Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1024269-6

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1024269-6 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber KMIN-097 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Nordkalk AS Kontaktisik Liisa Pert Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Soovime luba pikendada, tegevust kuidagi ei muuda. Parandustaotluse selgitus Muudetud keskmist tootmismahtu. Vorm nõudis ka vee erikasutuse osas negatiivsete mõjude ennetamise lahtri täitmist. Vastavalt Keskkonnaameti kirjale 26.08.2024 nr DM-128944-7 esitame parandustaotluse. 1) Varem ei ole tekkinud kaevandamisjäätmeid, kõik on maha müüdud. 2) Mõõtmisdokumendid esitatud lisades. 3) Lisatud uuendatud seletuskiri. 4)Täidetud vorm 4.3. Lisatud läbilõigete graafiline lisa. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Karinu II karjääris toimub lubjakivi kaevandamine, mida kasutatakse Rakke tehases. Soovime luba põhjendus pikendada. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega ei kaasne uusi häiringuid. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Karinu karjäär Aadress Karinu karjäär 2, Karinu küla, Järva vald, Järva maakond Territoriaalkood 2733 Katastritunnus(ed) 25702:004:0199 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6546911, Y: 611942 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Karinu karjäär 2 (25702:004:0199). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Järva vald, Järva maakond 0255 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/12 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus 3/12 Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Karinu karjääris toimub lubjakivi kaevandamine ja töötlemine pealmaakaevandamise viisil. Tehnoloogilises protsessis vett ei kasutata. Karjäärivee pumpla asukohaks on Järva-Jaani vald, Järvamaa, Karinu küla, Karinu karjäär 2 (kat. tunnus 25702:004:0199), omanik Eesti Vabariik (rentnik Nordkalk AS). Vee suublate olukord on rahuldav ja saasteallikad puuduvad. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Teostame lähiümbruse kaevudes veetaseme mõõtmisi kord kvartalis. Teostame veeseiret enne Karinu Suurjärve suubumist kord kvartalis. pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe_nr_2__Karinu_karja_a_r_2_.asice dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Karinu ja Karinu II karjääride aladelt toimub liigvee väljapumpamine sukelpumpade (2 tk) abil settebasseini (tiigi) kaudu Suurjärve. Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagu suunas katastriüksusel „Oru“ (tunnus 25702:004:0171) asuvasse Metsla karsti (keskkonnaregistrikood LTA1000602). Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise Karjääris on kasutusel poomid, mis kaitsevad saaste loodusesse jõudmise eest, kui saastet peaks esinema. Ümberkaudsete kaevude veetasemeid meetmete kirjeldus mõõdetakse ja vajadusel tehakse uus kaev. Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis Põhjavette juhtimine Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis Veekogusse juhtimine Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist 4/12 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimi Karinu karjäär (132018) Veehaarde kood POH0002517 Puurkaevu katastrinumber 132018 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6547400, Y: 611950 Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Karjäärist väljapumbatava vee arvestus peetakse pumba tööaja ja võimsuse alusel kuude lõikes. Toimub võetava vee töötlemine Ei Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Karjäärist väljapumbatav vesi 2017 3 760 000 10 301 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 3 760 000 Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 2: Tekst.txt Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Karinu lubjakivimaardla Väljalaskme kood JA150 5/12 Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6546756, Y: 612398 Suublasse juhtimise liik Põhjavette juhtimine Taotletav vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6546756, Y: 612398 Naftasaadused kord kvartalis Üksikproov X: 6546756, Y: 612398 Heljum kord kvartalis Üksikproov X: 6546756, Y: 612398 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) kord kvartalis Üksikproov X: 6546756, Y: 612398 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) kord kvartalis Üksikproov X: 6546756, Y: 612398 Keemiline hapnikutarve (KHT) kord kvartalis Suubla Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus 6/12 Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed 7/12 Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 8/12 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 9/12 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 17 Maardla nimetus Karinu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Karinu II Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 16.78 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 27.66 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 292 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 42.10 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehituslubja põletamiseks ja filleri valmistamiseks Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 10 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 0802 - tehnoloogiline lubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 30.816 tuh m³ 02.10.2024 13 plokk 0802 - tehnoloogiline lubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 84.18 tuh m³ 02.10.2024 19 plokk 0802 - tehnoloogiline lubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 57.318 tuh m³ 02.10.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0802 - tehnoloogiline lubjakivi 172.314 tuh m³ 10/12 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja . Geoloogilise uuringu loa registreerimise number . Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 13.06.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne geoloogilistest uuringutöödest Karinu lubjakivimaardlas 1956. a Geoloogiafondi number 0809 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 213 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.10.1994 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja . Geoloogilise uuringu loa registreerimise number . Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 13.06.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne magneesiumivaeste lubjakivide eeluuringutest lõuna pool Karinu karjääri 1977. a Geoloogiafondi number 3525 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 213 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.10.1994 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, osaliselt metsa- ja rohumaa. 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Markšeidermõõdistamine Lisa 3: Karinu_II_lubjakivikarjaar_KMIN_097_markseiderimoodistus_28.03.2024._a.asice Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 4: Karinu_II_lubjakivikarjaar._Maeeraldise_plaan_28.03.2024.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 5: Karinu_II_geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 6: Karinu_II_karjaar._Korrastatud_maa_plaan_2024.asice 11/12 Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 7: Seletuskiri_Karinu_taiendatud.docx Kaevandamisjäätmekava Lisa 8: Jaatmekava_Karinu_2024.asice 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Müra mõõtmised Lisa 9: 2020_04_2_1842_Nordkalk_AS__Karinu_karjaari_mura_mootmised.asice Õhu mõõtmised Lisa 10: Aruanne_Karinu_karjaar_20.01.2021.pdf Korrastamisprojekt Lisa 11: Karinu_ja_Karinu_II_Korrastamisprojekt.pdf Saasteainete heitkoguste hinnang Lisa 12: Karinu_II_lubjakivikarjaari_saasteainete_heitkoguste_hinnang__25.08.2025_.asice Müra hinnang Lisa 13: Karinu_II_Ld.pdf 12/12  18.05.2009 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 2 7-8/24/221 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi Rendileandja), keda esindab regionaalministri 14.08.2023 käskkirja nr 128 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, ja Nordkalk AS (äriregistri kood 10656606) (edaspidi Rentnik), keda esindavad juhatuse liikmed Svetlana Moks ja Tõnis Namm, mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos Lepingupooled, on kokku leppinud Karinu karjäär 2 kinnisasja (katastritunnus 25702:004:0199) kasutamiseks 18.05.2009 sõlmitud maarendilepingu nr 18/2009 (muudetud 08.07.2015 maarendilepingu muutmise kokkuleppega nr 80) (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt: 1. Tulenevalt 01.01.2024 kehtima hakanud maapõueseaduse uuest redaktsioonist ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ning Nordkalk AS-ile kuuluvast maavara kaevandamise keskkonnaloast nr KMIN-097: 1.1. muuta Lepingu punkti 2.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendile antav maa asub Järva maakonnas Järva vallas Karinu külas.“; 1.2. muuta Lepingu punkti 2.3 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Karinu karjäär 2 kinnisasi (kinnistu registriosa nr 2704836, katastritunnus 25702:004:0199, pindala 19,75 ha, sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV24127) (edaspidi Objekt). Objekt on määratletud Lepingule lisatud maakatastri väljavõttega (Lisa 3).“; 1.3. muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „4.1.1 Alates 01.07.2024 on vastavalt maapõueseaduse §-s 1358 sätestatule kasutustasu suuruseks 463,50 eurot (nelisada kuuskümmend kolm eurot ja viiskümmend senti) aastas, mis moodustub Karinu karjäär 2 kinnisasja 2001. aasta maa maksustamishinna alusel määratud kasutustasu (309 euro) suurendamisel 50% võrra. 4.1.2 Ajavahemikul 01.01.2025 kuni 31.12.2031 suureneb kasutustasu vastavalt maapõueseaduse §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus või tasu maksimaalne määr, milleks on 413,59 eurot hektari kohta. Alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.“; 1.4. muuta Lepingu punkti 4.2 ja sõnastada see järgnevalt: „Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.“; 1.5. muuta Lepingu punkti 4.4 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest.“; 1.6. muuta Lepingu punkti 4.6 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa  erakorralise hindamise alusel arvestades maapõueseaduse § 90 lõigetes 7 ja 71 ning § 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu regulatsioon.“; 1.7. lisada Lepingule punkt 4.8 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei sõlmita.“; 1.8. lisada Lepingule punkt 4.9 ja sõnastada see järgnevalt: „Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone.“; 1.9. lisada Lepingule punkt 4.10 ja sõnastada see järgnevalt: „Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.“; 1.10. muuta Lepingu punkti 7.1.3 ja sõnastada see järgnevalt: „muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu punktides 4.6 ja 4.8 sätestatule või muudel Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel.“; 1.11. täiendada Lepingu punkti 8.2.7 järgneva lausega: „Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale.“; 1.12. lisada Lepingule punkt 8.2.9 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendileandja nõudel kohustub Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale.“; 1.13. muuta Lepingu punkti 8.3 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute kasutusse.“; 1.14. täiendada Lepingu punkti 11.3 järgneva lausega: „Rentniku õigusjärglane on kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi.“; 1.15. lisada Lepingule punkt 11.14 ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik kohustub teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate asjaolude lõppemisest.“; 1.16. asendada Lepingu lisaks olev katastriüksuse plaan maakatastri väljavõttega ning muuta Lepingu punkti 14.2.3 ning sõnastada see järgnevalt: „Lisa 3. Maakatastri väljavõte.“; 1.17. tunnistada Lepingu punkt 14.2.4 kehtetuks; 2 1.18. muuta Lepingu punkti 14.4 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind, telefon 5476 0772, e-post [email protected].“; 1.19. muuta Lepingu punkti 14.5 ja sõnastada see järgnevalt: „Rentniku esindajad Lepingu täitmisel on Nordkalk AS juhatuse liikmed Svetlana Moks ja Tõnis Namm.“. 2. Käesoleval kokkuleppel on järgmine lisa: Lisa 3. Maakatastri väljavõte. 3. Käesolevas kokkuleppes mittesisalduvad Lepingu tingimused jäävad kehtima. 4. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet Nordkalk AS Registrikood 70003098 Registrikood 10656606 Mustamäe tee 51 F. R. Faehlmanni tee 11a 10621 Tallinn Rakke alevik Tel 665 0600 Väike-Maarja vald E-post [email protected] 46301 Lääne-Viru maakond Rahandusministeerium Tel 326 0720 A/a nr EE891010220034796011 E-post [email protected] SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Svetlana Moks (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Namm 3  Katastritunnus 25702:004:0199 Koha-aadress Järva maakond, Järva vald, Karinu küla, Karinu karjäär 2 Sihtotstarve Mäetööstusmaa 100% Pindala 19,75 ha Ruumikuju pindala 19.75 ha Kõlvikuline koosseis Haritav maa 0,11 ha Looduslik rohumaa 1,19 ha Metsamaa 2,28 ha Muu maa 16,17 ha Katastrisse kandmise aeg 28.01.2009 Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST Katastripidaja märked - VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:5000 Väljavõtte koostamise aeg 16.01.2024 MAA-AMET  Ei leidnud põhjaveeuuringu aruannet. Järva maakond Järva vald Karinu küla Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097 MARKŠEIDERIMÕÕDISTUS 28.03.2024. a Tellija: Nordkalk AS Äriregistri kood: 10656606 Aadress: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Teostaja: Mäebüroo Nord OÜ Äriregistri kood: 11560452 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314 Kutsetunnistus nr: 189746 Töö nr 24MT-688 Tallinn 2024. a ___________________________________________________________________________ Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected] Pärnu mnt 232/4 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 2. Markšeiderimõõdistus ........................................................................................................ 4 2.1. Objekti iseloomustavad üldandmed................................................................................... 4 2.2. Mäeeraldise geoloogiline iseloomustus ............................................................................. 5 2.3. Markšeiderimõõdistuse aeg ja andmed teostaja kohta ...................................................... 6 2.4. Andmed kasutatud mõõdistusmetoodika ja mõõdistusseadmete kohta ............................. 6 3. Kameraaltöö........................................................................................................................ 8 3.1. Kasutatud varasemate geodeetiliste tööde loetelu, andmed andmetöötluse ning tarkvara kohta, kaevandatud ja kaevandamata maavara mahu arvutusmeetodid ..................................... 8 3.2. Kaevandatud maavaravaru mahu arvutus .......................................................................... 9 3.3. Kaevandamata maavaravaru mahu arvutus ....................................................................... 9 4. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 11 Tekstilisad 1. Karinu II lubjakivikarjäär. Perioodil 31.03.2023–28.03.2024 kaevandatud maavaravaru mahu arvutus………………………………………………….………………………………12 Graafilised lisad 1. Karinu II lubjakivikarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:2000. 2. Karinu II lubjakivikarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I'; II-II' M hor 1:2000 vert 1:100. Digitaalsed lisad 1. Karinu II lubjakivikarjäär. 28.03.2024 markšeiderimõõdistuse tärkandmed.pdf 2. Karinu II lubjakivikarjäär. Mäeeraldise plaan ja geoloogilised läbilõiked 28.03.2024.dgn 3. Karinu II lubjakivikarjäär. Ploki 3 maavara lasumi kõrgusmudel.tin 4. Karinu II lubjakivikarjäär. Kaevandamise ala kõrgusmudel seisuga 31.03.2023.tin 5. Karinu II lubjakivikarjäär. Kaevandamise ala kõrgusmudel seisuga 28.03.2024.tin Mäebüroo Nord OÜ 2024 2 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. 1. Sissejuhatus Nordkalk AS (äriregistri kood: 10656606; aadress: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301) kaevandab Karinu lubjakivimaardlal (registrikaart nr. 17) Karinu II lubjakivikarjääris tehnoloogilist lubjakivi maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-097 alusel. Kaevandamine toimub puur-lõhketöödega. Maavara kaevandamine on maapõueseaduse1 § 6 lg 1 tähenduses maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine. Sama seaduse § 77 lg 1 kohaselt on kaevandamisloa omanik kohustatud esitama Keskkonnaametile kord kvartalis kaevandamismahu aruande. Aruandes tuleb näidata aruandeperioodi jooksul kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suurus. Kui vastavalt maardla registrikaardile on mäeeraldise piires mitu maavaravaru plokki, siis märgitakse eri plokkide piires toimunud maavaravaru kaevandamine, kasutamine või kasutuskõlbmatuks muutmine eraldi plokkide kaupa. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr. 22 (Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord) § 3 lg-le 5 peab sõltuvalt kaevandamise aastamahust kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavara koguse instrumentaalmõõdistamise sagedus karjääris või kaevanduses olema järgmine. Kui aastamaht on: 1) üle 200 000 tonni/kuupmeetri (edaspidi ühik) – kord kvartalis; 2) 50 000–200 000 ühikut – kord aastas; 3) 10 000–50 000 ühikut – kord 2 aasta jooksul; 4) alla 10 000 ühiku – kord 3 aasta jooksul. Markšeiderimõõdistus on maavara kaevandamisel tehtav mõõdistamine ja mõõdistustulemuste dokumenteerimine. Markšeiderimõõdistusega tuleb tagada muuhulgas maavara koguse määramine. Markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni peab kaevandamisloa omaja säilitama vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni. Käesolevas seletuskirjas on esitatud Järva maakonnas Järva vallas Karinu külas Karinu II lubjakivikarjääris (maavara kaevandamise keskkonnaluba KMIN-097) 28.03.2024. a tehtud markšeiderimõõdistuse tulemused koos graafiliste lisade, kaevandatud ja kaevandamata maavaravaru mahu arvutuse ning tärkandmetega. Markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon on ühes köites 11 lehekülje, 1 tekstilisa, 2 graafilise lisa ja 5 digitaalse lisaga. Töö tegi Mäebüroo Nord OÜ (äriregistri kood: 11560452; aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314), vastutav spetsialist Margus Kukk (kutsetunnistus nr: 189746). Töö on koostatud vastavalt Riigikogu poolt 27.10.2016. a vastu võetud maapõueseadusele ning 03.05.2019. a vastu võetud majandus- ja taristuministri määrusele nr 32 markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-097 graafilised lisad on esitatud BK77 kõrgussüsteemis. Käesolev mõõdistus on tehtud ja töö tulemused on esitatud EH2000 kõrgussüsteemis. Käesoleva töö eesmärk oli Nordkalk AS tellimusel teha maavara kaevandamise keskkonnaloaga KMIN-097 määratud Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisel markšeiderimõõdistus ja arvutada kaevandatud ja kaevandamata maavaravaru maht, mille alusel koostada nõuetekohane markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon. Mäebüroo Nord OÜ 2024 3 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. 2. Markšeiderimõõdistus 2.1 Objekti iseloomustavad üldandmed Karinu lubjakivimaardla, üldpindalaga 167,55 ha (registrikaart nr. 17) asub Järva maakonnas Järva vallas. Maardla põhimaavarad on ehituslubjakivi (kasutusala kood 0803) ja tehnoloogiline lubjakivi (kasutusala kood 0802). Kaasnevaid maavarasid maardlal ei esine. Maardlal on Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.07.2008. a käskkirjaga nr. 834 Nordkalk AS-ile antud maavara kaevandamise keskkonnaluba KMIN-097 Karinu II lubjakivikarjääris. Maavara kaevandamise keskkonnaluba on muudetud 10.08.2009. a Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr. 1318 ja 27.03.2015. a käskkirjaga nr. 311. Keskkonnaluba on muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 31.08.2017. a korraldusega 1-3/17/2262 ja keskkonnaluba on korrigeeritud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 13.09.2017. a korraldusega 1-3/17/2335. Kehtiva keskkonnaloa KMIN-097 lõppemise kuupäev on 27.03.2026. a. Keskkonnaloas on märgitud mäeeraldise pindala 16,78 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 27,66 ha. Tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru kogus mäeeraldisel on 488,066 tuh m3, mis on kogu mahus kaevandatav (seisuga 30.08.2017. a). Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis on seotud täielikult maardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru 3., 13. ja 19. plokkidega. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise piir ja selle nurgapunktide koordinaadid on käesolevale markšeiderimõõdistuse plaanile kantud maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-097 mäeeraldise plaani andmete alusel. Maardla varuplokkide ruumikujud on käesolevale markšeiderimõõdistuse plaanile kantud Maa-ameti avaandmete alusel seisuga 28.03.2024. a. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad riigi omandisse kuuluvatel katastriüksustel “Karinu karjäär 2” (katastriüksuse tunnus: 25702:004:0199, pindala: 19,75 ha, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%, moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST), “Karinu karjäär 3” (katastriüksuse tunnus: 25701:001:0357, pindala: 4,87 ha, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%, moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST) ja “Karinu karjäär 4” (katastriüksuse tunnus: 25501:001:0202, pindala: 3,04 ha, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%, moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST). Loetletud katastriüksuste valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus on Maa-amet. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir ja selle nurgapunktide koordinaadid on käesolevale markšeiderimõõdistuse plaanile kantud maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-097 plaani andmete alusel. Katastriüksuste piirid on käesolevale markšeiderimõõdistuse plaanile kantud Maa-ameti avaandmete alusel seisuga 28.03.2024. a. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis koosneb kahest eraldi lahustükist. Esialgne mäeeraldis asub lõunapoolsel alal ning loodepoolsel alal on karjääri laiendused. Mäeeraldise kasulik kiht on nii lõuna- kui ka loodeosas enamuses ammendatud. Kaevandamist jätkatakse lääne ja lõuna pool külgnevas Karinu III mäeeraldisel. Mäeeraldise lõunaosas on kooritud kattepinnas ladustatud mäeeraldisest lõuna poole teenindusmaale, mäeeraldise loodeosas on kattepinnas ladustatud Karinu mäeeraldise teenindusmaale. Karjääri põhjas on veekõrvalduskraavid, mis koguvad vee karjääri kaguosas paikneva pumpla juurde, mille kaudu vesi juhitakse edasi Karinu Suurjärve. Loodepoolsel mäeeraldise alal on alustatud korrastamistöödega – ammendatud ala täidetakse kattepinnasega. Mäebüroo Nord OÜ 2024 4 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. Karinu II mäeeraldis külgneb kirde poolt osaliselt Nordkalk AS Karinu karjääri mäeeraldisega ja osaliselt teenindusmaaga (maavara kaevandamise keskkonnaluba Jarm-042). Lääne- ja lõuna poolt külgneb Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis Nordkalk AS Karinu III lubjakivikarjääriga (maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/332246). Karinu II lubjakivikarjääri lõunapoolse lahustüki mäeeraldise teenindusmaa kaguosas on pumpla, mida varustatakse elektrienergiaga ning veekõrvaldustorud. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise loodepoolne lahustükk ja selle teenindusmaa kattuvad ca 68 m ulatuses kaitsmata põhjavee alaga (LTA1000042) ning Karinu II lubjakivikarjääri lõunapoolse lahustüki teenindusmaa idaosa kattub osaliselt (ca 47 m ulatuses) avalikus kasutuses oleva Suurjärve (VEE2054840AK) kalda piiranguvööndiga (VEE2054840). Suurjärve puhul on tegemist kunagise Karinu karjääri veekõrvalduse jaoks rajatud tehisjärvega. Karinu II lubjakivikarjääri lõunapoolse lahustüki mäeeraldise idaosa kattub osaliselt (ca 43 m ulatuses) nimetu veekogu (VEE2054860) kalda piiranguvööndiga (VEE2054860). Karinu II lubjakivikarjääri teenindusmaa kattub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (LTA1000001). Karinu II lubjakivikarjääri loodepoolsest lahustükist ca 104 m kaugusele lääne suunda jääb vääriselupaik nimega VEP nr. 206409 (väline tunnus: VEP206409). Karinu II lubjakivikarjääri teenindusmaa kaguosa kattub 2 m ulatuses III kategooria kaitsealuse linnuliigi Podiceps grisegena (hallpõsk-pütt) (väline tunnus KLO9127505) kaitsealaga. Karinu II lubjakivikarjääri lõunapoolse lahustüki teenindusmaa idanurk kattub ca 16,5 m ulatuses avalikus kasutuses oleva kohaliku kruusakattega tee (tee nr 2570251) lõpuga (graafiline lisa 1). Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires puuduvad avalikus kasutuses olevad tehnovõrgud (graafiline lisa 1). 2.2 Mäeeraldise geoloogiline iseloomustus Karinu maardlat on geoloogiliselt uuritud korduvalt. Kehtiva Karinu II karjääri maavara kaevandamise keskkonnaloaga on seotud 1977. a geoloogiline uuring – „Aruanne magneesiumivaesete lubjakivide eeluuringutest lõuna pool Karinu karjääri“ (K. Tallinn, T. Lodjak, EGF 3525) ja 2016. a geoloogiline uuring – „Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (M. Tammekänd, M. Uppin, EGF 8724). Karinu maardla asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Kristalse aluskorra sügavuseks antud alal on 300–400 m. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud suhteliselt õhukese paksusega kvaternaarsete setetega. Maardla kasulik kiht kuulub tervikuna alam Siluri ladestu Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1Tm) ülemisse ossa ja on esindatud Karinu (S1TmK) ja Tammiku kihtidega (S1TmT). Tamsalu kihistu lasub Varbola kihistu (S1V) kivimite lainjal, kohati tugevalt liigestatud pinnal. Eriti tugevasti on Varbola kihistu kivimite pind liigestatud maardla lääneosas, kus oma osa on edendanud ilmselt ka tektoonilised liikumised. Varbola kihistu koosneb hallist või rohekashallist savikast muguljast lubjakivist. Seoses Tamsalu kihistu lamami ebatasasusega kõigub ka kihistu paksus üsna suurtes piirides 8,3 kuni 12,3 m. Aluspõhjalised kivimid on kõikjal kaetud kvaternaarsete setetega. Esinevad liustikulised, liustikujõelised ja jääjärvelised setted. Uuritud ala lääneosa kvaternaarsete setete paksus kõigub 0,3 kuni 0,8 m, keskosas künka piirides ulatub kvaternaarsete setete paksus kuni 5,7 m ja idaosas 1,2 kuni 2,0 m. Valdava osa kvaternaarsete setete mahust moodustab kollakaspruun või hallikaspruun savikas-karbonaatne põhimoreen karbonaatsete, harvem tardkivimite, veeriste ja munakatega. Mäebüroo Nord OÜ 2024 5 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise kasuliku kihi moodustavad põhiliselt Karinu ja Tammiku kihistiku lubjakivid. Läbilõike ülemises osas esineb kohati Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Järva-Jaani kihistiku (S1NrJr) lubjakivi. Lubjakivid on laiguti või vöönditena dolomiidistunud. Eriti dolomiidistunud on Tamsalu kihistiku läbilõike alumine pool. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistiku lubjakivid (graafiline lisa 2). Karinu maardla asub Siluri veekompleksi levilal. Karinu lubjakivimaardla piires ja selle ümbruses puudub looduslik pinnavesi (vabapinnaline põhjavesi). Sademetest tulenev pindmine äravool neeldub valdavalt karstilehtrisse ning infiltreerub pinnasesse. Seetõttu juhitakse karjäärivesi mööda maa-alust survetorustikku Karinu Suurjärvest (VEE2054840) ~4 km kaugusel olevasse karstilehtrisse. Karstilehtrid on eesvooluks olemasolevatele Karinu karjääride ärajuhitavale veele, sest muud võimalused veekõrvalduseks praktiliselt puuduvad. Enne karstilehtrisse juhtimist pumbatakse karjäärivesi settetiiki lõhkamistöödel tekkinud heljumi setitamiseks. Settetiigist juhitakse vesi omakorda Karinu Suurjärve, mis toimib ka veehulga reguleerijana. Nordkalk AS-le on Keskkonnaamet väljastanud vee erikasutusloa nr. L.VV/329702 Karinu karjääridest väljapumbatav vee juhtimiseks Karinu Suurjärve. Veepind oli puurimistööde käigus (juuli-september 1977. a) sõltuvalt puurimisajast ja maapinna reljeefist sügavusel 4,1 kuni 10,9 m. Maavara kaevandamiseks on veetaset pumpamise teel alandatud ning 2007. a uuringu andmetel oli veetase puuraukudes keskmiselt abs kõrgusel 90,6 m. 2.3 Markšeiderimõõdistuse aeg ja andmed teostaja kohta Käesoleva markšeiderimõõdistuse välitöö Karinu II lubjakivikarjääris tegi Mäebüroo Nord OÜ seisuga 28.03.2024. a. Väliandmete töötlus, graafiliste lisade vormistamine, kaevandatud ja kaevandamata maavaravaru mahu arvutused ning aruande koostamine toimus ajavahemikul 28.03.2024. a kuni 05.04.2024. a. Markšeiderimõõdistamisel ja aruande koostamisel osalesid mäeinsener-geoloog Margus Kukk (markšeider, tase 6) ja tehnik-joonestaja Viljar Roosimaa. 2.4 Andmed kasutatud mõõdistusmetoodika ja mõõdistusseadmete kohta Markšeiderimõõdistus Karinu II lubjakivikarjääris tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS seadmega positsioneerimisega Trimble VRS Now püsijaamade võrgus. Mõõdistamiseks kasutati järgmist instrumenti: - GNSS liikuvjaam Trimble R10 Model 2 väliarvutiga TSC3 (horisontaalne täpsus 8 mm + 1 ppm RMS, vertikaalne täpsus 15 mm + 1 ppm RMS). Mõõdistamine tehti Lambert-Estonia tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis L-EST97 ja EH2000 kõrgussüsteemis. Lähtekoordinaadid ja kõrgused – Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtjaga kvaliteetse mõõtetulemuse saavutamiseks oli seadmel mõõdistamise ajal lubatud kasutada satelliite, mis paiknesid horisondist kõrgemal kui 10 kraadi ja PDOP lubatud suurimaks väärtuseks oli 3. GNSS vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud enne ja pärast mõõdistust geodeetilisel punktil, mille andmed on geodeetiliste punktide andmekogus. Liikuvjaama kontrolliti tihendusvõrgu punktil "Karinu00" (punkti number 3894), mille koordinaadid Mäebüroo Nord OÜ 2024 6 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. geodeetiliste punktide andmekogus on järgmised: X = 6546312,982; Y = 612661,768; Z = 101,89. GNSS vastuvõtuseadmega mõõdetud geodeetilise punkti koordinaadid enne mõõdistamise alustamist: X = 6546312,977; Y = 612661,764; Z = 101,868 ja peale mõõdistamise lõpetamist: X = 6546312,984; Y = 612661,782; Z = 101,861 (digitaalne lisa 1). Geodeetilise punkti mõõtmistulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud koordinaatidest vastab seadme tehnilises spetsifikatsioonis toodud täpsusandmetele ning jääb määruses „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ toodud lubatud erinevuste piiridesse. Koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse. Mäeeraldise reljeefipunktide koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistatava ala reljeefi omapärast ja varu arvutuse vajadusest. 28.03.2024. a mõõdistuse välitöö käigus määrati Karinu II lubjakivikarjääris mäetööde seisu muutused, muuhulgas astangud, puistangud, veetase ja veoteed. Markšeiderimõõdistuse tärkandmed on toodud digitaalses lisas 1. Mäebüroo Nord OÜ 2024 7 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. 3. Kameraaltöö 3.1 Kasutatud varasemate geodeetiliste tööde loetelu, andmed andmetöötluse ning tarkvara kohta, kaevandatud ja kaevandamata maavara mahu arvutusmeetodid Karinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-097 juurde kuulub mäeeraldise plaan mõõtkavas 1:2000 ja geoloogilised läbilõiked I-I`, II-II` ja III-III` mõõtkavas hor 1:2000 vert 1:200 (Inseneribüroo Steiger OÜ, 2016). Kaevandajalt saadud informatsiooni kohaselt on eelmine markšeiderimõõdistus Karinu II mäeeraldisel tehtud seisuga 31.03.2023. a (Mäebüroo Nord OÜ, 2023). Käesolevaga on arvutatud Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise piires kaevandatud maavaravaru maht eelmisest mõõdistamisest kuni käesoleva mõõdistuseni, s.o ajavahemikul 31.03.2023. a kuni 28.03.2024. a. Kaevandamata maavaravaru maht on arvutatud seisuga 28.03.2024. a. Käesoleva markšeiderimõõdistuse mäeeraldise plaani ja geoloogiliste läbilõigete koostamisel ning kaevandatud maavaravaru mahu arvutamisel on alusena kasutatud 31.03.2023. a markšeiderimõõdistuse plaani. Lisaks kasutati maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-097 graafilisi lisasid ja geoloogilise uuringu andmeid. 28.03.2024. a välitööl kogutud andmed laeti mõõdistusseadmest arvutisse ja viidi läbi GNSS väliandmete analüüs ning väliandmete põhjal täiendati mäeeraldise plaani ja geoloogilisi läbilõikeid (graafiline lisa 1 ja 2, digitaalne lisa 2). Kaevandatud maavaravaru mahu arvutamiseks konstrueeriti arvutiprogrammis Bentley PowerCivil mäeeraldise ala kõrgusmudelid seisuga 31.03.2023. a ja 28.03.2024. a vastavalt mäetööde seisule mäeeraldise plaanide alusel. Kaevandatud maavaravaru mahu arvutamiseks kontuuriti mäetööde seisu võrdlemise põhjal ala, mille piires on toimunud kaevandamine ning kõrgusmudelite võrdlemisel antud ala piires arvutati kaevandatud maavaravaru maht. Täiendavalt kasutati kasuliku kihi lasumi kõrgusmudelit, mis on konstrueeritud vastavalt maavara kaevandamise loa KMIN-097 ja geoloogilise uuringu andmetele. Mahu arvutus tehti arvutiprogrammis Bentley PowerCivil „Prismoidal Volume“ meetodiga. Kaevandatud maavaravaru maht arvutati maavarade registrisse kantud maavaravaru plokkide lõikes. Mahu arvutusel kasutatud kõrgusmudelid on esitatud elektrooniliselt digitaalsete lisadena 3 kuni 5. Kaevandamata maavaravaru maht arvutati maavara kaevandamise keskkonnaloaga KMIN-097 (loa andmise kuupäev 13.09.2017. a) määratud aktiivse tarbevaru kogusest perioodil 30.06.2017. a kuni 28.03.2024. a markšeiderimõõdistustega arvutatud kaevandamise mahtude lahutamise teel. Kaevandamata maavaravaru maht arvutati maavarade registrisse kantud maavaravaru plokkide lõikes. Mõõdistus- ja kameraaltööde tegemisel on andmetöötluseks kasutatud järgmist tarkvara: Bentley PowerCivil, Trimble Access, Microsoft Word ja Microsoft Excel. Mäebüroo Nord OÜ 2024 8 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. 3.2 Kaevandatud maavaravaru mahu arvutus Perioodil 31.03.2023. a kuni 28.03.2024. a Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise alal on maavara kaevandamine toimunud maardla aktiivse tarbevaru ploki 3 piires üldpindalal 68 m2. Kaevandamise ala on tähistatud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1). Perioodil 31.03.2023. a kuni 28.03.2024. a Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise alal kaevandatud maavaravaru maht kokku on 0,332 tuh m3, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt (tekstilisa 1): - 3. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 0,332 tuh m3; - 13. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 0,000 tuh m3; - 19. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 0,000 tuh m3. Markšeiderimõõdistuse ajal oli kaevandatud ala osaliselt kaetud lõhatud maavaralasuga. Tulenevalt eeltoodust tuleb vajadusel peale maavaralasu ammendamist teostada täiendav karjääri põhja mõõdistamine ning vajadusel korrigeerida käesolevas aruandes toodud kaevandamise mahtu ja jääkvaru kogust. Lõhatud maavaralasuga kinnikaetud aladel on kaevandatud maavaravaru mahu arvutamise alumise pinna mudel konstrueeritud andmete ekstrapoleerimise teel. Perioodil 31.03.2023. a kuni 28.03.2024. a ei ole väljaspool mäeeraldist arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust lasundist välja viidud. Seisuga 28.03.2024. a on Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires kaevandamisega rikutud maa (kaevandamine + paljandustööd + puistangud) pindala ~25,7 ha. Mäeeraldise loodepoolsel alal on alustatud korrastamistöödega – ammendatud ala täidetakse kattepinnasega. Korrastamistööde kohta ei ole kaevandamisloa andja esitanud korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise otsust ja seetõttu ei ole käesolevas töös esitatud korrastatud maa pindala. 3.3 Kaevandamata maavaravaru mahu arvutus Vastavalt maavara kaevandamise loale KMIN-097 (loa andmise kuupäev 13.09.2017. a) on Karinu II lubjakivikarjääri aktiivse tarbevaru maht 488,066 tuh m3 (seisuga 30.08.2017. a). Kaevandamisloas mäeeraldisega seotud 3. ja 13. ploki jääkvaru kogus on võrdne eelnenud markšeiderimõõdistuse jääkvaru kogusega seisuga 30.06.2017. a. Kaevandamisloas toodud varu kogus jaguneb maardla varuplokkide lõikes seisuga 30.06.2017. a järgmiselt: - 3. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 42,051 tuh m3; - 13. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 276,015 tuh m3; - 19. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 170,000 tuh m3. Perioodil 30.06.2017. a kuni 28.03.2024. a on käesoleva markšeiderimõõdistuse alusel aktiivse tarbevaru 3. plokist kaevandatud maavara maht 11,235 tuh m3, aktiivse tarbevaru 13. plokist kaevandatud maavara maht 191,835 tuh m3 ja aktiivse tarbevaru 19. plokist kaevandatud maavara maht 112,682 tuh m3. Seisuga 28.03.2024. a on Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud aktiivse tarbevaru jääkvaru maht kokku 172,314 tuh m3, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt: Mäebüroo Nord OÜ 2024 9 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. - 3. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 30,816 tuh m3; - 13. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 84,180 tuh m3; - 19. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 57,318 tuh m3. 04.04.2024. a kontrollitud andmetel on maavarade registris Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud aktiivse tarbevaru jääkvaru maht kokku 171,953 tuh m3, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt: - 3. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 30,455 tuh m3 (seisuga 31.03.2024); - 13. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 84,18 tuh m3 (seisuga 30.09.2022); - 19. plokk (tehnoloogiline lubjakivi): 57,318 tuh m3 (seisuga 30.09.2022). Mäebüroo Nord OÜ 2024 10 Karinu II lubjakivikarjäär KMIN-097. Markšeiderimõõdistus 28.03.2024. a. 4. Kokkuvõte Nordkalk AS kaevandab Karinu maardlal Karinu II lubjakivikarjääris maavara kaevandamise loa KMIN-097 alusel tehnoloogilist lubjakivi. Käesoleva töö eesmärk oli Nordkalk AS tellimusel teha maavara kaevandamise loaga KMIN-097 määratud mäeeraldisel markšeiderimõõdistus ja kaevandatud maavaravaru mahu arvutamine. Töö tulemusena koostati nõuetekohane markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon. Markšeiderimõõdistuse välitöö tehti seisuga 28.03.2024. a tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis L-EST97 ja EH2000 kõrgussüsteemis. Välitööl kogutud andmete põhjal koostati mäeeraldise plaan ja geoloogilised läbilõiked seisuga 28.03.2024. a. Kaevandatud maavaravaru maht arvutati arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil kõrgusmudeleid kasutades „Prismoidal Volume“ meetodit. Kaevandamata maavaravaru maht arvutati 30.06.2017. a markšeiderimõõdistusega arvutatud varuploki varu kogusest markšeiderimõõdistustega arvutatud kaevandamise mahtude summa lahutamise teel. Tehtud töö tulemusena selgus, et Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise piires on perioodil 31.03.2023. a kuni 28.03.2024. a kaevandatud maavaravaru maht kokku 0,332 tuh m3. Vastavalt käesolevas markšeiderimõõdistuse dokumentatsioonis toodule on Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisel seisuga 28.03.2024. a kaevandamata aktiivse tarbevaru jääkvaru maht kokku 172,314 tuh m3. Maavarade registri andmetel seisuga 04.04.2024. a on Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru jääkvaru maht kokku 171,953 tuh m3. Aruande koostas (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kukk Markšeider, tase 6 Mäebüroo Nord OÜ Mäebüroo Nord OÜ 2024 11  Lisa 1 KARINU II LUBJAKIVIKARJ˜˜R PERIOODIL 31.03.2023 - 28.03.2024 KAEVANDATUD MAAVARAVARU MAHU ARVUTUS X = 6547500 Y = 612000 50m 0m 50m 100m 19 plokk aT M 1:5000 13 plokk aT Karinu lubjakivikarjr Jarm-042 Karinu II lubjakivikarjr KMIN-097 3 plokk aT ALA 1 Karinu III lubjakivikarjr L.MK/332246 Perioodil 31.03.2023 - 28.03.2024 kaevandatud maavaravaru mahud varuplokkide lıikes Varuploki nr Maht, tuh m‡ 3 0.332 13 0.000 19 0.000 Kokku 0.332 M.Kukk Mrkused: Markeider, tase 6 - Arvutatud digitaalsete kırgusmudelite pıhjal Bentley PowerCivil tarkvaraga. 28.03.2024 - Lasuga kinnikaetud aladel on mahu arvutuse pıhja mudel konstrueeritud andmete ekstrapoleerimise teel. 12  ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 102.59 KARINU LUBJAKIVIMAARDLA 26 aT 8 aT N KARINU II 1’ 29 aR 15 aR LUBJAKIVIKARJ˜˜R PA-17/56 pi 5 aR 101.92 nn 101.70 102 101.96 100.92 99.12 99.18 X = 6547600 Jrva-Jaani 101.15 99.52 PA-8/15 2’ 99.28 Y = 611400 100.28 99.23 99.35 kattepinnas 7 1 99.46 98.83 98.95 92.02 98.42 91.97 98.04 91.67 91.87 91.72 25501:001:0443 paljandus 91.90 91.80 Karinu karjr 5 97.48 91.70 91.47 94.54 Kaardilehe nr: 6413 91.72 91.57 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 97.17 97.64 91.63 91.70 96.25 91.70 91.45 96.61 24 aT 91.30 91.50 91.74 91.28 91.57 25 aR PA-8/56 91.81 91.15 0.90 100.00 91.31 91.60 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA paljandus 7.8 91.63 96.17 91.30 91.76 9 91.67 1 aT M˜EERALDISE PIIRIANDMED PIIRIANDMED 96.40 91.16 91.24 1 kattepinnas 90.86 91.78 91.5610 aT Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 91.54 15 aR punkti punkti 90.94 91.02 95.87 91.89 Karinu lubjakivikarjr nr X Y nr X Y 90.86 91.69 91.35 91.43 91.87 100.58 Jarm-042 91.52 25702:004:0550 91.80 91.89 95.74 91.50 91.46 Karinu lubjakivikarjr 1 6547578.99 611543.88 1’ 6547631.61 611519.40 91.95 91.78 91.82 1.49 91.87 91.83 100.84 2.85 91.89 2 6547298.12 611674.65 2’ 6547578.98 611543.91 91.68 91.78 91.67 lasu 91.53 15’ 2.0 PA-9/15 91.64 91.30 3 6547128.89 611575.41 3’ 6547298.12 611674.65 7.0 97.42 91.91 91.76 91.72 91.96 91.80 91.47 91.55 88.42 95.62 4 6547140.41 611576.34 4’ 6547128.81 611575.35 101 91.93 91.82 92.06 91.80 91.61 91.37 1.59 I 5 6547208.93 611523.39 5’ 6547128.32 611575.02 0 n in 91.90 91.71 91.76 10 p 25501:001:0202 90 92.00 91.76 91.85 Karinu karjr 4 91.90 0.85 PA-14/56 6 6547416.80 611417.96 6’ 6546965.63 612095.37 6 92.11 1.35PA-9/56 91.72 91.93 7.65+ 100.10 92.15 7 6547581.76 611542.80 7’ 6546918.95 612425.37 8.55 99.80 91.47 91.60 91.86 91.76 PA-16/56 99.00 97.89 91.96 92.21 19 aT 92.06 89.90 91.94 I ’ 8 6547128.03 611575.35 8’ 6546750.32 612458.79 95.26 91.70 22 aR 91.61 13 aT 91.92 92.40 91.77 91.76 92.23 9 6546965.69 612095.40 9’ 6546749.99 612439.59 91.76 91.66 91.55 91.76 18 aR 92.09 92.31 91.49 91.64 92.30 91.64 10 6546933.68 612318.00 10’ 6546767.52 612254.73 99 91.71 91.80 92.21 100 91.75 91.80 91.64 91.83 92.06 91.35 92.18 92.82 93.05 11 6546873.77 612310.86 11’ 6546844.82 611666.19 95.27 91.69 92.08 98.56 91.20 101 91.71 92.55 92.64 95.91 91.51 91.81 92.39 93.10 93.34 12 6546837.38 612204.42 12’ 6546872.94 611425.89 92.36 92.90 92.98 93.36 96.53 91.55 91.79 91.67 93.00 1 aT 93.17 13 6546837.38 612124.32 13’ 6547111.44 611564.43 95.54 92.31 92.42 92.91 92.01 91.70 91.64 91.50 91.60 3.36 92.06 92.70 10 aT 14 6546847.79 612000.69 14’ 6547200.15 611495.91 95.92 91.76 92.53 92.46 92.81 15 6546906.89 611908.68 15’ 6547432.17 611367.54 100.88 91.22 91.66 92.02 91.18 91.53 3’ 96.07 3.7 PA-27/56 16 6546865.67 611804.07 92.13 92.26 94.11 3.8+ 101.80 92.82 Meeraldise teenindusmaa pindala: 27.66 ha. 91.55 91.78 91.82 3.22 2 99.55 91.43 lasu 17 6546922.61 611761.05 96.31 8 95.16 91.66 95.09 9 91.43 93.08 91.19 92.29 lasu 18 6546917.48 611703.93 95.63 91.99 92.22 91.07 99.14 91.74 25701:001:0357 92.92 98.71 19 6546911.36 611555.31 90.96 91.94 95.02 91.54 Karinu karjr 3 92.87 91.96 20 6546988.31 611499.39 95.53 92.50 92.03 92.48 28.03.2024 92.57 21 6547031.24 611567.70 100.20 96.09 95.79 100.17 91.60 100 92.54 91.90 95.14 92.14 99.62 Meeraldise pindala: 16.78 ha. 91.74 91.83 92.39 97.86 99.25 95.36 91.39 91.76 98.75 LEPPEM˜RGID 92.48 99.67 91.59 95.96 94.62 PA-3/56 89 98.76 1 0.75 98.80 tide 9.25 99.00 89 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5 89.00 1.90 PA-24/56 99.38 3.7+ 100.40 95.74 X = 6547200 91.55 100.28 14’ 94.49 1’ Y = 612400 98.50 98.60 98.33 97.65 98.80 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 95.80 91.89 99.62 99.28 kattepinnas 91.89 Maavaravaru ploki piir, varuploki number ja varu kategooria 98.83 97.67 99.07 98.90 3 aT (aT - aktiivne tarbevaru; aR - aktiivne reservvaru; 93.71 99.24 pT - passiivne tarbevaru; P - prognoosvaru) 1 99.75 10 100.12 1.0 PA-575 98.67 95.71 tide 4 10.1 99.02 99.52 93.77 Piirneva meeraldise piir 87.92 98.33 97.32 98.87 3 4’ kattepinnas 24 aT 8 94.14 Piirneva meeraldise teenindusmaa piir kattepinnas 5’ PA-524 kattepinnas 25501:001:0445 25 aR 25702:004:0199 99.26 98.68 95.06 16 aR Karinu karjr 2 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Rava metskond 108 5 aR 96.07 Karinu III lubjakivikarjr 13’ PA-523 92.16 L.MK/332246 92.63 92.04 PA-521 Puurauk PA-583 PA-522 92.30 Puuraugu number 92.02 98.57 99.24 1.0 PA-520 99.63 PA-519 PA-565 Kattekihi paksus, m 92.09 2.1 6.7 91.93 98.79 Suudme abs kırgus, m 91.72 3.9 95.99 0.9 PA-572 92.42 PA-571 92.47 92.19 92.79 Kasuliku kihi paksus, m Kasuliku kihi lamami abs kırgus, m PA-518 5.7 98.73 92.48 99.66 92.38 28.03.2024 1.0 91.99 25501:001:0444 92.06 92.50 92.23 92.13 28.03.202492.40 6.0 92.66 92.22 92.04 Karinu karjr 6 92.33 92.67 92.49 92.24 92.01 28.03.2024 90.59 92.20 Mııdistamispunkti abs kırgus, m nnas 92.45 92.67 92.26 PA-517 0.10 92.61 92.69 92.29 92.47 91.97 91.47 91.51 PA-516 91.04 90.66 Meeraldise jklasundi paksus, m 92.14 91.8492.09 PA-99-2 25702:004:0550 epi 91.94 92.39 92.51 92.75 91.54 92.48 92.07 92.10 91.67 Karinu lubjakivikarjr 94.61 PA-514 90.53 92.17 Veetase abs, m t 102.78 95.93 92.74 90.82 102.20 92.23 2 92.25 91.84 91.60 kat 92.29 9 92.30 91.62 90.75 28.03.2024 91.67 92.38 PA-569 92.12 92.27 92.10 k raav 92.01 91.18 91.38 PA-99-3 lubjakivi 90.81 PA-513 kill Mııtmise kuupev 91.54 1.0 90.72 92.42 104.75 92.95 21 98.71 0.00 92.18 91.98 soojak 5.2 92.21 0.8 91.89 91.12 PA-512 104.70 92.51 PA-570 92.25 92.12 92.54 92.47 90.53 90.55 I I’ Geoloogilise lbilıike joon A 91.73 92.30 91.20 92.05 7.0 98.99 92.00 3 aT 92.64 69 91.01 90.59 92.70 91.75 PA-99-4 0.0092.17 91.21 91.16 90.70 PA-511 95. 