsustas järgmiselt: Kõrvaltingimuse nr 10 muudatus on põhjendatud osas, mis see kattub Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 kõrvaltingimusega nr 5. Põhjendatud ei ole ühe kuu esitamise nõue peale mõõtmistulemuste kättesaamist. Sõnastus kättesaamine on problemaatiline, vaja on lähtuda mõõtmise teostamise ajast. Praegu on nõutud esitamine 2 nädala pärast mõõtmiste lõpetamist ja Estonia kaevanduse kõrvaltingimuses on antud aega 1 nädal. Kuna loa omanike mõõtmise võimalused on erinevad, tuleme vastu ja pikendame aega 1 kuu juurde, kuid aja arvestus algab mõõtmise lõpetamisest. Kõrvaltingimuse nr 11 muudatus ekspertiisi teostamiseks ja akti koostamiseks on põhjendatud, kuid ettepaneku sõnastuses võib venitada akti koostamist aja piiranguta ning vaid akti säilitamiseks üleandmine on ajastatud. See ei ole põhjendatud. Kõrvaltingimus jäetakse praegusse sõnastusse, kuid 2 nädala periood pikendatakse 1 kuu juurde. Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis 29.08.2025 kirjaga (KOTKAS 28.08.2025 nr DM- 111704-30) tähtaja pikendamise soovi. Kirjas sooviti pikendada keskkonnalubade nr L.MK/329491 ja nr L.MK/333343 andmise otsuse eelnõude kohta arvamuse avaldamise tähtaega kuni 12. septembrini ja tehti ettepanek korraldada asja arutamiseks avalik istung virtuaalselt või virtuaalset osalemist võimaldavas vormis. 24(27) Lisaks paluti täpsustada andmete allikat, mida on kasutatud Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste CO2 heitele hinnangu andmiseks. Keskkonnaamet pikendas vastamise tähtaega oma 29.08.2025 kirjaga nr DM-111704-32. Keskkonnaamet teavitas oma 09.09.2025 kirjaga nr DM-111704-33 Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõu avalik arutelu toimumisest Microsoft Teams'i keskkonnas 22.09.2025 algusega kell 13:00. Avaliku arutelu teade ilmus ka 11.09.2025 ajalehes „Põhjarannik“ . Keskkonnaõiguse Keskus SA saatis 12.09.2025 kirjaga (KOTKAS 28.08.2025 nr DM-111704- 30) Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ), MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) ja SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) seisukohad Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduslubade eelnõude kohta. Seisukohad olid toodud alljärgnevate punktide kaupa: 1. Põlevkivi kasutamisega jätkamine ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõttega ega kehtivate arengudokumentidega 2. Lubade muutmise korraldustes puuduvad kaevandusmahu suurendamise kaalutlused 3. Arvestamata on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju kliimale 3.1. Põlevkivi kaevandamine algsest loast suuremas mahus ei võimalda Eestil saavutada kliimaeesmärke 3.2. Hindamata on tegevuse kaudne ja kumulatiivne mõju kliimale 3.3. KMH aruandes puudub kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide, ennekõike 0- alternatiivi kliimamõju võrdlus 3.4. Muud puudujäägid kliimamõju hindamisel 4. Looduskeskkonnale avalduv mõju on hinnatud puudulikult ning ei ole välja töötatud toimivaid leevendavaid meetmeid 4.1. Kaevandamisloa muutmisel saaks Sirtsi ja Muraka soostiku linnustik veelgi enam kahjustatud 4.2. Metsise elupaikadele avalduvate mõjude hindamisel võib olla lähtutud ekslikest elupaigaandmetest 4.3. Rohukabja soole avalduvat mõju leevendavad meetmed on kehtivast loast põhjendamatult eemaldatud 4.4. Metsise elupaikade seisundi säilimiseks pole välja töötatud reaalseid mõju leevendavaid meetmeid 4.5. Sirtsi loodus- ja linnuala mõjude hindamisel pole samuti leevendavaid meetmeid välja töötatud ning osa liike on jäänud hindamisest välja 5. Leevendavate meetmete puudumisel on kaevandamise mõjuhindamine puudulik ja loa muutmine õigusvastane 6. Hinnatud ei ole koosmõju VKG BTT tegevusega 7. Hinnatud ei ole koosmõju teiste põlevkivikaevanduste ja kuivendussüsteemidega Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõu avaliku arutelu toimus 22.09.2025. Arutelu protokoll saadeti 25.09.2025 kirjaga nr DM-111704-35 loa taotlejatele kohalikele omavalitsustele ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Keskkonnaõiguse Keskus SA kontaktidele. Arutelul anti 25(27) ülevaade lubade menetluse käigust ja põhilistest loa muudatustest ning käsitleti keskkonnaloa eelnõu kohta laekunud märkuseid ja küsimusi. Keskkonnaamet vastas Keskkonnaõiguse Keskus SA kirjale 25.09.2025 vastuskirjaga nr DM- 111704-36. Vastuskirjas anti vastus kõikidele kirjas ülesse tõstetud punktidele. Seejuures lubati täpsustada kaevandusmahuga seotud muudatuse KMH aruande viidet ja selgitati Loa menetluse tagamaasid ning kõrvaltingimuse muutusi, mis oli kirjas toodud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 26(27) (allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK lisa - Lähteandmed 3. LHK lisa - Käitise asukohakaart 4. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan 5. LHK lisa - Arvutused 6. LHK lisa- Hajumiskaardid 7. Keskkonnakaitseloa taotlus 8. Mäeeraldise plaan 9. Geoloogilised läbilõiked Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Kliimaministeerium, Lüganuse Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kersti Ritsberg vanemspetsialist Maapõuebüroo Kairit Kriis vanemspetsialist Veeosakond 27(27)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/333343 Loa omaja Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused andmed Registrikood / Isikukood 10854884 Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevandus andmed Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 43801:001:0126 Territoriaalkood EHAK 6894 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Metsavahi kraav (VEE1068705). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 26.09.2025 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 10.07.2049 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rebu allmaapumpla maapealne väljund Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024126 Puurkaevu katastrinumber Puurkaevu L-EST97 koordinaadid Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2023 23 725 000 65 000 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse olmevesi (71586) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024193 Puurkaevu katastrinumber 71586 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576704, Y: 675610 Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_IdaV - Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaV) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2024 2050 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 2/16 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Kaevandusvee kogused arvutada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Veenäitude üle pidada arvestust igakuiselt. Vee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjaveetaset mõõta vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud seirekavas toodud tingimustele. Tulemused esitada üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. Üks kord kolme aasta jooksul tuleb mõõta veetaset olmevee puurkaevus usaldusväärse mõõtevahendiga stabiliseerunud veetaseme korral (staatiline veetase), näidates ära veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrguse. Selleks, et andmed oleksid hiljem kasutatavad ja võrreldavad, peab mõõtmisi tegema ühel ja samal ajal. Mõõtmistulemus tuleb fikseerida ning iga mõõtmistulemuse juurde tuleb täpselt kirjeldada: • mis ajal tulemus mõõdeti; • kuidas mõõdeti; • millega mõõdeti; • kui kaua aega on möödas viimasest pumpamisest. Veetaseme mõõtmise tulemused esitada veekasutuse aastaaruandes. Proovivõtunõuded Veeanalüüsid võtta põhjaveest töötavast olmevee puurkaevust, proovivõtukraanist (enne mahuteid ja veetöötlusseadmeid) vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtunõuetele. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Analüüsinõuded Proovid viia analüüsimiseks akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0024193 Uus-Kiviõli kaevanduse olmevee puurkaev X: 6576704, Y: 675610 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn pH (proovivõtul) Üks kord viie aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa Ühealuselised fenoolid Pestitsiidide summa Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Rebu veelase 3/16 Väljalaskme kood IV011 Reoveepuhasti nimetus Rebu settebassein Reoveepuhasti kood PUH0001624 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Ojamaa jõgi Suubla kood VEE1068700 Veekogumi nimetus Ojamaa Veekogumi kood 1068700_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6577410, Y: 675193 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2023 23 725 000 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2023 Kloriid (CL) Cl 2023 Magneesium (Mg2+) Mg 2023 Kaltsium (Ca2+) Ca 2023 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC DOC 2023 Nikkel (Ni) 7440-02-0 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 2023 Heljum HEL 40 2023 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2023 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2023 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2023 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 2023 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 1 C40) 2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH Väljalaskme jrk nr 2. 4/16  Väljalaskme nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Väljalaskme kood IV034 Reoveepuhasti nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Reoveepuhasti kood PUH0001667 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Metsavahi kraav Suubla kood VEE1085705 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6576496, Y: 675320 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 10 800 2 700 2 700 2 700 2 700 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Sulfaat (SO42-) SO4 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 0.108 0.108 0.108 0.108 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 0.405 0.405 0.405 0.405 2024 Heljum HEL 35 0.0945 0.0945 0.0945 0.0945 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Uus-Kiviõli kaevanduse RVP PUH0001667 Ajas keskmistatud - Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur 5/16 Täiendavad nõuded reostuskoormuse Määrata Uus-Kiviõli kaevanduse RVP reostuskoormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus määramiseks reoveepuhastite töös. Reostuskoormust määratakse siseneva reovee BHT7 alusel. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti nimi Seire liik tüüp koordinaadid kood Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise sagedus aeg Üksikproov Reovesi Enne Rebu settebasseini X: 6577047, Y: 675242 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Pärast Rebu settebasseini X: 6577410, Y: 675193 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti X: 6576522, Y: 675340 PUH0001667 Uus-Kiviõli kaevanduse Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas sissevool RVP Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti X: 6576496, Y: 675320 PUH0001667 Uus-Kiviõli kaevanduse Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas väljavool RVP Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Proovid võtta mõlemast punktist samal ajal. hindamiseks V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus 6/16 Rebu veelase IV011 X: 6577410, Y: 675193 Ojamaa 1068700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Magneesium (Mg2+) Nikkel (Ni) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Uus-Kiviõli kaevanduse RVP IV034 X: 6576496, Y: 675320 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg 7/16 Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi enne kaevandusvee X: 6577578, Y: 675145 Pinnaveeseire Heljum Üks kord jõgi väljalasku Kahealuselised fenoolid poolaastas Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi peale kaevandusvee X: 6577615, Y: 674992 Pinnaveeseire Heljum Üks kord jõgi väljalasku Kahealuselised fenoolid poolaastas Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane 8/16 V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike 1. Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi ohtliku aine ja prioriteetse ohtliku aine sisaldus ületada seadusandluses sätestatud avastamispiiri. Pidev ainete mõju suublale 2. Nõutav reoveepuhastusviis Kaevandusvesi - mehhaaniline. Pidev 3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Vajadusel olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. 4. Parima võimaliku tehnika Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada veereostust. Pidev kasutamine 5. Tööde teostamise tingimused ja 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. Pidev nõuded 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Uus-Kiviõli II kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui vee erikasutuse teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 6. Muud asjakohased meetmed Tagada olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Pidev 7. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada puurkaevude hooldusala nõuete täitmine ning puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. Pidev vajalikud meetmed 8. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Vastavalt kehtivale seadusandlusele. Pidev täitmiseks vajalikud meetmed 9. Nõutav reoveepuhastusviis Mehaaniline-bioloogiline. Pidev 10. Reoveesette käitluse ja kasutamise Reoveesette käitlemisel ja kasutamisel järgida seadusandluses sätestatud nõudeid. Pidev nõuded 11. Muud asjakohased meetmed Veetarbimise suurenemisel üle lubatu, on võimalik lubatava veevõtu suurendamine kuni puurkaevu tootlikkuseni. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas. Vajadusel 12. Muud asjakohased meetmed Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Vajadusel Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. 9/16 13. Meetmed, millega vähendatakse või 1. Alanduslehtri mõjualasse jäävad kaevud inventariseerida ning veetasemed võtta pidevseiresse. See tähendab, et lisaks juba läbi viidud inventuuridele kaevanduse alal, tuleb inventeerida ka need Pidev välditakse tegevuse mõju kaevud, mis jäävad põhjavee 1 m või enama alanduslehtri alasse. Inventeerida tuleb kõik juurdepääsetavad kaevud, sõltumata avatavast põhjaveekihist. Üle tuleb kontrollida ka kaevanduse alal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile vahepeal lisanduvad kaevud. Seiresse võib jätta kaevud, mis avavad Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse, Lasnamäe-Kunda ja Kvaternaari veekihid. Kaks korda aastas, augustis-septembris või isiku varale ja märtsis-aprillis tuleb mõõta kaevude veetasemeid. Juhul, kui vahepeal hüdrogeoloogilise mudeli täpsustamise tagajärjel eeldatav alanduslehtri ulatus väheneb, võib 1 m alanduslehtri joonest välja jäänud kaevud seirest välja jätta. Seirama ei pea ka kaeve, mis omanikuga kokkuleppel asendatakse sügavamate veekihtide kaevudega või ühisveevärgi veega. 2. Kui eeldatava mõju alal (alanduslehter 1 m või rohkem) on kaevu kasutamine kaevandustegevusest tulenevalt muutumas võimatuks (jääb kuivaks) või keeruliseks (vee kätte saamiseks peab omanik tegema lisakulutusi), tuleb kaevandajal organiseerida uus, veekvaliteedilt vähemalt samaväärne, püsiv veeallikas. Püsivaks veeallikaks on kas sügavamatesse veekihtidesse rajatud kaev või ühisveevärk. Omanikuga tuleb kokku leppida ka uue veeallika kasutamisega kaasnevate püsikulude (nt sügavamalt pumpamise energiakulu) katmise vajadus ja viis. 14. Vee erikasutusega kaasneva Šurfide rajamisel erinevad veekihid isoleerida. Pidev võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed 15. Meetmed, millega vähendatakse või Kaevandamise käigus tuleb tagada Purtse jõe säilimine vähemalt looduslähedases vooluhulgas. Kui iga-aastase hüdrogeoloogilise seire ja täpsustatud prognoosi alusel ilmneb, et kahe aasta jooksul Kaevandamise välditakse tegevuse mõju võib kaevandamine hakata mõjutama Purtse jõe (kogum Purtse_1) vooluhulka, tuleb enne mõju avaldumist suunata kaevandusvesi ümber Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile Ümberjuhtimise võimaldamiseks tuleb varakult ette näha settebasseini ja veetõkete rajamine. Kaevandusvee juurdevool peab olema sellises koguses, et Ojamaa jõe suudmes vastaks jõe vooluhulk või isiku varale vähemalt aastaajale iseloomulikule keskmisele tasemele. 16. Meetmed, millega vähendatakse või Settebasseinid rajada nii, et vee temperatuur saaks enne suublasse juhtimist rohkem ühtlustuda välistemperatuuriga (nt teha kanalid käänulisemaks, mis teeb teekonna ja soojenemise aja pikemaks). Kaevandamise välditakse tegevuse mõju ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 17. Meetmed, millega vähendatakse või Kaevanduse täitumise ajal tuleb osa veest juhtida Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. Vee hulk peab olema selline, et kaevanduse põhjapiiril vastaks Purtse jõe vooluhulk aastaaja (talv, Kaevanduse välditakse tegevuse mõju kevad, suvi, sügis) keskmisele. Pumpamise võib lõpetada siis, kui kaevandus on jõge mõjutavas piirkonnas täitunud. sulgemise ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 18. Meetmed, millega vähendatakse või Kaevanduse sulgemise projektis tuleb kaevandusse ette näha veetõkked, mis tagavad täitunud kaevanduses põhjaveetaseme astmelisuse. Veetõkete asukohad tuleb välja töötada hiljemalt Kaevandamise välditakse tegevuse mõju sulgemisprojekti koosseisus, kui pikaajalise seire tulemusel on piirkondlikud hüdrogeoloogilised seaduspärad selgemad. järgselt pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 19. Meetmed, millega vähendatakse või Täpsemate prognooside koostamiseks tuleb koheselt alustada jõgede vooluhulkade seirega. Selleks tuleb rajada mõõtejaamad: Kaevandamise välditakse tegevuse mõju o Purtse jõkke kaevanduse lõunapiirile, kusjuures mõõtejaam peab jääma kaevandusvee suublast ülesvoolu; ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile o Purtse jõkke Ojamaa jõe suubumiskohast vahetult ülesvoolu; või isiku varale o Ojamaa jõkke kaevandusvee suublast vahetult ülesvoolu; o Purtse jõkke kaevanduse põhjapiiri ja Hirmuse jõe suubumiskoha vahele Määrata tuleb vooluhulkasid sagedusega iga 8 tunni tagant. Andmed koguda kaks korda aastas. 20. Meetmed, millega vähendatakse või Üleujutuste prognoosi korrata kümne aasta möödudes, kui on kogutud täiendavaid andmeid Purtse jõe voolhulkade kohta ja kui on lähenemas maksimaalse pumpamise aeg. Kui prognoos näeb ette Kaevandamise välditakse tegevuse mõju majadega alal maapinna vee alla jäämist ja kaevanduse osa selles, peab kaevandaja majade lähiümbruse üleujutuse vastu insenertehnilise kindlustamise (tamm, teede tõstmine, maja ümbruse järgselt pinnaveekogumile,põhjaveekogumile tõstmine, maja alumise osa isoleerimine vm) võtma enda kanda. või isiku varale V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/16 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa 1. Vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonides üks kord kvartalis 2. loa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. andja nõudmisel; 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis 4. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1.-4. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 1. üks 1. Põhjaveetasemete seire tulemused esitada vastavalt loa tabelis V3 toodud nõuetele. kord aastas, 2. üks kord kvartalis, 3. kaks korda aastas, 4. üks kord 2. Väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud kvartalis nõuetele. 3. Suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. Settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. Muu vajalik informatsioon 1. Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. 1. Olukorra tekkimisel 2. Vajadusel esitada teave aastaaruandes 3. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal Meetme kavandamisel kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida planeeritakse rakendada reostuse vähendamiseks ja muudest vee erikasutust puudutavate ehitiste/seadmete rekonstrueerimisest, teavitada Keskkonnaametit. 6. Veehaarde seire tulemused Veehaarete seiret teostada vastavalt käesoleva keskkonnaloa tabelis V3 esitatule. Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Üks kord kolme aasta jooksul ja üks kord viie aasta jooksul. Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulis. 7. Heitvee arvestus Pidada puhastist suublasse juhitava heitvee hulga arvestust, kas arvutuslikult või/ja puurkaevu veearvestite alusel. Andmed Üks kord kvartalis esitada koos heitvee saastetasu arvestuse deklaratsiooniga. 8. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (heitveeanalüüsi aktid) tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis Üks kord kvartalis KOTKAS kohustuste moodulis. 9. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1.Reoveepuhasti reostuskoormust tuleb määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus Üks kord seitsme aasta jooksul reoveepuhasti töös. 2. Reoveepuhastite reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka vastavalt seadusandluse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel. 10. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus Teostada akrediteeritud labori poolt Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti väljalasust võetud heitvee üksikproovi analüüs 4 korda Üks kord kvartalis (mg/l) ja kogused (t) aastas reostusnäitajate: BHT7, heljum, KHT, pH, Püld, Nüld ja SO4 osas. 11. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või 1.Heitvee nõuetele vastavust jälgida ja hinnata vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. 1.Pidevalt 2. Olukorra tekkimisel reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud 2. Keskkonnaloa nõuetele mittevastavad analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult kvartali nõuetele saastetasu deklaratsiooni esitamisel. 12. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad 1.Esitada reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad veekasutuse 1.Kord aastas. 2. Üks kord seitsme aasta jooksul (näiteks reostuskoormus) aasta-aruandes. 2. Reostuskoormuse määramise andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine 11/16  Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 1 Käitise töötajate arv 513 Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf TS2 X: 6576006, Y: 675042 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 12/16 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 6.946 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 28.551 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 419.597 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 5.625 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2023 0.219 t 7664-41-7 Ammoniaak 2023 10.289 t 74-82-8 Metaan 2023 0.002 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Väljapuhke šurf TS2 (TS2) HEIT0011359 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.0001 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline Teostada heiteallikast TS2 saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed regulaarne eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (μg/m3) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmised peab teostama labor, kes tagab mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse ning kel on vajalike analüüside läbiviimiseks olemas meetodikate akrediteeringud. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 13/16 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 5 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 01.04.2025 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 01.04.2025 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 59 551.449 tuh t 01.04.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t 14/16 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 1 990.7844 0.982727 0130 Alutaguse vald 145 100 85.2725 0.017273 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Kaasiksoo metsise elupaik KLO9102275, Kiikla metsise elupaik KLO9133448 ja Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavale üksikobjektile Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinid, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk OANDU97. 15/16 10. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda ühe kuu jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori. 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 15. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 16. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 17. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus LHK lisa - Lähteandmed Lisa 1: Lahteandmed.pdf LHK lisa - Käitise asukohakaart Lisa 2: Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 3: Asukoht_ja_heiteallikad.pdf LHK lisa - Arvutused Lisa 4: Arvutused.pdf LHK lisa- Hajumiskaardid Lisa 5: Hajumiskaardid.pdf Keskkonnakaitseloa taotlus Lisa 6: Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1004847-3.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 7: U-K II (2025) Mäeeraldise plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 8: U-K II (2025) Geoloogilised läbilõiked.pdf 16/16  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Lisa 1. Lähteandmed Alljärgnevaid lähteandmeid avatava Uus-Kiviõli II kaevanduse kohta on kasutatud saasteaine heitkoguste arvutamisel. 1. Üldine iseloomustus Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumil. Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus- Kiviõli II tööstusala peamiseks rajatiseks on kaldšahtide plats koos vajalike hoonetega. Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Rajatakse kaevise ümberlaadimise punkt, kaevise transportimiseks kinnise konveieriga Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale edasiseks töötlemiseks. Kaevanduse tootlikkuseks on planeeritud kaevandatava kaevise mahu järgi 5,9 mln tonni aastas ja kaubapõlevkivi toodangu järgi 3,2 mln tonni aastas. Kaevevälja ettevalmistamine ja kaevandamine toimub vastavalt kamberkaevandamise viisile. Kamberkaevandamisel jäetakse põhilae hoidmiseks osa põlevkivist väljamata – need on kande- ja hoidetervikud. Lähilae toestamiseks kasutatakse ankurtoestikku. 2. Uus-Kiviõli II kaevanduses põlevkivi kaevandamise töörežiim. Tööpäevade arv aastas 312 (7-päevane töönädal) Vahetuse pikkus allmaatöölise jaoks (tundi) 8 Vahetuse pikkus pealmaatöölise jaoks (tundi) 8 Kaevise tootmise vahetuste arv1 3 Läbindustööd toimuvad kolmes vahetuses pikkusega (tundi) 8 1 kaevise laadimine ühes poolplokis ja ettevalmistustööd teises poolplokis toimuvad vaheldumisi. 3. Lõhkamistööd Kaevanduses tehakse lõhketöid põlevkivikihindi läbindus- ja koristustöödeel, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 1,15 kg/m3), koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge ( lõhkeaine erikulu kaevise kohta 0,9 kg/m3) ja aherainetöödel õhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 2,5 kg/m3). Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis ventilatsiooniõhuga väljutatakse välisõhku. 1  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt 4. Saasteainete eriheited lõhkamistöödel Saasteaine Saasteainete erikogus lõhkeaine massiühikukohta Senatel Powerfrag Subtek Charge q, g/kg Q, t/t q, g/kg Q, t/t CH4 0,0019 0,0000019 0,00016 0,00000016 CO 7,3901 0,0073901 11,0227 0,0110227 NH3 14,3691 0,0143691 0,00017 0,00000017 H2S 0,3043 0,0003043 0,00034 0,00000034 NO2 (NO ümberarvestatult NO2-ks) 0,0288204 0,0000288 3,2819997 0,003282 SO2 1,1096 0,0011096 2,289 0,002289 CO2 165,234 0,165234 142,7771 0,1427771 5. Kaevanduse tuulutus Kambriplokkide ja läbindusete tuulutamisel kasutatakse tagasisuunduvat õhu liikumise skeemi, kus värske õhk liigub kambriplokki mööda kogumisstrekki ja väljuv saastunud õhk lahkub külgstrekkide ja tuulutusšurfide kaudu. Tuulutusšufrid on kapitaalsed abikaeveõõned. Tuulutusšurfid jagunevad siseneva ja väljuva õhu šurfideks. Siseneva õhu šurfide kaudu siseneb kaevandusse värske õhk. Kaevandusest väljuva ja saastunud õhu maa peale juhtimiseks on väljuva õhu tuulutusšurfid. Kaevanduse täieliku tootmisvõimsuse saavutamise perioodil (ettevalmistamisel) on ette nähtud 2 tuulutusšurfi: 1. tuulutusšurf 1 – värske (sisenev) õhujuga (ei ole heiteallikas); 2. tuulutusšurf 2 – värske väljuv õhujuga (heiteallikas lõhkegaaside väljutamiseks). Väljapuhkešurfi maa-alusesse ventilaatorikambrisse paigaldatakse kuni 4 ventilaatorit tootlikkusega kokku 28 000 m³/min. Värske ja väljuva õhu kogused on ligilähedaselt võrdsed. Tuulutusšurfi ava rajatakse maapinnast kõrgemale ulatuva raudbetoonist suudmena. Suudme kõrgus sõltub šurfi otstarbest. Väljuva õhu šurfi suudme kõrgus on 2,7 m. 2  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt LISA 2. VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevandusala asukoha kaardid Allikas:Maa-amet Uus-Kiviõli II kaevevälja asukoha kaart Tähistused: - sissepuhke tuulutusšurfi asukoht - väljapuhke tuulutusšurfi asukoht - kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Allikas: Maa-amet Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa maapealse tööstusterritooriumi asukoha kaart ja naaberkinnistute sihtotstarbed (Mtm – maatulundusmaa; Mtm+Vm – maatulundusmaa+veekogude maa; Mtm+To – maatulundusmaa + tootmismaa; Ühisk+Vm – ühiskondlike hoonete maa + veekogude maa) Tähistused: - kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt LISA 3. Uus-Kiviõli II kaevanduse maapealse tööstusterritooriumi plaan ja heiteallikad Allikas: Maaamet Heiteallikate tähistused: TS-2 – kaevanduse tuulutuse väljapuhke tuulutussurf  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Lisa 4. Arvutused Alljärgnevalt on esitatud saasteainete heidete arvutuste kirjeldused ja tulemused põlevkivi allmaa kaevandamise lõhketöödel eralduvate saasteainete väljutamisel kaevanduse tuulutuse väljapuhkešurfi kaudu. 4.1. Lõhkamistööd Põlevkivi kaevandamisel allmaa läbindus- ja koristustöödel kasutatakse kihindite raimamisel puur-lõhketöid. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. VKG Kaevandused OÜ andmetel on lähtutud lõhkeaine koguse määramisel lõhatava kaevise aastasest mahust 5 900 000 t ehk 2950000 m3, millest läbindamisel lõhatava kaevise maht on 590638 m3, koristustöödel 2 344 646 m3 ja aherainetöödel 14716 m3. Läbindamisel kasutatava lõhkeaine Senatel Powerfrag erikulu on 1,15 kg/m3 lõhatava kaevise ja kohta ja lõhatava koristustöödel kasutatava lõhkeaine Subtek Charge erikulu on 0,9 kg/m3 lõhatava kaevise kohta. Nende andmete alusel on lõhkeainete planeeritud kulu (kaevise maht x lõhkeaine erikulu kaevise mahu kohta) järgmine: 1) Senatel Powerfrag – 716024 kg/a ja 2) Subtek Charge – 2110181 kg/a. Kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu on esitatud koondina tabelis 4.1. Tabel 4.1. Kaevise kaevandatavad summaarsed mahud ja lõhkeainete kulu Kaevise maht Lõhkeained Kaevise Senatel Erikulu, Subtek Erikulu, päritolu m3/a t/a Powerfrag, kg/a kg/m3 Charge, kg/a kg/m3 A B C D=BxE E F=BxG G Läbindustööd 590638 1181276 679234 1,15 Koristustööd 2344646 4689292 2110181 0,9 Aherainetööd 14716 29432 36790 2,5 Kokku 2950000 5900000 716024 2110181 Tabelis 4.1 on esitatud summaarsed kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu. Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta on esitatud tabelis 4.2. Arvutustes on lähtutud lõhkamiste arvust päevas einevatel kaevetöödel ning eeldusest, et samaaegselt toimub lõhkemine neljas läbindusees ja neljas kambris. Lõhkamistõid teostatakse 312. päeval aastas. Läbindus- ja koristustöödel on lõhatava kaevise maht ühekordsel lõhkamisel on seega vastavalt 64,72 m3 ja 216,26 m3. Aherainetöödel on ühekordelt lähatava kaevise maht 4,72 m3. Nende kaevise mahtude alusel on arvutatud tabelis 4.2 lõhkeaine kulud. Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis ventilatsiooniõhuga väljutatakse välisõhku tuulutusšurfi kaudu. Heiteallikana 1  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt käsitletakse käsitletakse käesolevas projektis kaevanduse avamisel Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatavat väljuva õhu tuulutusšurfi (tähistatud heiteallikana TS2). Tabel 4.2. Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta Kaevise maht ühekordse Lõhkamiste lõhkamise kohta arv päevas Lõhkeained Kaevise Senatel Erikulu, Subtek Erikulu, päritolu m3 Powerfrag, kg kg/m3 Charge, kg kg/m3 A B C D=BxE E F=BxG G Läbindustööd 64,72 117 74,43 1,15 Koristustööd 216,26 139 194,63 0,9 Aherainetööd 4,72 10 11,79 2,5 Kokku 285,69 86 195 Lõhkamistöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat, mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud kogumikus [ 13, 14 ]. Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100), kus: k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0; Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t; Ag – lõhkeaine kulu, t; Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt märjad puuraugud); η –leevendusmeetmete efektiivsus. Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega: M = Q x Ag, t/a. Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1. 2  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Allmaa lõhkamistöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes. Saasteainete heitkoguste arvutustulemused on tabelites 4.1 ja 4.2 esitatud andmete alusel toodud tabelites 4.3, 4.4 ja 4.5 ning koondina tabelis 4.6. Tabel 4.3. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel läbindustöödel Saasteaine Lõhkeaine Saasteaine Ühekordne lõhkamine kogus Saasteaine heitkogus M, Lõhkeaine kogus Saasteaine Ag, kg/a erikogus Q,t/t t/a Agin, kg/a heitkogus Min, g A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel) G=DxFx1000 CH4 679234 0,0000019 0,00129 74,428 0,141 CO 0,0073901 5,01960 550,033 NH3 0,0143691 9,75998 1069,469 H2S 0,0003043 0,20669 22,649 NO2 0,0000288 0,01958 2,145 SO2 0,0011096 0,75368 82,586 CO2 0,1652340 112,23250 12298,104 Tabel 4.4. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Subtek Charge kasutamisel koristustöödel Saasteaine Lõhkeaine Saasteaine Ühekordne lõhkamine kogus Saasteaine heitkogus M, Lõhkeaine kogus Saasteaine Ag, kg/a erikogus Q,t/t t/a Agin, kg/a heitkogus Min, g A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000 CH4 2110181 0,0000002 0,00034 194,630 0,031 CO 0,0110227 23,25990 2145,351 NH3 0,0000002 0,00036 0,033 H2S 0,0000003 0,00072 0,066 NO2 0,0032820 6,92561 638,776 SO2 0,0022890 4,83021 445,509 CO2 0,1427771 301,28558 27788,746 3  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Tabel 4.5. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel aherainetöödel Saasteaine Lõhkeaine Saasteaine Ühekordne lõhkamine kogus Saasteaine heitkogus M, Lõhkeaine kogus Saasteaine Ag, kg/a erikogus Q,t/t t/a Agin, kg/a heitkogus Min, g A B (tabel 4.1) C (tabel) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000 CH4 36790 0,0000019 0,00007 11,792 0,022 CO 0,0073901 0,27188 87,142 NH3 0,0143691 0,52864 169,436 H2S 0,0003043 0,01120 3,588 NO2 0,0000288 0,00106 0,340 SO2 0,0011096 0,04082 13,084 CO2 0,1652340 6,07896 1948,384 Tabel 4.6. Saasteainete heitkogused koondina erinevate kaevetööde kohta Läbindustööd Koristustööd Aherainetööd Saaste Ühekordne Ühekordne Ühekordne -aine lõhkamine Aastane lõhkamine Aastane lõhkamine Aastane Min, g M, t/a Min, g M, t/a Min, g M, t/a Kokku M, t/a CH4 0,141 0,00129 0,031 0,00034 0,022 0,00007 0,002 CO 550,033 5,01960 2145,351 23,25990 87,142 0,27188 28,551 NH3 1069,469 9,75998 0,033 0,00036 169,436 0,52864 10,289 H2S 22,649 0,20669 0,066 0,00072 3,588 0,01120 0,219 NO2 2,145 0,01958 638,776 6,92561 0,340 0,00106 6,946 SO2 82,586 0,75368 445,509 4,83021 13,084 0,04082 5,625 CO2 12298,104 112,23250 27788,746 301,28558 1948,384 6,07896 419,597 Allmaa lõhkamistöödel välisõhku väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused sõltuvad paljudest teguritest, nt kasutatavatest lõhkeainetest, lõhatava kaevise omadustest, lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfidest, väljuva õhu tuulutusšurfi jõudvate lõhkamisgaaside kogustest, lõhkamistööde perioodilisest iseloomust. Lõhkamistöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel, mille alusel määratakse tekkivate saasteainete heitkogused ühekordsel lõhkamisel (vt tabel 4.6). Saasteainete hetkelisi heitkoguseid on seega võimalik määrata ligikaudselt hinnanguliste hajumisarvutuste teostamiseks. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund. Seega saasteainete hetkeliste heitkoguste määramiseks on ühekordsel lõhkamisel eralduv saasteaninete kogus jagatud keskmistamise ajaga 1 tund. Saasteainete hetkeliste heitkoguste arvutustulemused on esitatud tabelis 4.7, kus on määratud ka sumaarne hetkeline heitkogus erinavate kaevetöödega seotud lõhkamiste samaaegsel tegemisel. 4  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Sumaarset hetkelist heitkogust (konservatiivne hinnang) on kasutatud saasteainete hajumise modelleerimisel. Tabel 4.7. Saasteainete hetkelised heitkogused välisõhku väljutamisel koondina erinevate kaevetööde kohta Saasteaine Läbindustööd Koristustööd Aherainetööd Kokku Mpi, Mpi, g/s Mpi, g/s Mpi, g/s g/s A B C D E= B+C+D CH4 0,0000 0,0000 0,0000 0,0001 CO 0,1528 0,5959 0,0242 0,7729 NH3 0,2971 0,0000 0,0471 0,3441 H2S 0,0063 0,0000 0,0010 0,0073 NO2 0,0006 0,1774 0,0001 0,1781 SO2 0,0229 0,1238 0,,0036 0,1503 CO2 3,4161 7,7191 0,5412 11,6765 5  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt LISA 5. Saasteainete hajumiskaardid. Uus-Kiviõli II kaevanduse kaevandusala asukoha kaardid Joonis L5.1. Ammoniaagi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 260,220 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPV1=500 g/m3 (kriitiline tase)  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Joonis L5.2. Ammoniaagi hajumise aastakeskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 1,43 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPVa=8 g/m3 (kriitiline tase)  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Joonis L5.3. Vääveldioksiidi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 223,98 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPV1=350 g/m3  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Joonis L5.4. Vääveldioksiidi hajumise 24-tunni keskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 40,99 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPV24=125 g/m3  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1004847-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/333343 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused Kontaktisik Merilin Keerme Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu VKG Kaevandused OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr L.MK/333343 Uus-Kiviõli II mäeeraldisel põlevkivi kaevandamiseks. Käesolevaga esitab ettevõte täiendatud keskkonnaloa taotluse vastavalt Keskkonnaameti 21.04.2025 kirjas nr DM-111704-19 toodud ettepanekutele. VKGK taotleb antud menetluse raames Uus-Kiviõli II keskkonnaloa nr L.MK/333343 kaevandamise aastamäära muutmist 5 miljonile tonnile ja kõrvaltingimuse nr 21 eemaldamist loast. Parandustaotluse selgitus Olulisemad muudatused: - põlevkivi varu numbrid 2025.a.I kv seisuga; - kaevandusest väljapumbatavaid veekogused vastavalt KMH aruande lisas olevale EGT uuringule (65 tuh m3/ööpäevas, aastas 23,7 mln m3; kehtivas loas 18 mln m3/a), - seletuskiri uuendatud; - graafilised lisad uuendatud; - ülejäänud taotluse osad on Kotkases oleva loa nr L.MK/333343 viimase versiooni eksport ja imporditud antud taotluse vormidesse. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Põlevkivi allmaakaevanduses tehakse läbindus- ja koristustöid, rajatakse veekraavid, veekogurid, põhjendus šurfid jne. Läbindus- ja aherainetöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. Lõhkamistööde käigus väljutatakse kaevanduse ventilatsiooniõhuga (tuulutusega) läbi šurfide välisõhku saasteaineid. Kaevandustegevusega kaasneb veevõtt põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamine ja settebasseinis puhastamise järgselt ümberjuhtimine suublasse. Kaevis transporditakse rikastamiseks konveieriga VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusterritooriumile. Selline lahendus hoiab ära Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumile kaevise töötlemise, toodangu ümberlaadimise, aheraine ladustamise, lubjakivitäitematerjali tootmise ja muu kaasneva taristu rajamisega kaasneva keskkonnamõju. Olmevee puurkaevust pumbatav vesi (kuni 30 m3 ööpäevas) teenindab Uus-Kiviõli kaevanduse rajatavat olmehoonet ja reoveepuhasti puhastab olmehoones tulevat reovett ning puhastatud heitvesi juhitakse suublasse. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on keemiatööstuse tooraineks põlevkivi kaevandamine. Tegevusega kaasneda võivate Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale rajatavad tuulutusšurfid põhjustavad teatud müra ja keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, õhusaastet, mis ei ulatu olulisel määral asukohale lähimate elamuteni (u 500 m kaugusel). tolm jne) kirjeldus Kaevanduse tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Olmeveepuurkaevu ja reoveepuhasti kasutamisega olulisi keskkonnahäiringuid ei esine. Põlevkivi kaevandamisega kaasneb põhjavee alanduslehtri teke ning võib kaasneda müra ja vibratsioon. Kõigi võimalike keskkonnahäiringute mõju on hinnatud ning leevendavaid meetmeid ja seirekohustusi on kirjeldatud Uus-Kiviõli kaevanduse seirekavas, KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes. Käitis/tegevuskoht Nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 6894 Katastritunnus(ed) 43801:001:0126 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576761, Y: 675308 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE1068705). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 10.07.2049 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 0442 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 3/31 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 4/31 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Kaevandustegevus hõlmab veevõttu põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamist ja heitvee (kaevandusvee) peale settebasseinis puhastamist ümberjuhtimist Ojamaa jõe kaudu Purtse jõkke. Veekõrvaldussüsteem ei läbi looduskaitse- ja muinsuskaitselisi alasid. Uus-Kiviõli II kaevandus asub Purtse jõe valgalal, maastikuliselt Viru lavamaa ulatuslike paetasandike piirkonnas. Uus-Kiviõli II kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna Kvaternaari, Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinnareljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate Kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist ürgoruga külgnevates tootmisüksustes. Kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas. Tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldist ala, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste. Eesti Geoloogiakeskuse poolt viidi 2009. a läbi uuring „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“, mida täiendati 2014. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt teostatud tööga "Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud". Lähtuvalt hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole. 5/31 Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Pinnavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta - 1068700_1 (Ojamaa): koondseisund halb - 1068200_2 (Purtse_2): koondseisund halb Põhjavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): - O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7): koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - O-Ca Virumaa põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea - O Ida-Viru põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2vr Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2gd Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea Kavandatav tegevus mõjutab eelkõige O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit (7), mille halvale koguselisele ja keemilisele seisundile on veemajanduskavaga seatud VRD art 4.5 erand, mis lubab hea seisundi mitte saavutamist. 2015. a viidi läbi põhjavee keemiline seire Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjon). 2022. aastal viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi uue veehaarete revisjoni geograafilis-füüsikaliste andmete uuendamiseks. Põhjavee ja pinnavee tasemete ja pinnavee keemia seiret teostatakse vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduste seirekavadele. Seniste revisjonide, mõõtmiste ja analüüside tulemused on leitavad taotluse vee eriosa lisadokumentidena ning on esitatud ka Keskkonnaametile. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: notar_AL_110322_141624.asice dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kaevandusest vee väljapumpamiseks (vee erikasutuseks) rajatakse kaevanduskäikudesse pumbajaam, kust kaevandusvesi juhitakse puhastamiseks Rebu settebasseini. Maa-alune pumbajaam, koosneb sukelpumpadest ning torustikust, mida mööda liigub kaevandusvesi maapinnal asuvasse settebasseini. Maa all asuvad vee kogumisbasseinid, kust vesi pumbatakse välja sukelpumpade abil. Kasutatakse kuni viit sukelpumpa, igaüks tootlikkusega 900 m3/h. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest. Settebasseini eesmärk on puhastada kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normatiividele. Settebassein setitab vees sisalduva heljumi. Settebasseinist juhitakse vesi peale puhastust Ojamaa jõkke. Uus-Kiviõli kaevanduse varustamiseks olmeveega on rajatud puurkaev. Kavandatav planeeritav veevõtt kuni 30 m3/ööpäevas, inimeste arv orienteeruvalt kuni 600 inimest. Reoveepuhasti reostuskoormuse moodustavad rajatav olmehoone pesu -ja hügieeniruume kasutavad töötajad. Uus-Kiviõli kaevanduse olmereovesi (wc ja dušširuumi vesi) kogutakse kokku eraldi kanalisatsioonitorustikuga. Kanaliseeritud reovesi juhitakse bioloogilisse reoveepuhastisse. Reoveepuhasti puhastusprotsess on ette nähtud koosnema järgenvatest peamistest komponentidest: • Mehhaaniline puhastus; • Reoveepumpla; • Ühtlustus-ja settemahuti koos õhktõstuk pumbaga; • bioloogiline puhastus koos aeratsiooni ja dekanteerimise süsteemiga; • Vooluhulga mõõdukaev ja proovivõtukaev. Puhastatud heitvesi juhitakse seejärel suublasse, Rääsa-Maidla kraavi, mille kaudu jõuab heitvesi esmalt Ojamaa ja seejärel Purtse jõkke. 