Kiri

Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Tuuleparkide mõjud põhjaveele MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hinda jate Ühing ( KeMÜ ) koondab endas keskkonnamõju hindamisega tegelevaid eksperte ja spetsialiste. KeMÜ üheks eesmärgiks on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui KSH) süsteemi parendamine Eestis, sh püüe hoida keskkonnamõju hindamise fookuses just olulise keskkonnamõju hindamist . Mitmed meie ühingu liikmed tegelevad aktiivselt tuuleparkide planeeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste läbiviimisega. Antud objektide mõju hindamised on mahukad, sh on vajalik hinnata mitmeid valdkondi, kus oluline keskkonnamõju võib esineda. Samas on keskkonnamõjude hindamiste kvaliteedi hoidmiseks väga oluline hoida nende fookust mõjudel, mis reaalselt võivad osutuda olulisteks. Oleme täheldanud, et järjest enam tuntakse tuulepargi planeeringute mõjuhinnangute puhul muret põhjavee küsimuste osas. Avalikkuse esitatud küsimustele saab vastata konsultandi meeskonda kaasatud hüdrogeoloog . Probleemiks võib osutuda avalikkuse umbusk eksperdi erapooletuse suhtes. Teistes mõjuvaldkondades (müra, linnustik) on umbusu küsimust maandatud riikliku institutsiooni teemakohase juhendi koostamisega. See annab avalikkusele kindluse, et seisukoht on ametlik, mitte arendaja soovitud vaade. Kohalikud elanikud toovad põh javee va ldkon nas sageli esile järgmised mured: p õhjavee kadumine ja kaevude kuivaks jäämine ; k aevude reostumine ehitustööde või tuulikute tegevuse tagajärjel . Keskkonnamõju hindamise käigus oodatakse avalikkuse poolt : p õhjalikku uuringut tuulikute võimaliku mõju kohta põhjaveele ; k aevude inventeerimist , sealhulgas veetaseme ja kvaliteedi määramist enne ehitust ; s eiret ja garantiimehhanisme , mis tagaksid probleemide kõrvaldamise juhul, kui need siiski ilmnevad . Antud mõjuvaldkonna puhul tuleb arvestada, et t uuliku id kavandatakse üldjuhul vähemalt 1 km kaugusele elamutest ja nende kaevudest . Tuulikute planeeringutes ei määrata tuulikute ehituslikku lahendust, kuid mõjude hindamisel lähtutakse (olemasolevate tuulikute ehituslikest lahendustest lähtudes) eeldusest, et on võimalik keskkonnamõjuliselt kaks põhimõtteliselt erinevat vundamenditüüpi (ja lisaks nende kombineeritud lahendused) . Eestis on enim kasutatav vundamenditüüp g ravitatsioonivundament (kirjale on illustreeriva näitena lisatud Tootsi tuulepargis kasutatud vundamendilahenduse joonis) : Rajatakse süvend s ügavus ega kuni 6 m ja läbimõõ duga kuni 30 m , millesse rajatakse raudbetoon vundament . Rajamisega kaasneb võimaliku mõjuna ehitusaegne põhjaveetaseme alandus seoses vundamendikaevise kuivana hoidmise vajadusega. Ehitus aegne veetaseme alandus on lühiajaline ja seni tehtud hinnangute järgi ei ulatu 1 km kaugusele (ehk alale kus võib paikneda joogiveevarustuse kaeve) . Ehitusjärgne oluline mõju põhjaveele teadaolevalt puudub. Teise lahendusena on kasutusel v aivundament (kirjale on illustreeriva näitena lisatud Tamba tuulepargis kasutatud vundamendilahenduse joonis) : Vaivundamendi korral rajatakse vaiad kuni ankurdamiseks sobiliku kihini (Eestis üldjuhul paekivi) ja selle sisse. Vaiade sügavus sõltub geoloogilisest ehitusest. Eestis on teada 14 m sügavuste vaiade kasutamine. Konservatiivselt võib eeldada, et sügavus võib vajadusel olla ka suurem. Vaivundamendi rajamine ei nõua ehitusaegset veealandust. Vaiad rajatakse