1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1029881
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Suuremäe Karjäär OÜ
Kontaktisik Krister Kaasik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Suuremäe Karjäär OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Kärde kruusamaardlal Kärde
liivakarjääri mäeeraldisel. Mäeeraldisele jääb omaaegne, seni korrastamata karjääri ala.
Kaevandamise loa väljaandmise korral leiab liivavaru kasutust ja ala korrastatakse metsamaaks.
Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Mäetehnilised tingimused Kärde liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on lihtsad, sest senisel
põhjendus kaevealal on katend valdavalt õhuke ja kaevandamist saab jätkata karjääri nõlvadest.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel järgima
alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt raiuda vähene võsa. Katend kooritakse
lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult ja ladustatakse ajutiselt mäeeraldise
teenindusmaale.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab
ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu
all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või
puistangutest kalluritele. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Materjali töötlemiseks
tuuakse karjääri aeg ajalt mobiilne töötlemissõlm.
Kärde liivakarjääri liivaga kavatsetakse varustada piirkonna ehitusobjekte.
Tegevusega kaasneda võivate Olulisi keskkonnahäiringuid Kärde liivakarjääris liiva kaevandamisega ei kaasne. Lähiümbruses
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, elamud puuduvad ja karjääri töö toimub valdavalt omaaegse karjääri põhjas, mida ümbritsevad
tolm jne) kirjeldus kõrged karjääri seinad, mis on väga head müra ja õhusaaste leviku tõkestajad karjääri alast
väljapoole. Karjääri töö kavandatakse tööpäevadele päevasele ajale.
Täiendavat informatsiooni võimelike keskkonnahäiringute ja nende leevendamisvõimaluste kohta
leiab taotluse seletuskirjast
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Kärde liivakarjäär
Aadress Kärde küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Territoriaalkood 3894
Katastritunnus(ed) 24801:001:0219
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6525386, Y: 632347
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates 30.09.2025
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Jõgeva vald, Jõgeva maakond 0247
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 043
Maardla nimetus Kärde
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Kärde liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 4.50
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 4.50
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 24
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 9
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 25
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 682 tuh m³ 01.07.2025
Tegevusala andmed
2/4
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 361 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Suuremäe Karjäär OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L:MU/523557
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 18.02.2030
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring
Geoloogiafondi number 47242
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-95
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.08.2025
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_KARDE_LIIVAKARJAARI_PLAAN_2025.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_KARDE_LIIVAKARJAARI_LOIKED_2025.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_KARDE_LIIVAKARJAARI_KORRASTATUD_MAA_PLAAN_2025.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: KARDE_LIIVAKARJAARI_KLT_SELETUSKIRI_2025.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_95_12.08.2025_Korraldus.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: KARDE_II_LAANEOSA_SELETUSKIRI_2025.asice
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_FAILID.zip
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Esitatakse taotluse seletuskirjas
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Esitatakse taotluse seletuskirjas
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Esitatakse taotluse seletuskirjas
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Esitatakse taotluse seletuskirjas
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Esitatakse taotluse seletuskirjas
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 8: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf
4/4
100,6
100,38 99,59
97,84 97,58 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
99,2 95,44
78.4
99,17 Kõrtsijärv
95
r79.0
97
89,28
pk
93
98
91
98,87 95,56 88,15
o
so
0
10
89
98,05 Teosaare raba Aknajärv
ba
85,79
96
90,51 83,06 81,57 81.4
m
92
101,51 99,32
Ke
86
100,87 94,65 89,17 88,29 81,49 81,56
101,87 100,18
87
81,72
88
78.0
90
98,14 Kemba soo
Kärde
101
94
99,82 84,27 81,85
89,24
99
87,79 81,62
85
83
102,08 81,44 Kärde
101,57
101,11 99,15 Kärde mägiliivakarjääri
84
109.9 82.7
82
100,79 93,3
87,49
81,66
mäeeraldis
94.7
2
84,88
10
102,85 89,47 84,26
102,8
102,54 100,11 81,94
81,62
103 102,14 88,45 81,87
81,74
102,11 80.8
92,13 84,79
103,47 103,5
24801:001:0545
103,43 100,47 82,44 81,6 81,89 Pedja
103,01 103,02 87,31 81,62
Kalda 88,76
81,53 79.5
81,79
6525600 103,39
Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6412, 6414
104 103,56 84,61 81,61
81,47
632300
104,12 104,24 103,2
104,16 91,5 81,46
104,22 100,26 97,57
103,98 81,78 81,77
87,13
81,42
104,59 104,3
103,54 24701:001:0169
90,59 84,34 81,63 81,65
105 24801:001:0546
104,52
104,5 87,51
Vaimastvere metskond 3
104,93
104,68
Varjukella 101,75
96,47
105,26 105,21 104,81 103,63
104,97 98,35 92,63 84,32 81,62 81,43
105,42 105,42 90,33 81,42
105,79 104,83 81,2
B
104,82 81,64
107,09
107,18 107,34
106,95 Raadiosidemast
104,94
104,78 104,26 Kärde liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise
107,29 106,47 105,08 94,25
106 105,77 106,07
105,51
105,43
105 104,81
92,44
91,96
95,47
90,24
87,5
81,98
teenindusmaa ja ploki 3 aT nurgapunktide koordinaadid
105,95
79,0 11 95,07 81,41
107,29
107,49 106,76
106,49
106,36
106,05
106,48
106,46
106,34 106,34
106,34
105,84
105,11
105,12 92,86
) 92,35
95,12 86,93
84,34 81,53
81,75
81,65
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
107,74 106,87 106,84 106,46 106,44 106,55 104,84 81,62
107,5 106,57 106,04
107,25 106,75
107,77 107,04 106,91 106,64 10 105,11 1 6525531,21 632460,30
107,6 107,28 6 92,43
92
91,93 95,11 84,66
Tartu-Jõgeva-Aravete tee 39
107,92
107,76 107 105,93 105,15
102,99 92,12
94,07
90,24 81,6
81,54
2 6525424,62 632411,64
108,02 107,97 107,04 106,95 103,96 102,56 92,4 81,55 81,42
3 6525339,72 632439,44
108,02 107,99 107,94
107,21 107,14 106,75
107,28 105,94
105,56
105,08
104,68 Ka -Pa 5 91,4
91,34
94,04
90,87
90,57
85,34
1 4 6525315,72 632422,73
81,46
91,4
90,92
107,97 107,34 107,17 107,25
106,71 104,33 104,87
92,18
91,64
90,83 90,31
88,55
) 79,0
83,99 81,63 81,5 5 6525253,33 632424,71
0,2 79,0
107,23 107,25 104,97 104,27
107,27
107,23 107,3 Geodeetiline
107,51
märk Kärde 10
102,2 90,47 89,83 81,44 6 6525247,70 632362,65
108,12 108,3 108,03 107,99 107,56 107,45 ) 104,62 92,08
91,62
12,2
90,93
89,04 81,69
7 6525250,85 632320,11
24801:001:2160 107,74 107,92 81,32
88
90
107,35
107,72 107,93 101,68 100 91,57 84,82
8 6525284,94 632260,86
89
107,49
Kaldamasti 103,65 83,76
91
89,73 81,39
86
81,71
108,27 108,01 107,23 107,09
107,56 91,57 91,24
84,31 81,49 9 6525499,27 632261,86
107,25
107 107,14 107,08 91,74