6/31  Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega Lisa 2: joonis_1._REBU_puurimispaevik_NR._2378.doc seotud kavandatava ehitise projekt Lisa 3: PP_001_UUs_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice Lisa 4: 2378_PP_v02_Uuskivioli.asice Lisa 5: LaborPluss._REBU.xls Lisa 6: Analyysitunnistus_6_057_23.asice Lisa 7: joonis2._2378_Teostusjoonis_2378.pdf Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis Veekogusse juhtimine Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis Pinnasesse immutamine Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 8: UUS_KIVIOLI_LOPPARUANNE_EEK_2015__veehaarete_revisjon_.pdf Lisa 9: Uus_Kivioli_aruanne_09.2022.asice Lisa 10: 2023_U_K_kaevandusala_veeseire_aruanne.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimi Rebu allmaapumpla maapealne väljund Veehaarde kood POH0024126 Puurkaevu katastrinumber 52953 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576356, Y: 674979 Põhjaveekiht Ordoviitsium (O) Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veevõtuseadmete iseloomustus Kasutatakse kuni viit sukelpumpa DN 400, igaüks tootlikkusega 900 m3/h. 7/31 Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 11: 20052024_ANALUUSIAKT_VI24002036__Reovesi_UK.pdf Toimub võetava vee töötlemine Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kaevandusvesi setitatakse enne suublasse juhtimist settebasseinis, puhastamaks heljumist. Täpsemalt on kirjas Rebu settebasseini projektis. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Lisa 12: SB_projekt.zip Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 23 725 000 65 000 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 23 725 000 Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 13: Pohjaveevaru_uuringu_aruanne_puudub.docx Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimi Uus-Kiviõli kaevanduse olmevee puurkaev Veehaarde kood PRK0071586 Puurkaevu katastrinumber 71586 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576704, Y: 675610 Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogum Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta Puurkaev avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum vesikonnas Pakerordi-Tiskre veekihi. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib kogu piirkonna ulatuses ning selle moodustab alamordoviitsiumi Pakerordi lademe ja alamkambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud peeneteraline liivakivi. Vettandvate kivimite paksus on keskmiselt 20 m. Veekompleksi veeandvus on küllalt stabiilne. Põhjavesi on mage, mineraalsusega kuni 0,59 g/dm3, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi. Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koondseisund: halb. Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah Joogivee kasutamine või tootmine Jah Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev hakkab olema aastaringselt kasutatav Veevõtuseadmete iseloomustus Analoogne pump, nagu on Ojamaa kaevanduse puurkaevus Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti 8/31 Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Paigaldatakse veearvesti, mis mõõdab veekoguseid. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 14: LaborPluss._REBU.xls Toimub võetava vee töötlemine Ei Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Veevõtt 2024 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 10 800 Põhjaveevaru uuringu aruanne Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis Põhjavee ümberjuhtimine Ordoviitsium (O) 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 4 529 500 23 725 000 65 000 Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kaevandusest välja pumbatava ja suublasse ärajuhitava kaevandusvee koguse määramiseks kasutatakse arvutusmeetodit. Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kuna suublasse juhitakse ära sama palju vett, kui pumbatud, siis pärast settebasseini täitumist ärajuhitava vee koguseks on väljapumbatava vee kogus. Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus 3732 X: 6580488, Y: 670308 Veetase 8h 3733 X: 6580490, Y: 670306 Veetase 8h 52953 X: 6576364, Y: 675009 Veetase 8h 3734 X: 6578799, Y: 668591 Veetase 8h 3735 X: 6578791, Y: 668591 Veetase 8h 4002 X: 6571935, Y: 673904 Veetase 8h 4025 X: 6571938, Y: 673908 Veetase 8h 4026 X: 6571938, Y: 673901 Veetase 8h 19667 X: 6577139, Y: 670133 Veetase 8h 5893 X: 6574518, Y: 671782 Veetase 8h Seireplaan Lisa 15: OU_VKG_Kaevandused_Uus_Kivioli_II_kaevanduse_seirekava.pdf 9/31 Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või Põlevkivi kaevandades alandatakse põhjaveetaset Keila-Kukruse veekihis allapoole tootsat kihindit. Prognoosmudelile tuginedes alandatakse ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise põhjaveetaset mäeeraldiste kirdeosas (Uus-Kiviõli II kaevandus) ~18 meetrit ning edelaosas (Uus-Kiviõli kaevandus) ~40 m. Põhjavee juurdevool kirjeldus kaevandusse toimub kaevandusvee pideva väljapumpamise ja veetaseme alandamise tingimustes. Prognoosmudeli alusel ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole ning ulatudes Oandu veepideme alla. Seoses põhjavee taseme alandusega, muutub ka põhjavee keemiline koostis. Alanduslehtrite piirkonnas ei ole täheldatud põhjavee keemilise koostise suuri muutusi, kuid kaevandusse jõudev hapnikurikas vesi reageerib karbonaatkivimites esineva püriidiga, mille tulemusena tekib sulfaatiderikas kaevandusvesi. Pärast mäetööde ja vee väljapumpamise lõpetamist hüdrogeoloogiline režiim kaevandatud aladel muutub oluliselt. Suletud kaevanduste järelmõju esialgsete uuringute tulemused näitavad, et põhjavee alanenud tase taastub juba mõne aastaga. Kaevandused ja kaevanduskäigud täituvad veega ja põhjavee alanduslehter (depressioonilehter) kaob. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise - Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes – mis tähendab topelt setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse meetmete kirjeldus vähendamiseks. - Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge betoneeritud kanaliks. - Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. - Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete rakendamist. - Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui põhjaveetaset alandama hakatakse. - Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel - mõju leevendamiseks Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida. 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Rebu veelase Reoveepuhasti kood IV011 Väljalaskme nimi Rebu settebassein Väljalaskme kood PUH0001624 Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6577410, Y: 675193 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2025 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 23 725 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 10/31 Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Ühealuselised fenoolid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kahealuselised fenoolid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 BHT7 Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 KHT Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kaltsium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Magneesium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 pH Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Naftasaadused Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Sulfaat Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldfosfor Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldlämmastik Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kloriid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Nikkel (Ni) Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimi Ojamaa jõgi Suubla kood VEE1068700 Pinnaveekogumi nimi Ojamaa Pinnaveekogumi kood 1068700_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Koondseisund 2022: kesine Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 11/31 Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577578, Y: 675145 Heljum Üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Üksikproov X: 6577615, Y: 674992 Heljum Üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Reoveepuhasti jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Reoveepuhasti kood PUH0001667 Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Ei Põhjendus, kui kasutusluba puudub Pole veel ehitatud Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 16: Uus_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice 12/31 Reoveepuhasti reoveekogumisala Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides Olmehoone - 250 Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2024 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Automaatne vooluhulga mõõtur Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis Reostuskoormus Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused Reoveesete Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 50 Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Puhastusseadmete ekspluatatsiooni käigus tekkiv sete on kavas anda üle vastavat luba omavale reovee- või jäätmekäitlusfirmale. Setteproovide tulemused Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus % Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Kogumiskaevude kirjeldus Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline-bioloogiline Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 17: Uus_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice Seadme tüüp Reoveepuhastina plaanitakse kasutada maa-alustes plastmahutites paiknevat tehase valmistatud ehk nn kompaktpuhastit. Täpne seadme tüüp selgub hanke tulemusena. Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 25 Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 25 Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 250 Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 250 Reovee järelpuhastus Olmereovee puhastamiseks on planeeritud biopuhasti, mis koosneb eelsetititest/septikutest, pumplast, ja bioloogilisest puhastusest. Puhastatud heitvesi juhitakse suublasse, Rääsa-Maidla kraavi. 13/31  Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus​protsessi projektikohane Puhastus​protsessi tegelik Puhastus​protsessi projektikohane Puhastus​protsessi tegelik puhastusaste % puhastusaste % puhastusvõimsus mg/l puhastusvõimsus mg/l Biokeemiline - - 40 40 hapnikutarve (BHT7) Keemiline hapnikutarve - - 150 150 (KHT) Heljum - - 35 35 Üldlämmastik (Nüld) - - 65 65 Üldfosfor (Püld) - - 2 2 Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6576522, Y: 675340 reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6576496, Y: 675320 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad 14/31 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​mõõt, Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​tuur, SNAP kood Lisategevuse kood kaardil koordinaadid m kõrgus, m m/s °C SNAP HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf X: 6576006, Y: 5.20 2.70 14.80 15 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi TS2 675042 allmaakaevandamine 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 1 Käitise töötajate arv 513 Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed 15/31 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Nomine Consult OÜ Registrikood/isikukood 14232790 Postiaadress Akadeemia tee 21/4, Tallinn 12618 Telefon 5127266 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Kasutatud kirjandus: 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016). – RT I, 03.06.2020, 2. 2. Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005). – RT I, 10.07.2020, 49. 3. Tööstusheite seadus (vastu võetud 24.04.2013). - RT I, 15.03.2019, 19. 4. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 86: Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid. – RT I, 08.03.2019, 6. 5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 75: Õhukvaliteedi piir– ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. – RTI, 06.03.2019, 12. 6. Keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59. Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. – RTI, 22.03.2019, 9. 7. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019.a. määrus nr. 56: Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. – RTI, 25.10.2019, 1. 8. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a. määrus nr. 67: Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heite künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. – RT I, 14.12.2017, 10. 9. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 81: Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. – RTI, 29.12.2016, 51. 10. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 84: Õhukvaliteedi hindamise kord. – RTI, 08.12.2017, 7. 11. Keskkonnaministri 04. märtsi 2002. a. määrus nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. – RTI, 29.12.2020, 47. 12. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. – Akukon Eesti OÜ, 2022. 13. Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу загрязняюших веществ расличными производствами. - Ленинград, Гидрометеоиздат, 1986. 14. Методическое пособие по расчету от неорганизованных источников в промышленности строительных материалов. – Новороссийск, ЗАО „НИПИОТСРОМ“, 2000. 15. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas. – EKUK, Tallinn, 2016. 16. OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse LHK projekt. Töö nr 248-18-VKGK/27-18.- Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, juuli 2018. Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähteandmed VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II põlevkivi kaevanduse keskkonnaloa välisõhu osa (LHK projekti) koostamiseks (põlevkivi andmed kaevandamise töörežiim, kasutatavate lõhkeainete erikulu, eralduvate lõhkegaaside kogused ja lõhketööde režiim, tuulutusšurfide parameetrid ja asukoht, kaevanduse tuulutusrežiim jt andmed) pärinevad VKG Kaevandused OÜ-lt. Lähteandmete kirjeldused on esitatud eraldi failina (LISA 1. Lahteandmed). Lähteandmete failid Lisa 18: LISA_1._Lahteandmed.pdf 16/31 Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumil. Uus-Kiviõli II kaeveväli piirneb lõunasuunal Oandu uuringuväljaga ning idapiiri läheduses asub Ojamaa põlevkivikaevandus. Muudes suundades jääb kaeveväli Uus-Kiviõli uuringuvälja alasse. Uus-Kiviõli II kaevevälja pindala on umbes 2076 hektarit. Uus- Kiviõli II kaevevälja asukoht on näidatud eraldi failis (LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart). Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus-Kiviõli II tööstusalale on planeeritud rajada ka kaldšahtide plats (vt LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart). Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Tööstusalale rajatakse ka tuulutusšurfid värske õhu juhtimiseks kaevandusse ja saastunud õhu kaevandusest välja viimiseks (vt LISA 3. Asukoht ja heiteallikad). Väljapuhke tuulutusšurfi (tähistatud heiteallikana TS2) planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda. Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 19: LISA_2._Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 20: LISA_3._Asukoht_ja_heiteallikad.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusala paikneb tasasel maa-alal. Maapinna absoluutsed kõrgused kaldšahtide ja tuulutusšurfide piirkonnas jäävad tehnogeensed objektid vahemikku 47-51 m. Maapinna absoluutsete kõrguste erinevus Uus-Kiviõli II tööstusalal 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafiliste objektide ei mõju saasteainete hajumisele saasteainete hajumise modelleerimisel ei ole vajalik arvesse võtta. Ilmastikutingimuste iseloomustus VKG Uus-Kiviõli II kaevanduse territooriumi asukoha klimaatilisi tingimusi iseloomustavad (Jõhvi meteoroloogiajaama asukoha järgi) järgmised näitajad Riigi Ilmateenistuse andmetel 1991 – 2020 kohta järgmised näitajad. Keskmised näitajad Jõhvi MJ andmetel: Kuu Temp, °C Sademed, mm Tuule kiirus, m/s Niiskus, % Jaanuar -4,6 45 4,4 90 Veebruar -5,2 34 4,2 88 Märts -1,7 36 4,0 80 Aprill 4,5 34 3,7 72 Mai 10,3 50 3,4 68 Juuni 14,6 84 3,1 73 Juuli 17,4 77 2,9 76 August 15,9 93 2,9 80 17/31  August 15,9 93 2,9 80 September 11,2 67 3,3 84 Oktoober 5,5 84 3,8 87 November 0,6 64 4,3 90 Detsember -2,5 49 4,6 91 Aasta 5,5 717 3,7 82 Aasta keskmine õhutemperatuur on olnud 5,5°C. Kõrgeima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud juuli (17,4°C) ja madalaima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud veebruar ( -5,2°C). Sademete keskmine kogus on aastas olnud 717 mm. Sademetevaesemad kuud on olnud veebruar ja märts (34 mm), suurima sademete kogusega kuu on olnud august (93 mm). Tuule keskmised kiirused: Aasta keskmine: 3,7 m/s Väikseim kuu keskmine (juuli, august): 2,9 m/s Suurim kuu keskmine (detsember): 4,6 m/s. Tuulte keskmine esinemissagedus Jõhvi MJ 2018-2020 aasta andmetel on esitatud alljärgneval joonisel. Jooniselt selgub, et valdavateks tuuleteks on edela- ja lõunakaarte tuuled esinemissagedusega umbes 36%. 18/31  Eesti Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaama 2018-2020. aasta vaatlusandmetel koostatud tuulte roos Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim vaatlusjaam ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpoolmärgitud meteoroloogiliste näitajate kohta. Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on uueks paikseks heiteallikaks kaevanduse tuulutuse väljapuhke ventilatsiooni šurf, millest väljutatavad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus saasteainete heitkogused on määratud arvutusliku metoodika alusel. 19/31 Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal väljutatakse välisõhku lõhketöödel tekkivaid saasteaineid kaevanduse tuulutuse väljapuhke surfi kaudu. Lõhketöödel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine Lõhketöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat, mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud kogumikus [ 13, 14 ]. Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100), kus: k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0; Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t; Ag – lõhkeaine kulu, t; Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt märjad puuraugud); η – leevendusmeetmete efektiivsus. Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega: M = Q x Ag, t/a. Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1. Lõhkeaine kulu saadakse, kui korrutada lõhatava kaevise koguse (m3) lõhkeaine erikuluga (kg/m3). Lõhkeaine kulud määrtakse eraldi erinevate kaevetööde (läbindus- , koristus- ja aherainetööd) korral, kuna kasutatakse erinevaid lõhkeaineid ja ka erinevas koguses. Allmaa lõhketöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes. Lõhketöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel. Kaevise kogus ühekordsel lõhkamisel määratakse järgmiselt (m3): kaevise aastane kogus kaevetöö kohta (m3)x lõhkamiskohtade arv samaaegsel lõhkamisel (esi, kamber) : lõhketööde päevade arv aastas : lõhkamiste arv ööpäevas. Lõhkamine toimub samaaegselt maksimaalselt neljas läbindusees ja neljas kambris 312 päeva aastas ning lõhkamiste arv ööpäevas on läbindus- ja koristustöödel vastavalt 117 ja 139. Saasteainete heitkoguste määramise metoodikat kasutades määratakse saasteainete heitkogused ühe lõhkamise kohta grammides. Seejärel määratakse hetkeline heitkogus, jagades ühekordse heitkoguse keskmistamise ajaga. Lõhkamisel tekib lõhkegaaside pilv, kus tekkinud saasteainete kontsentratsioonid on kohe lõhkamise järgselt maksimaalsed ja vähenevad pilve liikumisel väljapuhkešurfi suunas. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund. Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud lisa 4 tabelites. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Arvutuskäigud ja -kirjeldused saasteainete heitkoguste määramiseks on esitatud lisafailis (LISA 4. Arvutused). arvutusmetoodikat 20/31  Manused Lisa 21: LISA_4._Arvutused.pdf 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Väljapuhke šurf TS2 (TS2) - HEIT0011359 Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 70 Juuli 10 August 70 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 21/31 Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 22/31 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus M väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg TS2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.15 g/s 1 tund 350 µg/m³ 223.98 0.64 24 tundi 125 µg/m³ 40.99 0.328 TS2 10102-44- Lämmastikdioksiid 0.178 g/s 1 tund 200 µg/m³ 40.06 0.20 0 1 aasta 40 µg/m³ 1.166 0.029 TS2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.773 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 2 922.094 0.292 TS2 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.007 g/s 1 tund 8 µg/m³ 1.43 0.179 TS2 7664-41-7 Ammoniaak 0.344 g/s 1 tund 500 µg/m³ 260.22 0.52 1 aasta 8 µg/m³ 2.513 0.314 Koosmõju kirjeldus Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale on planeeritud üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses 500 m raadiuses analoogsed saasteaineid väljutavad kasutuses olevad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi kaevandusala lähiümbruse õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Kaevanduse nimetatud heiteallikast väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS1 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Saasteainete arvutuslikke sisaldusi (kontsentratsioone) tuulutusšurfist väljuvas õhus võrreldi EKUKi poolt (2021) Ojamaa kaevanduses teostatud vastavate mõõtmistulemustega. Mõõdetud kontsentratsioonid on üldjuhul kuni 2 korda väiksemad arvutuslikest kontsentratsioonidest. Märgatavad erinevused arvutuslike ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel esinevad ammoniaagi puhul. Samal ajal võib NH3 kontsentratsioon šurfist väljuvas õhus muutuda väga laiades piirides, olenevalt teostatavatest lõhkamistöödest ja kasutatavast lõhkeainest. Ammoniaagi eriheide on suhteliselt kõrge läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel. Ammoniaagi puhul toimub tõenäoliselt ka neeldumine märgades kaevanduskäikudes, (mis vähendavad ammoniaagi heitkogust), mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Ammoniaagi võimalikku neeldumist kaevanduskäikudes ja ka kaevandusvees ei ole ammoniaagi heitkoguste määramisel arvesse võetud. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire 23/31 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) Väljapuhkešurf TS2 Saasteaine 1 kord 3 aasta jooksul 7446-09-5 Vääveldioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 630-08-0 Süsinikmonooksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 7783-06-4 Vesiniksulfiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 7664-41-7 Ammoniaak Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 74-82-8 Metaan Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Uus-Kiviõli II kaevanduse tootmistegevusega seoses võib tekitada lõhnahäiring eelkõige vesiniksulfiidi ja ammoniaagi esinemine lõhkegaasides ja nende väljutamisel välisõhku väljapuhkešurfi kaudu. Lõhnahäiringu hinnangu andmisel on lähtutud nimetatud lõhnaainete kirjanduses toodud lõhnaläve andmetest, võrreldes neid saasteainete hajumise modelleerimisel saadud õhukvaliteedi tasemetega väljapuhkešurfi lähiümbruses. Uus-Kiviõli II kaevandusest väljutatavate nimetatud saasteainete lõhnaläved on järgnevad [15]: • vesiniksulfiid 0,2-2,0 µg/m3; • ammoniaak 3750-37500 µg/m3. Andmed ammoniaagi lõhnaläve kohta jäävad keskmiselt üsna suurde vahemikku, mis on 3750–37500 μg/m3. Tundlikumad inimesed võivad õhus ammoniaagi lõhna tunda ka juba 300 μg/m3 õhukvaliteedi taseme juures. Hajumisarvutuste põhjal on ammoniaagi õhukvaliteedi maksimaalne arvutuslik tase tuulutusšurfi lähiümbruses ~260 µg/m3. Sellisel juhul ei ole ammoniaagi hajumisega seonduv lõhnahäiring üldjuhul tajutav. Vesiniksulfiidi hajumisel väljapuhkešurfist võib mõningatel juhtudel väljapuhkešurfi läheduses olla perioodiliselt ja lühiajaliselt tajutav nõrk lõhnahäring, kuna arvutuslik maksimaalne kontsentratsioon 1,43 µg/m3 asub H2S-ile teadaolevalt hinnatud lõhnalävi piirkonnas (0,2–2,0 µg/m3). Kuna šurf asub asutusest eemal, siis on see ebaoluline, lähim eluhoone asub umbes 500 m kaugusel. Eelnevalt tulenevalt ei ole oodata, et kaevanduse tegevus üldjuhul lõhnahäiringut põhjustab. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Ei ole asjalohane. korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Heiteallikatest väljutatavate saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi hajumisarvutusprogrammid difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod ja selle tarkvara versiooni Breeze AerMod 8.0. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016.a. määrus nr. 84 [10]. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m. 24/31  Arvutamiseks valitud meteoaasta 2018-2020 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on ettevõtte asukohale lähim vaatlusjaam (registreeritakse kõiki hajumisarvutusteks vajalikke meteoroloogilisi näitajaid) ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpool kirjeldatud meteoroloogiliste näitajate kohta. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Meteoroloogilised andmed pärinevad Riigi Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim meteoroloogiajaam. Viide meteroloogilise mudeli andmetele Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud meteoroloogilised andmed on töödeltud hajumisarvutustes kasutamiseks sobivasse formaati tarkvara AetMet 7 abil Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Topograafilisi sisendandmeid (pinnareljeefi andmeid) ei ole saasteainete hajumise mudelleerimisel kasutatud. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemete arvutuslikul määramisel ei ole seireandmed) käesolevas projektis arvestatud ümbruse foonilist saastenivood, kuna teadaolevalt vastavad seireandmed puuduvad. Vastavalt keskkonnaministri määrustele 23.10.2019, nr 56 [7], ja 27.12.2016, nr 84 [10] on LHK projekti koostamisel hajumisarvutuse piirkonnaks valitud piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast või ka piirkond, mille raadius on käitise kõrgeima heiteallika kõrguse 50-kordne kõrgus (2,7 x 50 = 135 m). KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei paikne käitise heiteallikast TS2 500 m kauguses teisi heiteallikaid, mis väljutaksid käitisega samu saasteaineid. Lähimad töös olevad heiteallikad, mis väljutavad sarnaseid saasteaineid asuvad kaugemal kui 5 km. Koosmõju teiste käitiste heiteallikatega ei ole seega modelleeritud. Fooniline õhukvaliteedi tase on seega loetud mudelarvutustes kõigi saasteainete puhul nulliks. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on tööstusalale planeeritud üks uus heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika pärast heiteallika töölerakendamist lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad töötavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutused hajumiskaartide koostamisega teostati saasteainete osas, mille arvutuslik aastane heitkogus ületas 1 kg ning millistele on teada kehtiv õhukvaliteedi taseme piirväärtus. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 [5] kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Hajumiskaardid on esitatud ainult nende saasteainete puhul, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest. Saasteainete hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad piirväärtused [5]. Ammoniaagi hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad kriitilised tasemed. Saasteainete hajumisel Uus-Kiviõli II kaevanduse ainsast planeeritud heiteallikast TS2 ei ületa õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi kriitilisi tasemeid. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, mis on suuremad kui 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtustest (vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Nimetatud saasteainete hajumise kohta on koostatud hajumiskaardid, mis on esitatud eraldi failina (LISA 5. Hajumiskaardid). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Manused Lisa 22: LISA_5._Hajumiskaardid.pdf 25/31 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikast ehk väljapuhke tuulutusšurfist väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel tuulutusšurfist (heiteallikast TS2) õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Tuulutusšurfist umbes 500 m kaugusel asuva üksikelamu maa-alal ei ületa maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase 0,05 ÕPV. Seega väljapuhke tuulutusšurf on lokaalse mõjuga heiteallikas. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Põlevkivi allmaa kaevandamisel on põhilised välismüra allikateks kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfid, kaevise töötlemiskompleks (rikastusvabrik, alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse killustiku tootmine ja muud tegevused), transpordimüra. Müra ja vibratsiooni häiringuid võivad põhjustada ka allmaa lõhketööd, valdavalt lõhketööde kohta epitsentri piirkonnas. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalalt transporditakse kaevis konveiertranspordiga naabruses oleva Ojamaa kaevanduse tööstusalale järeltöötlemiseks. Seega Rääsa tööstusala peamisteks välismüra allikateks jäävad kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurf, kaevise Ojamaa tööstusalale töötlemiseks transportimise pealt kaetud konveier ja kaevandust teenindav transport. Rääsa tööstusala kaldšahtide maa-ala kaevanduse sisenemise kohale ehitatakse hoone, millest võimalik müra väljapoole oluliselt ei levi. Rääsa tööstusala mürataset on hinnatud naabruses asuva Ojamaa põlevkivikaevanduse ja selle tööstusala analoogia põhjal. Ojamaa põlvkivikaevanduse müra ja vibratsiooni on hinnatud Akukon Eesti OÜ poolt aastal 2022 läbi viidud uuringus [12]. Uuringu tulemuste põhjal müratase väljapuhke šurfide ja konveierite läheduses (ehk müraallikate läheduses) jääb vahemikku 80-95 dB. Väljapuhke šurfist umbes 250 kaugusel võib müratase ulatuda kuni 30 dB. Uus-Kiviõli II kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfi planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda, mis on Sauli kinnistul asuv elamu. Seega hinnanguliselt ei ole oodata kaevanduse tootmistegevusest tingitud olulise mürahäiringu teket ja müra normtasemete ületamisi Rääsa tööstusala lähiümbruses olevate elamute juures. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal on üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2), mis mõjutab lähiümbruse õhukvaliteeti. Kuna nimetatud tekitamises suurim heiteallika lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteedile suurima mõjuga heiteallikaks. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta on esitatud taotluse vormidel 5.5 ja 5.6. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine ette näha kehtestatud piirväärtusi ületavat lõhnahäiringu või müra teket. esinemise vähendamise meetmete kohta Lõhkamistööde puhul muutub hetkeline heitkogus (g/s) ajaliselt pidevalt, olenedes tuulutusõhu kogusest ja lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfist, millisest lõhkamisgaasid koos tuulutusõhuga välisõhku väljutatakse. Seega on vormil 5.5 esitatud hetkelised heitkogused lõhkamistöödelt informatiivse iseloomuga. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikul meetodil vastavalt tegevusandmetele. Lõhkamistöödel müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks eralduvate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikult vastavalt tarbitud lõhkeaine kogustele. Saasteainete heitkoguste arvutamist teostatakse kvartalite kaupa keskkonnatasude kvartaliaruannete koostamiseks. Uus-Kiviõli II kaevanduse väljapuhkešurfist välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimistulemuste kohaselt saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa lubatud piirväärtusi. Välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimisel on kasutatud saasteainete hinnangulisi hetkelisi heitkoguseid, kuna need on lähteandmete muutliku iseloomu ja muude kõrvalmõjude tõttu arvutuslikult raskesti määratavad. Seetõttu tuleb pidada vajalikuks lõhkamistöödelt tulenevate saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhkamistööde teostamise ajal lõhkamistöödele lähimast tuulutusšurfist. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral erakorraliste abinõude rakendamine saasteainete heite vähendamiseks pole vajalik kaevanduse ilmastikutingimuste esinemise korral töötamisel tavapärasel töörežiimil. 26/31  Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Uus-Kiviõli kaeveväljal kaevanduse tööga kaasneva keskkonnamõju hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine“, Kobras AS, Tartu, 2010. Selles töös on antud sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige hinnang keskkonna erinevatele komponentidele – pinna- ja põhjaveele, atmosfäärile, maastikule, taimestikule, loomastikule sotsiaal-majanduslikule välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnale jt. Samuti on kirjeldatud kaevanduse tegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute leevendusmeetmeid. keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Kaevanduse logistikataristu keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“, OÜ Alkranel, Tartu, 2022. Töös antud hinnangu kohaselt olulise negatiivse mõju esinemist üheski mõjuvaldkonnas ei ole ette näha. Kuid samas peetakse vajalikuks töös kirjeldatud keskkonnahäiringute leevandamise meetmete rakendamise vajalikkusega. 2025.a. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruandes (Maves OÜ) hinnati kaevandamise keskkonnamõju aastamäärade suurenemise korral ja nähti ette leevendus- ja seiremeetmed. Muud heite vähendamise meetmed Rakendatakse vastavalt vajadusele. Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine. 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Väljapuhke šurf TS2 (TS2) - HEIT0011359 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 5.625 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s 6.946 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 28.551 t Jah 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 0.219 t Jah 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 10.289 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 419.597 t Jah 74-82-8 Metaan Tavaheide 0 g/s 0.002 t Jah Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine. Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas 27/31 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6.946 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 419.597 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 28.551 t 74-82-8 Metaan 0.002 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 5.625 t 7664-41-7 Ammoniaak 10.289 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.219 t 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 28/31 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 0100 - põlevkivi pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 01.04.2025 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 01.04.2025 7 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 59 551.449 tuh t 01.04.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t 29/31 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 23: Uus_Kivioli_II__2025____Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 24: Uus_Kivioli_II__2025____Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 25: 2025_05_28_Seletuskiri_UK_II.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 26: Kiri_Maaametilt_KA01_06_183_08082019_plokid.pdf GIS ja CAD failid Lisa 27: Graafilised_lisad.7z 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena lammutustööde kirjeldus esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. 30/31 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena keskkonnamõju kohta esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Muu eelhinnangu info Lisa 28: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__1_.pdf Lisa 29: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__2_.pdf Lisa 30: Steigeri_hydrouuringud__1_.zip Lisa 31: Steigeri_hydrouuringud__2_.zip Lisa 32: Steigeri_hydrouuringud__3_.zip Lisa 33: Uus_Kivioli_logistika_KSH_aruanne.pdf 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Kattuvad katastriüksused Lisa 34: Kattuvad_katastrid.xlsx Kattuvad kitsendused Lisa 35: Kattuvad_kitsendused.xlsx 31/31  N ASENDISKEEM M 1:200 000 Kaardilehed: 6441,6442, 6443, 6444 W E S Y=672000 X=6577000 5 45 M˜EERALDISE PIIRIANDMED Uus-Kiviıli kaevandus Piiri- Uus-Kiviıli uuringuvli Koordinaadid 6 punkti nr X Y 46 2373 21,05 1 6572927.40 670004.39 I 45,37 2,33 2 6573437.51 669788.65 I Uustalu 48 44901:003:0458 3 6573933.47 670903.62 2224 19,6 2238 18,80 45 7124 18,13 4 6574559.93 670624.75 49,47 2,15 Uuekorbe 46,67 2,30 48,58 2,61 44201:001:0128 Koolmenurga 47 5 5 6576811.64 675686.19 44901:003:0528 Konnaahu 4 44901:003:0226 6 6576688.33 675892.02 46 Lepa 7 6575739.82 676906.39 Kangru 44901:003:0008 8 6575722.78 677420.77 Rihmu 44901:003:0136 Varsakabja Uus-Kiviolikaevandus Soosaare 43801:001:0126 44901:003:0272 44901:003:0164 8 9 6574830.21 678414.62 Metsanurga 44901:003:0179 4 44901:003:0281 Kuivakaevu Krooksu 47 10 6573209.88 678310.45 44901:003:0006 44201:001:0123 49 11 6573316.67 677985.70 Krsa Vapra 46 Metsanurga 44901:003:0315 44901:003:0116 Metagusemetskond1 12 6573226.85 677020.94 Meserva 44901:003:0281 44901:003:0870 Kraavi 44901:003:0137 13 6573209.50 676094.03 2217 18,10 Puusepa 44901:003:0236 44901:003:0690 13129Savala-Arvilatee 6 14 6573121.44 674976.80 49,90 2,26 Rehe 44901:003:0106 4 44901:003:0680 Konnaahutee 2374 19,82 15 6573140.60 673952.74 49 43801:001:0398 48 Kivistiku 45,80 2,454 16 6572906.01 671886.19 44901:003:0327 2245 20,79 Uudismaa 17 6572960.61 671030.01 48,50 2,46 44901:003:0435 5 Laimi 44201:001:0317 Ojare 18 6572931.31 670044.42 44901:003:0600 Maidlametskond27 47 Kuldama Mtta 44901:003:0465 Nommemetsa 44901:003:0490 44901:003:0409 9 Soosaare 44901:003:0209 Sauli Meeraldise pindala 2076.06 ha Siiri 4 44901:003:0178 44901:003:0532 44901:003:0061 2231 17,93 Kurootsa Kapsa 49,70 2,52 49 Kuldama 44901:003:0500 44901:003:0346 4 47 44901:003:0410 Lipu Krsa 7 Veski 44901:003:0411 44901:003:0314 Murula 4 44901:003:0158 Aaviku 8 44901:003:0163 9 8 44901:003:0159 2266 20,06 49 Sompa 4 Keskkla 44901:003:0452 Metsasalu 3 aT Viu 44901:003:0300 Maidlametskond28 44901:003:0466 Sauli 3 44201:001:0435 47 46,30 2,59 43801:001:0057 44901:003:0162 Hiie 7 44901:003:0400 Aruotsa Krautmani 2375 18,42 4 44201:001:0196 Nommeotsa 2223 16,51 Noormetsa 44901:003:0425 2251 18,16 Maamehe 44901:003:0215 Karjapoisi 46,67 2,45 50 Pajusaare 43801:001:0142 44901:003:0377 44901:003:0283 43801:001:0367 Taruma 50,11 2,57 48,11 2,55 44901:003:0380 2 Kivistiku Nauri 49 2195 15,76 Lageda Lepiku Paemurru Maidlametskond6 2337 43801:001:0043 44901:003:0234 Mnniku 44901:003:0517 44901:003:0980 2209 16,55 44901:003:0203 44901:003:0840 7123 16,04 44901:003:0436 49,42 2,44 Soosaare 13203Aru-Rebutee 49,24 Rsa-Ojamaatee Tiigi 44901:003:0113 49,13 2,54 50,26 2,57 Soosaare 50 44901:003:0623 Joe 44901:003:0634 7118 16,02 44901:003:0177 Tahavlja Tiido 43801:001:0435 Kaasiku 44901:003:0192 43801:001:0141 44901:003:0652 Krsa 49,12 2,58 51 Pohja-Uustalu 44901:003:0253 Oie 44901:003:0218 Soo 44901:003:0313 1 44901:003:0212 50 Maidlametskond39 44901:003:0593 49 13203Aru-Rebutee Kriisa 44901:003:0484 Metagusemetskond48 48 44901:003:0308 44901:003:0477 Kivi 44201:001:0862 4 Kuusiku Kivikangru 9 7 44901:003:0001 4 49 50 44901:003:0805 44201:001:0127 ˜remaa Sirgeoja 44901:003:0124 44901:003:0492 Paemurru 52 Vahtra 44901:003:0133 47 1 Radiku 44901:003:0302 0 5 44901:003:0057 Milvi Leiardi Mnniku 44901:003:0081 Turvastiku Uus-Kiviıli II kaevandus 50 43801:001:0127 2274 16,68 51 Lubjaahju 44901:003:0305 Eerika 44901:003:0493 44901:003:0090 Metagusemetskond2 44901:003:0486 13203Aru-Rebutee Uus-Kiviıli uuringuvli 44901:003:0880 46,73 2,39 Lganusevald 51 50 Johanna44901:003:0221 Krautmani 2258 17,34 13203Aru-Rebutee 44901:003:0222 2230 13,85 Keskoja 2244 13,80 44901:003:0424 47,79 2,55 6 44901:003:0223 44901:003:0191 50,95 2,40 4 2202 16,93 -1 49,55 2,55 Antsurahva Mardi 50 50 Ahuotsa 51 50 Silo 44901:003:0428 44901:003:0373 Juhani Alutagusevald Uus-Kiviıli kaevandus 44901:003:0275 52 50,75 2,42 Louna-Uustalu 2216 14,94 44201:001:0778 2 44901:003:0219 1 44901:003:0522 Lauda Koolmenurga 48 Uus-Kiviıli uuringuvli Aho 50,04 2,50 44201:001:0565 Kaalu Kuldnoka Nauri Jalaka Raja Paemurru Paeknkatee 44901:003:0197 44901:003:0233 44901:003:0524 48 44901:003:0241 51 13203Aru-Rebutee 44901:003:0312 44201:001:0706 44901:003:0398 43801:001:0468 44901:003:0130 Uustalu Uustalu 44901:003:0114 Kivi 52 2 Rabametsa 52 44901:003:0454 Ilumetsa 44901:003:0662 51 44901:003:0002 5 Tariku 44901:003:0462 Koidu 2189 15,77 44901:003:0509 Kuuse Orasheina Kambraho 44901:003:0501 Paekaevu Mnniku 44901:003:0232 49 43801:001:0270 44901:003:0304 7 4 44901:003:0009 44901:003:0385 51,45 2,28 53 44901:003:0357 4 6 50 Mnniku 0 Kasemetsa 5 Kernu 2 aT 44901:003:0303 1 5 44201:001:0329 3 44201:001:0038 51 48 9 52 54 Prli 44901:003:0394 Leiardipollu Peka 44901:003:0270 Kortsimaa Uustalu Vilu 44901:003:0456 44901:003:0432 Kuldama 44901:003:0406 2250 15,1 I’ 1 Uustalu 51 Radiku 43801:001:0128 44901:003:0127 37 16,22 Mehidevlja 44901:003:0058 Ilupollu Paemuru 44901:003:0457 Krbotee 49,00 2,62 2281 16,60 44201:001:0281 44901:003:0900 Kortsimaa 43801:001:0407 Metagusemetskond64 44901:003:0508 Looga 50,92 2,29 44901:003:0126 43801:001:0308 Ritsika 49801:002:0134 45,62 2,62 Koolmenurga 43801:001:0317 4 Erna 47 5 13129Savala-Arvilatee Koolme 49 8 44901:003:0527 0 44901:003:0299 44901:003:0107 44901:003:0438 0 Kupra 51 7 aT Kuldama Nommemetsa 2265 16,51 46 13128Oandu-Rsatee 53 Tihani 0 52 44901:003:0511 Koolmenurga Uustalu 44201:001:0217 44901:003:0104 44201:001:0457 Vahtra 44901:003:0399 44901:003:0526 44901:003:0455 Raba 48,61 2,40 43801:001:0162 5 Metsamaa 44901:003:0495 7122 13,59 44901:003:0125 Joeniidu 1 Rajapollu 53 Rgu 7108 14,07 Joeknu 5 Uue-Tariku 2 4 2236 14,73 53 Truubi Sauli 0 44201:001:0330 Majaka 43801:001:0074 5 43801:001:0318 8 51 44901:003:0502 50 44901:003:0004 4 44201:001:0250 Kasela Ilume 44901:003:0239 44901:003:0531 51,16 2,58 Koolmenurga Rabaveere 49,77 2,63 44901:003:0463 44901:003:0504 Ahu 52,59 2,38 51 Iluvlja 44901:003:0525 44901:003:0497 44901:003:0269 Ojamaatupiktee Laane 44901:003:0506 Paavo Kambraho Koolma-PiilsemetsateeL2 44201:001:0615 Nurme 50 Ilume 47 2183 15,90 2208 13,74 Kreisi 43801:001:0350 51 52 44901:003:0011 Ilumaa 44901:003:0384 44901:003:0388 44201:001:0105 44901:003:0309 44901:003:0390 Nomme Joeknu Kuuseoksa 7117 15,22 Kulbi 44901:003:0294 48 Ounapuu 44901:003:0507 Ahu 44201:001:0216 52 Eliise 43801:001:0161 44901:003:0277 49,44 2,34 44201:001:0383 2194 15,69 51,04 2,33 44901:003:0268 44901:003:0230 13128Oandu-Rsatee Kuldama Viinamarja Koolmetee 43801:001:0160 Rabaserva Suur-Kivistiku Metsa-Kivistiku Mrisepa 53,46 2,62 44201:001:0458 44201:001:0443 43801:001:0428 51 44901:003:0496 43801:001:0295 44901:003:0430 44901:003:0407 44901:003:0199 55,38 2,49 I 52 Vike-Nurmetee Metsamritee Toodri -1 51 Rego 43801:001:0403 52 5 43801:001:0376 44901:003:0383 Vahtrame 44201:001:0159 2 2 2173 13,35 44901:003:0246 Raja 5 Mardirahva 51Metsamri 44901:003:0393 44901:003:0431 Kivistikupollu Rego 2 49 Vuti 44201:001:0374 54 52,73 2,40 44901:003:0382 54 43801:001:0294 0 5 4 Ilulaane Sompa 53 43801:001:0319 7 Laane 44901:003:0505 44901:003:0451 3 Radiku Maidlametskond26 53 Maidlametskond31 52 50 44901:003:0010 52 5 -1 53 44901:003:0474 Jalaka 44901:003:0468 44901:003:0464 Kmbre Aaviku 2273 16,06 Trno 44901:003:0470 44901:003:0242 13128Oandu-Rsatee 44901:003:0258 44901:003:0772 46,88 2,18 55 Sillaotsa 55 44901:003:0079 53 44901:003:0344 Raja Kambraho 2215 12,14 Koolipollu 48 5 Suur-Nurga 44901:003:0386 50 43801:001:0075 44901:003:0530 Kulbivarre Kambraho 4 Muraka 52,66 2,12 48 Aho 53 44901:003:0910 44201:001:0905 Mardipollu Lutsuoja 44901:003:0387 43801:001:0320 2257 13,29 2229 12,89 44901:003:0311 Milvi 44201:001:0279 2243 13,33 3 Trno 44901:003:0710 5 44901:003:0082 Mardimetsa Kruusime Maidlametskond30 50,09 2,60 53 Villetsi 50 44901:003:0771 52,64 2,54 5 Polluotsa 44901:003:0467 52,93 2,48 44901:003:0434 44201:001:0280 49801:002:0320 1 52 2 44901:003:0189 Maidlametskond44 Koolibri Metagusemetskond3 -2 Rsakoolimaja Linaaugu 5 44901:003:0480 44201:001:1133 Liivaknka Ounapuu Pistriku 49801:002:0180 Vike-Nurga 44901:003:0374 Kadakatee 44901:003:0429 44901:003:0259 51 -2 47 44901:003:0276 Vanaoue 44201:001:1017 44201:001:1235 Ojamaa Kubinetsi 43801:001:0377 50 52 -1 4 jıgi 3 44901:003:0310 44901:003:0439 9 Veeaugu 2201 14,14 3 5 13001:001:0581 Tarmo 13103Lganuse-Oandu-Tudutee 2178 12,28 Suurekase 44901:003:0950 - Kadakaharu 2188 13,13 54 44901:003:0077 44901:003:0515 44201:001:1132 44901:003:0920 55,51 2,35 Metsaserva Mardi Krbo 51 51,08 2,50 Kadaka 44901:003:0260 44901:003:0372 44901:003:0182 53,97 2,52 54 3 Joe 44901:003:0498 Vapra Vaarika Metagusemetskond9 44901:003:0331 Kolgi 44201:001:1236 44201:001:0793 Kuusiku 49801:002:0210 44201:001:1018 Joekalda 6 aT Keskvlja 44901:003:0437 50 5 44901:003:0550 44201:001:1022 3 51 Sillaotsa Metsanurga Allikapollu 44901:003:0342 53 - 2 44901:005:0044 48 44201:001:1146 5 Velda 7121 11,94 2 Sonajala 51 Krbo 44901:003:0150 53 44901:003:0422 49 Allika 53,54 2,68 44901:003:0181 2366 13,47 53 51 53 Sillaotsa 44201:001:1148 48 49,12 2,33 50 44901:003:0341 52 2364 12,84 50 54 Kuivati 53 Maidlametskond23 44201:001:1021 Maidlametskond5 2362 12,69 52,24 2,26 Ojaveere Muraka Saare 3 44901:003:0469 Allikametsa 44901:003:0830 5 Maidlametskond9 52 44201:001:1045 44201:001:0854 51 44901:003:0514 Raja Raamatutee 44201:001:1147 54 2360 10,40 54,94 2,00 44901:005:0180 Metagusemetskond65 Uus-Vahtrame 43801:001:0344 54 44901:001:0064 49801:002:0135 -2 54 44901:003:0244 Ootekoja 52,95 2,49 44201:001:0419 2356 13,2 2358 11,70 47 - 5 54 2 aT 4 Mehide-Lmatumetsatee 54,35 2,35 7116 11,88 53,67 2,37 2 43801:001:0386 Laanemetsa Masti Suurvahtra 54,92 2,65 52 55 55 44901:003:0129 7107 12,70 Sookase 55 2 44901:001:0276 44201:001:1170 1 5 55 54 44901:003:0140 Maidlametskond8 5 5 53 - 54 44901:005:0029 54,45 2,58 1 54 Vikevahtra 13129Savala-Arvilatee 2352 11,41 2354 12,73 2367 14,92 55 Maidlametskond4 5 pT Klastuskeskuse 44201:001:1171 44901:005:0015 49 53 55 48 44901:001:0570 53,73 2,32 44901:005:0031 53,11 Tamme 2,18 0 49,12 2,45 4 56 5 5 3 44901:003:0415 -3 56 51 5 52 Metskonnatee -4 Maidlametskond20 5 2369 13,86 53 43801:001:0387 53 5 52 44901:005:0066 Lganusevald 11 48,36 2,12 Tiigi 55 56 Vahtrametsa 56 13103Lganuse-Oandu-Tudutee 48 44901:005:0067 Ratasoja Alutagusevald Heinaaru 44201:001:1172 44901:005:0012 Aruheina 44901:003:0247 2365 12,62 54 4 44901:005:0039 2363 9,91 4 5 - 4 44901:005:0043 MetskonnateeJ1 5 12 56,34 2,47 7 10 5 55 Oanduga 44201:001:0486 53,21 2,72 55 53 13 44901:005:0310 4 53 55 19 pT 2359 10,37 Heinaaru Jahimehe 5 44901:005:0040 44901:003:0349 Sillaotsa 2361 12,41 6 15 54,42 2,48 5 44901:003:0343 7905 Joe 11 pT 14 54,01 2,20 Ounapuu - 5 44901:003:0332 54,44 44901:005:0028 Laagri 55 54 44901:003:0296 7567 6 5 56,35 2351 7614 2353 9,92 Maidlametskond8 9,20 17 44901:005:0029 Joekalda 1 18 56,60 2,50 55,56 54,92 2,38 44901:005:0032 2355 9,64 53 56 5 53,99 2,21 55 7580 7543 10,53 5 16 54 56,52 54,47 2,06 I I’ Y=670000 Y=679000 X=6572000 X=6572000 LEPPEM˜RGID: 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja number Maaparandushoiuala ue ala ja hooned Klgneva meeraldise piir Metsaala Maaparanduse eesvoolu kaitseala Klgneva meeraldise teenindusmaa piir Piiratud asjaıigusega ala Haritav maa Eesti maardla uuringuvlja/kaevevlja piir Maavaravaru ploki piir, number ja varu kategooria Looduslik lage Elektripaigaldise kaitsevnd 6 aT (aT-aktiive tarbavaru, pT-passiivne tarbevaru aR-aktiive reservvaru, pR-passiivne reservvaru) Geodeetilise rajatise kaitsevnd Seisuveekogu Laanemetsa M˜RKUSED: 44901:003:0129 Katastriksuse piir ja tunnus 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; Vooluveekogu Looduskaitseline ksikobjekt 2. Katastriksuse piirid: Maa- ja Ruumiameti ruumiandmed (16.05.2025. a); Omavalitsuse piir 3. Maardla, maardla plokkide piirid ja meeraldise piirid: Eesti Geoloogiateeninstuse ruumiandmetest (16.05.2025. a); Mrgala 4. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 16.05.2025. a; I I’ Geoloogilise lbilıike joon Vriselupaik 5. EELIS (Eesti Looduse Infossteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (16.05.2025); 6. Kuna tegemist on allmaakaevandusega, ei ole puuraukude andmetes toodud katendi paksust; 7. Meeraldise plaanile ei ole kantud nılvade kaitsetervikuid, kuna maavaralasund vljatakse allmaameetodil Puurauk Muinsuskaitseala kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni meeraldise piirini; 8. Ksitletava ala suure pindala tıttu on asendiskeemi puhul kasutatud suuremat mııtkava kui 1:50 000. 2352 11,41 Puuraugu number Tootus kihindi lamami kırgus, abs m 9. Tulenevalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei ole plaanile kantud I ja II kaitsekategooria liigi isendi elupaiku; 53,73 2,32 Suudme kırgus, abs m Pılevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m Puurkaevu sanitaarkaitseala 10. Kasutatud: - Uus-Kiviıli II meeraldise plaan (Osahing VKG kaevandused, C-R Saks, 11.12.2019) Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m Ida-Viru maakond - 5 (Osahing VKG kaevandused, C-R Saks, 11.12.2019) Siderajatise kaitsevnd Alutaguse vald Lganuse vald Gr. lisa 1 UUS-KIVILI II KAEVANDUS T nr 25150 5 Maapinna samakırgusjoon Teekaitsevnd 3 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Ranna vıi kaldapiiranguvnd Joonmııtkava E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN 1:10000 Formaat A0 0 10 25 50 m Koostas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Joonestas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:Osahing VKG kaevandused Koostatud: Jrvekla tee 14/1 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 16.05.2025 30328 Kohtla-Jrve  W E abs m abs m L˜BILIGE I-I’ 65 2173 65 2194 52.73 7117 2236 13.35 55.38 60 7108 2183 7122 60 2.40 15.69 53.46 2208 52.59 2250 2265 49.77 49.44 2.49 15.22 14.73 51.16 14.07 2.62 51.04 2.38 49.00 48.61 55 15.9 13.59 55 2.63 53.46 13.74 15.10 16.51 2281 2.34 2.58 2.33 2.62 2.40 45.62 49.77 16.60 50 49.96 50 2.62 45 45 40 40 i nguv l ikaevandus 35 35 iuuri 30 30 ıl ıl Uus-Kiviıli II kaevandus vi vi 25 25 Ki Ki Uus-Kiviıli uuringuvli Uus- Uus- 20 20 2 aT 6 aT 15 7 aT 15 40.75 33.80 41. 40 35.55 41.20 39.80 35.80 32.10 10 38.80 38. 20 10 38.20 5 5 0 0 -5 -5 -10 -10 L˜BILIGE II-II’ N S abs m abs m 65 65 7543 2360 LEPPEM˜RGID: 60 7122 54.47 60 2223 52.95 10.53 2224 51.16 10.40 2.06 50.11 13.59 2.49 Meeraldise piir Q liiv, savi, moreen 55 49.47 16.51 55 2.58 43.27 19.60 2.57 2.15 Klgneva meeraldise piir O3kl savikas lubjakivi 50 49.96 50 Klgneva meeraldise teenindusmaa piir O3jh mergel 45 45 Maavaravaru ploki piir, number ja varu kategooria O3id savikas lubjakivi i 6 aT (aT-aktiive tarbavaru, pT-passiivne tarbevaru nguv l ikaevandus 40 40 aR-aktiive reservvaru, pR-passiivne reservvaru) O3kk lubjakivi i Geoloogiline puurauk iuur 35 35 O3kk pılevkivi (kihid F1-A) 7108 ıl ıl Puuraugu number vi vi 49.77 Suudme kırgus, abs m Ki Ki 30 30 14.07 Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m O2uh savikas lubjakivi Uus- Uus- Uus-Kiviıli II kaevandus 2.63 Pılevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m Uus-Kiviıli uuringuvli O2 liigendamata Kesk Ordoviitsiumi ladestik 25 25 49.77 Veetase 1967. aastal, m O3rk dolomiit 20 3 aT 20 Oodatav veetase prast maavara kaevandamist ("Uus-Kiviıli ja Uus-Kiviıli II 30. 85 38.20 Puuraugu sgavus, m kaevanduste hdrogeoloogiliste mıjude hindamine" 15 7 aT 15 (Eesti Geoloogiateenistus, 2023, Joonis 52) 35.70 11 pT 10 38. 20 10 44.85 46.10 5 5 0 0 -5 -5 -10 -10 M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 2. Maardla, maardla plokkide piirid ja meeraldise piirid: Eesti Geoloogiateeninstuse ruumiandmetest (16.05.2025. a); 3. Kuna tegemist on allmaakaevandusega, ei ole puuraukude andmetes toodud katendi paksust. 4. Geoloogilistele lbilıigetele ei ole kantud katastriksuste piire, kuna tegemist on allmaakaevandusega. Kaevandamisloaga lubatud tegevus toimub sgavamal, kui on kinnistu kasutamise otstarve, ning seega ei ole kaevandamisel maaomaniku asjaıigusega puutumust. Katastriksuse piirid esitatud gr lisal 1. 5. Lbilıigetele ei ole kantud nılvade kaitsetervikuid, kuna maavaralasund vljatakse allmaameetodil kamber- kaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni meeraldise piirini; 6. Kasutatud: - Geoloogiline lbilıige I-I’ ja Geoloogiline lbilıige II-II’ (Osahing VKG Kaevandused, J. Kuznetskaja,11.12.2019) Ida-Viru maakond Alutaguse vald Lganuse vald Gr. lisa 2 UUS-KIVILI II KAEVANDUS T nr 25150 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Joonmııtkava Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED H 1:10000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn V 1:500 L˜BILIKED I-I’...II-II’ 0 100 250 500 m Formaat A1 Koostas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Joonestas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:Osahing VKG kaevandused Koostatud: Jrvekla tee 14/1 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 16.05.2025 30328 Kohtla-Jrve Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/333343 Loa omaja Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused andmed Registrikood / Isikukood 10854884 Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevandus andmed Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 43801:001:0126 Territoriaalkood EHAK 6894 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Metsavahi kraav (VEE1068705). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 26.09.2025 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 10.07.2049 Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rebu allmaapumpla maapealne väljund Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024126 Puurkaevu katastrinumber Puurkaevu L-EST97 koordinaadid Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2023 23 725 000 65 000 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse olmevesi (71586) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024193 Puurkaevu katastrinumber 71586 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576704, Y: 675610 Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_IdaV - Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaV) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2024 2050 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 2/16 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Kaevandusvee kogused arvutada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Veenäitude üle pidada arvestust igakuiselt. Vee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjaveetaset mõõta vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud seirekavas toodud tingimustele. Tulemused esitada üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. Üks kord kolme aasta jooksul tuleb mõõta veetaset olmevee puurkaevus usaldusväärse mõõtevahendiga stabiliseerunud veetaseme korral (staatiline veetase), näidates ära veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrguse. Selleks, et andmed oleksid hiljem kasutatavad ja võrreldavad, peab mõõtmisi tegema ühel ja samal ajal. Mõõtmistulemus tuleb fikseerida ning iga mõõtmistulemuse juurde tuleb täpselt kirjeldada: • mis ajal tulemus mõõdeti; • kuidas mõõdeti; • millega mõõdeti; • kui kaua aega on möödas viimasest pumpamisest. Veetaseme mõõtmise tulemused esitada veekasutuse aastaaruandes. Proovivõtunõuded Veeanalüüsid võtta põhjaveest töötavast olmevee puurkaevust, proovivõtukraanist (enne mahuteid ja veetöötlusseadmeid) vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtunõuetele. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Analüüsinõuded Proovid viia analüüsimiseks akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0024193 Uus-Kiviõli kaevanduse olmevee puurkaev X: 6576704, Y: 675610 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn pH (proovivõtul) Üks kord viie aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa Ühealuselised fenoolid Pestitsiidide summa Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Rebu veelase 3/16 Väljalaskme kood IV011 Reoveepuhasti nimetus Rebu settebassein Reoveepuhasti kood PUH0001624 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Ojamaa jõgi Suubla kood VEE1068700 Veekogumi nimetus Ojamaa Veekogumi kood 1068700_1 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6577410, Y: 675193 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2023 23 725 000 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2023 Kloriid (CL) Cl 2023 Magneesium (Mg2+) Mg 2023 Kaltsium (Ca2+) Ca 2023 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC DOC 2023 Nikkel (Ni) 7440-02-0 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 2023 Heljum HEL 40 2023 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2023 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2023 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2023 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 2023 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 1 C40) 2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH Väljalaskme jrk nr 2. 4/16  Väljalaskme nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Väljalaskme kood IV034 Reoveepuhasti nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Reoveepuhasti kood PUH0001667 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Metsavahi kraav Suubla kood VEE1085705 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6576496, Y: 675320 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 10 800 2 700 2 700 2 700 2 700 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Sulfaat (SO42-) SO4 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 0.108 0.108 0.108 0.108 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 0.405 0.405 0.405 0.405 2024 Heljum HEL 35 0.0945 0.0945 0.0945 0.0945 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Uus-Kiviõli kaevanduse RVP PUH0001667 Ajas keskmistatud - Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur 5/16 Täiendavad nõuded reostuskoormuse Määrata Uus-Kiviõli kaevanduse RVP reostuskoormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus määramiseks reoveepuhastite töös. Reostuskoormust määratakse siseneva reovee BHT7 alusel. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti nimi Seire liik tüüp koordinaadid kood Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise sagedus aeg Üksikproov Reovesi Enne Rebu settebasseini X: 6577047, Y: 675242 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Pärast Rebu settebasseini X: 6577410, Y: 675193 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti X: 6576522, Y: 675340 PUH0001667 Uus-Kiviõli kaevanduse Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas sissevool RVP Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti X: 6576496, Y: 675320 PUH0001667 Uus-Kiviõli kaevanduse Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas väljavool RVP Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Proovid võtta mõlemast punktist samal ajal. hindamiseks V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus 6/16 Rebu veelase IV011 X: 6577410, Y: 675193 Ojamaa 1068700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Magneesium (Mg2+) Nikkel (Ni) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Uus-Kiviõli kaevanduse RVP IV034 X: 6576496, Y: 675320 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg 7/16 Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi enne kaevandusvee X: 6577578, Y: 675145 Pinnaveeseire Heljum Üks kord jõgi väljalasku Kahealuselised fenoolid poolaastas Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi peale kaevandusvee X: 6577615, Y: 674992 Pinnaveeseire Heljum Üks kord jõgi väljalasku Kahealuselised fenoolid poolaastas Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane 8/16 V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike 1. Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi ohtliku aine ja prioriteetse ohtliku aine sisaldus ületada seadusandluses sätestatud avastamispiiri. Pidev ainete mõju suublale 2. Nõutav reoveepuhastusviis Kaevandusvesi - mehhaaniline. Pidev 3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Vajadusel olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. 4. Parima võimaliku tehnika Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada veereostust. Pidev kasutamine 5. Tööde teostamise tingimused ja 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. Pidev nõuded 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Uus-Kiviõli II kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui vee erikasutuse teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 6. Muud asjakohased meetmed Tagada olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Pidev 7. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada puurkaevude hooldusala nõuete täitmine ning puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. Pidev vajalikud meetmed 8. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Vastavalt kehtivale seadusandlusele. Pidev täitmiseks vajalikud meetmed 9. Nõutav reoveepuhastusviis Mehaaniline-bioloogiline. Pidev 10. Reoveesette käitluse ja kasutamise Reoveesette käitlemisel ja kasutamisel järgida seadusandluses sätestatud nõudeid. Pidev nõuded 11. Muud asjakohased meetmed Veetarbimise suurenemisel üle lubatu, on võimalik lubatava veevõtu suurendamine kuni puurkaevu tootlikkuseni. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas. Vajadusel 12. Muud asjakohased meetmed Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Vajadusel Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. 9/16 13. Meetmed, millega vähendatakse või 1. Alanduslehtri mõjualasse jäävad kaevud inventariseerida ning veetasemed võtta pidevseiresse. See tähendab, et lisaks juba läbi viidud inventuuridele kaevanduse alal, tuleb inventeerida ka need Pidev välditakse tegevuse mõju kaevud, mis jäävad põhjavee 1 m või enama alanduslehtri alasse. Inventeerida tuleb kõik juurdepääsetavad kaevud, sõltumata avatavast põhjaveekihist. Üle tuleb kontrollida ka kaevanduse alal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile vahepeal lisanduvad kaevud. Seiresse võib jätta kaevud, mis avavad Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse, Lasnamäe-Kunda ja Kvaternaari veekihid. Kaks korda aastas, augustis-septembris või isiku varale ja märtsis-aprillis tuleb mõõta kaevude veetasemeid. Juhul, kui vahepeal hüdrogeoloogilise mudeli täpsustamise tagajärjel eeldatav alanduslehtri ulatus väheneb, võib 1 m alanduslehtri joonest välja jäänud kaevud seirest välja jätta. Seirama ei pea ka kaeve, mis omanikuga kokkuleppel asendatakse sügavamate veekihtide kaevudega või ühisveevärgi veega. 2. Kui eeldatava mõju alal (alanduslehter 1 m või rohkem) on kaevu kasutamine kaevandustegevusest tulenevalt muutumas võimatuks (jääb kuivaks) või keeruliseks (vee kätte saamiseks peab omanik tegema lisakulutusi), tuleb kaevandajal organiseerida uus, veekvaliteedilt vähemalt samaväärne, püsiv veeallikas. Püsivaks veeallikaks on kas sügavamatesse veekihtidesse rajatud kaev või ühisveevärk. Omanikuga tuleb kokku leppida ka uue veeallika kasutamisega kaasnevate püsikulude (nt sügavamalt pumpamise energiakulu) katmise vajadus ja viis. 14. Vee erikasutusega kaasneva Šurfide rajamisel erinevad veekihid isoleerida. Pidev võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed 15. Meetmed, millega vähendatakse või Kaevandamise käigus tuleb tagada Purtse jõe säilimine vähemalt looduslähedases vooluhulgas. Kui iga-aastase hüdrogeoloogilise seire ja täpsustatud prognoosi alusel ilmneb, et kahe aasta jooksul Kaevandamise välditakse tegevuse mõju võib kaevandamine hakata mõjutama Purtse jõe (kogum Purtse_1) vooluhulka, tuleb enne mõju avaldumist suunata kaevandusvesi ümber Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile Ümberjuhtimise võimaldamiseks tuleb varakult ette näha settebasseini ja veetõkete rajamine. Kaevandusvee juurdevool peab olema sellises koguses, et Ojamaa jõe suudmes vastaks jõe vooluhulk või isiku varale vähemalt aastaajale iseloomulikule keskmisele tasemele. 16. Meetmed, millega vähendatakse või Settebasseinid rajada nii, et vee temperatuur saaks enne suublasse juhtimist rohkem ühtlustuda välistemperatuuriga (nt teha kanalid käänulisemaks, mis teeb teekonna ja soojenemise aja pikemaks). Kaevandamise välditakse tegevuse mõju ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 17. Meetmed, millega vähendatakse või Kaevanduse täitumise ajal tuleb osa veest juhtida Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. Vee hulk peab olema selline, et kaevanduse põhjapiiril vastaks Purtse jõe vooluhulk aastaaja (talv, Kaevanduse välditakse tegevuse mõju kevad, suvi, sügis) keskmisele. Pumpamise võib lõpetada siis, kui kaevandus on jõge mõjutavas piirkonnas täitunud. sulgemise ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 18. Meetmed, millega vähendatakse või Kaevanduse sulgemise projektis tuleb kaevandusse ette näha veetõkked, mis tagavad täitunud kaevanduses põhjaveetaseme astmelisuse. Veetõkete asukohad tuleb välja töötada hiljemalt Kaevandamise välditakse tegevuse mõju sulgemisprojekti koosseisus, kui pikaajalise seire tulemusel on piirkondlikud hüdrogeoloogilised seaduspärad selgemad. järgselt pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 19. Meetmed, millega vähendatakse või Täpsemate prognooside koostamiseks tuleb koheselt alustada jõgede vooluhulkade seirega. Selleks tuleb rajada mõõtejaamad: Kaevandamise välditakse tegevuse mõju o Purtse jõkke kaevanduse lõunapiirile, kusjuures mõõtejaam peab jääma kaevandusvee suublast ülesvoolu; ajal pinnaveekogumile,põhjaveekogumile o Purtse jõkke Ojamaa jõe suubumiskohast vahetult ülesvoolu; või isiku varale o Ojamaa jõkke kaevandusvee suublast vahetult ülesvoolu; o Purtse jõkke kaevanduse põhjapiiri ja Hirmuse jõe suubumiskoha vahele Määrata tuleb vooluhulkasid sagedusega iga 8 tunni tagant. Andmed koguda kaks korda aastas. 20. Meetmed, millega vähendatakse või Üleujutuste prognoosi korrata kümne aasta möödudes, kui on kogutud täiendavaid andmeid Purtse jõe voolhulkade kohta ja kui on lähenemas maksimaalse pumpamise aeg. Kui prognoos näeb ette Kaevandamise välditakse tegevuse mõju majadega alal maapinna vee alla jäämist ja kaevanduse osa selles, peab kaevandaja majade lähiümbruse üleujutuse vastu insenertehnilise kindlustamise (tamm, teede tõstmine, maja ümbruse järgselt pinnaveekogumile,põhjaveekogumile tõstmine, maja alumise osa isoleerimine vm) võtma enda kanda. või isiku varale V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/16 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa 1. Vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonides üks kord kvartalis 2. loa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. andja nõudmisel; 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis 4. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1.-4. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 1. üks 1. Põhjaveetasemete seire tulemused esitada vastavalt loa tabelis V3 toodud nõuetele. kord aastas, 2. üks kord kvartalis, 3. kaks korda aastas, 4. üks kord 2. Väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud kvartalis nõuetele. 3. Suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. Settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. Muu vajalik informatsioon 1. Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. 1. Olukorra tekkimisel 2. Vajadusel esitada teave aastaaruandes 3. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal Meetme kavandamisel kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida planeeritakse rakendada reostuse vähendamiseks ja muudest vee erikasutust puudutavate ehitiste/seadmete rekonstrueerimisest, teavitada Keskkonnaametit. 6. Veehaarde seire tulemused Veehaarete seiret teostada vastavalt käesoleva keskkonnaloa tabelis V3 esitatule. Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Üks kord kolme aasta jooksul ja üks kord viie aasta jooksul. Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulis. 7. Heitvee arvestus Pidada puhastist suublasse juhitava heitvee hulga arvestust, kas arvutuslikult või/ja puurkaevu veearvestite alusel. Andmed Üks kord kvartalis esitada koos heitvee saastetasu arvestuse deklaratsiooniga. 8. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (heitveeanalüüsi aktid) tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis Üks kord kvartalis KOTKAS kohustuste moodulis. 9. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1.Reoveepuhasti reostuskoormust tuleb määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus Üks kord seitsme aasta jooksul reoveepuhasti töös. 2. Reoveepuhastite reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka vastavalt seadusandluse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel. 10. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus Teostada akrediteeritud labori poolt Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti väljalasust võetud heitvee üksikproovi analüüs 4 korda Üks kord kvartalis (mg/l) ja kogused (t) aastas reostusnäitajate: BHT7, heljum, KHT, pH, Püld, Nüld ja SO4 osas. 11. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või 1.Heitvee nõuetele vastavust jälgida ja hinnata vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. 1.Pidevalt 2. Olukorra tekkimisel reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud 2. Keskkonnaloa nõuetele mittevastavad analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult kvartali nõuetele saastetasu deklaratsiooni esitamisel. 12. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad 1.Esitada reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad veekasutuse 1.Kord aastas. 2. Üks kord seitsme aasta jooksul (näiteks reostuskoormus) aasta-aruandes. 2. Reostuskoormuse määramise andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine 11/16  Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 1 Käitise töötajate arv 513 Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf TS2 X: 6576006, Y: 675042 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 12/16 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 6.946 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 28.551 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 419.597 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 5.625 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2023 0.219 t 7664-41-7 Ammoniaak 2023 10.289 t 74-82-8 Metaan 2023 0.002 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Väljapuhke šurf TS2 (TS2) HEIT0011359 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.0001 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline Teostada heiteallikast TS2 saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed regulaarne eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (μg/m3) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmised peab teostama labor, kes tagab mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse ning kel on vajalike analüüside läbiviimiseks olemas meetodikate akrediteeringud. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 13/16 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 5 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 01.04.2025 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 01.04.2025 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 59 551.449 tuh t 01.04.2025 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t 14/16 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 1 990.7844 0.982727 0130 Alutaguse vald 145 100 85.2725 0.017273 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Kaasiksoo metsise elupaik KLO9102275, Kiikla metsise elupaik KLO9133448 ja Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks. 4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavale üksikobjektile Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). 5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud. 7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinid, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk OANDU97. 15/16 10. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda ühe kuu jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori. 13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid. 15. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 16. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. 17. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti). Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus LHK lisa - Lähteandmed Lisa 1: Lahteandmed.pdf LHK lisa - Käitise asukohakaart Lisa 2: Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 3: Asukoht_ja_heiteallikad.pdf LHK lisa - Arvutused Lisa 4: Arvutused.pdf LHK lisa- Hajumiskaardid Lisa 5: Hajumiskaardid.pdf Keskkonnakaitseloa taotlus Lisa 6: Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1004847-3.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 7: U-K II (2025) Mäeeraldise plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 8: U-K II (2025) Geoloogilised läbilõiked.pdf 16/16 VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Lisa 1. Lähteandmed Alljärgnevaid lähteandmeid avatava Uus-Kiviõli II kaevanduse kohta on kasutatud saasteaine heitkoguste arvutamisel. 1. Üldine iseloomustus Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumil. Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus- Kiviõli II tööstusala peamiseks rajatiseks on kaldšahtide plats koos vajalike hoonetega. Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Rajatakse kaevise ümberlaadimise punkt, kaevise transportimiseks kinnise konveieriga Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale edasiseks töötlemiseks. Kaevanduse tootlikkuseks on planeeritud kaevandatava kaevise mahu järgi 5,9 mln tonni aastas ja kaubapõlevkivi toodangu järgi 3,2 mln tonni aastas. Kaevevälja ettevalmistamine ja kaevandamine toimub vastavalt kamberkaevandamise viisile. Kamberkaevandamisel jäetakse põhilae hoidmiseks osa põlevkivist väljamata – need on kande- ja hoidetervikud. Lähilae toestamiseks kasutatakse ankurtoestikku. 2. Uus-Kiviõli II kaevanduses põlevkivi kaevandamise töörežiim. Tööpäevade arv aastas 312 (7-päevane töönädal) Vahetuse pikkus allmaatöölise jaoks (tundi) 8 Vahetuse pikkus pealmaatöölise jaoks (tundi) 8 Kaevise tootmise vahetuste arv1 3 Läbindustööd toimuvad kolmes vahetuses pikkusega (tundi) 8 1 kaevise laadimine ühes poolplokis ja ettevalmistustööd teises poolplokis toimuvad vaheldumisi. 3. Lõhkamistööd Kaevanduses tehakse lõhketöid põlevkivikihindi läbindus- ja koristustöödeel, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 1,15 kg/m3), koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge ( lõhkeaine erikulu kaevise kohta 0,9 kg/m3) ja aherainetöödel õhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 2,5 kg/m3). Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis ventilatsiooniõhuga väljutatakse välisõhku. 1  VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt 4. Saasteainete eriheited lõhkamistöödel Saasteaine Saasteainete erikogus lõhkeaine massiühikukohta Senatel Powerfrag Subtek Charge q, g/kg Q, t/t q, g/kg Q, t/t CH4 0,0019 0,0000019 0,00016 0,00000016 CO 7,3901 0,0073901 11,0227 0,0110227 NH3 14,3691 0,0143691 0,00017 0,00000017 H2S 0,3043 0,0003043 0,00034 0,00000034 NO2 (NO ümberarvestatult NO2-ks) 0,0288204 0,0000288 3,2819997 0,003282 SO2 1,1096 0,0011096 2,289 0,002289 CO2 165,234 0,165234 142,7771 0,1427771 5. Kaevanduse tuulutus Kambriplokkide ja läbindusete tuulutamisel kasutatakse tagasisuunduvat õhu liikumise skeemi, kus värske õhk liigub kambriplokki mööda kogumisstrekki ja väljuv saastunud õhk lahkub külgstrekkide ja tuulutusšurfide kaudu. Tuulutusšufrid on kapitaalsed abikaeveõõned. Tuulutusšurfid jagunevad siseneva ja väljuva õhu šurfideks. Siseneva õhu šurfide kaudu siseneb kaevandusse värske õhk. Kaevandusest väljuva ja saastunud õhu maa peale juhtimiseks on väljuva õhu tuulutusšurfid. Kaevanduse täieliku tootmisvõimsuse saavutamise perioodil (ettevalmistamisel) on ette nähtud 2 tuulutusšurfi: 1. tuulutusšurf 1 – värske (sisenev) õhujuga (ei ole heiteallikas); 2. tuulutusšurf 2 – värske väljuv õhujuga (heiteallikas lõhkegaaside väljutamiseks). Väljapuhkešurfi maa-alusesse ventilaatorikambrisse paigaldatakse kuni 4 ventilaatorit tootlikkusega kokku 28 000 m³/min. Värske ja väljuva õhu kogused on ligilähedaselt võrdsed. Tuulutusšurfi ava rajatakse maapinnast kõrgemale ulatuva raudbetoonist suudmena. Suudme kõrgus sõltub šurfi otstarbest. Väljuva õhu šurfi suudme kõrgus on 2,7 m. 2 N ASENDISKEEM M 1:200 000 Kaardilehed: 6441,6442, 6443, 6444 W E S Y=672000 X=6577000 5 45 M˜EERALDISE PIIRIANDMED Uus-Kiviıli kaevandus Piiri- Uus-Kiviıli uuringuvli Koordinaadid 6 punkti nr X Y 46 2373 21,05 1 6572927.40 670004.39 I 45,37 2,33 2 6573437.51 669788.65 I Uustalu 48 44901:003:0458 3 6573933.47 670903.62 2224 19,6 2238 18,80 45 7124 18,13 4 6574559.93 670624.75 49,47 2,15 Uuekorbe 46,67 2,30 48,58 2,61 44201:001:0128 Koolmenurga 47 5 5 6576811.64 675686.19 44901:003:0528 Konnaahu 4 44901:003:0226 6 6576688.33 675892.02 46 Lepa 7 6575739.82 676906.39 Kangru 44901:003:0008 8 6575722.78 677420.77 Rihmu 44901:003:0136 Varsakabja Uus-Kiviolikaevandus Soosaare 43801:001:0126 44901:003:0272 44901:003:0164 8 9 6574830.21 678414.62 Metsanurga 44901:003:0179 4 44901:003:0281 Kuivakaevu Krooksu 47 10 6573209.88 678310.45 44901:003:0006 44201:001:0123 49 11 6573316.67 677985.70 Krsa Vapra 46 Metsanurga 44901:003:0315 44901:003:0116 Metagusemetskond1 12 6573226.85 677020.94 Meserva 44901:003:0281 44901:003:0870 Kraavi 44901:003:0137 13 6573209.50 676094.03 2217 18,10 Puusepa 44901:003:0236 44901:003:0690 13129Savala-Arvilatee 6 14 6573121.44 674976.80 49,90 2,26 Rehe 44901:003:0106 4 44901:003:0680 Konnaahutee 2374 19,82 15 6573140.60 673952.74 49 43801:001:0398 48 Kivistiku 45,80 2,454 16 6572906.01 671886.19 44901:003:0327 2245 20,79 Uudismaa 17 6572960.61 671030.01 48,50 2,46 44901:003:0435 5 Laimi 44201:001:0317 Ojare 18 6572931.31 670044.42 44901:003:0600 Maidlametskond27 47 Kuldama Mtta 44901:003:0465 Nommemetsa 44901:003:0490 44901:003:0409 9 Soosaare 44901:003:0209 Sauli Meeraldise pindala 2076.06 ha Siiri 4 44901:003:0178 44901:003:0532 44901:003:0061 2231 17,93 Kurootsa Kapsa 49,70 2,52 49 Kuldama 44901:003:0500 44901:003:0346 4 47 44901:003:0410 Lipu Krsa 7 Veski 44901:003:0411 44901:003:0314 Murula 4 44901:003:0158 Aaviku 8 44901:003:0163 9 8 44901:003:0159 2266 20,06 49 Sompa 4 Keskkla 44901:003:0452 Metsasalu 3 aT Viu 44901:003:0300 Maidlametskond28 44901:003:0466 Sauli 3 44201:001:0435 47 46,30 2,59 43801:001:0057 44901:003:0162 Hiie 7 44901:003:0400 Aruotsa Krautmani 2375 18,42 4 44201:001:0196 Nommeotsa 2223 16,51 Noormetsa 44901:003:0425 2251 18,16 Maamehe 44901:003:0215 Karjapoisi 46,67 2,45 50 Pajusaare 43801:001:0142 44901:003:0377 44901:003:0283 43801:001:0367 Taruma 50,11 2,57 48,11 2,55 44901:003:0380 2 Kivistiku Nauri 49 2195 15,76 Lageda Lepiku Paemurru Maidlametskond6 2337 43801:001:0043 44901:003:0234 Mnniku 44901:003:0517 44901:003:0980 2209 16,55 44901:003:0203 44901:003:0840 7123 16,04 44901:003:0436 49,42 2,44 Soosaare 13203Aru-Rebutee 49,24 Rsa-Ojamaatee Tiigi 44901:003:0113 49,13 2,54 50,26 2,57 Soosaare 50 44901:003:0623 Joe 44901:003:0634 7118 16,02 44901:003:0177 Tahavlja Tiido 43801:001:0435 Kaasiku 44901:003:0192 43801:001:0141 44901:003:0652 Krsa 49,12 2,58 51 Pohja-Uustalu 44901:003:0253 Oie 44901:003:0218 Soo 44901:003:0313 1 44901:003:0212 50 Maidlametskond39 44901:003:0593 49 13203Aru-Rebutee Kriisa 44901:003:0484 Metagusemetskond48 48 44901:003:0308 44901:003:0477 Kivi 44201:001:0862 4 Kuusiku Kivikangru 9 7 44901:003:0001 4 49 50 44901:003:0805 44201:001:0127 ˜remaa Sirgeoja 44901:003:0124 44901:003:0492 Paemurru 52 Vahtra 44901:003:0133 47 1 Radiku 44901:003:0302 0 5 44901:003:0057 Milvi Leiardi Mnniku 44901:003:0081 Turvastiku Uus-Kiviıli II kaevandus 50 43801:001:0127 2274 16,68 51 Lubjaahju 44901:003:0305 Eerika 44901:003:0493 44901:003:0090 Metagusemetskond2 44901:003:0486 13203Aru-Rebutee Uus-Kiviıli uuringuvli 44901:003:0880 46,73 2,39 Lganusevald 51 50 Johanna44901:003:0221 Krautmani 2258 17,34 13203Aru-Rebutee 44901:003:0222 2230 13,85 Keskoja 2244 13,80 44901:003:0424 47,79 2,55 6 44901:003:0223 44901:003:0191 50,95 2,40 4 2202 16,93 -1 49,55 2,55 Antsurahva Mardi 50 50 Ahuotsa 51 50 Silo 44901:003:0428 44901:003:0373 Juhani Alutagusevald Uus-Kiviıli kaevandus 44901:003:0275 52 50,75 2,42 Louna-Uustalu 2216 14,94 44201:001:0778 2 44901:003:0219 1 44901:003:0522 Lauda Koolmenurga 48 Uus-Kiviıli uuringuvli Aho 50,04 2,50 44201:001:0565 Kaalu Kuldnoka Nauri Jalaka Raja Paemurru Paeknkatee 44901:003:0197 44901:003:0233 44901:003:0524 48 44901:003:0241 51 13203Aru-Rebutee 44901:003:0312 44201:001:0706 44901:003:0398 43801:001:0468 44901:003:0130 Uustalu Uustalu 44901:003:0114 Kivi 52 2 Rabametsa 52 44901:003:0454 Ilumetsa 44901:003:0662 51 44901:003:0002 5 Tariku 44901:003:0462 Koidu 2189 15,77 44901:003:0509 Kuuse Orasheina Kambraho 44901:003:0501 Paekaevu Mnniku 44901:003:0232 49 43801:001:0270 44901:003:0304 7 4 44901:003:0009 44901:003:0385 51,45 2,28 53 44901:003:0357 4 6 50 Mnniku 0 Kasemetsa 5 Kernu 2 aT 44901:003:0303 1 5 44201:001:0329 3 44201:001:0038 51 48 9 52 54 Prli 44901:003:0394 Leiardipollu Peka 44901:003:0270 Kortsimaa Uustalu Vilu 44901:003:0456 44901:003:0432 Kuldama 44901:003:0406 2250 15,1 I’ 1 Uustalu 51 Radiku 43801:001:0128 44901:003:0127 37 16,22 Mehidevlja 44901:003:0058 Ilupollu Paemuru 44901:003:0457 Krbotee 49,00 2,62 2281 16,60 44201:001:0281 44901:003:0900 Kortsimaa 43801:001:0407 Metagusemetskond64 44901:003:0508 Looga 50,92 2,29 44901:003:0126 43801:001:0308 Ritsika 49801:002:0134 45,62 2,62 Koolmenurga 43801:001:0317 4 Erna 47 5 13129Savala-Arvilatee Koolme 49 8 44901:003:0527 0 44901:003:0299 44901:003:0107 44901:003:0438 0 Kupra 51 7 aT Kuldama Nommemetsa 2265 16,51 46 13128Oandu-Rsatee 53 Tihani 0 52 44901:003:0511 Koolmenurga Uustalu 44201:001:0217 44901:003:0104 44201:001:0457 Vahtra 44901:003:0399 44901:003:0526 44901:003:0455 Raba 48,61 2,40 43801:001:0162 5 Metsamaa 44901:003:0495 7122 13,59 44901:003:0125 Joeniidu 1 Rajapollu 53 Rgu 7108 14,07 Joeknu 5 Uue-Tariku 2 4 2236 14,73 53 Truubi Sauli 0 44201:001:0330 Majaka 43801:001:0074 5 43801:001:0318 8 51 44901:003:0502 50 44901:003:0004 4 44201:001:0250 Kasela Ilume 44901:003:0239 44901:003:0531 51,16 2,58 Koolmenurga Rabaveere 49,77 2,63 44901:003:0463 44901:003:0504 Ahu 52,59 2,38 51 Iluvlja 44901:003:0525 44901:003:0497 44901:003:0269 Ojamaatupiktee Laane 44901:003:0506 Paavo Kambraho Koolma-PiilsemetsateeL2 44201:001:0615 Nurme 50 Ilume 47 2183 15,90 2208 13,74 Kreisi 43801:001:0350 51 52 44901:003:0011 Ilumaa 44901:003:0384 44901:003:0388 44201:001:0105 44901:003:0309 44901:003:0390 Nomme Joeknu Kuuseoksa 7117 15,22 Kulbi 44901:003:0294 48 Ounapuu 44901:003:0507 Ahu 44201:001:0216 52 Eliise 43801:001:0161 44901:003:0277 49,44 2,34 44201:001:0383 2194 15,69 51,04 2,33 44901:003:0268 44901:003:0230 13128Oandu-Rsatee Kuldama Viinamarja Koolmetee 43801:001:0160 Rabaserva Suur-Kivistiku Metsa-Kivistiku Mrisepa 53,46 2,62 44201:001:0458 44201:001:0443 43801:001:0428 51 44901:003:0496 43801:001:0295 44901:003:0430 44901:003:0407 44901:003:0199 55,38 2,49 I 52 Vike-Nurmetee Metsamritee Toodri -1 51 Rego 43801:001:0403 52 5 43801:001:0376 44901:003:0383 Vahtrame 44201:001:0159 2 2 2173 13,35 44901:003:0246 Raja 5 Mardirahva 51Metsamri 44901:003:0393 44901:003:0431 Kivistikupollu Rego 2 49 Vuti 44201:001:0374 54 52,73 2,40 44901:003:0382 54 43801:001:0294 0 5 4 Ilulaane Sompa 53 43801:001:0319 7 Laane 44901:003:0505 44901:003:0451 3 Radiku Maidlametskond26 53 Maidlametskond31 52 50 44901:003:0010 52 5 -1 53 44901:003:0474 Jalaka 44901:003:0468 44901:003:0464 Kmbre Aaviku 2273 16,06 Trno 44901:003:0470 44901:003:0242 13128Oandu-Rsatee 44901:003:0258 44901:003:0772 46,88 2,18 55 Sillaotsa 55 44901:003:0079 53 44901:003:0344 Raja Kambraho 2215 12,14 Koolipollu 48 5 Suur-Nurga 44901:003:0386 50 43801:001:0075 44901:003:0530 Kulbivarre Kambraho 4 Muraka 52,66 2,12 48 Aho 53 44901:003:0910 44201:001:0905 Mardipollu Lutsuoja 44901:003:0387 43801:001:0320 2257 13,29 2229 12,89 44901:003:0311 Milvi 44201:001:0279 2243 13,33 3 Trno 44901:003:0710 5 44901:003:0082 Mardimetsa Kruusime Maidlametskond30 50,09 2,60 53 Villetsi 50 44901:003:0771 52,64 2,54 5 Polluotsa 44901:003:0467 52,93 2,48 44901:003:0434 44201:001:0280 49801:002:0320 1 52 2 44901:003:0189 Maidlametskond44 Koolibri Metagusemetskond3 -2 Rsakoolimaja Linaaugu 5 44901:003:0480 44201:001:1133 Liivaknka Ounapuu Pistriku 49801:002:0180 Vike-Nurga 44901:003:0374 Kadakatee 44901:003:0429 44901:003:0259 51 -2 47 44901:003:0276 Vanaoue 44201:001:1017 44201:001:1235 Ojamaa Kubinetsi 43801:001:0377 50 52 -1 4 jıgi 3 44901:003:0310 44901:003:0439 9 Veeaugu 2201 14,14 3 5 13001:001:0581 Tarmo 13103Lganuse-Oandu-Tudutee 2178 12,28 Suurekase 44901:003:0950 - Kadakaharu 2188 13,13 54 44901:003:0077 44901:003:0515 44201:001:1132 44901:003:0920 55,51 2,35 Metsaserva Mardi Krbo 51 51,08 2,50 Kadaka 44901:003:0260 44901:003:0372 44901:003:0182 53,97 2,52 54 3 Joe 44901:003:0498 Vapra Vaarika Metagusemetskond9 44901:003:0331 Kolgi 44201:001:1236 44201:001:0793 Kuusiku 49801:002:0210 44201:001:1018 Joekalda 6 aT Keskvlja 44901:003:0437 50 5 44901:003:0550 44201:001:1022 3 51 Sillaotsa Metsanurga Allikapollu 44901:003:0342 53 - 2 44901:005:0044 48 44201:001:1146 5 Velda 7121 11,94 2 Sonajala 51 Krbo 44901:003:0150 53 44901:003:0422 49 Allika 53,54 2,68 44901:003:0181 2366 13,47 53 51 53 Sillaotsa 44201:001:1148 48 49,12 2,33 50 44901:003:0341 52 2364 12,84 50 54 Kuivati 53 Maidlametskond23 44201:001:1021 Maidlametskond5 2362 12,69 52,24 2,26 Ojaveere Muraka Saare 3 44901:003:0469 Allikametsa 44901:003:0830 5 Maidlametskond9 52 44201:001:1045 44201:001:0854 51 44901:003:0514 Raja Raamatutee 44201:001:1147 54 2360 10,40 54,94 2,00 44901:005:0180 Metagusemetskond65 Uus-Vahtrame 43801:001:0344 54 44901:001:0064 49801:002:0135 -2 54 44901:003:0244 Ootekoja 52,95 2,49 44201:001:0419 2356 13,2 2358 11,70 47 - 5 54 2 aT 4 Mehide-Lmatumetsatee 54,35 2,35 7116 11,88 53,67 2,37 2 43801:001:0386 Laanemetsa Masti Suurvahtra 54,92 2,65 52 55 55 44901:003:0129 7107 12,70 Sookase 55 2 44901:001:0276 44201:001:1170 1 5 55 54 44901:003:0140 Maidlametskond8 5 5 53 - 54 44901:005:0029 54,45 2,58 1 54 Vikevahtra 13129Savala-Arvilatee 2352 11,41 2354 12,73 2367 14,92 55 Maidlametskond4 5 pT Klastuskeskuse 44201:001:1171 44901:005:0015 49 53 55 48 44901:001:0570 53,73 2,32 44901:005:0031 53,11 Tamme 2,18 0 49,12 2,45 4 56 5 5 3 44901:003:0415 -3 56 51 5 52 Metskonnatee -4 Maidlametskond20 5 2369 13,86 53 43801:001:0387 53 5 52 44901:005:0066 Lganusevald 11 48,36 2,12 Tiigi 55 56 Vahtrametsa 56 13103Lganuse-Oandu-Tudutee 48 44901:005:0067 Ratasoja Alutagusevald Heinaaru 44201:001:1172 44901:005:0012 Aruheina 44901:003:0247 2365 12,62 54 4 44901:005:0039 2363 9,91 4 5 - 4 44901:005:0043 MetskonnateeJ1 5 12 56,34 2,47 7 10 5 55 Oanduga 44201:001:0486 53,21 2,72 55 53 13 44901:005:0310 4 53 55 19 pT 2359 10,37 Heinaaru Jahimehe 5 44901:005:0040 44901:003:0349 Sillaotsa 2361 12,41 6 15 54,42 2,48 5 44901:003:0343 7905 Joe 11 pT 14 54,01 2,20 Ounapuu - 5 44901:003:0332 54,44 44901:005:0028 Laagri 55 54 44901:003:0296 7567 6 5 56,35 2351 7614 2353 9,92 Maidlametskond8 9,20 17 44901:005:0029 Joekalda 1 18 56,60 2,50 55,56 54,92 2,38 44901:005:0032 2355 9,64 53 56 5 53,99 2,21 55 7580 7543 10,53 5 16 54 56,52 54,47 2,06 I I’ Y=670000 Y=679000 X=6572000 X=6572000 LEPPEM˜RGID: 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja number Maaparandushoiuala ue ala ja hooned Klgneva meeraldise piir Metsaala Maaparanduse eesvoolu kaitseala Klgneva meeraldise teenindusmaa piir Piiratud asjaıigusega ala Haritav maa Eesti maardla uuringuvlja/kaevevlja piir Maavaravaru ploki piir, number ja varu kategooria Looduslik lage Elektripaigaldise kaitsevnd 6 aT (aT-aktiive tarbavaru, pT-passiivne tarbevaru aR-aktiive reservvaru, pR-passiivne reservvaru) Geodeetilise rajatise kaitsevnd Seisuveekogu Laanemetsa M˜RKUSED: 44901:003:0129 Katastriksuse piir ja tunnus 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; Vooluveekogu Looduskaitseline ksikobjekt 2. Katastriksuse piirid: Maa- ja Ruumiameti ruumiandmed (16.05.2025. a); Omavalitsuse piir 3. Maardla, maardla plokkide piirid ja meeraldise piirid: Eesti Geoloogiateeninstuse ruumiandmetest (16.05.2025. a); Mrgala 4. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 16.05.2025. a; I I’ Geoloogilise lbilıike joon Vriselupaik 5. EELIS (Eesti Looduse Infossteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (16.05.2025); 6. Kuna tegemist on allmaakaevandusega, ei ole puuraukude andmetes toodud katendi paksust; 7. Meeraldise plaanile ei ole kantud nılvade kaitsetervikuid, kuna maavaralasund vljatakse allmaameetodil Puurauk Muinsuskaitseala kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni meeraldise piirini; 8. Ksitletava ala suure pindala tıttu on asendiskeemi puhul kasutatud suuremat mııtkava kui 1:50 000. 