1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Taotluse koostaja kontaktisik Kauri Kiiman
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Kobras OÜ
Registrikood / Isikukood 10171636
Postiaadress Riia tn 35, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Kõltsi uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 14.21
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0834 Türi vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Kruus, Teede- ja taristuehitus 700 tuh m³
ehituskruus
Liiv, ehitusliiv Teede- ja taristuehitus 700 tuh m³
Liiv, täitepinnas Teede- ja taristuehitus 700 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 10
Puuraukude arv 25
Uuringukaeveõõnte arv 25
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Laboratoorsed tööd, Topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Koltsi_uuringuruum__Geoloogilise_uuringu_loa_seletuskiri.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graafiline_lisa_1_Koltsi_uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice
Muud lisad Lisa 3: UR_piir.dwg
AS TARISTON
KÕLTSI UURINGURUUMI
GEOLOOGILISE UURINGULOA
TAOTLUS
Seletuskiri
Töö nr 27/05.25.402
Tallinn 2025
GEOLOOGILISE UURINGULOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
1. Uuringuruumi asukoht ja geoloogilise uuringu eesmärk
AS Tariston taotleb geoloogilise uuringuluba Kõltsi uuringuruumis kruusa ja liiva
geoloogiliseks uuringuks. Taotletav uuringuruum, pindalaga 14,22 ha, asub Kolu külas,
Türi vallas, Järva maakonnas. Uuringuruum paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel
Türi metskond 29 (katastritunnus 83601:002:1470).
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas
tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning
erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle
kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja
teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning
varustuskindlus.
Seoses Rail Baltic raudteetrassi ehituse ja peatselt jätkuva Tallinn-Tartu põhimaantee nr 2
ehitamisega 2+2 sõidurajaga maanteeks1, väheneb oluliselt Järvamaa puistematerjalide
varustuskindlust. Arvestades, et Järvamaal on kruusa ja liiva levik teadaoleva geoloogilise
andmestiku põhjal piiratud, on AS Tariston (varasemalt Nordecon AS) üle kümne aasta
varustanud täitematerjalidega ehitusobjekte Paide ja Türi linnade piirkonnas Liivamäe
liivamaardla karjäärides, täites sellega piirkondliku vajaduse. Nüüdseks on nimetatud
karjäärides maavara peatselt ammendumas, mistõttu tahab AS Tariston uurida uusi
perspektiivikaid kruusa- ja liivaleiukohti Järva maakonna lääne-edela osas. Taotletav
uuringuruum jääb Türi linnast ca 6 km kaugusele ja Paide linnast ca 16 km kaugusele
Lisaks on Türi vald2 26.01.2023 algatanud eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise ligi 128 km2 suurusel alal tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu
püstitamiseks Villevere, Kahala küla, Äiamaa, Retla, Kabala ja Kurla külades.
Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on täpsustada taotletavas uuringuruumis liiva
levik, kasuliku kihi paksus, materjali kvaliteet ja kaevandamistingimused. Uuringuga
uuritakse maavara aktiivse tarbevaruna.
Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovib AS
Tariston alale taotleda ka maavara kaevandamise keskkonnaluba. Geoloogilise uuringuloa
koostamisel lähtutakse Maapõueseaduses sätestatud nõuetest. Geoloogilist uuringuluba
taotleb AS Tariston viieks aastaks.
1
Vabariigi Valitsus. Valitsus kinnitas teehoiukava: riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot. Kättesaadav
https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-teehoiukava-riigiteedesse-suunatakse-nelja-aastaga-932-miljonit-eurot
2
Türi vald. Eriplaneeringud. Kättesaadav https://www.tyri.ee/eriplaneeringud
2
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
2. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Kõltsi uuringuruum, pindalaga 14,22 ha, asub Kolu külas, Türi vallas, Järva
maakonnas.