puurimise või rammimise teel. Vaivundamendi rajamisel võib teoreetiliselt esineda põhjav eekihtide segunemise oht kui puurauku jäätakse avatuks. S ell ist ohtu võib pidada minimaal s e ks , eeldusel et ehitustegevus toimub korrektseid ehitusvõtteid kasutades . Senise teadmise alusel t uulikute ehitamine ei mõjuta olulisel määral põhjavee taset ega kvaliteeti tavapärastes geoloogilistes tingimustes ning heale ehitustavale vastava ehitustegevuse korral . Seega tõenäoliselt detailsed hüdrogeoloogilised uuringud, hüdrogeoloogiline modelleerimine, k aevude inventeerimine ja püsiseire kõigis tuuleparkide mõju hindamistes oleks ebaproportsionaalne meede , kuna olulise mõju esinemise võimalus on väga väike. Et selgitada nii avalikkusele kui ka kohalikele omavalitsustele, millal on detailne põhjavee mõju käsitlus tuuleparke kavandavate planeeringute mõju hindamistel vajalik, oleks väga vaja Eesti Geoloogiateenistuse poolt välja töötada ühtne juhis , suunis või seisukoht . Suunises oleks oluline selgelt sätestada m illistes geoloogilistes tingimustes või juhtudel võib tuulikute rajamine päriselt põhjustada olulise mõju põhjaveele. Samuti m illistel juhtudel on põhjendatud detailne mõjuanalüüs (hüdrogeoloogiline uuring /modelleerimine , kaevude inventuur, seire). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Toonpere MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Juhatuse liige Vundamendi tüübid: Vundamendi Tiheda moreeni Max Killustikaluse AL Vundamendi AL Vundamendi ÜL Pinnase ÜL KM tähis ÜL KM pinnaseveetase KM KM KM WT01 26.050 28.550 25.950 26.550 30.050 30.150 WT02 27.800 28.950 26.350 26.950 30.450 30.550 WT03 27.300 28.500 25.900 26.500 30.000 30.100 Vundamendi plaan WT04 26.190 27.940 25.340 25.940 29.440 29.540 1:100 WT05 23.200 27.400 24.800 25.400 28.900 29.000 WT09 28.080 30.080 27.480 28.080 31.580 31.680 WT10 26.580 28.980 26.380 26.980 30.480 30.580 WT11 27.400 28.600 26.000 26.600 30.100 30.200 WT12 25.980 27.980 25.380 25.980 29.480 29.580 WT13 24.930 27.930 25.330 25.930 29.430 29.530 WT17 26.510 30.060 27.460 28.060 31.560 31.660 Vundamendi kujujoonis WT18 26.800 29.200 26.600 27.200 30.700 30.800 1:75 WT19 27.760 29.060 26.460 27.060 30.560 30.660 Ø25200 WT20 25.890 28.690 26.090 26.690 30.190 30.290 9200 Ø6800 9200 WT21 26.080 28.380 25.780 26.380 29.880 29.980 2150 Ø2500 2150 WT22 28.970 30.520 27.920 28.520 32.020 32.120 Valuvõrk kaldpinna Valuvõrk kaldpinna Kaitsetorud WT35 27.780 29.780 27.180 27.780 31.280 31.380 Detail A Külmvuuk min 700 mm 200 püsivuse tagamiseks püsivuse tagamiseks läbimõõdud ja arv vt lõige A-A WT36 28.400 30.200 27.600 28.200 31.700 31.800 Vundamendi ÜL KM 400 A 3° 3° A WT37 27.580 29.780 27.180 27.780 31.280 31.380 C50/60 Pinnase ÜL KM WT38 28.770 31.770 29.170 29.770 33.270 33.370 tagasitäide: ymin=18.0 kN/m3 ysat=19.0 kN/m3 WT39 30.330 32.130 29.530 30.130 33.630 33.730 WT40 27.020 30.820 28.220 28.820 32.320 32.420 C30/37 WT41 28.440 30.940 28.340 28.940 32.440 32.540 2700 WT42 29.060 30.660 28.060 28.660 32.160 32.260 min . R2 WT43 28.340 30.890 28.290 28.890 32.390 32.490 000 WT44 31.340 32.840 30.240 30.840 34.340 34.440 1000 Vundamendi AL KM C35/45 mi 0 600 500 WT45 30.790 32.390 29.790 30.390 33.890 33.990 n. 200 R2 .R 00 WT46 30.710 32.260 29.660 30.260 33.760 33.860 min 0 WT47 33.450 33.850 31.250 31.850 35.350 35.450 500 Killustikaluse AL KM WT48 31.250 33.450 30.850 31.450 34.950 35.050 WT49 31.500 