89
81,9
10 6525523,27 632369,27
87
103,89 102,3 97,81 90,01
88,75 91
4 89,12
10
107,73 107,14 98,3 87,32
106
85
108,72 108,28 107,19 91,09
105 11 6525554,71 632405,35
108,58 108,41
79,0 104,19 99,14
96,44 89 90,12
84,3
108
90,72 90,3 90,79 81,5
107,18 104,39 104,1 100,61 84,84 81,79 81,44
106,4 94,87 89,82
108,89
)
84
90,45
103
108,84 103,87 81,67
83
Pindala 4,50 ha
99
107,96 104,16 101,98 96,91 81,68
9107,07 105,81 92,54
0
90 89,03
Ka 7 102,760,2 81,97
10
102
104,06 90,51
101
97
90,44 84,14
108,29 88,75
98
9 99,56 90,42
102,7 7,3+ 102,05
10 108,88 108,52 108,8 105,81 94,93 91,87 88,55 81,35
82
108,35 108,38 87,13 81,25
95
100,49 81,34
108,82
103,18
96 88,39 81,65
81,48
91
106,59 100,85 100,43 89,02
96,28 93
92
89,49 88,48 89,97 81,63
100,94 90,03
90
108,75 108,59
93
94
109,52 109,27 102,83
109,02 110,03 97,45 94,78
106,82 99,45 89,75 88,99
99,07 99,06 90,64 88,21 81,81 81,61
100,45 95,23 89 88,73 81,69 81,41
89
106,99 101,88 85,34
108,35 108,94 108,13 108,83 106,96 98,31 81,45
91,46 88,01
97,15 94,31 89,24 89,35 82
105 06
104,06 96,73 87,87 88,95
109,91 100,61 88
1
110,02
110
98,74
96,32 Plokk 3 aT 87,92
LEPPEMÄRGID
109,47 96,12 87,97 81,55 81,39
95,87 91,16 81,44
94,47 87,27
110,06 104,19 87,41 81,47
108,91
99,03 24801:001:0219 88,58 84,41
81,77
81,8
108,77 108,81 106,81
Lehtsambla 89,1 88,77 24701:001:0169
108,69
104,34 95,86 94,32
94,58
94,54 92,18 Ka86,72
4 86,94 89,12 Vaimastvere metskond 3 Kaevandi nr, Ka 1 0,6 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami
110,27 97,64 89,17
86,55
89,5 6,9 79,0
111
111,3
110,23 110,42 110,42
109,89
96,21 86,5 81,77 81,32 81,29
suudme abs. kõrgus, m Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m
111,43
109 110,26
104,58 100,54 100,86
94,29
93,27
92,7
88,94
0,2 86,91
86,43 88,72 81,29 81,3
81,24
111 110,82 109,04 108,22 87,28 79,0 89,31 81,89
Ka-Pa 10 1,6
7,3 Kattekiht, m
108,39 105,4 91,17
110,12
103,82 98,55
92,2 92,05
Kaevandi-Puuraugu nr,
24801:001:0037
110,84 111,07 92,69 91,8 81,74
110,1 13,4+ Liivakihi paksus, m
89
110,82 108,82 81,19 85,07
suudme abs. kõrgus, m
Mäepalu
104,39 Ka-Pa 90,986
89,52
11
107,09 92,02 91,27 90,79 86,55 89,35 88,54 81,65
81,12
) 2
1
92,39
90,5 86,92 81,38
88
110,27 81,97
103,91
0,290,3179,0
87,47 87 81,43 85
1
88
106,1 90,54
A B
90,85 89,14
111,2 111,67
108,75 109,01
108,12 108,79
97,86
92,19
90,24 88,51 87
Kärde liivakarjääri mäeeraldise piir, Geoloogilise läbilõike joon
11,390,6
104,36 89,83 81,84 81,07
81,27
109,56
95,43 91,6 91,05
87,37
87,17
87,38 81,41 81,99 nurgapunkt, nr
110,02 108,99 88,67
82
103,03 88,1
110,82 111,22
108,77
106,88
105,25
92,66
89,24 88,33 81,04
1 24801:001:0219 Maaüksuse piir, tunnus, nimi
110,61 96,35
92,44
90,91
87,39
86,97 88,08 81,41
81,09
81,13 81,88 85,08
Kärde liivakarjääri mäeeraldise Lehtsambla
82
108,31 108,91 108,15 110,1 90,23
109,24 105,59
102,52 99,34
92,6
88,83 87,94
teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr
90
81,1
91
110,83 110,21
86,78 81,99 81,86
91 Maapinna samakõrgusjoon,
89
90,48 81,32 85,02
83
87,14
110,87 96,09 91,93 88 88,17
Kärde maardla varuploki piir, maapinna abs. kõrgus, m
87
105,73 99,97 81,08 81,95
108,9 109,36 102,76 86,64 87,49 82,13
109,93 90,97
Plokk 3 aT
92
94,42
number ja varu kategooria
88
84
88,14 81,36
110,29 110,5 108,5 108,72 108,59 109,36 90 87,5 86,67 86,55 87,33 81,12 85,17 III kategooria kaitsealuse liigi (alpi ristik) leiupaik
89
87,32
Ka 2 D
95
97,45 81,09 81,95
105,93
Sideehitise
93
91,82 86,29 87,03 88,32
109,14 101,69 81,79 81,04
94
86,3 86,38 88,15 81,33
109,61 104,03
87,5
97
110,26
109,63
92,5
87,24 87,21 81,29 85,28
86,7
kaitsevöönd Püsiva nõlva alumine piir (ülemine
85
86,42
96
88,83
107,99 108,57 107,95
105,61 97,54
94,38
90,35
86,51
86,11
88,37 87,54
3,2
87,31
80,97 81,27 82 86,69
Elektriõhuliin
piir langeb kokku mäeeraldise piiriga)
Ka 104,02
8 0,2 100,59 99,05
109,14 88,14 81,18
108,33 102,55 86,14
107,92 95,85 93,35 87,66 85,74
4,3 82,37 81,27
85,54
86 86,2
kaitsevööndi ja liinimastiga
98
105,31 86,14
108 108,52
109,66
102,5 6,6+ 90,99
88,9
88,74
87,47 86,82 86,69
85,79 85,54
88,52
88,47 87,31
Ka 12
80,98
81,06 81,83 85,39
85,72
86,17
Märkus:
99
105,53 85,52 85,58
110,99 107,69 88,29 81,55
86,22 86,09 84,38
87,63 82,0
104
101,95 96,79 89,84 85,05
98,1 95,18 93,78
86,92 84,23 84,32 Maantee kaitsevööndi piir mäeeraldise (varu) lamam asub 79,0 m abs. kõrgusel
Ka 84,94
3
108
3,081,61
99,73 89,28 84,29
102
107,63 108,28 107,58 85,57 88,55 81,8
100
106,37 103,57 91,4 84,74 83,83 85,9 84,1
107
111,1 99,49 85 84,27 88,58 84,14
109,84 89,5 85,8 84,41
84,46 85,71 84,7
88
0,0 82,64
108,03 87,76 84,18
110,85
108,97
90,09 84,84
84,86
85,41 88,74
82,91
84,22 Vääriselupaiga piir
106
103
95,78 85,11
101
86,49 84,71 84,81
88,67
109
105,63 102,57 92,96 91,06 85,18 84,78 84,28
90,48 85,21 84,74 88,27 87,56 85,4 83,28
110,31 99,39 84,21
108 110 93,57 89,85 85,02 85,56
0,2
85,58 85,24 88,77 84,06 83,17
110,44
Ka-Pa 11 90,91 )3
90
107,35 107,9 107,72 110,45 94,72 89,76 89,57
79,088,61 85,13
84,73
83,02
5,5 88,71
110,57 103,36 90,91 89,03 87,1 84,67 83,68
91,3
106,12 95,29 91,7 89,85 89,57 89,41 87,91 83,14
99,32 90,19
91 89,47
87,66 Kasutatud materjalid:
110
91,39
24801:001:0020 Tartu-Jõgeva-Aravete tee 39
105
92,53 85,62
110,47
110,27
102,98
98,91 93,55
92,46 0,2
91,41 79,0
92 90,39
91,1 89,69 89,44 89,08
88,12
88,28
87,71
86,53
85,49
87,09
93,49
12,1 91,05 84,02 83,1
Kärde II uuringuruumi lääneosa topo ja varu arvutuse plaan. 2025. Maavarauuringud OÜ.
89
106,67 93 91,84 89,32 85,99
108,99 102,83 92,65 87,36 83,32
110,51 110,42
107,11 107,46 107,07
110,13 99,33
94,99
94 93,76
92,6
95,34
88,91 88,01 87,52
85,94
85,19 Kitsendused Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest.
93,58 89,9 86,8
) 4 Topogeodeetiline mõõdistus seisuga 09.07.2025. Mõõdistas geodeet Tiit Kalmus.
83,85
109,77 108,82 Ka-Pa 9
100,12 97,32 89,27
84
94,52 95,69 91,94 85,5
110,65 102,49 95 103,15 87,21
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ka 1 89,830,687,47 86,91
106,75 106,07 100,6 93,89 86,31
99,6 99,7 95,86
96
95,25 96,4
104,17
103,85
101,7
96,25 85,61 83,98
83,13
86
110,42 106,77 99,75
89,5 91,77 6,9
91,38 87
0,2
98,94 102,8 88,9 85,06
98,11 95,35
109,39 102,66 97 104,51 102,52 86,89
97,46
C
85
97,13
110,43
106,56 106,9 106,73
107,85
104,81
14,8+ 98,83 98 98,67 101,54
105,04
101,52 87,5
85,62
83,91
100,96 103,95 85,07
110,62 99 102,25 107,36 88,09
98,8 106,49 92,83 87,04
106,22 106,84
110,45 100,68 106,57
109,15 105,83 103,77 107,84 101,44 89,39 84,06
100,48 99,68 99,42 101,38 109,35
108,17 100 106,7
87
86,1 84,89
8107,05
93,5
88
108,49 )105,77 103,28 102,26
101,14 100,76
109,86 109,33
105,75 106,22
Ka-Pa
108,23
10 110,16
101
1,6
105,72 108,91 102,23 104,52 87,2 83,97
108,86 106,77 108,83 101,84 90,57
110,61
110,47
79,0 103,44
110,1 110 13,4+ 108,61
94,58 85,76
89
103,71 102 110,1 110,09
108,29
109,74 103,77 102,32 84,95 83,87
83,17
24701:001:0169
105,76 103 87,85
109,31 105,84 104 103,24 105,83 94,58
90
110,51 109,63 103,15 107,75 109,41
104,19 109,36
86,87 Vaimastvere metskond 3
109,03 109,69 100,8 95,39
105,91
10 105,29
105,43 108,83
104,79 10 105,58
105
105,06 106,8 9 109,48
90,68 83,95
tee)
105,38 6 107,68 107,17 97,29 85,08 83,11
110,47 105,02 104,69 10 106,93 108,79
103,65 98,52
105,23 104,64
5
80314 (metsa
7 106,07
104,29 104,24 103,86 104,13 108,8 108,18 83,96 81,77
104,87 106,58 10 107,61 107,77
104,32 103,85 8 108,09 105,9
110,09
110,26 104 103,71
106,07 108,06 108,53
109
109,27
108,85
98,33 )
90,81
86,9
86,49
84,87 83,36
81,85
103,85 104,18 108,08 108,59 )
79,0 109,52
107,11
102,01
110
109 109,06
104,34 104,86
104,08