Taotletav uuringuruum asub Türi linnast ca 6 km kaugusel lääne suunas, Käru alevikust ca
9 km kaugusel ida suunas ja Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (nr 15) 89.-ndast
kilomeetripunktist ca 910 m kaugusel lõuna suunas.
Taotletav Kõltsi uuringuruum paikneb katastriüksusel Türi metskond 29 (katastritunnus
83601:002:1470, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %). Nimetatud katastriüksus on
riigiomandis, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa
Majandandamise Keskus. Katastriüksus Türi metskond 29 jätkub taotletava uuringuruumist
kõikides suundades. (graafiline lisa 1)
Taotletava uuringuruumi teenindusala katab enamuses mets. Uuringuruumi maapinna
reljeef on langusega edela suunas. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on maapinna abs
kõrgused vahemikkus 52,5 kuni 57,6 m.
Taotletavat uuringuruumi lõuna ja idaosas kulgeb Toravere metsatee (nr 8360064).
(graafiline lisa 1)
Taotletav uuringuruum ei paikne tiheasustusega alal. Taotletavale uuringuruumile lähim
asula on Kolu küla ning lähim elamu asub ca 200 m kaugusel lõuna suunas katastriüksusel
Jõekese vkt 15 (katastritunnus 83603:001:0060). (graafiline lisa 1)
Taotletav uuringuruum piirneb Kõltsi kruusamaardlaga (registrikaart 503), mis koosneb
ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokkidest 2 ja 3. Maardlal pole aktiivseid mäeeraldisi.
Lähim aktiivse mäeeraldisega kruusamaardla on Lintsi kruusamaardla (registrikaart 801),
mis paikneb ca 4,4 km kaugusel edelas. Maardlal omab kaevandamiseks
keskkonnakaitseluba Lintsi kruusakarjääri mäeeraldisel Metropol Grupp OÜ (luba nr
L.MK.JÄ-150378, kehtiv kuni 28.06.2037).
Taotletavasse uuringuruumi ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega mõnda teist
looduskaitsepiirangutega ala. Samuti puuduvad uuringuruumi mõjualas arheoloogilise
väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. Taotletava uuringuruumi piires
puuduvad tehnovõrgud. (graafiline lisa 1)
Taotletav Kõltsi uuringuruum kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Kolu
metsakuivendus (vid tunnus 6112810010012001). Uuringuruumist asuvad lääne suunas ca
35 m kaugusel maaparandussüsteemi Kolu metsakuivendus teine lahustükk (vid tunnus
6112810010011002) ning maaparandussüsteem Soo-otsa metsakuivendus (vid tunnus
6112810010011001). Uuringuruumist ca 190 kuni 220 m kaugusel lääne suunas kulgeb
maaparandussüsteemi Kolu metsakuivendus eesvool (vid tunnus 61128100100110021M).
Uuringuruumist jäävad maaparandussüsteem Atuse (vid tunnus 6112810010010001) ca
3
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
615 m kaugusele edela suunda, maaparandussüsteemi Kolu metsakuivendus kolmas
lahustükk (vid tunnus 6112810010013001) ca 380 m kaugusele ja nimetatud
maaparandussüsteemi eesvool (vid tunnus 61128100100130011M) ca 455 m kaugusele
kirde suunda, maaparandussüsteem Sütemetsa TP-694 (vid tunnus 6112810010020002) ca
610 m kaugusele lõuna suunda ning maaparandusüsteemi Sütemetsa TP-694 teine
lahustükk (vid tunnus 6112810010030001) ca 495 m kaugusele kagu suunda. (graafiline
lisa 1)
Taotletav Kõltsi uuringuruumi teenindusala lõunapiirist ca 100 m kaugusel kulgeb Lokuta
jõgi (vid tunnus VEE1128100_). Uuringuruumi teenindusala piirneb Lokuta jõe kalda
piiranguvööndiga. Uuringuruumist ca 100 m kaugusel ida suunas paikneb Kolu tiik (vid
tunnus VEE2054770), mis on korrastatud vana Kõltsi kruusakarjäär. Uuringuruum piirneb
nimetatud veekogu kalda piiranguvööndiga. (graafiline lisa 1)
Taotletavale uuringuruumile lähim puurkaev (vid tunnus PRK0022342) asub ca 245 m
kaugusel katastriüksusel Jõekese vkt 9 (katastritunnus 83603:001:0050). Uuringuruumist
jäävad kagu suunda puurkaevud ca 335 m kaugusele (Arulaane; vid tunnus PRK0051389),
ca 450 m kaugusele (vid tunnus PRK0020339) ja ca 480 m kaugusele (vid tunnus
PRK0067118).