33.300 30.700 31.300 34.800 34.900 min. 150 WT50 29.340 31.740 29.140 29.740 33.240 33.340 1750 Ø6800 1750 WT51 29.220 31.620 29.020 29.620 33.120 33.220 7450 Ø10300 7450 9200 Ø6800 9200 WT52 30.130 31.930 29.330 29.930 33.430 33.530 4600 Ø16000 4600 Ø25200 WT53 32.540 34.940 32.340 32.940 36.440 36.540 Kaitsetorude ümber tagasitäide liivaga alusbetoon C16/20 100 mm XPS 700 Foam SL killustikalus 600 mm min. 150 mm äärmisest torust WT54 30.150 31.950 29.350 29.950 33.450 33.550 XPS 700 Foam SL 500x100(h) EPS120 100+100 mm 500x100(h) liiv WT55 27.800 31.600 29.000 29.600 33.100 33.200 killustikalus 300 mm ol. olev pinnas ol. olev pinnas WT56 28.820 30.970 28.370 28.970 32.470 32.57 2 v0 Tuulikule mõjuvad koormused: Koormuskombinatsioon Fz, kN Fh, kN Mrs, kNm Mz, kNm Normal extreme load 8 557 1 411 191 513 1 486 Abnormal extreme load 8 477 1 287 201 433 388 Quasi-permanent load 8 674 1 048 151 759 3 276 Esitatud jõududele pole rakendatud osavarutegureid. Jõud on estatud Nordexi dokumendis Foundation Loads TS159-01 Delta4000 N163/6.X nr 2022486EN, Ver. 0, kuupäev 13.10.2021. Vaade A-A (WT01, WT02, WT09, WT13, WT18, WT22, WT35, WT38, WT39, WT44, WT45, WT47, WT49, WT52, WT53) Vaade A-A (WT03, WT04, WT10, WT12, WT17, WT20, WT40, WT42, WT46, WT50, WT51, WT54) 1:50 Vaade A-A (WT05, WT11, WT19, WT21, WT36, WT37, WT41, WT55, WT56) 1:50 1:50 145 205 80 145 80 145 80 145 65 65 5 65 5 Detail A 5 Ø7 Ø7 200 100 100 200 Ø7 60 60 200 100 60 Ø1 1:20 Ø1 Ø5 Ø1 Ø5 Ø5 100 65 0 100 65 0 90 90 65 0 90 570 660 2*135 330 330 2*135 3*115 3*115 130 225 260 130 Ankrupolt M42 2x128 tk 3*115 130 225 170 170 Ø1 Ø1 Jootebetoon C90/105 Ø75 5 10 5 10 80 Ø7 Ø7 UV-kindel hüdroisolatsioon 80 125 115 80 125 115 216 3° 7 138 2150 Ø2500 2150 2150 Ø2500 2150 2150 Ø2500 2150 Ø6800 Ø6800 Ø6800 400 393 630 630 60 1260 60 210 1380 Tuuliku uks Tuuliku uks Tuuliku uks Vaade A-A (WT43) Vaade A-A (WT48) 3650 1:50 1:50 3150 MÄRKUSED: 1. Betoon: Ankrupuuri alumise plaadi tsoonis (vt kujujoonis) C35/45, XC2+XF1/KK1 (EN 206:2014) Põhiosa C30/37, XC2+XF1/KK1 (EN 206:2014) Sokliosa C50/60, XC4+XA1+XF3/KK3 (EN 206:2014) Jootebetoon ankrupuuri all C90/105, XC4+XA1+XF3/KK3 (EN 206:2014) Maksimaalne fraktsioon: 16 mm Järelevalve klass 2 (EVS-ENV 13670:2010) Tolerantsi klass 1 (EVS-ENV 13670:2010) Pinnaviimistlus: nähtav pind MUO-B, mittenähtav pind MUO-C (vastavalt BÜ4) Ankruplaat Betooni temperatuur ei tohi kivinemisel tõusta üle 70 °C (EVS-EN 13670:2010) 2. Kasutatav sarruse klass B500B (fy=500 MPa) või analoog (EVS-EN 10080:2006). 3. Sarruse kaitsekiht all cmin=40mm, mujal cmin=45mm, sokliosa üleval cmin=65mm. 145 205 4. Armatuurvarraste painutusmõõtude juures on arvestatud kaitsekihiks c=50mm (kui joonisel ei ole näidatud teisiti). 145 205 430 5. Antud on sarruse välimised painutusmõõdud. 80 145 80 145 108 213 109 6. Armatuurvarraste naaberjätkude vahe >=1,3 l0, ühes lõikes jätkata <= 25% kihi armatuurist, ülekatte pikkus vt lõike joonisel olevast tabelist. 65 5 65 5 107 106 Ø7 Painutusspindli minimaalne läbimõõt võrdub 4Ø, kui sarrusvarraste Ø<= 16mm; 7Ø, kui Ø>16mm (kui painutustabelis pole teisiti näidatud). 60 Ø7 200 60 100 100 200 Ø1 7. Geoloogia – RAMBOLL OY poolt koostatud ehitusgeoloogiauuringu aruanne, töö „Eesti Energia Tootsi Suursoo Geotechnical Investigation for Ø1 65 Ø5 Ø5 Wind Turbine Foundations (Ref 1510029019)“. 