103,75 105,77
7 ) 104,68 94,02
79,0
84,15
39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee
10
6
104,54 103,77 108,5 109,53 108,18 100,78
93
Laksu tee 24
110,16 85,03
5
6
104,54 5 109,28
10 99,16 81,87
10
A 107,53
110,1 81,51
103,62
10
105,64 109,87 110,32
104,4 109,99
101
110,12 105,43
94
4
104,36 110,17 85,99 83,97
24701:001:0071
91
82
103,92 103,68 103,31 110,37 0 107,54 89,51
epp 11 86,8
bet. tr 110,45
89
109,91 109,6 109,95 109,34 101,03 84,98 83,15
104,1 104,08 103,75 92,26
103,38 103,44 106,57 81,29 KÄRDE LIIVAKARJÄÄRI PLAAN
110,49 110,13 110,14
Graafiline lisa 1
85
109,6 108,95
104
102
99
81,74
103,64 102,96 110,06 108,92
84,03 M 1:1000
90
88
103 103,91 110,03
98
83
103
110,12
92
100
84
103,15 110,11 85,37
109,87 90,04 81,43
103,2 110,55
110,27 107,14 84,22 81,98 Töö: Kärde liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-881
86
102,44
103,05 103,54 103,26
24701:001:0070 110,12 102,24
108
109,47 102,95 109,96 93,65
103,21 VEP nr 102007
109
108,6
102,8 108,63 109,88 Preilikivi 110,25
0 20 40 80 m
96
84,76
87
110,33 109,21 85 83,38
81,18
Asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde kruusamaardla
632300
632500
110,18 110,05 110,08
107
102,67 109,83
81,95
95
109,83
110 84,6 84,03
9
102,53 102,65
Tellija esindaja:
10
109,02 109,02 95,16
Suuremäe Karjäär OÜ aadress: Näituse 21, Tartu linn, Tartu linn 50409
97
109,93
102,53
6525200
109,94 107,69 104,75 88,35
6525200 Tellija:
109 109,23 109,51 109,78
109,49 109,62 84,62
e-mail:
[email protected]; tel. 5071563 Krister Kaasik
102,17 102,3
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August
108,7
84,4 Liiva 41, 50303, Tartu 2025
108,18 Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
107,38 101,36 101,51
24701:001:0070
Preilikivi
24701:001:0169
Vaimastvere metskond 3
m m m
112 Ka-Pa 10 112 112
NE
110,1 N SW
110 24801:001:0219 110 110
Lehtsambla
S
108 1,6m 108 108
10-1
<0,063 mm 5,8
>31,5 mm 0,0
106 106 106
4,5m
10-2
104 6,5m <0,063 mm 10,4 104 104
>31,5 mm 0,0
10-3 LÄBILÕIGE A - B LÄBILÕIGE C - D
102 <0,063 mm 48,1 102 Ka-Pa 9 102
>31,5 mm 0,0
99,6
100 10,5m 100 100
0,2m
9-1
98 10-4 98 <0,063 mm 1,5 98
<0,063 mm 15,9 >31,5 mm 4,0
>31,5 mm 7,0 24801:001:0219
96 96 3,0m Lehtsambla 96
9-2
<0,063 mm 1,5
15,0 m
94 94 >31,5 mm 0,0 94
Ka-Pa 11 6,5m Ka-Pa 11
Ka-Pa 5
91,3 91,3
92
24701:001:0169
91,4 92 9-3
92
Plokk 3 aT 24701:001:0169
1:2
0,2m Vaimastvere metskond 3 <0,063 mm 40,1 0,2m
0,2m
5-1 >31,5 mm 9,0
Vaimastvere metskond 3
90 24801:001:0219 90 90
11-1 <0,063 mm 5,1
11-1
Ka 2
<0,063 mm 15,9 Lehtsambla >31,5 mm 0,0
>31,5 mm 0,0 Ka 4 10,5m <0,063 mm 15,9 87,5
88 88 88
1:2
4,0m 4,2m >31,5 mm 0,0 4,0m
86,5 9-4 Ka 3
11-2 11-2
2
5-2 <0,063 mm 39,6
1:
86 <0,063 mm 16,7 0,2m 86 >31,5 mm 7,0 Plokk 3 aT <0,063 mm 16,7 84,7 86
4-1 <0,063 mm 3,8
>31,5 mm 12,0 >31,5 mm 12,0
7,0m <0,063 mm 6,1 >31,5 mm 0,0 7,0m 3,2m
2-1
>31,5 mm 0,0 0,2m
84 5-3
84 15,0 m 3-1 <0,063 mm 7,5 84
11-3 7,5m 11-3 <0,063 mm 2,1 >31,5 mm 16,0
<0,063 mm 10,0 3,4m
Plokk 3 aT <0,063 mm 7,5
<0,063 mm 10,0 >31,5 mm 12,0
>31,5 mm 2,0
82 82 6,0m 82
1:2
>31,5 mm 5,0 >31,5 mm 5,0 2,5m
4-2 10,5m 2-2
11-4 5-4 11-4 3-2 <0,063 mm 7,8
<0,063 mm 14,6
10,5m <0,063 mm 40,4 <0,063 mm 21,1 10,5m <0,063 mm 40,4 <0,063 mm 5,0 >31,5 mm 16,0
80 >31,5 mm 0,0
>31,5 mm 0,0
>31,5 mm 14,0
80 >31,5 mm 0,0 >31,5 mm 25,0
80
7,5 m
78 12,3 m 7,5 m 12,4 m 78 12,3 m 5,7 m 78
65 125 90 57 69 38
KÄRDE LIIVAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED
Graafiline lisa 2
A-B ja C-D (horisontaalne mk 1:1000, vertikaalne mk 1:200)
LEPPEMÄRGID Töö: Kärde liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-881
Ka 2 3,2m 2-1 Proovi number
Kasvukiht, liivasegune Kaevandi nr Kärde liivakarjääri 24801:001:0219 Katastriüksuse piir 0 10 20 40 m
<0,063 mm 7,5 <0,063 mm osakeste sisaldus; % Asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde kruusamaardla
87,5 Suudme abs. kõrgus, m mäeeraldise piir Lehtsambla ja nimetus
Liiv, kihiti väga savikas, kohati >31,5 mm 16,0 >31,5 mm osakeste sisaldus; %
Tellija: Suuremäe Karjäär OÜ aadress:Näituse 21, Tartu 50409 Tellija esindaja:
kruusa ja veeristega Kärde liivakarjääri mäeeraldise Maantee kaitsevööndi 6,0m e-mail:
[email protected]; tel. 5071563 Krister Kaasik
Püsiva nõlva
Aktiivse tarbevaru ploki kontuur,
1:2
Saviliiv- ja teenindusmaa piir piir kontuur ja kalle
3 aT ploki nr, varukategooria MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August
liivsavimoreen Liiva 41, 50303, Tartu 2025
Märkused: Mäeeraldise (varu) lamam +79,0 m jääb põhjaveetasemest kõrgemale.
Koostas dipl. geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere,
/allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected], tel. 5104753
100,6
100,38 99,59
97,84 97,58 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
99,2 95,44 78.4
99,17 Kõrtsijärv
95
r79.0
97
pk
89,28
93
98
91
98,87 95,56 88,15
o
so
0
10
89
98,05 Teosaare raba Aknajärv
ba
96
85,79 81.4
90,51 83,06 81,57
m
92
101,51 99,32
Ke
86
100,87 94,65 89,17 88,29 81,49 81,56
101,87 100,18
87
88
81,72 78.0
90
98,14 Kemba soo
Kärde
101
94
99,82 84,27 81,85
99
89,24 87,79 81,62
85
83
102,08 81,44 Kärde II
101,57 Kärde mägiliivakarjääri
84
101,11 99,15
109.9 82.7
82
100,79 93,3
87,49
81,66
mäeeraldis
94.7
2
84,88
10
102,85 89,47 84,26
102,8
102,54 100,11 81,94
81,62
103 102,14 88,45 81,87
81,74
102,11 80.8
92,13 84,79
103,47 103,5
24801:001:0545
103,43 100,47 82,44 81,6 81,89 Pedja
103,01 103,02 87,31 81,62
Kalda 88,76 79.5
99
81,53
81,79
6525600 103,39
Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6412, 6414
104 103,56 84,61 81,61
632300
81,47
98
100
104,12 104,24 103,2
104,16 91,5 81,46
102
104,22 100,26 97,57
103,98 81,78 81,77
87,13
96
81,42
24701:001:0169
101
103,54 90,59 84,34 81,63 81,65
24801:001:0546 104,59 104,3
103
87,51
105 104,5 Vaimastvere metskond 3
95
104,52
104,93
104,68 Varjukella 101,75
96,47
97
105,26 105,21 104,81 103,63
104,97 98,35 92,63 84,32 81,62 81,43
105,42 105,42 90,33 81,42
105,79 104,83 104,82 81,2
81,64
107,18 107,34
106,95 Raadiosidemast 104,78 104,26 Kärde II liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise
107,09 107,29 106,47 105,43
104,94 105,08 92
92,44 94,25 87,5
teenindusmaa ja ploki 3 aT nurgapunktide koordinaadid
92
105,51 105 104,81 95,47
106
94
105,77 106,07 92,3 90,24 81,98
92,7
11
88
105,95 95,07 81,41
106,49 106,34 106,34
) 91
90
93
107,29 81,65
107,49 106,76 106,36
106,05
106,48
106,46 106,34
105,84
105,11
105,12 92,86 92,35
92,37 95,12 86,93
84,34 81,53
81,75
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
107,74 106,87 106,46 106,55 104,84
84
107,5 106,84 106,44 106,04 92,4 90,8 92,5 81,62
91
106,57
89
86
107,25 106,75
107,77 107,04 106,91 106,64 10 105,11 92,43 89,1 94 1 6525531,21 632460,30
107,6 107,28 6 93 84,66
Tartu-Jõgeva-Aravete tee 39
82
107,92 94 92
2 6525424,62 632411,64
87
102,99 96 91 81,6
107 105,93 105,15
83
90,24
85
107,76 81,54
108,02 107,04 103,96 100 85,7 88 81,55 81,42 3 6525339,72 632439,44
86 85,34 1
107,97 107,21 106,95 105,08 102,56 87
107,14 106,75 105,56
108,02 107,99 107,94
107,28 105,94 104,68
103,5 81,46 4 6525315,72 632422,73
106,71
5
104,33 104,87 82,4 ) 83,99
81,63 5 6525253,33 632424,71
10
107,97 107,34 107,25 83,65 81,5
107,17 107,25 104,27
10 6 6525247,70 632362,65
107,23 104,97
103
107,27 107,51 102,2 80,7 81,3
Geodeetiline märk Kärde
108,12 108,3 108,03 107,99
107,23 107,3
107,56 107,45
10
4 102
) 104,62 79 79 79 79 7979 79 79 79
80,2 83,8 81,69 81,44
7 6525250,85 632320,11
24801:001:2160 02 101,4
107,74 107,92 101,3 84 81,32
107,35 1101,68 79
107,49 Kaldamasti 107,72 107,93
79
79