Taotletava uuringuruumi teenindusala kagunurgast paikneb ca 70 m kaugusel vääriselupaik
nr.124070 (vid tunnus VEP124070). Korrastatud Kõltsi karjääri veekogus, uuringuruumi
teenindusala läänepiirist ca 105 m kaugusel, on III kaitsekategooria linnuliikide jõgitiir
(Sterna hirundo, EELIS kood KLO9134179) ning hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena,
EELIS kood KLO9135895) elupaik. Uuringuruumist paiknevad põhja suunas III
kaitsekategooria linnuliigi laanepüü (Tetrastes bonasia, EELIS kood KLO9131317) elupaik
ca 250 m kaugusel ja vääriselupaik nr.207198 (vid tunnus VEP207198) ca 360 m kaugusel.
(graafiline lisa 1)
Taotletavast Kõltsi uuringuruumi teenindusalast lõunas ca 225 m kaugusel paikneb
elektriõhuliin alla 1 kV AMKA.3x50+70 (vid tunnus 198854806). Uuringuruumist kagus
paiknevad elektriõhuliin alla 1 kV AMKA.3x35+50 (vid tunnus 6112289) ca 340 m
kaugusel ja elektriõhuliin 1-20 kV AS-35 (vid tunnus 182611890) ning elektri alajaam
Külli’:(Türi), (vid tunnus 148488) ca 430 m kaugusel. Uuringuruumist idas ca 400 m
kaugusele jäävad elektriõhuliinid alla 1 kV AMKA.3x16+25 (vid tunnus 5402757) ja
AMKA.3x50+70 (vid tunnus 5402758, 5402769). Uuringuruumist ca 495 m kaugusel kagus
asub raadiosidemast (vid tunnus 51263613). (graafiline lisa 1)
4
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
3. Uuringruumi ala geoloogia, varasem uuritus, maavara eeldavate
kvaliteedinäitajate ja lasumistingimuste ülevaade, eeldatavad
kasutusvaldkonnad
Taotletav Kõltsi uuringuruum jääb Kõrvemaa maastikurajooni kaguosasse. Uuringuruum
jääb kirde-edela suunalisele oosile, millele jäi ka vana Kõltsi kruusakarjäär. Oosil
moodustavad pinnakate ülemise kihi liustikujõelised setted, mida ümbritsevad
liustikujärvesetted. Pinnakate setete paksus alal on kuni 10 m. Pinnakate setete lamami
moodustab aluspõhja Adavere lademe lubjakivi3.
Taotletavast Kõltsi uuringuruumist ida suunas, Kõltsi kruusamaardlas, moodustas kasuliku
kihi erineva terajämedusega kruus ja liiv. Maardla edelaosas paljandusid nii keskmise ja
jämedateraline munakaid sisaldav kruus kui ka peene- ja keskmise- kuni jämedateraline liiv.
Maardla keskosas, paljandus kruus ja servaaladel keskmise kuni jämedateralised liivad.
Maardla kirdepoolses osas olev kruus oli jämedateralisem. Nii kruus kui liiv on kohati
sorteeritud ning kohati leidus kruusas jämedaid paeplaate
Osaliselt Taotletava uuringuruumi alal, kuid valdavalt uuringuruumist idas paiknevas Kõltsi
kruusamaardlas on tehtud mitmeid geoloogilisi uuringuid alates 1960. aastast.
