Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T/KL-1029940

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1027611-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber KMIN-034 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Nordkalk AS Kontaktisik Liisa Pert Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Soovime luba pikendada, muudatusi ei ole. Parandustaotluse selgitus Täiendused vastavalt Keskkonnaameti 21.07.2025 nr DM-132231-6 kirjale. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad on veidi vähenenud, sest piire korrigeeriti vastavalt katastriüksuse ja plokkide piiridele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kuna kokkuleppel kohalikega Nordkalk ei tohi Esiveres toota, siis tootmisliin ja laoalad on Kurevere põhjendus karjääris. Kasutatakse Esiverest toodud materjali ja toodetud materjali laoalana. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega ei kaasne uusi häiringuid. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Kurevere dolomiidimaardla Kurevere II karjäär Aadress Kurevere karjäär, Esivere küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 1649 Katastritunnus(ed) 19501:002:0371 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6497066, Y: 475171 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kurevere karjäär (19501:002:0371). Puudutatud veekogud: Kurevere kraav (VEE1500016). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/9 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus 3/9 Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4/9 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5/9 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad 6/9 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 7/9 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 82 Maardla nimetus Kurevere Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Kurevere II karjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 9.61 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.88 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 14 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 14 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tehnoloogilist dolomiiti kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolomiiti ehituskillustikuks. Praegu on alal tootmisliin, kus toodetakse Esiverest kaevandatud materjali. Minimaalne tootmismaht aastas 0 Keskmine tootmismaht aastas 0.80 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 2 plokk 0901 - tehnoloogiline dolokivi aT - aktiivne tarbevaru 14.90 tuh m³ 25.06.2025 3 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 8.30 tuh m³ 25.06.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0901 - tehnoloogiline dolokivi 23.20 tuh m³ 8/9 Geoloogilised uuringud Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Markšeidermõõdistamine Lisa 1: Kurevere_II_SK_190430.pdf Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 2: Kurevere_II_Gr_lisa_1_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Kurevere_II_Gr_lisa_2_geoloogiline_labiloige.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Kurevere_II_Gr_lisa_3_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Seletuskiri_KurevereII_taiendatud__210825.docx Kaevandamisjäätmekava Lisa 6: Jaatmekava_Kurevere_II.docx GIS ja CAD failid Lisa 7: Kurevere_II_graafika.asice 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Müra mõõtmised Lisa 8: 2_2332_Nordkalk_AS__Kurevere_karjaari_mura_mootmised_2024.asice LHK projekt Lisa 9: NORDKALK_AS_LHK_Projekt_23september2016.pdf Saasteainete heitkoguse hinnang Lisa 10: Kurevere_II_dolokivikarjaari_saasteainete_heitkoguste_hinnang__19.08.2025_.asice 9/9  PÄRNU MAAKOND LÄÄNERANNA VALD ESIVERE KÜLA KUREVERE II KARJÄÄRI (KMIN-034) MARKŠEIDERIMÕÕDISTAMINE SEISUGA 30.04.2019. a Tellija: NORDKALK AS F.R.Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 19116 Juhatuse liige: Maido Ridalaan Tallinn 2019 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD LK 1. SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 3 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................ 3 1.1.1. Karjääri üldandmed ................................................................................................... 3 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus ................................................................... 3 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA .................................. 4 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED ............................................................ 5 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED ....................................................................................... 6 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS ...................... 6 kõrguslik asukoha määramise täpsus 15 mm+1 ppm. ................................................................. 6 1.6. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU .................................................... 6 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA, –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA ................................................................................................................ 7 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS ..................................................................... 7 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS ................................ 8 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID ............................................................ 8 1.11. MUUD MÄRKUSED ................................................................................................... 8 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED ......................................................... 8 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARA KOGUS ................................................................................................................. 8 3. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS .......................... 9 3.1. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA................. 9 4. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 9 TEKSTILISA Kolmemõõtmelised koordinaadid (digitaalsel kujul DVD-ROM andmekandjal) GRAAFILISED LISAD 1. Mäetööde plaan, M 1:2000 (1 eks) 2. Geoloogiline läbilõige II-II´, Mhor 1:2000, Mvert 1:200 (1 eks) Toimikule on lisatud DVD-ROM andmekandja (1 eks), millel asuvad digitaalsel kujul seletuskiri, teksti- ja graafilised lisad. 1. SELETUSKIRI 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 1.1.1. Karjääri üldandmed Objektide asukoht: Pärnu maakond Lääneranna vald Esivere küla Katastriüksus ja tunnus: Kurevere karjäär (kat.tunnus 19501:002:0371) Karjääri mäeeraldise 10,95 teenindusmaa pindala: Karjääri mäeeraldise pindala: 9,66 ha Kurevere II karjäär asub Kurevere dolokivimaardlas. Karjäär asub Pärnumaal Lääneranna vallas Esivere külast ca 2 km lõunas, Kase külast ca 1 km edelasse ning Kõmsi külast ca 1,5 km loode pool. Virtsu sadam jääb ca 6 km edela poole. Lähim majapidamine jääb ca 300 m kaugusele põhja. Mäeeraldisest 0,7 km lõunapool kulgeb Risti - Virtsu - Kuivastu – Kuressaare põhimaante. Käesoleval ajal hõlmab nimetatud mäeeraldis aktiivse tarbevaru plokki nr 2 (tehnoloogiline dolokivi), plokk nr 3 (ehitusdolokivi). Vahetult Kurevere II karjääri mäeeraldisega külgneb kagus Kurevere dolomiidikarjäär. Kurevere II karjäärist ca 1 km kaugusel loodes asub Esivere dolokivikarjäär. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad hoonestus ja piirangutega alad. Mäeeraldisel ei ole looduskaitse- ega teisi keelualasid. 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus Kurevere maardla alal ja selle vahetus läheduses on tehtud järgmised geoloogilised uuringutööd: 1980.-1981. a Sepamaa küla ümbruses tehtud klaasidolomiitide otsingutööde raames puuriti ka Kurevere maardla vahetus läheduses puuraugud, millest võeti proovid dolomiidi keemiliseks analüüsiks. Uuringu tulemused näitasid dolomiidi sobimatust klaasitööstuse toormena ja piirkond võeti arvele kui ehituskiviks perspektiivne. 1990.-1992. a RE Eesti Geoloogiakeskuse uuringu „Aruanne Kurevere ehituskivimaardla detailruuingutest Läänemaal“ (Keila, 1992. a) alusel Eesti Maavarade Komisjon 22.05.1992. a protokoll nr 035 otsusega kinnitati Kurevere maardla ehitusdolomiidi varu 01.01.1992. a seisuga. 2001. a teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Rakendusgeoloogia osakond täiendava uuringu „Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla täiendav geoloogiline uuring“. Nimetatud töö eesmärk 3 oli välja selgitada tehnoloogilise dolokivi levik Kurevere dolomiidimaardla 1992. a kinnitatud ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru piires taotletava Kurevere II karjääri mäeeraldisel. 2003. a tegi geoloogilise uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: „Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla Esivere uuringuala geoloogiline uuring“ (EGF 7525). Varu on kinnitatud keskkonnaministri 08.05.2003. a käskkirjaga nr 317 166,90 ha suurusel alal mahus 11 032 tuhat m³. 2005. a koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus aruande „Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla Esivere uuringuala täiendav geoloogiline uuring“. Nimetatud tööga täpsustati 08.05.2003. a keskkonnaministri käskkirjaga nr 317 kinnitatud varu piires maavara keemilist koostist uuringualal lääneosas. Uuritud ala kujutab endast vähese pinnakattega mereäärset alvarit. Viies puuraugus lasub dolokivil ainult mullakiht paksusega 0,1 - 0,2 m, ülejäänutes on kasvukihi all moreen paksusega 0,7 - 2,0 m. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,0 m, vastavalt kaevandusloale. Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2 – 10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7 – 10,0 m. Katte paksus kôigub 0,1 - 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Jaagarahu lademe lõhelised ja kavernoossed dolokivid moodustavad uuritaval alal siluri veekompleksi Jaagarahu veekihi. Jaagarahu veekihi alumiseks veepidemeks on Jaani lademe tugevalt savikas dolokivi ja domeriit. Vesi on surveta, kuna ülemine veepide puudub täielikult: pinnakatte paksus on tühine, valdavalt 1 ja vähem meetrit. Kurevere maardlal asuvate varasemate puuraukude andmeil (Korbut, 1992) on veetase maapinnast sügavusel 4,5 - 6,5 m, keskmiselt 5,3 m. Veetaseme keskmine abs. kõrgus oli 6,07 m. Sesoonne veetaseme kõikumiste amplituud on ligikaudu 2.5 – 3.0 m, mis viitab sademete infiltratsioonile (Korbut, 1992). 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA Käesoleva markšeidermõõdistuse tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Nordkalk AS tellimusel. OÜ J.Viru Markšeideribüroo tegevuslitsents (ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud): reg. nr EEG000189. 4 Töö eesmärgiks oli teostada karjääri markšeidermõõdistamine: mäetööde plaani koostamine, karjääri kaevandatud maavara mahu määramine. Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja markšeidertöödele esitatavatest nõuetest. Käesoleva välitöö markšeidermõõdistuse tegi 30.04.2019. a markšeider Maido Ridalaan. Kameraaltöö tegi ajavahemikul 14.05.2019. a - 16.05.2019. a markšeider Maido Ridalaan. Töö kinnitas markšeider Maido Ridalaan. 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED Tellija: NORDKALK AS F.R.Faehlmani tee 11a, 46301 Rakke alevik Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond Kaevandamisloa andmed: 19.03.2002. a väljastati Keskkonnaministeeriumi poolt Nordkalk AS-le maavara kaevandamisluba KMIN-034 kehtivusega 20.04.2002. a – 19.03.2027. a. Maavara kaevandamisloas on märgitud Kurevere II karjääri mäeeraldise pindalaks 9,66 ha ja teenindusmaa pindalaks 10,95 ha. Kaevandamisloaga KMIN-034 on määratud ehitusdolomiidi aktiivseks ja kaevandatavaks varuks 171 tuhat m³ ning tehnoloogilisel dolomiidil on aktiivne ja kaevandatav varu 599 tuhat m³. Kaevandamise maksimaalne aastatoodang on 200 tuhat m³ ja minimaalne toodang 30 tuhat m³. Tehnoloogilist dolomiiti kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolomiiti ehituskillustikuks. Varud on kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 22.05.1992. a otsusega nr 035. Otsusega nr 035 kinnitati Lääne maakonna Kurevere maardla ehitusdolomiidi varu 01.01.1992. a seisuga järgmiselt: aktiivne tarbevaru 3414,6 tuhat m³, sh allpool põhjaveetaset 2774,1 tuhat m³. Komisjoni otsusega loeti dolomiidi varu tervikuna kõlblikuks ehituskillustiku valmistamiseks. Varu arvutati pindalal 17,32 ha ja kihipaksusega 19,71 m. Lisaks on varud kinnitatud veel Eesti Maavarade Komisjoni 10.12.2001. a istungi protokolli otsusega nr 01-48. Kaevandamisloa KMIN-034 taotluse aluseks olid 1990.-1992. a ja 2001. a geoloogilised uuringud. 5 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED Mõõdistamise lähtekoordinaadid ja kõrgused on saadud liikuvjaam Trimble R10 GNSS vastuvõtuseadme abil, parandid Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud maapõueseaduse § 76 kohaselt enne ja pärast mõõdistust riiklikul geodeetilisel punktil (kontrollpunkt), mille andmed on ka geodeetiliste punktide andmekogus. GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud koordinaatidest ei või maapõueseaduse § 76 kohaselt kontrollmõõtmisel ületada horisontaalselt 25 cm ja kõrguslikult 10 cm. Kontrollpunkt: Riigi geodeetiline tihendusvõrk Hanila nr 386 X = 6496722.843 Y = 475066.682 Z = 8.485 (EH2000) Kontrollitud tulemus X = 6496722.849 Y = 475066.688 Z = 8.490 (EH2000) enne mõõdistust: (kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku) Kontrollitud tulemus X = 6496722.845 Y = 475066.687 Z = 8.489 (EH2000) pärast mõõdistust: (kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku). 