83,76 8 6525284,94 632260,86
104 103 81,71 81,39
108,27 108,01 107,23
107,25107 107,14 107,08
107,09
107,56
106 105 79
79 84,31
81,9 81,49 9 6525499,27 632261,86
106,5
106
106,2 79 84,43
10 6525523,27 632369,27
106
108,72 108,28 107,73 107,19 107,14 105,8 79 84,47
108,58 108,41
105,4
105,6 79
84,3
11 6525554,71 632405,35
108
105,3 79 81,5
105,4 84,4 81,79 81,44
79
106,4 105,8
108,89
) 79
84
81,67
83
108,84 84,3
107,96
9107,07 105,81
79
79
84,2
81,68 Pindala 4,50 ha
9
Plokk 3 aT 79
79 84,14
81,97
10 108,29 79
108,88 108,52 108,8 105,81 105
82
83,9 81,35 81,25
108,35 108,38 99,5 79 81,34
104,5 79 81,48
108,82 83,6 81,65
106,59 79 79
104 96,1 79 81,63
108,75 108,59 83
109,27 79
109,52 109,02 110,03 79 79
10
103,7 83,1
92,7
9
106,82 103 79
79 79 83,2 81,81 81,61
106,99 79 81,69 81,41
108,35 108,94 108,13 108,83 106,96 101,88 89,2
797
9 79 83,6 81,45
101,2 79
83
82
105 06
104,06 85,8 79
79 83,6
1
109,91 100,61
104
110,02 79
110 109,47 82,4 79
79
79 83,3 81,55 81,39
79
99,8 81,44
107
79
110,06 104,19 99,03 79 83,1 81,77 81,47
79
108,91 79 81,8
100
108,77 108,81 106,81 79
104,34 100,22
79
83,1
24701:001:0169
108,69
Vaimastvere metskond 3
101
110,27 79 79
110,23 110,42 110,42
111 100,1 81,77 81,32 81,29
LEPPEMÄRGID
100,28 79 79
111,3 109,89 83,5
111,43 104,58 100,86 79 81,29 81,3
109 110,26 79 81,24
111 110,82 109,04 108,22 102,4 79 83,8 81,89
24801:001:0219
110
1
108,39 105,4 79
103,82
79 84
24801:001:0037 110,84 111,07 108,82
110,12
Lehtsambla 79 81,74 81,19 85,07 Kärde liivakarjääri mäeeraldise piir,
109
110,82 104,4 84,5
79
Mäepalu nurgapunkt, nr
84
11
107,09 81,65
108
105 79 84,8 81,12
) 2
1
79 81,38
84,9 81,97
110,27 81,43 85
1 24801:001:0219 Maaüksuse piir, tunnus, nimi
83
106,1 79
79
111,2 111,67
108,75 109,01
108,12 108,79 79
79
84,5
84 81,84 81,07
Kärde liivakarjääri mäeeraldise Lehtsambla
105,8 81,27
109,56 79
83,7
81,41 81,99 teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr
79
82
110,02 108,99 79
110,82 111,22
106,88
106 79
83,3 81,04 91 Maapinna samakõrgusjoon,
108,77 106,1 79
79 81,41 81,13 81,88 85,08
Kärde maardla varuploki piir, maapinna abs. kõrgus, m
82
110,61 81,09
Plokk 3 aT
108,31 108,91 108,15 110,1 106,15
109,24 79 79
83,1
number ja varu kategooria
110,83 110,21 106,2
79 81,99
81,1
81,86 III kategooria kaitsealuse liigi (alpi ristik) leiupaik
79 81,32 85,02
83
110,87 106,6
79
83,4
81,08
Sideehitise
83,7 82,13 81,95
109,93 108,9 109,36 106,8 79
84 kaitsevöönd
Metsamaaks korrastatav ala
84
110,29 108,5 108,72 108,59 109,36 106,5 79 81,36 81,12
110,5 85,17
105,93
79
79
85
81,09 81,95 Elektriõhuliin
86
109,61
109,14
79
81,79 81,04
81,33 kaitsevööndi ja liinimastiga
109
109,63 79 86,2 81,29 85,28
110,26 105,75
85
86,7
79 86,3 80,97
107,99 108,57 107,95 105,61 79 81,27 82 86,69
Maantee kaitsevööndi piir
79
81
109,14 81,18
108,33 105,45 79 86,1
85,54
107,92
105,31
79
85,8
82,37 81,27 86 86,2
83
86,17
108 108,52 105,05 79 80,98 85,72
Vääriselupaiga piir
82
109,66 79 85,5 81,06 81,83 85,39
105,53 79 85,58
110,99 107,69 84,38 81,55
85,05
84
104,7
108
79
107,63 108,28 107,58 79 81,61 81,8
106,37
24701:001:0169 86 84,1
107
111,1 104,5 84,14
108,03 109,84 79 79 84,41 84,18
108,97 Vaimastvere metskond 3 86,4 82,91
106
110,85 84,22
104,4 79 82,64
79
109
105,63 84,28
85,4 83,28
110,31 84,21
108 110 104,2
79 79 84,06 83,17
110,44
104 )3 84,73
104
107,35 107,9 107,72 110,45 85,13 83,02
110,57 79 79 87,1 84,67 83,68
106,12 103,95 83,14
79 87,15 Kasutatud materjalid:
110
79
24801:001:0020 Tartu-Jõgeva-Aravete tee 39
105
79 87,2 85,62
110,47 103,9 79 86,53
85,49
110,27 79
103,9 79 87,09
Kärde liivakarjääri plaan. 2025. Maavarauuringud OÜ.
79
84,02 83,1
106,67 87,36 85,99
108,99 79 83,32
110,51 110,42
107,11 107,46 107,07
110,13
103,9
79
79
87,32 85,94
85,19 Kitsendused Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest.
88 86,8
) 4 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
79 83,85
109,77 103,9 79
84
108,82 89,27 85,5
79 79 87,21
110,65 106,75 106,07 79 89,3 86,31
103,8 82,3 83,13
79 79 79 87,47 85,61 83,98
86,91
86
110,42 106,77 85,7 79 79 87
103,8 79 88,9 85,06
79 79
109,39 89 79 86,89
85
106,56 106,9 106,73 104,81 79
79 89,4 85,62
107,85 92,4 79 87,5
110,43 83,91
104,2 79 89,45
95,7 79 85,07
10 106
110,62 88,09
79 79 87,04
108
106,84 104,4 89,5
110,45 106,22 99,1
7
109,15 105,83 89,39 84,06
87
108,17 105 102,4 80,3
109
86,1 84,89
8107,05
88
89,5
105,75 106,22
108,49 )105,77 81,6 89,5
105,72 108,91 87,2 83,97
108,86 106,77 103,44 89,55
110,47 85,76
89
105
110,61 82,9
108,29 89,55
84,95 83,87
110,51
105,76
109,63
109,74
109,31 105,84
104 104
Plokk 3 aT 84,2
89,6 87,85 24701:001:0169 83,17
105
109,03 109,69
104,19
105,91 85,5 89,65 86,87
Vaimastvere metskond 3
105,43 108,83 83,95
104,79 10 89,7
tee)
105,38 6 106 86,8 85,08 83,11
110,47 105,02 104,69 10 106,93
106,5 89,8
5
80314 (metsa
105,23 104,64 7
104,29 104,24 103,86 104,13 107 83,96 81,77
104,87 106,58 10 107,5 89,9
104,32 103,85 8 108,09
110,26 104 103,71
106,07 108,06 108,53
93 92 90,81 89,5 ) 86,9
86,49
84,87 83,36
110,09
103,85 104,18 108,08 108,59 ) 109 109,1 102,01 100 99 98,33
96 95 81,85
110
109
104,34 104,86
104,08
105,77
109,52
7
109,06 109,2 109,3 109,2
)
109 108,7 107 106 104,68
94,02
84,15
39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee
103,75
10
104,54 108,5 109,53
6 108,18 100,78
93
Laksu tee 24
110,16 103,77 85,03
5
6
5 109,28 10 99,16
10
110,1 104,54 81,87 81,51
103,62
10
105,64 109,87 110,32 107,53
104,4 109,99
101
94
4
110,12 105,43
24701:001:0071
104,36 110,17 85,99 83,97
91
82
103,92 103,68 103,31 110,37 0 107,54 89,51
epp 11
bet. tr 86,8
89
110,45
109,91
104,1 104,08 103,75 103,38 103,44
109,6 109,95 109,34 109 101,03
92,26
84,98 83,15
81,29 KÄRDE LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN
106,57
110,49 110,13 110,14
Graafiline lisa 3
85
104
102
109,6 108,95
99
103,64 102,96 110,06 108,92
84,03
81,74
M 1:1000
90
88
103 103,91
98
110,03
83
103
92
100
84
103,15 110,12 110,11 85,37
90,04
103,2 109,87 110,55
110,27
81,43
Töö: Kärde liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-881
86
102,44 107,14 84,22 81,98
103,26
24701:001:0070 102,24
108
109,47 103,05 103,54 102,95 110,12 109,96 93,65
103,21 VEP nr 102007
109
108,6
102,8 108,63 109,88 Preilikivi 110,25
0 20 40 80 m
96
84,76
87
110,33 109,21 85 83,38
81,18
Asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde kruusamaardla
632300
632500
110,18 110,05
107
102,67 110,08 109,83
81,95
95
110 109,83
9
102,53 102,65 84,6 84,03
Tellija esindaja:
10
Suuremäe Karjäär OÜ aadress: Näituse 21, Tartu linn, Tartu linn 50409
97
109,02 109,02 109,93 95,16
102,53
6525200 109,94 107,69 104,75 88,35
6525200 Tellija:
109 109,23 109,51 109,78
109,49 109,62 84,62
e-mail:
[email protected]; tel. 5071563 Krister Kaasik
102,17 102,3
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August
108,7
84,4 Liiva 41, 50303, Tartu 2025
108,18 Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
107,38 101,36 101,51
Suuremäe Karjäär OÜ
KÄRDE LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISE
KESKKONNALOA
TAOTLUS
Kärde kruusamaardla
Jõgeva vald
Jõgeva maakond
2025
SELETUSKIRI
1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE
PÕHJENDUS
Suuremäe Karjäär OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Kärde kruusamaardlal
(maardla registrikaardi nr 1043) Kärde liivakarjääri mäeeraldisel (graafiline lisa 1).
Taotletavale mäeeraldisele jääb omaaegne, seni korrastamata karjääri ala (joonis 1, foto 1).
Kaevandamise loa väljaandmise korral leiab liivavaru kasutust ja ala korrastatakse metsamaaks.
Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel.
Joonis 1. Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis (piiritletud punase joonega) varjutatud
reljeefi kaardil Maa- ja Ruumiameti geoportaalist. Seni korrastamata karjääri alalt on ka
omavoliliselt liiva võetud.
2
Vastavalt strateegilisele dokumendile „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ tuleb
kaevandamisel eelistada alasid, kus on varasemalt kaevealad asunud. Kärde liivakarjääri
kasutuselevõtt on kooskõlas selle põhimõttega, võimaldades olemasoleva varu maksimaalset ja
keskkonnasäästlikku kasutust, minimeerides kaevandamisest tulenevaid kadusid ja jääke.
Jõgeva valla üldplaneeringu kaardi alusel ei asu senine mahajäetud Kärde karjäär reguleeritud
alal. Seega Jõgeva valla üldplaneering ei piira nimetatud alal maavara kaevandamist.
Foto 1. Korrastamata Kärde karjääri ala, mis jääb taotletavale Kärde liivakarjääri mäeeraldisele.
Pildistas Ain Põldvere 25.06.2025.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Kärde liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa (pindala 4,50 ha) (pindala 4,32 ha) asuvad
Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas riigiomandisse kuuluvatel Vaimastvere metskond
3 (katastritunnus 24701:001:0169) ja Lehtsambla (katastritunnus 24801:001:0219)
maaüksustel.
Mäeeraldisest põhja poole jääb Kaldamasti maaüksus (graafiline lisa 1), kus paikneb sideehitise
kaitsevööndiga raadiosidemast (vid JOG005) ning geodeetiline märk Kärde (vid 56338). Põhja
poole jääb veel maatulundusmaa sihtotstarbega Varjukella ja Kalda maaüksus. Varjukella
maaüksusel kulgeb elektriõhuliin alla 1 kV (vid 24358567). Nimetatud tehnorajatiste
kaitsevööndid jäävad taotletavast mäeeraldisest väljapoole. Lääne pool kulgeb Tartu–Jõgeva–
3
Aravete maantee, mille kaitsevöönd samuti mäeeraldisele ei ulatu. Ida pool jätkub metsaga
kaetud ja RMK poolt hallatav Vaimastvere metskond 3 maaüksus, millel kulgeb Laksu
metsatee. Taotletava mäeeraldise lähiümbruses veekogud puuduvad. Rohkem kui 170 m
kaugusele ida poole jääb peakraav (vid VEE1031201), mis läbib Endla turbamaardlat (vid
M219). Taotletava mäeeraldise piires ulatub maapinna abs. kõrgus seni kaevandamata alal 82
meetrist 110 meetrini, karjääri alal 84 meetrist 107 meetrini.
Taotletava mäeeraldise lähiümbruses on inimasustus hõre. Kalda maaüksusel asuv elamu jääb
mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 150 m kaugusele.
Taotletava mäeeraldise lähiümbruses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, samuti
looduskaitsealasid.. Lääne ja edela pool asuvad üksikud III kategooria kaitsealuse liigi (alpi
ristik) leiupaigad. Lõunasse jääb metsaga kaetud ja munitsipaalomandis olev Preilikivi
maaüksus, mille piires paikneb metsa vääriselupaik VEP 102007. Mäeeraldisele ei jää ehitisi
ega kommunikatsioone.
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Kärde liivakarjääri alal ja
koostas aruande „Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga
01.07.2025)“. Geoloogilise uuringu käigus rajati 12 uuringupunkti (kaevandit ja puurauku) ning
kasulikust kihist võeti materjali terastikulise koostise hindamiseks 32 proovi. Tööde tulemusena
kinnitati täiteliiva aktiivne tarbevaru.
Taotletav Kärde liivakarjäär asub ulatusliku voore kaguosas, kus maapinna suhteline kõrgus
ulatub ligikaudu 30 meetrini. Liivakarjääri ala üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud
tabelis 1.
Kärde liivakarjääri üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld, liivasegune muld) 0,2 0,4 Q2_S
Saviliivmoreen, pruun 0,0 3,0 Q1jrVr_g
Liiv, ülipeene- kuni eriteraline, kihiti väga
4,3 14,8+ Q1jrVr_fg +
savine, kohati kruusa ja veeristega
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld, liivasegune muld) ja kohati saviliivmoreen (Q1jrVr_g).
Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg), väga muutliku terastikulise koostisega
horisontaal- ja kallakkihiline liiv, mis sisaldab kohati väga savikaid vahekihte ning kihiti ja
pesiti kruusa ja veeriseid. Harva esineb üksikuid munakaid.
4
Kuna liivalasundi alumises osas materjali savikus enamasti suurenes ja esines tiheda
aleuriitliiva kihte, siis lasundit uuriti 79 m abs. kõrguseni. Uuritud liivalasundis põhjavett ei
avatud – kaevandid ja puuraugud olid kuivad.
Liivakarjäärist ida poole jääb kitsas sootasandik, kus Kärde peakraavi veetase asub ligikaudu
81 m abs. kõrgusel. Soostunud nõgu on „vooderdatud“ tiheda moreenpinnasega ja selle tõttu
sealne veetase uuritud liivalasundis ei avaldunud. Lääne pool maanteed, Kärde maardla
plokkide 1 aT ja 2 aT piirkonnas, oli veetase geoloogiliste uuringute ajal 2024. a 19-ndal
novembril 76,6 m abs. kõrgusel ehk taotletava liivakarjääri lamamist oluliselt madalamal.
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS,
VÕIMALIKUD KASUTUSALAD
Eesti Geoloogiateenistuse direktori 12.08.2025 korraldusega nr 13-5/25-95 võeti Kärde
maardlas arvele 4,50 hektaril täiteliiva ploki 3 aktiivne tarbevaru mahus 682 tuh m3 (lisa 1).
Täiteliiva 3. plokis on 32 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus
vahemikus 0,9…53,6% (kaalutud keskmisena 16,2%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm)
osakaal on 19,1...98,5% (kaalutud keskmisena 53,3%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm)
osakaal on 0,0…48,0% (kaalutud keskmisena 17,1%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste
sisaldus on 0,0...48,0% (kaalutud keskmisena 13,4%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste
sisaldus proovides on 0,0...39,0% (kaalutud keskmisena 9,9%).
Looduslikul kujul saab muutliku terastikulise koostisega liiva kasutada täitematerjalina,
sõelutult valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdse materjali väljasõelumise ja purustamise korral
saab kruuskillustikku kasutada asfaltbetooni täitematerjalina.
5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT
Taotletava Kärde liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 4,50 ha. Mäeeraldis ja
teenindusmaa on piiritletud 11 nurgapunktiga, mille koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.
Mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 aT, kus täiteliiva varu on 682 tuh m3.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase
puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2).
Arvutiprogramm Surfer 8 raporti alusel (lisa 2) on nõlvatervikusse jääva varu maht 321 tuh m3
ja seega on kaevandatava täiteliiva maht 361 tuh m3 (682-321). Kattekihi (mulla ja moreeni)
maht mäeeraldise alal on 24 tuh m3, sellest mulla maht 9 tuh m3.
5
6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA
KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED
Mäetehnilised tingimused Kärde liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on lihtsad, sest
senisel kaevealal on katend valdavalt õhuke ja kaevandamist saab jätkata karjääri nõlvadest.
Materjali veoks saab kasutada senist karjääri väljasõitu Laksu metsateele, mis jõuab ligikaudu
0,45 km kaugusel Tartu–Jõgeva–Aravete maanteele. Metsatee kasutamiseks taotletakse RMK
kooskõlastust.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel
järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt raiuda vähene võsa.
Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult ja ladustatakse
ajutiselt mäeeraldise teenindusmaale. Muld vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.
Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja
vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Vastav mäetööde
korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade
korrastamistöid. Kärde liivakarjäär korrastatakse metsamaaks. Juhul kui kogu katend ei osutu
korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on
välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus
karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendivallide
asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Katendi ladustamine mäeeraldise
teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu
eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel
seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub
laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib
liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg ajalt mobiilne töötlemissõlm.
Kärde liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld ja moreen)
leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Kärde liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel
jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71.
Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed
jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist
selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.
6
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld ja moreen) on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav
maavara (liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld ja
moreen) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse,
siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71
kaevandamisjäätmeid Kärde liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja
kaevandamisjäätmekava pole vajalik ning keskkonnaloa taotluses ei ole vaja täita jäätmete
eriosa jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel.
7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD
JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA
KORRASTAMINE
Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna
elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse
alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi
visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel
praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka
müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt
muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega
metsamaaks.
Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate
hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate
suuremahulisi hooldus- ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse
väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne
maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid negatiivseid
mõjusid. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed (nt
õlijäätmed, määrdeained) kogutakse teistest jäätmetest eraldi ja need käideldakse
nõuetekohaselt.
Müra hinnang
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus
§ 55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 "Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"
§ 2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
7
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra
kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest
müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).
Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses § 38 lg 1 p 9
kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse
kirjeldus.
2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise
alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Kärde liivakarjääri lähiala käsitletakse II kategooria alana, kus tööstusmürale kehtivad
järgmised piirväärtused:
Tööstusmüra:
- Päevasel ajal: 60 dB
- Öisel ajal: 45 dB
Liiklusmüra:
- Päevasel ajal: 60 dB (65 dB teepoolsel küljel)
- Öisel ajal: 55 dB (60 dB teepoolsel küljel)
Karjäär töötab ainult päevasel ajal, mistõttu tuleb tagada vastav päevase aja normtase. Lähim
elamu asub ligikaudu 150 m kaugusel Kalda kinnistul (katastritunnus 24801:001:0545).
Mürataseme arvutus ja tegelik olukord
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1=Lp2+20log10(r1)−20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Näide: ekskavaatori müratase 10 m kaugusel on 80 dB.
8
Arvutus 20 m kaugusel:
Lp1=80+20log10(10)−20log10(20)=74 dB,
Valem eeldab vaba helivälja tingimusi (tasane maapind, puudub haljastus ja reljeef). Reaalses
olukorras:
- Ekskavaator asub eluhoonest madalamal karjäärisüvendis – müratase väheneb ~3 dB.
- Ekskavaatori ja majapidamise vahel puudub otsenähtavus.
- Rajatakse 3 m kõrgune müratõkkevall – müratase väheneb veel ~3 dB.
Kokkuvõttes: müratase 20 m kaugusel on 68 dB
Mürataseme sumbumine kauguse suurenedes:
Kaugus (m) Müratase (dB) Märkused
0 74 -3 dB süvend; -3 dB vall
20 68 Arvutuslik
40 62
50 60
60 58
80 56
100 54
Kui karjääris töötab samaaegselt ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika
olemasolul lisandub veel ca 2,5 dB.
Tegelik olukord karjääris:
- Mäetöid tehakse ainult päevasel ajal.
- Kasutatakse kaasaegseid, madala müratasemega seadmeid ja veokeid.
9
- Karjääris on rakendatud kiirusepiirang 20 km tunnis, mis samuti aitab hoida mürafooni
madalamal.
Soovituslikud leevendusmeetmed:
- Vajadusel rajatakse pinnasvall elamu suunal müra leviku vähendamiseks.
- Kaevandamist alustatakse olemasolevast karjäärisüvendist.
- Välditakse samaaegset tööd mitme mehhanismiga elamule lähimas karjääri osas.
- Vajadusel teostatakse mürataseme kontrollmõõtmisi lähimate elamu juures.
- Kaevandaja suhtleb lähimate naabritega ja kogub tagasisidet.
Kokkuvõtvalt tuleb mürataseme arvutuse vastavust tegelikule olukorrale kontrollida. Esiteks
alustama maavara väljamist olemasolevast karjääri süvendist ehk tundlikest objektidest
võimalikult kaugelt. Teiseks koguma infot lähimatelt elanikelt müra taluvuse kohta ja
planeerima mäetöid vastavalt saadud tagasisidele. Lisaks saab vastavalt tagasisidele planeerida
müra kontrollmõõtmisi, mis tuleks teha karjäärisüvendi piiril ja elamu juures.
Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang
Kärde liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Kärde
liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 25 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 40 tuhat tonni.
Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või
puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku
piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.
Kärde liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa
Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks
kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on
põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana.
Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:
,
= × 0,0016 × ,
, , kus
10
EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t)
U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s)
M - materjali niiskusesisaldus (%)
kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).
Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja
kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Kärde liivakarjääri
puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus
on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM
eriheide:
, ,
= 0,74 × 0,0016 × ,
, = 0,0012 kg/t
ja Kärde karjääris kaevandamisel õhku paisatavate tahkete osakeste koguse arvutamisel saame
lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest.
Tabel 2
Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused
Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal
Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite
arvust:
1) kaevandamine (1. laadimine)
2) puistangutesse langemine (2. laadimine)
3) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine)
4) kalluritele laadimine (4. laadimine)
Kokku läbib kaevis maksimaalselt 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on
maksimaalselt:
0,0048[4 x 0,0012] kg/t.
Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0048 = 208
tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,6 t/m3) teeb 130 tuh m3 aastas. Selle koguse
ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri
territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud
määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Vibratsiooni hinnang
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kärde liivakarjääris töötav tehnika
11
peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskond. Kärde liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni
põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat
vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.
Hinnang mõjust põhjaveele
Kärde liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal. Karjäärist vett
välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate
hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus
minimeerida. Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist
ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab
karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Korrastamine ja selle eeldatav maksumus
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna
ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada
vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis-
tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Kärde liivakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega,
liivpinnase puhul kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). Karjääri ala (pindala 4,50 ha, graafiline lisa 3)
korrastatakse metsamaaks.
Ala korrastamisel metsamaaks laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud
kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni
korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala
korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt.
Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva
kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need
tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka.
12
Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning
vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 4,50 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a
hindade juures ligikaudu 8 tuhande euro piiridesse.
KASUTATUD MATERJALID
Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1).
Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1).
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1).
Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019,
1).
Põldvere A, Rooma A, 2025. Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring.
Maavarauuringud OÜ.
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5).
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44).
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27).
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I,
22.12.2016, 5).
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511).
Maa-ameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2024.
Maardla registrikaart nr 1043. Kärde kruusamaardla.
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal, 2019.
https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197
13
Koostatud: 15.08.2025
Koostaja:
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Maavarauuringud OÜ
Kaeveloa taotleja:
Krister Kaasik /allkirjastatud digitaalselt/
Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige
Palume kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
14
Kärde liivakarjääri mäeeraldise nõlvaterviku maht (arvutiprogramm Surfer 8.0)
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\KÄRDE MAARDLA\KÄRDE II\KAEVELOA TAOTLUS
KÄRDE II\KAEVANDATAVA VARU REHKENDUS\out_KORR_MAA.grd
Grid Size: 500 rows x 363 columns
X Minimum: 632192.51
X Maximum: 632554.63
X Spacing: 1.0003314917127
Y Minimum: 6525175.21
Y Maximum: 6525674.37
Y Spacing: 1.0003206412829
Z Minimum: 79
Z Maximum: 109.20909599999
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 79
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 321612.31050575
Simpson's Rule: 321995.38482877
Simpson's 3/8 Rule: 321361.40787372
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 321612.31050575
Negative Volume [Fill]: 1.9355559634152E-010
Net Volume [Cut-Fill]: 321612.31050575
Kärde liivakarjääri täiteliiva nõlvaterviku maht koos katendiga on 321,61 tuh.m3.
Katendi maht nõlvatervikus on katendi 0,9 m keskmise paksuse korral mäeeraldise piiril
0,60 tuh.m3. Seega on nõlvatervikusse jääva täiteliiva maht 321 tuh.m3.
Kärde liivakarjääri mäeeraldisele jääva kolmanda ploki aktiivse tarbevaru maht on 682
tuh.m3 ja mäeeraldise kaevandatava täiteliiva maht 361 tuh.m3 (682-321).
KORRALDUS
12.08.2025 nr 13-5/25-95
Jõgeva maakonna Kärde kruusamaardla
registrikande muutmine
Maavarauuringud OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kärde II uuringuruumi lääneosa piires
täiteliiva varu arvele võtmise aruande „Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.07.2025)“ (registreeritud nr-ga 13-2/25-1303; edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
18.02.2025 korraldusega nr DM-130038-16 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523557.
Maavaravaru on arvutatud plokis 3, mis paikneb Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas,
riigiomandisse kuuluvatel Vaimastvere metskond 3 (katastritunnus 24701:001:0169) ja
Lehtsambla (katastritunnus 24801:001:0219) kinnistutel. Aruandes moodustatud plokk asub
täielikult Kärde II uuringuruumi piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.07.2025
maavarade registris Kärde kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,50 ha – 682 tuh m³ (aruandes 3 plokk);
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
2. Viia registrisse (registrikaart nr 1043) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile ja Jõgeva
Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Annika Vohta
Maavarade registri osakonna spetsialist
+372 5483 0224
[email protected]
2 (2)
Maavarauuringud OÜ
KÄRDE II UURINGURUUMI
LÄÄNEOSA LIIVA VARU
GEOLOOGILINE UURING
(varu seisuga 01.07.2025)
Töö nr 25-878
vastutav täitja
Ain Põldvere
/allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Tartu 2025
Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587
Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624
GSM +372 5104 753
GSM +372 5158 198
Annotatsioon
Ain Põldvere, Anne Rooma “Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring”
(varu seisuga 01.07.2025). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2025. 1 köide, 18 lk teksti, 4 tabelit, 10
tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Eesti Geoloogiateenistus, Suuremäe Karjäär OÜ).
Jõgevamaal Kärde II uuringuruumi teenindusala 5,73 ha suurusel lääneosal, omaaegse Kärde
karjääri korrastamata alal, tegi Maavarauuringud OÜ uuringuloa nr L.MU/523557 valdaja
Suuremäe Karjäär OÜ tellimisel geoloogilise uuringu, mille tulemusena piiritleti uuringuruumi
teenindusalal täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 4,50 ha).
Täiteliiva 3. ploki aktiivse tarbevaru maht on 682 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 15,16 m. Katendi (mulla ja moreeni) maht aktiivse
tarbevaru 3. plokil on 24 tuh m3, sh mulla maht 9 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,53 m,
sellest mullakihi paksus 0,20 m.
Täiteliiva 3. plokis on 32 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste
läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 16,2% ja osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
keskmine sisaldus on 9,9%.
Looduslikul kujul saab muutliku terastikulise koostisega liiva kasutada täitematerjalina, sõelutult
valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdse materjali väljasõelumise ja purustamise korral saab
kruuskillustikku kasutada asfaltbetooni täitematerjalina.
Uuringu tulemusel tehakse ettepanek võtta Kärde maardla koosseisus arvele täiteliiva aktiivne
tarbevaru 682 tuh m3 (plokk 3 aT, pindala 4,50 ha).
Mäetehnilised tingimused Kärde II uuringuruumi lääneosas asuva liiva kaevandamiseks ei ole
keerulised. Kattekihi (mulla ja moreenpinnase) paksus on valdavas osas väike, kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal ja maavarale on hea juurdepääs. Läheduses asub riigi tugimaantee
Tartu-Jõgeva-Aravete (nr 39).
Märksõnad: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde kruusamaardla, Kärde II uuringuruumi lääneosa,
täiteliiv, aktiivne tarbevaru.
Projektijuht Ain Põldvere
SISUKORD
Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4
1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5
2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 7
3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 9
4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 11
5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 13
6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 15
7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 16
Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 17
Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 18
Tekstilisad
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523557
2. Uuringupunktide kataloog
3. Uuringupunktide kirjeldused
4. Uuringupunktide likvideerimise akt
5. Keskkonnaameti korraldus 29.07.2025 nr DM-132871-2 Kärde II uuringuruumi
lääneosa uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2025/1015 koopia (terastikulise koostise
määramine)
7. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena aktiivse tarbevaru
3. plokis
8. Kärde II uuringuruumi läänosa täiteliiva ploki 3 aT ja katendi maht (arvutiprogramm
Surfer 8.0)
9. Topomõõdistuse seletuskiri
10. Tellija arvamus ja volitus
Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta
Graafilised lisad
1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1 000
2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D
Elektroonilised lisad
Maapinna kõrgusjooned (MapInfo failid)
Katendi_lamamijooned (MapInfo failid);
Varuplokk (MapInfo failid);
Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)
4
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
SISSEJUHATUS
Suuremäe Karjäär OÜ-le on Keskkonnaameti korraldusega 18.02.2025 nr DM-130038-16 välja
antud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523557 (lisa 1), mille alusel tegi esimese etapina
Kärde II uuringuruumi lääneosas (omaaegse Kärde karjääri alal, pindalal 5,73 ha) geoloogilise
uuringu Maavarauuringud OÜ. Geoloogiline uuringu teine etapp (uuringuruumi idaosa uuring)
tehakse geoloogilise uuringu loa kehtivuse jooksul – luba kehtib viis aastat, kuni 18.02.2030.
Kärde uuringuruumi teenindusala lääneosa asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas
riigiomandisse kuuluvatel Vaimastvere metskond 3 (katastritunnus 24701:001:0169) ja
Lehtsambla (katastritunnus 24801:001:0219) maaüksustel, mille valitseja on
Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli senisel, kuid korrastamata karjääri alal tarbevaru tasemel
välja selgitada liiva ja/või kruusa kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised
tingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba, maavara väljata ja
karjääri ala korrastada.
Välitööde käigus rajati kaevandid ja puuraugud ning võeti proovid materjali terastikulise
koostise (lõimise) määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille
pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278, mis
kehtib kuni 31.01.2027.
Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine.
Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus.
Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ain Põldvere, Ranek Rohtla ja Anne Rooma.
Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere ja Anne Rooma.
Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
MAAVARAUURINGUD OÜ
5
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa (pindala 5,73 ha; joonis 1; foto 1; graafiline lisa
1) asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas omaaegse Kärde karjääri seni
korrastamata alal, riigiomandisse kuuluvatel Vaimastvere metskond 3 (katastritunnus
24701:001:0169) ja Lehtsambla (katastritunnus 24801:001:0219) maaüksustel.
Joonis 1. Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa omaaegse Kärde karjääri alal. Alus:
varjutatud reljeefi kaart Maa- ja Ruumiameti geoportaalist.
MAAVARAUURINGUD OÜ
6
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
Foto 1. Korrastamata Kärde karjääri ala, mis jääb Kärde II uuringuruumi teenindusala
lääneosale. Foto Ain Põldvere 25.06.2025.
Kärde II teenindusala lääneosast põhja poole jääb Kaldamasti maaüksus (graafiline lisa 1), kus
paikneb sideehitise kaitsevööndiga raadiosidemast (vid JOG005) ning geodeetiline märk Kärde
(vid 56338). Teenindusalast põhja poole jääb veel maatulundusmaa sihtotstarbega Varjukella
ja Kalda maaüksus. Teenindusala piiri lähedal, Varjukella maaüksusel, kulgeb elektriõhuliin
alla 1 kV (vid 24358567). Nimetatud tehnorajatiste kaitsevööndid teenindusalale ei ulatu.
Lääne pool kulgeb Tartu–Jõgeva–Aravete maantee, mille kaitsevöönd samuti teenindusalale ei
ulatu. Lääne ja edela pool asuvad üksikud III kategooria kaitsealuse liigi (alpi ristik) leiupaigad.
Teenindusalast lõunasse jääb metsaga kaetud ja munitsipaalomandis olev Preilikivi maaüksus,
mille piires paikneb metsa vääriselupaik VEP 102007.
Teenindusalast ida poole jätkub metsaga kaetud ja RMK poolt hallatav Vaimastvere metskond
3 maaüksus, millel kulgeb Laksu metsatee.
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa lähiümbruses veekogud puuduvad. Veidi rohkem
kui 170 m kaugusele ida poole jääb peakraav (vid VEE1031201), mis läbib Endla turbamaardlat
(vid M219).
MAAVARAUURINGUD OÜ
7
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
Teenindusala lääneosa lähiümbruses on inimasustus hõre. Ainus, Kalda maaüksusel asuv elamu
jääb teenindusala põhjapiirist ligikaudu 150 m kaugusele.
Kärde uuringuruumi teenindusala lääneosa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-
ega loodusalasid, looduskaitsealasid. Teenindusalale ei jää ehitisi ega kommunikatsioone.
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa piires ulatub maapinna abs. kõrgus seni
kaevandamata alal 82 meetrist 110 meetrini, karjääri alal 84 meetrist 107 meetrini.
Kärde II uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise
uuringuruumiga (luba nr YGUL/508483).
Teenindusala piires puuduvad täpsemad andmed varasemate ehitusmaavarade uuringute kohta.
Teada on, et eelmise sajandi kuuekümnendatel asus siin Kärde karjääri mäeeraldus – seletuskiri
on koostatud 1967. aastal (EGF 6776), kuid dokumentide hulgas puuduvad graafilised
materjalid. Omaaegne Kärde karjäär asus ulatusliku voore kaguosas, kus kasuliku kihi
moodustas liustikujõelise geneesiga kruus ja liiv. Karjääri materjali kasutati piirkonna teede
ehituses.
MAAVARAUURINGUD OÜ
8
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
2. UURINGURUUMI LÄÄNEOSA GEOLOOGILINE EHITUS JA
HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa asub ulatusliku voore kaguosas, kus maapinna
suhteline kõrgus ulatub ligikaudu 30 meetrini. Kärde II uuringuruumi lääneosa üldistatud
geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Kärde II uuringuruumi lääneosa üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld, liivasegune muld) 0,2 0,4 Q2_S
Saviliivmoreen, pruun 0,0 3,0 Q1jrVr_g
Liiv, ülipeene- kuni eriteraline, kihiti väga
4,3 14,8+ Q1jrVr_fg +
savine, kohati kruusa ja veeristega
Märkus: tabeli koostamisel on kasutatud varuploki 3 aT piiresse jäävate kaevandite ja puuraukude andmestikku
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld, liivasegune muld) ja kohati saviliivmoreen (Q1jrVr_g).
Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg), väga muutliku terastikulise koostisega
horisontaal- ja kallakkihiline liiv, mis sisaldab kohati väga savikaid vahekihte ning kihiti ja
pesiti kruusa ja veeriseid. Harva esineb üksikuid munakaid.
Kuna liivalasundi alumises osas materjali savikus enamasti suurenes ja esines tiheda
aleuriitliiva kihte, siis lasundit uuriti 79 m abs. kõrguseni. Uuritud liivalasundis põhjavett ei
avatud – kaevandid ja puuraugud olid kuivad.
Teenindusalast ida poole jääb Kärde peakraaviga kitsas sootasandik, kus veetase asub ligikaudu
81 m abs. kõrgusel. Soostunud nõgu on „vooderdatud“ tiheda moreenpinnasega ja selle tõttu
sealne veetase uuritud liivalasundis ei avaldu. Lääne pool maanteed, Kärde maardla alal, oli
veetase geoloogiliste uuringute ajal 2024. a 19-ndal novembril 76,6 m abs. kõrgusel.
MAAVARAUURINGUD OÜ
9
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geoloogilise uuringu käigus rajati Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosale 12 kaevandit,
neist viie asukohta, kaevandite põhja tasemest sügavamad puuraugud. Uuringupunktide
kasulikust kihist võeti 32 proovi (lisad 2, 3 ja graafiline lisa 2). Kasuliku kihi moodustab
muutliku terastikulise koostisega liiv, milles esineb väga savika liiva ja veeriselise kruusa
vahekihte, lasundi alumises osas ka aleuriitse liiva kihte.
Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga Hyndai HX220 ja puuraugud puuriti tigupuurimise
meetodil (puuragregaat UGB-1-VS, diameetriga 140 mm). Kaevandid ja puuraugud likvideeriti
kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetasemete mõõtmist
pinnasega täitmise teel, ümbrus korrastati. Uuringupunktide (kaevandite ja puuraukude)
likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), mis on heakskiidetud Keskkonnaameti korraldusega
29.07.2025 nr DM-132871-2 (lisa 5).
Proovid võeti massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale kattekihi
eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest intervallist
üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete materjalist
võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud osaproov
oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid koondprooviks,
mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg). Puuraukudest võeti proovid
vaid intervallidest, mis ulatusid kaevandite põhja tasemest madalamale.
Kasulik kiht prooviti materjali terastikulise koostise (lõimise) määramiseks. Võetud 32 proovi
viidi AS TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-EN 933-
1, sõelumismeetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm,
63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5
mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused on esitatud lisas 7.
Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses,
ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi
geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused
on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:1 000) koostamisel on kasutatud
programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse
seletuskirjas (lisa 9).
Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja-
selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus
sätestatakse:
kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla
MAAVARAUURINGUD OÜ
10
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm)
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;
liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi
läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm
vähem kui 35%;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale
esitatud nõuetele;
kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus-
alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui
teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja
alla saja tuhande kuupmeetri.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete
terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2).
Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2
Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm
Suured üle 1000
Rahnud Keskmised 500 … 1000
Väikesed 200 … 500
Munakad 100 … 200
Jämepurd Suured 50 … 100
Veerised Väikesed 20 … 50
Suured 10 … 20
Kruusaterad Väikesed 2 … 10
Jämeliiv 0,5 … 2,0
Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5
Peenliiv 0,10 … 0,25
Ülipeen liiv 0,05 … 0,10
Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05
Peentolm 0,002 … 0,001
Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002
Peensau alla 0,001
Uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva
uuringu käigus rajatud uuringupunktide (kaevandid, puuraugud) andmetest ning laboratoorsete
uuringute tulemustest. Lähtuvalt määruses nr 52 sätestatust oli Kärde II uuringuruumi lääneosas
uuritud maavara võimalik piiritleda täiteliiva aktiivse tarbevaruna pindalal 4,50 ha (plokk 3 aT).
Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer. Varu mahu arvutuse käiku on selgitatud varu
arvutuse peatükis 5. Kärde II uuringuruumi lääneosa maavara koguse koondtabel (tabel 4) on
lisatud varu arvutuse peatükile 5.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025) 11
4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29
tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega
Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi
läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse
kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa
nõuetele.
Maavara kvaliteedi hindamisel selgus, et Kärde II uuringuruumi lääneosa kasulik kiht (väga
muutliku savikusega ja terajämedusega materjal; foto 2) kvalifitseerub täiteliivaks (Kärde
maardla plokk 3 aT). Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 kohaselt ei kvalifitseeru
plokk 3 materjal lubatust suurema savi- ja tolmuosakeste sisalduse tõttu ehitusliivaks ja tuleb
täiteliivana arvele võtta. Ehitusliiv ei tohi sisaldada osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm üle 5%.
Täiteliiva 3. plokis on 32 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 7) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm)
sisaldus vahemikus 0,9…53,6% (kaalutud keskmisena 16,2%). Liivafraktsiooni
(0,063…2,0 mm) osakaal on 19,1...98,5% (kaalutud keskmisena 53,3%). Kruusafraktsiooni
(2,0...20 mm) osakaal on 0,0…48,0% (kaalutud keskmisena 17,1%). Läbimõõduga üle 20 mm
osakeste sisaldus on 0,0...48,0% (kaalutud keskmisena 13,4%).
Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0...39,0% (kaalutud keskmisena
9,9%).
Looduslikul kujul saab muutliku terastikulise koostisega liiva kasutada täitematerjalina,
sõelutult valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdse materjali väljasõelumise ja purustamise korral
saab kruuskillustikku kasutada asfaltbetooni täitematerjalina.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025) 12
Foto 2. Muutliku terajämedusega liiv Kärde II uuringuruumi lääneosas kaevandis Ka 8. Foto
Ain Põldvere 25.06.2025.
MAAVARAUURINGUD OÜ
13
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
5. VARU ARVUTUS
Kärde II uuringuruumi teenindusala 5,73 ha suurusel lääneosal on piiritletud 4,50 ha suurune
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk (Kärde maardla plokk 3 aT; graafiline lisa 1). Plokk 3 aT on
piiritletud 11 nurgapunktiga. Nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.
Keskkonnaalased piirangud puuduvad. Varualast jäeti välja uuringuruumi teenindusala äärmine
põhjaosa põhjusel, et varu võimaliku kaevandamise korral mitte põhjustada häiringuid Kalda
maaüksuse elamu juures.
Varu arvutuse aluseks on:
- topoplaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 1);
- geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2);
- kaevandite ja puuraukude kirjeldused (lisa 3);
- lõimiseanalüüside tulemused (lisa 7);
- kasuliku kihi paksused uuringupunktides (tabel 3).
Kogu varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal
kahe pinna (katendi lamami ja varuploki lamami) vahelises ruumis. Kattekihi maht arvutati
nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna ja kattekihi lamami) vahelises ruumis.
Mulla maht arvutati keskmise paksuse ja pindala korrutisena (lisa 8).
Kärde II uuringuruumi lääneosas piiritletud täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokk 3 aT, pindala
4,50 ha) maht on 682 tuh m3 (lisa 8). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Täiteliiva
kihi keskmine paksus on 15,16 m.
Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 aT on kattekihi maht 24 tuh m3, sh mulla maht 9 tuh m3.
Tabel 3
Maavaravaru (plokk 3) kirjeldavate uuringupunktide andmestik
Kaevandi (Ka), Suudme abs Uuringupunkti Kattekihi / sh Kasuliku kihi
Puurauk (Pa) nr kõrgus, m sügavus, m (mulla) paksus, m paksus, m
Ka 1 89,5 7,5 0,6 / 0,4 6,9+
Ka 2 87,5 7,5 3,2 / 0,2 4,3+
Ka 3 84,7 5,7 0,2 / 0,2 5,5
Ka 4 86,5 7,5 0,2 / 0,2 7,3
Ka-Pa 5 91,4 12,4 0,2 / 0,2 12,2
Ka-Pa 6 90,5 11,5 0,2 / 0,2 11,3
Ka 7 102,7 7,5 0,2 / 0,2 7,3+
Ka 8 102,5 6,8 0,2 / 0,2 6,6+
Ka-Pa 9 99,6 15,0 0,2 / 0,2 14,8+
Ka-Pa 10 110,1 15,0 1,6 / 0,4 13,4+
Ka-Pa 11 91,3 12,3 0,2 / 0,2 12,1
Märkus: varu lamam asub 79,0 m abs. kõrgusel.
MAAVARAUURINGUD OÜ
14
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
Tabelis 4 on kokkuvõtlikult esitatud Kärde II uuringuruumi lääneosas välja eraldatud aktiivse
tarbevaru ploki pindala, maavara ja katendi keskmine paksus ning mahud. Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal.
Tabel 4
Kärde uuringuruumi maavara varu mahtude koondtabel
Ploki nr Ploki Kattekihi paksus, Kattekihi maht Kasuliku Kasuliku Kasutus-
pindala, m kokku / sh muld, kihi kihi maht, ala
ha kokku / sh muld tuh m3 paksus, m tuh m3
Plokk 3 aT 4,50 0,53 / 0,20 24 / 9 15,16 682 TL*
Märkused: *TL – täiteliiv. Kasuliku kihi keskmised paksused on määratud arvutiprogrammi mahtude
alusel.
Kärde uuringuruumi varu mahud ja pindalad kinnitada vastavalt tabelile 5. Peale varu
kinnitamist liidetakse Kärde II uuringuruumi varu Kärde kruusamaardlaga.
Joonis 2. Ploki 3 aT lasuva (ülemise) pinna mudel.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2025) 15
6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Kärde II uuringuruumi lääneosas asuva liiva kaevandamiseks ei ole
keerulised. Kattekihi (mulla ja moreenpinnase) paksus on valdavas osas väike, kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal ja maavarale on hea juurdepääs. Läheduses asub riigi tugimaantee
Tartu-Jõgeva-Aravete (nr 39).
Karjääri avamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud. Siis kooritakse kattekiht,
mis koosneb liivasegusest mullast ja moreenist. Katendi saab vallitada karjääri äärealale. Muld
vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei
tohi aunasid tihendada. Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihti saab kasutada karjääri
hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise
välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad
tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest
kõrgemal püsiva kaldega 1:2. Kaevandamisjärgselt karjääriala metsastatakse.
Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega mitme
kaeveastanguga. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles
määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele
arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng.
Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §81 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada
keskkonnaministri poolt kinnitatavatele nõuetele vastav projekt. Nõusoleku korrastamisprojekti
rakendamiseks annab Keskkonnaamet.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025) 16
7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Kärde II uuringuruumi teenindusala lääneosa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000
linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid. Kaitstavad looduse üksikobjektid – kolmanda
kategooria kaitsealuste taimede kasvukohad ja metsa vääriselupaik jäävad varualast väljapoole.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde
teostamiseks kasutatud ekskavaator ja puuragregaat on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator ja puuragregaat
tekitavad ca 60 dBA tugevust müra. Müra tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste
metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud
ümbruskonna keskkonnatingimused.
Geoloogilise uuringu käigus rajatud 12 kaevandit ja 5 puurauku likvideeriti kohe pärast
proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite ja
puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud
Keskkonnaamet (lisa 5).
Kaevandite ja puuraukude likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt
keskkonnaministri määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
MAAVARAUURINGUD OÜ
17
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025)
KOKKUVÕTE
Jõgevamaal Kärde II uuringuruumi teenindusala 5,73 ha suurusel lääneosal, omaaegse Kärde
karjääri korrastamata alal, tegi Maavarauuringud OÜ uuringuloa nr L.MU/523557 valdaja
Suuremäe Karjäär OÜ tellimisel geoloogilise uuringu, mille tulemusena piiritleti uuringuruumi
teenindusalal täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 4,50 ha).
Täiteliiva 3. ploki aktiivse tarbevaru maht on 682 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 15,16 m. Katendi (mulla ja moreeni) maht aktiivse
tarbevaru 3. plokil on 24 tuh m3, sh mulla maht 9 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,53 m,
sellest mullakihi paksus 0,20 m.
Täiteliiva 3. plokis on 32 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste
läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 16,2% ja osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
keskmine sisaldus on 9,9%.
Looduslikul kujul saab muutliku terastikulise koostisega liiva kasutada täitematerjalina,
sõelutult valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdse materjali väljasõelumise ja purustamise korral
saab kruuskillustikku kasutada asfaltbetooni täitematerjalina.
Uuringu tulemusel tehakse ettepanek võtta Kärde maardla koosseisus arvele täiteliiva aktiivne
tarbevaru 682 tuh m3 (plokk 3 aT, pindala 4,50 ha).
MAAVARAUURINGUD OÜ
Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2025) 18
KASUTATUD MATERJALID
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1.
Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.
Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28.
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
Põldvere A, Rooma A, Põldvere E. 2025. Kärde uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.04.2025). Maavarauuringud OÜ. EGF 47183.
MAAVARAUURINGUD OÜ
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi Suuremäe Karjäär OÜ
1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu
11407874 linn, Tartu maakond, 50409
1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Suuremäe Karjäär OÜ FIE ROMET NEEMSE
2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu
11407874374041856550 linn, Tartu maakond, 50409
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
KÄRDE KRUUSAMAARDLA –
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara:
number: 1043 kruus
4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus KÄRDE LIIVAKARJÄÄR
ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus []
teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde küla
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 4,50
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 4,50
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 24801:001:0219 (Lehtsambla) ja
24701:001:0169 (Vaimastvere metskond 3)
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Suuremäe Karjäär OÜ
uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number L.MU/523557 loa kehtivuse aeg 18.02.2025-18.02.2030
5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus Kärde II uuringuruumi lääneosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga
01.07.2025)
EGF number: EGF 47242
Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus
12.08.2025 nr 13-5/25-95
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik
reservvaru varu
täiteliiv 682 – – 361 tuh m3
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.07.2025
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 3 aT
7. Katend,
sh muld Katendi kogus 24 tuh m3, sh mulla kogus 9 tuh m3
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitus
kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 25 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a
9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri
9.2. [X] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku
alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse
9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe-
misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek
9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale,
mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks1
9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Krister Kaasik Suuremäe Karjäär OÜ juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)