1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1030003
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Dozerland OÜ
Kontaktisik Priit Karotamm
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Dozerland OÜ soovib Kärde kruusakarjääris kaevandada ehituskruusa ja täiteliiva.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Dozerland OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Kärde kruusamaardlal Kärde
põhjendus kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Karjääri materjali (looduslikku
kruusa ja liiva ning nendest valmistatud toodangut - kruuskillustik, purustatud kruusasegud, sõelutud
liiv) hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel.
Esmalt tuleb karjääri alalt langetada mets ja võsa, juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt
prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult katend. Ekskavaatoriga maavara kaevandamisel
ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel
liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib
kruusa ja liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks)
mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme. Purustatud ja sõelutud materjali veab puistangutesse
(ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga. Karjääri ala korrastatakse metsamaaks.
Tegevusega kaasneda võivate Olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid kavandatav tegevus kaasa ei too. Ülevaade võimalikest
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, häiringutest ja nende leevendamisvõimalustest on esitatud taotluse seletuskirjas.
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Kärde kruusakarjäär
Aadress Vaimastvere metskond 7, Kärde küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Territoriaalkood 3894
Katastritunnus(ed) 24801:001:1190
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6525030, Y: 631995
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vaimastvere metskond 7 (24801:001:1190).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates 30.09.2025
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Jõgeva vald, Jõgeva maakond 0247
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 2/5
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 043
Maardla nimetus Kärde
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Kärde kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 15.27
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 16.12
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 134
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 82
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 65
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 845 tuh m³ 01.04.2025
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 119 tuh m³ 01.04.2025
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
3/5
1. 1205 - ehituskruus 798 tuh m³
2. 1207 - täiteliiv 110 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Dozerland OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/521937
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.08.2029
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring
Geoloogiafondi number 47183
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-64
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.05.2025
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_KARDE_KRUUSAKARJAARI_PLAAN.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_KARDE_KRUUSAKARJAARI_PLAANI_LOIKED.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_KARDE_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: SELETUSKIRI_KARDE_KRUUSAKARJAARI_KLT_2025.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_64_27.05.2025_Korraldus.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: KARDE_SELETUSKIRI_2025.asice
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_FAILID.zip
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Informatsioon seletuskirjas.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Informatsioon seletuskirjas.
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Informatsioon seletuskirjas.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Informatsioon seletuskirjas.
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Informatsioon seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 8: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf
5/5
105,12
105,03
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
106
106,31
105,4
95,33 Tooma
M
81.4
"
än
86,86 107,13
97,51 101,47
ni
85,59 105,8
91,48 106,23 107,99 108,71
24801:001:0037
88
kj
7
85,48 77.1
är
10
108
86,35 98,41
Mäepalu
ve
91 89
85,63
"
87,65 92,32 106,13 106,94 77.1
ra
85,67 108,03
84,77 85,48
Ep 3 96,31 108,88 109,11
86,41 A
106,247 108,49 108,98 109,22
ba
83,6
Männikjärv 82.4
0,5
82,79
109
104,482
87,75 89,5
83,67 84,45
89,37 82,5100,183 107,535
" 108,83
" 109
6,5 94,54 97,068
87
15 14 )
80,51 80,79 81,52 85,51 108,6 108,33
81,11
83,55 105,26 107,261 108,37 108,82 104,101 78.4
84,62 108,5
79,45
79,61 79,95
80,87
82,41 84 86,64 93,279 99,2 108,45 103,645
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Kõrtsijärv
86
85
24701:001:0070
108,49 109,21
24801:001:1500 88,05 104,933 107
Ehituskruusa ploki 1 aT r79.0
81
78,74 78,87 78,75 109,046 " pk
Alliksaare
78,83
83,57 90,073 94,08 107,28 107,58 107,45 108,15 109,47 103,54 103,264 nurgapunktide koordinaadid o
nurgapunktide koordinaadid
82
108
Preilikivi
80,6 81,55 101,6 107,72
78,62 97,99 108,605
so
83
80
85,61 89,186
84,57 100,93 102,53 107,77 Teosaare raba
79
79,37 87,13 103,55 104,19 108,23 Aknajärv
ba
78,67 82,22 82,95 83,5
Ka 5 88,49 0,5 91,05 93,88
96,709 100,4 102,87
105,307
108,5
106 108,457 102,77
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
81.4
m
6525200 78,42 79,1
0,4 88,7 82,5 94,822 97,54
109,02 102,533
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
Ke
80,09 98,04 107,7 108,666
Ep 2 76,5 82,56 83,37
85,82
87,11 5,7+88,91 92,955 96
96,46
100,307 103,53
104,54 102,303
631600
79,17 2,5
78,51 95,8 106,043 108,09
81,38 90,73
95
103,48 103,5 108,698
1 6525168,42 632174,47 78.0
80
79,4 13 82
95,549
107
Ep 4 1105,53 1 6525168,42 632174,47 Kemba soo
81
78,62
87,09
91,146 91,945 93,153 93,321 93,545 94 96,57 102,297 107,127
2 6524893,36 632176,29 Kärde
14 )
81,54 88,73
78,79
81,7 83,19
86 89,34 93 96,51
98,5
99,43 0,5 101,359 101,38
2 6524837,42 632176,62
92,57 98,023 84,6
102,58 105,5
3 6524885,74 632117,21
79
79,37
89 13,4
) 98,883
78
78,51 81,54
13 87,07
92 3 6524819,21 632143,52
78,67 )
85,69 102,774 101
79,9 82,07 82,28 85,99 89,38
89,35
90,55
91 90,734
91,931 93,914 95,48 4 6524885,25 632069,04 Kärde mägi
78,27 78,29 12 78,73 85,57
87,42 88 92,562 19 100,566
5 6524890,71 632048,85 4 6524849,66 632084,77 109.9 82.7
78,5
86,25
90 92,99 94,55 7 98
97,197
5 6524896,34 631878,38 Kärde kruusakarjääri
84
83,21 87,51 89,82 99,2 94.7
6 6524915,37 632012,77
77
83,42 92,12 96,934
87
79
78,73
79,84 85,13 84,17 85,73 85,94 87,51 88,54 95
94,773
96
96,087
6 6524933,91 631947,56 mäeeraldis
78,42 84,64
7 6524940,69 631966,60
82
78,33 90,28 99,696
77,43 78,39 85,09 84,96
83 0,5
92,43 94,786 95,48
Ka 2 7 6524974,45 631843,79
85
79,77 84,56 85,75 85,04 85,02
Ka 4 0,5
85,99 94 8 6524976,94 631843,79
78,51 80 86,03 85,71 89 90,8 84,6
5,7+90,35 90,908 91,594 93,874 99,08
8 6525000,93 631673,66
85,2 85,2
5,5+ 79,2
84,75
9 6525009,54 631676,97
C Ep 1
78,47 78,5 87,78
85
85,74 88,2
Endla turbamaardla nr 219
77,98 87,51
86,27 86,07
93 9 6525028,74 631684,41
86
93,25 93,17
plokk 19 pR 80,58
83,84 88,69 85,9 87,42 85,87 85,21 87,13 89,39 10 6525028,74 631684,41 Pedja
77,44 79,578,69 81
88
88,35 98,345
10 6525097,59 631746,31
84
85,96
81
" 85,94 85,82 92,316
11 6525097,59 631746,31
86
11 92,132
82
77,78 0,4 78,73 83,83 88,52 88,38 87,1 88,6 88,13 87,08 88,44 89,284 92 91,67 11 6525165,78 631776,27
24801:001:0256 76,5 ) 80,55
0,4
84,47
86,08 86,67
86,45 85,97
Ka 3 12 6525165,78 631776,27
2,6 76,5 86,54
88,04 87,061 88,5 97,46
12 6525178,35 631772,46
87
1278,54
82,89 87,73
Ka 6 87,52
87
87,5 0,5
88,2 89 91 90,74 13 6525178,35 631772,46
Lauda 78,22
Ka 7 5,6+ 88,1
86,84
97,071 97,148
13 6525232,97 631935,48
79
5,1+ 81,9
78,3 85,22 87,454 88,13 87,539 88,89
14 6525232,97 631935,48
83
77,84 81,572
82,5 85,14 85,86
88,7
88,22
0,488,547 88,15 88 88,047 88,841 90,252
" 88,778 88,4
15 6524866,05 632176,46 Pedja
80
77,81 78,42 78,91 87,708 90,54
78 78,08 82,91
5,7+
89,39 88,49
88,33
88,64 9 89,44 91,84
88,89
Koidu
90
Pindala 13,14 ha
85,59
8 89,36
77,77 83,31 85,24 85,65 88,21 89,19 78 89,63 89,866 16 6524837,42 632176,62
" 78,14 83,31 82,88
Plokk 1 aT 89,15
89,404 92,33 89,873 89,726
77,83 78,07
78,84
83,29 85,41 89,49 88,5
90
90,38
91,07
92,69 93,1793 89,8
95,976
92 17 6524819,38 632143,52 Kõola
93,02
p kr
78,05
77,54 82,89
85,27
85 89
89,91
88,76 91 90,608
91 95,39 18 6524762,28 632039,09 Täiteliiva ploki 2 aT
Pa
84
78,09 79,06 85,013 88,33 90,54 92,5 92,099 90,974 90,511
82,13 85,66 90,08 89,21 91,27 92,24
19 6524759,96 631851,90
du
10
82,69 89,18 92,47
nurgapunktide koordinaadid
92
78,05 83,08 90,03 91,46 92,21 92,36 91,06
Ka
89,1 8
ve
84 0,4 20 6524862,74 631816,65
83
84,95 82,53 88,94 92 93,27 92,45 91,679
11 )Ka
re
78,12 78,23 78,09 94,951
83
84,708 83,92 90,262 91,62 92,349 93,18
81,4
11 81,51 83,26
90,2 5,9+ 91,805
21 6524896,34 631878,38
84
78,09 83,4 85,55
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
93
82 83 90,1 93,974 91,181 91,642
oja
86,74 91,796
82
90 Ka 23 90,82 91,506