1960. aastal tegi geoloogilise uuringu Eesti Geoloogia Valitsus4 Kõltsi leiukohas. Uuringu
käigus rajati kuus šurfi ja kolm puurauku, millest võeti 11 kruusaproovi ja neli liivaproovi.
Kasuliku kihi moodustas erineva terajämedusega kruus ja liiv, milles leidus munakaid.
Kasuliku kihi paksus oli puuraukudes 6 kuni 8,6 m (keskmine 7,1 m). Kattekihi paksus oli
0,3 kuni 0,7 m (keskmine 0,45 m). Uuringu tulemusel arvutati 6,08 ha suurusel alal kruusa-
ja liivavaru suuruseks 431,6 tuh m3.
1970. aastal tegi geoloogilise uuringu ENSV Riiklik ehituskomitee RPI „Eesti
tööstusprojekt“5. Uuringu käigus rajati 13 puurauku, millest osa paiknesid olemasoleva
karjääri põhjas. Kasuliku kihi paksus puuraukudes oli 6 kuni 14 m. Kasuliku kihi paksus oli
6 m karjääri põhjas. Taotletavale uuringuruumile lähimates puuraukudes moodustas
kasuliku kihi peene- kuni jämedateraline kruus ja liiv, mille paksus oli 4,75 kuni 10,8 m.
Katendi moodustas muld liivaga, mille paksus oli 0,1 kuni 0,25 m. Uuringus hinnati
leiukoha varuks 500 kuni 600 tuh m3.
1967-1972. aastate vahemikus tehti mitmeid mäeeraldisi ja laiendamisvõimaluste uuringuid
vana Kõltsi karjääri alal6.
3
Eesti geoloogiline baaskaart. EGT 2025. Kättesaadav
https://gis.egt.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=a5d1134b615f4d2c9662a195e5dfb47f
4
H. Saarelaid. Paide tööpiirkonna kruusa- ja liivaleiukohtade inventariseerimis-, eelluure- ja luuretöö aruanne. EGF 1833.
Kättesaadav https://fond.egt.ee/fond/egf/1833
5
H. Saarelaid. Paide raj. Kõltsi kruusakarjääri puurtööd. EGF 39573. Kättesaadav https://fond.egt.ee/fond/egf/39573
6
T. Maantoa, R. Raudsep, E. Kiipli, E. Mardla, H. Remmel jt. Paide rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad.
Paide rajooni kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. EGF 6779. Kättesaadav https://fond.egt.ee/fond/egf/6779
5
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
1978. a koostas Eesti Geoloogia Valitsus7 Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-
hinnanguliste tööde aruande. 1977. aastaks oli varem eraldatud mäeeraldistelt
kaevandamata veealune varu. Seetõttu puuriti kuus puurauku praeguse Kõltsi maardla edela
osas laiendusvõimaluste uurimiseks. Uuringu käigus puuriti kuus puurauku ja võeti 15
proovi. Alal moodustas kasuliku kihi ülipeene- kuni peeneteralised liivad paksusega 2,6
kuni 10,9 m. Savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus liivas oli vahemikus 1,8 kuni 11,9
%. Lisaks hinnati tolleaegsest mäeeraldisest loodes prognooseks liivavaruks 10 ha suurusel
alal 800 tuh m3.
1994. aastal tegi Järva Teedevalitsus8 Kõltsi karjääri jääkvaru arvutuse. Tööga arvutati varu
ristlõigete abil 27,52 ha suurusel alal jääkvaru 371,8 tuh m3. Karjääri alal oli kaevandamata
enamuses veealune varu.
25.02.2019. aastal andis Keskkonnaamet Maanteeametile (nüüd Transpordiamet)
nõusoleku Kõltsi kruusakarjääri korrastamisprojekti rakendamiseks. Korrastamisprojekti
alusel korrastati 15,06 ha suurune mäeeraldis 13,10 ha suuruseks tehisveekoguks.
