Garantiitööde teostamine

G A R A N T I I K I R I nr 24-069695-GF (edaspidi: Garantiikiri) Garant: SWEDBANK AS Asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn Registrikood: 10060701 Volitatud esindaja: Tiina Aaslaid Garantii saaja: EESTI GEOLOOGIATEENISTUS Asukoht: F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere Registrikood: 77000387 Garantii tellija: TJ HOOLDUS OÜ Asukoht: C. R. Jakobsoni tn 11, Viljandi linn, 71020 Viljandimaa Registrikood: 12286071 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga lepingu nr 12-1/23-228 (Soojuspumbad ja taristu Roosna - Alliku alevis) (edaspidi Leping) ja et Garantii tellija on vastavalt Lepingule kohustatud esitama Garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. 2. Garant garanteerib Garantii saajale Garantii saaja esimesel nõudmisel kuni 13 193,00 EUR (kolmeteistkümne tuhande ühesaja üheksakümne kolme euro) suuruse summa (edaspidi: Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude (edaspidi Nõue), mis sisaldab Garantii saaja kinnitust Garantii tellija poolse Lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. 4. Kirjaliku Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi aadressile Swedbank AS, Trade Finance Services, Liivalaia 8, Tallinn 15040. Digitaalselt allkirjastatud Nõude peab Garantii saaja esitama Garandi e-posti aadressile [email protected]. 5. Garant kannab Garantiikirja alusel maksmisele kuuluva(d) summa(d) Garantii saaja Nõudes näidatud arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul Garantii saajalt Nõude kättesaamisest arvates. 6. Garantiikiri kehtib kuni 13.10.2025.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Nõue olema Garandi poolt kätte saadud. 7. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma automaatselt Garandi poolt väljamakstud summa võrra. 8. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 6 näidatud kuupäeva, kui : a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse Garantiikirja punktis 4 toodud aadressile. 9. Garantii saaja kohustub mitte andma oma Garantiikirjast tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele ilma Garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. Swedbank AS Liivalaia 8 Tel +372 631 0310 Reg kood 10060701 www.swedbank.ee 15040 Tallinn Faks +372 631 0410 10. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei olnud võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendab Harju Maakohus. Garantiikiri on allkirjastatud digitaalselt  Roosna-Alliku maasoojus energia piloot jaama ekspertiis 1 5 .08.2025 Sander Kahk Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 tunnistus nr E007055 Sissejuhatus Ekspertiisi tellija on Eesti Geoloogiateenistus ja eesmärk on saavutada Roosna-Alliku maasoojusenergia pilootjaam a efektiiv ne toimimi ne koostöös olemasoleva õlikatlaga. 2024-2025.a kütteperioodil ilmnesid olulised puudused kahe küttesüsteemi koostoimimisel - ühelt süsteemilt teisele ümber lülitamine ei toiminud tehniliselt õigesti ja maasoojuspumba töö oli seetõttu ebaefektiivne, lisaks oli probleemiks elektri börsihinda jälgiva automaatika puudumine ja sellest tingitud otse kulud soojusenergia hinnale . Ekspertiis hõlmab seetõttu Eesti Geoloogiateenistuse poolt r iigihankega (v iitenumber: 266669) „Soojuspumbad ja taristu rajamine Roosna-Alliku alevikus (Paide linn, Järva