" 78,26 9 78,4 84,73
84,7 81,9
81
90,1
89,72 92,05
92,29
93,051
91 22 6524923,31 631928,04
81
78,16 78,26
)
77,51
79,13
81,6 82,41
83,08 77
89,44
89,16
90,36 90,694
93,407
93,388
92,874
92,625 92,504
90,5 0,5 90,362 90,811
90,537
23 6524916,36 631954,52 14 6524762,28 632039,09
" 78,14
10) 78,54 78,455
79,07 78,97
79
79
80 84,62
87,32 87,84
91,616
92,22 93,405 93,382 93,248
93,032
92,476 91,509
5,7+ 84,3
90,56 90,39 93,902 91,13
24 6524890,71 632001,52 15 6524759,96 631851,90 Vaimastvere
78,34 77,47
1,878,603 Vaimastvere raba
80
88 92,46
78,15
76,1
78,654 78,771
80,4
Ka 1080,36 90,77
93,581 93,535 92,87 92,352 90,02 25 6524866,71 632035,94 16 6524862,74 631816,65
78,34
78,49
0,5
78,63
78,439
78,92 80,68
79,1 1,8
80,1 87,93 88,803 92,773 94,245
94
93,744
93,03
90,95 90,03
26 6524859,26 632060,44 5 6524896,34 631878,38 Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6412, 6414
Pa 26
78,58 83,42
79 94,433
D 89,942
78,12 78,26 77,25 78,626 83,34 94,496
) 76,179,86 0,3
92
90
77,907
39 Tartu - Jõgeva - Aravete tee
8) 79,1 1,2 4 6524849,66 632084,77
78,49 90,819 90,171
78,01 78,5 78,59
78,5 3,0+ 78,903 79,06
81 81,53 86,32 90,3 91,265
93,529 94,388 94,447
Ka 1 92,838
93,347 90,412
93,124 27 6524859,10 632115,39
78,19 78,37
77,38
78,66 78,877
78,61
0,0
78,59
78,49
9
78,82 79,97
80
79,96
82,47 94,114 5,8+ 92,628 91,225 92,083
3 6524819,21 632143,52
78,53 79,95 84,343
92,8 LEPPEMÄRGID
Vaimastvere metskond 3
78,36 76,86 78,65 82,43 86,37 91,802 91,725 90,393
90 89
91
78,92 92,783
93
88
78,077 78,889 78,886 79,47 81,27 93,447 91,344 90,208 89,989
77,4 78,47
78,54 78,55 78,894 78,83
78,89 79
86,236 86 90,933
Pindala 15,27 ha
7 90,592
24701:001:0169
78,87 84,282 90,135 91,476
91
Ka 9 85 8 84,77 92 91,158
78,49 78,32
78,61
76,749 79,017 78,56 78,57
24801:001:1190
78,945 90,051 91,986
Pindala 2,98 ha
78,61 82,06 89,747 89,188 90,966
Ka 2 0,5 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami
87
78,65 78,64 92,374
Maaparandussüsteem
78,895
79,4 7 )
79,06
84
89,86
Kaevandi nr,
5,7+ 84,6
78,27 78,464 78,66 78,626 Vaimastvere metskond 7 82,03 88,539 89,502 91,488
79,4391,6 90,8
78,44 90,501
78,93 80,32
90 Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m
8 ) 1,2 82 suudme abs. kõrgus, m
87,789
Veldingsoo III 78,33
" 78,129
78,55
78,68 78,533 78,69
78,57 79,1
76,6 88,249 86,766 89,824 89,926 92,139
78,6 78,69 79,2
22 79,6 82,273 83
Pa 28 ) 84,59 85,926 86,57 85,25 87,45
9
89,092
8 91,959 89,19 nurgapunktide koordinaadid
79
78,64 78,54 79,08 82,84
78,29 78,73 78,734 78,44 79,316 85,538
Ka 21 88 88,078 91,78
78,546
78,5
78,56 78,63 78,63 78,68
Ip79,14
1 79,468
)80,5923 80,19 84,772 84,347 86,279 87,481
Pa 25 4,3+ Kattekiht, m
6)
Pa 27 78,719 79,21 80,88 81,75 83,7 83,906
2,0 Puuraugu nr,
78,72
78,74
2,6+ 21 79,2
79,99 81,98 82,46 83,31 83,404 83,723 77,6 7 87,25 91,5
8
86,54 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 88,5 0,0 Liivakihi paksus, m
78,35 78,35 78,377 78,48 78,47
78,5 78,761
78,73 78,86 79,31 80,89 81,9 81,105
82,67 82,728
83,219
4,1 84,4 suudme abs. kõrgus, m
0,0
78,68 78,68
1,2 79,729 82,614
2,9+ 76,5)7 79,16 80,45 Ka 22 85 85,014 91,38 91,327
78,67 80,38 83,563 84,743 82,649
78,666
1,3 82,155
82,315
24 1 6525168,42 632174,47
86
" 1,5
86,33
2 883,786
78,52 78,55 78,8
78,57 78,67 78,67
78,7 0,0 78,58 78,729
78,76
78,77
79,315 80 81,49 85
86,11
84,07
)
83,783
84,71
84
81,26
82,1
5 ) ) 3,4
82,23
82,222
82,002 77,4
81,892 82,006
82 82,278
82,803
)83,194
4 truup 2 6524837,42 632176,62 Interpolatsioonipunkti nr, Ip 1 1,2 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami
79,3 78,52
78,69 79,312
80,37 80,69 80,9
83,43 83,47
83 83,05
81 84,38 83,34 )
81,42
3 84
83,237
83,821
3 6524819,21 632143,52 79,2 1,5 76,5
Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m
78,35 78,93
78,721 78,87 78,66 78,747
81,01 82,18 80,98 4 81,618 82,413
83
81,886 82,269 91,02 maapinna abs. kõrgus, m
2 81,55
82
78,76 81,71 81,575
78,709 79,15 78,975 83,8 81,98
8 81,05 81,15 81,678 81,577 82,547 83,444 4 6524762,28 632039,09
Ka 12 20 25
78,63 78,64 78,89 80,45 81,91 84,31 81,392 81,625 90,946 88,2
" 78,44 78,93 79,02 86,03 81,81
81,53
8180,75 82,26 77 ) 82,01
26 Ip 2
81,744
27 ) 15 5 6524759,96 631851,90 Ep 3 0,5
79
83
78,9 ) 0,8 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami
83,48
78,88 78,76
79,27
79,11 86,18 83,64 80,8
83,501 )
81,627
81,913 )81,934 81,707 Ka 81,91
20 82,14
82,395
2,6 Ekstrapolatsioonipunkti nr,
83
82,4 1,4 6,5 82,5
78,41 79,31 82,313 85,895
82
E
84,72 82,02 81,51 83,252
79,48 80,88 79,4
6 76,5 84,19
86,1
86 85,03
81,27 82,31 83,52
77,6 6 6524862,74 631816,65 maapinna abs. kõrgus, m 89,5 Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m
78,1
79,26 79,25
2,3
82
81 81,38
79,34
1,6 81,59 82,45 83,866 82,43 2,9 82,5 82,584
7 6524896,34 631878,38
24801:001:0256 79,04 80,089 80,52 82,03 81,92 81,99 85,92
80
80,39 82,63 83,46
) F16
84
79,3 79,49 80,07 80,45 83,25 84,68 85,69 83,285 83,867
85 82,501 82,691 90,64 90,676
Lauda 83,24 82,27
0,483,17 85,177 85,304 82,627 83,122 8 6524933,91 631947,56
78,62
81,25
80,31 79,8 79,37
79,47 83,61
83,4 83,75 85,37
85,5 85,54
84,6
Ka 13
83,36
77,483,887 83,69 Ip 3 84 84,026 84,66 86,307 1 A B Geoloogilise läbilõike joon
80,512 79,72 81,56
Plokk 2 aT
83,29 83,52
83,4 5,6+
84,389
78 85,937 87,576
2 9 6524974,45 631843,79 Kärde kruusakarjääri mäeeraldise piir,
" 80,37 83,55
85,38 83,37
83,98 85 85,002 83,355 83,182 86 87 86,073
84,874
86,5
84,882
83,978 85
81,84 80 79,7 81,66 83,119 85,046 87,72 84,574
10 6525000,93 631673,66 nurgapunkt ja number
82,28 83,27 79,66 79,8 85,17 83,77 84,56 84,902 84,44
)2,1 85,033 86,391
79
81,39 81,5
80,14
80,636 82,29 83,29
84,6
85,12
85
83,41
84
82,911 83,25 86,057 87,945 87,192 87,03 90,468 90,417
11 6525028,74 631684,41 24801:001:1190 Maaüksuse piir, tunnus, nimi
87,443 1788,58
83,309
Ka
83,63518
86
1,6 78,2 87,266
80,769 82,71 83,56
78,8 89,9 3 6,2 88,16
80,34 84,059
80 81,25 82,816 81,89 81 81,16 84,74 84,41 83,16 83,23 83,216 12 6525097,59 631746,31 1 Vaimastvere metskond 7
"
81,082 81,7 83,644 80,26 83,55 84,48 83,31 82,572 82,993
84,6 84,803
4,2
87
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise
78,753 81,807 81,45
84
83,15
83 83,201 89,93 88 87,248
86,743
13 6525165,78 631776,27
83 80,53 82,87 82,9 84,564
Maapinna samakõrgusjoon,
78,737 81,61 81,66 81,214 84,057 80,7
83,46 83,49 82,62
82,573
82,634 82,879
86,485 90,23 89,267 87,804
14 6525178,35 631772,46 teenindusmaa piir, nurgapunkt ja number 81
3,5 78,4 83,096 84,765 87,054
78,026 81,193 80,733 81,42 82,55 82,655 90,749 90,269 90,282
82,58 82,58 82,62
89 maapinna abs. kõrgus, m
81
82,885
Ka 14 82,66
4,5+ 90,57 89,518 88,008 15 6525232,97 631935,48
82
78,897 82,49 81,25 80,72 82,512 82,67
79,104
Ka81,85
15 Ka 17 2,0 92,25
Kärde kruusamaardla varuploki piir,
83
81,392 80,85 83,341
80,5
83,1
82,56 84,704
Ka 19 0,0
81
81,253 80,537 90,53
82 83,27 82,54
Mäeeraldise lamami
81,2 81,1994,5+
81,5 92,67 90,391
79,688 79,798 81,72
83 83 82,35
82,35
82,57 83,9 83,9 84,304
88
86,8
92,37 91 90 89,608 Plokk 1 aT number ja varu kategooria 81
79,785 80,487 80,38 80,75
0,0
80,56 83,545 83,473
82,56
) 84,03 86,176 94,282 91,859 91,239 89,65
Pindala 16,12 ha samakõrgusjoon, kõrgus, m
19 )
80,286 82,91 82,51 81,87 81,89 83,09 92,18 95,587 93
18
81,08 80,918 81,556 83,39
82 87,841 95,177 95,819 93,052 91,169
80,128 79,843 82,6 82,62
80 85,04
4 85,195 86,321 92 Endla turbamaardla varuploki piir,
5 3,0
90,63
79,751 80,21 80,66 82,91 83,85 93,97 Plokk 19 pR
80,878 81,086 82,83
77,8
83 95,715 95,711 94 89,968 90,409
number ja varu kategooria Maantee kaitsevööndi piir
79,98
80,57 81,9 82,44 85,13
2,3 B 93,097
96
94,158
Ka 16
85,05 82,92
85 87,68 96,23 95,23
84,51 82,56 82,95 89,42 90,57 92,66 94,06
24801:002:0950 79,862 85,529 85,678 84 87,54 88,61
95 Maismaa sideehitise
79,897
79,969
82,1 81,85 83,233
84,244
88 90 95,53 90,516 89,966
Maaparandussüsteemi ala piir
Männiku
79,813 80,43
81,19
4,5+ 85,282
85,067
83,97 87 86,6
90,39
91
91,67 93,95
94,78 95,615 95,041 94,467 93,593
kaitsevöönd
80
84,1 91,64
81,535 82,148 0,0 83,77
91,5
Elektriõhuliin 35kV AS-70 (35-110 kV)
85,17 85,75 86,59 92 93
83,81 96,475
85,66 95,69 96 Elektriõhuliin
86
89,44 94 93,8
81,208 82,533 85,21 91,66
Nõlvaterviku alumine piir (ülemine piir
89
86,012 83,87 95
79,977
83 94,22 94,66 96,121 90,129 90,59
kaitsevööndi ja liinimastiga
80,49 81,76
82,95 85,07 86,04
86,27
88,57 91,24
93,3
93,46 94,44 95,22 96,19 96,11 96,19 96,443 95,759
langeb kokku mäeeraldise piiriga)
80,708
85,94 96
81
81,74 82,89 85,19 86,02 91,64
81,1 82 86,86
95,26
Märkus: uuringute ajal olid maaparandussüsteemi kraavid kuivad
95
89,32 93,68
86
87,85
80,533
85,19
86,69 91,77
Pa 24
96,06
4,3+
94,31
90,69 90,012
Pa 25
89,66
81,55 82,97
96,1
81,02
4,3+
94,819 94,89
Maaparandussüsteem 24801:002:0360
87,87 91,88
0,0
81,56 86,31
87,5
88,5 93,72 95,08 KÄRDE KRUUSAKARJÄÄRI PLAAN
Koiduküla 80,717
Piiri 81,03 87,81 87,67 0,0 87,81 89,7 95,17 94,29
Kasutatud materjalid: Graafiline lisa 1
80,663
81,73 82,85 87,42 94,47 M 1:2000
83,92 86,63
88,29 90,78 92,27
93,952
90,222 90,723
Endla turbamaardla nr 219 registrikaart.
81,11 84,99 87,62
89,69 94 94,082 93,832
Töö nr 25-880
80,61
82,3
86,21 87,08
90 93,42
Kärde kruusamaardla nr 1043 registrikaart.. Töö: Kärde kruusakarjääri kaevandamise keskkonaloa taotlus
80,747 81,14
85,07
88,38
91,07
91,06
92,31 93,44 Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring. EGF 47183. Topo- ja varu arvutuse plaan.