92.11 91.19 92.09 90.60 soojak 92.12 92.56 92.59 92.26 90.75 89.74 soojak 101.13 92.12 91.77 91.81 91.78 17 aR PA-99-19 PA-99-18 91.24 91.20 5.6 PA-541 91.04 90.34 90.19 94.88 100 Maapinna samakırgusjoon, abs m 92.07 92.50 92.67 PA-99-5 7.3 103.22 104.79 92.20 92.71 91.60 1.5 PA-567 91.81 92.11 91.87 92.37 92.71 92.12 2.0 PA-539 91.90 PA-540 90.70 90.32 89.54 Karinu lubjakivikarjr 100.38 91.60 91.71 PA-26 91.32 5.7 98.24 92.25 92.25 91.91 92.22 6.0 99.33 92.33 5.3 101.60 91.12 Jarm-042 90.08 104.24 92 92.34 91.04 28.03.2024 92.44 99.10 92 92.54 92.84 92.64 92.71 92.53 92.3392.38 3.9 92.40 92.12 4.8 PA-542 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 91.99 92.8628.03.2024 92.39 91.33 92.24 92.09 101.99 95.51 1.9 91 91 92.12 92.52 4.2 94.82 I I 92.23 92.19 992.50 2 2.1 92.69 92.38 92.58 92.60 92.32 92.40 92.31 0.40 92.10 92.15 91 91.93 PA-99-7 92.37 95.68 92.99 6.7 PA-543 90.01 2.2 PA-544 98.89 puurkaev 20 92.33 92.70 92.84 25702:004:0199 92.62 92.36 92.24 92.26 94.84 98.88 4.8 98.87 PRK0054510 Paljandamise astang 92.13 3.9 92.12 9 25 92 93.22 PA-566 1.0 92.23 6’ 91.87 3 aT 3. 92.17 92.94 Karinu karjr 2 2 92.32 92.27 92.35 92.16 90.28 89.96 98.48 6.6 PA-565 92.78 9 PA-549 92.14 0.60 7 aT 104.03 10 92.35 93.15 93.14 92.41 92.28 97.52 92.03 92.25 90.88 92.73 98.79 92.87 92.73 92.39 92.44 100.64 92.32 PA-548 92.36 92.89 103.41 Kaevandamise astang 93.09 93.08 93.0492.79 92.97 92.95 92.62 2.0 92.30 90.74 89.86 PA-550 92.04 5.5 103.15 93 0.10 92.10 92 91.72 91.42 96.57 92.95 92.96 92.83 92.64 4.6 99.45 92.27 PA-99-10 92.48 4.1 92.19 92.24 5.5 92.15 92.12 90.15 92.78 0.00 90.81 92.54 92.60 92.93 92.89 92.60 92.85 92.26 4.5 PA-99-12 90.68 PA-99-11 89.84 101.82 Astang kinnikaetud alal 92.71 92.78 92.38 91.21 90.07 102.33 92.86 92.48 91.28 92.85 92.94 92.32 92.37 92.33 92.35 90.68 91.09 10 92.52 92.89 92.51 92.79 92.20 92.31 92.31 92.41 92.27 92.41 91.00 91.27 6 P 92.84 92.49 92.34 92.32 0.10 91.72 4.8 PA-547 0.00 92.65 92.43 0.00 91.01 91.09 91.67 91.67 102.04 Kaitsmata pıhjaveega ala 92 93.36 92.80 92.55 PA-564 92.29 92.28 6.8 101.96 90.87 103.34 91.92 92.26 92.03 92.73 2.3 99.36 92.47 92.26 92.34 92.39 92.52 92.50 91 1.8 PA-546 91.19 92.48 92.35 PA-553 90.98 90.36 90.79 91.54 3.3 97.76 92.60 91.68 92.57 93.05 4.3 92.76 2.7 92.59 PA-552 92.36 PA-99-14 92.45 92.50 4.4 102.16 5.1 92.66 92.39 92.43 92.58 92.48 91.73 91.76 91.49 90.93 90.73 90.85 90.94 6.2 99.06 91.06 91.80 91.77 4.2 PA-545 99.75 I I’ 7’ 92.55 17 92.48 5.6 100.29 92.50 92.49 92 91.84 92.31 92.19 0.10 91.15 92.00 92.25 100.76 Kalda piiranguvnd PA-579 92.42 91.99 lasu 90.95 91.32 PA-99-15 91 92.06 19 92.52 92.72 92.56 92.50 92.00 28.03.2024 0.30 90.61 94.50 0.9 98.06 92.36 18 92.57 92.48 92.49 0.00 91.16 91.93 90.88 92.60 92.62 92.54 15 92.05 91.93 92.32 91.90 90.78 91.30 91.71 91.86 101.32 99.50 95.22 3.2 93.96 92.65 92.65 92.61 92.51 92.41 100.98 92.50 92.66 90.85 3.2 PA-555 91.33 91.24 96.23 92.48 92.66 92.87 92.69 92.54 92.58 4.4 PA-554 92.24 91.16 100.60 101.80 Elektripaigaldise kaitsevnd lasu 92.68 92.63 6.6 102.30 PA-99-16 6.9 100.52 1.9 91.89 91.86 103.60 92.30 92.32 92.57 92.87 97.50 90.89 92.71 0.30 92.55 90.42 6.1 PA-556 91.67 101.28 100.51 92.56 92.12 97.21 92.03 91.30 91.24 96.51 k 92.48 92.44 92.63 20 aT 92.73 92.90 92.52 92.10 91.92 91.98 90.87 91.50 90.92 90.90 91.43 99.18 91.38 91.80 pumpla 9 99.69 101.77 103.55 a 92.42 1 11 t tepi nn 92.53 92.77 3.2 PA-563 paljandus 97.89 97.62 0.70 90.83 91.43 91.18 0.40 Puurkaevu hooldusala as 92.25 lasu 92.68 102.76 91.80 91.29 91.58 p 100.83 12’ 93.46 lasu l as 92.70 5.4 101.26 7.0 91.23 tt o 96.44 92.24 92.66 PA-562 102.94 4.2PA-561 91.54 91.71 92.51 91.48 0.90 91.51 92 PA-557 rud 92.66 4.5 91.74 91.74 96.24 3.1 92.59 16 97.69 103.82 6.5 101.58 100.55 99.98 0 92.48 99.45 10 1 92.51 92.54 92.76 92.89 90.88 96.81 5.5 Vriselupaik nr 206409 10 92.32 2 3 92.44 91.73 91.42 90.85 10 92.33 0.00 9 10 103.72 92.47 97.86 97.79 103.05 91.14 3 92.56 92.78 92.37 100.04 97.67 97.85 92.30 98.41 103.35 101.03 5 aR 14 12 6 P 25501:001:0439 11’ 97.56 97.75 97.71 103.30 Karinu III lubjakivikarjr 101.85 III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad 97.08 97.90 102.44 98.79 Karinu karjr 7 97.53 97.60 paljandus L.MK/332246 13 PA-560 99.45 6 P KR kood: KLO9127505, Podiceps grisegena (hallpısk-ptt) 2.5 100.03 2.5 PA-559 kattepinnas 103.13 97.52 97.46 97.93 4.0 93.53 7.2 99.85 kattepinnas 90.15 100.16 98.79 99.46 97.52 97.67 103.80 102.29 kattepinnas 25701:001:0404 Maavara kaevandamise ala perioodil 31.03.2023 - 28.03.2024 100.78 98.56 97.67 100.10 101.94 Eha 103.01 100.99 20 aT 99.44 99.86 10 97.72 100.49 104.11 103.53 3 103.30 101.24 100.90 97.63 101.97 100.79 23 pT 100.94 103.62 100.43 100.30 21 aT 2 100 10 25501:001:0440 100.85 100.62 100.95 100.00 M˜RKUSED: 102 101 25501:001:0567 100.36 Rava metskond 347 3 101.34 Karinu karjr 8 100.34 10 10 102.70 103.93 101.29 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 1 0 1 100.05 10’ 1 25701:001:0298 2. Kasutatud: 104.00 101.23 100.92 Kogre tee 9’ 8’ - Maavara kaevandamislubade KMIN-097, Jarm-042 ja L.MK/332246 graafilised lisad; 100.56 100.25 25702:004:0197 Jrvestiku - Karinu II lubjakivikarjri meeraldise plaan M 1:2000, Mebroo Nord O 31.03.2023; pumpla - Karinu III lubjakivikarjri meeraldise plaan M 1:2000, Mebroo Nord O 28.03.2024. 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 28.03.2024. 25701:001:0344 25702:004:1420 Karjri pumpla Kogre alajaam 4. Meeraldis ja meeraldise teenindusmaa paiknevad Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlikul alal. kattepinnas 5. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. OBJEKTI ASUKOHT Jrva maakond, Jrva vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Y = 611400 Prnu mnt 232/4 [email protected] KARINU II LUBJAKIVIKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜EERALDISE PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24MT-688 28.03.2024 1 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Nordkalk AS X = 6546600 1:2000 Lne-Viru maakond, VORMISTAS 0 10 20 40m Vike-Maarja vald, Rakke alevik, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301  I-I’ 25702:004:0550 Karinu lubjakivikarjr m W PA-14/56 E m PA-9/56 100 25701:001:0357 100 Karinu karjr 3 Karinu III lubjakivikarjr 25501:001:0202 99 Karinu karjr 4 99 L.MK/332246 (teenindusmaa) PA-9/15 98 98 97 97 1: 2 96.0 m 96 96 95 95 S 1tmK v.t. 94.40 m Karinu 1956.a lubjakivikarjr 94 94 Jarm-042 92.48 93 28.03.2024 13 aT 1 aT 93 92 92 5 aR 19 aT 10 aT 91 S 1tmT 91 lasu 90 v.t. 89.82 m 15 aR 90 2015.a 10.6 89 18 aR 89 11.5 88 88 22 aR S1 vr 87 87 86 86 85 85 13.0 84 84 83 83 II-II’ PA-548 m W E m 103 103 PA-547 102 102 25702:004:0199 PA-549 101 Karinu karjr 2 101 PA-545 100 PA-550 100 PA-546 25501:001:0444 PA-565 99 Karinu karjr 6 PA-566 99 PA-567 98 98 97 97 96.0 m 96 96 24 aT 3 aT 95 95 j r 3 aT kar 94 94 332246 akivi 93 93 92.25 92.19 ubj 28.03.2024 28.03.2024 M K/ Il 92 92 I 6P nu I L. 91 91 i Kar 90 S 1tmT 90 89 89 25 aR 88 88 15.5 S1 vr 87 13.5 87 15.0 13.0 86 86 12.5 13.5 13.5 85 85 15.0 84 14.0 84 LEPPEM˜RGID 83 83 Meeraldise piir Meeraldise teenindusmaa piir Piirneva meeraldise piir Piirneva meeraldise teenindusmaa piir Kasvukiht M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 25701:001:0357 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Karinu karjr 3 Liivsavimoreen 2. Kasutatud: - Maavara kaevandamisloa KMIN-097 graafilised lisad; 3 aT Maavaravaru ploki piir, varuploki number ja varu kategooria Lubjakivi, - Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne S1nrJr (aT - aktiivne tarbevaru; aR - aktiivne reservvaru; P - prognoosvaru) (Raikkla lade, Nurmekunna kihistu, Jrva-Jaani kihistik) M.Tammeknd ja M.Uppin 2016, (EGF 8724); - Karinu II lubjakivikarjri geoloogilised lbilıiked, Mebroo Nord O 31.03.2023. Geoloogilise uuringuga mratud Lubjakivi, 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 28.03.2024. S 1tmK metde-eelne pıhjavee tase (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik) 4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. 96.0 m Korrastamisjrgne veetase abs m OBJEKTI ASUKOHT S 1tmT Lubjakivi, (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik) Jrva maakond, Jrva vald PA-549 Puurauk, puuraugu number OBJEKT, JOONISE NIMETUS Lubjakivi, S1 vr Mebroo Nord O +372 613 9810 (Juuru lade, Varbola kihistu) 13.5 Puuraugu sgavus, m Prnu mnt 232/4 [email protected] KARINU II LUBJAKIVIKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee GEOLOOGILISED L˜BILIKED I-I’; II-II’ Kaitsmata pıhjaveega ala T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 1: Katendi ohutu nılvus 24MT-688 28.03.2024 2 2 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Nordkalk AS 92.25 Veetase abs, m hor 1:2000 0 10 20 40m 28.03.2024 Lne-Viru maakond, Mııtmise kuupev VORMISTAS Vike-Maarja vald, Rakke alevik, vert 1:100 Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301  Karinu II lubjakivikarjäär 28.03.2024 markšeiderimõõdistuse tärkandmed (Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis) Nr X Y Z Nr X Y Z Nr X Y Z Nr X Y Z 1 6546312.977 612661.764 101.868 80 6546853.125 611678.771 92.478 2 6547085.708 611561.396 92.857 81 6546852.885 611690.141 92.474 3 6547085.274 611580.142 92.477 82 6546845.075 611690.640 92.503 4 6547041.438 611521.447 92.252 83 6546845.721 611704.329 92.473 5 6547027.871 611562.119 92.952 84 6546847.466 611713.371 92.409 6 6546913.150 611619.668 92.704 85 6546856.994 611703.042 92.451 7 6546903.352 611735.895 92.834 86 6546858.505 611711.392 92.549 8 6546948.915 611761.638 92.810 87 6546852.349 611713.221 92.536 9 6546983.639 611856.596 92.467 88 6546849.184 611719.474 92.611 10 6546908.204 611839.559 92.546 89 6546849.474 611727.704 92.583 11 6546988.836 611877.500 92.612 90 6546844.760 611733.496 92.603 12 6546974.320 611676.400 93.481 91 6546847.775 611737.855 92.691 13 6547089.621 611913.254 92.188 92 6546852.262 611737.594 92.639 14 6547096.417 611904.900 92.227 93 6546857.716 611734.500 92.718 15 6546946.301 612013.381 92.448 94 6546857.056 611733.527 93.175 16 6546943.417 612017.023 92.410 95 6546854.203 611733.735 93.134 17 6546935.619 612019.927 92.391 96 6546857.664 611730.432 93.324 18 6546922.465 612019.802 92.191 97 6546858.790 611724.457 93.189 19 6546861.538 611870.201 97.712 98 6546858.568 611718.999 92.996 20 6546858.057 611863.244 97.849 99 6546845.487 611722.253 92.565 21 6546854.776 611855.400 97.898 100 6546840.983 611745.088 92.636 22 6546853.388 611850.159 97.932 101 6546847.521 611744.923 92.652 23 6546849.881 611843.401 97.855 102 6546855.123 611743.799 92.614 24 6546847.820 611837.474 97.890 103 6546856.731 611749.987 92.623 25 6546843.456 611828.342 97.903 104 6546851.423 611753.370 92.653 26 6546842.237 611825.594 97.906 105 6546842.530 611754.560 92.784 27 6546842.075 611824.746 97.800 106 6546844.939 611763.292 92.736 28 6546844.701 611814.174 97.554 107 6546852.869 611763.492 92.764 29 6546845.336 611810.847 97.762 108 6546858.600 611762.297 92.597 30 6546845.512 611806.766 97.637 109 6546859.579 611770.469 92.725 31 6546844.386 611797.325 97.499 110 6546852.293 611772.324 92.793 32 6546842.985 611784.736 97.721 111 6546844.677 611773.601 92.832 33 6546841.974 611777.769 97.732 112 6546847.344 611783.024 92.995 34 6546840.418 611764.801 97.492 113 6546852.581 611782.474 93.137 35 6546839.287 611755.747 97.769 114 6546858.063 611780.686 92.890 36 6546838.008 611744.248 97.561 115 6546865.072 611779.988 92.776 37 6546836.806 611734.160 97.590 116 6546864.893 611789.999 92.774 38 6546836.649 611726.229 97.558 117 6546856.296 611788.666 93.047 39 6546839.385 611720.703 97.554 118 6546848.146 611789.722 92.887 40 6546839.699 611718.494 97.448 119 6546847.186 611795.973 92.795 41 6546839.432 611714.984 97.441 120 6546850.713 611795.721 92.799 42 6546837.928 611695.978 97.320 121 6546857.174 611795.046 92.976 43 6546836.053 611670.442 97.334 122 6546863.654 611796.675 92.636 44 6546833.955 611649.855 97.169 123 6546864.615 611806.039 92.746 45 6546871.203 611875.184 97.483 124 6546855.584 611804.087 92.824 46 6546880.160 611877.911 97.463 125 6546846.937 611804.437 92.874 47 6546882.314 611878.437 97.578 126 6546848.210 611810.951 92.890 48 6546887.656 611878.065 97.559 127 6546852.963 611810.455 92.827 49 6546892.539 611882.288 97.578 128 6546860.493 611810.535 92.953 50 6546894.575 611884.518 97.470 129 6546848.083 611815.613 92.990 51 6546892.171 611894.183 97.439 130 6546845.416 611822.358 92.813 52 6546895.024 611900.655 97.381 131 6546846.533 611828.690 92.487 53 6546898.381 611910.763 97.363 132 6546849.112 611823.786 92.612 54 6546900.696 611917.627 97.347 133 6546852.366 611819.943 93.006 55 6546839.770 611733.947 92.496 134 6546857.837 611817.361 92.783 56 6546841.128 611723.392 92.700 135 6546863.258 611817.027 92.795 57 6546842.687 611712.966 92.638 136 6546866.309 611819.485 92.682 58 6546841.099 611706.040 92.478 137 6546883.742 611841.674 92.655 59 6546840.469 611697.872 92.531 138 6546887.593 611845.320 92.569 60 6546840.124 611693.197 92.470 139 6546890.254 611852.457 92.451 61 6546839.731 611686.859 92.544 140 6546887.563 611860.195 92.642 62 6546838.810 611679.199 92.471 141 6546879.805 611868.834 92.522 63 6546838.595 611674.815 92.438 142 6546876.969 611873.819 92.539 64 6546838.097 611671.976 92.535 143 6546883.280 611875.219 92.574 65 6546837.816 611666.544 92.538 144 6546887.050 611869.680 92.536 66 6546837.022 611661.400 92.422 145 6546888.864 611874.802 92.528 67 6546836.678 611656.571 92.496 146 6546895.320 611877.266 92.498 68 6546836.425 611650.189 92.472 147 6546895.459 611871.993 92.553 69 6546837.702 611646.304 92.458 148 6546891.666 611866.934 92.580 70 6546840.473 611641.856 92.413 149 6546892.114 611860.779 92.499 71 6546843.872 611636.741 92.410 150 6546903.684 611864.522 92.532 72 6546847.761 611632.396 92.336 151 6546911.516 611864.623 92.487 73 6546851.672 611630.719 92.329 152 6546927.726 611872.074 92.439 74 6546848.889 611642.162 92.388 153 6546936.578 611884.194 92.526 75 6546853.138 611652.798 92.491 154 6546938.988 611893.755 92.512 76 6546843.708 611651.927 92.400 155 6546932.820 611897.801 92.435 77 6546842.626 611664.019 92.455 156 6547054.416 611749.970 92.246 78 6546850.604 611664.637 92.463 157 6547378.609 611926.193 93.014 79 6546843.593 611677.462 92.436 158 6546312.984 612661.782 101.861  ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 102.59 KARINU LUBJAKIVIMAARDLA 26 aT 8 aT N KARINU II 1’ 29 aR 15 aR LUBJAKIVIKARJ˜˜R PA-17/56 pi 5 aR 101.92 nn 101.70 102 101.96 100.92 99.12 99.18 X = 6547600 Jrva-Jaani 101.15 99.52 PA-8/15 2’ 99.28 Y = 611400 100.28 99.23 99.35 kattepinnas 7 1 99.46 98.83 98.95 92.02 98.42 91.97 98.04 91.67 91.87 91.72 25501:001:0443 paljandus 91.90 91.80 Karinu karjr 5 97.48 91.70 91.47 94.54 Kaardilehe nr: 6413 91.72 91.57 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 97.17 97.64 91.63 91.70 96.25 91.70 91.45 96.61 24 aT 91.30 91.50 91.74 91.28 91.57 25 aR PA-8/56 91.81 91.15 0.90 100.00 91.31 91.60 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA paljandus 7.8 91.63 96.17 91.30 91.76 9 91.67 1 aT M˜EERALDISE PIIRIANDMED PIIRIANDMED 96.40 91.16 91.24 1 kattepinnas 90.86 91.78 91.5610 aT Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 91.54 15 aR punkti punkti 90.94 91.02 95.87 91.89 Karinu lubjakivikarjr nr X Y nr X Y 90.86 91.69 91.35 91.43 91.87 100.58 Jarm-042 91.52 25702:004:0550 91.80 91.89 95.74 91.50 91.46 Karinu lubjakivikarjr 1 6547578.99 611543.88 1’ 6547631.61 611519.40 91.95 91.78 91.82 1.49 91.87 91.83 100.84 2.85 91.89 2 6547298.12 611674.65 2’ 6547578.98 611543.91 91.68 91.78 91.67 lasu 91.53 15’ 2.0 PA-9/15 91.64 91.30 3 6547128.89 611575.41 3’ 6547298.12 611674.65 7.0 97.42 91.91 91.76 91.72 91.96 91.80 91.47 91.55 88.42 95.62 4 6547140.41 611576.34 4’ 6547128.81 611575.35 101 91.93 91.82 92.06 91.80 91.61 91.37 1.59 I 5 6547208.93 611523.39 5’ 6547128.32 611575.02 0 n in 91.90 91.71 91.76 10 p 25501:001:0202 90 92.00 91.76 91.85 Karinu karjr 4 91.90 0.85 PA-14/56 6 6547416.80 611417.96 6’ 6546965.63 612095.37 6 92.11 1.35PA-9/56 91.72 91.93 7.65+ 100.10 92.15 7 6547581.76 611542.80 7’ 6546918.95 612425.37 8.55 99.80 91.47 91.60 91.86 91.76 PA-16/56 99.00 97.89 91.96 92.21 19 aT 92.06 89.90 91.94 I ’ 8 6547128.03 611575.35 8’ 6546750.32 612458.79 95.26 91.70 22 aR 91.61 13 aT 91.92 92.40 91.77 91.76 92.23 9 6546965.69 612095.40 9’ 6546749.99 612439.59 91.76 91.66 91.55 91.76 18 aR 92.09 92.31 91.49 91.64 92.30 91.64 10 6546933.68 612318.00 10’ 6546767.52 612254.73 99 91.71 91.80 92.21 100 91.75 91.80 91.64 91.83 92.06 91.35 92.18 92.82 93.05 11 6546873.77 612310.86 11’ 6546844.82 611666.19 95.27 91.69 92.08 98.56 91.20 101 91.71 92.55 92.64 95.91 91.51 91.81 92.39 93.10 93.34 12 6546837.38 612204.42 12’ 6546872.94 611425.89 92.36 92.90 92.98 93.36 96.53 91.55 91.79 91.67 93.00 1 aT 93.17 13 6546837.38 612124.32 13’ 6547111.44 611564.43 95.54 92.31 92.42 92.91 92.01 91.70 91.64 91.50 91.60 3.36 92.06 92.70 10 aT 14 6546847.79 612000.69 14’ 6547200.15 611495.91 95.92 91.76 92.53 92.46 92.81 15 6546906.89 611908.68 15’ 6547432.17 611367.54 100.88 91.22 91.66 92.02 91.18 91.53 3’ 96.07 3.7 PA-27/56 16 6546865.67 611804.07 92.13 92.26 94.11 3.8+ 101.80 92.82 Meeraldise teenindusmaa pindala: 27.66 ha. 91.55 91.78 91.82 3.22 2 99.55 91.43 lasu 17 6546922.61 611761.05 96.31 8 95.16 91.66 95.09 9 91.43 93.08 91.19 92.29 lasu 18 6546917.48 611703.93 95.63 91.99 92.22 91.07 99.14 91.74 25701:001:0357 92.92 98.71 19 6546911.36 611555.31 90.96 91.94 95.02 91.54 Karinu karjr 3 92.87 91.96 20 6546988.31 611499.39 95.53 92.50 92.03 92.48 28.03.2024 92.57 21 6547031.24 611567.70 100.20 96.09 95.79 100.17 91.60 100 92.54 91.90 95.14 92.14 99.62 Meeraldise pindala: 16.78 ha. 91.74 91.83 92.39 97.86 99.25 95.36 91.39 91.76 98.75 LEPPEM˜RGID 92.48 99.67 91.59 95.96 94.62 PA-3/56 89 98.76 1 0.75 98.80 tide 9.25 99.00 89 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5 89.00 1.90 PA-24/56 99.38 3.7+ 100.40 95.74 X = 6547200 91.55 100.28 14’ 94.49 1’ Y = 612400 98.50 98.60 98.33 97.65 98.80 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 95.80 91.89 99.62 99.28 kattepinnas 91.89 Maavaravaru ploki piir, varuploki number ja varu kategooria 98.83 97.67 99.07 98.90 3 aT (aT - aktiivne tarbevaru; aR - aktiivne reservvaru; 93.71 99.24 pT - passiivne tarbevaru; P - prognoosvaru) 1 99.75 10 100.12 1.0 PA-575 98.67 95.71 tide 4 10.1 99.02 99.52 93.77 Piirneva meeraldise piir 87.92 98.33 97.32 98.87 3 4’ kattepinnas 24 aT 8 94.14 Piirneva meeraldise teenindusmaa piir kattepinnas 5’ PA-524 kattepinnas 25501:001:0445 25 aR 25702:004:0199 99.26 98.68 95.06 16 aR Karinu karjr 2 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Rava metskond 108 5 aR 96.07 Karinu III lubjakivikarjr 13’ PA-523 92.16 L.MK/332246 92.63 92.04 PA-521 Puurauk PA-583 PA-522 92.30 Puuraugu number 92.02 98.57 99.24 1.0 PA-520 99.63 PA-519 PA-565 Kattekihi paksus, m 92.09 2.1 6.7 91.93 98.79 Suudme abs kırgus, m 91.72 3.9 95.99 0.9 PA-572 92.42 PA-571 92.47 92.19 92.79 Kasuliku kihi paksus, m Kasuliku kihi lamami abs kırgus, m PA-518 5.7 98.73 92.48 99.66 92.38 28.03.2024 1.0 91.99 25501:001:0444 92.06 92.50 92.23 92.13 28.03.202492.40 6.0 92.66 92.22 92.04 Karinu karjr 6 92.33 92.67 92.49 92.24 92.01 28.03.2024 90.59 92.20 Mııdistamispunkti abs kırgus, m nnas 92.45 92.67 92.26 PA-517 0.10 92.61 92.69 92.29 92.47 91.97 91.47 91.51 PA-516 91.04 90.66 Meeraldise jklasundi paksus, m 92.14 91.8492.09 PA-99-2 25702:004:0550 epi 91.94 92.39 92.51 92.75 91.54 92.48 92.07 92.10 91.67 Karinu lubjakivikarjr 94.61 PA-514 90.53 92.17 Veetase abs, m t 102.78 95.93 92.74 90.82 102.20 92.23 2 92.25 91.84 91.60 kat 92.29 9 92.30 91.62 90.75 28.03.2024 91.67 92.38 PA-569 92.12 92.27 92.10 k raav 92.01 91.18 91.38 PA-99-3 lubjakivi 90.81 PA-513 kill Mııtmise kuupev 91.54 1.0 90.72 92.42 104.75 92.95 21 98.71 0.00 92.18 91.98 soojak 5.2 92.21 0.8 91.89 91.12 PA-512 104.70 92.51 PA-570 92.25 92.12 92.54 92.47 90.53 90.55 I I’ Geoloogilise lbilıike joon A 91.73 92.30 91.20 92.05 7.0 98.99 92.00 3 aT 92.64 69 91.01 90.59 92.70 91.75 PA-99-4 0.0092.17 91.21 91.16 90.70 PA-511 95. 92.11 91.19 92.09 90.60 soojak 92.12 92.56 92.59 92.26 90.75 89.74 soojak 101.13 92.12 91.77 91.81 91.78 17 aR PA-99-19 PA-99-18 91.24 91.20 5.6 PA-541 91.04 90.34 90.19 94.88 100 Maapinna samakırgusjoon, abs m 92.07 92.50 92.67 PA-99-5 7.3 103.22 104.79 92.20 92.71 91.60 1.5 PA-567 91.81 92.11 91.87 92.37 92.71 92.12 2.0 PA-539 91.90 PA-540 90.70 90.32 89.54 Karinu lubjakivikarjr 100.38 91.60 91.71 PA-26 91.32 5.7 98.24 92.25 92.25 91.91 92.22 6.0 99.33 92.33 5.3 101.60 91.12 Jarm-042 90.08 104.24 92 92.34 91.04 28.03.2024 92.44 99.10 92 92.54 92.84 92.64 92.71 92.53 92.3392.38 3.9 92.40 92.12 4.8 PA-542 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 91.99 92.8628.03.2024 92.39 91.33 92.24 92.09 101.99 95.51 1.9 91 91 92.12 92.52 4.2 94.82 I I 92.23 92.19 992.50 2 2.1 92.69 92.38 92.58 92.60 92.32 92.40 92.31 0.40 92.10 92.15 91 91.93 PA-99-7 92.37 95.68 92.99 6.7 PA-543 90.01 2.2 PA-544 98.89 puurkaev 20 92.33 92.70 92.84 25702:004:0199 92.62 92.36 92.24 92.26 94.84 98.88 4.8 98.87 PRK0054510 Paljandamise astang 92.13 3.9 92.12 9 25 92 93.22 PA-566 1.0 92.23 6’ 91.87 3 aT 3. 