100 3*115 90 65 0 130 3*115 90 65 0 v02 8. Olemasolev pinnas tuleb eemaldada kuni tiheda moreeni kihini (geoloogias „Dense Moraine 1“ või „Dense Moraine 2“) või paekivini 81 (geoloogias „Limestone“) ning asendada vajadusel tihendatud mineraalse täitematerjaliga. 2*140 130 225 9. Vundamendi alla rajada minimaalselt 300mm paksusega tihendatud killustikalus. 260 130 10. Aluse tihendamine: Ø1 304 5 Ø1 10 200 Ø7 5 60 Inspector 3 puhul EN>=95 MPa või Ø7 Plaatkoormuskatse (DIN 18134) puhul Ev2>=60 MPa; Ev2/ Ev1=<2,2. 80 85 2*140 80 145 205 11. Aluspinnase geotehnilised parameetrid: 225 Vertikaalne dünaamiline sängitusmoodul kv,dyn = 57 953 kN/m3 Tangensiaalne dünaamiline sängitusmoodul kL,dyn = 22 867 kN/m3 2150 Ø2500 2150 2150 Ø2500 2150 Vertikaalne staatiline sängitusmoodul kv,sta = 9 659 kN/m3 Ø6800 Tangensiaalne staatiline sängitusmoodul kL,sta = 3 811 kN/m3 Ø6800 12. Maksimaalne pinnaseveetase on esitatud vundamendi tüüpide tabelis ning on arvestatud võrdseks olemasoleva pinnase ülemise KM-ga. 13. Töövõtjal tuleb koostada tööde teostamise kvaliteedi kontrollimise kava ja see eraldi projekteerijaga kooskõlastada. 14. Tuuliku ankurdamiseks kasutatava teraselemendi aluseks on Nordexi joonis nr 01510-E0005500741, Ver. 0, kuupäev 18.10.2021. 15. Vundamendi alla paigaldatav EPS peab vastama standardi EVS-EN 13163:2013 + A1:2018 nõuetele. 16. Vundamendi alla paigaldatav XPS peab vastama standardi EVS-EN 13164:2012 + A1:2015 nõuetele. 17. Vundamendi vaiumierim kasutuspiirseisundi normatiivses koormuskombinatsioonis Äs=<3.0 mm/m, dünaamiline pöördejäikus kasutuspiirseisundi tõenäolises koormuskombinatsioonis >=140 000 MNm/rad. 18. Vundamendi põhiosa kaldpinna püsivuse tagamiseks kasutada valuvõrke, nende paiknemine leppida kokku projekteerijaga. 19. Põhi- ja sokliosa eraldi betoneerimisel teostada erineval ajal betoneeritavate osade vaheline kontaktpind vastavalt standardi EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA:2007/AC:2019 p. 6.2.5 (2) järgi „sileda“ pinnana - pärast vibreerimist ilma järgneva töötlemiseta saadud vaba pind, c=0,20 Tuuliku uks Tuuliku uks ka µ=0,6. 20. Info kaablikanalite, maanduse ja hüdroisolatsiooni kohta täpsustada vajadusel turbiini tootjalt. 21. Projektis esinevate erinevuste korral teavitada projekteerijat. v02 Muudetud märkus nr 8 ja tiheda moreeni ÜL KM. M.M 08.05.2023 v01 Korrigeeritud märkuseid M.M 03.05.2023 v00 Esmane väljaandmine M.M 04.04.2023 Tunnus Muudatuse sisu Nimi Kuupäev Tellija Projekti nimi Nordecon Betoon OÜ Tootsi-Sopi tuulikute vundamendid Projekti aadress Joonise nimi Vändra vald, Pärnumaa Vundamendi kujujoonis Vastutav spetsialist Andrei Kervališvili Mõõtkava Osa Kuupäev Staadium Projekteerija Andrei Kervališvili EK 04.04.2023 TP KB21 OÜ Töö nr Joonise nr Formaat kb22.ee Joonestaja Mehis Muru P2303 EK-5-01 A0  A-A 1:50 15.7° 7.89 °7. 89 20° °7.89 40° ° 13 .2 3° 9.2 8° 11. 2 5° 9 .27° 7.6° 20 ° on sümmeetriline teistes sektsioonides Ankrupoltide asetus R22 50 400X400 ava pumbale 20° R47 Pingeankrupoldid 5 0 BBV L12 2250 10° A A R2 25 0 R90 R4 00 75 Märkused: 0 R8 1. Joonise lahutamatu osa on konstruktiivse projekt seletuskiri EK-3-01. Juhinduda 00 0 seletuskirjas esitatud nõuetest Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Tuuleenergia OÜ Terasmantliga puurvai Projekteeris/Kuupäev Ø880/780 mm l~14 M J.Piir/05.12.2016 Objekt Kontrollis/kuupäev Vaiade plaan Tamba tuulikud 1:100 Kooskõlastas Joonise nimi Tuuliku vundamendi plaan Joonestas Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1609 