82,19 92 24801:001:1190 93,38 93,5
Kitsendused Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest. 0 20 40 80 m
91
82,85 90,77 90,253
84,02 85,33
86 87,07 90,54
Vaimastvere metskond 7
92,99 Asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde küla, Kärde kruusamaardla
93,408
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
631600
92,15 92,78 93,128 90,19
89
93
93,1
80,959 82,03 83,79 93 93,01
81,48 82,611 92,32
Dozerland OÜ aadress: Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn 80014 Tellija esindaja:
87
85
82,68
83
88,36
91,52
Tellija:
6524600 81,556
85,14
93,09 92,53 92,2
6524600 92,207 e-mail:
[email protected]; tel. 58544417 Priit Karotamm
81 81,23
88
80,881 90,886 90,236
84
632200
80,826
80,908 81,86
83,008 89,61 92,14
92 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August
84,53 90,259
Liiva 41, 50303, Tartu 2025
82
82,261
81,013 24801:002:0950 Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku
ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
m LÄBILÕIGE A - B m Ka 23 m m
92 N Ka 8 S 92 90,5 92 92
W LÄBILÕIGE C - D E W E
90,2
90
Ka 5 90 90
90 24801:001:1190 0,5m
88,7 0,4m Ka 3 23-1
Vaimastvere metskond 7 87,5
1:2
<0,063 mm 5,2
88 0,5m 24801:001:1190 88 <31,5 mm 67,0 88 LÄBILÕIGE E - F 88
Ka 4 Vaimastvere metskond 7
24801:001:1500 Ka 4 0,5m Plokk 1 aT 4,0m
85,2 8-1 24801:001:1190
86 <0,063 mm 1,5 Ka 17 86 Alliksaare 85,2 23-2 86 Vaimastvere metskond 7 86
<0,063 mm 7,6
<31,5 mm 80,0
Ka 13 83,9 3-1
1:2
5-1 3,0m <31,5 mm 15,0 Ka 13
<0,063 mm 6,3 4-1 Ka 7 0,5m 4-1 <0,063 mm 2,1
Ka 20
24801:001:0256
0,5m
84 <31,5 mm 73,0 <0,063 mm 8,6 83,4 84 <0,063 mm 8,6 <31,5 mm 79,0 3-2
6,2 84 83,4 84
<31,5 mm 25,0 6,3 82,5 <31,5 mm 25,0
<0,063 mm 2,5
<31,5 mm 58,0
82,5
Lauda
0,4m
2,5m 2,5m 0,4m
82 6,2
Ka 9 13-1 82 0,4m 82 Ka 12 13-1 82
4-2 <0,063 mm 3,9 5,6 <0,063 mm 3,9
Plokk 1 aT 7-1
Plokk 1 aT
1:2
4-2
<0,063 mm 19,1 79,4 3,4m
<31,5 mm 34,0 <0,063 mm 2,0 <0,063 mm 19,1 78,9 3,4m
<31,5 mm 34,0 20-1
<0,063 mm 4,8
80 <31,5 mm 66,0
9-1 Plokk 2 aT 3,5m 80 3,0m <31,5 mm 69,0 <31,5 mm 66,0 80 Plokk 2 aT <31,5 mm 37,0
80
2,6m
1:2
<0,063 mm 10,6 13-2 17-1 13-2
12-1 Plokk 1 aT
1:2
6,0 <31,5 mm 39,0 <0,063 mm 3,1 <0,063 mm 23,3 7-2 6,0 <0,063 mm 3,1
1,6m <0,063 mm 7,1 <0,063 mm 29,3 4,9m
78 <31,5 mm 10,0 <31,5 mm 3,0 5,5m 78 78 0,8m <31,5 mm 10,0 78
1:2
<31,5 mm 69,0
1:2
1:2
5,7 <31,5 mm 62,0
6,0 6,0
2,8m 2,4m 5,3
76 3,0 76 6,0 76 76
3,1
Kasuliku kihi paksus, m 5,7+ 5,5+ 5,9+ 1,2 5,6+ 2,0 5,6+ 5,5+ 5,1+ 5,7+ 1,6 5,6+ 2,3
Vahemaa, m 77 100 107 113 73 191 105 132 174 178
LEPPEMÄRGID KÄRDE KRUUSAKARJÄÄRI PLAANI LÄBILÕIKED
Graafiline lisa 2
A-B, C-D ja E-F (horis. mk 1:2000, vertik. mk 1:200)
Kärde kruusakarjääri Töö: Kärde kruusakarjääri kaevandamise keskkonaloa taotlus Töö nr 25-880
Kasvukiht (muld) Püsiva nõlva
24801:001:1190 Katastriüksuse piir,
1:2
mäeeraldise piir
Vaimastvere metskond 7 tunnus ja nimetus kontuur ja kalle 0 20 40 80 m
Liiv, väga peeneteraline, kihiti Asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde kruusamaardla
savikas, vähese kruusaga Kärde kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa piir
Ka 3 0,5m
Tellija:
Dozerland OÜ aadress: Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn 80014 Tellija esindaja:
Kruus, veeriseline, Kaevandi nr e-mail:
[email protected]; tel. 58544417 Priit Karotamm
eriteralise liivaga Tarbevaru ploki piir, ploki nr 87,5 3-1 Proovi number
Plokk 1 aT Suudme abs. kõrgus, m
varu kategooria <0,063 mm 2,1 <0,063 mm osakeste sisaldus; % August
<31,5 mm 79,0 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587
Saviliiv- ja >31,5 mm osakeste sisaldus; % 2025
Märkus: Liiva 41, 50303, Tartu
liivsavimoreen 3,0m
Uuritud kruusa- ja liivalasund jääb põhjaveetasemest kõrgemale
Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: tel. 5104753
105,12
105,03
106
106,31
105,4
95,33
85,59
86,86
97,51 101,47
" 107,13
105,8
91,48 106,23 107,99 108,71
24801:001:0037
88
7
85,48
10
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
108
86,35 98,41
Mäepalu
91 89
85,63
"
85,67
85,48
87,65 92,32 106,13 106,94 108,03
108,88 109,11
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise
83,6 84,77 96,31 106,25 108,49 108,98 109,22
nurgapunktide koordinaadid Tooma
M
82,79
109
104,48 81.4
87
86,41
än
83,67 84,45 87,75
89,37 100,18 107,53
" 108,83
" 109
ni
15 14
85,51 94,54 108,6 108,33
80,51 80,79 81,11 81,52
) 109,91 104,1
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
kj
83,55 97,07 105,26 107,26 108,37 108,82
84,62 91,5 108,5 77.1
84
är
79,61 79,95 82,41 88 93,28 99,2 108,45 103,64
79,45 80,87 86,64
86
85
24701:001:0070
87,5 108,49 109,21
24801:001:1500
ve
96 97,5 104,93 107
81
78,74 78,87 78,75
83,57 87 107,58 109,05 " 1 6525168,42 632174,47 77.1
ra
86,6 82,5 100 107,28 107,45 108,15 103,54 103,26
Alliksaare
78,83 109,47
108
Preilikivi
78,62 80,6 81,55 86 0 100,93 107,72 108,61
83
ba
80
84,57 85 85,61 82 82,2 82,5 100,9 102,53 107,77 2 6524893,36 632176,29 Männikjärv 82.4
79
79,37 100,4 103,55 104,19 108,5 108,23
78,67 83,5 81,5 102,87
82,22 82,95 84 81 105,31 106 108,46
109,02
102,77
3 6524885,74 632117,21
6525200 78,42 79,1 80,09 83
80 80,3
80,6 82,5 82,2 97,54 107,7 108,67
102,53
81 82 104,54 78.4
82,56 79,7 82,5 82,2 96,46
95,8 100,31 103,53 102,3
4 6524885,25 632069,04
631600
78,51 81,38 82 79,2 81 82 103,48 106,04 103,5 108,09 108,7 Kõrtsijärv
78,6 79 82,2
107 kr79.0
79,17 80 95,65
13 82
82 1105,53 5 6524890,71 632048,85
op
78,62 80 78 78,2 79 82 82,2 96,57 102,3 107,13
82,4 82,6
14 )
77,5 82 96,51
78,79
79,4
77
82
82
82,8
83
83 83,1 83,2
98,02 99,43 106,93 101,36 101,15 6 6524915,37 632012,77 Teosaare raba so
102,58 Aknajärv
ba
81.4
78,51
13 79
78,67 )
78 79 80 81 81
81
83,4 83,6
) 98,5 102,77 101 7 6524940,69 631966,60
m
77 81 81 82 83,8 84 98,88
Ke
83
78,27 78,29 12 78,73 80
81
81
82 84,05
84,1
97,4
19 100,57 8 6524976,94 631843,79
78,5
77 78
79 80 80
80
81 82
83
84
84,2
7 98
97,2 99,2 9 6525009,54 631676,97 78.0
78,72 80 80 81 95,5 96,93
Kärde Kemba soo
78,42 78,7 79
80
80 80 80 82
84,4
84,7 95 96
96,09
10 6525028,74 631684,41
78,33 78,39 83 84 93 99,74 99,7
77,43
78,51 77
78 79 79 79
80 81
84,65
94 93,87
94,79 95,48
11 6525097,59 631746,31
79 79 79 79 79,2
80
83 84 90,91
91,59 99,08
12 6525165,78 631776,27 Kärde mägi
109.9 82.7
77
78,47 78,5 79 79 81 82 84,6
Endla turbamaardla nr 219
77,98 78,65
78
80 84
93 93,25 93,17 13 6525178,35 631772,46
plokk 19 pR 77
78 78
78 78
79
80 83 84,5 92,1
98,35 98,45 Kärde kruusakarjääri 94.7
77,44 78,69 78
79 81 84 14 6525232,97 631935,48
" 11
78,8 76,62 78 80 82 89,56 92,4 92,32 mäeeraldis
77,78
78,73
76,6
77 79 83
84,4 89,28 92 91,67 15 6524866,05 632176,46
24801:001:0256 ) 78,9
77 77 77 78
80
81
83
84
97,46
16 6524837,42 632176,62
78,22
1278,54 76,48 76,3
Plokk 1 aT 82 84,35 82,2
89 91
Lauda 78,3
78 79 82 83 84,35 82,24 90,74 97,19 97,15 17 6524819,38 632143,52
84
77,84 81
78,7
77 80
82 84,33 88,28 88,84 90,25
18 6524762,28 632039,09 Pedja
"
83
77,81 78,42 78 84
79 84,3
19 6524759,96 631851,90
81
78 78,08 88,89
90
76,38 78 89,36
77,77 81 82 83
" 78,14 77 80 84,25 89,87 89,73 89,87
95,98 95,94 20 6524862,74 631816,65
82
77,83 76,34 78 79 81 89,8
78,07
21 6524896,34 631878,38
80
78,05 78,95 84
82
77,54 80 91
78,09 78,95 77 78
81
81
83 84,2 92,1
90,97 90,51 95,39
22 6524923,31 631928,04
Pedja
10 76,24 79
23 6524916,36 631954,52
92
78,05 78,9 78 80 84,19 92,36 91,06 95,02
Koidu
82 91,68
78,12 78,23
11
78,09
) 76,1776,2
78,09
77
78
79
80
80
81
83 84
84,19 91,81 91,45
91,18
94,92 94,95
24 6524890,71 632001,52
" 78,9
76,15 77 84,17 91
91
91,51
91,64 94,42
25 6524866,71 632035,94 Kõola
9 83
p kr
79
80
78,16 78,26
78,26
) 76,1 77 78 81 82 84 84,15
26 6524859,26 632060,44
Pa
77,51 78,7 78,9 76,1 80 90,54
78,95 76,1 76,1
27 6524859,10 632115,39
du
78,95
78
" ) 78,54 78,45 78,8 76,1
76,1 77
79
80 83
84 84,1
90,39
90,36 90,81
93,9 93,96
ve
78,14
10
77,47
78,7 78,6 76,1
76,1 77 79
81 84
re
78,34 78,6 78,8 78 82 90,45
78,7 76,1 76,1
78,15 78,65 78,77 78,8 76,1 77 79 80 83,5 90,02
78,49 78,63 79 76,1 83 90,5
oja
78,26
78,34
77,25 78,63
78,44 78,58 79,5 79,9
79,7
76,2
76,28 78 79 81 82 83 83 Pindala 15,27 ha
) 90,65
39 Tartu - Jõgeva - Aravete tee
77,91 76,79 72,35 77
8)
78,49 78,59 78,9 76,42 80 82,5 90,41
78,5 79,06 79,1 76,48 78 79 90,8 89,94 93,12
78,37 78,66 78,88 78,49 78,82 79,35 82
78,19 79,5 76,55 78 82
77,38 78,53
78,61 78,59
9 79,6 76,65 77
79 81 82 82 92,08
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa
Vaimastvere metskond 3
78,36 76,86
78,08 78,89
78,65
78,89 78,92 79,55
79,45
76,72
76,8
77
78
79 80
81,4 91,22 90,39
90,21 89,99 92,78
Vaimastvere raba Vaimastvere
77,4 78,47
78,54 78,55 78,89 78,83
77 77,1
79
81 90,95 nurgapunktide koordinaadid
24701:001:0169
78,87 81
78,61 78,49 78,32 78,89 79,6 77,2 80 81 81
76,75 79,02
78,65
78,56 78,57
78,61 24801:001:1190
78,64
78,94 80
77,4
78 79 80,5 90,7 91,46
90,97 92,37
90,22 92,42 Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6412, 6414
78
0 )
78,89 79,06 80,5
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
79
Maaparandussüsteem 78,27 78,44
78,46 78,66 78,63 Vaimastvere metskond 7 77,6 78 80 80 80 80
89 90,5 91,49
"
78,93
) 80,32 81,3 80 80 90
Veldingsoo III 78,33
78,6 78,13
78,55
78,68 78,69 78,53 78,69
78,57
79,2
79,1
8
79,44 77,7
78
79 80 79,5 89,82 89,93 92,14
22 79,08 80 79,6 81,5 79 87,45 89,09
89 89,5 91,96 91,99 1 6525168,42 632174,47
) 79
79
78,64 78,54 77,7 78 79
88
81
78,29 78,73 78,73 78,44 79,32 89 78,5 86
78,72
78,55 78,56 78,63
78,72
78,63 78,68
79,14 79,21 79,3
76,63 )23 80,59 81 80,19
80,88
81,75
6)
82,15
77,7
78
79 79
78
78 84,75
87,48 87,59
87 87,25 91,5
88,57 2 6524837,42 632176,62
78,35 78,35
78,74
78,38 78,48 78,47 78,73 78,86 21 79,31 76,64
76,7
76,8
81,98
81,9 81,11 82,2
77,6
78 78
78 77,6 86,54 3 6524819,21 632143,52
78,76 77,5 84,1
78,68 78,67 78,68
7 79,3 76,65
78 78 77,6 84,4
84,74 85 85,01 4 6524762,28 632039,09
"
78,67
) 82
24 82,35 77,42 77,6 77,6 83,56 91,43 91,33
78,52 78,55 78,8
78,57 78,67 78,67
78,7 78,73
78,76
78,77
79,31
79,2 76,66 76,92
77 ) 82,4
81,26
5)
82,3
77,41
82,2
77,4 77,5 77,6 77,6 77,6
82,8 ) 2 84
83,5
83,79 truup 5 6524759,96 631851,90
78,69 78,58
79,31 82,65 82 )4 82 81,87 81,75 )3
81,7 81,8
82
82,28 83,24
6 6524862,74 631816,65
83
79,3 78,52 76,67 77,1 83,82 84,82
78,72 78,87 77 82,9 80,98 82,41 81,89 82,27 91,02
78,35 78,93 78,66 78,75 79,9 76,63 77,2 81,62
7 6524896,34 631878,38
82
78,64 78,76 79,15 78,97 81,58
78,71 77 77,3 81,05 81,67 81,68 81,58 82,55 83,44
20
)25
78,63 82,85 81,62 90,95 91,04
78,64 78,89 76,6 81,7 81,74 81,39
) 15 8 6524933,91 631947,56
82
" 27
78,93 79,02 77,4 82,01
78,44 79 26
83
78,41 78,88 78,76
79,27
79,31 79,11 ) 78,9 76,6
77 77 77,5
77,6 ) 82,31 81,67 81,63 81,91 )
81,93 81,71 81,8 81,9
82,2 82,39
83,25 85,89 9 6524974,45 631843,79 LEPPEMÄRGID
79,48 80,88
79,26 79,4 79,25 6
79,34
79,8 77 77,7
77,64
77,6
82,7
10 6525000,93 631673,66
24801:001:0256 79,04 80,09 81 81,38 80,52 77,8 77,9 78 78 78 78 77,8 83 85,92
1
80
80,39
79,3 79,49 80,07 80,45 82 76,8
77 78
78 78 78
77,8 77,6 83,46 90,72 90,68 11 6525028,74 631684,41
Lauda 78,62 80,31 79,37 77 77,8
) 16 Kärde kruusakarjääri mäeeraldise piir,
80,51
81,25 79,8 79,47
81,56
83,61
83,4
76,85 77
77
78
78
78
84 83,6
84,03 84,66 86,31
90,46 12 6525097,59 631746,31
" 80,37
79,72
83,55
85,38 77 77,4 78,2 85
83,98
2 85
13 6525165,78 631776,27 nurgapunkt ja number
81,84 80 79,7 81,66 Plokk 2 aT 84,57
86,39 90,47 24801:001:1190 Maaüksuse piir, tunnus, nimi
80,64
82,28 83,27
81,39 79,66 79,8
81,5 84,6
85,17 77,13
78 78,4
) 87
86 85,03
14 6525178,35 631772,46
85
82,29 87,03 90,47 90,51
80,14 83,29 85,12
1 Vaimastvere metskond 7
78 78,6
1788,58
88
86
80,77
80,34 84,41 77,2 87,27
15 6525232,97 631935,48
80 81,25 81,89 81 84,74 78,8
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise
3 89,93
82,82 81,16 77,27 78 87,44 88,16 87
83,64 84,48 84 87
" 78,75 81,08 81,7
81,81
80,26
81,45
83,55
84
78,7 89,9
88 87,25
86,74
teenindusmaa piir, nurgapunkt ja number 81 Maapinna samakõrgusjoon,
83 80,53 83,4 77,4 78
78,03
78,74 81,61 81,66
80,73
81,21 84,06 80,7
81,42 83,46 83,49 78 78,6 85,5 86,49 90,23 89,27 87,8 Pindala 16,12 ha maapinna abs. kõrgus, m
81,19 77,45 78 90,75 89 90,39 90,28
Kärde kruusamaardla varuploki piir,
81
79,18 82,89 82,58 83 78,5 86,14 87,24
85 87,05 90,57 89,52 88,01
82
78,9 79,1 82,49 81,25 80,72 78 92,25
Plokk 1 aT
83
81,39 80,85 77,6 84,7
80,5
number ja varu kategooria Maantee kaitsevööndi piir
81
81,25 80,54 81,85 82,54 78,33 90,53
79,69
82 81,5
83
83,27
83 77,64 77,67 77,8 77,85 77,9 77,95 78 78,05 78,1 78,2 78,27 78,4
88 92,67
92,37 91 90 90,39
79,8 81,72 84,3 89,61
83,55 82,9
79,78
80,13 79,84
80,49
80,29
80,38 80,75
81,08
81,2
80,92
80,56
81,56 83,39
83,47
19 ) 82,91 82,7 82,51
82,6
82,7 82,9 82,9 82,62 82,57 82,56 83,09 ) 18
83,5 84,03
86,18
87,84 92,18
94,28
95,18 95,59
95,82
93
93,05
91,86 91,24 89,65
91,17
Plokk 19 pR
Endla turbamaardla varuploki piir, Maaparandussüsteemi ala piir
80 85,04
4 92 number ja varu kategooria
79,75 80,21 80,66
80,57
80,88 81,09
81,9 82,44 85,13
5 82,83 83 82,91 83,85 85,19 86,32 90,63 93,97
95,72 95,71 94 93,1 89,97 90,45
79,98
96
94,16
Maismaa sideehitise
85,05 82,92
85 87,68 96,23 95,23
82,56 82,95 90,57 94,06
24801:002:0950 79,86 85,53 85,68 84,51 84 87,54 88,61 89,42 92,66
95 Metsamaaks korrastatav ala
79,9
79,97 81,85 83,23
84,24 88 90 95,53 90,52 89,97 kaitsevöönd
Männiku 81,19
85,28
85,07
83,97 87 86,6 91
91,67
94,78 95,61 95,04 94,47 93,59
79,81 80,43 90,39 93,95
80
84,1 91,5 91,64
Elektriõhuliin
Elektriõhuliin 35kV AS-70 (35-110 kV)
81,53 82,15 85,17 85,75 86,59 92 93
83,77 85,66 83,81 95,69 96,47
96
86
94
81,21 82,53 85,21
89,44
91,66 93,8
kaitsevööndi ja liinimastiga
89
86,01 83,87 95
79,98
80,49 81,76 83 86,27 93,3
94,22 94,66
96,44
96,12
95,76
90,13 90,59
85,07 88,57 94,44 95,22 96,19 96,11 96,19
80,71 82,95 86,04 91,24 93,46
85,94 96
81
81,74 82,89 85,19 86,02 91,64
81,1 82 86,86
95,26
95
89,32 93,68
86
87,85 91,77 96,06 94,31
80,53 86,69
85,19 89,66 90,69 90,01
81,02 81,55 82,97 94,82 94,89
Maaparandussüsteem 24801:002:0360 87,5
87,87 91,88
Koiduküla
81,56 86,31 89,7
93,72 95,08
KÄRDE KORRASTATUD MAA PLAAN
80,72
Piiri 81,03 87,81 87,67 87,81 95,17 94,29
Graafiline lisa 3
80,66
81,73 82,85
83,92 86,63
87,42
92,27
94,47 M 1:2000
88,29 90,78 90,22 90,83
93,95
81,11 84,99 87,62
89,69 94 94,08 93,83
80,61
82,3
86,21 87,08
90 93,42
Töö: Kärde kruusakarjääri kaevandamise keskkonaloa taotlus Töö nr 25-880
85,07 91,06
80,75 88,38 92,31 93,44
81,14 91,07
82,19 92 24801:001:1190 93,38 93,5
91
82,85 90,77 90,25 0 20 40 80 m
84,02 85,33
86 87,07 90,54
Vaimastvere
92,99 metskond 7 93,41 Asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde küla, Kärde kruusamaardla
631600
92,15 92,78 93,13 90,19
89
93
93,1
80,96 82,03 83,79 93 93,01
81,48 82,61 92,32
Kasutatud materjalid: Tellija esindaja:
87
Dozerland OÜ aadress: Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn 80014
85
91,52
82,68
83 85,14
88,36
Tellija:
6524600
81 81,23 81,56 93,09 92,53 6524600
92,2 92,24 92,21
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise plaan 2025. e-mail:
[email protected]; tel. 58544417 Priit Karotamm
88
80,88 90,89 90,24
84
632200
80,83
83,01 89,61 92,14
92 Kitsendused Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest.
80,91 81,86
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August
84,53 90,26 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
82
82,26
Liiva 41, 50303, Tartu 2025
81,01 24801:002:0950
Männiku Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
Dozerland OÜ
KÄRDE KRUUSAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISE
KESKKONNALOA
TAOTLUS
Kärde kruusamaardla
Jõgeva vald
Jõgeva maakond
2025
SELETUSKIRI
1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE
PÕHJENDUS
Dozerland OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Kärde kruusamaardlal (maardla
registrikaardi nr 1043) Kärde kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva
kaevandamiseks.
Taotletava Kärde kruusakarjääri mäeeraldis asub Kärde kruusamaardla ehituskruusa aktiivse
tarbevaru 1. plokil ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 2. plokil (graafiline lisa 1). Plokist 1 aT on
välja jäetud 0,85 ha suurune ala, kus asub kraav. Mäeeraldise piir jääb kraavist vähemalt 10 m
kaugusele. Kraav algab teiselt poolt Tartu – Jõgeva – Aravete maanteed ja läbi maanteealuse
truubi liigub sademete vesi varuploki piiresse jääva kraavilõigu kaudu ida poole jäävasse
maaparandussüsteemi. Sademetevaesel perioodil on kraav kuiv.
Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Kärde kruusamaardla Kärde kruusakarjääri mäeeraldis (pindala 15,27 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 16,12 ha) asuvad Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas
riigiomandisse kuuluval Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190; pindala
33,27 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa) maaüksusel, mille valitseja on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldise
teenindusmaal on tegemist metsamaaga.
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°50΄39˝ pl ja
26°17΄13˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412 ja
6414 (graafiline lisa 1).
Taotletava Kärde kruusakarjääri piiresse jääb liustikujõeliste setete poolt kujundatud rahutu
reljeefiga maastik, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad 80 – 100 m vahemikku. Kärde
kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne ja ida poole jääb Endla turbamaardla (maardla
registrikaart nr 219), lääne poole Veldingsoo III maaparandussüsteemi maa-ala (registri kood
2103120020060002). Lähimaks vooluveekoguks on Kärde kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaast ligikaudu 270...400 m kaugusele ida poole jääv Kärde peakraav
(VEE1031201).
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne poolt Lauda (katastritunnus
24801:001:0256) ja Alliksaare (katastritunnus 24801:001:1500) maaüksuste metsamaaga.
2
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja, lääne ja lõuna pool jätkub
Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190) maaüksuse metsamaa.
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ida poole ligikaudu 30 m kaugusele jääb
Elektrilevi OÜ elektriõhuliini 35-110 kV (kõrgepingeliin) nimetus 35kV AS-70 (vid
ELV293605136), mille kaitsevööndi ulatus on 25 m liini teljest. Kärde kruusakarjääri
mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu elektriõhuliini kaitsevööndisse.
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ida poole jääb riigi tugimaantee Tartu-
Jõgeva-Aravete (nr 39). Teenindusmaa idaosale jääb riigimetsa majandamist võimaldav
pinnastee (ETAK ID 4561122), mis mäeeraldise piirist ligikaudu 50 m kaugusel jõuab
tugimaanteele.
Lähimad elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 110...140 m kaugusele loode
poole Kalause (katastritunnus 24801:001:1790), Tolli (katastritunnus 24801:001:1460),
Alliksaare (katastritunnus 24801:001:1500) ja Aimari (katastritunnus 24801:001:1540) ning
ligikaudu 240 m kaugusele lõuna poole Männiku (katastritunnus 24801:002:0950) kinnistutele.
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000
linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning
kultuurimälestisi.
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Kärde kruusakarjääri
mäeeraldise alal ja koostas aruande „Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.04.2025)“ (EGF 47183). Geoloogilise uuringu käigus rajati 23
kaevandit ja 5 puurauku ning võeti 26 proovi kasulikust kihist. Tööde tulemusena kinnitati
ehituskruusa ja täiteliiva aktiivne tarbevaru. Kärde kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud
geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Kärde kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld), uuringuruumi lääne-
0,3 1,8 Q2_S
edelaosas on muld turbasegune
Saviliivmoreen, pruun 0,0 3,1 Q1jrVr_g
Kruus, veeriste, munakate ja eriteralise
0,0 13,4 Q1jrVr_fg +
liivaga, mis on kihiti savine
Liiv, eriteraline, valdavalt peeneteraline,
0,0 6,2 Q1jrVr_fg +
kruusa ja veeristega, kihiti väga savine
Saviliiv- ja liivsavimoreen 0,0 0,7 Q1jrVr_g
Märkus: tabeli koostamisel on kasutatud kaevandite, puuraukude, inter- ja ekstrapolatsioonipunktide andmestikku
3
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) ja saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Mäeeraldise lääne-
edelaosas on muld turbasegune. Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg) kruus,
veeriste, munakate ja eriteralise liivaga, kihiti on materjal savine ja liiv, mis on eriteraline,
valdavalt peeneteraline, kruusa ja veeristega ning kihiti väga savine. Kasuliku kihi keskmine
paksus on ehituskruusa 1. plokil 6,54 m ja täiteliiva 2. plokil 4,00 m. Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv- ja liivsavimoreen
(Q1jrVr_g) (graafiline lisa 2).
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised kaevandites ja puuraukudes.
Uuringute käigus 19.11.2024 avati veetase kolmes puuraugus Pa 26, Pa 27 ja Pa 28, mis jäid
varualast väljapoole. Veetase oli neis 1,9 m sügavusel, 76,6 m absoluutsel kõrgusel.
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS,
VÕIMALIKUD KASUTUSALAD
Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 27.05.2025 nr 13-5/25-64 kanti Jõgeva
maakonna Kärde kruusamaardla registrisse ning võeti arvele 13,14 hektaril ehituskruusa ploki
1 aktiivne tarbevaru mahus 860 tuh m3 ja 2,98 hektaril täiteliiva ploki 2 aktiivne tarbevaru
mahus 119 tuh m3 (lisa 1).
Ehituskruusa 1. plokis on 20 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm)
sisaldus 0,9...19,6% (kaalutud keskmisena 5,2%). Liiva (osakeste 0,063...2,0 mm) sisaldus on
3,1...57,4% (kaalutud keskmisena 14,5%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus 4,0...27,0%
(kaalutud keskmisena 10,9%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 19,0...91,0%
(kaalutud keskmisena 69,4%) ja läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on 15,0...88,0%
(kaalutud keskmisena 64%).
Lisaks lõimisele määrati neljas koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku
(fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile
EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus on 26 (Ka 1 ja Ka 23), 25 (Ka 3, Ka 4 ja Ka 8), 27 (Ka 6
ja Ka 7) ja 26 (Ka 2 ja Ka 5) (lisa 7). Kaalutud keskmine purunemiskindlus on 26.
Täiteliiva 2. plokis on 7 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm) sisaldus
3,1...29,3% (kaalutud keskmisena 11,9%). Liiva (osakeste 0,063...2,0 mm) sisaldus on
15,7...74,1% (kaalutud keskmisena 42,2%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus
8,0...48,0% (kaalutud keskmisena 21,1%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on
2,0...48,0% (kaalutud keskmisena 24,9%) ja läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on
0,0...37,0% (kaalutud keskmisena 20,8%).
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse
materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib
4
kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Looduslikul kujul saab liiva kasutada
täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist
ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes.
5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT
Taotletav Kärde kruusakarjääri mäeeraldis (pindala 15,27 ha) hõlmaks täiteliiva plokki 2 aT
täies mahus, st 119 tuh m3 ja ehituskruusa plokki 1 aT (pindala 13,14 ha) osaliselt. Plokist 1
aT jääks välja 0,85 ha suurune ala, kus asub sademevee äravooluks oluline kraav koos seda
ümbritseva maaga vähemalt 10 m kauguseni kraavist. Mäeeraldisest väljajäävale esimese ploki
osale lähimate kaevandite (kuus kaevandit) ja ühe interpolatsioonipunkti andmetel jääb 0,85 ha
suurusele alale keskmiselt 1,8 m tüsedune ehituskruusa kiht ja keskmiselt sama tüse (1,8 m)
katendi (moreenpinnase ja mulla) kiht, millest mulla kiht on keskmiselt 1,0 m. Ehituskruusa
esimesest plokist jääb 0,85 hektarile 15 tuh.m3 (8500m2*1,8m) ja seega jääb taotletavale
mäeeraldisele ehituskruusa plokist 12,29 hektarit (13,14-0,85) ehituskruusa varuga 845 tuh.m3
(860-15). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
Plokkidele 1 ja 2 jääb katendit kokku 149 tuh.m3, sellest mulda 91 tuh.m3. Mäeeraldisest
väljajäävale, 0,85 ha suurusele alale jääb katendit kokku 15 tuh.m3, sellest mulda 9 tuh.m3.
Seega jääb mäeeraldisele katendit 134 tuh.m3 (149-15), sellest mulda 82 tuh.m3 (91-9).
Kokkuvõtvalt. Taotletava mäeeraldise piiresse jääb:
Ehituskruusa 845 tuh.m3 pindalal 12,29 ha (plokist 1);
Täiteliiva 119 tuh.m3 pindalal 2,98 ha (plokk 2);
Katendi maht 134 tuh.m3, sellest mulla maht 82 tuh.m3.
Taotletava Kärde kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 15,27 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 16,12 ha. Mäeeraldis on piiritletud 27 nurgapunktiga ja teenindusmaa on piiritletud
15 nurgapunktiga. Koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Mäeeraldisele jääva kruusaploki välispiir on 1806 m ja täiteliiva ploki välispiir 485
m. Kruusaploki välispiiril on katte ja kasuliku kihi keskmine paksus kokku 5,2 m, sellest
kattekihi keskmine paksus 1,1 m ja ehituskruusa kihi keskmine paksus 4,1 m. Liivaploki
välispiiril on katte ja kasuliku kihi keskmine paksus kokku 4,75 m, sellest kattekihi keskmine
paksus 2,0 m ja täiteliiva kihi keskmine paksus 2,75 m. Püsiva nõlva kalle on suhtega 1:2.
Nõlvatervikusse jääva ehituskruusa maht:
(5,2*5,2*2*1806)/2-(1,1*1,1*2*1806)/2=46649 m3 ehk 47 tuh.m3.
Nõlvatervikusse jääva täiteliiva maht:
(4,75*4,75*2*485)/2-(2,0*2,0*2*485)/2=9003 m3 ehk 9 tuh.m3.
5
Kaevandatava ehituskruusa maht Kärde kruusakarjääri mäeeraldisel on 798 tuh.m3
(845-47).
Kaevandatava täiteliiva maht Kärde kruusakarjääri mäeeraldisel on 110 tuh.m3 (119-9).
6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA
KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED
Mäetehnilised tingimused Kärde kruusakarjääris asuva kruusa ja liiva kaevandamiseks ei ole
väga keerulised. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Karjäärist materjali väljaveoks
saab kasutada Kärde kruusakarjääri mäeeraldise keskosas asuvat pinnasteed, mis viib riigi
tugimaanteele Tartu-Jõgeva-Aravete (tee nr 39) (graafiline lisa 1).
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul
kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt langetada
mets ja võsa, juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust
järk-järgult karjääri mäeeraldise alalt katend (muld ja moreen) ning ladustatakse ajutiselt
mäeeraldise teenindusmaale. Muld vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse
mäeeraldise teenindusmaa piirile. Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse
kaevandamisprojektis. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal
ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust,
aunasid ei tihendata. Katendi koorimine ja vallitamine peab toimuma kuival aastaajal pinnase
loodusliku niiskuse juures. Ladustatud katendist saab mäeeraldise teenindusmaa piirile
kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab
kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid. Kärde kruusakarjäär
korrastatakse metsamaaks. Nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega,
kruus- ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2. Kui kogu katend ei osutu
korrastamisel vajalikuks, siis katend võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on
välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus
karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendi ladustamine
mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu
või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Veetasemest kõrgemal asuva maavara
kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja
laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel
liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator
laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks,
sõelumiseks) mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme. Purustatud ja sõelutud materjali veab
puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga.
6
Kärde kruusakarjääri kruusa ja liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul.
Vajadusel materjali purustatakse ja sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt
mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mis tuleb karjääris paigutada kaugemale karjääri läheduses
asuvatest elamutest. Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab,
et mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne kuu, valmistades nädalas 5...10 tuhat
tonni purustatud kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid
ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja
katendist vallid.
Kärde kruusakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld ja moreen)
leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Kärde kruusakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel
jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71.
Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed
jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist
selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld ja moreen) on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav
maavara (kruus ja liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend
(muld ja moreen) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või
võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid
ega §71 kaevandamisjäätmeid Kärde kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja
kaevandamisjäätmekava pole vajalik.
7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD
JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA
KORRASTAMINE
Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna
elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse
alati mingil määral senist keskkonda. Kruusa ja liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks
keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning
maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske kruus- ja
liivpinnase kaevandamisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris
puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise
tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri
maa-ala korrastamisega metsamaaks.