Keskkonnaamet tunnistas 09.06.2020 otsusega nr 1-3/20/607 Kõltsi kruusakarjääri
korrastatuks9.
Maa-Ameti kaardirakenduse järgi on nii Lokuta jões kui ka Kolu tiigis abs kõrgusel 48 m.
Arvestades taotletava Kõltsi uuringuruumiga piirneva Kõltsi maardla geoloogilist uuritust,
rajatakse uuringupunktid kasuliku kihi ja katendi paksuse, kasuliku kihi kvaliteedi ja
lasumistingimuste täpsustamiseks. Kasuliku kihi moodustab erineva terajämedusega kruus
ja liiv. Katendi moodustab kasvukiht. Lamamiks võib olla saviliivmoreen. Kasuliku kihi
paksus uuringuruumi alal võib olla 2,6 kuni 10,9 m, keskmiseks paksuseks arvestatakse 5
m. Selle alusel võiks taotletavas uuringuruumis olla hinnanguline maavara maht 700 tuh
m3. Maavara lasub osaliselt allpool veetaset.
Geoloogilise uuringu põhjal võetakse maavara varu arvele vastavalt Keskkonnaministri
17.12.2018. a määruse nr 52 nõuetele:
- Ehituskruusana, kui osakesi läbimõõduga 31,5 mm on üle 35% ning 0,063 mm alla
12%;
- Ehitusliivana, kui osakesi läbimõõduga 31,5 % on alla 35% ning 0,063 mm alla 5%;
- Täitekruusana või -liivana, kui see ei vasta eeltoodud nõuetele.
Kaevandatav materjal sobib looduslikul kujul kasutamiseks teede- ja taristuehituses, kohati
ka ehitussegude valmistamiseks. Tegelik maavaravaru kogus, lasumistingimused,
kasutusalad ja põhjaveetase selguvad geoloogilise uuringu käigus.
7
T. Saadre, R. Sinisalu, M. Noppel. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. EGF 3506.
Kättesaadav https://fond.egt.ee/fond/egf/3506
8
A. Tipp. Kõltsi karjäär. Geoloogilised uurimistööd karjääri jääkvarude määramiseks. EGF 4824. Kättesaadav
https://fond.egt.ee/fond/egf/4824
9
Keskkonnaamet. Dokumendiregister. Kõltsi kruusakarjääri korrastatuks tunnistamine. Registreerimisnumber 9-3/20/8590.
Kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=4b0ef24f-f0f2-4285-89fc-861598219688
6
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
4. Ülevaade geoloogilise uuringu käigus tehtavatest töödest
Taotletavas Kõltsi uuringuruumis (pindala 14,22 ha) planeeritav geoloogiline uuring
viiakse läbi vastavalt Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 („Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,
liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“)
kehtestatud nõuetele.
Geoloogilise uuringuga viiakse läbi välitööd, mille andmed analüüsitakse kameraaltöödega.
Sellele eelnevad ettevalmistustööd, mille käigus planeeritakse täpsemalt välitööde
läbiviimine. Välitöödel rajatakse varasemalt planeeritud uuringupunktid. Nendele
määratakse maavara lasumistingimused, hüdrogeoloogiline situatsioon ning võetakse
proovid materjali kvaliteedi määramiseks. Geoloogilise uuringuruumi ala koos rajatud
uuringupunkti suudmetega mõõdistatakse. Selle põhjal koostatakse uuringuruum
topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus koostatakse uuringu aruanne, mille põhjal
võetakse maavara varu arvele keskkonnaregistris.
Geoloogilise uuringu käigus tehakse uuringupunktid puurmasinaga puuraukude
(tigupuurimine) või ekskavaatoriga šurfide rajamise teel. Vajadusel tehakse täiendavad
uuringupunktid ekskavaatoriga šurfide rajamise teel. Kõik uuringupunktid kirjeldatakse
ning nendes määratakse nii katendi kui ka kasuliku kihi paksus. Seda tehakse vastavalt kas
lamami sügavusele või uuringu sügavusele, milleks on kuni 10 m maapinnast. Kogu
kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks
katsetamiseks. Nii puuraukudes kui ka šurfides vee ilmumisel mõõdetakse veetase.