PP EK-5-01 ---- 1:100 A3  Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 TALLINN Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862 EEH002960 EEP001225 TELLIJA: Tuuleenergia OÜ Helmküla küla, Varbla vald, 88208 Pärnu maakond OBJEKTI KPV16266 KOOD: Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri KPL1609 EK-3-01 Koostas Jürgen Piir TALLINN 2017 Empower AS K. A. Hermanni 8a ∙ 10121 Tallinn ∙ Tel 663 5600 ∙ Faks 663 5601 Registrikood 11445550 ∙ e-post: [email protected] ∙ www.empower.ee  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri SISUKORD 1. Üldandmed ...................................................................................................................... 3 1.1. Projektiosa käsitlusala ja piiritlus ............................................................................. 3 1.2. Alusdokumendid ...................................................................................................... 3 1.2.1. Ehitusuuringud .................................................................................................. 3 1.2.2. Kasutatud normdokumendid ............................................................................. 3 2. Tuulikute arhitektuur ja asendiplaan ............................................................................... 5 3. Tehnilised põhinõuded .................................................................................................... 5 3.1. Kavandatav eluiga .................................................................................................... 5 3.2. Tagajärgede- ja töökindlusklass ............................................................................... 5 3.3. Tuulekoormused ....................................................................................................... 5 3.4. Kasutuskriteeriumid ................................................................................................. 5 3.5. Tuuliku lokaalne jahutus, küte ja ventilatsioon ........................................................ 6 3.6. Elektri- ja nõrkvoolupaigaldised .............................................................................. 6 3.7. Kandekonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteet ...................................................... 6 3.7.1. Raudbetoonkonstruktsioonid ............................................................................ 6 3.7.2. Teraskonstruktsioonid ....................................................................................... 6 4. Tuuliku kandeskelett ....................................................................................................... 7 4.1. Mast ja elektrigeneraator .......................................................................................... 7 4.2. Vundament ............................................................................................................... 8 5. Ehitusgeoloogilised tingimused ...................................................................................... 8 5.1. Geoloogiline struktuur.............................................................................................. 8 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................... 9 6. Tuleohutus ja lennuohutus .............................................................................................. 