7
Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate
hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse
väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne
maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid.
Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek.
Müra hinnang
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus
§55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt
inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra
kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest
müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).
Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9
kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas müra ulatuse
kirjeldus.
2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise
alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Kärde kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II
kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel
ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:
päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB
(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel
ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.
Kärde kruusakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise
ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad.
8
Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva
keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt
täisvõimsusel. Ümbruskonnale tekitab müra katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel
mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivallide varjus ja karjäärisüvendis, mis
hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.
Lähim elamu jääb Kärde kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 110 m kaugusele loode
poole Kalause (katastritunnus 24801:001:1790) kinnistule.
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 110 m kaugusel:
Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(110) = 59 dB,
kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita.
Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel
puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne
müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima
elamu juures 110 m kaugusel Kalause kinnistul võib müratase ulatuda 56 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika
olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) võib ulatuda karjäärist 110 m
kaugusel 61,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Seega ei ületa
müratase lähimate elamute juures keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II
9
kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Elamute kaugus on piisav, et välistada
karjääri päevase aja tegevuse negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.
Karjäärimüra modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et
ligikaudu 3 m kõrguste müratõkkevallide ehk pinnasvallide rajamine karjääriala serva on piisav
selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et
kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse
mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses. Siinjuures tuleb lisada, et karjääri ala on ümbritsetud
metsaga, mis on looduslik müratõke.
Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mis
paigutatakse karjääri keskossa elamutest võimalikult kaugele. Tulenevalt praktikast peaks
purustus-sorteerimissõlm asuma elamust vähemalt 100 m kaugusel. Kruusa ja liiva töötlemisel
tuleb kasutada kaasaegset mobiilset kompleksi ja valmistatud toodangu transportimiseks
kaasaegseid, madala müratasemega veokeid.
Kui rakendada katendivallide (müratõkete) rajamist karjääri piirile juba kaevetööde alguses,
siis mürahäiringud inimeste elukeskkonnas on ebatõenäolised.
Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang
Kärde kruusakarjääris kruusa ja liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.
Kärde kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 65 tuh m3 kruusa ja liiva aastas ehk
orienteeruvalt 120 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel
kallurisse või puistangusse, sorteerimissõlme ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal.
Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel
niisutada.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.
Kärde kruusakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa
Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks
kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on
põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana.
Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:
10
,
= × 0,0016 × ,
, , kus
EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t)
U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s)
M - materjali niiskusesisaldus (%)
kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).
Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja
kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Kärde
kruusakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane
keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa
laadimisel PMSUM eriheide:
, ,
= 0,74 × 0,0016 × ,
, = 0,0012 kg/t
ja Kärde kruusakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel
saame lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest.
Tabel 2
Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused
Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal
Arvutustes lähtume Kärde kruusakarjääris kruusa ja liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi
maksimaalsest töötsüklite arvust:
1) kaevandamine ja paigutamine purustisse (1. laadimine)
2) purusti purustamine
3) sõeluris sõelumine
4) puistangutesse langemine (2. laadimine)
5) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine)
6) kalluritele laadimine (4. laadimine)
Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning
kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0065[0,0006+0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t.
Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154
tuhat tonni, mis kruusa ja liiva keskmise tiheduse juures (1,9 t/m3) teeb 81 tuh m3 aastas. Selle
koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda
õhusaasteluba. Kärde kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 65 tuh m3 kruusa ja liiva aastas.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele.
Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt
võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid.
11
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse
autode tehnoülevaatusel.
Vibratsiooni hinnang
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kärde kruusakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskond. Kärde kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni
põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat
vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.
Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist
mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise
kord“.
Hinnang mõjust põhjaveele
Kärde kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega
kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee
taset ega vee kvaliteeti.
Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel
tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli).
Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb
teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris
töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Korrastamine ja selle eeldatav maksumus
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna
ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada
vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis-
tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
12
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Kärde kruusakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega,
kruuspinnase ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2).
Karjäär korrastatakse metsamaaks (pindala 16,12 ha) (graafiline lisa 3).
Metsamaaks korrastatavatele veepealsetele nõlvadele laotatakse kooritud kattepinnas (muld).
Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud
maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise
suunad ja kattepinnase maht täpsemalt (graafiline lisa 3).
Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, kruusa ja
liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine.
Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka.
Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning
vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 16,12 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a
hindade juures ligikaudu 30 tuhande euro piiridesse.
KASUTATUD MATERJALID
Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1).
Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1).
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1).
Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019,
1).
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5).
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44).
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27).
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I,
22.12.2016, 5).
13
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007
nr 109 (RT I 2007, 34, 215).
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511).
Maa-ameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025.
Maardla registrikaart nr 1043. Kärde kruusamaardla.
Põldvere A, Rooma A, Põldvere E, 2025. Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.04.2025). Maavarauuringud OÜ. EGF 47183.
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal, 2019.
https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197
Koostatud: 25.08.2025
Koostajad:
Anne Rooma /allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Maavarauuringud OÜ
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Maavarauuringud OÜ
Kaeveloa taotleja:
Priit Karotamm /allkirjastatud digitaalselt/
Dozerland OÜ juhatuse liige
Palume kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
14
KORRALDUS
27.05.2025 nr 13-5/25-64
Jõgeva maakonna Kärde kruusamaardla registrisse kandmine
Maavarauuringud OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kärde uuringuruumi piiresse jääva
ehituskruusa ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „KÄRDE
UURINGURUUMI KRUUSA JA LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING (varu seisuga
01.04.2025)“ (registreeritud 04.04.2025 numbriga 13-2/25-592; edaspidi aruanne). Aruannet
on täiendatud 05.05.2025 kirjaga (registreeritud 06.05.2025 numbriga 13-2/25-752).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
22.08.2024 korraldusega nr DM-128483-13 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/521937.
Uuringuluba on muudetud 11.11.2024 korraldusega nr DM-130060-3.
Maavaravaru on arvutatud plokkides 1 ja 2, mis paiknevad Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas
Kärde külas riigile kuuluval katastriüksusel Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus
24801:001:1190). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kärde uuringuruumi piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehituskruusaks ja
täiteliivaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma
maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan kanda Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025
maavarade registrisse Kärde uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 13,14 ha – 860 tuh m³ (aruandes 1. plokk),
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,98 ha – 119 tuh m3 (aruandes 2. plokk).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kärde uuringuruumi piires arvutatud varu
maavarade registrisse Kärde kruusamaardlana (registrikaart nr 1043).
3. Korraldus teha teatavaks Maavarauuringud OÜ-le, Dozerland OÜ-le, Keskkonnaametile ja
Jõgeva Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Valdo Tohver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5309 4459
[email protected]
2 (2)
Maavarauuringud OÜ
KÄRDE UURINGURUUMI
KRUUSA JA LIIVA VARU
GEOLOOGILINE UURING
(varu seisuga 01.04.2025)
Töö nr 25-855
vastutav täitja
Ain Põldvere
/allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Tartu 2025
Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587
Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624
GSM +372 5104 753
GSM +372 5158 198
Annotatsioon
Ain Põldvere, Anne Rooma, Elar Põldvere “Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu
geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.04.2025). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2025. 1 köide, 19
lk teksti, 5 tabelit, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Eesti Geoloogiateenistus, Dozerland OÜ).
Kärde uuringuruum (pindala 25,75 ha) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas riigiomandisse
kuuluval Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190) maaüksuse metsamaal, mille
valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/521937 valdaja Dozerland OÜ tellimisel
välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (kruusa ja liiva) kvaliteet, varu suurus ja
kaevandamise mäetehnilised tingimused. Maastikuliselt paikneb Kärde uuringuruum Alutaguse
madalikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 78...101 m. Uuringuruumi kasuliku kihi
moodustab liustikujõeline kruus ja liiv kruusaga, kihiti väga savine. Uuringuruumi aluspõhja
moodustab Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu (S1rk) lubjakivi ja savikas
dolokivi.
Kärde uuringuruumi piires on välja eraldatud ehituskruus aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 13,14
ha) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 2,98 ha). Ehituskruusa 1. ploki aktiivne
tarbevaru on 860 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 6,54 m. Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi (mulla ja moreeni) maht 1. plokil kokku on 98 tuh m3, sh
mulla maht 79 tuh m3. Katendi keskmine paksus kokku on 0,75 m, sellest mullakihi keskmine
paksus 0,6 m. Täiteliiva 2. ploki aktiivne tarbevaru on 119 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus
on 4,0 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi (mulla ja moreeni) maht 2. plokil
kokku on 51 tuh m3, sh mulla maht 12 tuh m3. Katendi keskmine paksus kokku on 1,7 m, sellest
mullakihi keskmine paksus 0,4 m.
Ehituskruusaks (plokk 1 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm
osakeste) sisaldus vahemikus 0,9…19,6%, kaalutud keskmisena 5,2%. Osakeste läbimõõduga üle
31,5 mm sisaldus on 19,0...91,0%, kaalutud keskmisena 69,4%. Jämepurru (10…14 mm)
purunemiskindlus (LA) on 25...27, kaalutud keskmine 26.
Täiteliivaks (plokk 2 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm osakeste)
sisaldus vahemikus 3,1…29,3%, kaalutud keskmisena 11,9%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
sisaldus on 0,0...37,0%, kaalutud keskmisena 20,8%.
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali
väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede
katete ehituseks ja remondiks. Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Peeneteralist
liiva saab kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab
kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes.
Mäetehnilised tingimused Kärdla uuringuruumis kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kogu
varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ja maavarale on hea juurdepääs, uuringuruumist vahetult ida
poole jääb riigi tugimaantee Tartu – Jõgeva – Aravete tee (nr 39).
Märksõnad: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde uuringuruum, ehituskruus, täiteliiv, aktiivne
tarbevaru.
Projektijuht Ain Põldvere
SISUKORD
Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4
1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5
2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 7
3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 8
4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 11
5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 13
6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 16
7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 17
Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 18
Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 19
Tekstilisad
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/521937
2. Uuringupunktide kataloog
3. Uuringupunktide kirjeldused
4. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise akt
5. Keskkonnaameti korraldus 22.01.2025 nr DM-130453-3 Kärde uuringuruumi uuritud
maa korrastamise akti heakskiitmine
6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2024/1791 koopia (terastikulise koostise
määramine)
7. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2024/1805, nr 2024/1806, nr 2024/1807 ja
nr 2024/1808 koopia (purunemiskindluse määramine)
8. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena aktiivse tarbevaru
1. plokis
9. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena aktiivse tarbevaru
2. plokis
10. Kärde uuringuruumi ehituskruusa, täiteliiva ja katendi mahud (arvutiprogramm
Surfer 8.0)
11. Topomõõdistuse seletuskiri
12. Registrikaardi projekt
13. Tellija arvamus ja volitus
Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta
Graafilised lisad
1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:2 000
2. Geoloogilised läbilõiked A-B, C-D ja E-F
Elektroonilised lisad
Varu_lamamijooned (MapInfo failid);
Katendi_lamamijooned (Mapinfo failid);
Varuplokid (MapInfo failid);
Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)
4
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
SISSEJUHATUS
Dozerland OÜ-le on Keskkonnaameti korraldusega 22.08.2024 nr DM-127843-12 välja antud
geoloogilise uuringu luba nr L.MU/521937 ja Keskkonnaameti korraldusega 11.11.2024 nr
DM-130060-3 on muudetud Kärde uuringuruumi geoloogilise uuringu luba (lisa 1), mille alusel
tegi Kärde uuringuruumis (pindala 25,75 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud OÜ.
Kärde uuringuruumi teenindusala asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas
riigiomandisse kuuluval Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190)
maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Kärde uuringuruumis
asuva maavara (liiva ja kruusa) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised
tingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Välitööde käigus kaevati kaevandid ja puuriti puuraugud ning võeti proovid materjali
terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks. Laboratoorsed uuringud
tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse
akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2027.
Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine.
Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus.
Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ain Põldvere, Ranek Rohtla ja Anne Rooma.
Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere, Anne Rooma
ja Elar Põldvere (keskkonnatehnoloogia PhD, Alkranel OÜ).
Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
MAAVARAUURINGUD OÜ
5
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS
Kärde uuringuruum (pindala 25,75 ha) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas
riigiomandisse kuuluval Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190, pindala
332673,0 m2, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse metsamaal. Vaimastvere
metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190) maaüksuse valitseja on Kliimaministeerium ning
volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Kärde uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°50΄37˝ pl ja
26°17΄09˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehtedel 6412
ja 6414 (graafiline lisa 1).
Kärde uuringuruumi teenindusala piirneb lõuna poolt Männiku (katastritunnus
24801:002:0950) ja Piiri (katastritunnus 24801:002:0360) maaüksuste metsamaaga, lääne poolt
Lauda (katastritunnus 24801:001:0256) ja Alliksaare (katastritunnus 24801:001:1500)
maaüksuste metsamaaga. Kärde uuringuruumi teenindusalast põhja, lääne ja kagu pool jätkub
Vaimastvere metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190) maaüksuse metsamaa.
Kärde uuringuruumi teenindusalast ida poole umbes 30 m kaugusele jääb Elektrilevi OÜ
elektriõhuliini 35-110 kV (kõrgepingeliin) nimetus 35kV AS-70 (vid 293605136), mille
kaitsevööndi ulatus on 25 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusala ei ulatu elektriõhuliini
kaitsevööndisse.
Uuringuruumi teenindusalast vahetult ida poole jääb riigi tugimaantee Tartu-Jõgeva-Aravete
(nr 39). Uuringuruumi teenindusala keskosa läbib ida-lääne suunaliselt pinnastee (ETAK ID
4561122).
Kärde uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb Veldingsoo III maaparandussüsteemi maa-
ala (registri kood 2103120020060002).
Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 270...400 m kaugusele
ida poole jääv Kärde peakraav (VEE1031201). Kärde uuringuruumi teenindusala keskosa läbib
ida-lääne suunaline kraav.
Lähimad elamud jäävad uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 110...140 m kaugusele loode
poole Kalause (katastritunnus 24801:001:1790), Tolli (katastritunnus 24801:001:1460),
Alliksaare (katastritunnus 24801:001:1500) ja Aimari (katastritunnus 24801:001:1540) ning
ligikaudu 130 m kaugusele lõuna poole Männiku (katastritunnus 24801:002:0950) kinnistutele.
Kärde uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega
loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
MAAVARAUURINGUD OÜ
6
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
Maastikuliselt paikneb Kärde uuringuruum Alutaguse madalikul, kus maapinna absoluutsed
kõrgused ulatuvad 78...101 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu Llandovery
ladestiku Raikküla kihistu (S1rk) lubjakivi ja savikas dolokivi.
Kärde uuringuruumi teenindusalast lääne ja ida poole jääb Endla turbamaardla (maardla
registrikaart nr 219).
Kärde uuringuruumi teenindusalal ei ole varem ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud.
1981. aasta Geoloogia Valitsuse töös „Jõgeva rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja
seletuskirjad. Jõgeva rajooni kruusa- ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja
seletuskirjad.“ (Maantoa, T., Remmel, H., Valt, E., Mardla, E., jt.; EGF 6776) on toodud Kärde
kruusakarjääri mäeeralduse seletuskiri (graafilised lisad ja laboranalüüsid puuduvad), mis on
koostatud 1967. aastal. Kärde kruusakarjääri mäeeralduse pindala oli 1,1 ha ja see jääb Kärde
uuringuruumist kirde poole ligikaudu 80 m kaugusele riigi tugimaanteest Tartu-Jõgeva-Aravete
(tee nr 39) teisele poole.
MAAVARAUURINGUD OÜ
7
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Kärde uuringuruumi teenindusala paikneb Alutaguse madalikul, kus pinnakattesetete all avaneb
Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu (S1rk) lubjakivi ja savikas dolokivi.
Uuringuruumi teenindusala jääb Kärde mäe lõunaküljele. Kärde mäe suhteline kõrgus on 30 m.
Kärde uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 78...100
m. Kärde uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Kärde uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld), uuringuruumi lääne-
0,3 1,8 Q2_S
edelaosas on muld turbasegune
Saviliivmoreen, pruun 0,0 3,1 Q1jrVr_g
Kruus, veeriste, munakate ja eriteralise
0,0 13,4 Q1jrVr_fg +
liivaga, mis on kihiti savine
Liiv, eriteraline, valdavalt peeneteraline,
0,0 6,2 Q1jrVr_fg +
kruusa ja veeristega, kihiti väga savine
Saviliiv- ja liivsavimoreen 0,0 0,7 Q1jrVr_g
Märkus: tabeli koostamisel on kasutatud kaevandite, puuraukude, inter- ja ekstrapolatsioonipunktide andmestikku
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) ja saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Uuringuruumi lääne-
edelaosas on muld turbasegune. Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg) kruus,
veeriste, munakate ja eriteralise liivaga, kihiti on materjal savine ja liiv, mis on eriteraline,
valdavalt peeneteraline, kruusa ja veeristega ning kihiti väga savine (graafiline lisa 2). Kasuliku
kihi keskmine paksus on ehituskruusa 1. plokil 6,54 m ja täiteliiva 2. plokil 4,00 m. Kogu varu
asub põhjaveetasemest kõrgemal. Uuringuruumi lõuna- ja edelaosas kasulik kiht puudub.
Kasuliku kihi lamami moodustab saviliiv- ja liivsavimoreen (Q1jrVr_g).
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised kaevandites ja puuraukudes.
Uuringute käigus 19.11.2024 avati veetase ainult kolmes puuraugus uuringuruumi edelaosas
puuraukudes Pa 26, Pa 27 ja Pa 28, mis jäävad varu arvutusest välja. Veetase jäi kolmes
puuraugus 1,9 m sügavusele, absoluutsele kõrgusele 76,6 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal (graafiline lisa 1).
Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 270...400 m kaugusele
ida poole jääv Kärde peakraav (VEE1031201). Kärde uuringuruumi teenindusala keskosa läbib
ida-lääne suunaline kraav, mis oli välitööde ajal kuiv.
MAAVARAUURINGUD OÜ
8
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geoloogilise uuringu käigus rajati Kärde uuringuruumi teenindusalale 23 kaevandit,
kogumetraažiga 119,7 m, keskmise sügavusega 5,2 m (2,7…6,3 m) ja puuriti 5 puurauku
kogumetraažiga 17,1 m, keskmise sügavusega 3,4 m (2,6…4,3 m). Kaevandite ja puuraukude
vahekaugused jäid vahemikku 30…180 m. Kaevanditest võeti kasulikust kihist 26 proovi (lisad
2, 3 ja graafiline lisa 2). Kasuliku kihi moodustab kruus ja liiv kruusaga, mis on kihiti väga
savine.
Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga Hyndai HX220 ja puuraugud puuriti tigupuurimise
meetodil (puuragregaat UGB-1-VS, diameetriga 140 mm). Kaevandid ja puuraugud likvideeriti
kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetasemete mõõtmist
pinnasega täitmise teel, ümbrus korrastati. Uuringupunktide (kaevandite ja puuraukude)
likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), mis on heakskiidetud Keskkonnaameti korraldusega
22.01.2025 nr DM-130453-3 (lisa 5).
Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale
kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest
intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete
materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud
osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid
koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg).
Kasulik kiht (kruus ja liiv) prooviti materjali terastikulise koostise (lõimise) ja
purunemiskindluse määramiseks. Kaevanditest võeti proovid kasuliku kihi kogu paksusest.
Võetud 26 proovi viidi terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks AS
TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-EN 933-1,
sõelumismeetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm,
63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5
mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused on esitatud lisas 8 ja 9.
Lisaks lõimisele määrati jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los
Angelese katsel (fraktsioon 10...14 mm; EVS-EN 1097-2:2020) neljas koondproovis (1. proov:
Ka 1 (0,3…6,1 m) ja Ka 23 (0,5...4,0 m), 2. proov: Ka 3 (0,5…5,6 m), Ka 4 (2,5…6,0 m) ja Ka
8 (0,4…6,3 m), 3. proov: Ka 6 (0,4...6,1 m) ja Ka 7 (0,4…6,0 m), 4. proov: Ka 2 (0,5...6,2 m)
ja Ka 5 (0,5...6,2 m). AS TREV-2 Grupp labori katsetuste protokollid on esitatud lisas 6 ja
lisas 7.
Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses,
ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi
geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused
on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:1 000) koostamisel on kasutatud
MAAVARAUURINGUD OÜ
9
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse
seletuskirjas (lisa 11).
Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja-
selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus
sätestatakse:
kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla
0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm)
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;
liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi
läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm
vähem kui 35%;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale
esitatud nõuetele;
kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus-
alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui
teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja
alla saja tuhande kuupmeetri.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete
terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2).
Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2
Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm
Suured üle 1000
Rahnud Keskmised 500 … 1000
Väikesed 200 … 500
Munakad 100 … 200
Jämepurd Suured 50 … 100
Veerised Väikesed 20 … 50
Suured 10 … 20
Kruusaterad Väikesed 2 … 10
Jämeliiv 0,5 … 2,0
Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5
Peenliiv 0,10 … 0,25
Ülipeen liiv 0,05 … 0,10
Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05
Peentolm 0,002 … 0,001
Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002
Peensau alla 0,001
MAAVARAUURINGUD OÜ
10
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
Uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva
uuringu käigus rajatud puuraukude andmetest ning laboratoorsete uuringute tulemustest.
Lähtuvalt määruses sätestatust oli Kärde uuringuruumis uuritud maavara võimalik piiritleda
ehituskruusa aktiivse tarbevaruna pindalal 13,14 (plokk 1 aT) ja täiteliiva aktiivse tarbevaruna
pindalal 2,98 ha (plokk 2 aT). Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer. Varu mahu
arvutuse käiku on selgitatud varu arvutuse peatükis 5.
Kärde uuringuruumi maavara koguse koondtabel (tabel 5) on lisatud varu arvutuse peatükile 5,
mille põhjal saab kinnitada uuringuruumi varu.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025) 11
4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29
tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega
Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi
läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse
kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa
nõuetele.
Maavara kvaliteedi hindamisel selgus, et Kärde uuringuruumi kasulik kiht (kruus ja liiv)
kvalifitseerub ehituskruusaks (plokk 1 aT) ja täiteliivaks (plokk 2 aT). Keskkonnaministri
17.12.2018. a määruse nr 52 kohaselt ei kvalifitseeru plokk 2 materjal lubatust suurema savi-
ja tolmuosakeste sisalduse tõttu ehitusliivaks ja tuleb täiteliivana arvele võtta. Ehitusliiv ei tohi
sisaldada osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm üle 5%.
Ehituskruusa 1. plokis on 20 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 8) savi- ja tolmuosakeste
(<0,063 mm) sisaldus vahemikus 0,9…19,6% (kaalutud keskmisena 5,2%). Liivafraktsiooni
(0,063…2,0 mm) osakaal on 3,1...57,4% (kaalutud keskmisena 14,5%). Kruusafraktsiooni
(2,0...20 mm) osakaal on 4,0…27,0% (kaalutud keskmisena 10,9%). Läbimõõduga üle 20 mm
osakeste sisaldus on 19,0...91,0% (kaalutud keskmisena 69,4%).
Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 15,0…88,0% (kaalutud keskmisena
64,0%).
Lisaks lõimisele määrati neljas koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku
(fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile
EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus on 26 (Ka 1 ja Ka 23), 25 (Ka 3, Ka 4 ja Ka 8), 27 (Ka 6
ja Ka 7) ja 26 (Ka 2 ja Ka 5) (lisa 7). Kaalutud keskmine purunemiskindlus on 26.
Täiteliiva 2. plokis on 7 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 9) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm)
sisaldus vahemikus 3,1…29,3% (kaalutud keskmisena 11,9%). Liivafraktsiooni
(0,063…2,0 mm) osakaal on 15,7...74,1% (kaalutud keskmisena 42,2%). Kruusafraktsiooni
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025) 12
(2,0...20 mm) osakaal on 8,0…48,0% (kaalutud keskmisena 21,1%). Läbimõõduga üle 20 mm
osakeste sisaldus on 2,0...48,0% (kaalutud keskmisena 24,9%).
Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0...37,0% (kaalutud keskmisena
20,8%).
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse
materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib
kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Looduslikul kujul saab liiva kasutada
täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist
ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes.
MAAVARAUURINGUD OÜ
13
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
5. VARU ARVUTUS
Kärde uuringuruumi teenindusala (pindala 25,75 ha) piires on piiritletud ehituskruusa aktiivne
tarbevaru (plokk 1 aT, pindala 13,14 ha) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru (plokk 2 aT, pindala
2,98 ha). Plokk 1 aT on piiritletud 13 nurgapunktiga ja plokk 2 aT on piiritletud 6 nurgapunktiga
ning nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Keskkonnaalased piirangud
puuduvad. Varu arvutuse aluseks on:
- topoplaan mõõtkavas 1:2 000 (graafiline lisa 1);
- geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2);
- kaevandite ja puuraukude kirjeldused (lisa 3);
- lõimiseanalüüside tulemused (lisa 8 ja lisa 9);
- kasuliku kihi paksused uuringupunktides (tabel 3 ja tabel 4).
Kogu varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal
kahe pinna (katendi lamami ja varuploki lamami) vahelises ruumis. Kattekihi maht arvutati
nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna ja kattekihi lamami) vahelises ruumis.
Mulla maht arvutati keskmise paksuse ja pindala korrutisena (lisa 10).
Kärde uuringuruumis piiritletud ehituskruusa aktiivse tarbevaru (plokk 1 aT, pindala 13,14 ha)
maht on 860 tuh m3 (lisa 10). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kruusakihi
keskmine paksus on 6,54 m.
Ehituskruusa 1. ploki katendi (mulla ja moreeni) maht kokku on 98 tuh m3 (lisa 10) ja sellest
mulla maht on 79 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,75 m, sellest mullakihi keskmine
paksus 0,6 m (tabel 3).
Kärde uuringuruumis piiritletud täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokk 2 aT, pindala 2,98 ha) maht
on 119 tuh m3 (lisa 10). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Liivakihi keskmine
paksus on 4,0 m.
Täiteliiva 2. ploki katendi (mulla ja moreeni) maht kokku on 51 tuh m3 (lisa 10) ja sellest
mulla maht on 12 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 1,7 m, sellest mullakihi keskmine
paksus 0,4 m (tabel 4).
MAAVARAUURINGUD OÜ
14
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
Tabel 3
Maavaravaru (plokk 1) kirjeldavate uuringupunktide andmestik
Kaevandi (Ka), Suudme abs Uuringupunkti Kattekihi / sh Kruusakihi Varu lamami
Ip ja EP nr kõrgus, m sügavus, m (mulla) paksus, m paksus, m abs kõrgus, m
Ka 1 92,8 6,1 0,3 / 0,3 5,8+ -
Ka 2 90,8 6,2 0,5 / 0,5 5,7 84,6
Ka 3 87,5 5,6 0,5 / 0,5 5,1 81,9
Ka 4 85,2 6,0 0,5 / 0,5 5,5 79,2
Ka 5 88,7 6,2 0,5 / 0,5 5,7 82,5
Ka 6 88,7 6,1 0,4 / 0,4 5,7+ -
Ka 7 82,5 6,0 0,4 / 0,4 5,6 76,5
Ka 8 90,2 6,3 0,4 / 0,4 5,9+ -
Ka 9 79,4 3,0 1,6 / 0,8 1,2 76,6
Ka 10 79,1 3,2 1,8 / 1,8 1,2 76,1
Ka 11 78,4 2,7 1,8 / 1,8 0,5 76,1
Ka 20 82,5 5,3 2,6 / 0,3 2,3 77,6
Ka 21 83,7 6,2 2,0 / 0,3 4,1 77,6
Ka 22 82,1 4,9 1,3 / 0,3 3,4 77,4
Ka 23 90,5 6,2 0,5 / 0,5 5,7 84,3
Ip 1 79,2 2,7 1,2 / 0,4 1,5 76,5
Ip 2 82,4 4,3 1,4 / 0,4 2,9 78,1
Ip 3 86,5 8,3 2,1 / 0,4 6,2 78,2
Ep 1 79,5 3,0 0,4 / 0,4 2,6 76,5
Ep 2 79,4 2,9 0,4 / 0,4 2,5 76,5
Ep 3 89,5 7,0 0,5 / 0,5 6,5 82,5
Ep 4 98,5 13,9 0,5 / 0,5 13,4 84,6
Keskmine: - / 0,6
Märkused: Ip - interpolatsioonipunkt ja Ep – ekstrapolatsioonipunkt.
Tabel 4
Maavaravaru (plokk 2) kirjeldavate uuringupunktide andmestik
Kaevandi (Ka), Suudme abs Uuringupunkti Kattekihi / sh Liivakihi Varu lamami
Ip nr kõrgus, m sügavus, m (mulla) paksus, m paksus, m abs kõrgus, m
Ka 12 78,9 3,1 0,8 / 0,8 1,6 76,5
Ka 13 83,4 6,0 0,4 / 0,4 5,6 77,4
Ka 14 83,1 5,5 3,0 / 0,4 2,3 77,8
Ka 17 83,9 5,7 3,5 / 0,4 2,0 78,4
Ka 18 84,6 5,9 1,6 / 0,4 4,2 78,8
Ip 1 79,2 2,7 1,2 / 0,4 1,5 76,5
Ip 2 82,4 4,3 1,4 / 0,4 2,9 78,1
Ip 3 86,5 8,3 2,1 / 0,4 6,2 78,2
Keskmine: - / 0,4
Märkused: Ip – interpolatsioonipunkt.
Tabelis 5 on kokkuvõtlikult esitatud Kärde uuringuruumi aktiivse tarbevaru plokkide pindalad,
maavara ja katendi keskmine paksus ja mahud. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
MAAVARAUURINGUD OÜ
15
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
Tabel 5
Kärde uuringuruumi maavara varu mahtude koondtabel
Ploki nr Ploki Kattekihi paksus, Kattekihi maht Kasuliku Kasuliku Kasutus-
pindala, m kokku / sh muld, kihi kihi maht, ala
ha kokku / sh muld tuh m3 paksus, m tuh m3
Plokk 1 aT 13,14 0,75 / 0,60 98 / 79 6,54 860 EK*
Plokk 2 aT 2,98 1,7 / 0,4 51 / 12 4,00 119 TL**
Märkused: *EK – ehituskruus, **TL – täiteliiv. Kasuliku kihi keskmised paksused on määratud
arvutiprogrammi mahtude alusel.
Kärde uuringuruumi varu mahud ja pindalad kinnitada vastavalt tabelile 5. Peale varu
kinnitamist moodustatakse Kärde kruusamaardla.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025) 16
6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Kärde uuringuruumis asuva kruusa ja liiva kaevandamiseks ei ole
väga keerulised. Kattekihi (mulla ja moreeni) paksus on valdavas osas väike, kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal ja maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast
vahetult ida poole jääb riigi tugimaantee Tartu-Jõgeva-Aravete (nr 39).
Karjääri avamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud. Siis kooritakse kattekiht,
mis koosneb mullast ja moreenist. Katendi saab vallitada karjääri äärealale. Muld vallitatakse
eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid
tihendada. Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal
bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta
maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase
püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal
püsiva kaldega 1:2. Kaevandamisjärgselt karjääriala metsastatakse, st tagada maapinna kõrgus
vähemalt 0,7 m põhjaveetasemest kõrgemal.
Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega mitme
kaeveastanguga. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles
määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele
arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng.
Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §81 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada
keskkonnaministri poolt kinnitatavatele nõuetele vastav projekt. Nõusoleku korrastamisprojekti
rakendamiseks annab Keskkonnaamet.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025) 17
7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Kärde uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega
loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
Kärde uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb Veldingsoo III maaparandussüsteemi maa-
ala (registri kood 2103120020060002).
Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde
teostamiseks kasutatud ekskavaator ja puuragregaat on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator ja puuragregaat
tekitavad ca 60 dBA tugevust müra. Müra tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste
metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud
ümbruskonna keskkonnatingimused.
Geoloogilise uuringu käigus rajatud 23 kaevandit ja 5 puurauku likvideeriti kohe pärast
proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite ja
puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud
Keskkonnaamet (lisa 5).
Kaevandite ja puuraukude likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt
keskkonnaministri määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
MAAVARAUURINGUD OÜ
18
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025)
KOKKUVÕTE
Jõgevamaal Kärde uuringuruumi teenindusalal tegi Maavarauuringud OÜ uuringuloa nr
L.MU/521937 valdaja Dozerland OÜ tellimisel Jõgeva vallas Kärde külas Vaimastvere
metskond 7 (katastritunnus 24801:001:1190) maaüksustel geoloogilise uuringu, mille
tulemusena piiritleti uuringuruumi teenindusalal ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1
(pindala 13,14 ha) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 2,98 ha).
Ehituskruusa 1. ploki aktiivse tarbevaru maht on 860 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal. Kruusakihi keskmine paksus on 6,54 m. Katendi (mulla ja moreeni) maht aktiivse
tarbevaru 1. plokil on 98 tuh m3, sh mulla maht 79 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,75
m, sellest mullakihi paksus 0,6 m. Täiteliiva 2. ploki aktiivse tarbevaru maht on 119 tuh m3.
Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Liivakihi keskmine paksus on 4,0 m. Katendi
(mulla ja moreeni) maht aktiivse tarbevaru 2. plokil on 51 tuh m3, sh mulla maht 12 tuh m3.
Katendi keskmine paksus on 1,7 m, sellest mullakihi paksus 0,4 m.
Ehituskruusa 1. plokis on 20 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste
läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 5,2%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
keskmine sisaldus on 64,0%. Killustiku kaalutud keskmine purunemiskindlus Los Angelese
(LA) katsel on 26.
Täiteliiva 2. plokis on 7 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste
läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 11,9%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
keskmine sisaldus on 20,8%.
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse
materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib
kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Looduslikul kujul saab liiva kasutada
täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist
ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes.
Uuringu tulemusel tehakse ettepanek võtta Kärde uuringuruumis arvele ehituskruusa aktiivne
tarbevaru 860 tuh m3 (plokk 1 aT, pindala 13,14 ha) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 119 tuh m3
(plokk 2 aT, pindala 2,98 ha).
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025) 19
KASUTATUD MATERJALID
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1.
Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.
Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28.
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
Maantoa, T., Remmel, H., Valt, E., Mardla, E., jt. 1981. Jõgeva rajooni liivakarjääride
mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Jõgeva rajooni kruusa- ja kruusliivakarjääride
mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Kärde kruusakarjääri mäeeralduse seletuskiri. Geoloogia
Valitsus. EGF 6776.
MAAVARAUURINGUD OÜ
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi Dozerland OÜ
1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu
14195154 linn, Pärnu maakond, 80014
1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Dozerland OÜ FIE ROMET NEEMSE
2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu
14195154 37404185655 linn, Pärnu maakond, 80014
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
KÄRDE KRUUSAMAARDLA –
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara:
number: 1043 kruus
4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus KÄRDE KRUUSAKARJÄÄR
ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus []
teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde küla
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 15,27
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 16,12
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 24801:001:1190 (Vaimastvere
metskond 7)
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Dozerland OÜ
uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number L.MU/521937 loa kehtivuse aeg 11.11.2024-22.08.2029
5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga
01.04.2025)
EGF number: EGF 47183
Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus
27. 05.2025 nr 13-5/25-64
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik
reservvaru varu
ehituskruus 845 – – 798 tuh m3
täiteliiv 119 - - 110
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.04.2025
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 1 aT, plokk 2 aT
7. Katend,
sh muld Katendi kogus 134 tuh m3, sh mulla kogus 82 tuh m3
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitus
kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 65 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a
9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri
9.2. [X] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku
alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse
9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe-
misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek
9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale,
mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks1
9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Priit Karotamm Dozerland OÜ juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)