92.17 92.94 Karinu karjr 2 2 92.32 92.27 92.35 92.16 90.28 89.96 98.48 6.6 PA-565 92.78 9 PA-549 92.14 0.60 7 aT 104.03 10 92.35 93.15 93.14 92.41 92.28 97.52 92.03 92.25 90.88 92.73 98.79 92.87 92.73 92.39 92.44 100.64 92.32 PA-548 92.36 92.89 103.41 Kaevandamise astang 93.09 93.08 93.0492.79 92.97 92.95 92.62 2.0 92.30 90.74 89.86 PA-550 92.04 5.5 103.15 93 0.10 92.10 92 91.72 91.42 96.57 92.95 92.96 92.83 92.64 4.6 99.45 92.27 PA-99-10 92.48 4.1 92.19 92.24 5.5 92.15 92.12 90.15 92.78 0.00 90.81 92.54 92.60 92.93 92.89 92.60 92.85 92.26 4.5 PA-99-12 90.68 PA-99-11 89.84 101.82 Astang kinnikaetud alal 92.71 92.78 92.38 91.21 90.07 102.33 92.86 92.48 91.28 92.85 92.94 92.32 92.37 92.33 92.35 90.68 91.09 10 92.52 92.89 92.51 92.79 92.20 92.31 92.31 92.41 92.27 92.41 91.00 91.27 6 P 92.84 92.49 92.34 92.32 0.10 91.72 4.8 PA-547 0.00 92.65 92.43 0.00 91.01 91.09 91.67 91.67 102.04 Kaitsmata pıhjaveega ala 92 93.36 92.80 92.55 PA-564 92.29 92.28 6.8 101.96 90.87 103.34 91.92 92.26 92.03 92.73 2.3 99.36 92.47 92.26 92.34 92.39 92.52 92.50 91 1.8 PA-546 91.19 92.48 92.35 PA-553 90.98 90.36 90.79 91.54 3.3 97.76 92.60 91.68 92.57 93.05 4.3 92.76 2.7 92.59 PA-552 92.36 PA-99-14 92.45 92.50 4.4 102.16 5.1 92.66 92.39 92.43 92.58 92.48 91.73 91.76 91.49 90.93 90.73 90.85 90.94 6.2 99.06 91.06 91.80 91.77 4.2 PA-545 99.75 I I’ 7’ 92.55 17 92.48 5.6 100.29 92.50 92.49 92 91.84 92.31 92.19 0.10 91.15 92.00 92.25 100.76 Kalda piiranguvnd PA-579 92.42 91.99 lasu 90.95 91.32 PA-99-15 91 92.06 19 92.52 92.72 92.56 92.50 92.00 28.03.2024 0.30 90.61 94.50 0.9 98.06 92.36 18 92.57 92.48 92.49 0.00 91.16 91.93 90.88 92.60 92.62 92.54 15 92.05 91.93 92.32 91.90 90.78 91.30 91.71 91.86 101.32 99.50 95.22 3.2 93.96 92.65 92.65 92.61 92.51 92.41 100.98 92.50 92.66 90.85 3.2 PA-555 91.33 91.24 96.23 92.48 92.66 92.87 92.69 92.54 92.58 4.4 PA-554 92.24 91.16 100.60 101.80 Elektripaigaldise kaitsevnd lasu 92.68 92.63 6.6 102.30 PA-99-16 6.9 100.52 1.9 91.89 91.86 103.60 92.30 92.32 92.57 92.87 97.50 90.89 92.71 0.30 92.55 90.42 6.1 PA-556 91.67 101.28 100.51 92.56 92.12 97.21 92.03 91.30 91.24 96.51 k 92.48 92.44 92.63 20 aT 92.73 92.90 92.52 92.10 91.92 91.98 90.87 91.50 90.92 90.90 91.43 99.18 91.38 91.80 pumpla 9 99.69 101.77 103.55 a 92.42 1 11 t tepi nn 92.53 92.77 3.2 PA-563 paljandus 97.89 97.62 0.70 90.83 91.43 91.18 0.40 Puurkaevu hooldusala as 92.25 lasu 92.68 102.76 91.80 91.29 91.58 p 100.83 12’ 93.46 lasu l as 92.70 5.4 101.26 7.0 91.23 tt o 96.44 92.24 92.66 PA-562 102.94 4.2PA-561 91.54 91.71 92.51 91.48 0.90 91.51 92 PA-557 rud 92.66 4.5 91.74 91.74 96.24 3.1 92.59 16 97.69 103.82 6.5 101.58 100.55 99.98 0 92.48 99.45 10 1 92.51 92.54 92.76 92.89 90.88 96.81 5.5 Vriselupaik nr 206409 10 92.32 2 3 92.44 91.73 91.42 90.85 10 92.33 0.00 9 10 103.72 92.47 97.86 97.79 103.05 91.14 3 92.56 92.78 92.37 100.04 97.67 97.85 92.30 98.41 103.35 101.03 5 aR 14 12 6 P 25501:001:0439 11’ 97.56 97.75 97.71 103.30 Karinu III lubjakivikarjr 101.85 III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad 97.08 97.90 102.44 98.79 Karinu karjr 7 97.53 97.60 paljandus L.MK/332246 13 PA-560 99.45 6 P KR kood: KLO9127505, Podiceps grisegena (hallpısk-ptt) 2.5 100.03 2.5 PA-559 kattepinnas 103.13 97.52 97.46 97.93 4.0 93.53 7.2 99.85 kattepinnas 90.15 100.16 98.79 99.46 97.52 97.67 103.80 102.29 kattepinnas 25701:001:0404 Maavara kaevandamise ala perioodil 31.03.2023 - 28.03.2024 100.78 98.56 97.67 100.10 101.94 Eha 103.01 100.99 20 aT 99.44 99.86 10 97.72 100.49 104.11 103.53 3 103.30 101.24 100.90 97.63 101.97 100.79 23 pT 100.94 103.62 100.43 100.30 21 aT 2 100 10 25501:001:0440 100.85 100.62 100.95 100.00 M˜RKUSED: 102 101 25501:001:0567 100.36 Rava metskond 347 3 101.34 Karinu karjr 8 100.34 10 10 102.70 103.93 101.29 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 1 0 1 100.05 10’ 1 25701:001:0298 2. Kasutatud: 104.00 101.23 100.92 Kogre tee 9’ 8’ - Maavara kaevandamislubade KMIN-097, Jarm-042 ja L.MK/332246 graafilised lisad; 100.56 100.25 25702:004:0197 Jrvestiku - Karinu II lubjakivikarjri meeraldise plaan M 1:2000, Mebroo Nord O 31.03.2023; pumpla - Karinu III lubjakivikarjri meeraldise plaan M 1:2000, Mebroo Nord O 28.03.2024. 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 28.03.2024. 25701:001:0344 25702:004:1420 Karjri pumpla Kogre alajaam 4. Meeraldis ja meeraldise teenindusmaa paiknevad Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlikul alal. kattepinnas 5. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. OBJEKTI ASUKOHT Jrva maakond, Jrva vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Y = 611400 Prnu mnt 232/4 [email protected] KARINU II LUBJAKIVIKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜EERALDISE PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24MT-688 28.03.2024 1 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Nordkalk AS X = 6546600 1:2000 Lne-Viru maakond, VORMISTAS 0 10 20 40m Vike-Maarja vald, Rakke alevik, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301   ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 KARINU LUBJAKIVIMAARDLA 102.59 N Y = 611400 KARINU II 1’ LUBJAKIVIKARJ˜˜R 102 101.96 100.92 101 X = 6547600 100.76 Jrva-Jaani 2’ 7 1 25501:001:0443 Karinu karjr 5 Kaardilehe nr: 6413 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 101.88 2 10 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 1 10 0 91 M˜EERALDISE PIIRIANDMED PIIRIANDMED 10 99 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid punkti punkti Karinu lubjakivikarjr nr X Y nr X Y 99.65 98 Jarm-042 25702:004:0550 1 6547578.99 611543.88 1’ 6547631.61 611519.40 Karinu lubjakivikarjr 2 6547298.12 611674.65 2’ 6547578.98 611543.91 15’ 3 6547128.89 611575.41 3’ 6547298.12 611674.65 4 6547140.41 611576.34 4’ 6547128.81 611575.35 5 6547208.93 611523.39 5’ 6547128.32 611575.02 25501:001:0202 90 Karinu karjr 4 6 6547416.80 611417.96 6’ 6546965.63 612095.37 6 7 6547581.76 611542.80 7’ 6546918.95 612425.37 8 6547128.03 611575.35 8’ 6546750.32 612458.79 9 6546965.69 612095.40 9’ 6546749.99 612439.59 10 6546933.68 612318.00 10’ 6546767.52 612254.73 99 100 11 6546873.77 612310.86 11’ 6546844.82 611666.19 98.56 101 25701:001:0357 12 6546837.38 612204.42 12’ 6546872.94 611425.89 Karinu karjr 3 13 6546837.38 612124.32 13’ 6547111.44 611564.43 14 6546847.79 612000.69 14’ 6547200.15 611495.91 15 6546906.89 611908.68 15’ 6547432.17 611367.54 3’ 8 9 16 6546865.67 611804.07 Meeraldise teenindusmaa pindala: 27.66 ha. 99.55 2 17 6546922.61 611761.05 18 6546917.48 611703.93 19 6546911.36 611555.31 89 90 20 6546988.31 611499.39 91 92 21 6547031.24 611567.70 100.20 3 9 94 95 Meeraldise pindala: 16.78 ha. 96 100 97 98 99 99.67 99.20 5 99.20 X = 6547200 14’ Y = 612400 100.28 1 10 4 99.20 3 4’ 8 Pikniku plats 5’ 25501:001:0445 Rava metskond 108 Karinu III lubjakivikarjr 13’ 9 97989 9 L.MK/332246 95 6 LEPPEM˜RGID 94 93 25702:004:0550 Karinu lubjakivikarjr 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 25501:001:0444 Karinu karjr 6 1’ Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 102.78 92 Piirneva meeraldise piir 21 Piirneva meeraldise teenindusmaa piir 25702:004:0199 Karinu karjr 2 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Karinu lubjakivikarjr 92 Jarm-042 100 Maapinna samakırgusjoon, abs m 91 91 92 91 20 25702:004:0199 9 Kaitsmata pıhjaveega ala 92 Karinu karjr 2 2 6’ 9 99.05 101.10 Kalda piiranguvnd 93 92 1 0 3 102.33 Prognoositav veetase abs 96,0 m 10 100.85 III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad 102 KR kood: KLO9127505, Podiceps grisegena (hallpısk-ptt) 103 91 105 4 10 1 7’ 0 Arheoloogiamlestis kultusekivi ja selle kaitsevnd, 106 2 92 100.18 17 92 98.93 registrinumber 9577 91 19 18 15 99.50 Vriselupaik nr 206409 103.60 100.83 1 0 9 0 1 2 1 Veekoguks korrastatud ala 10 101.77 0 9 93 11 0 1 94 103.55 98.36 12’ 95 0 98.38 99.40 0 92 96 1 9 99.98 16 9 97 9 Rohumaaks korrastatud ala 1 9 99 10 2 98 3 10 10 93 103.72 100.04 1 0 98.98 0 14 12 25501:001:0439 11’ Karinu III lubjakivikarjr Metsamaaks korrastatud ala 9 98.80 9 Karinu karjr 7 97.53 L.MK/332246 13 99.42 98 100.16 100.12 98.96 25701:001:0404 9 98.56 9 100.10 Eha 0 99.86 10 99 100 M˜RKUSED: 100.30 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 100.62 25501:001:0440 101 100.00 2. Kasutatud: 25501:001:0567 Rava metskond 347 Karinu karjr 8 0 1 100.34 - Maavara kaevandamislubade KMIN-097, Jarm-042 ja L.MK/332246 graafilised lisad; 1 100.05 10’ 25701:001:0298 - Karinu ja Karinu II lubjakivikarjride korrastatud ala plaan M 1:2000, O Inseneribroo Kogre tee 101.65 9’ 8’ 100.25 STEIGER 20.01.2008. T nr 07/0272; 25702:004:0197 101.28 Jrvestiku - Karinu III lubjakivikarjri korrastatud maa plaan M 1:2000, O Inseneribroo STEIGER 19.10.2017. T nr 17/1978. 101.46 3. Katastriksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet 18.11.2024. 25701:001:0344 25702:004:1420 101.90 102.42 100.41 Karjri pumpla Kogre alajaam 4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 2024. 102.33 101.00 102.40 101.53 101 101.69 5. Meeraldis ja meeraldise teenindusmaa paiknevad Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa 101.46 101.69 102.03 2 101.14 101.09 nitraaditundlikul alal. 10 101.57 101.25 101.72 OBJEKTI ASUKOHT 101.95 101.89 101.53 101.59 101.44 Jrva maakond, Jrva vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Y = 611400 Prnu mnt 232/4 [email protected] KARINU II LUBJAKIVIKARJ˜˜R 11314 Tallinn www.maeburoo.ee KORRASTATUD MAA PLAAN T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-747 18.11.2024 3 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Nordkalk AS X = 6546600 1:2000 Lne-Viru maakond, VORMISTAS 0 10 20 40m Vike-Maarja vald, Rakke alevik, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Eestis tegutseb Nordkalk AS alates 1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Lääne-Viru maakonnas Rakkes paikneb ettevõttel renoveeritud ning kaasajastatud lubjatehas. Tehase toormega varustamiseks omab Nordkalk AS Rakke piirkonnas nelja kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist: Karinu lubjakivikarjäär (Jam-042), Karinu II lubjakivikarjäär (KMIN-097), Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246) ning Rakke karjäär (L.MK/318010), kust tehnoloogilist ja madalamargilist lubjakivi kaevandab ettevõte aktiivselt Karinu mäeeraldistel. Kindlustamaks Rakke lubjatehase jaoks vajalikus mahus ja ajalises perspektiivis toorme olemasolu, soovime Karinu II luba pikendada. Rakke tehasest 50 km raadiuses asub arendajale kuuluv Rakke karjääri mäeeraldis (loa nr L.MK/318010), kaugus Karinu maardla karjääridest ligikaudu 19 km ja kaugus Rakke lubjatehasest ligikaudu 3,5 km. Rakke karjääri lubjakivist on võimalik toota madalamargilist lupja, aktiivsusega >70 %, kuid täna turg madala aktiivsusega lubjale puudub. Kuna Rakke mäeeraldise tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajad ei vasta kvaliteetse lubja ja lubjakivifilleri toorme nõuetele, ei mõjuta Rakke karjääri varu tootmisharu varustuskindlust. Täiendavalt jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 5 km kaugusele AS-le SMA Mineral kuuluv Võhmuta lubjakivikarjäär, mis jääb Rakke tehasest ligikaudu 18 km kaugusele. Võhmuta karjääri aastatoodang on maksimaalselt 30 tuh m3, mis ei kata AS-i SMA Mineral enda vajaduse juures samuti Rakke tehase vajadust . Tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri tootmiseks, keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivi killustik) ja kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning põllumajanduses väetisena (sõelmed). 2 . Ka evandamise tehnoloogia Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või lubjakivi raimamiseks tundlike objektide läheduses. Lõhatud kaevis laaditakse ekskavaatoriga vahetult mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav materjal transporditakse veoautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite tootmiseks, valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires vahelaod. Karinu I I lubjakivikarjääri planeeritud tööaeg on 6:00 – 22:00, ühtides Karinu I ja Karinu III lubjakivikarjääri tööajaga. 3 . Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad a variiolukorrad Karinu II alal jätkatakse kaevandamist nii, nagu seda on siiani tehtud ja mõjud on sama d . Soovime luba pikendada samadel tingimustel, nagu see hetkel kehtib. Karinu I I lubjakivikarjääris tekitavad müra ja tolmu nii karjääris töötavad masinad kui ka lubjakivi väljamiseks kasutatavad puur-lõhketööd. Lõhkamistega õhku eralduvad gaasilised ühendid hajuvad kiiresti ja nende sisaldus väljaspool mäeeraldise ala jääb õhus oluliselt madalamaks kehtestatud piirväärtustest. Masinate töötamisel karjääris märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning tekkiv tolm settib kiiresti maha masinate töötamise asukohas. K arjääris tekkiva tolmu levimist väljaspoole mäeeraldise teenindusmaad takistab tööde teostamine karjääri süvendis ja masinate liikumine puistangute vahel. Karinu I I lubjakivikarjääris toimuvad kaevetööd päevasel ajal. Samuti ei tohi vastavalt seadusele levida ülenormatiivne müra väljapoole mäeeraldise teenindusmaad. Tööde planeerimisel Karinu I I lubjakivikarjääris arvestatakse müra piirväärtustega ning töid ei teha öisel ajal elamute lähedal. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser, kallurautod, purustus-sorteerimissõlm) ning ajutiselt puur-lõhketööd. Müra levikut aitab lokaliseerida kaevandatud alale tekki nud süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajata tud katendimaterjalist müratõkkevallid. Seejuures on asjakohane arvestada ka elamute ja karjääri vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend . Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt on koostat ud nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Karinu IV lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel tekkivaid jääke (lubjakivi sõelmed). Nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka). Täpsemalt on kaevandamisjäätmete tekkimist ja kasutamist käsitletud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. Karinu II karjäärist juhitakse vett mööda kraavide süsteemi karjäärist välja settetiikidesse. Karjääris sees on kraavides poomid , mis takistavad reostusel jõuda karjäärist välja. Väljapumbatavast veest võetakse kor d kvartalis veekvaliteedi proov, et tagada vee puhtus. Masinate tehnohooldus ei toimu veekraavide läheduses, hooldust teostavad vastava ala eksperdid ja hooldustööde läheduses on olemas absorbeeriv materjal võimalike lekete korrastamiseks. Alanduslehtri kontrolliks mõõdetakse ümbruskonna kaevudes kor d kvartalis veetaset. 4 . Kaevandatud maa korrastamine Nordkalk AS planeerib Karinu I , Karinu II ja Karinu III lubjakivikarjääri de mäeeraldise peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks . Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas täidetava materjali püsivuse tagava nõlvusega. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus on määrat ud ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt on koosta tud vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Taotleja: Tõnis Namm / allkirjastatud digitaalselt / Nordkalk AS Juhatuse liige JÄÄTMEKAVA Jäätmekava vajadus AS Nordkalk omab Karinu lubjakivimaardlas maavara kaevandamis lub e Jarm-042 , KMIN 097 ja L.MK/332246 . M äeeraldise t eenindusmaa pindala d Karinu karjäär is ( Jarm-042 ) ja Karinu II lubjakivikarjääris (KMIN-097) on vastavalt 63,2 3 ha (s.h mäeeraldis 24,41 ha) ning 27,66 ha (s.h mäeeraldis 16,78 ha). Karinu III teenindusmaa pindala on 22,8 ha ja mäeeraldise pindala 13,78 ha. Antud jäätmekavas käsitletakse kolme karjääri kui ühte tervikut, kuna looduses moodustavad kolm mäeeraldist ühtse terviku . Kuna mäeeraldistel toimub nii maavara kaevandamine, kaevise rikastamine kui ka ladustamine on oht, et tekitatakse jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid . Kaevandamise jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Karjäär paikneb Järvamaa idaosas Järva-Jaani vallas, Karinu külas, Karinu lubjakivimaardlas (maardla registrikaardi nr 0017) riigimaal . Karjäärile lähimad suuremad asustatud punktid on Järva-Jaani alev, Tamsalu linn ja Rakke alevik . Tootmist toetavatest ehitistest asuvad karjääris tööliste soojak, töökoda ja pumpla. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Maardla geoloogilisest ehitusest võtavad osa aluspõhja kivimid ja kvaternaari setted. Karinu maardla asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud suhteliselt õhukese paksusega setetega. Kasulikuks kihiks on juuru lademe tamsalu kihistu (S 1 jurT) ülemisse ossa kuuluva tammiku kihistiku (S 1 jurTm) ülemise osa ja karinu kihistiku (S 1 jurKr) lubjakivi. Tamsalu kihistu lasub varbola (S 1 jurV) kihistu kivimite lainjal, kohati tugevasti liigestatud pinnal. Eriti tugevasti on varbola kihistu kivimite pind liigestatud maardla lääneosas. Maardla kirde-edelasuunalised tektoonilised rikked on mõjutanud Karinu maardla geoloogilist ehitust. Rikked koosnevad murrangute süsteemist. Võivad esineda ka muud tektoonilised struktuurid. Uuringute põhjal on teada, et Karinu maardla tervikuna kujutab endast tõstetud tektoonilist plokki. Seoses lamami ebatasasusega kõigub kasuliku kihi paksus üsna suurtes piirides (8,3...12,3 m). Mäeeraldise piires on kasuliku kihi paksus 3,2...7,2 m, keskmiselt 5,5 m. Kattekihi paksus on samuti ebaühtlane ja muutub 0,9...5,5 m piires, keskmiseks paksuseks on 2,6 m. Kattekihi moodustavad kvaternaarsed setted. Valdava osa kvaternaarsete setete mahust moodustab kollakas- või hallikaspruun savikas-karbonaatne põhimoreen karbonaatsete, harvem tardkivimite, veeriste ja munakatega. Karjääri ja selle ümbruse hüdrogeoloogilises läbilõikes esinevad Kvaternaari, Siluri, Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid. Karjäärivee moodustamisel osalevad kvaternaarisetete ja Siluri veekompleksi Juuru veekihi põhjavesi. Vettandvad on karinu ja tammiku kihistikud. Varbola kihistu savikas tihe lubjakivi on suhteliseks veepidemeks Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. Kvaternaarisetted on oma savikuse tõttu valdavalt veevaesed. Neis esineb põhjavesi sporaadiliselt seal, kus moreenis on liiva vahekihte. Mäeeraldise kattekihis pinnasevett ei esine. Taastuv põhjaveetase jääb vaatluste põhjal absoluutkõrgusele +95,8 m. Põhjavesi on üldiselt surveta. Põhjaveetaseme prognoosne arvutuslik alanemine oli sõltuvalt kaugusest karjääri keskmest 2,1 kuni 0,3 m. Põhjaveetaseme muutuste prognoosi teeb raskeks piirkonnas esinevad tektoonilised rikked, karstilehtrid, vahelduvad vettandvad ja vettpidavad kivimid ning vee neeldumine ja survetase. AS-le Nordkalk antud vee erikasutusloa L.VV/329702 alu sel on lubatud väljapumbata 3,76 miljonit m 3 vett aastas. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Mäeeraldise p iires k asvukiht kooritakse buldooseriga pärast metsa raadamist ja kändude juurimist ning ladustatakse kuni 3 m kõr gustes aunades karjääri teenindusmaal ja karjääris . Kasvukihi ladustamisel ei tohi puistangu kõrgus olla üle 3 m kõrge, et säilitada kasvukihi omadused. Koorimis-ja ladustamistöödel ei tohi kasvukihti segada ülejäänud kattekihtidega ning puistangut ei tohi tihendada ega moodustada liigniiskesse kohta. Kasvukihti kasutatakse hiljem karjääri korrastustöödel. Pärast kasvukihi koorimist eemaldatakse ekskavaatoriga ülejäänud katend (keskmine paksus 0,9 ... 5,5 m ). Kaevandamiseks kasutatakse nn klassikalist lubjakivi kaevandamise viisi – puur-lõhketööd . Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim raimatakse puur-lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt. Lõhatud mäemass laaditakse ekskavaatoriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme , kus toimub mäemassi purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kae vandamine toimub ühe astanguga. Kaevandatav materjal rakendatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja fillerite tootmiseks , kaubastatakse või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittekõlbulik materjal). Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse karjääri teenindusmaa piires laod. Korrastamiseks ladustatav katend (kasvukiht ja moreen) ning kaubastamata sõelmed on võrdsustatavad saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Katendit ja kaubastamata sõelmeid kasutatakse karjääri nõlvade hilisemal korrastamisel. Pärast varu ammendumist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel . Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht säilitatakse mäeeraldisel ja kasutatakse hilisemal korrastamisel. Tegemist on saastumata pinnasega, mis ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires kaevandatud alas ja kasutatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel ning kogu ulatuses korrastamistöödeks. Arvestades piirkonna geoloogilisi tingimusi ja loodusliku põhjaveetaset on eeldatavaks korrastamise suunaks tehisveekogu rajamine. Veekogu rajamisel tuleb jälgida, et veekogu sügavus oleks valdavalt üle 2 m. Pärast mäetööde lõppu antakse eemaldatud katendiga ja sõelmetega karjääri nõlvadele ohutud kalded kohtades, kus see on korrastamistingimustest tulenevalt nõutav. Nõlvade korrastamisel tuleb nõlvad tasandada laugemaks kui kasutatava materjali looduslik püsikaldenurk. Karjääri nõlvad tasandatakse ja rajatakse veepealses osas kaldega 1 : 2 ja allpool veetaset kaldega 1 : 5. Osa nõlvadest on otstarbekas jätta tasandamata ja moodustada neist tehispaljand, mis ilmestaks maastikku. Tasandatud nõlvad kaetakse kasvukihiga ja taimestatakse. Vajalik korrastamise projekt on Keskkonnaministeeriumis kinnitatud (EMK 26 märts 2009 otsus nr 09-68). Jäätmekava koostas: Tennobert Haabu, Nordkalk AS mäetööde eest vastutav spetsialist Üle vaadanud ja uuendanud : Liisa Pert Nordkalk AS keskkonna- ja töökeskkonnajuht 30.07.2024. TERVISEAMET KESKLABORI FÜÜSIKALABOR MÜRA MÕÕTMISTE ARUANNE 6/4-6-2/1842 28.04.2020 Mõõtmiste tellija: Nordkalk AS Fr. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke 46301 Tellija kontaktisik: Liisa Pert, keskkonna- ja töökeskkonnajuht tel. +372 56 92 0042 Töö teostamise alus: Eelkalkulatsiooni 6/4-HP1104 03.04.2020 kinnitus Terviseameti Kesklabori füüsikalabori reg. 03.04.2020 FL3631 Mõõtmiste eesmärk: Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete mää- ramine Mõõtmiste koht: Karinu küla, Järvamaa, Karinu karjääri territoorium ja sellega piirnev elamuala Pikevere tee 3 Mõõtmiste aeg: Mõõtmised teostati ajavahemikus alates 21.04.2020 kl 16:00 - 22.04.2020 kl 16:00 Mõõtemetoodika: EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine Mõõteriistad: Nimetus Valdaja Number Kalibreeritud Müra analüsaator SVAN 979 35866 10.12.2018 ATLC-18-0736 Terviseameti Müra analüsaator SVAN 948 kesklabori 9379 06.01.2020 KL-144-20-003 füüsikalabor Akustiline kalibraator Brüel & Kjær 4231 2253431 06.01.2020 KL-144-20-004 Aruanne on koostatud 7 lehel 2 eks., neist: 1. Nordkalk AS; 1 eks.; 2. Terviseameti kesklabori füüsikalabor 1 eks. Aruanne koosseisu kuuluvad: 1. Tiitelleht 1 lehel; 2. Mõõtmistulemuste kokkuvõte 2 lehel; 3. Mõõtmispunktide asukohaskeem ja ülevaade 1 lehel; 4. Müra mõõtmis– ja arvutustulemused 2 lehel; 5. Lisa 1. Ilmastikutingimused 1 lehel. Aruande koostas: Aruande kinnitas: Ardo Urmet Sergei Rušai vanemspetsialist laborijuhataja Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemu- sed kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 1/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 28.04.2020 Kokkuvõte Mürauuringu eesmärk Nordkalk AS Karinu lubjakivikarjääri tehnoloogiliste seadmete ja protsesside poolt tekitatud müra tase- mete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete arvutamine lähiümbruses, Järva maakonnas, Karinu külas, Pikevere tee 3. Müraallika kirjeldus ja iseloomustus Karinu karjäär töötab ettevõtte esitatud andmetel E-P kl 6:00-22:00. Peamisteks müraallikateks on karjääris kivipurususmasinad, laadurid ja karjääri teenindav transport. Teisejärgulisteks müraallikateks võivad olla autoliiklus Pikevere teel ning looduslikud allikad. Mõõtepunktid Valitud mõõtepunktide asukohaandmed on toodud alljärgnevas tabelis: Mõõte- Kaugus L-Est koordinaadid (m) Mõõtepunkti asukoha kirjeldus punkt müraallikast, m X Y MP Pikevere tee 3, Karinu küla u. 50 6546169.41 611915.28 REF Karinu karjääri territoorium u. 1200 6547306.23 611665.30 Mõõtemikrofon oli kõigis mõõtepunktides paigaldatud vaba helivälja tingimuses vastavalt standardi EVS- ISO 1996-2:2017 (punkt 9.2.1.2 Selection of microphone location) nõuetele. Müraallikate ja mõõtepunk- tide asendiskeem on toodud aruande joonisel 1. Mõõtmised Müra tasemete mõõtmiseks kasutati 1. täpsusklassi müra analüsaatoreid SVAN 979 ja SVAN 948. Mõõte- süsteem kalibreeriti enne ja pärast mõõtmisi kasutades kalibraatorit Brüel & Kjær 4231. Kõikidel mõõte- vahenditel on kehtivad kalibreerimistunnistused. Käesolevas aruandes kasutatakse standardile EVS-EN ISO 1996-1:2017* „Akustika. Keskkonna-müra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord“ vastavaid mõisteid, määrat- lusi ja arvutusi. * Standard ei kuulu labori mõõteulatusse Müraolukorra selgitamiseks teostati müra mõõtmised Karinu karjääri territooriumil ja lähedal oleval Pike- vere tee 3 kinnistul ajavahemikus 21.04.2020 kl 16:00 - 22.04.2020 kl 16:00. Üksikmõõtetulemuste salvestamise ajaliseks sammuks valiti 5 minut. Mõõtmiste käigus fikseeriti A- kaalutud ekvivalentsed (LpA,eq,T) helirõhutasemed samuti helirõhutasemed 1/3-oktaavribades, mida kasu- tati andmete analüüsimisel müraallika identifitseerimiseks helispektri alusel ning müra tonaalsuse mää- ramiseks. Müra mõõtmistulemused on toodud tabelis 1. Helirõhutasemeid 1/3-oktaavribades sagedusvahemikus 25- 10000 Hz on kujutatud joonisel 2. Mõõtmistingimused Andmed mõõtmiste ajal valitsenud ilmastikutingimuste Riigi Ilmateenistuse registreeritud ühetunniliste andmete põhjal kohta on toodud aruande lisas 1. Müra arvutused Lähtudes müra helispektri mõõtmistest 1/3-oktaavribades määrati müra tonaalsus Karinu karjäär terri- tooriumil standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel. Mõõdetud müra ei ole kõikides mõõtepunktides sageduskarakteristikute alusel tonaalne. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016.a määruse nr 71 nõuetele arvutati üksikmõõtmistulemuste alusel karjääri territooriumil ja lähimümbruses kogu päeva (T1+T2 7.00-23.00) ja öised (T3 23.00-7.00) müra hinnatud tasemed. Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemu- sed kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 2/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Karinu karjääri tehnoloogiliste seadmete ja protsesside poolt põhjustatud müra hinnatud tasemed terri- tooriumi piiril ja läheduses olevatel elamualadel on toodud tabelis 2. Müra hindamise kriteeriumid Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra normväärtust võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normväärtust. Müra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamiseks tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 mää- ruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid, millega võrreldakse käesoleva aruande tabelis 2 toodud müra hinnatud tasemete arvväärtusi. Määratud ajavahemikud on: päev kl. 7-23 ja öö kl. 23-7. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahe- mikku kl. 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. Tööstusmüra piirväärtuseks on A-kaalutud ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T, mis kirjeldab keskmist mü- rasituatsiooni. Mõõtemääramatus Teostatud mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, sisaldades lisaks Karinu karjääri poolt tekitatud mürale ka liiklusmüra, olmemüra ning looduslikku mürafooni. Laiendmääramatuse väärtused on arvutatud juhindudes standardi EVS-ISO 1996-2:2017 metoodikast (punkt 10.5 Determination of standard uncertainty). Liitmõõtemääramatuse komponentideks on mõõ- teriista tehnilistest parameetritest ja mõõtemetoodikast tulenev hinnanguline hälve (B-tüüpi mõõte- määramatus). Etteantud tingimustes on müra mõõtmiste standardhälve σ=1,5 dB. Mõõtmistulemuste laiendmäärma- tus U tõenäosustasemel 90 % (k = 2) on hinnanguliselt U = 2*1,5 = ± 3,0 dBA. Mürauuringu tulemused Labori hinnangul võib Pikevere tee 3 kinnistu territooriumil müramõõtmise punktis esineda päevasel ajal Karinu karjääri poolt tekitatud müratase vahemikus 42–48 dBA ja öisel ajal vahemikus 32-38 dBA (koos mõõtmistulemuste laiendmäärmatusega, vt. aruande lk.3). Märkused  Normtasemete määramine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse;  Mõõtmistulemused kehtivad antud mõõtmistega uuritud müraallikate ja mõõtepunktide paigaldu- se korral;  Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Mõõtis, arvutas ja koostas: Ardo Urmet Terviseameti kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemu- sed kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 3/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor REF Karinu karjääri territoorium MP Pikevere tee 3 Joonis 1. Müra mõõtepunktide asukohaskeem. Kaardi allikas: Maa-ameti kaardirakendus Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 4/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabel 1. Karinu karjäär tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra helispektri tasemed mõõtepunktides Müra A-kaalutud ekvivalenttase Helirõhu tasemed Lp (dB) 1/3-oktaavribades keskmiste geomeetriliste sagedustega (Hz, kHz) LpA,eq (dB) helirõhu Mõõtmine 1.25k 3.15k 31,5 1.6k 2.5k 6.3k 100 125 160 200 250 315 400 500 630 800 10k 25 40 50 63 80 1k 2k 4k 5k 8k Mõõtepunkt 53,7 50,0 51,1 49,7 48,2 45,8 44,6 42,0 39,2 38,0 36,3 35,5 34,5 35,4 36,0 36,8 36,9 35,9 35,2 34,0 33,4 35,2 35,5 34,8 31,7 23,0 16,1 44,1 (päev T1) Mõõtepunkt 47,3 50,9 48,9 46,9 45,1 42,5 42,3 39,3 38,6 39,3 38,2 39,0 40,9 41,1 40,3 37,7 36,5 35,8 35,4 34,1 35,2 35,8 34,6 32,2 29,0 25,8 18,0 42,5 (õhtu T2) Mõõtepunkt 43,8 46,1 45,3 45,6 43,4 40,7 36,9 34,3 31,7 30,5 33,5 32,8 32,4 33,2 34,5 35,2 34,1 32,4 35,5 38,6 37,2 37,4 36,7 35,9 32,7 24,8 13,5 35,3 (öö T3) Mõõtepunkt 59,3 67,3 69,3 69,4 72,6 72,3 72,0 63,8 67,7 65,2 61,8 61,7 59,9 60,0 59,9 59,8 60,0 60,8 59,8 58,5 56,3 53,5 50,4 47,6 45,6 42,8 40,1 70,5 REF Joonis 2. Karinu karjäär tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra helispektri tasemed mõõtepunktides Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 5/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabel 2. Nordkalk AS Karinu karjääri tehnoloogiliste seadmete ja protsesside poolt tekitatud müra hinna- tud tasemed Etteantud Parandus Parandus Müra ajavahemikus müra to- Impulss- Jrk. Hindamis- hinnatud Mõõtekoht Ajavahemik müra A-korrigeeritud naalsusele mürale nr periood tase (dB) ekvivalenttase (dB) (+5 dBA) (+5 dBA) LAr,ti LAeq.ti K1i K2i Mõõtepunkt MP. Pikavere tee 3 kinnistu eluhoone maa-ala: 43,4 (T1, kl 16:00-19:00) Td = T1+T2 Päevane 16 h 42,5 1.1 (kogu 0,0 0,0 44,6 ajavahemik (7:00-23:00) (T2, kl 19:00-22:00) päev) 43,9 (T1, kl 7:00-16:00) 35,3 Öine Tn = T3 8h 1.2 (kl 6:00-7:00) 0,0 0,0 35,3 ajavahemik (öö) (23:00-7:00) Märkused: - Müra hindamisperioodi ajavahemikud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel: T1 = päevane ajavahemik kl. 7:00–19:00; T2 = õhtune ajavahemik kl. 19:00–23:00; T3 = öine ajavahemik kl. 23:00–7:00. - Kuna Nordkalk AS Karinu karjäär töötab kl 6:00 - 22:00 on müra hinnatud tasemete arvutuses võetud arvesse mõjuaeg päevasel ajal 12h, õhtusel ajal 3h ja öisel ajal 1h; - Müra hinnatud tasemed (LAr,ti) arvutatakse järgneva valemi järgi: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, (dB), kus LAeq,ti - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-kaalutud ekvivalenttase, dBA; K1i - parandus müra tonaalsusele; K2i - parandus impulssmürale. - Mõõtepunktis MP, Pikavere tee 3 kinnistul mõõdetud müra ei ole sageduskarakteristikute järgi tonaal- ne müra ega impulssmüra. Parandus müra tonaalsusele K1i = 0 dBA ning parandus impulssmürale K2i = 0 dBA. - Müra hinnatud tase kogu päeva vältel leitakse: Ld=10lg((12*100,1Lr, T1 + 4*100,1(Lr, T2 + 5)))/16), kus Lr,T1 ja Lr,T2 - müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2 (tabel 1) Mõõtis ja arvutas: Ardo Urmet Terviseameti kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemu- sed kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 6/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Müra mõõtmise aruanne nr 6/4-6-2/1842 28.04.2020 lisa 1: Tabel 3. Ilmastikutingimused 21.04. - 22.04.2020 Riigi Ilmateenistuse Väike-Maarja vaatlusjaamas müra mõõtmiste ajal Õhu Õhu Õhu Tuule Tuule Ilmavaatluse suht, temp, rõhk suund kiirus ajavahemik niiskus (°C) (hPa) (°) (m/s) (%) 16:00 - 17:00 11,8 39 1027,9 14 4,0 17:00 - 18:00 12,3 39 1027,2 5 3,4 18:00 - 19:00 12,0 34 1027,0 12 4,5 19:00 - 20:00 11,8 32 1027,0 13 4,0 20:00 - 21:00 10,5 38 1027,2 350 2,3 21:00 - 22:00 7,8 56 1027,3 328 4,3 22:00 - 23:00 5,6 69 1027,4 326 3,4 23:00 - 0:00 5,4 69 1027,4 326 3,5 0:00 - 1:00 5,0 68 1027,5 346 2,7 1:00 - 2:00 4,5 65 1027,5 357 1,6 2:00 - 3:00 1,5 82 1027,7 338 1,8 3:00 - 4:00 2,4 74 1027,9 329 3,4 4:00 - 5:00 3,1 69 1028,3 12 2,3 5:00 - 6:00 3,6 65 1028,4 26 2,6 6:00 - 7:00 2,8 72 1028,8 16 2,5 7:00 - 8:00 3,5 73 1029,0 31 2,7 8:00 - 9:00 4,8 71 1029,2 35 2,4 9:00 - 10:00 7,4 58 1029,4 65 3,9 10:00 - 11:00 8,2 46 1029,2 77 3,0 11:00 - 12:00 9,7 44 1028,8 41 2,8 12:00 - 13:00 9,7 42 1028,6 31 2,7 13:00 - 14:00 10,3 34 1028,1 17 3,7 14:00 - 15:00 11,0 30 1027,5 32 2,9 15:00 - 16:00 11,4 31 1027,1 48 3,4 Joonis 6. Riigi Ilmateenistuse Väike-Maarja vaatlusjaamas ilmastikutingimuste 21.04. - 22.04.2020 registreeritud tunniandmed Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L128 akrediteeritud mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemu- sed kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1842 lk. 7/7 Terviseamet Terviseameti Kesklabori füüsikalabor Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 Tel.: +372 794 3539, 794 3538, 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee  Nordkalk AS Karinu lubjakivikarjääri õhukvaliteedi mõõtmised Tallinn 2021 Nordkalk AS Karinu lubjakivikarjääri õhukvaliteedi mõõtmised 17.-28.09.2020 Tallinn 2021 Kinnitas: Erik Teinemaa Õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Aruande koostaja: Reelika Mägi Õhukvaliteedi osakonna spetsialist Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Töö nimetus: Nordkalk AS Karinu lubjakivikarjääri mõõtmised mobiilse mõõtelaboriga Mobair 17-28.09.2020. Töö autor: Reelika Mägi Õhukvaliteedi juhtimise osakonna spetsialist Töö tellija: Nordkalk AS Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L008. Tellimuse nr: vastavalt hinnapakkumisele Töö valmimisaeg: 20.01.2021 Käesolev töö on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Töös ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Töö omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Töös toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Labor ei vastuta kliendi esitatud teabe õigsuse eest. Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 3 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Sisukord 1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 2 Seadmed ja metoodika .................................................................................................................... 6 3 Mõõtmistulemused ......................................................................................................................... 6 3.1 Meteoroloogilised tingimused ................................................................................................ 7 3.2 Purustussõlme töötamine täiskoormusel ............................................................................... 8 3.3 Lõhkamised.............................................................................................................................. 9 4 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11 5 Lisad ............................................................................................................................................... 12 Tabelid Tabel 1. Meteoroloogilised parameetrid ................................................................................................ 7 Tabel 2. PM10 1h ja 24h kontsentratsioonid purusti töötamisel täiskoormusel ..................................... 8 Tabel 3. PM10 1h ja 24h kontsentratsioonid lõhkamisel ......................................................................... 9 Fotod Foto 1. Karinu lubjakivikarjäär............................................................................................................... 12 Foto 2. Purustus- ja sorteerimissõlm..................................................................................................... 12 Foto 3. Mobiilne mõõtelabor Mobair-1 mõõtepunktis ......................................................................... 13 Joonised Joonis 1. Mõõtepunkti, lõhkamiste ja purusti asukohad........................................................................ 6 Joonis 2. Tuulteroos mõõtmiste perioodil .............................................................................................. 7 Joonis 3. PM10 kontsentratsioon mõõdetud Mobair-1 jaamaga Karinu karjääris (17-29.09) ............... 10 Joonis 4. PM10 kontsentratsioon mõõdetud Mobair-1 jaamaga (punane joon), pidevseirejaamades Kohtla-Järvel, Narvas ja Tartus 17-29.09.2020 ...................................................................................... 10 Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 4 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 1 Sissejuhatus Ettevõttele Nordkalk AS on väljastatud keskkonnaluba nr L.ÕV/320152, mis kehtib alates 05.04.2011. Tulenevalt loaga kehtestatud eritingimusest, on ettevõttel kohustus hinnata üks kord 5 aasta jooksul tehnoloogia- ja püüdeseadme (purustus-sorteerimissõlm) täiskoormusel töötamisel välisõhku eralduvate saasteainete PM10, PM2,5 ja lõhkamisel NO2, CO, LOÜ, PM10, PM2,5 heitkoguseid. Põhjusel, et lõhkamine toimub lühikese aja jooksul ning seetõttu ei ole võimalik mõõta NO2, CO ja LOÜ heitkoguseid, siis antud saasteaineid ei mõõdetud. Samuti selgus, et loa järgi ei teki antud ettevõtte tegevuse käigus eriti peeneid osakesi (PM 2,5) ning seega ei kavandatud ka vastavaid mõõtmisi. Nordkalk AS tellimusel viidi otsesed mõõtmised läbi 17.09-28.09.2020 Karinu lubjakivikarjääris mobiilse mõõtelaboriga Mobair-1. Peenete osakeste (PM10) kontsentratsiooni mõõtmised viidi läbi nii purustus- ja sorteerimissõlme täiskoormusel töötamisel kui ka lõhkamisel territooriumi piiril allatuult. PM10 kontsentratsioone (1h ja 24h) mõõdeti ühes mõõtmispunktis, mis asus 300 m kaugusel heiteallikast (lõhkamiskohast ja purustist) kirde suunas, koordinaatidega X=6547503; Y=611710. Purusti asukoht erinevatel kuupäevadel: X=6547155; Y=611552 (17-22.09.2020) X=6547231; Y=611523 (23-30.09.2020) Lõhkamise asukohad: 1. lõhkamine X=6547221.77; Y=611531.06 (18.09.2020) 2. lõhkamine X=6547273.76; Y=611489.95 (28.09.2020) Mõõteseadme, lõhkamiste ja purusti asukohad on toodud ära Joonis 1. Lisaks PM10-le mõõdeti samaaegselt ka meteoroloogilisi parameetreid nagu tuule suund ja - kiirus ning välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus. Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 5 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Joonis 1. Mõõtepunkti, lõhkamiste ja purusti asukohad 2 Seadmed ja metoodika Peenete osakeste massikontsentratsiooni (µg/m3) määramiseks välisõhus kasutati mõõteseadet BAM1020, mille mõõtmine põhineb beetakiirguse absorptsioonil. Temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse ning tuule suuna ja kiiruse määramisel kasutati Thies Clima meteoroloogilist mõõtejaama 10 m kõrguse mastiga. 3 Mõõtmistulemused Alljärgnevalt on kajastatud mõõtmistulemused PM10 kontsentratsioonide osas eraldi purusti töötamisel täiskoormusel kui ka kahel lõhkamisepisoodil. Mõõtepunktis teostati PM10 1h ja 24h kontsentratsiooni mõõtmisi. Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 6 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 3.1 Meteoroloogilised tingimused Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad olles tingitud parematest hajumistingimustest. Meteoroloogilised tingimused mõõteperioodi jooksul on ära toodud Tabel 1. Tabel 1. Meteoroloogilised parameetrid Parameeter Väärtus Välisõhu temperatuur 14,2°C sh maksimaalne välisõhu temperatuur 24,1°C sh minimaalne välisõhu temperatuur 4,2°C Tuule kiirus 2,5 m/s sh maksimaalne tuule kiirus 5,1 m/s sh minimaalne tuule kiirus 0,7 m/s Tuule suund Valdavalt ida-, kagu- ja läänetuul Suhteline õhuniiskus 83,5% sh maksimaalne suhteline õhuniiskus 100% sh minimaalne suhteline õhuniiskus 46,1% Tuulesuundade jaotus mõõtmisperioodi jooksul on ära toodud alljärgneval Joonis 2. Mõõteperioodi jooksul puhusid valdavalt ida-, kagu- ja läänetuuled. Tuule kiirus m/s N >= 6 24% 4-6 2-4 18% 0-2 12% 6% 0% W E S Joonis 2. Tuulteroos mõõtmiste perioodil Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 7 (13)  Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 3.2 Purustussõlme töötamine täiskoormusel Purustus- ja sorteerimissõlm töötab tavapäraselt täiskoormusel, seega mõõteperioodi jooksul töötas purusti täiskoormusel igal tööpäeval. Mõõteperioodi PM 10 kontsentratsioonide keskmised (1h ja 24h) tulemused on esitatud Tabel 2. Tabel 2. PM10 1h ja 24h kontsentratsioonid purusti töötamisel täiskoormusel Suhteline Täiskoormusel Tuule PM10 Kuu- Tuulesuund Temp (°C) õhu- PM10 1h töötamise kiirus 24h päev (°) niiskus (µg/m3) kellaaeg (m/s) (µg/m3) (%) 286-306° 08:00-10:15 (loode, lääne) 2,9 9,2 92 0,499 2,516 17.09 11:50-13:30 307-318° (loode) 2,9 9,3 94 1,830 14:30-20:30 317-342° 3,2 8,5 97 2,794 (loode,põhja) 18.09, 324-331° (loode) 08:00-10:15 2,1 10,0 80 4,657 lõhka- 302-318° (loode) 11:50-13:30 2,2 17,0 51 3,493 3,306 mine 253°-320 14:30-20:30 2,1 14,4 65 1,853 kl 15:44 (lääne,loode) 257-258° 08:00-10:15 (lääne) 2,0 12,4 95 4,990 21.09 4,907 11:50-15:00 246-258° 2,7 15,3 81 4,865 (edela, lääne) 248-253° 08:00-10:15 (edela, lääne) 3,6 13,7 86 6,653 22.09 7,963 11:50-15:00 239-251° 3,9 18,0 65 6,737 (edela, lääne) 147-171° 8:00-10:15 2,0 11,8 93 19,627 23.09 (kagu, lõuna) 25,449 11:50-15:00 3,3 20,6 66 33,059 171-179° (lõuna) 8:00-10:15 135-140° (kagu) 2,1 15,8 90 28,277 24.09 29,774 11:50-15:00 163-175° (lõuna) 4,4 22,2 59 37,924 8:00-10:15 138-145° (kagu) 2,5 15,4 87 29,275 25.09 32,102 11:50-15:00 138-146° (kagu) 3,5 21,8 60 39,172 105-118° 28.09, (ida, kagu) 08:00-10:15 2,8 13,2 88 46,241 lõhka- 101-116° 11:50-13:30 3,2 16,3 70 40,752 37,342 mine (ida, kagu) 14:30-20:30 2,3 13,9 83 33,005 kl 13:29 80-120° (ida, kagu) Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 8 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Alates 23.09.2020 on tabelis näha märgatavalt suuremaid väärtusi nii 1h kui 24h PM 10 kontsentratsiooni juures, mis tulenes üldisest PM10 fooni tõusust Eestis mõõdetuna ka teistes pidevseirejaamades alates 23.09.2020 (vt Joonis 3 ja Joonis 4) ning ei ole põhjustatud antud ettevõtte tegevusest. Sama tähelepanek laieneb ka Tabel 3 kajastatud PM10 väärtuste kohta alates 23.09.2020, mis on mõõdetud teise lõhkamise ajal. 3.3 Lõhkamised Lõhkamised viidi läbi kahel eri kuupäeval: o Esimene lõhkamine toimus 18.09.2020, kell 15:44. Sellel päeval toimunud lõhkamise mõõtetulemused ei ole esinduslikud, sest tuule suund oli läänest. o Teine lõhkamine toimus 28.09.2020 kl. 13:29. Sellel päeval toimunud lõhkamise mõõtetulemused ei ole esinduslikud, sest tuule suund oli ida- ja kagu suunast. Mõõteperioodi PM10 kontsentratsioonide 1h ja 24h tulemused ja meteoroloogilised parameetrid lõhkamise aegadel on esitatud Tabel 3. Tabel 3. PM10 1h ja 24h kontsentratsioonid mõõdetuna lõhkamise ajal Tuule Suhteline PM10 1h PM10 24h Temp. Tuule Lõhkamine kiirus õhuniiskus kontsentratsioon, kontsentratsioon, (°C) suund (°) (m/s) (%) µg/m3 µg/m3 18.09.2020 272° 16,9 2,05 49 1,497 3,306 kl 15:44 (läänetuul) 28.09.2020 107° 15,8 3,1 71,5 47,904 37,342 kl 13:29 (idatuul) Vastavalt Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 järgi on õhukvaliteedi 24h piirnorm peenosakestele (PM10) 50 µg/m3. Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 9 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Mobair1 50 PM10 kontsentratsioon, mg/m3 40 30 20 10 0 16.9 18.9 20.9 22.9 24.9 26.9 28.9 Kuupäev Joonis 3. PM10 kontsentratsioon mõõdetud Mobair-1 mõõtelaboriga Karinu karjääris (17- 28.09.2020) 80 Mobair1 Kohtla-Järve PM10 kontsentratsioon, mg/m3 Narva Tartu 60 40 20 0 16.9 18.9 20.9 22.9 24.9 26.9 28.9 Kuupäev Joonis 4. PM10 kontsentratsioon mõõdetud Mobair-1 mõõtelaboriga (punane joon) ning pidevseirejaamades Kohtla-Järvel, Narvas ja Tartus (17-28.09.2020) Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 10 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 4 Kokkuvõte Käesoleva töö raames viidi ajavahemikul 17.09-28.09.2020 läbi otsesed mõõtmised läbi Karinu lubjakivikarjääris mobiilse mõõtelaboriga Mobair-1. Peenete osakeste (PM10) kontsentratsiooni mõõtmised viidi läbi nii purustus- ja sorteerimissõlme täiskoormusel töötamisel kui ka lõhkamisel territooriumi piiril allatuult. PM10 kontsentratsioone (1h ja 24h) mõõdeti ühes mõõtmispunktis, mis asus 300 m kaugusel heiteallikast (lõhkamiskohast ja purustist) kirde suunas. Mõõtmiste perioodil ei ületatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ toodud õhukvaliteedi 24h piirväärtust peentele osakestele (PM10). Alates 23.09.2020 tõusis PM10 fooniline tase kõikides Eesti seirejaamades kuid ka koos foonilise taseme tõusuga ei ületatud kehtivaid PM10 piirväärtuseid. Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 11 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 5 Lisad Foto 1. Karinu lubjakivikarjäär Foto 2. Purustus- ja sorteerimissõlm Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 12 (13) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Foto 3. Mobiilne mõõtelabor Mobair-1 mõõtepunktis Karinu karjääri mõõtmised 17-28.09.2020 13 (13)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri korrastamise projekt Töö nr 07/0272 Kaevandaja: AS Nordkalk Korrastamistööd: AS Nordkalk (aadress Vasalemma, Vasalemma vald, 76101, Harju maakond, registrikood 10656606, majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks KKA000025, 05.25.1998) Korrastamise vastutav spetsialist: Tallinn 2008 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 1 Kinnitan: Erki Niitlaan ........................... Juhatuse liige Projekti koostasid: Jako Stein ........................... Mäeinsener Indrek Malm ........................... Mäeinsener Vesta Kõpp ........................... Mäeinsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4 1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 4 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ....................................................... 