9 Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 2  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri 1. Üldandmed 1.1. Projektiosa käsitlusala ja piiritlus Käesolev seletuskiri on Tambla külas asuvate Tambla tuulikute, mis paiknevad katastriüksustel Kaljuste kat. tunnus 86301:003:0078 ja Dorbrk kat. tunnus 86301:003:0190, konstruktiivse projekti põhiosaks. Seletuskirjas käsitletakse põhilisi kandekonstruktsioone ja lähteandmeid nende projekteerimiseks, sealhulgas koormusi ja konstruktsiooni kande- ja piirseisundi arvutuste lähteandmeid jne, ning valitud lahenduste kirjeldusi. Käesolevas seletuskirjas esitatud nõuded kehtivad kõigi antud projektiga hõlmatud tuulikute ja nende konstruktsiooniosadele, kui joonistel või üksikasjalikes kirjeldustes pole märgitud teisiti. 1.2. Alusdokumendid 1.2.1. Ehitusuuringud Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne: - „Geotechnical report. Tamba wind farm“. AS Geotehnika inseneribüroo G.I.B .Töö nr 2406-2. Tallinn, 2010 1.2.2. Kasutatud normdokumendid Koormused ja varutegurid: - “Guidelines for Wind Turbines”. DIBt (German Institute for Civil Engineering) - DIN EN 1055-4. Action on structures - Part 4: Wind loads - DIN EN 61400-1. Wind turbines - Part 1: Design requirements Raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid: Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 3  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri - DIN EN 206-1. Concrete, reinforced and prestressed concrete structures - Part 2: Concrete - Specification, performance, production and conformity - DIN 488-1; DIN 488-4. Reinforcing steels - Part 1: Grades, properties, marking - DIN EN 1090-2. Execution of steel structures and aluminium structures - Part 2: Technical requirements for steel structures - DIN EN 13670. Execution of concrete structures - DIN EN 17660. Welding - Welding of reinforcing steel - Part 1: Load-bearing welded joints Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 4  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri 2. Tuulikute arhitektuur ja asendiplaan Tuulikud paiknevad mereäärsel alal Tamba poolsaarel, millel on sessoonne üleujutuse oht. Tuulikute mastid on teras- ja betoonmoodulitest ning ümara kujuga gondli küljes on kolm fiiberklaasist laba. Täpsemalt tehniline kirjeldus peatükis 4.1 3. Tehnilised põhinõuded 3.1. Kavandatav eluiga Tuulikute kavandatud tehniline minimaalne eluiga on 20 aastat. Vundamentide kavandatav eluiga 50 aastat. 3.2. Tagajärgede- ja töökindlusklass Lähtuvalt normist DIN EN 1090-2 on käesolevas projektis käsitletud konstruktsiooniosadele määratud tagajärjeklass CC2 ja sellele vastav kasutusklass SC 2. 3.3. Tuulekoormused Tuuleturbiini generaatori (WTG) klass WTG II A (DIN EN 61400-1) ja torni (WTC) klass WTC IIA. Vastavalt eelnevale on arvutatud keskmine tuulekiirus gondli kõrgusel, maksimaalne tuulekiirus 50 aasta jooksul ja turbulentsus. Maastikutüüp 4 (WZ 4, vref=30,0 m/s) vastavalt DIN EN 1055-4. 3.4. Kasutuskriteeriumid Vundamendi projekteeritud lubatud vajum 20 aasta jooksul on ≤40mm. Torni lubatud siirded on piiratud automaatse rootori väljalülitussüsteemiga, mis aktiveerub tuule kiirusel 28-34 m/s ja tiiviku labade maksimaalse kalde saavutamisel. Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 5  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri 3.5. Tuuliku lokaalne jahutus, küte ja ventilatsioon Tuulikul puudub lokaalne jahutus. Ventilatsioon on projekteeritud vastavalt seadmete tehnilistele näitajatele ja vastavalt projekteerimise normidele. Ventilaatorid imevad õhu läbi alumise korruse elektriseadmete ning lükkavad selle soojenenud õhu tuuliku masti keskele, kus see jahtub ja liigub alla ning tekib õhu tsirkulatsioon. Eraldi kütet rajatistes ei ole. Projekteeritud ja ehitatud vastavalt lisatud EÜ vastavusdeklaratsioonile 3.6. Elektri- ja nõrkvoolupaigaldised Tuulikud T1 Ja T2 on ühendatud omavahel kaabliga mille mark on A2XS(FL)2Y 26/45(52)kV 3x120RM/35 mm2. Kaablid on ühendatud tuulikute 36 kV jaotusedmetega. Tuulikud toodavad elektrienergiat sünkroongeneraatoriga pingel 530 V. Vahelduvvool läbib peale generaatorit alaldit ja vaheldit ning transformeeritakse ülesse pingele 33 kV. Tuulikute elektriskeemid on toodud joonistel EK-7-01 ja EK-7-02 3.7. Kandekonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteet 3.7.1. Raudbetoonkonstruktsioonid Raudbetoonkonstruktsioonide ehitamisel (sealhulgas raketise ehitamine, sarrustööd, betoonimine, järelhooldus, materjalide käsitlemine, ladustamine jm) peab jälgima standardis DIN EN 13670 (betoonkonstruktsioonide ehitamine) rakendatud on järelvalveklassi ÜK 2. Sarrusterase painutamine ja lõikamine vastavalt DIN EN 206-1 ning keevitamine DIN EN 17660. 3.7.2. Teraskonstruktsioonid Teraskonstruktsioonide ehitamisel (sealhulgas elementide lõikamine, painutamine, töötlemine, koostamine ja keevitamine) jälgida standardis DIN EN 1090-2 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid. Teraskonstruktsioonide kasutusklass on SC2 tagajärjeklass CC2 ja teostamine peab vastama klassile EXC3. Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 6  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri 4. Tuuliku kandeskelett 4.1. Mast ja elektrigeneraator Elektrituuliku tüübiks on Saksa ettevõtte ENERCON GmbH tuulik E-101, mille elektriline võimsus on 3 MW. Tuuliku kandeskeleti moodustab raudbetoon- ja terasmoodulitest mast, mille kogukõrgus on 96,69 meetrit, millest raudbetoon mooduli osa on 50,96 meetrit. Masti osade mõõtmed ja kaalud on järgnevad: - Terasmooduleid 3, kogukaaluga ca 122 t., s.h.: Terasmoodul 1 - pikkus 22,345 m, kaal ca 49 t, diameetrid 3,218 m … 3,770 m, Terasmoodul 2 - pikkus 19,585 m, kaal ca 50 t, diameetrid 3,770 m … 4,300 m, Terasmoodul 3 - pikkus 3,800 m, kaal ca 23 t, diameetrid 4,300 m … 4,390 m. - Raudbetoon mooduleid 14, kogukaaluga ca 730 tonni, diameetrid 4,410 m … 6,802 m. Masti külge on kinnitatud gondel, kus asub elektrigeneraator. Gondli rummu külge on kinnitatud 3 fiiberklaasist laba. Projekti lähtedokumentides on esitatud elektrituuliku elementide kohta ametlikud sertifikaadid. Mast on kinnitatud massiivvundamendile. ENERCON E-101 3 MW tuuliku tehnilised andmed on järgnevad: - Kogukõrgus labatipuni vundamedi ülemisest äärest on 149,5 m. Kogukõrgus Dorbeki tuulikul (T1) labatipuni maapinnast on 149,75 m ja sama kõrgus Kaljuste tuulikul (T2) on 149,55 m . - Tiiviku diameeter 101 m - Tiiviku rummu keskme kõrgus 99 meetrit - Labasid 3, igaühe pikkus on 48,6 m. Materjal fiiberklaas (epoxy resin) - Tiiviku pöörlemiskiirus 4-14,5 rmp - Käivitav tuulekiirus 2,5 m/s - Väljalülitav tuulekiirus 28-34 m/s Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 7  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri 4.2. Vundament Tuulikule on projekteeritud ümar massiivvundament, mille väline diameeter on 18,00 ja sisemine diameeter 7,20 meetrti. Vundamendi kõrgus on 3,2 meetrit