Rajatavate uuringupunktide vahekaugused on kuni 200 m, mis planeeritakse rajada ühtlase
võrguna. Alale planeeritakse rajada kuni 25 uuringupunkti, millest osa on tähistatud
graafilisel lisal 1 ning ülejäänud rajatakse vastavalt vajadusele.
5. Geoloogilise uuringuga kaasnevad võimalikud keskkonnahäiringud ja
kaevandamisjäätmed
Geoloogilise uuringu läbiviimisel kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse ja ei kasutata keskkonnaohtlikke materjale. Kavandatava geoloogilise uuringuga
ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning
pinnase kvaliteeti. Geoloogilise uuringu käigus ei tekitata riiklikke normatiive ületavat
vibratsiooni, müra ega tolmu.
Taotletava uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku ega muid
looduskaitselisi alasid. Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet.
Taotletava uuringuruumi teenindusalale lähim majapidamine asub ca 200 m kaugusel lõuna
suunas katastriüksusel Jõekese vkt 15 (katastritunnus 83603:001:0060). (graafiline lisa 1)
Taotletav uuringuruum kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Kolu metsakuivendus (vid
tunnus 6112810010012001), mistõttu uuringupunktide rajamine ja hilisem maavaravaru
7
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
arvele võtmine maaparandussüsteemi-alal kooskõlastatakse Põllumajandus- ja
Toiduametiga.
Geoloogilised välitööde toimuvad lühiajaliselt ning ainult päevasel ajal. Uuringupunktid
rajatakse viisil, mis ei kahjusta uuringuruumis paiknevate maaparandussüsteemide
toimimist ja terviklikkust. Kõik uuringupunktid likvideeritakse koheselt pärast proovide
võtmist ning korrastatakse nende ümbrus. Uuringupunktide likvideerimise kohta
koostatakse nõuetekohane akt vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja
vorm“, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning
kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga.
Geoloogilise uuringuga kaevandamisjäätmeid ei teki. Vastavalt maapõueseaduse § 28
lõike 5 kohaselt tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid
ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel on kaevandamisjäätmed kõik, mis on tekkinud maavarade
uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö
tulemusena. Jäätmeseaduse § 71 lõike 3 alusel on maavara uuringutega tekkinud jäätmed
kõik, mis on tekkinud proovivõtmise, koondproovi võtmise, puurimise ja kaevamise teel.
Kuna antud geoloogilise uuringu puhul kasutatakse materjali proovide võtmisest ülejäävat
materjali ja kattepinnast ära uuringupunktide likvideerimisel, ei teki uuringu käigus
kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine vajalik pole.
6. Geoloogilise uuringuga tehtavate tööde ajakava
• Uuringu ettevalmistustööd – 2 kuud;
• Võimalik välitööde seisak – 3 kuud;
• Välitööde tegemine (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline
mõõdistamine) – 2 kuud;
• Laboratoorsed tööd – 2 kuud;
• Kameraaltööd – 6 kuud;
• Uuringuaruande kinnitamine – 3 kuud.
Tööde hinnanguline ajakulu kokku 18 kuud, mis planeeritud teostada 60 kuu (uuringuloa
kehtivusaja) jooksul.