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Geodeetiline sidumine: Liikuvjaam Trimble R10 GNSS, parandid VRS referentsjaamade võrgust Trimble VRS now. Mõõtemääramatus: Plaaniline asukoha määramise täpsus reaalajas (x;y) 8 mm+1ppm; kõrguslik asukoha määramise täpsus 15 mm+1 ppm. 1.6. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU 1. Kurevere II karjääri ja Kurevere II dolomiidikarjääri kaevandatud mahtude arvutuse plaan, OÜ J. Viru Markšeideribüroo, kp 22.01.2013, töö nr 13M001; 2. Kurevere karjääri maa-ainese varu hinnang taotletaval mäeeraldisel (V.Kattai, 1979). EGF 5691; 6  3. Läänemaa Kurevere dolomiidimaardla täiendav geoloogiline uuring (Varud seisuga 01. 01. 2001), Eesti Geoloogiakeskus , Svetlana Korbut, Rein Peikre. Töö nr GL – 01- 49. 2001; 4. Kurevere II karjääri markšeidermõõdistamine 30.06.2015.a J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 15M089. 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA, –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA Mõõdistusmetoodika: GPS real-time kinematic. Mõõdistusseadmed: GPS instrumendid liikuvjaam Trimble R10 GNSS. Kasutatud tarkvarad: Andmetöötlus - Bentley PowerCivil for Baltics V8i, ver.08.11.07.428. Tekstitöötlus - Microsoft Office Word. Mõõdistamise mõõtkava: M1:500 Plaani mõõtkava: M1:1000 Mõõdistati L-Est’97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. Töö läbiviimisel on lähtutud järgnevatest õigusaktidest ja markšeidertöödele esitatud nõuetest:  riigikogu 01.01.2017. a seadus „Maapõueseadus“ paragrahv §76. Markšeidermõõdistus;  keskkonnaministri 01.01.2018. a määruse nr 22 ,,Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruande esitamise nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“;  majandus- ja taristuministri 10.05.2019. a määrus nr 32 ,,Markšeidermõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“. Kameraaltöö graafika ja andmeanalüüs on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428. 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS Mäeeraldisel edelapiiril kulgeb Imatra Elekter AS ile kuuluv keskpinge õhuliin. 7 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS Katastriüksuse piirid pärinevad Maa-ameti geoportaali avalikust ruumiandmetekogust ja on allalaetud seisuga 16.05.2019. a. Plaanile on katastriüksuse piirid kantud skemaatiliselt. 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID Kaevandatud maavara koguse arvutuse aluseks on käesolevast markšeidermõõdistamisest ja eelmisest markšeidermõõdistamisest tulenevad mõõdistusandmed. Nimetatud andmete põhjal on koostatud trianguleeritud kõrgusmudelid arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428 abil ning mahud arvutati triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. 1.11. MUUD MÄRKUSED Vastavalt keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ 01.01.2018 jõustunud redaktsioonile kehtib Eestis senise Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi (BK77) asemel Euroopa kõrgussüsteem (EH2000). Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga on muutunud kõrgusväärtused. Balti 1977 kõrgussüsteemilt Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 0,15m kuni 0,25m. Kahe süsteemi kõrguste vahe Kurevere II karjääris on 0,21m. BK77 + 0,21m = EH2000 Käesoleva seletuskirja ptk 1.1.2 üldiseloomustav tekst pärineb vastavast lähtematerjalist ja selles ei ole lähtematerjalides toodud kõrguseandmeid muudetud (kõrgused varasemas kõrgussüsteemis). 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARA KOGUS Mahu arvutus on tehtud Maa-ameti poolt 09.09.2013. a digitaalselt väljastatud Kurevere II karjääri mäeeraldise ja teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piirides. Perioodil 30.06.2015. a – 30.04.2019. a on Kurevere II karjääris mäeeraldise piires kaevandatud mahtude määramiseks koostatud järgmine pinnamudel:  30.04.2019. a markšeidermõõdistus ja kasutatud eelmisest markšeidermõõdistustest koostatud pinnamudelit: 8   30.06.2015. a markšeidermõõdistus Tulemused olid järgmised: Kurevere II karjäärist ei ole perioodil 30.06.2015-30.04.2019 maavara väljatud. Vastavalt Maa-ameti maardlate registri andmetele on Kurevere II karjääris seisuga 16.05.2019. a jääkvaru 23,2 tuhat m³. 3. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS 30.04.2019. a mõõdistustulemused näitavad, et perioodil 30.06.2015. a – 30.05.2019. a ei esine mäeeraldise piiridest väljumisi külgnevalt ega sügavuti. Keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit ei ole eemaldatud looduslikust olekust. Kontrolliks kasutati:  mäeeraldise piir;  30.04.2019. a markšeidermõõdistusest koostatud trianguleeritud mudel. 3.1. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA Kaevandamisega rikutud ala pindala on 9,66 ha, sh korrastatud maa1 pindala on 0 ha. 4. KOKKUVÕTE Käesoleva töö käigus leiti, et perioodil 30.06.2015. a – 30.04.2019. a ei ole Kurevere II kajäärist maavara väljatud. Vastavalt Maa-ameti maardlate registri andmetele on Kurevere II karjääris seisuga 30.04.2019. a jääkvaru 23,2 tuhat m³. Perioodil 30.06.2015. a – 30.04.2019. a ei ole mäeeraldise kõrvalt ega lamamist maavara varu ega keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust olekust välja viidud. Kaevandamisega rikutud ala pindala on 9,66 ha, sh korrastatud maa pindala on 0 ha. Koostas: Maido Ridalaan 16.05.2019. a 1 Korrastatuks tunnistab maa korrastamistööde vastuvõtukomisjon peale korrastamisprojektis ettenähtud tööde teostamist 9     Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Eestis tegutseb Nordkalk AS alates 1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Kurevere II karjäär asub Kurevere dolokivimaardlas , katastriüksusel 19501:002:0371 . Mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad on veidi vähenenud, sest piire korrigeeriti vastavalt katastriüksuse ja plokkide piiridele. Karjäär asub Pärnumaal Lääneranna vallas Esivere külast ca 2 km lõunas, Kase külast ca 1 km edelasse ning Kõmsi külast ca 1,5 km loode pool. Virtsu sadam jääb ca 6 km edela poole. Lähim majapidamine jääb ca 300 m kaugusele põhja. Mäeeraldisest 0,7 km lõunapool kulgeb Risti - Virtsu - Kuivastu – Kuressaare põhimaante e . Vahetult Kurevere II karjääri mäeeraldisega külgneb kagus Kurevere dolomiidikarjäär. Kurevere II karjäärist ca 1 km kaugusel loodes asub Esivere dolokivikarjäär. Kurevere II karjäär i ala absoluutkõrgused jäävad vahemiku 0.94 – 2.05 meetrit. Kurevere II karjääri ümbritseva ala absoluutkõrgused on 12.0 – 13.0 meetrit. Mäeeraldis on ümbritsetud suures osas metsamaadega ja kirde suunas põllumaaga. Kaitsealasid ei ole , seega puudub eeldatav mõju kaitsealadele. Kitsendustest asub Kurevere dolokivimaardla piirist 350 m kaugusel idas kultusekivi, 250 m kaugusel idas harilik u käoraamat u kasvuala . Kurevere II mäeeraldis hõlmab aktiivse tarbevaru plokki nr 2 (tehnoloogiline dolokivi), plokk nr 3 (ehitusdolokivi). 2025 I kvartali seisuga on jääk varu 14,9 tuh m3 ja sellest tekib umbes 4 tuh m3 sõelmeid, mis turustatakse ja turustamata osa kasutatakse karjääri korrastamisel. Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Kuna kokkuleppel kohalikega Nordkalk ei tohi Esivere dolokivikarjääris toota, siis tootmisliin ja laoalad on Kurevere dolomiidi karjääris ja Kurevere II karjääris . Seega Kurevere dolomiidikarjääri alasid kasutatakse Esivere dolokivikarjääri st toodud materjali tootmis alana ja Kurevere II karjääri alasid k asutatakse Esivere dolokivikarjääri st toodud materjali laoalana. See on ka põhjus, miks soovime luba pikendada, kuigi varu jääk on väike. Tehnoloogilist dolomiiti kasutatakse MgO ja SiO kontsentratsioonile põhinevates tehnoloogilistes protsessides ja ehitusdolomiiti ehituskillustikuks . A la kujutab endast vähese pinnakattega mereäärset alvarit. Viies puuraugus lasub dolokivil ainult mullakiht paksusega 0,1 - 0,2 m, ülejäänutes on kasvukihi all moreen paksusega 0,7 - 2,0 m. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,0 m, vastavalt kaevandusloale. Kasuliku kihi moodustab alamsiluri Jaagarahu lademe dolokivi, mille lamamiks on Jaani lademe savikas dolokivi ja domeriit. Maavaraks arvati kavernoosne rifidolokivi, kollane peenekristalliline dolokivi (rifirusu) ja hall mikrokristalliline dolokivi. Kasuliku kihi paksus kôigub 2,2 – 10,0 m, s.h. rifidolokivil ja rifirusu dolokivil 1,7 – 10,0 m. Katte paksus kõigub 0,1 - 4,0 m. Rifidolokivi moodustab maardla keskosa, rifirusu dolokivi levib rifist läände, hall mikrokristalliline dolokivi moodustab rifi lamami ja palistab teda läänest, pôhjast ja idast. Jaagarahu lademe lõhelised ja kavernoossed dolokivid moodustavad uuritaval alal siluri veekompleksi Jaagarahu veekihi. Jaagarahu veekihi alumiseks veepidemeks on Jaani lademe tugevalt savikas dolokivi ja domeriit. Vesi on surveta, kuna ülemine veepide puudub täielikult: pinnakatte paksus on tühine, valdavalt 1 ja vähem meetrit. Kurevere maardlal asuvate varasemate puuraukude andmeil (Korbut, 1992) on veetase maapinnast sügavusel 4,5 - 6,5 m, keskmiselt 5,3 m. Veetaseme keskmine abs. kõrgus oli 6.07 m.. Sesoonne veetaseme kõikumiste amplituud on ligikaudu 2.5 – 3.0 m, mis viitab sademete infiltratsioonile (Korbut, 1992). 2 . Ka evandamise tehnoloogia Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud , ladustatud teenindusmaale ja kasutatakse korrastamisel. Paljandatud dolo kivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või dolo kivi raimamiseks tundlike objektide läheduses. Esivere dolokivikarjääri s l õhatud kaevis laaditakse kallurile ja viiakse umbes 1 kilomeetri kaugusele Kurevere dolomiidikarjääri statsionaarsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kurevere II karjääris ladustatakse materjali. Toodetud materjal transporditakse veoautodega Virtsu sadamasse või otse klientidele. 3 . Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad a variiolukorrad Kurevere II karjääri alal jätkatakse tegevust nii, nagu seda on siiani tehtud ja mõjud on sama d . Soovime luba pikendada samadel tingimustel, nagu see hetkel kehtib. Kurevere I I karjääris tekitavad müra ja tolmu karjääris töötavad masinad ( kopplaadur ja kallurautod) . Masinate töötamisel karjääris märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning tekkiv tolm settib kiiresti maha masinate töötamise asukohas. K arjääris tekkiva tolmu levimist väljaspoole mäeeraldise teenindusmaad takistab tööde teostamine karjääri süvendis ja masinate liikumine puistangute vahel. Kuna Kurevere II karjääris ei toimu tootmistegevust, vaid ainult materjali ladustamine, siis on välistatud künniskoguste ületamised. Taotlusele on lisatud saasteainete heitkoguste hinnang, mille kohaselt ei ületata taotletaval tegevusel sätestatud künniskoguseid ühegi saasteaine lõikes ning õhusaasteloa taotlemine antud aastase tootmismahu 14 900 m3 juures ei ole vajalik. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (kopplaadur ja kallurautod). Kurevere I I karjääris toimuvad tööd päevasel ajal. Samuti ei tohi vastavalt seadusele levida ülenormatiivne müra väljapoole mäeeraldise teenindusmaad. Tööde planeerimisel Kurevere I I karjääris arvestatakse müra piirväärtustega ning töid ei teh t a öisel ajal elamute lähedal. Kokkuleppel kohalikega teostatakse igal aastal müra mõõtmised. Ületamisi ei ole olnud. Näiteks 2024. aasta suvel olid tulemused järgmised: Meemõisa ja Sõstra kinnistute eluhoonete maa-aladel Kurevere karjääri poolsel küljel võib esineda päevasel ajal müratase vahemikus 31 - 37 dBA. Müra öised hinnatud tasemed on vahemikus 21 - 29 dBA. Taotlusele on lisatud müra mõõtmiste aruanne. Müra levikut aitab lokaliseerida kaevandatud alale tekki nud süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajata tud katendimaterjalist müratõkkevallid. Seejuures on asjakohane arvestada ka elamute ja karjääri vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend . Nagu eespool kirjeldatud, siis Kurevere II karjääri alalt on kogu katend juba eemaldatud ja kasutatakse korrastamisel. Ka töötlemisel tekkivaid jääke , mida ei õnnestu turusta d a , kasutatakse korrastamisel. Seega jäätmeid ei teki. Taotlusele on lisatud jäätmekava. Vibratsiooni mõõtmisi teostatakse igal lõhkamisel ja ületamisi ei ole olnud. Näiteks 2024. aastal olid mõõtmistulemused Kõlja-Juhani üksusel 0,9 mm/s ja Tuuliku üksusel 1,3 mm/s. Kurevere II karjäärist juhitakse vett mööda kraavide süsteemi karjäärist välja merre . Karjääris sees on kraavides poomid , mis takistavad reostusel jõuda karjäärist välja. Väljapumbatavast veest võetakse kor d kvartalis veekvaliteedi proov, et tagada vee puhtus. Masinate tehnohooldus ei toimu veekraavide läheduses, hooldust teostavad vastava ala eksperdid ja hooldustööde läheduses on olemas absorbeeriv materjal võimalike lekete korrastamiseks. Alanduslehtri kontrolliks mõõdetakse ümbruskonna kaevudes kor d kvartalis veetaset. Vee erikasutus on kirjas loas KMIN-002 . Pärast Kurevere II karjääri loa pikendamist on plaanis ühendada Kurevere dolomiidikarjääri ja Kurevere II karjääri load. Muutuseid vee erikasutuses ega välja pumbatavates kogustes ei ole. Kurevere II karjääri kasutatakse Esivere dolo kivi karjäärist toodud ja Kurevere dolomiidikarjääris statsionaarses purustus-sorteerimissõlmes toodetud materjali ladustamiseks, selle tõttu Kurevere II karjääri aladel k aevandamisega kaasnevat avariiolukordade esinemise võimalikkust ei ole. Reostuse ärahoidmiseks on karjääris kraavides poomid ja karjääri alal on tagatud absorbendi kättesaadavus. 4 . Kaevandatud maa korrastamine Nordkalk AS planeerib Kurevere karjääri de mäeeraldise peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks ( looduslikult taastuvaks alaks ) . Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas täidetava materjali püsivuse tagava nõlvusega. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus on määrat ud ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt on koosta takse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Uuendatud 21.08.2025. Liisa Pert Keskkonna- ja töökeskkonnajuht Nordkalk AS Taotleja: Tõnis Namm Nordkalk AS Juhatuse liige JÄÄTMEKAVA Jäätmekava vajadus AS Nordkalk omab maavara kaevandamise lubasid, KMIN-002, KMIN-034 ja KMIN-109 , K urevere dolo kivi maardlas . Alljärgnevas tabelis on toodud andmed mäeeraldiste ja nende teenindusmaa pindalade kohta ( edaspidi karjäär ) : Kaevandusloa nr Mäeeraldise nimetus Mäeeraldise pindala (ha) Mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) KMIN-002 Kurevere dolomiidikarjäär 6,77 8,62 KMIN-034 Kurevere II karjäär 9,6 1 10, 88 KMIN-109 Esivere dolokivikarjäär 81,97 94,54 M äeeraldistel toimub nii maavara kaevandamine, kaevise rikastamine kui ka ladustamine . Kaevandamise jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Karjäär asub Lääne maakonna lõunaosas Hanila vallas, Kurevere dolokivimaardlas (maardla registrikaardi nr 82 ). Karjäärile lähim suurem asustatud punkt on Virtsu alevik . Kurevere II karjääri kaevandatav varu on 14,9 tuh. m 3 . Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kasvukihist ja liivsavimoreenist koosneva pinnakatte keskmine paksus on 0,74 m. Kasvukihi all avanevad Jaagarahu lademe (S 1 jg) dolokivid, millede ülemine, kuni 3,2 m paksune murenenud ja lõhenenud kiht moodustab kaljukatendi. Selle all lamavad rifidolokivid ja peenekristallilised dolokivid moodustavad tehnoloogilise dolokivina arvele võetud kasuliku kihi. Kasuliku kihi lamamis on Jaagarahu lademe savikad dolokivid ning Jaani lademe domeriidid. Kvaternaarisetted, mis koosnevad liivakas-savisest lokaalsest moreenist, on vaadeldaval alal praktiliselt veetud. Siluri veekompleks, keskmise paksusega 20 m, koosneb Jaagarahu lademe (S 1 jg) erineva lõhelisusega dolokividest. Veerikkuselt on läbilõige väga ebaühtlane. Kohati esinev väikese lõhelisusega savikas dolomiit moodustab suhteliselt vettpidava kihi, mis võimaldab läbilõikes eraldada iseseisvaid veekihte. L äbilõikes esineb 20 m sügavuseni kaks veekihti. Kuni 10 m sügavuste puuraukude andmetel on 2,5-10 m sügavusel lõhelises vööndis surveta vesi, veetasemega 3,5-10 m abs. k., mis suvise madalveeseisu ajal on küllaltki veevaene - filtratsioonikoefitsient on 0,36 m/ööp. Aastane veetaseme kõikumise amplituud ulatub kuni 5 meetrini. Veerikkam on läbilõike ülemine osa 3,5-7 m vahemikus, kus filtratsioonikoetitsient ulatub 1-2 rn/ööp. Võib eeldada vertikaalsete lõhede esinemist, mis lõikuvad suhtelisse veepidemesse ning ühendavad ülemist ja alumist veekihti. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kogu katend on Kurevere II karjääri alalt juba eemaldatud, ladustatud teenindusmaale ja kasutatakse korrastamisel. Kaevandamiseks kasutatakse nn klassikalist lubjakivi kaevandamise viisi – puur-lõhketööd . Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim raimatakse puur-lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt , kes koostab ka nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti . Lõhatud mäemass laaditakse ekskavaatoriga kallurile. Kallur transpordib lõhatud kaevise purustus-sorteerimissõlme , kus toimub mäemassi purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kae vandamine toimub ühe astanguga. Kaevandamisjäätmeid kaevandamise käigus ei tekitata – kogu kaevandatav materjal kaubastatakse või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittekõlbulik materjal). Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse karjääri teenindusmaa piires laod. Pärast varu ammendumist korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel . Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht säilitatakse mäeeraldisel ja kasutatakse hilisemal korrastamisel. Tegemist on saastumata pinnasega, mis ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires kaevandatud alas ja kasutatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel ning kogu ulatuses korrastamistöödeks. Arvestades piirkonna geoloogilisi tingimusi ja loodusliku põhjaveetaset on eeldatavaks korrastamise suunaks tehisveekogu rajamine. Veekogu rajamisel tuleb jälgida, et veekogu sügavus oleks valdavalt üle 2 m. Pärast mäetööde lõppu antakse eemaldatud katendiga ja sõelmetega karjääri nõlvadele ohutud kalded kohtades, kus see on korrastamistingimustest tulenevalt nõutav. Nõlvade korrastamisel tuleb nõlvad tasandada laugemaks kui kasutatava materjali looduslik püsikaldenurk. Karjääri nõlvad tasandatakse ja rajatakse veepealses osas kaldega 1 : 2 ja allpool veetaset kaldega 1 : 5. Osa nõlvadest on otstarbekas jätta tasandamata ja moodustada neist tehispaljand, mis ilmestaks maastikku. Tasandatud nõlvad kaetakse kasvukihiga ja taimestatakse. Jäätmekava koostas: Tennobert Haabu, Nordkalk AS mäetööde eest vastutav spetsialist Uuenda tud 19.08.2025 : Liisa Pert Nordkalk AS keskkonnajuht    TERVISEAMET MÜRA MÕÕTMISTE ARUANNE 6/4-6-2/2332 16.08.2024 Mõõtmiste tellija: Nordkalk AS (registrikood 10656606) Fr. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke 46301 Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Liisa Pert, Nordkalk AS keskkonna- ja töökeskkonnajuht, tel. +372 5692 0042 Töö teostamise alus: Tellimus müra mõõtmiseks 24.07.2024 Rahvatervise labori Tallinna labori reg. 24.07.2024 FL4690 Mõõtmiste eesmärk: Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete mää- ramine tööstusobjekti ümbritseval elamisalal Mõõtmiste koht: Pärnumaa, Lääneranna vald, Esivere ja Kaseküla küla, Nordkalk AS Kurevere karjääri territoorium ja lähiümbrus Mõõtmiste aeg: Mõõtmised teostati ajavahemikus 13.-14.08.2024 Mõõtemetoodika: EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine Mõõteriistad: Nimetus Valdaja Number Kalibreeritud Müra analüsaator SV 307A 133475 18.07.2023 00065352/02/2023 Müra analüsaator SVAN 958 20775 23.11.2023 00073333/02/2023 Tallinna labor Müra analüsaator SVAN 958A 69081 26.05.2023 00061975/02/2023 Akustiline kalibraator B&K 4231 2253431 24.05.2024 ATLC-24/0286 Aruanne on koostatud 7 lehel 2 eks., neist: Nordkalk AS 1 eks.; Rahvatervise labori Tallinna labor 1 eks. Aruanne koosseisu kuuluvad: Tiitelleht 1 lehel; Mõõtmistulemuste kokkuvõte 2 lehel; Mõõteobjekti ülevaade ja mõõtepunktide asendiskeem 1 lehel; Müra mõõtmis– ja arvutustulemused 3 lehel. Aruande koostas: Aruande kinnitas: Sergei Rušai Ardo Urmet juhtivspetsialist vanemspetsialist /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ EAK poolt akrediteeritud katselabor L042 Akrediteeritud on mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete ees. Akrediteeringu tekstiviite kasutamisel tuleb täita EAK nõudeid. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 1/7 Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Paldiski mnt 81, Tallinn 10614 Tel.: +372 794 3539/ 794 3538/ 794 3537 Reg. nr 70008799 e-post: [email protected] www.terviseamet.ee Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 16.08.2024 Kokkuvõte Mürauuringu eesmärk Mäetööstusettevõtte NORDKALK AS Kurevere dolomiitkarjääris toimuvatest tehnoloogiliste protsessi- de poolt tekitatud tööstusmüra tasemete määramine lähedalasuvate elamute maa-aladel. Müratundlikeks objektideks on Pärnumaal Lääneranna vallas Kaseküla külas Kurevere karjääri-poolse piiri läheduses olevad eluhooned Meemõisa ja Sõstra kinnistutel. Teisejärgulisteks müraallikateks uuritavate kinnistute suhtes on autoliiklus Kaseküla – Esivere teel ja Risti – Virtsu - Kuivastu põhimaanteel, põllumajanduslik tegevus, lähedal asuva tuulikupargi käitamine, kohalike elanike majandustegevus, samuti looduslikud müraallikad. Tööstusmüra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamise kriteeriumid1 Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse (RT I, 05.07.2016, 1) tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete maa-aladel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27). Müra kriteeriumitena kasutatakse peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (dB), mis kirjeldab keskmist mürasituatsiooni. Lisaks ekvivalentmürale tuleb hinnata ka võimalikku maksimaalset mürataset. Müra maksimaaltasemete (LpA,max) piirväärtused on määratletud määruse nr 71 lõige §6 punktis (2). Müra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamiseks tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 mää- ruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid (Lisa 1), millega võrreldakse käesoleva aruande tabelis 2 too- dud müra hinnatud tasemete arvväärtusi. Müra normväärtust võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus. 1 Normtasemete määramine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse Mõõtekohad Nordkalk AS Kurevere karjääri tööst põhjustatud müra tasemete mõõtmisteks valitud mõõtepunk- tide asukohaandmed on toodud alljärgnevas tabelis: Kaugus Mõõtepunktide Mõõte- Asukoha kirjeldus, müraallikast, geograafilised koordinaadid punkt katastritunnus m L-Est 97 süsteemis Kaseküla küla, Meemõisa eluhoonest MP1 1405 m 6498562.8 475182.4 u. 15 m kaugusel, 19501:002:1311 Kaseküla küla, Sõstra eluhoonest MP2 1060 m 6498139.8 475621.2 u. 80 m kaugusel, 19501:002:0137 Esivere küla, Kurevere karjääri kontori REF 68 m 6497124.9 475203.8 lähedal, 19501:002:0371 Mõõtemikrofonid mõõtepunktides MP1, MP2 ja REF olid kinnitatud statiividele 2 m kõrgusel maa- pinnast vaba helivälja tingimustes. Müra mõõtmispunktide skeem on näidatud joonisel 1 ja mõõtemikrofonide asukoht mõõtmispunk- tides on näidatud joonise 2 fotodel. Müra mõõtmised ja arvutused Müratasemete mõõtmiseks kasutati standardile EVS-EN 61672-1:2013 vastavaid 1. täppisklassi mü- ra mõõteseadmeid. Mõõtesüsteemid kontrolliti enne ja pärast mõõtmisi kasutades akustilist kalib- raatorit. Kõigil mõõtevahenditel on kehtivad kalibreerimistunnistused. Kurevere karjääri tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra mõõtmised toimusid katkematu üksikmõõtmiste jadana kõigis mõõtepunktides alates 13.08.2024 kl 16:00 kuni 14.08.2024 kl 16:00 vastavalt põhistandardi EVS-ISO 1996-2:2017 nõuetele. Üksikmõõtmistulemuste salvestamise ajali- seks sammuks valiti kõikides mõõtepunktides 5 minutit. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 2/7 Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Mõõtmiste käigus fikseeriti A-korrigeeritud ekvivalentsed helirõhutasemed (LpA,eq,T) ning helirõhuta- semed 1/3-oktaavribades, mis on kasutatud andmete analüüsimisel müraallika identifitseerimiseks helispektri alusel samuti müra tonaalsuse määramiseks. Mürasündmuste identifitseerimiseks audiosalvestuse teel rakendati mõõtepunktides MP1 ja MP2 müramõõdikute helisalvestuse võimalusi. Üksikmõõtmiste tulemuste põhjal on koostatud müra A-korrigeeritud tasemete ajalise muutuste diagramm (vt. joonis 3), mis iseloomustavad Kurevere karjääri territooriumil töötavatest seadme- test põhjustatud müra tasemete ja seadmete koormuste ajalist seost. Mõõtmistingimused Labori hinnangul on käesolevate mõõtmiste tulemuste stabiilsust kõige enam mõjutanud teguriteks suure tõenäosusega mõõtmiste ajal mõõtepaigas valitsenud ilmastikutingimused - tuule kiirus, tuule suund ja õhukihtide omadused. All toodud tabelis on esitatud andmed müra mõõtmiste ajal valitsenud ilmastiku- tingimuste kohta Riigi Ilmateenistuse registreeritud ühetunniliste andmete põhjal: Ilmavaatluse Õhu temp Õhu suhteline Õhu rõhk Tuule suund Tuule kiirus ajavahemik (°C) niiskus (%) (hPa) (°) (m/s) 13.- 14.08.2024 14,5 – 22,2 63 – 98 1017 – 1020 211 – 356 kuni 2,6 Müra arvutused Müra hinnatud tasemete arvutamisel on lähtud eeldusest, et karjääri territooriumilt lähtuva müra tasemed mõõtepunktis MP1 ja MP2 ei ületa referentspunktis REF mõõdetud müra tasemeid. Nime- tatud tingimus on vajalik müra pildil olevate kõrvaliste allikate (sh tuul, loodushääled, inimtegevus) põhjustatud välismõjude vähendamiseks mõõtmistulemustele. Müra ühe-tunnised arvutustulemused on toodud tabelis 1. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuetele (§12, (7)) arvutati müra A-korrigeeritud ekvivalentasemed müratasemed ööpäevaste hindamisperioodide: T1 päevase (kl 7:00 – 19:00), T2 õhtuse (kl 19:00 – 23:00) ja T3 öi- se aja (kl 23:00 – 7:00) jaoks. Joonise 4 diagrammil on esitatud öisel ajal fikseeritud tööstusmüra spektrite keskmised tasemed mõõtepunktis MP1 Meemõisa kinnistul ja mõõtepunktis MP2 Sõstra kinnistul. Lähtudes mõõtmis- test 1/3-oktaavribades määrati müra tonaalsus standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel. Mõõde- tud müra ei ole sageduskarakteristikute alusel tonaalne. Tabelis 2 on toodud müra hinnatud tasemed2 Meemõisa ja Sõstra kinnistutel arvestades müra to- naalsusele/mittetonaalsusele vastavat parandust ja müra mõjuaega. 2 Müra hinnatud tase tähendab, et mõõdetud või arvutatud müra ekvivalentsele tasemele (L pA,eq) lisatakse vajadusel parandus sõltuvalt mü- ra häirivusest. Kui hinnatav müra on impulssmüra või tonaalne müra, siis mõõte- või arvutustulemustele lisatakse vastav parandus enne sel- le võrdlemist normtasemetega. Korraga rakendatakse ainult üht parandustegurit. Mürauuringu tulemused3 Müramõõtmiste tulemusena tuvastati, et NORDKALK AS Kurevere karjääri territooriumilt lähtuv müra ei ole oma omadustelt impulsiivne müra, mille müraspekter ei sisalda tonaalseid ega madal- sageduslike komponente. Ühe-tunnised müratasemete arvutuste tulemused on toodud tabelis 1. Müra hinnatud tasemed on toodud tabelis 2. Arvutus põhineb mõõtmiste andmetel, mis suudavad kõige paremini iseloomustada eespool loetletud müraallikate toimimist. Kurevere karjääri tegevusest põhjustatud tööstusmüra hinnatud tasemete arvutuste kohaselt on näha (tabel 2), et Meemõisa ja Sõstra kinnistute eluhoonete maa-aladel Kurevere karjääri poolsel küljel võib esineda päevasel ajal müratase vahemikus 31 - 37 dBA . Müra öised hinnatud tasemed on vahemikus 21 - 29 dBA. Karjääri tegevusega kaasnev maksimaalne müratase võib päevasel ajal ulatuda 57 dB-ni. 3 Mõõtmiste tulemused kehtivad antud mõõtmistega uuritud müraallikate ja mõõtepunktide paigalduse korral. Mõõtmistulemuste hindamine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse. Mõõtis, arvutas ja koostas: Sergei Rušai juhtivspetsialist Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 3/7  Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Mõõtepunkt MP1 Meemõisa kinnistu maa-ala Mõõtepunkt MP2 Sõstra kinnistu maa-ala Referentspunkt REF Kurevere karjäär Joonis 1. Kurevere karjääri müra mõõtepunktide asukohaskeem Kaardi alus: Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Mõõtepunkt MP1 Mõõtepunkt MP2 Meemõisa kinnistu Sõstra maa-ala kinnistu maa-ala Referentspunkt REF Kurevere karjäär Joonis 2. Nordkalk AS Kurevere karjääri müra mõõtepunktide vaated Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 4/7  Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Hindamisperiood T1 Hindamisperiood T2 Hindamisperiood T3 Hindamisperiood T1 (kl 16:00 – 19:00) (kl 19:00 – 23:00) (kl 23:00 – 7:00) (kl 7:00 – 16:00) Märkus: punast värvi rist diagrammil tähistavad mürasündmusi, mis ei ole seotud Kurevere karjääri tegevusega. Tähistatud mürasündmusi ei arvestatud käesolevates müratasemete arvutustes Joonis 3. Müra tasemete (LAeq,5min) ajaline muutus alates 13.08.2024 kl 16:00 kuni 14.08.2024 kl 16:00. Diagramm on koostatud müra üksikmõõtmistulemuste jadasalvestuste alusel Kurevere karjääri territooriumil mõõtepunktis REF ja selle lähimümbruse maa-aladel mõõtepunktides MP1 ja MP2 Märkus: müra tonaalsus määrati standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel. Mõõdetud müra ei ole sageduskarakteristikute alusel tonaalne. Joonis 4. Tööstusmüra spektri keskmised tasemed öisel ajal (14.08.2024 kl 6:00-7:00) mõõtepunktides MP1, MP2 ja REF Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 5/7  Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Tabel 1. Nordkalk AS Kurevere karjääri poolt tekitatud tööstusmüra mõõtmistulemused Mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalentsed tasemed LpA,eq,T (dB) ja maksimaalsed tasemed LpA,max (dB) Mõõtmeperiood Mõõtepunkt REF Järk. Mõõtepunkt MP1 Mõõtepunkt MP2 algus-lõpp Kurevere karjääri nr Meemõisa kinnistul Sõstra kinnistul (h:mm) territoorium ekvivalenttase maksimaalne tase ekvivalenttase maksimaalne tase ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) LpA,max (dB) LpA,eq,T (dB) LpA,max (dB) LpA,eq,T (dB) Müra mõõtmised päevasel ajal 13.08.2024 kl 16:00 – 19:00 (T1): 1 16:00 - 17:00 32,0 44,9 34,6 53,8 64,6 2 17:00 - 18:00 34,8 55,5 34,5 53,2 64,9 3 18:00 - 19:00 35,4 53,1 33,9 55,7 64,6 Päevane aeg Lr,T1 34,3 55,5 34,4 55,7 64,7 Müra mõõtmised õhtusel ajal 13.08.2024 kl 19:00 – 23:00 (T2): 4 19:00 - 20:00 34,3 52,5 32,7 56,3 63,8 5 20:00 - 21:00 32,8 54,9 30,5 56,7 63,4 6* 21:00 - 22:00 - - - - - 7* 22:00 - 23:00 - - - - - Õhtune aeg Lr,T2 30,6 54,9 28,8 56,7 60,6 Müra mõõtmised öisel ajal 13.08.2024 kl 23:00 kuni 14.08.2024 kl 7:00 (T3): 8* 23:00 - 0:00 - - - - - 9* 0:00 - 1:00 - - - - - 10* 1:00 - 2:00 - - - - - 11* 2:00 - 3:00 - - - - - 12* 3:00 - 4:00 - - - - - 13* 4:00 - 5:00 - - - - - 14* 5:00 - 6:00 - - - - - 15 6:00 - 7:00 32,7 43,8 34,8 43,0 70,7 Öine aeg Lr,T3 23,7 43,8 25,8 43,0 61,9 Müra mõõtmised päevasel ajal 14.08.2024 kl 7:00 – 16:00 (T1): 16 7:00 - 8:00 34,8 43,4 36,8 44,3 73,8 17 8:00 - 9:00 30,8 41,8 32,3 42,2 74,2 18 9:00 - 10:00 27,9 37,6 28,7 37,7 65,2 19 10:00 - 11:00 31,6 43,8 30,7 44,3 72,8 20 11:00 - 12:00 31,5 39,8 33,8 43,4 74,2 21 12:00 - 13:00 32,2 42,3 33,2 45,3 74,1 22 13:00 - 14:00 31,9 44,2 34,4 46,1 72,7 23 14:00 - 15:00 33,1 44,9 36,0 47,5 66,3 24 15:00 - 16:00 32,3 48,9 38,5 54,9 68,6 Päevane aeg Lr,T1 32,1 48,9 34,7 54,9 72,4 Märkused: • Müra A-korrigeeritud 1-tunnised ekvivalentsed tasemed LAeq,1h on arvutatud müra tegelike mõõtetulemuste põhjal ajavahemikus 13.08.2024 kl 16:00 kuni 14.08.2024 kl 16:00. • Mõõdetud müra taustmüra parandused tehakse standardi EVS-ISO 1996-2:2017 alusel järgneva valemi järgi: Lcorr = 10lg(10 Lmeas/10 – 10 Lresid/10) (dB), kus Lcorr - müra tase arvestades taustmüra parandust (the corrected sound pressure level); Lmeas - mõõdetud (arvutatud) müra tase (the measured sound pressure level); Lresid - taustmüra tase (the residual sound pressure level). • Taustmüra väärtuseks võeti müra minimaalsed tasemed, mis olid registreeritud mõõtmiste jooksul. • * Mõõtmiste tellija andmetel ja ka müramõõtmiste tulemuste põhjal ei töötanud Kurevere karjääri tehnoloogilised seadmed ajavahemikul kl 21.00-6.00. Seetõttu eemaldati mõõtmistulemused andmetöötlusest. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 6/7  Terviseamet Rahvatervise labori Tallinna labor Tabel 2. Nordkalk AS Kurevere karjääri poolt tekitatud tööstusmüra hinnatud tasemete arvutustulemused Parandus Etteantud müra Müra Müra ajavahemikus müra tonaalsusele Mõõtmis- hinnatud maksimaalne Mõõtmispunkt Hindamisperiood A-korrigeeritud (+5 dBA) K1i periood tase tase ekvivalenttase või LAr,ti (dB) LAmax (dB) LAeq.ti (dB) impulssmürale (+5 dBA) K2i 33,7 Mõõtepunkt MP1 Kogu päev kl 7:00- 23:00 33,7 55,5 (34,3+30,6+32,1) (Meemõisa kinnistu) Öö kl 23:00- 7:00 23,7 23,7 43,8 0,0 34,4 Kogu päev kl 7:00- 23:00 34,4 56,7 Mõõtepunkt MP2 (34,4+28,8+34,7) (Sõstra kinnistu) Öö kl 23:00- 7:00 25,8 25,8 43,0 Märkused: • Mõõtemääramatus. Teostatud mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, sisaldades lisaks Kurevere karjääri territooriumil tekitatud mürale ka liiklusmüra, olmemüra ning looduslikku mü- rafooni. Antud juhul mõõtemääramatuse väärtused arvutati ainult öisel ajal registreeritud müratasemete alusel, kus teiste müraallikate otsene mõju mõõtmistulemusele on minimaalne. Laiendmääramatuse väärtused on arvutatud juhindudes standardi EVS-ISO 1996-2:2017 metoodikast (punkt 10.5 Determination of standard uncertainty). Liitmõõtemääramatuse komponentideks on mõõteriista tehnilistest pa- rameetritest ja mõõtemetoodikast tulenev hinnanguline hälve (B-tüüpi mõõtemääramatus). Etteantud tingimustes on tööstusmüra mõõtevõime 1,5 dB. Käesolevate mõõtmistulemuste laiendmäärmatus U tõenäosustasemel 95% (k≈2) on hinnanguliselt 3,0 dB. • Müra hinnatud tasemed (LAr,ti) arvutatakse järgneva valemi järgi: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i (dB), kus LAeq,ti - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dBA; K1i - parandus müra tonaalsusele; K2i - parandus impulssmürale. • Kurevere karjääri territooriumi lähiümbruses mõõdetud müra ei ole sageduskarakteristikute järgi tonaalne müra ega impulssmüra (vt. diagramm joonisel 5). Parandus müra tonaalsusele K1i = 0 dBA ning parandus impulssmüra- le K2i = 0 dBA. • Müra hinnatud tase kogu päeva vältel kl 7:00–23:00 leitakse: Ld=10lg((12*100,1Lr, T1 + 4*100,1(Lr, T2 + 5))/16), kus Lr,T1 ja Lr,T2 - müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2 (tabel 1) Mõõtis ja arvutas: Sergei Rušai juhtivspetsialist Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega. Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/2332 lk. 7/7  NORDKALK AS KUREVERE KARJÄÄRI KUI KÄITISE SAASTEALLIKATEST VÄLISÕHKU ERALDUVATE SAASTEAINETE LUBATUD HEITKOGUSTE PROJEKT LHK-Projekt on tellitud ja finantseeritud Nordkalk AS poolt LHK-Projekti on koostanud: Arvo Käärd TALLINN Juuli, 2016 Tel +372 55 68 90 49/+372 50 42 453 Tel/faks +372 67 70 838, e-mail: [email protected], aadress: Pärnu mnt. 308/1-2, Tallinn 11614 AS SEB Pank a/a EE081010220024724019, Swedbank AS a/a EE922200221019199545 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus 4 2. Saasteallika(te) asukoha geograafia ja kliima iseloomustus 10 3. Tegevusalade kirjeldus 15 4. Saasteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüde- seadmed 18 5. Välisõhus saasteainete hajumise arvutus tulemused iga paikse saasteallika kohta 24 6. LHK projektile lisatakse 31 2 Järeldused ja ettepanekud 34 Lisad 38 Lisa 1 Välisõhu saasteluba KLÄ.ÕL-61, 01.04.2008 Lisa 2 Teostatud vs teostatavad tööd Kurevere karjääris 2015 Lisa 3 Kurevere karjääri tootmisterritooriumid ja sellega piirnevate kinnistute maakasutus Lisa 4 Maavara-kaevandamise load KMIN-002, 034, 109 Lisa 5 Lubatud heitkoguste projekti tabelid Lisa 6 Kurevere karjäär. Töökeskkonna mõõtmiste protokoll 2-14/1105 Lisa 7 Saasteainete saastatuse taseme jooned Lisa 8 Looduslik foon Lisa 9 Välisõhu saasteloa taotlus 3 SISSEJUHATUS Käesolev LHK-Projekt on koostatud keskkonnaministri määruse nr 66 „Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded“ (RT I, 15.11.2013, 2) alusel. Keskkonnaministri 12.11.2013 määrusele nr 66 „Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded“ § 3 lõike 4 alusel on LHK projekt saasteloa taotluse ja loa lahutamatu osa. Keskkonnaamet on seisukohal, et LHK projekt ja selle alusel välja antud välisõhu saasteloa LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1) peavad olema vastavuses tegeliku olukorraga käitises. AS Nordkalk Kurevere karjääris on viimastel aastatel toimunud rida muudatusi:  Kurevere karjääris on lõhkamistööd lõpetatud, mistõttu käitisest ei eraldu välisõhku enam süsinikoksiidi ja lämmastikoksiide ning vähenenud on tahkete osakeste heitkogused.  Purustus-sorteerimissõlmes on parandatud tootmisliinide ja sõlmede varjestatust (vt LHK Projekti Lisa 2).  2014. ja 2015. aasta suvel läbi viidud tahkete osakeste (põhjalikud) mõõtmised näitasid, et purustus-sorteerimissõlmest välisõhku viidud tahkete osakeste heitkogused on oluliselt vähenenud.  Käitise tootmisterritooriumi on suurendatud (vt LHK Projekti Lisa 3).  Praegu kehtivas välisõhu saasteloas LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1) ja LHK projektis ei ole käsitletud peeneid tahkeid osakesi (PM10). Peened tahked osakesed PM10 kuuluvad esmatähtsate saasteainete hulka, samas kui tahked osakesed, summaarsed, loetakse esmatähtsuseta saasteainete hulka. Käitaja, Nordkalk AS taotleb kehtiva välisõhu saasteloa LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1) muutmist seoses vajadusega viia LHK projekti sisse käitises toimunud muudatused ja täpsustada saasteainete heitkoguseid. Nordkalk AS LHK-Projekt vastab keskkonnaministri määruse nr 66 „Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded“ (RT I, 15.11.2013, 2) § 3: § 3. Lubatud heitkoguste projekt ja selle sisu (1) Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatus; 2) saasteallika(te) asukoha geograafia ja kliima iseloomustus; 3) tegevusalade kirjeldus; 4) saasteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa; 5) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed; 6) saasteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes; 7) kütuste ja jäätmete kasutamine energia tootmiseks liikide kaupa; 8) kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused; 4  9) lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) heitkogused; 10) lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate LOÜ-de summaarsed heitkogused tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral; 11) bensiini laadimine terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused; 12) muude naftasaaduste, välja arvatud bensiini, laadimine terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused; 13) tehnoloogilised äkkheited tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17) I lisas; 14) välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse saasteallika kohta; 15) ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju; 16) saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire; 17) järeldused ja ettepanekud; 18) kasutatud kirjanduse loetelu. (2) LHK projekt ja selle alusel antud luba ei pea sisaldama andmeid ja käesoleva määruse lisas 2 esitatud tabeleid, kui need ei ole käitise suhtes asjakohased. (3) Vajadusel märgitakse LHK projektis ärisaladust sisaldavad projektiosad. Need projektiosad esitatakse eraldiseisvana. (4) LHK projekt on saasteloa taotluse ja loa lahutamatu osa. § 4. LHK projekti sissejuhatus (1) LHK projekti sissejuhatuses esitatakse järgmised andmed: 1) põhjendus saasteloa taotlemiseks seoses uue saasteallika rajamisega või kasutusele võtmisega, tootmismahu, tooraine ja abimaterjalide koguste, kasutatava tehnoloogia või püüdeseadmete muutumisega, samuti käitise olulise muutmisega võrreldes eelneva olukorraga või seoses õigusaktide muudatustega; Käitaja, Nordkalk AS taotleb kehtiva välisõhu saasteloa LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1) muutmist seoses vajadusega viia LHK projekti sisse käitises toimunud muudatused ja täpsustada saasteainete heitkoguseid. 2) viited õigusaktidele ja juhendmaterjalidele, muu hulgas rahvusvahelised mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ning tehnoloogilised kaardid; Välisõhu kaitse seadus Riigikogu seadus 01.07.2015 - 31.12.2019 Seadme ohutuse seadus Riigikogu seadus 01.07.2015 - … Keskkonnaseire seadus Riigikogu seadus 01.07.2015 - … 5 Tuleohutuse seadus Riigikogu seadus 18.01.2016 - … Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Riigikogu seadus 01.07.2015 - … Tööstusheite seadus Riigikogu seadus 01.07.2016 - … Kiirgusseadus Riigikogu seadus 18.01.2016 - … Jäätmeseadus Riigikogu seadus 18.01.2016 - … Keskkonnamõju hindamise ja Riigikogu seadus 18.01.2016 - … keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Keskkonnavastutuse seadus Riigikogu seadus 01.12.2015 - … Veeseadus Riigikogu seadus 18.01.2016 - … Keskkonnatasude seadus Riigikogu seadus 01.01.2016 - 30.06.2016 Planeerimisseadus Riigikogu seadus 01.12.2015 - … Töökohale esitatavad töötervishoiu ja Vabariigi Valitsus määrus 176 01.07.2007 - … tööohutuse nõuded Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest Vabariigi Valitsus määrus 299 16.06.2013 - … eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb Vabariigi Valitsus määrus 224 01.07.2015 - … anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu Välisõhus saasteaine sisalduse orienteeriva Keskkonnaminister määrus 46 01.02.2009 - … ohutu taseme määramiseks vajalike andmete loetelu Soojus- ja jahutusseadme täpne määratlus, Majandus- ja määrus 39 01.07.2015 - … ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu taristuminister ning edastamise kord Lõhnaaine esinemise määramise Keskkonnaminister määrus 50 01.02.2009 - … ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu 6 Viited LHK-Projektiga seotud juhendmaterjalidele 1. Keskkonnaministri määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded 2. EPA/600/R-01/031. Particulate Emission Measurments from Controlled Construction Activities. Washington. April, 2001. Pp. 150. 3. Hazard prevention and control in the work environment. Airbone dust. Occupational and Environmental Health Department of Protection of the Human Environment World Health Organisation Geneva. August, 1999. Pp. 246. 4. Füüsikalis-matemaatilised mudelid keskkonnaseisundi kirjeldamiseks ja muutuste prognoosimiseks rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/Seirekursus/Seire9.doc 5. Garant-Universal. Versioon 4. Litsents N1063-6/05 09.09.2005 Nordkalk AS Kurevere karjääri toodangu tehnoloogilised kaardid (plokk-skeemid) Joonis 1. Nordkalk AS Kurevere karjääri dolokivi erinevate fraktsioonide valmistamise tehnoloogiline kaart (plokk-skeem) 7 Joonis 2. Nordkalk AS Kurevere karjääri dolojahu valmistamise tehnoloogiline kaart (plokk-skeem) 3) lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu, seadmete töötundide arv, ja muud lähteandmed. Tootmismaht Tootmismaht on esitatud tootmis- ja tehnikadirektor Toomas Post poolt (e-mail 6. juuni 2016). Maksimaalne dolokivi/lubjakivi purustamise liini tootlikkus on 300 tonni tunnis. Keskmiseks dolokivi/lubjakivi purustamise liini tootlikkuseks on 200 tonni tunnis. Dolokivi/lubjakivi purustamisel tekivad alljärgnevad fraktsioonid:  fr 0-5 (0-10);  fr 10-50;  fr 5-15;  fr 15-25;  fr 25-60;  fr 40-90. Maksimaalne dolojahu valmistamise liini tootlikkus on 50 tonni tunnis. Keskmiseks dolojahu valmistamise liini tootlikuseks on 30 tonni tunnis. Dolojahu valmistamiseks kasutatakse dolokivi/lubjakivi fraktsiooni diameetriga 10 mm. Dolojahu fraktsiooni diameeter on kuni 3 mm. Olnud ja planeeritavad kaevandatavad dolokivi/lubjakivi mahud aastate lõikes olid/on alljärgnevad: 2013. a 371626 tonni lubjakivi; 2014. a 368261 tonni lubjakivi; 2015. a 336604 tonni lubjakivi; 2016. a 380000 tonni lubjakivi; 8  2017. a 500000 tonni lubjakivi; 2018. a 600000 tonni lubjakivi; 2019. a 700000 tonni lubjakivi; 2020. a 800000 tonni lubjakivi. Kütusekulu Dolokivi/lubjakivi purustamiseks ja dolojahu valmistamiseks kütust ei kasutata. Nordkalk AS hooneid Kurevere karjääris köetakse elektriga, st lokaalne katlamaja Kurevere karjääris puudub. Maanteevälise liikurmasina ja muu liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldus ja suitsusus ning müratase ei tohi ületada kehtestatud normatiive, mida reguleerib Liiklusseadus (so liikurmasinate tehniline ülevaatus). Liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldusi ei vaadelda antud LHK-Projekti koosseisus. Seadmete töötundide arv Reaalselt Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmed ja liikurmasinad töötavad vastavalt toodangu (so dolokivi ja dolojahu) nõudlusele maailmaturul ning navigatsiooni perioodile Virtsu sadamas. Sadamaregistri andmetel Virtsu sadama navigatsiooniperiood on 15. jaanuarist – 31. detsembrini. Nordkalk AS toodangu väljaveol reaalseks navigatsiooni perioodiks osutub 15. märts kuni 15. detsember, sõltuvalt aastast. Planeeritud on Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmete ja liikurmasinate tööajaks aastaringselt 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Muud lähteandmed Ühe tonni dolokivi/lubjakivi purustamiseks kulub 0,8 kWh elektrienergiat. Ühe tonni dolojahu valmistamiseks kulub 3,5 kWh elektrienergiat. Elektrienergia ostetakse momendil Elektrum OÜ. Kurevere dolomiidikarjääris (so Kurevere dolokivimaardlas) momendil ehitusdolomiidi kaevandamist enam ei toimu. Tehnoloogilise dolomiidi kaevandamine toimub Esivere dolokivikarjääris (so Kurevere dolokivimaardlas). Nordkalk AS-ile on Kurevere dolokivimaardlas dolokivi kaevandamiseks Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Maavara kaevandamise load KMIN-002, KMIN-034 ja KMIN-109 (vt LHK-Projekti Lisa 4). (2) Käitise oluliseks muutmiseks loetakse käitise olulist muutmist tööstusheite seaduse tähenduses. Käitise oluline muutmine Tööstusheite seaduse tähenduses on käitise nimivõimsuse muutmise tulemus, mis põhjustab lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse suurenemist üle 25 protsendi väikekäitise korral ja üle 10 protsendi kõigi teiste käitiste korral, või muu muudatus, mis võib tõenäoliselt avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Nordkalk AS-il on kehtiv välisõhu saasteluba LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1). Kurevere dolomiidikarjääris on purustus-sorteerimissõlmes parandatud tootmisliinide ja sõlmede varjestatust (vt LHK Projekti Lisa 2). 2014. ja 2015. aasta suvel läbi viidud tahkete osakeste (põhjalikud) mõõtmised näitasid, et purustus-sorteerimissõlmest välisõhku viidud tahkete osakeste heitkogused on oluliselt vähenenud. 9 Tööstusheite seaduse tähenduses ei toimu AS-is Nordkalk Kurevere dolomiidikarjääris asuva käitise olulist muutumist, kuna dolokivi ja dolojahu tootmismahud jäävad samaks ning on vähendatud tahkete osakeste ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. § 5. Saasteallika(te) geograafiline asukoht, asukoha kirjeldus ja kliima iseloomustus (1) LHK projektis lisatakse saasteallika(te) asukoha kirjeldusele järgmised materjalid: 1) saasteallikate asukohakaart (edaspidi kaart) sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. Kaardile kantakse käitise tootmisterritoorium, märgitakse sellega vahetult piirnevate alade maakasutuse sihtotstarve, kaardi piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste territooriumide piirid ning väljaspool käitiste tootmisterritooriumi olulised hooned ja rajatised, märkides nende kauguse lähimast saasteallikast või tootmisterritooriumi piirist. Kaardile tuleb märkida ka lähimad väljaspool käitise tootmisterritooriumi kulgevad teed, tänavad ja muud läheduses asuvad ehitised; Joonistel 3 ja 4 on toodud Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise pindsaasteallikate asukohad ja nimetused. 10 Joonis 3. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise pindsaasteallikate asukohtade kaart-skeem. Kaart-skeemi tingmärgid ja selgitused on toodud Tabelis 1. Tabel 1 Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise pindsaasteallikate tingmärgid Number Nimetus Fraktsioon Märkusi J - jahuliin, peene dolokivi killustik fraktsiooniga 0-3 mm J-1 Jahuliini toitekolu dolokivijahu J-2 Jahuliini haamerveski J-3 Jahuliini sõel Sõela all 0-3mm P – purustusliin, erinevad dolokivi killustiku fraktsioonid P-1 Purustusliini toitekolu P-2 Lõugpurusti P-3 Suur sõel 0…10 10…50 P-4 Rootorpurusti P-5 Väike sõel 25…60 40…90 P-6 Powerscreen sõel (mobiilne) 0…..5 5…15 15…25 Joonistel 1 ja 2 on toodud vastavalt dolokivi erinevate fraktsioonide tootmisliinide ja dolojahu valmistamise tootmisliini tehnoloogilised kaardid kui plokk-skeemid. 11 Joonis 4. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise pindsaasteallikate asukohtade kaart. M 1 : 1000 Joonisel 5 on toodud Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise pindsaasteallikate asukoht teiste kinnistute ja lähima elamu suhtes ning käitise tootmisterritooriumiga vahetult piirnevate alade maakasutus. Joonis 5. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritoorium (sh pindsaasteallikate asukohaga) koos sellega vahetult piirnevate alade maakasutuse sihtotstarbega/sihtotstarvetega; lähima elamuga (276 m – lähima elamu kaugus käitise tootmisterritooriumi piirist; 562 m – lähima elamu kaugus dolokivi erinevate fraktsioonide ja 12 dolojahu valmistamiste sõlmedest); väljaspool käitise tootmisterritooriumi kulgevate teedega. M 1 : 5801 2) saasteainete hajumistingimusi mõjutavate selliste oluliste geograafiliste ja tehnogeensete objektide iseloomustus, mis asuvad alal, mille kaugus vaadeldavast tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse saasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast; 50*8 m (kalluri kasti ülemise serva kõrgus dolokivi/lubjakivi purustusliini vastuvõtusõlmes) = 400 m. Ca 400 m raadiuses saasteainete hajumistingimusi mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid puuduvad, arvestades purustusliini ja jahuliini väljakujunenud asukohti. Joonis 6. Kalluri kasti ülemise serva kõrgus dolokivi/lubjakivi purustusliini vastuvõtusõlmes 13 Joonis 7. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise pindsaasteallikate mõjupiirkond on ca 400 m. Enamik mõjupiirkonnast asub aktiivse tarbevaru ja prognoositava varu maa-alal. Esivere karjääris toimuva tegevuse mõju piirkond ei ulatu Kurevere karjääri ja vastupidi. 3) käitise asendiplaan (edaspidi plaan) või koordinaatidega skeem sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas. Plaanile kantakse põhja-lõunasuund ning kõikide hoonete, rajatiste ja väljaspool neid toimuva tegevuse kohad, saasteallikate asukohad tootmisterritooriumil, vaadeldava tootmisterritooriumi ja samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste tootmisterritooriumite piirid ning lähimad elumajad, märkides nende kauguse saasteallikast või tootmisterritooriumi piirist. Plaanile tuleb märkida lähimad teed, tänavad, muud ehitised (koolimajad, kauplused, laod ja muud). Vt. jooniseid 3, 4, 5 ja 7. Samas piirkonnas teised välisõhku saastavad käitised (so tootmisterritooriumid) puuduvad. (2) Kliima iseloomustuses esitatakse saasteallika(te) asukoha piirkonna välisõhus saasteainete hajumisarvutuse tegemisel kasutatud meteoroloogilise aasta kõige soojema kuu keskmine ja kõige soojema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, kõige külmema kuu keskmine ja kõige külmema kuu keskmine välisõhu temperatuur kella 13.00 ajal, ning tuulte roos. Meteoroloogilised tingimused ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid uuritaval maa- alal (http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2016/01/2015_ilmaylevaade.png) on järgmised: 14  Keskmine õhutemperatuur juulis kell 13:00 + 17,1 oC Ööpäeva keskmine temperatuur juulis + 16,4 oC Keskmine temperatuur jaanuaris - 0,8 oC Keskmine temperatuur veebruaris - 5,2 oC Aasta keskmine temperatuur + 7,6 oC Aasta keskmine tuule kiirus 5,2 m/s Augusti keskmine tuule kiirus 4,4 m/s Detsembri keskmine tuule kiirus 6,4 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus % N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus Virtsu 12 10 7 14 14 21 10 14 3 Esitatud andmed on saadud Virtsu rannikujaamast ja EMHI Meteoroloogia keskusest. Saasteainete hajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A 160 Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient 1 Ettevõtte territoorium asub maa-alal, kus kõrguste erinevus 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit. § 6. Tegevusalade kirjeldus Tegevusalade kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) tavapärane prognoositav tööaeg; Reaalselt Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmed ja liikurmasinad töötavad vastavalt toodangu (so dolokivi ja dolojahu) nõudlusele maailmaturul ning navigatsiooni perioodile Virtsu sadamas. Sadamaregistri andmetel Virtsu sadama navigatsiooniperiood on 1. jaanuarist – 31. detsembrini. Nordkalk AS toodangu väljaveo reaalseks navigatsiooni perioodiks osutub 1. mai kuni 30. november, sõltuvalt aastast. Planeeritavaks ning prognoositavaks tööajaks navigatsiooni perioodil on Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmete ja liikurmasinate puhul 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Vt. Lisa 5 tabeleid 3 ja 4. 2) ülesseatud tootmisvõimsused tegevusalade ja tehnoloogiaprotsesside lõikes ning aastatoodangu planeeritud maht; Maksimaalne dolokivi/lubjakivi purustamise liini tootlikkus on 300 tonni tunnis. Keskmiseks dolokivi/lubjakivi purustamise liini tootlikkuseks on 200 tonni tunnis. Dolokivi/lubjakivi purustamisel tekivad alljärgnevad fraktsioonid:  fr 0-5 (0-10); 15   fr 10-50;  fr 5-15;  fr 15-25;  fr 25-60;  fr 40-90. Maksimaalne dolojahu valmistamise liini tootlikkus on 50 tonni tunnis. Keskmiseks dolojahu valmistamise liini tootlikuseks on 30 tonni tunnis. Dolojahu valmistamiseks kasutatakse dolokivi/lubjakivi fraktsiooni diameetriga 10 mm. Dolojahu fraktsiooni diameeter on kuni 3 mm. Olnud ja planeeritavad kaevandatavad dolokivi/lubjakivi mahud aastate lõikes olid/on alljärgnevad: 2013. a 371626 tonni lubjakivi; 2014. a 368261 tonni lubjakivi; 2015. a 336604 tonni lubjakivi; 2016. a 380000 tonni lubjakivi; 2017. a 500000 tonni lubjakivi; 2018. a 600000 tonni lubjakivi; 2019. a 700000 tonni lubjakivi; 2020. a 800000 tonni lubjakivi. 3) tehnoloogiaprotsesside kirjeldus, ulatus ja kestus; Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise toodangu tehnoloogilised kaardid on toodud joonistel 1 ja 2. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris kui käitises asuvate tehnoloogiliste seadmete asukohad on toodud joonisel 3 ning nende seadmete tingmärkide seletused tabelis 1. Tooraine (so dolokivi) kaevandatakse Eisivere dolokivikarjääris ning see transporditakse kalluritega Kurevere dolomiidikarjääris asuvasse dolokivi lõugpurustisse (vt joonis 6). Esivere dolokivikarjääri ja Kurevere dolomiidikarjääri vahelist (so dolokivimaardla sisene) ühendusteed kastetakse kuivade ilmade korral. Joonis 8. Dolokivi transport Esivere karjäärist Kurevere karjääri. Esivere dolokivikarjääri ja Kurevere dolomiidikarjääri ühendusteed kastetakse kuivade ilmade korral. 16 Joonis 9. Esivere dolokivikarjääri ja Kurevere dolomiidikarjääride vaheline ühendustee Planeeritud on käidelda kuni 800 000 tonni dolokivi aastas. Planeeritavaks ning prognoositavaks tööajaks navigatsiooni perioodil on Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmete ja liikurmasinate puhul 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. 4) ülevaade tegevusest, mille jaoks luba taotletakse, selle arengust ja peamistest tootmisetappidest; Nordkalk AS on Hanila vallas kolm välisõhu saasteluba:  L.ÕV/319895 – Nordkalk AS Virtsu sadama välisõhu saasteluba;  LÄ.ÕL-61 – Nordkalk AS Kurevere karjääri välisõhu saasteluba;  L.ÕV/300801 – Nordkalk AS Esivere karjääri välisõhu saasteluba. Keskkonnaamet on seisukohal, et LHK projekt ja selle alusel välja antud välisõhu saasteloa LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1) peavad olema vastavuses tegeliku olukorraga käitises. AS Nordkalk Kurevere karjääris on viimastel aastatel toimunud rida muudatusi:  Kurevere karjääris on lõhkamistööd lõpetatud, mistõttu käitisest ei eraldu välisõhku enam süsinikoksiidi ja lämmastikoksiide ning vähenenud on tahkete osakeste heitkogused;  Purustus-sorteerimissõlmes on parandatud tootmisliinide ja sõlmede varjestatust (vt LHK Projekti Lisa 2);  2014. ja 2015. aasta suvel läbi viidud tahkete osakeste (põhjalikud) mõõtmised näitasid, et purustus-sorteerimissõlmest välisõhku viidud tahkete osakeste heitkogused on oluliselt vähenenud;  Käitise tootmisterritooriumi on suurendatud (vt LHK Projekti Lisa 3);  Praegu kehtivas välisõhu saasteloas LÄ.ÕL-61 01.04.2008 (vt LHK Projekti Lisa 1) ja LHK projektis ei ole käsitletud peeneid tahkeid osakesi (PM10). Peened tahked osakesed PM10 kuuluvad esmatähtsate saasteainete hulka, samas kui tahked osakesed, summaarsed, loetakse esmatähtsuseta saasteainete hulka. 17 Kurevere dolomiidikarjääris toimub dolokivi töötlemine: dolokivi erinevate fraktsioonide ja dolojahu valmistamine. Tooraine, so dolokivi tarnitakse Esivere dolokivikarjäärist ning valmistoodang turustatakse laevadega läbi Virtsu sadama. 5) iga tootmisüksuse või tehnoloogiaprotsessi plokk-skeemid koos ainevoogude ja muu asjakohase informatsiooniga. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tehnoloogiaprotsesside tehnoloogilised kaardid kui plokk-skeemid koos ainevoogudega (fraktsioonidega) on toodud joonistel 1 ja 2. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris kui käitises asuvate tehnoloogiliste seadmete asukohad on toodud joonisel 3 ning nende seadmete tingmärkide seletused tabelis 1. Tooraine (so dolokivi) kaevandatakse Eisivere dolokivikarjääris ning see transporditakse kalluritega Kurevere dolomiidikarjääris asuvasse dolokivi lõugpurustisse (vt joonis 6). Valmistoodang (so dolokivi erinevad fraktsioonid ja dolojahu) turustatakse laevadega läbi virtsu sadama. § 7. Saasteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüdeseadmed (1) Saasteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta esitatakse andmed tegevusalade kaupa vastavalt käesoleva määruse lisa 2 tabeli 1 kohasele vormile. Vt. lisa 5 tabel 1 (2) Tehnoloogiaseadmete ja saasteainete püüdeseadmete kohta esitatakse andmed vastavalt käesoleva määruse lisa 2 tabeli 2 kohasele vormile. Vt. lisa 5 tabel 2 (3) Saasteallikate prognoositava tööajalise dünaamika kohta esitatakse andmed kuude kaupa vastavalt käesoleva määruse lisa 2 tabeli 3 kohasele vormile. Vt. lisa 5 tabel 3 (4) Saasteallikate prognoositava tööaja kohta esitatakse andmed päevade kaupa vastavalt käesoleva määruse lisa 2 tabeli 4 kohasele vormile. Vt. lisa 5 tabel 4 (5) Kontrollimatu heite kirjeldus tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses esitatakse saasteallikate kaupa kirjalikult. Tööstusheite seaduse tähenduses Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmistegevuses kontrollimatut heidet ei esine. 18 Tööstusheite seaduse § 115 lõige 2: § 115. Väljuv gaas, kontrollimatu heide ja summaarne heide (1) Väljuv gaas käesoleva peatüki tähenduses on lenduvaid orgaanilisi ühendeid või teisi saasteaineid sisaldav gaas, mis eraldub välisõhku käitise korstna või püüdeseadme kaudu. (2) Kontrollimatu heide on välisõhku, pinnasesse või vette sattuvate lenduvate orgaaniliste ühendite heide, kaasa arvatud heide, mis väljutatakse väliskeskkonda akende, uste, väljatõmbeavade ja teiste samalaadsete avade kaudu. (3) Summaarne heide on kontrollimatu heite ja väljuvas gaasis sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite koguse summa. § 8. Erisaasteainete heitkoguste arvestamine (1) LHK projektis esitatakse andmed saasteainete grupi või iga saasteaine heitkoguse kohta eraldi vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 90 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud saasteainete gruppidele. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär kui käitis annab aru välisõhu saastamisega seotud tegevusest vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 76 „Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm“. (2) Suure põletusseadme või jäätme- või koospõletustehase korral esitatakse andmed püsivate orgaaniliste saasteainete (POSide), sealhulgas heksaklorobenseeni (HCB), polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDFde) heitkoguste kohta. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmistegevuses puuduvad suured põletusseadmed. § 9. Kütuse ja jäätmete kasutamine energia tootmiseks ning põletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused – ei ole Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmistegevuses asjakohane (1) Kütuse ja jäätmete energia tootmiseks kasutamise kohta esitatakse andmed liikide kaupa käesoleva määruse lisa 2 tabeli 5 kohasel vormil. (2) Kütuse ja jäätme- või koospõletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 6 kohasel vormil. 19 § 10. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused – ei ole Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmistegevuses asjakohane (1) Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamise kohta tegevusalade kaupa ja välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkoguste kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 7 kohasel vormil. (2) Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate LOÜ-de summaarsete heitkoguste kohta esitatakse andmed tegevusalade kaupa käesoleva määruse lisa 2 tabeli 8 kohasel vormil. Andmed esitatakse tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusalade kohta. § 11. Bensiini ja muude naftasaaduste laadimine terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused – ei ole Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmistegevuses asjakohane (1) Bensiini laadimiskäibe kohta terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkoguste kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 9 kohasel vormil. (2) Muude naftasaaduste, välja arvatud bensiini, laadimiskäibe kohta terminalides ja tanklates ning laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkoguste kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 10 kohasel vormil. § 12. Tehnoloogilised äkkheited Kurevere karjääri pindala on 39,67 ha, kus ei toimu dolokivi kaevandamist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I Lisa alusel ei pea kajastama tehnoloogilist äkkheidet, sest antud maa-alal ei toimu tegelikku kaevandamist. (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral tehnoloogiliste äkkheidete kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 11 kohasel vormil. Ei ole asjakohane. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad kajastama prognoositavaid tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal. Tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajalisi suurenemisi ei esine, kuna dolokivi purustusseadmete käivitamise ja seiskamise ajal konveierlintidel pole toorainet ega toodangut. 20 § 13. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramine (1) Saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramise kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) kasutatav määramismeetod (otsene mõõtmine, arvutusmeetod); Saasteainete heitkogused ja välisõhu saastatuse tasemed on määratud Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi töökeskkonna mõõtmiste protokolli 2- 14/1105 alusel, so otsese mõõtmise teel. Tahkete osakeste kontsentratsioonid välisõhus määrati aerosoolmonitoriga DustTrakTM DRX Aerosol Monitor 8533. 2) iga välisõhku eralduva saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus aastas (t/a) ja sekundis (g/s). Otsese mõõtmise korral võetakse aluseks ühe tunni hetkeliste keskmiste heitkoguste maksimaalväärtus; Saasteainete heitkogused ja välisõhu saastatuse tasemed on määratud Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi töökeskkonna mõõtmiste protokolli 2- 14/1105 alusel, so otsese mõõtmise teel, võttes alusel ühe tunni hetkelised keskmised heitkogused. Ühe tunni hetkeliste heitkoguste maksimaalväärtuste alusel, arvestades tahkete osakeste voogude puhul turbulentse kovariatsiooni, on määratud saasteainete (so tahkete osakeste) lühiajaliselt suurenevad heitkogused (so Välisõhu kaitse seaduse tähenduses äkkheide). 3) saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramise punktide loetelu, ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris kui käitises määrati tahkete osakeste kui saasteainete heitkogused ja välisõhu saastatuse tasemed joonisel 10 toodud punktides (vt Lisa 7). 21 Joonis 10. Kurevere karjääri asendiskeem koos mõõtepunktide paiknemisega (Allikas: Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi Töökeskkonna mõõtmiste protokoll 2-14/1105 Lisa 1). Turbulentside kirjeldamine atmosfääris on keeruline probleem. Turbulentne voolamine on tugevasti pööriseline ning sisaldab endas palju erinevaid keeriselise olemusega kolmemõõtmelisi liikumisi, mis on otseses sõltuvuses mitmetest väliskeskkonna parameetritest vt joonis 11). 22 Joonis 11. Väliskeskkonna parameetrid (tuule suund ja kiirus; välisõhu niiskus) 04.06.2015 Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi Töökeskkonna mõõtmiste ajal. Mõõtmiste ajal sademeid ei esinenud. Välisõhu kaitse seaduse § 7 lõige (2) alusel paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp. Välisõhu kaitse seaduse § 71 alusel tootmisterritoorium k Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on käitise toimimiseks vajalik maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest maaüksusest, kus paiknevad saasteallikad ja mida käitab üks või mitu käitajat. Välisõhu kaitse seaduse § 43 lõige (1) alusel saasteaine lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast või ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine kogus ei põhjusta Välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist käitise tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Joonisel 12 nähtub, et kehtestatud tahkete osakeste, summaarsed (PM-.sum) välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui 23 käitise tootmisterritooriumi piiril ei toimu (tootmisterritooriumi piiril sinise joonega märgitud 0,1*SPV1 arvväärtus). Käitise tootmisterritooriumi piiril on saavutatud esmatähtsuseta saasteaine PM-sum saastatuse taseme piirväärtus 0,1*SPV1 = 0,1 * 500 μg/Nm3 = 50 μg/Nm3 = 0,050 mg/Nm3. Seega kriteeriumi mõjupiirkond (0,1*SPV1) järgi Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris vastavalt VÕKS § 89 lõige (1) punkt 7) ettevõtja keskkonnaseiret läbi viima ei pea. Joonis 12. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris kui käitises tahkete osakeste, summaarsed (PM-sum) hajuvusarvutus SPV1 järgi kui samaaegselt toimus dolokivi purustamine, dolojahu valmistamine, valmistoodangu säilitamine, tooraine juurdevedu, valmistoodangu transport ning arvestati looduslikku fooni. Arvestades Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris kui käitises väljakujunenud tootmise spetsiifikat ja mahte ning Eesti Vabariigi keskkonnaalast seadusandlust, pole saasteainete heitkoguste pidevseire vajalik (vt jooniseid 3 ja 9 ning Lisasid 2 ja 8). (2) Igast paiksest saasteallikast pärit välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 12 kohasel vormil. Vt. lisa 5 tabel 12 (3) Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 13 kohasel vormil. Konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega saasteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteemi, võib grupeerida koondallikaks. Vt. lisa 5 tabel 13 (4) Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs peab sisaldama: 1) välisõhu saastatuse taseme pideva või pistelise seire tulemustest või piirkonna 24  välisõhku sama saasteainet eraldavate saasteallikate koosmõju hindamisest saadud välisõhu saaste fooniandmeid; Hanila vald Läänemaa, sh Nordkalk AS tootmisterritooriumid Hanila vallas (Nordkalk AS on Hanila vallas kolm välisõhu saasteluba) ei kuulu OÜ EKUK „Automaatse õhukvaliteedi modelleerimise võrgustikku“, linnaõhu seirejaamade loetellu ja Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi seire võrgustikku. Välisõhu saaste fooniandmed puuduvad. Nordkalk AS käitise tootmisterritooriumi piiril Hanila vallas on saavutatud esmatähtsuseta saasteaine PM-sum saastatuse taseme piirväärtus SPV1 ning vastavalt VÕKS § 89 lõige (1) punkt 7) Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär kui käitis keskkonnaseiret läbi viima ei pea. Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritooriumi piiril analoogsete saasteainetega ettevõtted puuduvad. Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritoorium piirneb territooriumitega, mille maakasutussihtotstarve on maatulundusmaa (vt joonis 5). Tinglikult võib välisõhu saastefooniks lugeda olukorda, kui Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääris kui käitises tootmist ei toimu (vt Lisa 8 Fail 16034 „Karjääris oleva dolokivi ja dolojahu hunnikud“). Esmatähtsuseta saasteaine PM-sum saastatuse taseme piirväärtused, esmatähtsa saasteaine PM10-osakestega saastatuse taseme piirväärtused, esmatähtsa saasteaine eriti peente PM2,5- osakestega kohustuslikul saavutatav välisõhu saastatuse piirmäär ja saastatuse taseme piirväärtus on tagatud Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri aktiivse tarbevaru ja prognoosvaru maa-alal igas punktis ja ajahetkel. (vt joonis 7 ja Lisa 8). Esmatähtsuseta saasteaine PM-sum SPV24 saastatuse taseme piirväärtus ja esmatähtsa saasteaine PM10-osakestega saastatuse taseme SPV24 piirväärtus on tagatud Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri tootmisterritooriumi piiril igas punktis ja ajahetkel kõikide tootmisliinide koostöötamisel, arvestades antud piirkonna välisõhu saaste fooniandmetega (vt Lisa 8). Planeeritud on käidelda kuni 800 000 tonni dolokivi aastas. Reaalselt Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmed ja liikurmasinad töötavad vastavalt toodangu (so dolokivi ja dolojahu) nõudlusele maailmaturul ning navigatsiooni perioodile Virtsu sadamas. Sadamaregistri andmetel Virtsu sadama navigatsiooniperiood on 1. jaanuarist – 31. detsembrini (arvestab Saaremaa liini). Nordkalk AS toodangu väljaveo reaalseks navigatsiooni perioodiks osutub 15. märts kuni 15. detsember, sõltuvalt aastast, so püsijää moodustumisest ning jäälõhkuja kasutamisest. Planeeritavaks ning prognoositavaks tööajaks reaalsel navigatsiooni perioodil on Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmete ja liikurmasinate puhul 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Aastas olevas 12-nest kuust töötab reaalselt Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär 8 kuud, seega aastaks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusi võib ekstrapoleerida/(arvestada) 67 % ulatuses: 8 töökuud / 12 kuud = 67 %. Lisas 8 toodud saasteainete SPVa arvutused on läbi viidud tingimusel, et Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär kui käitis töötab aastaringselt 7 päeva nädalas ja 24 tundi. Seega ekstrapoleerimise teel saadud suhte (PM10 või PM2,5 kontsentratsioon)/SPVa arvväärtus vastab reaalselt suhte arvväärtusele 0,67*(PM10 või PM2,5 kontsentratsioon)/SPVa. Samuti maapinnalähedase atmosfäärikihi, sh saasteainete voo turbulentne voolamine on tugevasti pööriseline ning sisaldab endas palju erinevaid keeriselise olemusega kolmemõõtmelisi liikumisi, mis on otseses sõltuvuses mitmetest väliskeskkonna parameetritest. Seega on igal 25 pool saasteainete hetkeliste heitkoguste arvutamisel aluseks võetud ühe tunnine mõõteperiood. Välisõhu kaitse seaduse § 43 lõige (1) nõuab ka välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtuste määramisi. Ühe tunni keskmiste piirväärtuste alusel on ekstrapoleerimise teel saadud saasteainete PM10 ja PM2,5 saastatuse tasemete aastased piirväärtused. Seega esmatähtsa saasteaine PM10-osakestega saastatuse taseme piirväärtused ning esmatähtsa saasteaine eriti peente PM2,5-osakestega kohustuslikul saavutatav välisõhu saastatuse piirmäär ja saastatuse taseme piirväärtus on reaalselt tagatud Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritooriumi piiril igas punktis ja ajahetkel kõikide tootmisliinide koostöötamisel, arvestades antud piirkonna välisõhu saaste fooniandmetega (vt Lisa 8). 2) viite arvutusmetoodikale ja arvutiprogrammile, arvutamiseks valitud meteoaasta, kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu, meteotingimused ja nende mõõtepunkti asukohta; Saasteainete heitkogused (g/s) on arvutatud arvutiprogrammiga Garant-Universal, Venemaa Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi Töökeskkonna mõõtmiste protokoll 2-14/1105 tulemuste alusel. Emiteeruvate saasteainete heitkogused on arvutatud/määratud arvuti-programmiga Garant- Universal, Venemaa. Välisõhu saastatuse arvutusmetoodika: 26 27 Vt. § 5 lõige (2) Kliima iseloomustus. Arvutamiseks valiti meteoaasta 2015. Kuna Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi poolt viidi läbi tahkete osakeste mõõtmised kindlatel kuupäevadel (so 04. ja 12. juunil 2015), siis kasutati konkreetselt kellaajaliselt Saarte Liinide sadamates Virtsu sadam (58o34,3 N 23o30,.42 E) reaalaja ilmainfot. 28 Joonis 13. Saarte Liinide AS Virtsu sadama (58o34,3 N 23o30,.42 E) reaalaja ilmainfo meteoroloogiliste parameetrite loetelu. Saasteainete heitkoguste (g/s) arvutamistel kasutati tuule kiirust, tuulesuunda ja õhutemperatuuri. 29 Joonis 14. Meteotingimuste mõõtepunkti (Saarte Liinide AS Virtsu sadama (58o34,3 N 23o30,.42 E)) ja Kurevere karjääri asukohad. 30  3) uute ja rekonstrueeritavate saasteallikate korral ka ümbritseva piirkonna välisõhu saastatuse taseme muutumist pärast saasteallika tööle rakendamist. Purustus-sorteerimissõlmes on parandatud tootmisliinide ja sõlmede varjestatust (vt LHK Projekti Lisa 2). LHK-Projekti Lisas 8 kõik hajuvusarvutused on läbi viidud pärast parandatud tootmisliinide ja sõlmede varjestamist. (5) LHK projektile lisatakse: 1) käitise geograafilise koordinaatsüsteemiga seotud asendiplaan mõõtkavas vähemalt 1:5000, millel on märgitud õhusaasteallikate paiknemine. Plaanile kantakse põhja- lõunasuund, vaadeldava objekti ja samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste tootmisterritooriumite piirid ning lähimad elumajad, teed, tänavad, muud ehitised (koolimajad, kauplused, laod ja muud); Vt. jooniseid 3, 4, 5, 7, 9 ja 14. 2) saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutatud meetodite kirjeldus; Vt § 13 lõige (4) punkt 2) 3) maapinnalähedase õhukihi arvutusliku saastatuse taseme kaardid sobivas mõõtkavas iga saasteaine keskmistamisaja kohta, arvestades välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel kehtestatud piirväärtusi. Kaardile märgitakse välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele vastav samataseme- ehk isojoon ja käitise tootmisterritooriumi piir. Vt. LHK-Projekti Lisa 8 Joonisel 12 nähtub, et kehtestatud tahkete osakeste, summaarsed (PM-.sum) välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritooriumi piiril ei toimu. (6) Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ei ole välisõhu kaitse seaduse § 26 alusel kehtestatud, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud kaardile 8 tunni, 24 tunni, aasta keskmisele piirväärtusele või sihtväärtusele vastav isojoon. Välisõhu kaitse seaduse § 15 lõikes 1 nimetamata saasteaine piirväärtuse puudumisel märgitakse kaardile nimetatud seaduse § 35 lõigete 3 ja 4 alusel määratud saasteaine sisalduse orienteerivale ohutule tasemele vastav isojoon. Vt. LHK-Projekti Lisa 8. Esmatähtsuseta saasteaine PM-sum SPV24 saastatuse taseme piirväärtus ja esmatähtsa saasteaine PM10-osakestega saastatuse taseme SPV24 piirväärtus on tagatud Nordkalk AS 31 Kurevere dolomiidikarjääri tootmisterritooriumi piiril igas punktis ja ajahetkel kõikide tootmisliinide koostöötamisel, arvestades antud piirkonna välisõhu saaste fooniandmetega (vt Lisa 8). Nordkalk AS toodangu väljaveo reaalseks navigatsiooni perioodiks osutub 15. märts kuni 15. detsember, sõltuvalt aastast, so püsijää moodustumisest ning jäälõhkuja kasutamisest. Planeeritavaks ning prognoositavaks tööajaks reaalsel navigatsiooni perioodil on Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmete ja liikurmasinate puhul 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Aastas olevas 12-nest kuust töötab reaalselt Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär 8 kuud, seega aastaks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusi võib ekstrapoleerida/(arvestada) 67 % ulatuses: 8 töökuud / 12 kuud = 67 %. Lisas 8 toodud saasteainete SPVa arvutused on läbi viidud tingimusel, et Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär kui käitis töötab aastaringselt 7 päeva nädalas ja 24 tundi. Seega ekstrapoleerimise teel saadud suhte (PM10 või PM2,5 kontsentratsioon)/SPVa arvväärtus vastab reaalselt suhte arvväärtusele 0,67*(PM10 või PM2,5 kontsentratsioon)/SPVa. Ühe tunni keskmiste piirväärtuste alusel on ekstrapoleerimise teel saadud saasteainete PM10 ja PM2,5 saastatuse tasemete aastased piirväärtused. Seega esmatähtsa saasteaine PM10-osakestega saastatuse taseme piirväärtused ning esmatähtsa saasteaine eriti peente PM2,5-osakestega kohustuslikul saavutatav välisõhu saastatuse piirmäär ja saastatuse taseme piirväärtus on reaalselt tagatud Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritooriumi piiril igas punktis ja ajahetkel kõikide tootmisliinide koostöötamisel, arvestades antud piirkonna välisõhu saaste fooniandmetega (vt Lisa 8). (7) Kui välisõhu kaitse seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud esmatähtsa saasteaine suhtes, mille piirkonna välisõhu saastatuse tase ületab välisõhu kaitse seaduse §-s 24 nimetatud ülemist hindamispiiri, on lisaks ühe tunni keskmisele piirväärtusele välisõhu kaitse seaduse § 26 alusel kehtestatud 24 tunni keskmine või aasta keskmine piirväärtus, peab loa andja nõudmisel esitama igale nimetatud piirväärtusele vastava keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemuse. Välisõhu kaitse seaduse § 24 alusel: § 24. Välisõhu kvaliteedi ülemine ja alumine hindamispiir ning nende ületamise tuvastamine (1) Välisõhu kvaliteedi ülemine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi, modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult. (2) Välisõhu kvaliteedi alumine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada ainult modelleerimist või objektiivset hindamist. (3) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmeid on piisavalt, tehakse ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta saasteainete mõõdetud sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel eri aastal. 32  (4) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmed on olemas lühema ajavahemiku kohta kui hindamisele eelnenud viis aastat, võib ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat saastetaset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta pistelistest mõõtmistest ning heitkoguste andmekogudest ja mudelarvutustest. [RT I, 05.07.2011, 24 - jõust. 15.07.2011] Arvestades mõõteobjekti keerukust ja mõõtmiste hinda, ei viia läbi Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjääri kui käitise tootmisterritooriumil ülemise ja alumise hindamispiiri määramist. Vastavate keskmistamisaja hajumisarvutuste tulemused on toodud LHK-Projekti Lisas 8. Planeeritavaks ning prognoositavaks tööajaks reaalsel navigatsiooni perioodil on Nordkalk AS Kurevere karjääris seadmete ja liikurmasinate puhul 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Aastas olevas 12-nest kuust töötab reaalselt Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär 8 kuud, seega aastaks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusi võib ekstrapoleerida/(arvestada) 67 % ulatuses: 7 töökuud / 12 kuud = 67 %. Lisas 8 toodud saasteainete SPVa arvutused on läbi viidud tingimusel, et Nordkalk AS Kurevere dolomiidikarjäär kui käitis töötab aastaringselt 7 päeva nädalas ja 24 tundi. Seega ekstrapoleerimise teel saadud suhte (PM10 või PM2,5 kontsentratsioon)/SPVa arvväärtus vastab reaalselt suhte arvväärtusele 0,67*(PM10 või PM2,5 kontsentratsioon)/SPVa. § 14. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire (1) Saasteainete heitkoguste seire kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 14 kohasel vormil. Vt. lisa 5 tabel 14 (2) Välisõhu kvaliteedi seire kohta esitatakse andmed käesoleva määruse lisa 2 tabeli 15 kohasel vormil. Vt. lisa 5 tabel 15 (3) Välisõhu kvaliteedi seire osas esitatakse LHK projektis teave välisõhu kvaliteedi seireks rakendatud meetmete kohta, märkides pidevseire jaama aadressi ja asukoha geograafilised koordinaadid. Meetmed Välisõhu kvaliteedi pidevseire läbiviimine pole vajalik kuna Nordkalk AS aastaringselt sademete puudumisel ja kolme vahetusega töös (arvestades olemasolevat olukorda: tehnoloogiliste sõlmede paiknemine ja olemasoleva dolokivi purustustehnoloogia ja dolojahu valmistamistehnoloogia kasutamine) ei toimu väljapool tootmisterritooriumi piire saasteainete piirväärtuste ületamisi. 33 Pidevseirejaam Lähim pidevseire jaam on Vilsandi seirejaam, Kihelkonna vald, Saaremaa 93421 (Latitude: 58,38047, Longitude: 21,83223). Pidevseire jaama Nordkalk AS Kurevere karjääri kui käitise tootmisterritooriumile pole mõtet planeerida, sest riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil on kohustuslik välisõhu pidevseire ning ei toimu väljaspool Kurevere karjääri kui käitise tootmisterritooriumi piire saasteainete piirväärtuste ületamisi. (4) Seireandmetele lisatakse: 1) proovivõtu- ja mõõtepunktide loetelu, nende asukohad kaardil või plaanil või koordinaadid ning skeem, kui nad paiknevad väljaspool kaarti või plaani; 2) tootmise ja saasteaine heite tekke seireks kavandatavad meetmed. Nordkalk AS Kurevere karjääri tootmisterritooriumil saasteaine tahked osakesed heitkoguste pideva seire läbiviimine pole vajalik kuna Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi poolt on läbiviidud esinduslikud tahkete osakeste kontsentratsioonide pistelised mõõtmised piisava detailsusega erinevates mõõtepunktides. Mõõtepunktide asukohad sõltuvad tuulesuunast. Joonisel 10 on toodud pisteliste mõõtmiste punktid 04. ja 12. juunil 2015. a. Olemasoleva informatsiooni põhjal Nordkalk AS Kurevere karjääri kui käitise tootmise ja saasteainete tekke seire kavandatavad meetmed pole vajalikud (vt Lisasid 2, 7 ja 8). (5) Saasteainete heitkoguste pistelise mõõtmise korral märgitakse mõõtmiste taotletav sagedus. Pistelised mõõtmised on mitteregulaarsed ühekordsed mõõtmised. Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 120 „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord“ pistelisi mõõtmisi viiakse läbi riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Saasteainete heitkoguste pistelisi mõõtmisi on mõtet planeerida Nordkalk AS Kurevere karjääri tootmisterritooriumil keskkonnaalaste probleemide esinemisel ning olemasoleva olukorra kontrolliks. § 15. Järeldused ja ettepanekud Järeldustes ja ettepanekutes esitatakse järgmised andmed: 1) välisõhku heidetavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud saastatuse taseme maksimaalväärtuste vastavus välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel kehtestatud saasteainete ühe tunni keskmistele piirväärtustele tootmisterritooriumi piiril ja saasteobjekti ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures; Vt. LHK-Projekti Lisa 8 ning joonis 12. Saastatuse hindamise ainsaks kriteeriumiks on SPV1 väärtus. Saasteaine summaarsed tahked osakesed osas ei toimu SPV1 keskmise piirväärtuse ületamist Nordkalk AS Kurevere karjääri kui käitise tootmisterritooriumi piiril ega piirkonna lähimate elumajade juures. Saasteaine PM-sum SPV1 maksimaalne saastatuse ((PM-sum konts.)/SPV1 = 0,271…0.396) tekkimise kaugus saasteallikatest tootmisterritooriumil on 11,40 m kaugusel pindsaasteallikatest. 34 2) saasteallikad, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim; PM-sum, g/s järgi Karjääri foon ja toodangu kuhilad 3% Dolojahu valmistamine 38% Dolokivi purustamine 59% Dolokivi purustamine Dolojahu valmistamine Karjääri foon ja toodangu kuhilad Joonis 15. Pindsaasteallikad, millede osakaal on välisõhu saastatuse tekkimises suurim, kriteeriumi PM-sum (g/s) järgi. PM10, g/s järgi Karjääri foon ja toodangu kuhilad Dolojahu 4% valmistamine 38% Dolokivi purustamine 58% Dolokivi purustamine Dolojahu valmistamine Karjääri foon ja toodangu kuhilad Joonis 16. Pindsaasteallikad, millede osakaal on välisõhu saastatuse tekkimises suurim, kriteeriumi PM10 (g/s) järgi. 35  PM2,5, g/s järgi Karjääri foon ja toodangu kuhilad 4% Dolojahu valmistamine Dolokivi purustamine 42% 54% Dolokivi purustamine Dolojahu valmistamine Karjääri foon ja toodangu kuhilad Joonis 17. Pindsaasteallikad, millede osakaal on välisõhu saastatuse tekkimises suurim, kriteeriumi PM2,5 (g/s) järgi. 3) välisõhu saastamise vähendamiseks vajalike täiendavate meetmete rakendamiskava; Nordkalk AS Kurevere karjääril kui käitisel välisõhu saastamise vähendamiseks vajalike täiendavate meetmete rakendamiskava pole vaja koostada. 4) ettepanekud välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste omaseireks; Saasteainete heitkoguste omaseiret planeerida Nordkalk AS Kurevere karjääri tootmisterritooriumil keskkonnaalaste probleemide esinemisel või olemasoleva olukorra kontrolliks. 5) ettepanekud saasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta; Vt. VÄLISÕHU SAASTELOA (ERISAASTELOA) TAOTLUS (vt LHK-Projekti Lisa 9). Saasteainete hetkelised heitkogused (g/s) taotletakse ühe tunni keskmistena (esinevad ka maksimaalsed hetkelised heitkogused, mida käsitletakse so tehnoloogilise äkkheitena). Tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid kajastatakse Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi töökeskkonna mõõtmiste protokolli 2-14/1105 alusel. Saasteainete heitkoguseid (t/a) taotletakse Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse Ökoloogia Laboratooriumi töökeskkonna mõõtmiste protokolli 2- 14/1105 alusel ühe tunniliste mõõtmiste keskmistatud heitkogustena.. 6) ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral. 36 Ebasoodsate ilmastiku tingimuste esinemise korral (suur tuule kiirus, kõrge õhurõhk ja välistemperatuur, madal õhuniiskus, pikk kuiv periood (so sademete puudumine)) kasta Kurevere ja Esivere karjääride sisest teed. 37 LISAD 38  Heitkoguste arvutus Kurevere II karjääri keskkonna kaitse loa nr KMIN-034 muutmis taotlus e juurde Nordkalk AS (edaspidi ka arendaja või kaevandaja) omab keskkonnakaitseluba nr KMIN 034 maavara kaevandamiseks Kurevere II karjääris ja soovib luba pikendada. Hetkel ladustatakse Kurevere II karjääris Esivere dolokivikarjäärist kaevandatud materjali ja Kurevere dolomiidikarjääris toodetud materjali. Kuna Kurevere II karjääris on veel 14,9 tuh m 3 varu, siis tulevikus toimub dolokivi kaevandamine puur-lõhketöödega ning kaevis laetakse kalluritele ja veetakse kõrvalasuvasse Kurevere dolomiidikarjääri edasiseks töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks). Taotluse koostamise ajaks on reaalselt kaevandatav maht 14,9 tuh m 3 ehk 38 7 4 0 t (maavara mahumassi 2,6 t/m 3 juures) . Lisaks kasutatakse Kurevere II karjääri laoplatsina, kuhu ladustatakse Kurevere dolomiidikarjääris toodetav killustik . Valmistoodangu väljavedu Kurevere II karjäärist toimub Virtsu sadamasse või otse klientidele vastavalt vajadusele. Eeltoodu info põhjal toimuvad Kurevere II karjääris järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; kaevise laadimine; valmistoodangu laadimine ja ladustamine. Kurevere II karjääris kavandatava tegevus t e põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. 60325 45085 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Kaevise laadimin e Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks 0 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Kaevise laadimin e Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks Käesoleva s arvutuses on leitud taotletavas Kurevere II karjääris kavandatava tegevusega kaasnevate saasteainete heitkogused , eesmärgiga võrrelda neid seaduses sätestatud künniskogustega ning hinnata õhusaasteloa taotlemise vajadust. Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1: Stationary Point and Area Sources . 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega arvestuslikult kuni 14 9 00 m 3 ulatuses aastas. Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 1 3 filtrist koosneva püüdeseadmega , mille püüdeefektiivsus on vähemalt 99,5% . Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on seetõttu marginaalsed. Eelviidatud metoodika kohaselt on puurimise eriheited tahkete osakeste kohta järgmised: PM sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurim i sega eralduvate osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu. Taotletava s Kurevere II karjääri s on kasuliku kihi keskmine paksus arvestuslikult 8 m . Korraga lõhatakse ligikaudu 5 000 m 3 pae kivi , mille tarbeks on vajalik puurida eeldatavalt 80 puurauku (laengutihedusel 7, 9 m 2 /puurauk) . Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 14 9 00 m 3 / 5 000 m 3 x 80 = 238 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud osakeste erihei detest ning puurmasina garanteeritud püüdesüsteemi efektiivsusest, on arvutuslikud aastased heitkogused järgmised: PM sum = 238 x 0,59 = 141 kg/a = 0, 141 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 1 t/a; PM 10 = 238 x 0,31 = 74 kg/a = 0, 074 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 04 t/a; PM 2,5 = 238 x 0,31 = 74 kg/a = 0, 074 t/a, millest õhku eraldub 0,00 04 t/a . Lõhkamine Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile , mis kooskõlastatakse TTJA- ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika kohaselt järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eel toodud valemis konstanti 0,52 ning eriti peenete osa keste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt 5 000 m 3 ulatuses, tuleb keskmise aastase kaevandamismahu 14 9 00 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada arvutuslikult ligikaudu 3 lõhkamist aastas, kusjuures ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ~ 63 0 m 2 . Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased osakeste heitkogused järgmiselt: PM sum = 0,00022 x ( 630 ) 1.5 x 3 = 10 kg/a = 0, 0 10 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 630 ) 1.5 x 3 x 0,52 = 5 kg/a = 0, 0 0 5 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 630 ) 1.5 x 3 x 0,03 = 0,3 kg/a = 0,0 003 t/a. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaasid e heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Arendaja sõnul kasutatakse lõhketöödel eeldatavalt ammooniumnitraa d i ehk ANFO- tüüpi lõhkeainet . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 - 0, 6 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 7 5 00 kg ( 7,5 t) lõhkeainet. Lõhkeaine plahvatamise laboratoorsetel katsetustel on kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides mõõdetuna järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 % . Arvestades aastas lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 7,5 t x 0,051 % = 3,8 kg/a = 0, 0 038 t/a; NO 2 = 7,5 t x 0,056 % = 4,2 kg/a = 0, 0042 t/a . Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodika s AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I: Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Kurevere II karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on Virtsu R J. Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Virtsu RJ registreeritud ilmastikuandmetele, on 2024. aasta keskmine tuulekiirus ( U ) 3,0 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 3 %, mis on lubja- ja dolokivi tööstuses keskmiseks näitajaks. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust (Tabel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E (PM sum ) = 0,00 10 E (PM 10 ) = 0,000 48 E (PM 2,5 ) = 0,0000 7 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 38 740 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Kurevere II karjääris Protsess O sakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus , t/a Heitkogus , kg/a 1. Lõhatud k aevise laadimine kallurile ; 2 . Valmistoodangu ladustamine lattu ; 3 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM sum 0,00 10 38 740 3 x 38,9 = 117 PM 10 0,000 48 3 x 18,4 = 55 PM 2,5 0,0000 7 3 x 2,8 = 8 Kokkuvõte Kurevere II karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 3 . Tabel 3 . Kurevere II karjääri saasteainete aastased heitkogused Saateaine Heitkogus, t/a (raskmetallid kg/a) Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 0, 128 0, 0 61 0, 0 0 9 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 004 10 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 004 0,3 Saasteainete heitkoguste kohaselt ei ületata taotletaval tegevusel eelviidatud määruse lisas sätestatud künniskoguseid ühegi saasteaine lõikes ning õhusaasteloa taotlemine antud aastase tootmismahu 14 9 00 m 3 juures ei ole vajalik. Arvutused koostas 19 .0 8 .202 5 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / K eskkonna ekspert