maa)" hangitud lepingu kohaste tööde analüüs i , seda kolmes osas: 1. K avandatud ja tegeliku teostuse võrdlus ; 2. Pilootjaama dokumentatsiooni korras tamise analüüs ning ettepanekud ; 3. E ttepanekud maasoojuspumba töö efektiivsemaks toimimiseks koostöös olemasoleva õlikatlaga . Dokumentatsiooni kontroll toimus vastavalt 29.07.2025 eksperdile saadetud dokumentide vastu. Saadav dokumentatsioon hõlmas riigihanke dokumente (tehniline kirjeldus), lepingu t ja selle lisasid, mõnda üksikut osa lepingu kohaselt kohustuslikke koostatavaid dokumente . Failide nimekiri on välja toodud peatükis 2. Ehituslubade ja kasutuslubade kontroll toimus ehitusregistri kaudu (EHR). Objekti külastus toimus 31.07.2025, kohal viibisid Eesti Geoloogiateenistuse esindajad Tarmo All, Helena Gailan ja ekspertiisi koostaja Sander Kahk. Objekti külastuse käigus kontrolliti lepingu järgselt teostatud tööde seisu ja kaardist ati katlamaja hetkeseisukord : paigaldatud seadmed , s eal h ulgas ringluspumbad, torustike mõõtude kontroll, instrumentide kontroll vastavus projekti PID skeemile ehk süsteemi juhtimis skeemile , kus on kõik süsteemikomponendid ja nende olulised ühendused välja toodud . Peatükis 1 on välja toodud teostatud tööd ja puudused. Peatükis 2 on käsitletud ettepanekuid lepingukohaste tööde teostamiseks. Peatükis 3 ettepanekud ja efektiivsuse saavutamiseks. Peatükk 1 Lepingu järgi nõutud tegevused Lepingus nõutud tööd on välja kirjutatud tabeli kujul (Tabel 1), teostusele on antud värvikoodiga hinnang ja kommentaar. Mõningaid punkte on oluline pikemalt kommenteerida, see on tehtud tabeli all. Puudused töödes, mis on tabelis 1 on vaja ehitajal parandada. Värvide seletuskiri: Roheline – Töö teostatud lepingule vastavas mahus Kollane – Töö teostatud, aga esineb puuduseid Punane - Töö on olulises mahus teostamata Nõutud tegevus Teostus Kommentaar 1. Tööprojektide koostamine vastavalt EVS 932:2017 või samaväärsele standardile vähemalt järgmiste projekti osade lõikes: 1.1 Soojusvarustuse välisvõrk; Puudused torustiku asendiplaan olemas, projekti seletuskiri puudub 1.2 Soojusallikas; Puudused projekti 24_0405 PID skeem on olemas, projekt ise puudub 1.3 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni paigaldus (valamu ja põrandatrapp); Puudub Projekt puudub 1.4 Kanalisatsiooni välisvõrk; Puudub Puudub Projekt puudub 1.5 Hoone tugevvoolupaigaldis (soo juspumba tööks vajalikus mahus) Puudub Projekt puudub 1.6 Hoone automaatikapaigaldis (soo juspumba tööks vajalikus mahus) Puudub Projekt puudub 2. Välitrassidele on esitatud ehitusloa taotlus, väljastatud ehitusluba ja tehtud ehituse alustamiseteatis, kuid ei ole kasutusluba taodeldud. S oojuspuuraukudele on esitatud kasutusteatis, katlamajas sees peab ehitaja vallaga kooskõlastama, kas kasutusluba on vajalik. Puudused V älistrassidel ei ole kasutusluba, tuleb taodelda. K atlamaja osa s tule b kooskõlastada vallaga . 3. Ehitusprojekt Puudub 4. Teostusjoonised Puudub Täitedokumentide hulgas ei ole ühtegi teostusjoonist peale fotode 5. Maa-aluse magistraaltorustiku rajamine rajatavast puuraugust (kokku 5 puurauku) kuni soojuspumbani, lähtuvalt skeemist nr 22066 (asendiplaan lisatud hankedokumentide juurde) Teostatud Torustik on rajatud 6. Maaküttetorustiku paigaldamise järgsed pinnase tasandustööd Teostatud Tasandustööd on teostatud 7. Maakütte soojuspumba tarne ja paigaldus katlamaja ruumidesse Teostatud Soojuspump on tarnitud 8. Elektritööd. Vajalike kaabelduste ning ühenduste teostamine Teostatud Paigaldatud mahule on elektri tööd teostatud 9. Kanalisatsioonitööd. Paigaldada katlamaja ruumidesse kaks roostevaba kaanega äravoolu põrandatrappi ja üks roostevaba valamu koos segistiga ning ühendada välise kanalisatsiooni ja veevarustuse võrguga. Teostada katlamaja ruumide ühendus välise kanalisatsiooni torustikuga. Paigaldatud ainult üks plastiktrapp, valamu koos segistiga puudub Valamu koos segistiga on vaja paigaldada. Teine trapp ei ole kriitiline, trapi materjal plastik peab vastu soojuspumba ruumist tulevale veetemperatuurile. Trapid on puudus, aga ei ole tingimata vaja ümber ehitada. 10. Soojuspumba paigaldus ning sidumine olemasoleva õli baasil töötava katlamajaga nii füüsiliselt kui ka automaatikaga Esineb kriitilisi puuduseid paigalduses Soojuspump on tarnitud, kuid sidumine ei ole projekti PID skeemi kohaselt teostatud ja katlamaja töös esineb seetõttu olulisi puuduseid. Torustikud ei ole seega vastavalt projektile teostatud, see põhjustab jaheda trassivee sattumist otse õlikatlasse. Maakütte kontuur kütab oluliselt madalama läbivooluga paralleelühenduses olevat mahutit, mitte jadaühenduses nagu projekt ette näeb. Katla sisendvee miinimumtemperatuuri tagamiseks piisab ühest 3 T -ventiilist, süsteemis on paigaldatud kaks. See põhjustab maaküttekatla olulist alakoormatust eriti madalama koormusega perioodidel. 10.1 Maakütte sooja vee poole manomeeter on rikkis. Puudus Parandada 10.2 Projektis on siseringlusventiile liigselt duubeldatud. Puudus Piisab ühest siseringluse 3 T -ventiilist 10.3 Mõningad torustiku elemendid puudu, ventiilid ja tagasivooluklapid. Puudus Ventiilid pole kriitilised, tagasivooluklapid peab paigaldama 10.4 Torustikel isolatsioon osaliselt puudu. Puudus Isolatsioon on vaja paigaldada 10.5 Maakont uu ri temperatuurianduri pesad on isoleerimata, vajavad isoleerimist. Puudus Isolatsioon on vaja paigaldada 11. Olemasolevas katlamajas asuva paisunõu asendus uuema vastu. Teostatud Uus paisunõu on paigaldatud 12. Olemasolevas katlamajas asuva kaugküttevõrgu tsirkulatsioonipumba asendus uuema vastu. Teostatud Uus tsirkulatsioonipump on paigaldatud 13. Siseviimistluse taastamistööd. Tööde käigus kahjustatud siseviimistluse taastamine. Teostatud Siseviimistlus on taastatud 14. Olemasoleva põranda tasandustööd ja kallete rajamine. Teostatud Põrand on tasandatud ja kalletega 15. Olemasolevate seinte ja lae ülevärvimine. Teostatud Seinad ja lagi on värvitud 16. Katlamaja ruumides nõuetele vastava ventilatsioonisüsteemi rajamine ja väljatõmbeventilaatori paigaldus. Väljatõmbeventilaatorit ei ole paigaldatud, väljatõmbeava vale asukoht Ventilatsiooniavad on rajatud, väljatõmbeava asub põrandatasapinnas liiga lähedal sissetõmbeavale. Peab asetsema lae all. Väljatõmbeventilaatorit ei ole paigaldatud. Tabel 1 Teostuse ja lepinguga nõutud tegevuste võrdlus 1. Tööprojektist on ainult osalised väljavõtted. 1.6 ja 10. Automaatikaosa. Lisaks puuduvale automaatikaprojektile ja teostusele, tuleb tarnida ka SCADA tüüpi visualiseerimisüsteem, millega saab jälgida ja salvestada . Ekspert ei ole saanud ega näinud automaatikaprojekti. Seetõttu on seda punkti pea võimatu hinnata. Tellijaga vestluses nähtu põhjal on SCADA tüüpi andmeedastus osaliselt teostatud, visualiseerimine on teostamata. Kuid ilma vastava dokumentatsiooni ja keskkonna ligipääsuta ei saa lugeda käesolevat punkti piisavalt täidetuks. Seadme iseseisva toimimise jaoks ja koostöös õlikatlaga toimimise jaoks on kohapeal teostatud automaatika-juhtimislahendus piisav. Kaugelt juhtimise ja visualiseerimise osas on hindamiseks liiga vähe andmeid ja see osa on seetõttu lisaks loetud puuduseks. 9. Trapil on plastmassist kaas, mitte roostevaba. Foto 1 plastkaanega trapp 10. Segamisventiilid ( Vaata PID1 skeemi ) ei ole projekti skeemi kohaselt teostatud (Vaata foto 3) . Teostus on õlikatla elueale ohtlik ja põhjustab liigset korrosiooni. Projekti skeemi kohane lahendus õlikatla eluiga ei vähenda, küll aga efektiivsuse osas on vigane, põhjustab liigset maasoojuspumba trassi sisendvee ettekütmist. Maakütte soojuspump kütab vett kuni 58C°-ni. Kaugküttetrassi pealevoolu miinimum on 65 C°. Seetõttu katlad töötavad alati jadamisi, et piisavat temperatuuri saavutada. Enne maakütte soojuspumpa ei tohiks tagastuva trassi vee temperatuuri segamisega tõsta, kuna see vähendab otseselt maakütte soojuspumba töötamise aega ja seeläbi kogu katlamaja efektiivsust. Küll aga vajab õlikatel siseneval veel miinimumtemperatuu ri ja selle tagamiseks on üks 3T segamisventiil vajalik . Peatükis 2 on skeem PID3 antud eksperdi poolne soovitus süsteemi parandamiseks. Foto3 Ehitatud olukord katlamajas Foto3 koos voolude kirjeldusega PID1 Ehitatud olukorra skeem 10.1 Maakütte sooja vee poole manomeeter on rikkis. Ei näita rõhku, kuigi ventiil on avatud ja süsteemis on rõhk sees (kontrollitud). Vaata Foto 4 Foto 4 Rikkis manomeeter PID4 vahekontuur PID5 Maakütte kontuur 10.3 Mõningad torustiku elemendid puudu: 6 ventiili ja 2 tagasivooluklap p i vastavalt projektile . Vaata PID1, PID4, PID5 . 10.4 Torustikel isolatsioon osaliselt puudu. Paagi ruumis ja trassi sisendi juures on isolatsioon puudu. Vaata Foto 3 ja Foto 5 Foto 5 isoleerimata trassi sisendi torustik Foto 6 trassi sisend katlamajja, isoleerimata metallosad 10.5 Maakont uu ri temperatuurianduri te pesad on isoleerimata, vajavad isoleerimist. Temperatuuriandurid v õivad valetada ca 1C võrra, mis põhjustab arvutusvea ligi 10% soojuspumba võimsusest. Vaata foto 6. 11. Uus paisunõu on paigaldatud 12. Uus kaugkütte trassi tsirkulatsioonipump on paigaldatud 16. Väljatõmbe ventilaator on puudu Peatükk 2 Pilootjaama tehniliste täienduste ja dokumentatsiooni korrastamise analüüs ning ettepanekud – soovitused ja võimalikud parandused tehnilises osas ning dokumentatsiooni täpsustamine. Eksperdile 29.07.2025 kontrolliks esitatud dokumentatsioon oli alljärgnev: Dokumentatsioon tuleb koostada ja esitada . Lepingu järgi nõutud dokumenta tsioon on tööprojekt koos osadega, vajalikud ehitus ja kasutusload, ehitusprojekt ja teostusjoonised. Katlamaja t ööprojektist on kuuest osast kahel ainult skeem esitatud, projektid ise ja selektuskirjad on puudu. Neljal nõutud projekti osal ei ole midagi esitatud. Välistrasside ehitusprojektist on ainult skeem esitatud, projekt ise ja selektuskiri on puudu. Teostusjooniseid eksperdile esitatud failide hulgas ei olnud. Ehitusluba on vajalik välis torustikule ja see on esitatud. (Vaata väljavõtet ehitusregistrist järgmisel leheküljel) Soojuspuuraukude kasutuselevõtt on samuti kasutusteatisega teostatud. Eksperdi arvamus on, et katlamajas teostatud tööd olid olemasoleva asendamine samaväärsega, kuna tegemist on juba kasutusel oleva katlamajaga, seega katlamaja poolel ei ole ehitus- ega ka kasutusluba vajalik. Eksperdi arvamus on, et ehitusloa, ehitusteatiste, kasutusloa ja kasutusteatise osas on käitutud vastavalt seadusega nõutule ja tehtud piisavalt. Kokkuvõtvalt dokumentatsioon on vaja esitada tellijale. Katlamaja tööprojekti mahus koos alamosadega, välistrasside ehitusprojekti mahus ja teostusjoonised. Väljavõte ehitusregistrist Tehnilise paranduse osas, tuleb kindlasti tõsta ümber 3 T -segamis ventiil koos kaasneva torustiku tööga . Vaata PID skeeme ehitatud, projekteeritud ja praeguse eksperdi soovitust. PID1 Ehitatud olukorra skeem katlamajas PID2 Projekteeritud skeem PID3 Eksperdi soovitus PID3 skeemi visualiseering Ettepanek on ehitada süsteem ringi PID3 skeemil oleva eksperdi soovituse kohaseks. Selleks tuleb paigaldada 3 T ventiil skeemi PID3 kohaselt. Soojuspumba ruumis asuv vana 3 T ventiil ja segamisharu tuleb likvideerida. Õlikatla ruumis sisenev trassivesi tuleb suunata otse akumulatsioonipaaki. Pärast akumulatsioonipaaki on 3T -ventiil ühendus tega õlikatlapoole ja sealt väljuvale harule, kus on praegu uuem 3T-ventiil paigaldatud. Kasutada on võimalik olemasolevat uuemat 3 T -ventiili , mis praegu on akumulatsioonipaagi, õlikatla ja kaugkütte trassi suunduva vahel . Lisada ventiilid ja tagasivooluklapid vastavalt ehitusprojektile , vt PID1 , PID4, PID5 skeemid. Puuduvad ventiilid 4tk on enne ja pärast maasoojuspumpa ning 2tk puuraugukontuuri külgväljavõtte ventiilid. Puuduvad tagasivooluklapid on pärast maakütte pumpa P-1.1 ja õlikatla väljundil. NB! Siin on kriitiline kontrollida, et tagasivooluklapid on õiget pidi paigaldatud. Praegune olukord on kriitiline, kuna trassist tuleb jaheda poole vesi otse õlikütte katlasse. See võib põhjustada põlemisgaaside kondenseerumist ja happelise kondensaadi poolt katla korrosiooni ning olulise eluea lühenemise. Efektiivsuse poolel on lisaks probleem enne maakütte soojuspumpa trassivee ettesoojendamine. See vähendab maakütte soojuspumba kasulikku tööaega eriti madalatel ja keskmistel katlamaja koormustel. Peatükk 3 Ettepanekud maasoojuspumba töö efektiivsemaks toimimiseks koostöös olemasoleva õlikatlaga – võimalused ja meetmed süsteemi optimaalseks toimimiseks. Üldine süsteemianalüüs, ringluspumpade analüüs, võimalusel opereerimisettepanekud olemasoleva süsteemi efektiivsemaks käitamiseks, arendusettepanekud süsteemi töö efektiivsuse kasvatamiseks. Antud ettepanekud ei ole hankelepingu mahus, need ei ole ehitajale kohustuslikud. Need on soovitused süsteemi edasiseks arendamiseks Tellijale. Ettepanekud on reastatud olulisuse järjekorras : 1. Ehitada süsteem eksperdi soovituste kohaseks või minimaalselt projekti PID skeemile vastavaks, esimene võimaldab maasoojuspumbal oluliselt rohkem kaugküttevõrku toota ja õlikatla üleliigset korros iooni vältida. Projekti kohane lahendus aitab ainult õlikatla korrosiooni vähendada , kuid süsteemi efektiivset toimimist ei taga . 2. Elektrihinda jälgiva börsimooduli paigaldamine ja sidumine katlamaja juhtimissüsteemiga. See võimaldab kogu katlamajal rahaliselt efektiivsemalt toimida. Süsteemi peab saama sisestada õli ja elektri hinda ning soojuspumba kasutegurit, see võimaldab süsteemil valida hetked, kui maakütte soojuspumba kasutamine toob rahasäästu. 3. Puuraukude kontuuri pumbale paigaldada sagedusmuundur . P uuraukude ringluspump töötab ainult ühel võimsusel, see põhjustab madalama katlamaja koormuse juures üleliigset elektrikulu pumpamisele. 4. Mõõta elektritarbimist täpsemalt, et oleks võimalik maasoojuspumba kasutegurit arvutada. Seda võib teostada ühega kahest metoodikast, kas tarbimine pluss või kogutarbimine miinus. Ehk tarbimine pluss puhul tuleks minimaalselt mõõta soojuspumba enda, soojuspumba tsirkulatsiooniringi pumba ja välistrassi tsirkulatsiooniringi elektrienergiat. Või läheneda tarbimine miinus metoodikaga. Selleks tuleks mõõta õlikatla, kaugküttetrassi tsirkulatsioonipumba ja naaberkinnistutele jagatavat elektrit. Eksperdi soovitus on tarbimine pluss lähenemine ehk soojuspumba ja pumbade P-0.1 ning P- 1.1 elektritarbimist mõõta. 5 . Maasoojuspumba maksimaalne tipuvõimsuse 400 kW saavutamine antud puuraukude kombinatsiooni juures ei ole otstarbekas . Arvestades et tegu on eksperimenkatlamajaga, siis võib öelda reaalselt saavutatav võimsusvahemik on maasoojuspumbale sobivas vahemikus ja kuna maasoojuspump on toodetud kolme 133kW kompressorahelaga, siis sellises koormusvahemikus töötamine suurendab eluiga ja varustuskindlust . Arvestades, et kasutada on 4 puurauku, kuna üks on rõhu probleemide tõttu süsteemist eraldatud ja suletud, siis seetõttu on puuraukude nimivõimsus projekteeritud 100 kW asemel väiksem, 80 kW ja seda 0,8 bar rõhulangu juures. Maksimaalse maasoojuspumba võimsuse saavutamiseks vooluhulga tõstmisega tuleb ebamõistlikult palju läbivoolu kasvatada (st suurendada ringluspumba võimsust). Tänaseks on esialgne 2,2kw maaküttekontuuri ringluspump asendatud 7 kW pumbaga. Hetkel kasutusel olevas konfiguratsioonis on +7C->-4C tsükli juures maksimaalne võimsus hinnanguliselt ca 160 kW. Eksperdi eeldused võimsus hinnangu tegemisel temperatuuridelta 11 kraadi, etanoolilahuse erisoojus 3,75 kJ/kgC, arvestuslik vooluhulk 0,55*4*(7/2,2)^0,5=3,93 L/s, etanoolilahuse tihedus 0,977 kg/L. Soojuspumba maksimaalne ligikaudne võimsus on siis Q=3,75*3,93*0,977*11=~160 kW Lisaks on võimalik maakütteringi temperatuuri deltat suurendada. -4C tagastuva vee asemel -13C peale. See toob kaasa vajaduse maakütte kontuuris etanooli lahuse kontsentratsiooni tõstmise 25% pealt 50% peale. Saavutatav efekt oleks temperatuuri delta kasvamine 11C pealt 20C peale ehk maksimaalne süsteemi v õimsus kasvaks hinnanguliselt 250 kW peale. Etanoolilahuse erisoojus sellisel juhul on 3,5 kJ/kgC ja tihedus 0,922 kg/L. Q=3,5*3,93*0,922*20=~250 kW Edasine võimsuse kasvatamine vajab rikkis puuraugu parandamist või asendamist ehk pumba külge 5 või isegi 6 toitepuuraugu liitmist tänase 4 asemele. Kokkuvõte Suurem osa töid on tehtud, maasoojuspump on paigaldatud, välistrassid on paigaldatud ja korrastatud, katlamaja on seest ilus. Füüsilistes töödes on olulisi puuduseid, üks kriitiline puudus on segamissõlmed ei toimi , ülejäänud ehituslikud puudused ei ole nii kriitilised . Dokumentatsioon on väga katkendlik ja puudulik , samuti kriitiline puudu s, mis vajab parandamist . Katlamaja töö efektiivistamiseks on olulisi võimalusi olemas. Eriti kriitiline on olukord segamissõlmedega ära parandada. Lisaks olulist võitu andvad parendused on elektri börsimooduli lisamine ja välistrassi tsirkulatsioonipumbale sagedusmuunduri lisamine. TJ Hooldus OÜ Teie: Jakobsoni tn 11, Viljandi, 71020 Meie:23.09.2025 nr 12-3/25-281 [email protected] Garantiitööde teostamine Austatud härra Tõnu Tõnisalu, juhatuse liige Meie vahel on 04.09.2023.a sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr 12-1/23-228 (edaspidi leping) eesmärgiga Roosna-Alliku alevikus (Paide linn, Järvamaa) projekteerida, soetada ja paigaldada täielikult kasutusvalmis soojuspuuraukudel põhinev maaküttelahendus maaküttekollektori torustikuga (puuraugu põhjast kuni katlamajani) ning siduda rajatav soojuspumba süsteem olemasoleva kütteõli põhjal töötava katlamajaga. Lepinguliste tööde lõpptähtajaks oli 30.09.2024.a. Viimane tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati meie esindajate poolt 30.09.2024.a ning samast kuupäevast pärinev Teie poolt esitatud viimane arve nr 80/A on meie poolt tasutud. Lepingu eritingimuste punkti 1 „Üldtingimuste täpsustused“ alapunkti 13 „Garantiiaja kestus“ kohaselt on garantiiaja kestuseks vähemalt 24 kuud. Olete meile esitanud Swedbank AS garantiikirja nr 24-069695-GF kehtivusega kuni 13.10.2025.a (lisa 1). Juhime tähelepanu, et sellise kehtivusega garantiikiri ei vasta lepingu tingimustele, kuivõrd see peab hõlmama kogu garantiiperioodi kestvust. Palume esitada meile uus garantiiaja tagatis kehtivusega vähemalt 29.09.2026.a. Oleme Teie poolt seni teostatud töödes avastanud rida puudusi, mille garantiijärgne likvideerimise kohutus on töövõtjal. Puuduste ulatuse ja iseloomu välja selgitamiseks tellisime ekspertiisi Kasan OÜ-lt, ekspertiisi aruande lisame käesolevale pöördumisele täies mahus (lisa 2). Palume viivitamatult asuda ekspertiisi aruande peatükkides 1 ja 2 nimetatud puudusi likvideerima. Juhime tähelepanu, et tulenevalt „Ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013), mis on meie lepingu lahutamatuks osaks, punkti 5.1.3. kohaselt garantiiajal ilmnenud puudused on töövõtja kohustatud kõrvaldama omal kulul mõistliku aja jooksul või lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks eelnevale sisaldab Teile edastava ekspertiisi aruande peatükk 3 rida parendusettepanekuid süsteemi edasiarendamiseks. Parendusettepanekutes sisalduvad tööd ei ole suures osas garantiitöödega hõlmatud, vaid on uued täiendavad tööd. Soovime nende täiendavate tööde osas asuda Teiega läbirääkimistesse, et need tehnilistel põhjustel tellida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu samuti otse Teilt. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 Palume Teie kiiret tagasisidet nii garantiitööde teostamise ja selle ajakava kui ka täiendavate tööde tellimise ja teostamise võimalikkuse osas. Meie kontaktisikuteks nii ehitustööde töövõtulepingu nr 12-1/23-228 garantiitööde kui ka täiendavate tööde tellimise osas on maapõueenergeetika osakonna juhataja Helena Gailan, [email protected], +372 5685 5772 ja õigusnõunik Sven Põder, [email protected], +372 50 67869. Käesoleva pöördumise saatmisest kahe nädala jooksul on esmaseks kontaktiks vaid Sven Põder. Lugupidamise ja koostöösoovidega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Lisatud: 1. Garantiikiri nr 24-069695-GF – 1 lehel 2. Roosna-Alliku maasoojusenergia pilootjaama ekspertiis – 15 lehel 2 (2)