Seletuskiri koostatud: 22.08.2025
8
Kõltsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
Taotleja:
AS Tariston
Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/
Mäetööde valdkonna juht
Seletuskirja koostas:
AS Tariston
Siim Eensoo /allkirjastatud digitaalselt/
Mäetööde insener
Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/
Mäetööde valdkonna juht
9
ASUKOHA SKEEM M 1:50 000
Nõmmiku
83601:002:0007
Kännu-Taganurga
83601:002:0460
Tuuleveere
83601:002:0141
Kihli kruusamaardla
Tuuleveere
83601:002:0139
1 Ojaääre vkt 3 83603:002:0140
2 Ojaääre vkt 4 83603:002:0110
Plokk 2 aT Järve 3 Ojaääre vkt 5 83603:002:0060
83601:002:0155
4 Ojaääre vkt 10 83603:002:0020 Kõltsi kruusamaardla
Kõltsi tee L4
83401:001:0431
5 Ojaääre vkt 14 83603:002:0120
6 Ojaääre vkt 13 83603:002:0100
Kõltsi karjäär 7 Ojaääre vkt 12 83603:002:0130
83601:002:0043
1
2
8 Ojaääre vkt 9 83603:002:0010
Türi metskond 29
83601:002:1470
36
3
4
9 Ojaääre vkt 8 83603:002:0070
35 5 Plokk 3 aT
10 Ojaääre vkt 6 83603:002:0090
6
7 11 Ojaääre vkt 7 83603:002:0080
34
8
9 Kõltsi kruusamaardla
Uue-Aasa
83601:002:2320
12 Ojaääre vkt 1 83603:002:0050
11
10
(registrikaart 503)
13 Ojaääre vkt 2 83603:002:0040
Plokk 2 aT
12
14 Kõltsi vkt 1 83603:001:0002 Kaardileht nr: 6321 (Vändra), 6322 (Türi)
33
Türi metskond 222 15 Kõltsi vkt 2 83603:001:0160
Kõltsi
83601:002:2030
83501:001:0109
16 Kõltsi vkt 3 83603:001:0170
Männimäe
83401:001:1605
17 Kõltsi vkt 4 83603:001:0180 UURINGURUUMI TEENINDUSALA UURINGURUUMI TEENINDUSALA
Kõltsi Jõesaare
18 Kõltsi vkt 5 83603:001:0190 ANDMED ANDMED
uuringuruum 14 Silla 83401:001:1603 19 Kõltsi vkt 6 83603:001:0200
83401:001:1602
Telliskivi
20
Piiripunkti Koordinaadid Piiripunkti Koordinaadid
83604:002:0206
Türi metskond 33
Kõltsi vkt 7 83603:001:0210
32 15 Kõltsipõllu 83604:002:0195
21 83603:001:0220
andmed x y andmed x y
16
Kabeli
83401:001:0853 Kõltsi tee L3
83401:001:1604
Kõltsi vkt 8
17
83401:001:0430
22 Kõltsi vkt 11 83603:001:0230 1 6518198,86 574984,10 21 6517669,56 574782,35
23 Kõltsi vkt 12 83603:001:0240 2 6518194,07 574982,49 22 6517666,10 574750,59
23
22 21 20 18 Türi metskond 179
24 Kõltsi vkt 13 83603:001:0250
24 19 83601:002:0290
3 6518160,03 574983,03 23 6517662,55 574737,73
1
25 Kõltsi vkt 14 83603:001:0260
2
4 6518143,39 574989,26 24 6517651,21 574711,72
31
26
25
13 26 Kõltsi vkt 15 83603:001:0270
28
27 3
12 5 6518142,84 574988,83 25 6517633,01 574689,94
29
5 4 10 27 Kõltsi vkt 16 83603:001:0280
30
Jõekese vkt 15a 11
28 83603:001:0290 6 6518141,14 574987,89 26 6517623,20 574681,86
83603:001:0004 Arulaane 8
Kõltsi vkt 17
Soo-Otsa
Jõekese vkt 15 40
1
39
83603:002:0001 9
14
29 83401:001:0682 7 6518109,50 574976,86 27 6517612,72 574674,65
83604:001:0361
83603:001:0060 41 15
16 Jõekese vkt 1
6 7
17
19
30 83603:001:0110 8 6518075,99 574976,89 28 6517601,67 574668,37
42
36 34
18
20 Jõekese vkt 2