4 1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3.1 Maavara iseloomustus ja varu ........................................................................... 8 2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ...................................................... 9 2.1 Korrastamise lähtetingimused ................................................................................ 9 2.2 Korrastamistehnoloogia valik .............................................................................. 10 2.3 Korrastamiseks tehtavad tööd .............................................................................. 10 3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE ......................................... 13 3.1 Plokk I ................................................................................................................. 13 3.1.1 Karjääri nõlvad ............................................................................................... 13 3.1.2 Puistangud ...................................................................................................... 13 3.1.3 Mullakäitlus .................................................................................................... 14 3.1.4 Juurdepääsuteed .............................................................................................. 15 3.1.5 Kuivenduskraav .............................................................................................. 17 3.1.6 Truubid ........................................................................................................... 17 3.2 Plokk II................................................................................................................ 18 3.2.1 Tehisveekogu nõlvad ja kaldaperved ............................................................... 18 3.2.2 Tehisveekogu veetase ..................................................................................... 21 3.2.3 Mullakäitlus .................................................................................................... 21 3.3 Tööde korraldamine ............................................................................................. 21 4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ................................................ 22 4.1 Plokk I ................................................................................................................. 22 4.2 Metsakultuuride väetamine .................................................................................. 23 4.3 Tööde korraldamine ............................................................................................. 24 5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA NEID TEOSTAVATE MASINATE ANDMESTIK...................................................................... 25 5.1 Korrastamistööde kalenderplaan .......................................................................... 26 5.2 Korrastamisel kasutatavad masinad...................................................................... 27 6. TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................... 28 7. FOTOD .................................................................................................. 30 8. KASUTATUD KIRJANDUS................................................................ 32 9. LISAD .................................................................................................... 33 Lisa 1 Maavara kaevandamise luba KMIN-011 ......................................................... 33 Lisa 2 Korrastamistingimused (Järvamaa Keskkonnateenistus) ................................. 35 10. GRAAFILISED LISAD ...................................................................... 36 1. Korrastatava ala ülevaateplaan M 1:2000 ................................................................. 36 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 3 2. Korrastatava ala läbilõiked M(V) 1:200, M(H) 1:2000 ............................................. 37 3. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1: 2000 .......................................................... 38 4. Buldooseri ee pass puistangu nõlva tasandamisel ..................................................... 39 5. Ee pass kattekihi ladustamisel ja laotamisel tasandatud peenfraktsiooni puistangu nõlvale..................................................................................................................... 40 6. Kraavide K-1 ja K-2 profiilid................................................................................... 41 7. Bioloogilise korrastamise plaan 1:2000.................................................................... 42 8. Korrastatud ala plaan M 1:2000 ............................................................................... 43 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 4 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne AS Nordkalk (aadress Vasalemma, Vasalemma vald, 76101, Harju maakond, registrikood 10656606, majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks KKA000025) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn, registrikood 11206437, majandustegevuse registri registreering kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimiseks KKP000006) ammenduva Karinu lubjakivikarjääri ja selle laienduse Karinu II lubjakivikarjääri (edaspidi karjäär) korrastamise projekti. AS Nordkalk kaevandab Karinu lubjakivimaardlas EV Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud maavara kaevandamise loa KMIN-011 (Karinu lubjakivikarjäär) aluse (lisa l). Loas määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala on Karinu karjääril 63,27 ha ja taotletaval Karinu II karjääril 21,15 ha s.h mäeeraldis on vastavalt 48,16 ha ja 11,11 ha. Karjääri toodanguks on tsemendilubjakivi ja tehnoloogiline lubjakivi. Maavara leiab kasutust ehituslubja põletamisel ja filleri valmistamisel. Arendaja taotluse alusel väljastati Järvamaa Keskkonnateenistuse juhataja poolt 15.08.2008.a. korraldusega nr 34-1-1/1885 tingimused Karinu ja Karinu II karjääri kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks (lisa 3). Korrastamistingimustes nähti ette tingimuste loomine ammendunud karjääri alale tehisveekogu ja puhkeala moodustamiseks ning osaliselt metsamaaks korrastamiseks. Karjääri korrastamisega saab alustada 2008 aasta sügisel. 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Karjäär (graafiline lisa 1) paikneb Järvamaa idaosas Järva-Jaani vallas, Karinu külas, Karinu lubjakivimaardlas (maardla registrikaardi nr 0017), riigimaal (katastriüksuse tunnus 25702:004:0550). Lääneküljest piirneb karjäär Rava metskonna maatükiga nr 108 (katastriüksuse tunnus 25702:004:0630), põhjast ja idast külgneb karjäär sihtotstarbelt maatulundusmaana kasutatavate eravaldustega (kokku 9). Lõunast piirneb karjäär riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT040322146 ja riigimaaga. Karjäärile lähimad suuremad asustatud punktid on Järva-Jaani alev, Tamsalu alev ja Rakke alevik. Järva-Jaani alev asub Karinu II lubjakivikarjäärist 5 km kaugusel lääne pool, mida läbib Tallinn-Jõgeva-Tartu maantee ja teised kohaliku tähtsusega maanteed. Tamsalu alev ja Rakke alevik jäävad kaugemale. Karinu II lubjakivikarjäär jääb Karinu lubjakivikarjäärist vahetult lõunasse pindalal 11,11 ha. Karjääriala esialgsed maapinna absoluutkõrgused jäid vahemikku 99,0 – 104,0 m. Kaevandatud karjääri põhi on kaheastanguline ja tõuseb põhja suunas jäädes absoluutkõrguste vahemikku 90,0 – 96,0m. Karjääri põhjaossa on ladustatud peene fraktsiooni (0-10 mm) ja kattepinnase puistangud maksimaalse absoluutkõrgusega 118,94 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 5 Joonis 1.1 Karinu karjääri asendiplaan, M 1: 100000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 6 Mäeeraldise laiendusel on kaevandamiseelne maapinna reljeef suhteliselt tasane, absoluutkõrgused kõiguvad vahemikus +97,86 - +102,95 m, keskmiselt +99,82 m. Pärast kaevandamise lõppu saab mäeeraldise laiendusest osa tehisveekogust, mille põhja sügavus lähtuvalt kaevandatava kihi paksusest ulatub absoluutkõrguseni +89,44 meetrit, keskmiselt aga jääb veekogu sügavus piiridesse 3,0-4,0 meetrit. Tihedamalt asustatud Karinu küla ja Karinu park jäävad mäeeraldisest 0,5 km kaugusele lõunasse. Karjääri teenindamiseks on karjääri rajatud loode-kagusuunaline väljaveotee. Loodest suundub väljaveotee Järva-Jaani Tamsalu mnt-le ning kagusuunaline tee viib Järva-Jaani- Pikevere-Ebavere mnt-le. Karjääri piires asuvad kivist kõrvalhooned, purustus- tootmissõlm (foto 1), angaar, pumpla ja alajaam, millede varustamiseks elektrienergiaga on rajatud kõrgepingeliin. Lähim elamu asub mäeeraldisest ligikaudu 300 meetri kaugusel kagus. Karjääri teenindusmaa kagunurgas on settetiik, mis on ühenduses veehoidlaga. Veehoidlast neeldub vesi kahte karsti, mis asuvad lääne- ja idapool Karinu küla. Üleliigse vee väljapumpamiseks on veehoidlal lisaks teine pumpla, mis juhib liigveed 4,8 km pikkuse torujuhtme kaudu Metsla küla Leinbergi karsti. Teisi kommunikatsioone alale ei jää. Mäeeraldise lähiümbruses puuduvad looduskaitseliste piirangutega alad (foto 2). 1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Karinu lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud seni kuuel korral: - Karinu lubjakivimaardla geoloogilise uuringu aruanne (Lengeolnerud, 1957); - Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja eelluure tulemuste kohta Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965.a-1966.a (Eesti NSV Geoloogia Valitsus,1968); - Aruanne lubja tootmiseks kõlblike lubjakivide detailsete uuringute tulemuste kohta Võhmuta, Metsla, Aavere ja Karinu maardlatel 1971-1973.a (Eesti NSV Geoloogia Valitsus,1974); - Aruanne magneesiumivaeste lubjakivide eeluuringutest lõuna pool Karinu karjääri 1977.a (Eesti NSV Geoloogia Valitsus,1978); - Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu maardlas (TK Eesti Geoloogia, 1989); - Karinu lubjakivikarjääri jääkvaru arvutus (RAS Rakke lubjatehas, 1994). Karinu maardla asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Kristalse aluskorra sügavuseks antud ala on 300 - 400 m, kusjuures sügavus suureneb pidevalt lõuna suunas. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud suhteliselt õhukese paksusega kvaternaarsete setetega. Kasulik kiht kuulub tervikuna juuru lademe tamsalu kihistu ülemisse ossa, haarates tammiku kihistu ülemise osa ja karinu kihistu. Tamsalu kihistu lasub varbola kihistu kivimite lainjal, kohati tugevasti liigestatud pinnal. Eriti tugevasti on varbola kihistu kivimite pind liigestatud maardla lääneosas, kus oma osa on etendanud ilmselt ka tektoonilised liikumised. Uringute põhjal on teada, et Karinu maardla tervikuna kujutab endast tõstetud tektoonilist plokki. Seoses kihistu lamami ebatasasusega kõigub ka kihistu paksus üsna suurtes piirides 8,3-12,3 m. Aluspõhjalised kivimid on kõikjal kaetud kvaternaarsete setetega. Esinevad liustikulised, liustikujõelised ja jääjärvelised setted. Kvaternaarisetete paksus muutub 1,3–14 m, OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 7 keskmiselt 3–5 m, laiendataval karjäärialal 4–5 m. Valdava osa kvaternaarsete setete mahust moodustab kollakaspruun või hallikaspruun savikas-karbonaatne põhimoreen, karbonaatsete, harvem tardkivimite, veeriste ja munakatega. Geoloogilised uuringud tehti tegutsevast Karinu karjäärist lõuna pool 1977. a, pindalal ~20 ha. Samale alale taotletakse ka mäeeraldist. Põhiliselt rajati puuraukude võrk 50x100 m, samas olenevalt varasemate puuraukude asukohast ja looduslikest tingimustest kasutati kohati puuraukudevõrku 70x100 m. Kõrvuti reauuringu puuraukudega on puuritud veel 7 sügavamat kuni 50 m sügavust puurauku. Nendest kolm on puuritud tegutseva karjääri piiresse, et selgitada välja siluri survelise veehorisondi mõju mäetöödele karjääris. Kõikides puuraukudes on proovid võetud karinu ja tammiku kihistike puursüdamikest kogu kihi paksuse ulatuses. Üksikud proovid ka varbola kihistiku, porkuni ja pirgu lademe kivimitest. Uuringute käigus võeti proovid lühendatud keemiliseks analüüsiks, spektraalanalüüsiks, vee keemilisteks analüüsideks ja ühendatud proovid keemiliste täisanalüüside teostamiseks. Lubjakivimaardla ekspluateerimise hüdrogeoloogiliste tingimuste määramisel omavad peamist tähtsust kvaternaarsete setetega seotud pinnaseveed ja siluri vettkandvate karbonaatsete aluspõhjaliste kivimitega seotud põhjaveed. Pinnaseveed on seotud holotseensete järve- või soosetega ning pleistotseensete jääjärveliste ja glatsiaalsete setetega. Pinnaseveekiht toitub peamiselt atmosfäärsete sademete arvel, vähemal määral põhjavete arvel (karstiallikad). Siluri vettkandva kihi moodustavad juuru lademe ülemise osa ning tamsalu ja raikküla lademete kivimid, kusjuures eriti veerohked on viimased. Vettkandvaks kihiks on peamiselt juuru lademe alumise osa savikad lubjakivid ja savikad dolomiidikad lubjakivid. Umbes 1/3 kaevandatavast kasulikust kihist jääb allapoole looduslikku põhjavee taset. Põhjavesi on surveta. Veepind oli puurimistööde käigus (juuli-september 1977. a) sõltuvalt puurimisajast ja maapinna reljeefist sügavusel 4,1-10,9 m. Karjäärist pumbatakse vesi veehoidlasse, mis on ühenduses kahe väiksema tiigiga. Tiikidest neeldub vesi kahte karsti, mis asuvad lääne- ja idapool Karinu küla. Tiikide täitumisel juhitakse vesi edasi 4,8 km trassi abil Metsla küla Leinbergi karsti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 8 1.3.1 Maavara iseloomustus ja varu Lubjakivi keemilist koostist Karinu karjäärs iseloomustab alljärgnev tabel 1.1 / 2 / Sisaldus, % Kiht Komponent min maks keskm Al2O3 0,30 0,40 0,33 CaO 43,47 54,37 52,71 Fe2O3 0,12 0,16 0,14 K2O 0,20 Lahustumatu Tehnoloogiline lubjakivi, 0,56 7,96 2,30 jääk S1jr tm k MgO 0,57 7,70 1,66 Na2O 0,20 P2O5 0,10 S 0,12 0,17 0,14 SiO2 0,18 0,58 0,40 Tabel 1.1 Karinu lubjakivimaardla kivimi keemiline koostis Maavara füüsikalis-mehaanilised omadused: - tihedus tervikus 2,60 g/cm3; - survetugevusmark 400; - külmakindlusmark 25; - veeimavus 1,38%. Eesti Maavarade Komisjoni 05. detsembri 2007. a protokollilise otsusega nr 07 - 236 kinnitati AS Nordkalk Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise piires jääkvaru seisuga 02.11.2006.a. järgnevalt: 1. madalamargtilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 25,94 ha pindalal 727 tuh m3; 2. tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 28,72 ha suurusel pindalal 868 tuh m3. Olemasoleval mäeeraldisel ammendub aga tehnoloogilise lubjakivi varu 2008. aastal ja seejärel on võimalik alustada ka korrastustöödega, mis oleks otstarbekas korraldada paralleelselt kaevandamisega mäeeraldise laiendusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 9 2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 2005, 67, 512; 2006, 14, 109; 2006, 58, 439; 2007, 42, 303; 2007, 66, 408), keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” (RTL 2005, 60, 865), Järvamaa Keskkonnateenistuse juhataja 15.08.2008.a. korraldus nr nr. 34-1-1/1885 (lisa 3) ning väljakujunenud olukord objektil. 2.1 Korrastamise lähtetingimused Järvamaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldusega on AS-ile Nordkalk Karinu ja Karinu II karjääris väljastatud järgnevad korrastamistingimused: 1. Korrastatava maa sihtotstarve: 1.1. korrastada alad tehisveekoguks ja puhkealaks; 1.2. sissesõiduteede, siseteede ja parkimisplatside planeerimisel arvestada maksimaalselt olemasolevate teedega ja maa otstarbeka kasutamisega. 2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 2.1. karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav; 2.2. karjääri järsud küljed tuleb teha laugeks, kattes need taimestikule sobiva pinnasega nii, et nõlvanurk ei ületaks nõlva katvate kivimite püsinurka; 2.3. karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleksid välditud varingud, lihked ja pinnaseerosioon; 2.4. osa nõlvadest, umbes 10...20% ulatuses, jätta tasandamata ning moodustada neist tehisastangud ilmestamaks ja mitmekesistamaks maastikku. Kuid seejuures puhastada tehisastangud ripetest ja väljaulatuvatest osadest ning järsk külg tuleb tõkestada ülevalt elavtaraga. 3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded puuduvad. 4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 4.1. tagada tekkiva veekogu stabiilne tase – vajadusel rajada nii sisse- kui väljavoolukraav; 4.2. veekogu valdav sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit ning tehisveekogu kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja vähemalt 1 meeter kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. 5. Bioloogilise korrastamise nõuded: 5.1. haljastada tehisveekogu kaldaservad; 5.2. mäeeraldise teenindusmaa metsastada; 5.3. metsamaaks korrastamisel tuleb sisepuistangud tasandada ning enne metsa istutamist korrastatav maa siluda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 10 2.2 Korrastamistehnoloogia valik Tehnoloogia valikul lähtutakse väljastatud korrastamise tingimustest, karjääri geoloogilistest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. Samas võetakse arvesse ka praeguseks hetkeks kujunenud olukorda objektil, kus karjääri põhjapoolne osa on juba kohati kaetud taimkatte ja metsaga ning asub moodustatavast veekogust kõrgemal (foto 3). Mäeeraldise laienduse (11,11 ha) kaevandamisel on tehisveekogu moodustamiseks välja tuua kaks peamist alternatiivi: 1. Teha tehisveekogu rajamiseks vajalikud ettevalmistustööd, kuid hoida veekõrvaldus töös kuni lõunapoolse mäeeraldise laienduse ammendumiseni. Ning pärast lasta kogu kaeveõõnel üheaegselt veega täituda. 2. Teha tehisveekogu rajamiseks vajalikud ettevalmistustööd ning lasta kaeveõõnel veega täituda. Moodustada laienduse ja praeguse mäeeraldise vahele vettpidav tamm. Majanduslikult on kõige otstarbekam valida variant nr 1. Teise variandi korral on vaja teha mäetööde ohutuse tagamiseks mahukad ehitusgeoloogilised uuringud, tagasitäite materjali omaduste selgitamiseks, koostada eriprojekt tammi ehitamiseks ning see realiseerida. Karjääri teenindusmaa ala on suures osas metsastunud segametsaks või võsastunud, kus arvestades piirkonna savikat pinnast kasvavad põhiliselt lepp, kask ja kuusk. Samuti on segametsaga kaetud ja kohati võsastunud mäeeraldise põhjapoolne kaevandamata osa ning loodusliku metsastumise teel on osaliselt moodustunud mets katendi puistangu lõunaosas. Ülejäänud mäeeraldise osas, mis jääb ülespoole moodustatava tehisveekogu oodatavat veepiiri on soovitav rajada männi ja arukase kultuurid. Muus osas kuulub karjäär korrastamisele veekoguna. Looduslike protsesside kiiremaks taastumiseks on projektis kultuuri rajamiseks ettenähtud kas istutamine või külvamine, kohati ka looduslik isetaastumine. Eelnevast tulenevalt käsitleb käesolev projekt karjääri korrastamist kahes plokis: korrastamise plokis I (49,64 ha), kus metsamaa rajamine on vajalik peenfraktsiooni ja kattepinnase puistangutel ja tagasitäidetud kaevandatud osas ülalpool veepiiri ning plokis II (34,78 ha) mäeeraldise lõunaosas ja kavandataval laiendusel, mille piires korrastatakse ala tehisveekoguks (graafiline lisa 3). Puistangutel saab metsastamine toimuda alles peale nendele ladustamise lõppu, kui on lõplikult moodustunud puistangute gabariidid ja tagatud nõlvade stabiilsus 2.3 Korrastamiseks tehtavad tööd Lähtudes korrastamise järgsest maa kasutamise otstarbest ning suunast on inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamiseks vaja korrastamise käigus teha ja täita järgnevad tööd ning tingimused. Plokis I on metsamaa ja puhkeala rajamiseks vaja: - tasandada karjääri nõlvad nõlvusega, mille nurk ei oleks suurem kui 25o (1:2); - tasandada lohud ja ebatasasused; - katta pinnas kattekihiga vähemalt 0,3 m paksuselt peenfraktsiooni puistangul ja ülejäänud aladel vähemalt 0,5 m paksuselt; - tagada alal vajalik veerežiim; - istutada või külvata mets; OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 11 - tagada juurdepääs metsa hilisemaks hooldamiseks. Plokis II on tehisveekogu rajamiseks vaja: - tasandada karjääri nõlvad veepealses osas nõlvusega, mille nurk ei oleks suurem kui 25o (1:2) ja allpool vee taset 12o (1:5); - tasandada lohud ja ebatasasused; - osas, kus luuakse tingimused rannaala moodustamiseks tuleb tasandada nii veepealne kui ka -alune karjääri nõlv nõlvusega 12° (1:5); - osas, kus tehisveekogule jäetakse järsk külg tuleb kõrvaldada varinguoht ja tõkestada külg ülevalt. Korrastamiseks vajalikud tööd võib oma tegemise järjekorra alusel töö paremaks organiseerimiseks jagada etappidesse vastavalt tabelis 2.1 toodule. Etapp Töö Selgitus 1 2 3 Plokis I tootmishoonete ja Keskkonnareostuse ärahoidmise elektriliinide tagamiseks demonteerimine Ettevalmistustööd Ploki I ja ploki II puhastamine Keskkonnareostuse ärahoidmise mäetööstuslikest tagamiseks jäätmetest Plokk I nõlvade tasandamine 25o-ni Metsastatava ala ettevalmistamine (nõlvus 1:2) ja lohkude metsataimestiku taastamiseks tasandamine Lodu ala veest Hilisema kraavituse nõlvade tühjendamine stabiilsuse säilitamiseks Metsastava ala katmine Metsastatava ala ettevalmistamine kattepinnasega metsataimestiku taastamiseks Plokk I kuivenduskraavide Metsastatava ala ettevalmistamine rajamine metsataimestiku taastamiseks Veekogu veesamba surve Tehnoloogiline Plokk II nõlvade vähendamiseks nõlvade korrastamine tasandamine 12-25o-ni stabiilsusele. Tehisveekogu (nõlvus 1:5-1:2) ja nõlvade ohutuks muutmine selle lohkude tasandamine kasutajatele Kaldapervede kujundamine Plokk II kaldapervede vähemalt 5 m laiuselt ja vähemalt rajamine 1 m kõrgemale loodava tehisveekogu veetasemest Plokk II nõlvade tasandamine 12o-ni Maastiku ilmestamiseks ja (nõlvus 1:5) ja lohkude tehisveekogu nõlvade ohutuks tasandamine võimalikul muutmiseks selle kasutajatele rannaalal OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 12 1 2 3 Plokk II tehisastangu Maastiku ilmestamiseks ja puhastamine ripetest ja tehisveekogu nõlvade ohutuks Tehnoloogiline piirde rajamine muutmiseks selle kasutajatele korrastamine Järeltasandamine Metsastataval alal sulglohkude metsastataval alal aasta ilmnemisel nende täitmine ja hiljem järeltasandamine Bioloogiline Metsakultuuride Metsataimestiku taastamine korrastamine istutamine Tulevase veekogu veetaseme jälgimine maa Veetaseme jälgimine külgnevate kasutusõiguse perioodi alade üleujutuse vältimiseks lõpuni Järelhooldus Metsakultuuride hooldamine Metsanoorendiku hooldus kobestamise, rohimise, maa kasutusõiguse täiendamise, koosseisu perioodi lõpuni reguleerimise, väetamise, pügamise teel Tabel 2.1 Ala korrastamisel tehtavad tööd OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 13 3. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on endine lubjakivikarjääri tehnogeene ala ette valmistamine tehisveekogu ja metsamaa moodustamiseks. Korrastamistööde käigus on vaja kujundada olemasolevad karjääri nõlvad sobivaks tehisveekogule ja ohutuks võimalikele veekogu kasutajatele (graafiline lisa 3). Eelnevalt peab karjäärist ettevalmistustööde käigus olema lammutatud mäetöödel kasutatud rajatised (purustus- sorteerimissõlm, angaar, elektriliin) (foto 4) ja puhastada karjäär kaevandamise käigus tekkinud jäätmetest (vanametall, masinate osad, võimalusel suuremad kännud jms). Töötlemisel tekkinud sõelmed ladustada selleks moodustatud peenfraktsiooni puistangule. Korrastamistöödega on otstarbekas alustada ülevalpool veepiiri oleva karjääri põhja tasandamise- ja vajadusel täitmisega, seejärel kujundada ümbritseva ala nõlvade langused väiksemaks kui kasutatava materjali püsikaldenurk. Metsamaaks korrastatav maa tuleb esmalt tasandada. Maapinna reljeefi tasandamise eesmärk ammendunud karjääri alal on luua sobilikud tingimused pinnasevee äravooluks ja luua ühtlane pind metsataimede külvamiseks või istutamiseks. Siinkohal tuleb jälgida, et karjääri metsastatavale alale laotatav materjal ei sisalda kive (läbimõõt üle 10 mm) üle 40 % ning sisaldab vähemalt 25 % peenosi (terasuurusega alla 1 mm). Metsastatava ala reljeefi ebatasasuste vahele jääv nurk ei tohi olla suurem kui 8o. Vajadusel tuleb teha järeltasandamine aasta hiljem metsastataval alal, võimalike sulglohkude likvideerimiseks. Karjääri korrastamisel tuleb tagada ligipääs rajatava tehisveekogu ja metsamaa teenindamiseks. 3.1 Plokk I Ploki I tehnoloogilise korrastamise käigus on vaja ala ette valmistada metsataimestiku istutamiseks. Selleks on vaja ala täita ja tasandada kattepinnasega. 3.1.1 Karjääri nõlvad Karjääri nõlvade kalle sõltub korrastamisel tasandamiseks kasutatava savi- ja kruusaseguse kattepinnase püsinurgast, mis on 1:2-1:1,6 (26o-32o). Metsamaa nõlvade püsinurga projekteerimisel võetakse arvesse, et see oleks väiksem kui kasutatava materjali püsinurk. Sellest lähtuvalt on vaja nõlvad kujundada nõlvuseni 1:2 (25o). Nõlvade tasandamisel kasutatakse buldooserit, mis tasandamise ajal ka tihendab nõlva materajali oma massiga, mis omakorda vähendab varingute, lihete ja erosiooni ohtu. Võimaluse korral tuleks vältida korrastamise töid külmunud pinnasega, kuna sulades võib muutuda pinnase struktuur sedavõrd, et see toob kaasa lihkeid. Külmunud pinnasega korrastamisel on vajalik pinnase sulamisel ala täiendav tihendamine ja tasandamine. Esmase tasandamise järel tuleb teha järel tasandamine üks aasta hiljem. 3.1.2 Puistangud Lähtuvalt korrastamistingimustest tuleb karjääri põhjaossa ladustatud kattepinnase ja peenfraktsiooni puistangud korrastada puhkealana. Tulevikus võiks olla tagatud seal võimalus suusaspordi arendamiseks. Selleks oleks vaja tasandada üks puistangu nõlv OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 14 sobiva nõlvuseni ja jätta see metsastamata. Kuna tegemist on mäesuusaspordi mõistes suhteliselt väikese absoluutkõrguste vahega puistangu harja ja jalami vahel (kuni +17,5 m), seab see ka piirangud laskumise pikkusele. Võttes aluseks parameetrid, mida on praktikas kasutatud 40 meetrise absoluutkõrguste vahega puistangu korrastamisel mäesuusanõlvaks, pikkusega 265 meetrit, saame keskmiseks nõlvuseks 8-9° (Kohtla Kaevanduspark-Muuseum). Korrastades puistangu nimetatud nõlvusega saame laskumise pikkuseks ligikaudu 120 meetrit. Arvestades piirkonna minimaalseid võimalusi mäesuusaspordi viljelemiseks ei saa välistada, et vaatamata sellele võib suusanõlv tulevikus kujuneda populaarseks. Ala atraktiivsemaks muutmiseks on soovitav võimalikul tulevasel arendajal teha koostööd erialaspetsialistidega nii mäesuusaspordi kui ka maastikuarhitektuuri valdkonnas. Esialgse vaatluse põhjal asuvad sobivad nõlvad eelnimetatud laskumise rajamiseks katendipuistangul, suunaga itta ja lõunasse. Rajatava laskumisnõlva laius peaks olema vähemalt 50 meetrit ja kulgema selliselt, et olemasolev tee ei kujutaks endast ohtu selle kasutajatele. Seega on olemas võimalused laskumisnõlva rajamiseks. Kuigi käesolev korrastamise projekt ei näe ette laskumisnõlvade ettevalmistamist, tuleb korrastamise käigus nende rajamise hilisemaks võimaldamiseks koristada nõlvad veeristest ja jätta ala metsastamata. Peenfraktsiooni puistang tuleb lisaks tasandamisele 25o katta vähemalt 0,3 m paksuse kattekihiga, kuna olemasolev materjal pole sobilik taimkatte kasvuks (graafiline lisa 5). Korrastamistööde käigus tuleb kujundada puistangutepealsed alad, mis on suhteliselt horisontaalsed, selliselt, et sademeteveed ei saaks koguneda võimalikesse suurtematesse lohkudesse. Sellega välditakse suurte sademete perioodil veemassi läbimurdmisel tekkida võivat erosiooni ohtu nõlvadele. Puistangutes oleva materjali maht ettevõtte markšeideri andmetel on antud alljärgnevas tabelis 3.1. Puistangu nimetus Maht, tuh m3 Kattepinnas 417,97 Peenfraktsioon (+ puistangus olev kattepinnas) 507,72 Kokku 925,69 Tabel 3.1 Puistangute mahud 3.1.3 Mullakäitlus Ploki I territooriumil taastuva põhjavee tase üldjuhul olemasoleva tehnogeense ala maapinnale ei ulatu. Vaid ploki põhjaosa madalam kaevandatud ala ja osaliselt ka statsionaarse tootmissõlme alune ala (alad, mille absoluutkõrgus jääb alla +95,8 m) jäävad vee alla. Seetõttu on vajalik veerežiimi parandamiseks ala katmine kattepinnase või turbamullaga. Selleks, et oleks tagatud vegetatsiooni perioodi veetase 0,7 m allpool maapinda on metsastatav ala vaja katta kattepinnasega, kohati kuni 1,5 m paksuse kihiga. Kuna taastuva veetaseme prognoositav absoluutkõrgus on +95,8 m ja aastane kõikumine kuni 0,5 m, tuleb tagasitäitmisel tõsta maapinda minimaalselt absoluutkõrguseni +97 m. Samuti ei tohi olla metsastataval alal kattepinnase paksus väiksem kui 0,5 m (va OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 15 peenfraktsiooni puistang). Pinnase tasandamisel tuleb jälgida, et ei tekiks sulglohke. Maapinnareljeef võib jääda lainjas, kuid maapinna kalded ei tohi olla suuremad kui 8o. 3.1.4 Juurdepääsuteed Metsastatava ala hooldamiseks ja puhkealale ligipääsuks on vajalik sissesõidutee olemasolu. Selleks sobib olemasolev karjääri teenindav kagu-loodesuunaline Karinu küla poolt ehk Järva-Jaani- Pikevere- Ebavere maanteelt Järva-Jaani- Tamsalu maanteele viiv tee, mida kasutatakse karjääri teenindamiseks (kaetud paekillustikuga). Tehnoloogilise korrastamise käigus tuleb sissesõidu teetamm säilitada ja osaliselt tõsta kuna taastuva veetaseme kõikumine võib tee üleujutada. Teetamm on vaja tõsta vähemalt absoluutkõrguseni +97,3 m ehk 1 m kõrgemale maksimaalsest veetasemest. Keskmiselt on vaja tõsta teetamme 0,5 m ~270 meetrisel lõigul (joonis 3.1). Teetamme tõstmisel tuleb kasutada lubjakivikillustikku, mis on hea filtreerumisomadusega. Samuti tuleb kasutada lubjakivikillustikku veekogupoolse teeperve ehitamisel (võib kasutada ka purustamatta kuid mitte liialt suuri lubjakivitükke), et vältida lainetuse erosiooni mõju teetammile. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 16 Joonis 3.1 Tee ristprofiil M (V) 1:100, M (H) 1:50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 17 3.1.5 Kuivenduskraav Arvestades olukorda, kus Ploki I metsamaaks korrastatav ala jääb osaliselt allapoole ümbritsevat maapinda ja on ka kaevandamistööde tõttu tekkinud lodu peenfraktsiooni puistangu idaküljel, tuleb liigniiskuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks rajada kuivenduskraave (graafilised lisad 3 ja 6). Kuivenduskraavid K-1 ja K-2 on peamised vee ärajuhtimise kraavid ja rajatakse kuni paepinnani. K-3 ja K-4 paepinnani ei ulatu ja on mõeldud ala keskosa sademetest põhjustatud liigvee ärajuhtimiseks kraavidesse K-1 ja K-2. Kraavid K-3 ja K-4 kaevatakse lähtekohast 0,5 m sügavused ja langusega voolamise suunas 0,5 ‰ ehk 100 meetrile 5 cm. Kogutud liigvesi juhitakse kraavidega K-1 ja K-2 ja olemasoleva teetruubi kaudu ploki II veekogusse. Peenfraktsiooni puistangu idaküljel olev liigniiske loduala kuivendatakse kraaviga K-1. Kuna loduala ja kuivenduskraavi põhja kõrguste vahe on ~5 m piketi numbrite 1 ja 2 vahelisel lõigul, tekitab kogu veemassi korraga allajuhtimine kraavi K-1 purustusi. Seetõttu tuleb lodu kuivendada kas enne kuivenduskraavide rajamist ühe korraga või peale kuivenduskraavide rajamist järk-järgult, piirates vee voolu hulka. Vee allajuhtimine lodust kraavi K-1 pikettide 1 ja 2 vahelisel lõigul on näidatud joonisel 3.2. Pärast karjäärivee väljapumpamise lõpetamist kuivab korrastatavast alast lõunapoole jääv veekogu tühjaks. Tõenäoliselt jääb ala liigniiske, kuna sadevetel puudub ärajooks. Seetõttu tuleb kaevata kraav K-5 alates kuivavast veekogust kuni rajatava veekoguni (graafiline lisa 3). Kraav K-5 kaevatakse lähtekohast 0,3 m sügavune ja langusega voolamise suunas 0,5 ‰ ehk 100 meetrile 5 cm. Kuna antud kuivenduskraavide vesikond on alla 3 km2 ei ole vajalik dimensioneerida kraavi hüdrauliliste arvutuste abil. Kraavi põhja laius sõltub kraavi kaevava mehhanismi kopa laiusest, kuid ei tohiks praktikast lähtuvalt olla vähem kui 400 mm. Kraavi nõlvade nõlvuskoefitsent antud pinnases 1,5 ja sügavus sõltuvalt lubjakivi kõrgusest maksimaalselt 2,4 m (graafiline lisa 6). 3.1.6 Truubid Liigvee ärajuhtimiseks ploki I metsastatavalt alalt on vajalik säilitada olemasolev teetruup. Olemaolev truup on küllaldase läbimõõduga juhtimaks kuivendatava ala vett. Kuna kuivendatava ala veehulgad pole märkimisväärsed, puudub vajadus ka olemasoleva truubi otsaku kindlustamiseks. Vajalik on vaid kontrollida truubi seisukorda- kas esineb purunemisi või ummistusi ja need vastavalt kõrvaldada. Olemasoleva truubi andmed on antud alljärgnevas tabelis 3.2 Nimetus Pikkus, m Läbimõõt, mm Materjal T/1 18 1250 betoon Tabel 3.2 Truubi andmed OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 18 1:1,5 0,4 A A` 2,0 A - A` +100,79 m 5 0, Kraav i põhi Tagasitäidetud pinnas 0,5 1,9 +99,35 m +98,85 m 1: 2 3,0 +97,00 m +95,84 m Mõõdud meetrites Joonis 3.2 Vee allajuhtimine lodust kraavi K-1 kaudu 3.2 Plokk II 3.2.1 Tehisveekogu nõlvad ja kaldaperved Tehisveekogu nõlvade kalde projekteerimisel on arvesse võetud kasutatava täitematerjali loomuliku varisemise kaldenurka ning tulevase veekogu kasutamise suunda. Seetõttu on vaja kujundada olemasolevad karjääri nõlvad stabiilseteks ja sobilikeks veekogu võimalikele kasutajatele. Stabiilse ehk püsiva nõlva all mõistetakse sellist nõlva, mis pinnase ettenähtud niiskustingimustes ja arvutusliku koormuse puhul ei deformeeru, et oleks tagatud vastupidavus vee hüdrostaatilisele survele. Tehisveekogu ümbritsevate nõlvade kalle sõltub savi- ja kruusaseguse kattepinnase püsinurgast 1:2-1:1,6 (26o-32o) ning peab olema sellest väiksem. Eelnevast lähtudes on vaja veepealse osa nõlvad kujundada kuni maksimaalse lubatud nõlvuseni 1:2 (25o) ja allpool veepiiri kuni nõlvsuseni 1:5 (12o). Samuti on vajalik moodustatud nõlvade tihendamine buldooseriga. Kujundades nõlvad nimetatud nõlvuseni on välditud OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 19 varingute, lihete ja erosiooni oht. Korrastatud veekogu nõlvade skeem on alljärgneval joonisel 3.3 Kaldaperv 5 0,5 1: 2 Moreen v t +95,8 m 25 o 1:5 Moreen 12 o Joonis 3.3 Korrastatud veekogu nõlva skeem Tekkiva veekogu ohutuks kasutamiseks on vaja moodustada vähemalt 5 m laiused tasandatud kaldaperved metsa ja veekogu nõlva vahele. Kaldaperve projekteeritav kõrgus peab olema vähemalt 1,0 m kõrgemal tulevase tehisveekogu maksimaalsest veetasemest (abs +95,8 m). Kuna korrastatava ala tehisveekogude kaldaperved moodustatakse olemasolevast karjääri materjalist, ei vaja kallasrajad lisa kattematerjali (geotekstiil, killustik vms). Korrastamisel tuleb järgnevale maakasutuse õiguse omanikule osal veekogu nõlval luua tingimused karjääri ammendumisel ranna moodustamiseks. Selleks sobib ligipääsetavuse poolest nõlv 100 meetri ulatuses, mis paikneb karjääri keskosas korrastamise ploki II põhjapoolsemas osas, tee läheduses (graafiline lisa 2). Jälgida tuleb, et moodustatav nõlv ei ületaks kasutatava materjali püsinurka, oleks esteetiliselt vastuvõetav ja inimestele ohutu kasutada. Nimetatut silmas pidades tuleb ranna alana ette nähtud nõlv kogu ulatuses moodustada maksimaalse nõlvusega kuni 12° (1:5) ja tihendada varingute, lihete ning erosiooni ohu vältimiseks. Sellega on tagatud võimalus märgitud nõlvaosal supelranna moodustamiseks, mille saab hiljem kasutajasõbralikumaks muuta, jättes vähemalt 5 meetri laiuse liivase kaldaperve ja kattes kogu rannanõlva 0,5 meetri paksuse liivakihiga (joonis 3.4) Rand 5 Liiv v t +95,8 m +97,0 m +96,5 m 0,5 1:5 Moreen 12 o +91,4 m Joonis 3.4 Korrastatud ranna ala nõlva skeem Korrastamistingimused näevad ette maastiku mitmekesistamiseks jätta osa korrastatavast nõlvast järsk ehk tasandamata. Selleks sobib kõige paremini tekkiva veekogu edelanurga 276 meetri pikkune lõik, alates puuraugust 579 kuni puurauguni 575, kuna seal on OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 20 paljandatav paepind taastuvast veetasemest kõige kõrgemal (graafiline lisa 2). Nimetatud osas tuleb jälgida, et järsk nõlv tohib olla vaid aluspõhja kivimil. Kattekihi nõlvus ohutuse tagamiseks antud piirkonnas ei tohi ületada 25°. Lisaks on ohutuks kasutamiseks vaja moodustada vähemalt 5 m laiused tasandatud kaldaperved (joonis 3.5). Moodustatav tehisastang tuleb puhastada ripetest ja väljaulatuvatest osadest, et oleks välistatud varinguoht. Vajadusel kasutada kontuurlõhkamist. Ligipääs astangu äärele piirata kaitsevalli ja elavtaraga. A 5 Kaldaperv A` A - A` Kaitsevall elavtaraga 5 1 1:2 +98,3 m +97,3 m 25 o vt +95,8 m +92,0 m Mõõdud meetrites Joonis 3.5 Tehisastangu moodustamise skeem. Ploki II lääneossa karjääri põhja on kaevandamise käigus ladustatud kattepinnast (graafiline lisa 3), mille kõrgus ühtib loodusliku maapinnaga. Kattepinnase ümberpaigutamine pole vajalik, kui tasandada nõlvad eelpool toodud tehnoloogilise korrastamise tingimuste kohaselt ja valmistada ala ette metsastamiseks. See mitmekesistab tekkiva veekogu rannajoont, moodustades poolsaare. Korrastustöödega tuleb alustada esimesel tehnoloogilisel võimalusel - esmase karjääri põhja ja külgede tasandamisega saab alustada kaevandamisega paralleelselt. Vajadusel tuleb teha järeltasandamine üks aasta hiljem. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 21 3.2.2 Tehisveekogu veetase Tehisveekogu veetaseme määrab peamiselt atmosfäärsetest sademetest, vähemal määral põhjavetest (karstiallikad) toituv pinnaseveekiht, mis puurimistööde käigus (juuli- september 1977. a) sõltuvalt puurimisajast ja maapinna reljeefist jäi sügavustele 4,1-10,9 m. Kuna tekkival tehisveekogul puudub läbivool, väheneb veetase kuivemal perioodil ja suureneb sajusemal aastaajal. Ajal, mil karjäär ei töötanud (märts 1993 - detsember 1996) toimus veekogu veekõrguse stabiliseerumine absoluutkõrgusel 95,5 m. Kuna veetase ümbritsevates tiikides, kuhu toimub töötavast karjäärist vee ümberpumpamine, pole alates karjääri taaskäivitamisest oluliselt muutunud, ei ole põhjust eeldada, et oodatav veekogu tase võiks tulla kõrgemale eelnevast. Seega võib pidada veekogu oodatavaks veetasemeks absoluutkõrgust 95,5 m, senise veetaseme vaatluse põhjal maksimaalse oodatava absoluutkõrgusega kuni +95,80 m sajusemal perioodil. Veekogu põhja sügavus ulatub kuni absoluutkõrguseni 89,44 m, keskmiselt aga jääb veekogu sügavus piiridesse 3,0-4,0 meetrit. 3.2.3 Mullakäitlus Tehnoloogilise korrastamise käigus tasandatakse ploki II piires vaid karjääri nõlvad, moodustades sellega tekkivale veekogule ohutud kaldad. Selleks kasutatakse kasuliku kihi paljandamiseks eemaldatud kattepinnast, mis on rähkne savimoreen. 3.3 Tööde korraldamine Käesoleva projekti koostamise hetkel on karjääri lõuna osas veel vähesel määral varu ammendamata. Karjääri osades, kus on maavara kaevandamine lõppenud võib tehnoloogilise korrastamisega alustada paralleelselt kaevandustöödega. Otstarbekas on kaevandamisel eemaldatavat katendit kasutada nõlvade kujundamisel ilma vahelaota. Korrastamistöödele eelnevad ettevalmistustööd, milleks on kaevandamise käigus tekkinud võimalike jäätmete (vanametall, masinate osad, võimalusel suuremad kännud jms) eemaldamine korrastatavalt alalt. Ettevalmistustööde hulka kuulub ka vanade tootmishoonete ning elektriliinide kõrvaldamine. Tootmisest tekkinud praht on vaja koristada, et see ei tekitaks võimalikku jääkreostust ega kujutaks ohtu inimestele ega loomadele. Karjääri mäetööstuslikest jäätmetest puhastamise järel tuleb karjääri põhi ja nõlvad ettenähtud kohtades tasandada. Tasandamisega tuleb kujundada veepealsed karjääri nõlvad sobivaks rannaalaks, metsastumiseks ja kallaspervedeks. Osas, kus moodustatakse tehisastang, tuleb kõrvaldada varinguoht. Ligipääs astangu äärele piirata mullavalli ja elavtaraga. Ala katmine kattepinnasega on otstarbekas läbi viia vahelaota, kuival aastaajal ning keskmise mulla niiskuse juures. Karjääri alles jäävad suuremad nii graniit- kui lubjakivid tuleks maastiku ilmestamiseks paigutada maa peale nii, et nad ei kujutaks ohtu inimestele ega loomadele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 22 4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Lubjakivi kaevandamise lõpetamise järel on paljandunud pinnas füüsikaliselt ja hüdroloogiliselt erinev looduslikust. Edukaks metsastamiseks on vaja tagada soovitud alale loodusliku metsale iseloomulikud funktsioneerimise tingimused - leedemulla (LIII) segune pind ja pinnasevee äravool. 4.1 Plokk I Bioloogilise korrastamise eesmärgiks on korrastataval alal metsataimestiku taastamine, ploki I piires on selleks vaja istutada metsakultuure. Metsaala kultuuristamine võib toimuda; − seemikute istutamise teel või; − seemne külviga. Külvi eelisteks on istutamisega kaasneva juurestikudeformatsiooni vältimine ja töö kerge mehhaniseerimise võimalus. Külvi puuduseks on suur seemnekulu, tõusmete tundlikkus ebasoodsate kasvutingimuste suhtes, külvikultuuride aeglane kasv esimestel aastatel ning sellest tulenev nõrk konkureerimisvõime rohttaimede ja teiste puu- ja põõsaliikidega ning suurem hooldamise vajadus. Istutuskultuurid panevad esimestel aastatel paremini vastu rohttaimedele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele ning kasvavad kiiremini kui külvikultuurid / 5 /. Seemikute kasutamisel on oht kahjustada taime juurestikku nii transportimisel kultuuristatavale alale kui istutamisel. Korrastatava karjääri ala metsastamisel konsulteeriti Rava metskonna metsaülemaga. Kuna karjääri ala ümbritseb juba segamets ja arvestades, et plokk I on kohati niiske, on metsastamiseks sobilik kasutada hariliku männi (Pinus Sylvestris) ja arukase (Betula Pendula) seemikuid. Ala edukaks metsastamiseks on valitud eelmainitud puuliigid, sest harilik mänd on Eestis külmakindel puuliik ja sobib paremini karjääri liiva- ja kivisematele aladele. Harilik mänd ei ole mulla viljakuse ja niiskuse suhtes kuigi nõudlik: kasvab väga mitmesuguse viljakuse ja niiskusega muldadel. Samuti on mänd levinud karjääri külgnevatel aladel. Arukask seevastu sobib viljakamatele ja niisketele, kohati märgadele aladele. Metsastamine toimub korrapäraselt, lähtudes pinnase omadustest vastavalt arukase ja hariliku männi seemikutega (graafiline lisa 7). Istutamine toimub tasandatud aladele tabelis 4.1 toodud soovitusliku istutustiheduse alusel. Min Soovitatav Max Soovitatav Seemiku nimetus tk/ha istutustihedus, tk/ha istutustihedus, kohta m kohta m Harilik mänd (Pinus Sylvestris) 4000 1,25 x 2,0 m 6000 1,5 x 1 m Arukask (Betula Pendula) 1670 3x2m 2500 2x2m Tabel 4.1 Hariliku männi ja arukase soovituslik istutamistihedus OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 23 Ülalpool mainitud tingimusi arvestades toimub seemikutega kultuuristamine tasandatud alal soovitavalt ridadena. Metsakultuuride istutamise tiheduseks reas on piisav hariliku männi puhul 1,25 meetrit ja ridade vahekauguseks on sobiv valida 2,0 meetrit. Arukase puhul on sobiv istutustihedus reas 2,0 meetrit ja ridade vahekaugus 2,5 meetrit. Kokku tuleb metsakultuuridega katta 16,99 ha suurune ala: arukase seemikutega 11,41 ha ja hariliku männi seemikutega 5,58 ha (graafiline lisa 7). Alljärgnevas tabelis 4.2 on toodud seemikute vajadus kokku. Seemiku nimetus Istutustihedus, Kulu hektarile, Pind, Seemikuid m tk/ha ha kokku, tk Harilik mänd (Pinus Sylvestris) 1,25 x 2 m 4000 5,58 22 320 Arukask (Betula Pendula) 2,5 x 2 m 2000 11,41 22 820 Tabel 4.2 Hariliku männi ja arukase seemikute kulu Karjääri osades, kus loodusliku isetaastumise protsessi käigus on juba ala osaliselt metsastunud (foto 3) tuleb teostada harvendusraiet, mille käigus eemaldada võsa, jättes alles üksikud tugevamad puud. Seejärel on võimalik pinnase tasandamine ettevaatlikult nende vahel, mitte vigastades juuri. Vähendamaks kruuskattega teelt leviva tolmu mõju rannaalale on ette nähtud metsastamisel moodustada nn kaitsehekk säilitatava tee ja rannaala vahele (graafiline lisa 7). Heki rajamiseks on sobilik kasutada hariliku kuuse (Picea abies) seemikuid istutustihedusega 2 meetrit. Hekk ei vaja pügamist. Korrastamistingimustest lähtudes tuleb moodustava tehisastangu järsk külg tõkestada ülevalt elavtaraga. Arvestades pinnase tingimusi ning konsulteerides Järvamaa Keskkonnateenistusega näeb käesolev projekt ette kasutada elavtara rajamiseks samuti hariliku kuuse (Picea abies) seemikuid istutustihedusega 0,5 meetrit (graafiline lisa 7). Et saavutada kiiremini tara piirdeefekti, peaks seemikute kõrgus juba istutamisel olema 0,7- 1 m. Vältimaks varinguohtu peab jälgima, et elavtara kõrgus kasvamisel ei ületaks 2 meetrit. Kõrguse reguleerimist viia läbi pügamisega, mida teostatakse okaspuudel augustis. Jälgida tuleb, et tulenevalt kasvava metsa puude raskusest ja sesoonsetest muutustest (lumesulaveed, maapinna külmumine) ei tekiks maalihke ohtu. Maalihke või visuaalsel jälgimisel tuvastatud võimaliku maalihke kahtluse korral tuleb pinnas täiendavalt tihendada ja asendada ohtlikud puud. 4.2 Metsakultuuride väetamine Ala hoolduse käigus võib umbrohu vohamise vältimiseks kasutada karbamiidi või ammooniumsalpeetrit (180...220 kg/ha) / 5 /. Kasutada võib ka muid herbitsiide1, mis aitavad hävitada umbrohtu jättes metsakultuuride istikud kahjustamata. 