2352 11,41 Puuraugu number Tootus kihindi lamami kırgus, abs m 9. Tulenevalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei ole plaanile kantud I ja II kaitsekategooria liigi isendi elupaiku; 53,73 2,32 Suudme kırgus, abs m Pılevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m Puurkaevu sanitaarkaitseala 10. Kasutatud: - Uus-Kiviıli II meeraldise plaan (Osahing VKG kaevandused, C-R Saks, 11.12.2019) Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m Ida-Viru maakond - 5 (Osahing VKG kaevandused, C-R Saks, 11.12.2019) Siderajatise kaitsevnd Alutaguse vald Lganuse vald Gr. lisa 1 UUS-KIVILI II KAEVANDUS T nr 25150 5 Maapinna samakırgusjoon Teekaitsevnd 3 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Ranna vıi kaldapiiranguvnd Joonmııtkava E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN 1:10000 Formaat A0 0 10 25 50 m Koostas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Joonestas Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Tellija:Osahing VKG kaevandused Koostatud: Jrvekla tee 14/1 Kinnitas Tınis Kattel (allkirjastatud digitaalselt) 16.05.2025 30328 Kohtla-Jrve VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt LISA 5. Saasteainete hajumiskaardid. Uus-Kiviõli II kaevanduse kaevandusala asukoha kaardid Joonis L5.1. Ammoniaagi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 260,220 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPV1=500 g/m3 (kriitiline tase)  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Joonis L5.2. Ammoniaagi hajumise aastakeskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 1,43 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPVa=8 g/m3 (kriitiline tase)  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Joonis L5.3. Vääveldioksiidi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 223,98 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPV1=350 g/m3  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Joonis L5.4. Vääveldioksiidi hajumise 24-tunni keskmised maapinnalähedased kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale. Maksimaalne kontsentratsioon 40,99 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud tärniga). ÕPV24=125 g/m3 1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1004847-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/333343 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused Kontaktisik Merilin Keerme Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu VKG Kaevandused OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr L.MK/333343 Uus-Kiviõli II mäeeraldisel põlevkivi kaevandamiseks. Käesolevaga esitab ettevõte täiendatud keskkonnaloa taotluse vastavalt Keskkonnaameti 21.04.2025 kirjas nr DM-111704-19 toodud ettepanekutele. VKGK taotleb antud menetluse raames Uus-Kiviõli II keskkonnaloa nr L.MK/333343 kaevandamise aastamäära muutmist 5 miljonile tonnile ja kõrvaltingimuse nr 21 eemaldamist loast. Parandustaotluse selgitus Olulisemad muudatused: - põlevkivi varu numbrid 2025.a.I kv seisuga; - kaevandusest väljapumbatavaid veekogused vastavalt KMH aruande lisas olevale EGT uuringule (65 tuh m3/ööpäevas, aastas 23,7 mln m3; kehtivas loas 18 mln m3/a), - seletuskiri uuendatud; - graafilised lisad uuendatud; - ülejäänud taotluse osad on Kotkases oleva loa nr L.MK/333343 viimase versiooni eksport ja imporditud antud taotluse vormidesse. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Põlevkivi allmaakaevanduses tehakse läbindus- ja koristustöid, rajatakse veekraavid, veekogurid, põhjendus šurfid jne. Läbindus- ja aherainetöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. Lõhkamistööde käigus väljutatakse kaevanduse ventilatsiooniõhuga (tuulutusega) läbi šurfide välisõhku saasteaineid. Kaevandustegevusega kaasneb veevõtt põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamine ja settebasseinis puhastamise järgselt ümberjuhtimine suublasse. Kaevis transporditakse rikastamiseks konveieriga VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusterritooriumile. Selline lahendus hoiab ära Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumile kaevise töötlemise, toodangu ümberlaadimise, aheraine ladustamise, lubjakivitäitematerjali tootmise ja muu kaasneva taristu rajamisega kaasneva keskkonnamõju. Olmevee puurkaevust pumbatav vesi (kuni 30 m3 ööpäevas) teenindab Uus-Kiviõli kaevanduse rajatavat olmehoonet ja reoveepuhasti puhastab olmehoones tulevat reovett ning puhastatud heitvesi juhitakse suublasse. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on keemiatööstuse tooraineks põlevkivi kaevandamine. Tegevusega kaasneda võivate Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale rajatavad tuulutusšurfid põhjustavad teatud müra ja keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, õhusaastet, mis ei ulatu olulisel määral asukohale lähimate elamuteni (u 500 m kaugusel). tolm jne) kirjeldus Kaevanduse tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Olmeveepuurkaevu ja reoveepuhasti kasutamisega olulisi keskkonnahäiringuid ei esine. Põlevkivi kaevandamisega kaasneb põhjavee alanduslehtri teke ning võib kaasneda müra ja vibratsioon. Kõigi võimalike keskkonnahäiringute mõju on hinnatud ning leevendavaid meetmeid ja seirekohustusi on kirjeldatud Uus-Kiviõli kaevanduse seirekavas, KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes. Käitis/tegevuskoht Nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 6894 Katastritunnus(ed) 43801:001:0126 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576761, Y: 675308 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE1068705). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 10.07.2049 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 0442 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 3/31 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 4/31 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Kaevandustegevus hõlmab veevõttu põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamist ja heitvee (kaevandusvee) peale settebasseinis puhastamist ümberjuhtimist Ojamaa jõe kaudu Purtse jõkke. Veekõrvaldussüsteem ei läbi looduskaitse- ja muinsuskaitselisi alasid. Uus-Kiviõli II kaevandus asub Purtse jõe valgalal, maastikuliselt Viru lavamaa ulatuslike paetasandike piirkonnas. Uus-Kiviõli II kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna Kvaternaari, Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinnareljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate Kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist ürgoruga külgnevates tootmisüksustes. Kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas. Tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldist ala, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste. Eesti Geoloogiakeskuse poolt viidi 2009. a läbi uuring „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“, mida täiendati 2014. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt teostatud tööga "Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud". Lähtuvalt hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole. 5/31 Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Pinnavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta - 1068700_1 (Ojamaa): koondseisund halb - 1068200_2 (Purtse_2): koondseisund halb Põhjavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): - O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7): koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - O-Ca Virumaa põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea - O Ida-Viru põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2vr Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2gd Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea Kavandatav tegevus mõjutab eelkõige O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit (7), mille halvale koguselisele ja keemilisele seisundile on veemajanduskavaga seatud VRD art 4.5 erand, mis lubab hea seisundi mitte saavutamist. 2015. a viidi läbi põhjavee keemiline seire Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjon). 2022. aastal viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi uue veehaarete revisjoni geograafilis-füüsikaliste andmete uuendamiseks. Põhjavee ja pinnavee tasemete ja pinnavee keemia seiret teostatakse vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduste seirekavadele. Seniste revisjonide, mõõtmiste ja analüüside tulemused on leitavad taotluse vee eriosa lisadokumentidena ning on esitatud ka Keskkonnaametile. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: notar_AL_110322_141624.asice dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kaevandusest vee väljapumpamiseks (vee erikasutuseks) rajatakse kaevanduskäikudesse pumbajaam, kust kaevandusvesi juhitakse puhastamiseks Rebu settebasseini. Maa-alune pumbajaam, koosneb sukelpumpadest ning torustikust, mida mööda liigub kaevandusvesi maapinnal asuvasse settebasseini. Maa all asuvad vee kogumisbasseinid, kust vesi pumbatakse välja sukelpumpade abil. Kasutatakse kuni viit sukelpumpa, igaüks tootlikkusega 900 m3/h. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest. Settebasseini eesmärk on puhastada kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normatiividele. Settebassein setitab vees sisalduva heljumi. Settebasseinist juhitakse vesi peale puhastust Ojamaa jõkke. Uus-Kiviõli kaevanduse varustamiseks olmeveega on rajatud puurkaev. Kavandatav planeeritav veevõtt kuni 30 m3/ööpäevas, inimeste arv orienteeruvalt kuni 600 inimest. Reoveepuhasti reostuskoormuse moodustavad rajatav olmehoone pesu -ja hügieeniruume kasutavad töötajad. Uus-Kiviõli kaevanduse olmereovesi (wc ja dušširuumi vesi) kogutakse kokku eraldi kanalisatsioonitorustikuga. Kanaliseeritud reovesi juhitakse bioloogilisse reoveepuhastisse. Reoveepuhasti puhastusprotsess on ette nähtud koosnema järgenvatest peamistest komponentidest: • Mehhaaniline puhastus; • Reoveepumpla; • Ühtlustus-ja settemahuti koos õhktõstuk pumbaga; • bioloogiline puhastus koos aeratsiooni ja dekanteerimise süsteemiga; • Vooluhulga mõõdukaev ja proovivõtukaev. Puhastatud heitvesi juhitakse seejärel suublasse, Rääsa-Maidla kraavi, mille kaudu jõuab heitvesi esmalt Ojamaa ja seejärel Purtse jõkke. 6/31  Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega Lisa 2: joonis_1._REBU_puurimispaevik_NR._2378.doc seotud kavandatava ehitise projekt Lisa 3: PP_001_UUs_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice Lisa 4: 2378_PP_v02_Uuskivioli.asice Lisa 5: LaborPluss._REBU.xls Lisa 6: Analyysitunnistus_6_057_23.asice Lisa 7: joonis2._2378_Teostusjoonis_2378.pdf Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis Veekogusse juhtimine Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis Pinnasesse immutamine Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 8: UUS_KIVIOLI_LOPPARUANNE_EEK_2015__veehaarete_revisjon_.pdf Lisa 9: Uus_Kivioli_aruanne_09.2022.asice Lisa 10: 2023_U_K_kaevandusala_veeseire_aruanne.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimi Rebu allmaapumpla maapealne väljund Veehaarde kood POH0024126 Puurkaevu katastrinumber 52953 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576356, Y: 674979 Põhjaveekiht Ordoviitsium (O) Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veevõtuseadmete iseloomustus Kasutatakse kuni viit sukelpumpa DN 400, igaüks tootlikkusega 900 m3/h. 7/31 Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 11: 20052024_ANALUUSIAKT_VI24002036__Reovesi_UK.pdf Toimub võetava vee töötlemine Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kaevandusvesi setitatakse enne suublasse juhtimist settebasseinis, puhastamaks heljumist. Täpsemalt on kirjas Rebu settebasseini projektis. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Lisa 12: SB_projekt.zip Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 23 725 000 65 000 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 23 725 000 Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 13: Pohjaveevaru_uuringu_aruanne_puudub.docx Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimi Uus-Kiviõli kaevanduse olmevee puurkaev Veehaarde kood PRK0071586 Puurkaevu katastrinumber 71586 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576704, Y: 675610 Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogum Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta Puurkaev avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum vesikonnas Pakerordi-Tiskre veekihi. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib kogu piirkonna ulatuses ning selle moodustab alamordoviitsiumi Pakerordi lademe ja alamkambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud peeneteraline liivakivi. Vettandvate kivimite paksus on keskmiselt 20 m. Veekompleksi veeandvus on küllalt stabiilne. Põhjavesi on mage, mineraalsusega kuni 0,59 g/dm3, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi. Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koondseisund: halb. Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah Joogivee kasutamine või tootmine Jah Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev hakkab olema aastaringselt kasutatav Veevõtuseadmete iseloomustus Analoogne pump, nagu on Ojamaa kaevanduse puurkaevus Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti 8/31 Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Paigaldatakse veearvesti, mis mõõdab veekoguseid. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 14: LaborPluss._REBU.xls Toimub võetava vee töötlemine Ei Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Veevõtt 2024 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 10 800 Põhjaveevaru uuringu aruanne Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis Põhjavee ümberjuhtimine Ordoviitsium (O) 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 4 529 500 23 725 000 65 000 Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kaevandusest välja pumbatava ja suublasse ärajuhitava kaevandusvee koguse määramiseks kasutatakse arvutusmeetodit. Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kuna suublasse juhitakse ära sama palju vett, kui pumbatud, siis pärast settebasseini täitumist ärajuhitava vee koguseks on väljapumbatava vee kogus. Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus 3732 X: 6580488, Y: 670308 Veetase 8h 3733 X: 6580490, Y: 670306 Veetase 8h 52953 X: 6576364, Y: 675009 Veetase 8h 3734 X: 6578799, Y: 668591 Veetase 8h 3735 X: 6578791, Y: 668591 Veetase 8h 4002 X: 6571935, Y: 673904 Veetase 8h 4025 X: 6571938, Y: 673908 Veetase 8h 4026 X: 6571938, Y: 673901 Veetase 8h 19667 X: 6577139, Y: 670133 Veetase 8h 5893 X: 6574518, Y: 671782 Veetase 8h Seireplaan Lisa 15: OU_VKG_Kaevandused_Uus_Kivioli_II_kaevanduse_seirekava.pdf 9/31 Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või Põlevkivi kaevandades alandatakse põhjaveetaset Keila-Kukruse veekihis allapoole tootsat kihindit. Prognoosmudelile tuginedes alandatakse ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise põhjaveetaset mäeeraldiste kirdeosas (Uus-Kiviõli II kaevandus) ~18 meetrit ning edelaosas (Uus-Kiviõli kaevandus) ~40 m. Põhjavee juurdevool kirjeldus kaevandusse toimub kaevandusvee pideva väljapumpamise ja veetaseme alandamise tingimustes. Prognoosmudeli alusel ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole ning ulatudes Oandu veepideme alla. Seoses põhjavee taseme alandusega, muutub ka põhjavee keemiline koostis. Alanduslehtrite piirkonnas ei ole täheldatud põhjavee keemilise koostise suuri muutusi, kuid kaevandusse jõudev hapnikurikas vesi reageerib karbonaatkivimites esineva püriidiga, mille tulemusena tekib sulfaatiderikas kaevandusvesi. Pärast mäetööde ja vee väljapumpamise lõpetamist hüdrogeoloogiline režiim kaevandatud aladel muutub oluliselt. Suletud kaevanduste järelmõju esialgsete uuringute tulemused näitavad, et põhjavee alanenud tase taastub juba mõne aastaga. Kaevandused ja kaevanduskäigud täituvad veega ja põhjavee alanduslehter (depressioonilehter) kaob. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise - Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes – mis tähendab topelt setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse meetmete kirjeldus vähendamiseks. - Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge betoneeritud kanaliks. - Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. - Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete rakendamist. - Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui põhjaveetaset alandama hakatakse. - Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel - mõju leevendamiseks Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida. 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Rebu veelase Reoveepuhasti kood IV011 Väljalaskme nimi Rebu settebassein Väljalaskme kood PUH0001624 Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6577410, Y: 675193 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2025 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 23 725 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 10/31 Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Ühealuselised fenoolid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kahealuselised fenoolid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 BHT7 Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 KHT Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kaltsium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Magneesium Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 pH Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Naftasaadused Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Sulfaat Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldfosfor Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldlämmastik Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kloriid Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Nikkel (Ni) Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimi Ojamaa jõgi Suubla kood VEE1068700 Pinnaveekogumi nimi Ojamaa Pinnaveekogumi kood 1068700_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Koondseisund 2022: kesine Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 11/31 Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577578, Y: 675145 Heljum Üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Üksikproov X: 6577615, Y: 674992 Heljum Üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Reoveepuhasti jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Uus-Kiviõli kaevanduse RVP Reoveepuhasti kood PUH0001667 Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Ei Põhjendus, kui kasutusluba puudub Pole veel ehitatud Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 16: Uus_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice 12/31 Reoveepuhasti reoveekogumisala Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides Olmehoone - 250 Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2024 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Automaatne vooluhulga mõõtur Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis Reostuskoormus Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused Reoveesete Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 50 Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Puhastusseadmete ekspluatatsiooni käigus tekkiv sete on kavas anda üle vastavat luba omavale reovee- või jäätmekäitlusfirmale. Setteproovide tulemused Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus % Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Kogumiskaevude kirjeldus Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline-bioloogiline Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 17: Uus_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice Seadme tüüp Reoveepuhastina plaanitakse kasutada maa-alustes plastmahutites paiknevat tehase valmistatud ehk nn kompaktpuhastit. Täpne seadme tüüp selgub hanke tulemusena. Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 25 Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 25 Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 250 Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 250 Reovee järelpuhastus Olmereovee puhastamiseks on planeeritud biopuhasti, mis koosneb eelsetititest/septikutest, pumplast, ja bioloogilisest puhastusest. Puhastatud heitvesi juhitakse suublasse, Rääsa-Maidla kraavi. 13/31  Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus​protsessi projektikohane Puhastus​protsessi tegelik Puhastus​protsessi projektikohane Puhastus​protsessi tegelik puhastusaste % puhastusaste % puhastusvõimsus mg/l puhastusvõimsus mg/l Biokeemiline - - 40 40 hapnikutarve (BHT7) Keemiline hapnikutarve - - 150 150 (KHT) Heljum - - 35 35 Üldlämmastik (Nüld) - - 65 65 Üldfosfor (Püld) - - 2 2 Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6576522, Y: 675340 reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6576496, Y: 675320 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad 14/31 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​mõõt, Väljumis​‐ Joon​kiirus, Tempera​tuur, SNAP kood Lisategevuse kood kaardil koordinaadid m kõrgus, m m/s °C SNAP HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf X: 6576006, Y: 5.20 2.70 14.80 15 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi TS2 675042 allmaakaevandamine 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 1 Käitise töötajate arv 513 Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed 15/31 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Nomine Consult OÜ Registrikood/isikukood 14232790 Postiaadress Akadeemia tee 21/4, Tallinn 12618 Telefon 5127266 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Kasutatud kirjandus: 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016). – RT I, 03.06.2020, 2. 2. Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005). – RT I, 10.07.2020, 49. 3. Tööstusheite seadus (vastu võetud 24.04.2013). - RT I, 15.03.2019, 19. 4. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 86: Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid. – RT I, 08.03.2019, 6. 5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 75: Õhukvaliteedi piir– ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. – RTI, 06.03.2019, 12. 6. Keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59. Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. – RTI, 22.03.2019, 9. 7. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019.a. määrus nr. 56: Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. – RTI, 25.10.2019, 1. 8. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a. määrus nr. 67: Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heite künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. – RT I, 14.12.2017, 10. 9. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 81: Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. – RTI, 29.12.2016, 51. 10. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 84: Õhukvaliteedi hindamise kord. – RTI, 08.12.2017, 7. 11. Keskkonnaministri 04. märtsi 2002. a. määrus nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. – RTI, 29.12.2020, 47. 12. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. – Akukon Eesti OÜ, 2022. 13. Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу загрязняюших веществ расличными производствами. - Ленинград, Гидрометеоиздат, 1986. 14. Методическое пособие по расчету от неорганизованных источников в промышленности строительных материалов. – Новороссийск, ЗАО „НИПИОТСРОМ“, 2000. 15. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas. – EKUK, Tallinn, 2016. 16. OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse LHK projekt. Töö nr 248-18-VKGK/27-18.- Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, juuli 2018. Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähteandmed VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II põlevkivi kaevanduse keskkonnaloa välisõhu osa (LHK projekti) koostamiseks (põlevkivi andmed kaevandamise töörežiim, kasutatavate lõhkeainete erikulu, eralduvate lõhkegaaside kogused ja lõhketööde režiim, tuulutusšurfide parameetrid ja asukoht, kaevanduse tuulutusrežiim jt andmed) pärinevad VKG Kaevandused OÜ-lt. Lähteandmete kirjeldused on esitatud eraldi failina (LISA 1. Lahteandmed). Lähteandmete failid Lisa 18: LISA_1._Lahteandmed.pdf 16/31 Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumil. Uus-Kiviõli II kaeveväli piirneb lõunasuunal Oandu uuringuväljaga ning idapiiri läheduses asub Ojamaa põlevkivikaevandus. Muudes suundades jääb kaeveväli Uus-Kiviõli uuringuvälja alasse. Uus-Kiviõli II kaevevälja pindala on umbes 2076 hektarit. Uus- Kiviõli II kaevevälja asukoht on näidatud eraldi failis (LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart). Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus-Kiviõli II tööstusalale on planeeritud rajada ka kaldšahtide plats (vt LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart). Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Tööstusalale rajatakse ka tuulutusšurfid värske õhu juhtimiseks kaevandusse ja saastunud õhu kaevandusest välja viimiseks (vt LISA 3. Asukoht ja heiteallikad). Väljapuhke tuulutusšurfi (tähistatud heiteallikana TS2) planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda. Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 19: LISA_2._Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 20: LISA_3._Asukoht_ja_heiteallikad.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusala paikneb tasasel maa-alal. Maapinna absoluutsed kõrgused kaldšahtide ja tuulutusšurfide piirkonnas jäävad tehnogeensed objektid vahemikku 47-51 m. Maapinna absoluutsete kõrguste erinevus Uus-Kiviõli II tööstusalal 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafiliste objektide ei mõju saasteainete hajumisele saasteainete hajumise modelleerimisel ei ole vajalik arvesse võtta. Ilmastikutingimuste iseloomustus VKG Uus-Kiviõli II kaevanduse territooriumi asukoha klimaatilisi tingimusi iseloomustavad (Jõhvi meteoroloogiajaama asukoha järgi) järgmised näitajad Riigi Ilmateenistuse andmetel 1991 – 2020 kohta järgmised näitajad. Keskmised näitajad Jõhvi MJ andmetel: Kuu Temp, °C Sademed, mm Tuule kiirus, m/s Niiskus, % Jaanuar -4,6 45 4,4 90 Veebruar -5,2 34 4,2 88 Märts -1,7 36 4,0 80 Aprill 4,5 34 3,7 72 Mai 10,3 50 3,4 68 Juuni 14,6 84 3,1 73 Juuli 17,4 77 2,9 76 August 15,9 93 2,9 80 17/31  August 15,9 93 2,9 80 September 11,2 67 3,3 84 Oktoober 5,5 84 3,8 87 November 0,6 64 4,3 90 Detsember -2,5 49 4,6 91 Aasta 5,5 717 3,7 82 Aasta keskmine õhutemperatuur on olnud 5,5°C. Kõrgeima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud juuli (17,4°C) ja madalaima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud veebruar ( -5,2°C). Sademete keskmine kogus on aastas olnud 717 mm. Sademetevaesemad kuud on olnud veebruar ja märts (34 mm), suurima sademete kogusega kuu on olnud august (93 mm). Tuule keskmised kiirused: Aasta keskmine: 3,7 m/s Väikseim kuu keskmine (juuli, august): 2,9 m/s Suurim kuu keskmine (detsember): 4,6 m/s. Tuulte keskmine esinemissagedus Jõhvi MJ 2018-2020 aasta andmetel on esitatud alljärgneval joonisel. Jooniselt selgub, et valdavateks tuuleteks on edela- ja lõunakaarte tuuled esinemissagedusega umbes 36%. 18/31  Eesti Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaama 2018-2020. aasta vaatlusandmetel koostatud tuulte roos Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim vaatlusjaam ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpoolmärgitud meteoroloogiliste näitajate kohta. Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on uueks paikseks heiteallikaks kaevanduse tuulutuse väljapuhke ventilatsiooni šurf, millest väljutatavad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus saasteainete heitkogused on määratud arvutusliku metoodika alusel. 19/31 Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal väljutatakse välisõhku lõhketöödel tekkivaid saasteaineid kaevanduse tuulutuse väljapuhke surfi kaudu. Lõhketöödel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine Lõhketöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat, mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud kogumikus [ 13, 14 ]. Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100), kus: k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0; Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t; Ag – lõhkeaine kulu, t; Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt märjad puuraugud); η – leevendusmeetmete efektiivsus. Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega: M = Q x Ag, t/a. Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1. Lõhkeaine kulu saadakse, kui korrutada lõhatava kaevise koguse (m3) lõhkeaine erikuluga (kg/m3). Lõhkeaine kulud määrtakse eraldi erinevate kaevetööde (läbindus- , koristus- ja aherainetööd) korral, kuna kasutatakse erinevaid lõhkeaineid ja ka erinevas koguses. Allmaa lõhketöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes. Lõhketöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel. Kaevise kogus ühekordsel lõhkamisel määratakse järgmiselt (m3): kaevise aastane kogus kaevetöö kohta (m3)x lõhkamiskohtade arv samaaegsel lõhkamisel (esi, kamber) : lõhketööde päevade arv aastas : lõhkamiste arv ööpäevas. Lõhkamine toimub samaaegselt maksimaalselt neljas läbindusees ja neljas kambris 312 päeva aastas ning lõhkamiste arv ööpäevas on läbindus- ja koristustöödel vastavalt 117 ja 139. Saasteainete heitkoguste määramise metoodikat kasutades määratakse saasteainete heitkogused ühe lõhkamise kohta grammides. Seejärel määratakse hetkeline heitkogus, jagades ühekordse heitkoguse keskmistamise ajaga. Lõhkamisel tekib lõhkegaaside pilv, kus tekkinud saasteainete kontsentratsioonid on kohe lõhkamise järgselt maksimaalsed ja vähenevad pilve liikumisel väljapuhkešurfi suunas. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund. Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud lisa 4 tabelites. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Arvutuskäigud ja -kirjeldused saasteainete heitkoguste määramiseks on esitatud lisafailis (LISA 4. Arvutused). arvutusmetoodikat 20/31  Manused Lisa 21: LISA_4._Arvutused.pdf 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Väljapuhke šurf TS2 (TS2) - HEIT0011359 Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 70 Juuli 10 August 70 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 21/31 Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 22/31 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / heitkogus M väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg TS2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.15 g/s 1 tund 350 µg/m³ 223.98 0.64 24 tundi 125 µg/m³ 40.99 0.328 TS2 10102-44- Lämmastikdioksiid 0.178 g/s 1 tund 200 µg/m³ 40.06 0.20 0 1 aasta 40 µg/m³ 1.166 0.029 TS2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.773 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 2 922.094 0.292 TS2 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.007 g/s 1 tund 8 µg/m³ 1.43 0.179 TS2 7664-41-7 Ammoniaak 0.344 g/s 1 tund 500 µg/m³ 260.22 0.52 1 aasta 8 µg/m³ 2.513 0.314 Koosmõju kirjeldus Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale on planeeritud üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses 500 m raadiuses analoogsed saasteaineid väljutavad kasutuses olevad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi kaevandusala lähiümbruse õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Kaevanduse nimetatud heiteallikast väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS1 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Saasteainete arvutuslikke sisaldusi (kontsentratsioone) tuulutusšurfist väljuvas õhus võrreldi EKUKi poolt (2021) Ojamaa kaevanduses teostatud vastavate mõõtmistulemustega. Mõõdetud kontsentratsioonid on üldjuhul kuni 2 korda väiksemad arvutuslikest kontsentratsioonidest. Märgatavad erinevused arvutuslike ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel esinevad ammoniaagi puhul. Samal ajal võib NH3 kontsentratsioon šurfist väljuvas õhus muutuda väga laiades piirides, olenevalt teostatavatest lõhkamistöödest ja kasutatavast lõhkeainest. Ammoniaagi eriheide on suhteliselt kõrge läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel. Ammoniaagi puhul toimub tõenäoliselt ka neeldumine märgades kaevanduskäikudes, (mis vähendavad ammoniaagi heitkogust), mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Ammoniaagi võimalikku neeldumist kaevanduskäikudes ja ka kaevandusvees ei ole ammoniaagi heitkoguste määramisel arvesse võetud. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire 23/31 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) Väljapuhkešurf TS2 Saasteaine 1 kord 3 aasta jooksul 7446-09-5 Vääveldioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 630-08-0 Süsinikmonooksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 7783-06-4 Vesiniksulfiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 7664-41-7 Ammoniaak Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 74-82-8 Metaan Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Uus-Kiviõli II kaevanduse tootmistegevusega seoses võib tekitada lõhnahäiring eelkõige vesiniksulfiidi ja ammoniaagi esinemine lõhkegaasides ja nende väljutamisel välisõhku väljapuhkešurfi kaudu. Lõhnahäiringu hinnangu andmisel on lähtutud nimetatud lõhnaainete kirjanduses toodud lõhnaläve andmetest, võrreldes neid saasteainete hajumise modelleerimisel saadud õhukvaliteedi tasemetega väljapuhkešurfi lähiümbruses. Uus-Kiviõli II kaevandusest väljutatavate nimetatud saasteainete lõhnaläved on järgnevad [15]: • vesiniksulfiid 0,2-2,0 µg/m3; • ammoniaak 3750-37500 µg/m3. Andmed ammoniaagi lõhnaläve kohta jäävad keskmiselt üsna suurde vahemikku, mis on 3750–37500 μg/m3. Tundlikumad inimesed võivad õhus ammoniaagi lõhna tunda ka juba 300 μg/m3 õhukvaliteedi taseme juures. Hajumisarvutuste põhjal on ammoniaagi õhukvaliteedi maksimaalne arvutuslik tase tuulutusšurfi lähiümbruses ~260 µg/m3. Sellisel juhul ei ole ammoniaagi hajumisega seonduv lõhnahäiring üldjuhul tajutav. Vesiniksulfiidi hajumisel väljapuhkešurfist võib mõningatel juhtudel väljapuhkešurfi läheduses olla perioodiliselt ja lühiajaliselt tajutav nõrk lõhnahäring, kuna arvutuslik maksimaalne kontsentratsioon 1,43 µg/m3 asub H2S-ile teadaolevalt hinnatud lõhnalävi piirkonnas (0,2–2,0 µg/m3). Kuna šurf asub asutusest eemal, siis on see ebaoluline, lähim eluhoone asub umbes 500 m kaugusel. Eelnevalt tulenevalt ei ole oodata, et kaevanduse tegevus üldjuhul lõhnahäiringut põhjustab. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Ei ole asjalohane. korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Heiteallikatest väljutatavate saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi hajumisarvutusprogrammid difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod ja selle tarkvara versiooni Breeze AerMod 8.0. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016.a. määrus nr. 84 [10]. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m. 24/31  Arvutamiseks valitud meteoaasta 2018-2020 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on ettevõtte asukohale lähim vaatlusjaam (registreeritakse kõiki hajumisarvutusteks vajalikke meteoroloogilisi näitajaid) ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpool kirjeldatud meteoroloogiliste näitajate kohta. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Meteoroloogilised andmed pärinevad Riigi Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim meteoroloogiajaam. Viide meteroloogilise mudeli andmetele Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud meteoroloogilised andmed on töödeltud hajumisarvutustes kasutamiseks sobivasse formaati tarkvara AetMet 7 abil Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Topograafilisi sisendandmeid (pinnareljeefi andmeid) ei ole saasteainete hajumise mudelleerimisel kasutatud. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemete arvutuslikul määramisel ei ole seireandmed) käesolevas projektis arvestatud ümbruse foonilist saastenivood, kuna teadaolevalt vastavad seireandmed puuduvad. Vastavalt keskkonnaministri määrustele 23.10.2019, nr 56 [7], ja 27.12.2016, nr 84 [10] on LHK projekti koostamisel hajumisarvutuse piirkonnaks valitud piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast või ka piirkond, mille raadius on käitise kõrgeima heiteallika kõrguse 50-kordne kõrgus (2,7 x 50 = 135 m). KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei paikne käitise heiteallikast TS2 500 m kauguses teisi heiteallikaid, mis väljutaksid käitisega samu saasteaineid. Lähimad töös olevad heiteallikad, mis väljutavad sarnaseid saasteaineid asuvad kaugemal kui 5 km. Koosmõju teiste käitiste heiteallikatega ei ole seega modelleeritud. Fooniline õhukvaliteedi tase on seega loetud mudelarvutustes kõigi saasteainete puhul nulliks. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on tööstusalale planeeritud üks uus heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika pärast heiteallika töölerakendamist lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad töötavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutused hajumiskaartide koostamisega teostati saasteainete osas, mille arvutuslik aastane heitkogus ületas 1 kg ning millistele on teada kehtiv õhukvaliteedi taseme piirväärtus. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 [5] kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Hajumiskaardid on esitatud ainult nende saasteainete puhul, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest. Saasteainete hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad piirväärtused [5]. Ammoniaagi hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad kriitilised tasemed. Saasteainete hajumisel Uus-Kiviõli II kaevanduse ainsast planeeritud heiteallikast TS2 ei ületa õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi kriitilisi tasemeid. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, mis on suuremad kui 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtustest (vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Nimetatud saasteainete hajumise kohta on koostatud hajumiskaardid, mis on esitatud eraldi failina (LISA 5. Hajumiskaardid). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Manused Lisa 22: LISA_5._Hajumiskaardid.pdf 25/31 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikast ehk väljapuhke tuulutusšurfist väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel tuulutusšurfist (heiteallikast TS2) õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Tuulutusšurfist umbes 500 m kaugusel asuva üksikelamu maa-alal ei ületa maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase 0,05 ÕPV. Seega väljapuhke tuulutusšurf on lokaalse mõjuga heiteallikas. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Põlevkivi allmaa kaevandamisel on põhilised välismüra allikateks kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfid, kaevise töötlemiskompleks (rikastusvabrik, alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse killustiku tootmine ja muud tegevused), transpordimüra. Müra ja vibratsiooni häiringuid võivad põhjustada ka allmaa lõhketööd, valdavalt lõhketööde kohta epitsentri piirkonnas. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalalt transporditakse kaevis konveiertranspordiga naabruses oleva Ojamaa kaevanduse tööstusalale järeltöötlemiseks. Seega Rääsa tööstusala peamisteks välismüra allikateks jäävad kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurf, kaevise Ojamaa tööstusalale töötlemiseks transportimise pealt kaetud konveier ja kaevandust teenindav transport. Rääsa tööstusala kaldšahtide maa-ala kaevanduse sisenemise kohale ehitatakse hoone, millest võimalik müra väljapoole oluliselt ei levi. Rääsa tööstusala mürataset on hinnatud naabruses asuva Ojamaa põlevkivikaevanduse ja selle tööstusala analoogia põhjal. Ojamaa põlvkivikaevanduse müra ja vibratsiooni on hinnatud Akukon Eesti OÜ poolt aastal 2022 läbi viidud uuringus [12]. Uuringu tulemuste põhjal müratase väljapuhke šurfide ja konveierite läheduses (ehk müraallikate läheduses) jääb vahemikku 80-95 dB. Väljapuhke šurfist umbes 250 kaugusel võib müratase ulatuda kuni 30 dB. Uus-Kiviõli II kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfi planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda, mis on Sauli kinnistul asuv elamu. Seega hinnanguliselt ei ole oodata kaevanduse tootmistegevusest tingitud olulise mürahäiringu teket ja müra normtasemete ületamisi Rääsa tööstusala lähiümbruses olevate elamute juures. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal on üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2), mis mõjutab lähiümbruse õhukvaliteeti. Kuna nimetatud tekitamises suurim heiteallika lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteedile suurima mõjuga heiteallikaks. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta on esitatud taotluse vormidel 5.5 ja 5.6. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine ette näha kehtestatud piirväärtusi ületavat lõhnahäiringu või müra teket. esinemise vähendamise meetmete kohta Lõhkamistööde puhul muutub hetkeline heitkogus (g/s) ajaliselt pidevalt, olenedes tuulutusõhu kogusest ja lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfist, millisest lõhkamisgaasid koos tuulutusõhuga välisõhku väljutatakse. Seega on vormil 5.5 esitatud hetkelised heitkogused lõhkamistöödelt informatiivse iseloomuga. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikul meetodil vastavalt tegevusandmetele. Lõhkamistöödel müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks eralduvate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikult vastavalt tarbitud lõhkeaine kogustele. Saasteainete heitkoguste arvutamist teostatakse kvartalite kaupa keskkonnatasude kvartaliaruannete koostamiseks. Uus-Kiviõli II kaevanduse väljapuhkešurfist välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimistulemuste kohaselt saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa lubatud piirväärtusi. Välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimisel on kasutatud saasteainete hinnangulisi hetkelisi heitkoguseid, kuna need on lähteandmete muutliku iseloomu ja muude kõrvalmõjude tõttu arvutuslikult raskesti määratavad. Seetõttu tuleb pidada vajalikuks lõhkamistöödelt tulenevate saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhkamistööde teostamise ajal lõhkamistöödele lähimast tuulutusšurfist. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral erakorraliste abinõude rakendamine saasteainete heite vähendamiseks pole vajalik kaevanduse ilmastikutingimuste esinemise korral töötamisel tavapärasel töörežiimil. 26/31  Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Uus-Kiviõli kaeveväljal kaevanduse tööga kaasneva keskkonnamõju hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine“, Kobras AS, Tartu, 2010. Selles töös on antud sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige hinnang keskkonna erinevatele komponentidele – pinna- ja põhjaveele, atmosfäärile, maastikule, taimestikule, loomastikule sotsiaal-majanduslikule välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnale jt. Samuti on kirjeldatud kaevanduse tegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute leevendusmeetmeid. keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Kaevanduse logistikataristu keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“, OÜ Alkranel, Tartu, 2022. Töös antud hinnangu kohaselt olulise negatiivse mõju esinemist üheski mõjuvaldkonnas ei ole ette näha. Kuid samas peetakse vajalikuks töös kirjeldatud keskkonnahäiringute leevandamise meetmete rakendamise vajalikkusega. 2025.a. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruandes (Maves OÜ) hinnati kaevandamise keskkonnamõju aastamäärade suurenemise korral ja nähti ette leevendus- ja seiremeetmed. Muud heite vähendamise meetmed Rakendatakse vastavalt vajadusele. Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine. 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Väljapuhke šurf TS2 (TS2) - HEIT0011359 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 5.625 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s 6.946 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 28.551 t Jah 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 0.219 t Jah 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 10.289 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 419.597 t Jah 74-82-8 Metaan Tavaheide 0 g/s 0.002 t Jah Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine. Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas 27/31 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6.946 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 419.597 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 28.551 t 74-82-8 Metaan 0.002 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 5.625 t 7664-41-7 Ammoniaak 10.289 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.219 t 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 28/31 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 0100 - põlevkivi pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 01.04.2025 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 01.04.2025 7 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 59 551.449 tuh t 01.04.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t 29/31 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 23: Uus_Kivioli_II__2025____Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 24: Uus_Kivioli_II__2025____Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 25: 2025_05_28_Seletuskiri_UK_II.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 26: Kiri_Maaametilt_KA01_06_183_08082019_plokid.pdf GIS ja CAD failid Lisa 27: Graafilised_lisad.7z 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena lammutustööde kirjeldus esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. 30/31 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena keskkonnamõju kohta esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Muu eelhinnangu info Lisa 28: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__1_.pdf Lisa 29: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__2_.pdf Lisa 30: Steigeri_hydrouuringud__1_.zip Lisa 31: Steigeri_hydrouuringud__2_.zip Lisa 32: Steigeri_hydrouuringud__3_.zip Lisa 33: Uus_Kivioli_logistika_KSH_aruanne.pdf 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Kattuvad katastriüksused Lisa 34: Kattuvad_katastrid.xlsx Kattuvad kitsendused Lisa 35: Kattuvad_kitsendused.xlsx 31/31 VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt LISA 2. VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevandusala asukoha kaardid Allikas:Maa-amet Uus-Kiviõli II kaevevälja asukoha kaart Tähistused: - sissepuhke tuulutusšurfi asukoht - väljapuhke tuulutusšurfi asukoht - kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht  VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt Allikas: Maa-amet Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa maapealse tööstusterritooriumi asukoha kaart ja naaberkinnistute sihtotstarbed (Mtm – maatulundusmaa; Mtm+Vm – maatulundusmaa+veekogude maa; Mtm+To – maatulundusmaa + tootmismaa; Ühisk+Vm – ühiskondlike hoonete maa + veekogude maa) Tähistused: - kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht