1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi AS Silikaat
Taotluse koostaja kontaktisik Eduard Genno
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 3
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Männiku XXVII uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 13.21
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0719 Saku vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 109
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Liiv, ehitusliiv tee-ehitus, tsiviilehitus, betoon 1 000 tuh m³
Liiv, täitematerjal 1 000 tuh m³
täitepinnas
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 25
Puuraukude arv 40
Uuringukaeveõõnte arv 0
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala
topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Manniku_XXVII_GULT_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Manniku_XXVII_GULT_.asice
Muud lisad Lisa 3: UR_piir__Manniku_XXVII_.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER
AS Silikaat
Männiku XXVII uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotlus
Töö nr 25/5113
Tallinn 2025
Männiku XXVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri
1. Geoloogilise uuringu eesmärk
Ettevõte AS Silikaat taotleb geoloogilise uuringu luba Männiku XXVII uuringuruumis
(pindala 13,21 ha) kinnistul Männiku polügoon 1 (katastritunnus 71901:001:0991).
Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada liivalasundi kihi paksus ning varu
kogus, maavara levik ja kvaliteet ning täpsustada sealseid kaevandamistingimusi.
Taotletav Männiku XXVII uuringuruumi teenindusala külgneb Tallinna-Saku liiva-
maardla Männiku liivakarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab piirkonnas pikaaegse
kaevandamiskogemusega AS Silikaat (keskkonnaluba nr KMIN-135). Arvestades
maavara säästlikku kasutamise printsiipi ja lähipiirkonda jäävaid riiklikke suuri
ehitusobjekte, on geoloogilise uuringu tegemine taotletavas uuringuruumis põhjendatud.
Maavarvaru leides ja pärast selle arvele võtmist soovib uuringuloa taotleja sisse anda
keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus
Taotletav Männiku XXVII uuringuruum teenindusala pindalaga 13,21 ha asub Harju
maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistul Männiku polügoon 1 (katastritunnus
71901:001:0991). Kinnistu omaja on Kaitseministeerium ja kasutusõigus on Sise-
ministeeriumil. Kinnistu sihtotstarve on 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa.
Uuringuruum on ümbritsetud Tallinna-Saku liivamaardlaga (registrikaart nr 0109)
piirnedes läänest, põhjast ja lõunast maardlaga. Uuringuruumi lääneserv külgneb AS-i
Silikaat Männiku liivakarjääriga (keskkonnaluba KMIN-135) ja idaserv külgneb kohati
vahetult Valdeku (Valdeki, Männiku) turbamaardlaga (registrikaart nr 629).
Uuringuruumi teenindusala lääneservast vähemalt 35 m kaugusel asub üle 10 ha
pindalaga veekogu Männiku järv (Eesti looduse infosüsteemi kood VEE2006020; kalda
veekaitsevöönd 10 m; kalda piiranguvöönd 100 m). Uuringuruumi teenindusala põhja-
serv ja lääneserv külgnevad kohati vahetult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga
alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO3000592) ning eelnimetatud kaitsealuse
liigi piiranguvööndiga (EELIS kood KLO3100695). Uuringuruumi teenindusala kattub
täielikult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga projekteeritava või kavandatava
alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood PLO1001596).
Taotletava uuringuruumi teenindusala asub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku
harjutusvälja piiranguvööndil ning piirneb osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku
lasketiiru ja Männiku linnaku piiranguvöönditega.
Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi
teenindusalast ~1,7 km kaugusel kagu suunas.
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise
uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad
kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning
katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus-
valdkondade loetelu.
Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) andmetel tehtud geoloogilisi
uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 51 korral, millest olulisemad taotletava
uuringuruumi mõttes on:
- „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49)
täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel,
1975; EGF 3349);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 57, 67, 74-82, 94, 95 ja 96)
täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel,
1976; EGF 3436);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest“ (Eesti NSV MN Geoloogia
Valitsus , S. Remmel, 1981; EGF 3798);
- „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109
metsakvartalitel teostatud täiteliivade otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV MN
Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1986; EGF 4213)
Maardla registrikaardi järgi on maardlas kasvukihi paksus 0,1 - 0,8 m (keskmine 0,5 m),
kasuliku kihi moodustab väga peene- kuni peeneteraline liiv paksusega 2,0 - 28,5 m
(keskmine 10,6 m). Lamamiks on ülipeeneteraline liiv paksusega keskmiselt 9 m.
Varasemate puuraukude põhjal jäävad liivakihi paksused vahemikku 9,7 - 18,5 m
(keskmiselt 13,6 m). Katendi paksus on 0,3 - 3,5 meetrit. Maardla liiva keskmised
näitajad on järgmised: jämedama fraktsiooni (üle 5 mm) sisaldus keskmiselt 3% ja
osakeste (<0,05 mm) sisaldus on keskmiselt 2%.
Tallinna-Saku maardla liiv on väga hea kvaliteediga liiv, mida on võimalik kasutada
erinevatel ehitustöödel. Uuringuruumis esinevat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada
olenevalt kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede muldkeha ja katendi
ehitamiseks ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab
määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist.
3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks“.
Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud puurida kuni 40 puurauku materjali
leviku ja kvaliteedi väljaselgitamiseks. Uurimissügavuseks on kuni 25 meetrit.
Uuringupunktide võrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele
ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude
vahekaugus üle 200 m. Uuringuaugud rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või
lubatud uurimissügavuseni. Puuraukude rajamiseks kasutatakse ratastel või roomikutel
liikuvat tigupuurseadmega puuragregaati.
Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse
maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid
litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määra-
mine, liiva filtratsiooni omadused). Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimis-
meetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER
akrediteeritud laboratooriumis.
Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove
ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta
koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan.
4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja
nende vähendamise meetmed
Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel
järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava.
Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid.
Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või
tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste
välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal.
Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega
kütuseenergiat. Puuraukude puurimisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega
pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist
müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral
tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandus-
masinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse
vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset
vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel
kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt
kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise
tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi.
Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse
likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate
avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast
asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.
5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade
kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus
Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt
keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Likvideerimiseks
kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud
tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine
jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade
erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat
materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse
võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse.
Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse
likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse kesk-
konnaametiga.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme-
seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö
(sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu-
punktidesse rajatakse puuraugud ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning
omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on
vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vaja-
minev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev
proovikogus on ~20 kg.
6. Töö ajakava
- Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal;
- Välitööde (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat;
- Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal;
- Laboratoorsed tööd – 1 kuu;
- Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud;
- Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud;
KOKKU – 6 kuud
Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul.
Seletuskiri koostatud 28.07.2025
Seletuskirja koostas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
PA - 584
1
PA - 52
2
Uuringuruumi piiripunktide
PA - 63
koordinaadid
Tallinna-Saku
liivamaardla
Nr X Y
PA - 66 1 6 578 259,82 540 706,47
2 6 578 197,30 540 897,79
PA - 181 Tallinna-Saku
3 6 577 952,92 540 867,28 liivamaardla Valdeku turbamaardla
6 578 000 4 6 577 532,47 540 796,54
5 6 577 287,92 540 723,57
PA - 69
N 3 6 6 577 344,21 540 726,34
äär
PA - 182
dla
äär
7 6 577 344,11 540 725,97
bam aar
0183
vakarj
j
8 6 577 637,86 540 741,03 Tallinna-Saku
vakar
liivamaardla
001:
9 6 577 043,62 540 711,51
ur
Saku t
i
i
PA - 183
ku l
10 6 576 806,31 540 799,29
i
ku li
71801:
11 6 576 563,71 540 788,46
M änni
M änni
12 6 576 553,28 540 685,94
13 6 576 894,88 540 703,77
PA - 77 PA - 184
Saku
Pindala 13,21 ha
turbamaardla Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku polügoon 1 Kaardileht nr 6334 Tallinn
71901:001:0991
8
PA - 82
PA - 185
PA - 61 PA - 186
4
1 aT 6 577 500
2 aT
PA - 85 Plokk 1 aR
PA - 91 Plokk 2 aR
1
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
7 6 Mäeeraldise piir
PA - 90 PA - 188 Mäeeraldise teenindusmaa piir
Taotletava mäeeraldise piir
5 Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
PA - 96
PA - 189 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru)
Maardla piir (asendiplaanil)
Männiku polügoon 1
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
71901:001:0991
PA - 10
PA - 95 1975. a uuringu puurauk
9
2 aR PA - 210 1976. a uuringu puurauk
PA - 90 1981. a uuringu puurauk
6 577 000
PA - 188 1986. a uuringu puurauk
Planeeritav uuringuauk
209 aT
III kategooria kaitsealuse liigi piiranguvöönd
13
Ranna või kalda piiranguvöönd
10
0 250 500 m
12
PA - 210 11
Tammemäe III
72 aR
Märkused:
103 pT liivakarjäär 6 576 500
146 pT 147 pT
540 500
541 000
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
148 pT 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.08.2025);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.06.2025);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.06.2025);
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.06.2025);
- Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109 metsakvartalitel
teostatud täiteliivade otsingu-hinnangu kohta, (Geoloogia Valitsus, 1986, EGF 4213);
- Aruanne varude ümberarvutusest Tallinna liivamaardlas, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3798);
- Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 56, 65, 66, 63, 62, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest
(Geoloogia Valitsus, 1975, EGF 3349);
- Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 57, 67, 74-82, 95 ja 96) täiendavatest uuringutöödest,
(Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3436).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
5. Kogu taotletava uuringuala kattub riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Männiku XXVII uuringuruum Uuringuruumi teenindusala
Tallinna-Saku liivamaardla plaan
Saku vald, Harju maakond
Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 1/1
Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn
[email protected] Vello Kunman
Mõõtkava 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 06.08.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Helis Pormeister
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/5113
/Allkirjastatud digitaalselt/