1 Kemikaal (nt aminotriasool), mis hävitab umbrohu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 24 4.3 Tööde korraldamine Nõlvade tasandamise ja veerežiimi tasakaalustumise järel peavad kiiresti järgnema metsamajanduslikud tööd, et vältida pinnase rohtumist enne istutamist. Istutamiseks sobiv aeg on varakevad, alustades võimalikult vara. Kuna tegemist on kõikuva veerežiimiga aladega, tuleks vältida istutamist vette ja samas jälgida, et pinnas ei oleks täielikult kuivanud. Seemikute istutamine on soovitatav teha kiillabidaga. Istutamisel võib kasutada 2- aastaseid seemikuid. Rohimine 1 kord aastas. Kultuuride hooldamine toimub esimesel kolmel aastal, rohimisena kord aastas. Istutamise ajal võib katta taimede ümbruse sambla või kuluga. Metsakultuuride kasvamise soodustamiseks ja konkureerivate taimede likvideerimiseks võib kasutada väetisi. Mineraalväetisi võib külvata kogu vegetatsiooni perioodi vältel. Metsa väetatakse tavaliselt ülepinnaliselt, mehhaniseeritult või käsitsi. Näiteks võib vegetatsiooniperioodil märtsist augustini kasutada SUBSTRAL® aia universaalväetist, mis sobib ka okaspuudele ja igihaljastele taimedele (kulunorm puude ja põõsaste puhul 600 kg/ha). OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 25 5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA NEID TEOSTAVATE MASINATE ANDMESTIK Nimetus Ühik Kokku Objekti pind Plokk I ha 49,64 Plokk II ha 34,78 Kokku ha 84,42 Plokk I Puistangute tasandamine tuh. m3 7,81 Nõlvade tasandamine tuh m3 0,77 Horisontaalpindade tasandamine tuh m3 47,53 Kattepinnasega täitmine tuh m3 119,09 Killustikkate tee tõstmiseks tuh m3 0,99 Kraavi rajamine tuh m3 4,92 Seemikud (harilik mänd) tuh tk 22,32 Seemikud (arukask) tuh tk 22,82 Seemikud (harilik kuusk) tuh tk 0,595 Buldooseritööd kokku tuh m3 56,11 Ekskavaatoritööd kokku tuh m3 126,65 Plokk II Kattepinnasega nõlvade täitmine tuh m3 111,02 Nõlvade tasandamine tuh m3 11,12 Põhjapoolse roostiku ala katmine tuh m3 2,51 Lõunapoolse roostiku ala moodustamine tuh m3 75,30 Buldooseritööd kokku tuh m3 102,25 Ekskavaatoritööd kokku tuh m3 166,44 Kokku Puistangute tasandamine tuh m3 7,81 Nõlvade tasandamine tuh m3 11,89 Horisontaalpindade tasandamine tuh m3 47,53 Huumuseline kattepinnas tuh m3 307,92 Killustikkate tee tõstmiseks tuh m3 0,99 Buldooseritööd tuh m3 158,36 Ekskavaatoritööd tuh m3 293,09 Seemikud (harilik mänd) tuh tk 22,32 Seemikud (arukask) tuh tk 22,82 Seemikud (harilik kuusk) tuh tk 0,594 Tabel 5.1 Korrastamistööde mahud OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 26 5.1 Korrastamistööde kalenderplaan Kuna käesoleva projekti koostamise hetkel ei ole teada kogu mäeeraldise ammendumise aastat ja suurem osa korrastamise töid teostatakse kaevandamisega paralleelselt, ei ole ka praegu võimalik ette näha kõigi korrastamistööde aega aasta täpsusega. Arvestades seda toimub kaevandamisega rikutud maa korrastamine alljärgneva ajagraafiku alusel: Soovitatav Etapp Töö Kestus teostamise aeg 1 2 3 4 Tootmishoonete ja aastaringelt, peale elektriliinide 30 tööp kaevandamise Ettevalmistustööd demonteerimine lõpetamist aastaringelt, peale Jäätmete ja ripete 10 tööp kaevandamise likvideerimine lõpetamist kevad-sügis, peale Puistangute 10 tööp kaevandamise tasandamine lõpetamist kevad-sügis, Nõlvade 15 tööp kaevandamisega tasandamine paralleelselt kevad-sügis, peale Horisontaalpindade 50 tööp kaevandamise tasandamine lõpetamist Tehnoloogiline kevad-sügis, peale korrastamine Kraavide rajamine 10 tööp kaevandamise lõpetamist kevad-sügis, peale Tee tõstmine 5 tööp kaevandamise killustikkattega lõpetamist kevad-sügis, Kattepinnasega 400 tööp kaevandamisega täitmine ja katmine paralleelselt Järeltasandamine kevad-sügis, peale metsastataval alal 10 tööp kaevandamise aasta hiljem lõpetamist kevad, peale Bioloogiline Metsakultuuride 10 inim /20 tööp kaevandamise korrastamine istutamine lõpetamist Tulevase veekogu kevad ja sügis, veetaseme jälgimine peale 0,5 tööp maa kasutusõiguse kaevandamise perioodi lõpuni lõpetamist Järelhooldus Metsanoorendiku kevad-suvi, peale hooldus maa 25 tööp kaevandamise kasutusõiguse lõpetamist perioodi lõpuni Tabel 5.2 Korrastustööde kalenderplaan OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 27 5.2 Korrastamisel kasutatavad masinad Tehnoloogilisel korrastamisel kasutatakse alljärgnevat tehnikat: - Buldooser 100 hj; - Kopplaadur Komatsu WA 480-6 T-130 MG; - Ekskavaator Catterpiller PC 350 LC-8; - Kallurid MAN, kandejõuga 20-26 t. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 28 6. TÖÖOHUTUSNÕUDED Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu teostamise tagab antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal, seadmel või veokil. Töökohad tulevad enne mehhanismidega tööleasumist tähistada hästi nähtavate tähistega. Korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest eriti Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2004, 51, 358). Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Tõsise ja vältimatu (tule)ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt. Ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa tegevusraadius +5 m teisi mehhanisme ega inimesi. Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine keelatud ning seal ei tohi viibida ka inimesi. Buldooseri töötamisel nõlvade, karjääri põhja ja kallasperve tasandamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest. Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal. Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatorit jätta rippuvasse asendisse. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondi ja tehnilised ülevaatused, teostatakse vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoiminguga seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha ohutusnõuded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Pikaajalise või keeruka töö puhul tuleb seda töö käigus korrata. Töötajad on kohustatud neid nõudeid, eeskirju ja juhiseid järgima. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 29 Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud. Piiramis- ja juurdepääsuviisi eest vastutab käidukorraldaja. Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija. Kui töötoiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik. Tööks elektripaigaldistel, nende juures või lähedal tuleb praktilise väljaõppe ja teavitusega ette valmistada piisav arv isikuid, kes oskavad elektrilöögi ja/või elektripõletuse korral anda vajalikku esmaabi. Esmaabijuhendid on soovitatav kujundada töökohal väljapandavate plakatitena või töötajatele jagatavate voldikutena. Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale; viimane peab vastuväited läbi kaaluma ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga. Elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötamiseks või käitamiseks ettenähtud tööriistad, -seadmed ja -vahendid peavad vastama oma otstarbele. Nende hooldamine peab tagama nende kasutamiskorrasoleku ja neid tuleb asjakohaselt kasutada. Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadaval hetkeseisule vastavad joonised ja dokumentatsioon. Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastavasisulised märgid ja/või sildid, et juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele. Kui märkide kohta on Eesti, Euroopa või rahvusvahelisi asjaomaseid standardeid, peavad märgid vastama nende nõuetele /10 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 30 7. FOTOD Foto 1. Purustus- ja tootmissõlm, plokk I Foto 2. Karjääri üldvaade suunaga põhjast lõunasse OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 31 Foto 3. Vaade ammendunud karjääri metsastunud osale, plokk I Foto 4. Lammutamisele kuuluvad rajatised karjääri keskosas, plokk I OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu ja Karinu II lubjakivarjääri korrastamise projekt 32 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Karinu lubjakivimaardla, Järva maakond, Maavarade registrikaart 0017, Tallinn 2002 2. Aruanne magneesiumivaeste lubjakivide eeluuringutest lõuna pool Karinu karjääri 1977.a (Eesti NSV Geoloogia Valitsus,1978) 3. Karinu lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee ärajuhtimise võimaluste hinnang, Eesti Geoloogiakeskus 2006 (L. Savitskaja, S. Jaštšuk) 4. Karinu lubjakivikarjääri ümbruskonna kaevude seire ja kaevandamise laiendamise mõju prognoos põhjaveetasemele, Eesti Geoloogiakeskus 2006 (L. Savitskaja, S. Jaštšuk) 5. Metsamajanduse teatmik, Tallinn 1980 (I. Etverk) 6. Maaparanduse käsiraamat, Tallinn 1962 7. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord, RTL, 07.06.2005, 60, 865 8. Metsaseadus (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; ,82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 2000, 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 88, 594; 2004, 9, 53; 38, 258; 2005, 70, 540) 9. Eesti Metsad, Tallinn 1974 (U. Valk, J. Eilart) 10. Elektripaigaldiste käidu eeskiri, RTL, 23.02.1998, 56, 248 11. Teedeehitaja käsiraamat, Tallinn 1977 (H. Haggi, L. Kulgver, E. Lepp, A. Meschin)  Heitkoguste arvutus K arinu II karjääri keskkonna kaitse loa nr KMIN-0 97 muutmis taotlus e juurde Nordkalk AS (edaspidi ka arendaja või kaevandaja) omab keskkonnakaitseluba nr KMIN -097 maavara kaevandamiseks Karinu II lubjakivi karjääris ja soovib luba pikendada. Taotluse koostamise ajaks on aastas reaalselt kaevandatav maht 10 tuh m 3 ehk 26 000 t (maavara mahumassi 2,6 t/m 3 juures) . Valmistoodangu väljavedu Karinu II karjäärist toimub arendaja Rakk e lubjatehasesse. Luba soovitakse pikendada samadel tingimustel, nagu see hetkel kehtib. Eeltoodu d info põhjal toimuvad Karinu II karjääris järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; purustus-sorteerimissõlm ( peenestamine , sõelumine ) ; valmistoodangu laadimine ja ladustamine. Karinu II karjääris kavandatava tegevus t e põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. -2648 37333 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks 0 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks Joonis 1. Karinu II karjääri s kavandatava tegevuse ploksskeem. Käesoleva s arvutuses on leitud taotletavas Karinu II karjääris kavandatava tegevusega kaasnevate saasteainete heitkogused , eesmärgiga võrrelda neid seaduses sätestatud künniskogustega ning hinnata õhusaasteloa taotlemise vajadust. Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega arvestuslikult kuni 10 000 m 3 ulatuses aastas. Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 1 3 filtrist koosneva püüdeseadmega , mille püüdeefektiivsus on vähemalt 99,5% . Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on seetõttu marginaalsed. Eelviidatud metoodika kohaselt on puurimise eriheited tahkete osakeste kohta järgmised: PM sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurim i sega eralduvate osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu . Korraga lõhatakse ligikaudu 5 000 m 3 maavara , mille tarbeks on vajalik puurida eeldatavalt 9 0 puurauku (laengutihedusel 7, 9 m 2 /puurauk) . Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 10 000 m 3 / 5 000 m 3 x 9 0 = 180 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud osakeste erihei detest ning puurmasina garanteeritud püüdesüsteemi efektiivsusest, on arvutuslikud aastased heitkogused järgmised: PM sum = 180 x 0,59 = 1 06 kg/a = 0, 106 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 1 t/a; PM 10 = 180 x 0,31 = 56 kg/a = 0, 0 56 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 0 3 t/a; PM 2,5 = 180 x 0,31 = 56 kg/a = 0, 0 56 t/a, millest õhku eraldub 0,00 0 3 t/a . Lõhkamine Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile , mis kooskõlastatakse TTJA-ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika kohaselt järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eel toodud valemis konstanti 0,52 ning eriti peenete osa keste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt 5 000 m 3 ulatuses, tuleb keskmise aastase kaevandamismahu 10 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada 2 lõhkamist, kusjuures ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ~ 710 m 2 . Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased osakeste heitkogused järgmiselt: PM sum = 0,00022 x ( 710 ) 1.5 x 2 = 8 kg/a = 0, 0 0 8 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 710 ) 1.5 x 0,52 x 2 = 4 kg/a = 0, 0 0 4 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 710 ) 1.5 x 0,03 x 2 = 0, 2 kg/a = 0,0 00 2 t/a. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Arendaja sõnul kasutatakse lõhketöödel eeldatavalt ammooniumnitraadi ehk ANFO- tüüpi lõhkeainet . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,5 kg/ m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 5 0 00 kg ( 5 t) lõhkeainet. L aboratoorsetel katsetustel on mõõdetud, et l õhkeaine plahvatamise kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 %. Arvestades aastas lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 5 t x 0,051 % x 2 = 2,55 kg/a = 0, 0 0 26 t/a; NO 2 = 5 t x 0,056 % = 2,8 kg/a = 0, 00 28 t/ a . Purustus-sorteerimissõlm Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Karinu II karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on V äike-Maarja MJ. Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Väike-Maarja M J registreeritud ilmastikuandmetele, on 2024. aasta keskmine tuulekiirus ( U ) 3, 7 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 3 %, mis on lubja- ja dolokivi tööstuses keskmiseks näitajaks. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust ( t abel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E (PM sum ) = 0,00 132 E (PM 10 ) = 0,000 62 E (PM 2,5 ) = 0,0000 9 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 26 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Karinu II karjääris Protsess Osakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus, t/a Heitkogus, kg/a 1 . Kaevise kukkumine purustisse ; 2 . Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3 . Sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4 . Valmistoodangu ladustamine lattu; 5 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM sum 0,00132 26 000 5 x 34,3 = 172 PM 10 0,00062 5 x 16,2 = 81 PM 2,5 0,00009 5 x 2,5 = 12 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi emissioonifaktorist. Emissioonifaktor sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid, on emissoonifaktor maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % ( controlled ). Vastavalt taotleja infole on purustus-sorteerimissõlmel peal tolmukatted ning kuiva ilma ga teostatakse materjali niisutamist. Eeltoodust tulenevalt on materjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessiga ning arvutustes on kasutatud vastavaid metoodika eriheitmeid. Eelviidatud metoodika ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ) kohaselt on emissioonifaktorid I, II ja III astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid IV astme peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad: fr 50/90 , ligikaudu 42 % ehk 10 92 0 t/a; fr 7/50 ligikaudu 40 % ehk 10 4 00 t/a; fr 0/7 ligikaudu 18 % ehk 4 68 0 t/a; Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS-i tootlikkusest, milleks on 180 t/h. Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Karinu II lubjak ivikarjääris Protsess Protsessi läbiv kogus Emissioonifaktor, ( controlled) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM sum PM 10 PM 2,5 PM sum PM 10 PM 2,5 Purusta-mine I-III aste 21 320 ( 148 ) 0,00060 0,00027 0,00005 13 (0,02 5 ) 6 (0,01 1 ) 1 (0,002) IV aste (fr 0/ 7 ) 4 680 ( 32 ) 0,00150 0,00060 0,000035 7 (0,0 14 ) 3 (0,00 5 ) 0 (0,00 0 ) Sõelumine I-I II aste 21 320 ( 148 ) 0,00110 0,00037 0,000025 2 3 (0,0 45 ) 8 (0,01 5 ) 1 (0,001) IV aste (fr 0/ 7 ) 4 680 ( 32 ) 0,00180 0,00110 - 8 (0,0 16 ) 5 (0,01 0 ) - Kokku 52 (0, 099 ) 22 (0,0 42 ) 2 (0,00 3 ) Paiksed mootorid PSS töötab diiselkütusega, mille tulemusel eraldub välisõhku saasteaineid. Kasutatakse purustit ja sõela , mille mõlema kütusetarbimine on hinnanguliselt 35,1 l/h ( 29,8 kg/h) ja kokku 70,2 l/h (59,7 kg/h). Lähtuvalt PSS tööajast ( 144 h), kujuneb tarbitavaks kütuse koguseks ligikaudu 8,6 t/a. Eeltoodust tulenevalt on PSS käitamiseks kasutatava diiselgeneraatori nimisoojusvõimsus 0, 71 MW th . Diislikütuse põletamisel eralduvad heitmed on arvutatud vastavalt riiklikule metoodikale, mis on toodud keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 59 „ Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid “ ning 27.12.2016. a määruses nr 86 „ Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid “. Alljärgnevalt (ptk 3.1) on toodud arvutusnäited diislikütuse põlemisel tekkivate heitmete kohta. Põletussseadmete heitmed Hetkelis t e heitkogus t e M p arvutamisel (v.a vääveldioksiid) lähtuti järgmisest valemist: M p =1 0 -3 ⋅P⋅q , kus P – põletusseadme soojusvõimsus, MW th ; q – saasteaine eriheide (tabel 4 ), g/GJ. Põletusseadme soojusvõimsus P arvutatakse järgneva valemiga: P= B 1 ⋅ Q r , kus B 1 – maksimaalne k ütusekulu, 59,7 kg/h (diiselkütuse tihedus 0,85 kg/l) Heiteallikate summaarne soojusvõimsus 0, 71 MW th . Põletusseadmetest soojusvõimsusel alla 50 MW th välisõhku eralduvate saasteainete eriheitmed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Kütuse eriheitmed Saasteaine Eriheide, q Ühik Lämmastikoksiidid, NO x 111 g/GJ Süsinikoksiid, CO 42 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) 5 Osakesed, PM-sum 40 Peenosakesed, PM10 6 Eriti peened osakesed, PM2.5 6 Plii, Pb 10 mg/GJ Kaadmium, Cd 0,3 Elavhõbe, Hg 0,1 Arseen, As 44,5 Kroom, Cr 20 Vask, Cu 6 Nikkel, Ni 200 Tsink, Zn 5 Polüklooritud dibenso-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) 10 Benso(a)püreen 1 Benso(b)fluoranteen 1 Benso(k)fluoranteen 1 Indeo(1,2,3-cd)püreen 1 Teades seadme soojusvõimsust P ning saasteaine eriheitmeid q, saab leida saasteainete hetkelised heitkogused. Vääveldioksiidi ( SO 2 ) hetkeline heitkogus M pSO2 vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtuvalt alljärgnevalt: M pSO2 =20⋅P⋅ S r ⋅(1-η)/ Q r , kus P – põletusseadme soojusvõimsus, 0, 71 MW th ; S r – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, 0,1%; η – väävlieraldusseadmes eraldatava või põletamisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk (kasutatakse ainult põlevkivil); Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg. Arvutatud saasteainete hetkelised heitkogused on toodud tabelis 5. Saasteainete aastased heitkogused arvutatakse alljärgnevalt. Esmalt arvutatakse kütusekulu massühikutest B2 ümber soojusühikutesse B3 . B 3 = B 2 ⋅ Q r , kus B 2 – kütusekulu aastas, 8, 6 t/a ( 1 44 töötunni juures); Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg. Eeltoodu põhjal on B 3 väärtuseks seega 370,617 GJ/a. Seejärel on arvutatud energiakulu B 3 ja eriheite q (tabel 4) alusel saasteaine aastane heitkogus M (v.a vääveldioksiidil), kasutatakse järgmist valemit: M=1 0 -6 ⋅ B 3 ⋅q Vääveldioksiidi (SO 2 ) aastane saasteaine heitkogus M SO 2 arvutatakse valemiga: M SO2 =0,02⋅B⋅ S r ⋅(1-η) , kus B – kütuse kulu aastas , t/a; S r – kütuse väävlisisaldus, 0,1%; η – väävlieraldusseadmes eraldatava või põletamisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk (kasutatakse ainult põlevkivil). Süsinikdioksiidi ( CO 2 ) heitkogus B 1 arvutatakse järgnevalt. Esmalt arvutatakse kütusekulu ümber teradžaulideks (TJ): B 1 =B⋅ Q r ⋅n , kus B – kütusekulu, kg/a; Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg; n – suhtarv, 10 -6 . Seejärel arvutatakse välja süsiniku aastane heitkogus M CO 2 kasutades valemit: M C O 2 =1 0 -3 ⋅ B 1 ⋅ q c ⋅ K c ⋅3,664 , kus q c – süsiniku eriheide, diiselkütusel 20,2 tC/TJ; K c – oksüdatsioonitegur, kütustel 1. Tulemused hetkeliste ja aastaste saasteaine heitkoguste kohta on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Diislikütuse põlemisel tekkivad saasteainete heitkogused Saasteaine Hetkeline heitkogus Aastane heitkogus Kogus Ühik Kogus Ühik Lämmastikoksiidid, NO x 0,079 g/s 0,041 t/a Süsinikoksiid, CO 0,030 0,016 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) 0,004 0,002 Osakesed, PM-sum 0,029 0,015 Peenosakesed, PM 10 0,004 0,002 Eriti peened osakesed, PM 2,5 0,004 0,002 Plii, Pb 0,00713 mg/s 0,004 kg/a Kaadmium, Cd 0,00021 0,000 Elavhõbe, Hg 0,00007 0,000 Arseen, As 0,03172 0,016 Kroom, Cr 0,01425 0,007 Vask, Cu 0,00428 0,002 Nikkel, Ni 0,14255 0,074 Tsink, Zn 0,00356 0,002 Polüklooritud dibenso-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) 0,00713 0,004 Benso(a)püreen 0,00071 0,000 Benso(b)fluoranteen 0,00071 0,000 Benso(k)fluoranteen 0,00071 0,000 Indeo(1,2,3-cd)püreen 0,00071 0,000 Vääveldioksiid, SO 2 0,0332 g/s 0, 0 172 t/a Süsinikdioksiid, CO 2 - 27,346 Kokkuvõte Karinu II karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 6 . Tabel 6 . Karinu II karjääri saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a (raskmetallid kg/a) Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 0,2 4 7 0, 1 10 0, 0 1 5 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 0 18 10 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 0 44 0,3 Väävel di oksiid ( S O 2 ) 0,0 17 1 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) 0,00 2 0,5 Süsinikdioksiid ( CO 2 ) 27,346 - Saasteainete heitkoguste kohaselt ei ületata taotletaval tegevusel eelviidatud määruse lisas sätestatud künniskoguseid ühegi saasteaine lõikes ning õhusaasteloa taotlemine antud aastase tootmismahu 10 0 00 m 3 juures ei ole vajalik. Arvutused koostas 2 5 .0 8 .202 5 Gertrud Einmann OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonnaspetsialist Karinu II lubjakivikarjäär Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A) M 1 : 7 500 Ekskavaator Puurimine Sõlm Laadur > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Modelleerimisel kasutatud tingimused: Punktallikas Point Source - Modelleeritud on Karinu II karjääri töötamisega kaasnevat suurimat müra Pindallikas Area Source levikut olukorras, kus mäeeraldisel toimub ka lõhkeaukude puurimine. Tee Road - Töötavad mäemasinad: purusti Metso ST458 ja sõel Metso LT116 (118 dB), Elu- või ühiskondlik hoone Building lõhkeaukude puurimine (110 dB), ekskavaator Komatsu PC450 (109 dB) ja laadur CAT 972H (111 dB). Tootmis- või kõrvalhoone Foliage - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m (lõhkeaukude puurimisel 1 m). Karinu IIAbsorption Ground mäeeraldise piir - Müraallikad töötavad päevasel ajal 7 h (lõhkeaukude puurimine 8 h). Calculation Area Karinu II teenindusmaa piir - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Modelleerimisel on arvestatud ümbruskonna maapinna reljeefiga. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 Märkused: meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a - Kasutatud standard: ISO 9613 (2024) - Tarkvara: CadnaA 2025 Pro määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. - Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti 2025