ja sokkel planeeritud maapinnast 0,2 meetrit. Massiivvundamendi alla on projekteeritud betoonist C12/15 tasanduskiht, mille paksus on ca 100 mm. Vundamendi põhiosa betooni klass C30/37, keskkonnaklass XC 4, XF 1, XA 1. Armatuuri klass B500B ja B500A Vundament on toetatud ja ankurdatud terasmantliga puurvaiadele, mille väline diameeter on 780…880 mm. Vaiade kogupikkus 11…17 meetrit ja ankurdatakse ca 4 meetri ulatuses paekivikihti. Vaiade sarruse ulatuvus vundamenti on projekteeritud 1,5 meetrit. Vaiade betooni klass C30/37, keskkonnaklass XC 4, XA 1. Armatuuri klass B500B 5. Ehitusgeoloogilised tingimused 5.1. Geoloogiline struktuur Lähtuvalt pinnase geoloogilisele struktuurile paiknevad tuulikud Lääne- Eesti paekiviplatool. Paekivi lamam asetseb 8…14 meetri sügavusel pinnases. Paekivilamami peal on merelised setted: moreen ja savine liiv. Tuulikud on projekteeritud põllule. Pinnaseproovid võeti ajavahemikus 20 kuni 27 oktoober 2010 [„Geotechnical report. Tamba wind farm“. AS Geotehnika inseneribüroo G.I.B .Töö nr 2406-2. Tallinn, 2010]. Puuraugud puuriti neljas punktis sh. iga tuuliku vundamendi all. Puuraukude sügavused oli kuni 30 meetrit. Puuraugud näitavad, et pinnas on kõikjal ühtlane ja kihtide absoluutsed kõrgused ja pinnase konsistents ei erine palju. Tuuleturbiini T1 (Dorbek’i kat. üksus) pinnase sondeerimine näitab, et pealmine kiht sisaldab 0,4 m paksuses huumust, mille all on 13,6 meetrit madala plastsusega savi (kiht 3) , mis on segunenud liivaga ja on kohati kruusane ja kihi pealmine osa on pehme, 2 kuni 3 meetri sügavusel poolkõva ja sisaldab saviseid ning liivaseid kihte ning mida edasi seda rohkem esineb ebaühtlust. Sügavam kiht (kiht 5) on poolkõva kuni kõva paekivi. Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 8  Tamba tuulikud Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa Mõõdistusprojekti seletuskiri Tuuleturbiini T2 (Kaljuste kat. üksus) pealmises osas on 0,3 m paksuses huumuskiht ning selle all on moreen ja savine liiv (kiht 4), mis on poolkõva kuni kõva. Sügavaim kiht koosneb poolkõvast paekivist (kiht 5). 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused Uuuringute tegemise ajal 20 kuni 27 oktoober 2010 oli pinnasevee tase sügavusel 0,2…1,5 meetrit absoluutsel kõrgusel -0,7…2,4. Pinnasevee tase sõltub merevee tasemest tuulikute lähedal. 6. Tuleohutus ja lennuohutus Tulekustutid asuvad nii tuuliku sissepääsu juures, kui ka tuuliku gondlis. Suitsuandurid asuvad tuuliku rootoris, gondlis ja pealaagri juures. Tuleohutuse nõudeid on järgitud projekteerimisel vastavalt lisatud EÜ vastavusdeklaratsioonile. Mõlemil tuulikul paiknevad pidevalt 24 h põlevad lennuohtustuled gondli katusel ja on valgustugevusega 2000 kandelat. Koostas: Jürgen Piir 2017-01-30 9  2500 2250 2250 2500 Masti tüve betoonsektsioon Järelpingeankur Dreenimistoru Terasmantliga puurvaiad Terasmantliga puurvaiad Massiivvundament C30/37 Ø880/780 mm l~14 Ø880/780 mm l~14 100 mm betoonist C12/15 aluskiht 4250 1150 1350 4500 1350 1150 4250 18000 Märkused: 1. Joonise lahutamatu osa on konstruktiivse projekt seletuskiri EK-3-01. Juhinduda seletuskirjas esitatud nõuetest Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Tuuleenergia OÜ Projekteeris/Kuupäev J.Piir/05.12.2016 Objekt Kontrollis/kuupäev Tamba tuulikud Joonise nimi Kooskõlastas Tuuliku vundamendi lõige A-A Joonestas Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1609 PP EK-5-02 1:50 A3