9 29
28
43
38
32 27
21
31 83603:001:0100 6518072,58 574977,48 6517590,11 574663,07
37 35 33 31 30 29
Kõltsi tee L2
26
25
24
Kõltsi vkt 9 Jõekese vkt 3
44
45
83401:001:0429 23
22
83603:001:0010
32 Jõekese vkt 5 83603:001:0007 10 6518053,48 574982,74 30 6517578,14 574658,79
Uus-Nõmme Kõltsi vkt 10
33 Jõekese vkt 6 83603:001:0150 11 6518046,24 574986,39 31 6517591,16 574499,80
83604:001:0040 Kõltsi tee L1 Kõltsi tee L5 83603:001:0300
Soo-otsa
83604:001:0363
83401:001:0743 83401:001:0914
Padriku 34 Jõekese vkt 7 83603:001:0030 12 6518032,65 574976,89 32 6517772,57 574514,73
83603:001:0011
Jõekese vkt 20
35 Jõekese vkt 11 83603:001:0008 13 6517987,04 574945,01 33 6517956,27 574715,51
83603:001:0140
36 Jõekese vkt 10 83603:001:0006 14 6517822,69 574895,36 34 6518047,72 574809,23
Türi metskond 178
83603:001:0009 37 Jõekese vkt 14 83603:001:0001 15 6517760,72 574921,36 35 6518114,76 574876,97
Soo-Otsa
83604:001:0362 Telliskivi 38 Jõekese vkt 13 83603:001:0130 16 6517752,65 574917,58
Uuringuruumi teenindusala pindala 14,22 ha
83603:001:0005 Türi metskond 33
Sepasauna
83604:001:0280
Ülemäe-Põllu
83604:001:0972 Härma
83604:001:0086
83604:002:0195 39 Jõekese vkt 8 83603:001:0040 17 6517723,69 574909,03
40 Jõekese vkt 9 83603:001:0050 18 6517667,21 574846,73
41 Jõekese vkt 12 83603:001:0003 19 6517669,90 574825,65
LEPPEMÄRGID: 42 Jõekese vkt 16 83603:001:0070 20 6517668,29 574806,96
1 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number 43 Jõekese vkt 17 83603:001:0080
44 Jõekese vkt 18 83603:001:0090
Maardla piir 45 Jõekese vkt 19 83603:001:0120
Plokk 2 aT Kehtiva varuploki piir, number ja kategooria (aT -
aktiivne tarbevaru) MÄRKUSED:
Türi metskond 29
83601:002:1470
Katasriüksuse piir ja tunnus 1. Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000
2. Alus: Põhikaart 1:10 000, Maa- ja Ruumiamet, 2025
Elektripaigaldise kaitsevöönd 3. Katastriüksuste piiriandmed: Maa- ja Ruumiamet, 22.08.2025
4. Kitsenduste mõjualade piiriandmed: Maa- ja Ruumiamet, 01.08.2025
Sideehitise kaitsevöönd 5. Kõltsi kruusamaardla (registrikaart 503) plokkide piiriandmed: Maavarade register, EGT 2025
6. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 08.2025
Maaparandussüsteemi maa-ala 7. Joonestustarkvara: Autocad Civil 3D 2019 (litsents 399-46147249)
Joonis:
Ranna või kalda piiranguvöönd
Kõltsi uuringuruumi
Maaparandussüsteemi eesvool
teenindusala plaan
Veehaarde sanitaarkaitseala
Puurkaev AS Tariston +372 650 1000 Objekti asukoht: Graafiline lisa:
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Reg.nr.10887843
[email protected] Kolu küla, Türi vald, 1
Toompuiestee 35, www.tariston.ee Järva maakond
Vääriselupaik 10149,
Töö nr: Kuupäev:
Tallinn
Asjaõigusega seotud kitsendused 27/05.25.402 04.09.2025
Kavandatav uuringupunkt Koostas: Kontrollis: Mõõtkava:
100m 300m 500m
Siim Eensoo Kauri Kiiman 1:10 000